Teie 24.01.2023 nr 6-3/22/8817-20
Keskkonnaamet
Meie 27.02.2023 nr 14-13/580-2
[email protected]
Enefit280-2 põlevkiviõli
tootmisseadme rajamise
keskkonnamõju hindamise
aruande kohta seisukoht
Keskkonnaamet esitas 24.01.2023 kirjaga nr 6-3/22/8817-20 Rahandusministeeriumile Enefit280-
2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande
eelnõu seisukoha andmiseks.
Tutvunud esitatud KMH aruande eelnõuga, märgime, et kavandatav tegevus ei ole vastuolus Ida-
Viru maakonnaplaneeringuga. Täiendavalt esitame KMH aruande eelnõu kohta järgmised
tähelepanekud:
1. KMH aruande eelnõu lk 4 ja lk 18 on kirjutatud, et „Vastavalt KMH algatamise otsusele, tuleb
KMH raames hinnata üksnes neid teemasid, mille osas ei ole otsustajal KSH raames tehtud
hinnangute põhjal piisavat teavet. KMH algatamise otsuse kohaselt ei algatatud piiriülest
keskkonnamõju hindamist ning KMH menetlusi ei liideta.“.
Aruandes kirjeldatud lähenemine ei ole õiguspärane. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-16-
1472/92 juhtinud tähelepanu sellele, et KSH direktiivi põhjendusest 9, art 4 lg-st 3 ja art 5 lg-st 2
tuleneb nn reastamise põhimõte, st otsustusprotsessi kõrgemal tasandil tehtav hindamine peab
andma raamistiku edasiste hindamiste jaoks. Nn reastamise põhimõte ei tähenda, et KMH saaks
asendada KSH-d või et KSH raames võiks jätta hindamata need mõjud, mille hindamine on just
KSH ülesanne. KMH-l ja KSH-l on erinevad meetodid ja eesmärgid (vt C-295/10, Valčiukienė jt,
p-d 59 ja 60; C-671/16, Inter-Environnement Bruxelles jt, p 65; C-160/17, Thybaut jt, p 64). Kui
KMH puhul on üldjuhul keskseks küsimuseks, kuidas konkreetset arendustegevust teoks teha, siis
KSH eesmärk on mõjutada arendustegevuse alternatiivide valikut otsustusprotsessi varases
staadiumis, kui on veel võimalik analüüsida erinevaid alternatiive ja seeläbi mõjutada strateegilisi
valikuid (C-671/16, Inter-Environnement Bruxelles jt, p 63; C-160/17, Thybaut jt, p 62).
2. KMH aruande eelnõu lk 7 on kirjutatud, et „Soojusenergia (arvestuslikult kuni 6,084 GWh/a)
ja aur (arvestuslikult kuni 26,4 GWh/a) saadakse käitise enda tootmisprotsessist, Eesti
elektrijaamast või Auvere Elektrijaamast. Samas suunab Enefit280-2 elektrijaama kütuseks kuni
97,2 mln Nm3/a uttegaasi, mille energiasisaldus on imporditavast energiast kordades suurem,
mistõttu seadme energiabilanss on positiivne.“. Lk 28 on kirjutatud, et „Vastavalt Eesti Energia
strateegiale saab Enefit Poweri vedelkütuseid tootvast õlitööstusest hiljemalt 2040. aastaks
ringmajandusel toimiv süsinikuneutraalne keemiatööstus. Üheks sammuks sellel suunal on ptk-s
3.1 toodud andmete kohaselt metanoolitehase rajamine, mis käivituks 2031. aastal.“. Lk 31 on
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kirjutatud, et „Põhimõtteliselt võib järeldada, et seni kuni jätkub Auvere energiakompleksis
põlevkivi kasutamine, on uttegaaside põletamiseks piisavalt võimsust..//.. Praeguses olukorras on
täiskoormusel õlitootmisseadmete teenindamiseks vaja töös hoida kahte tolmpõletusega
energiaplokki, Enefit280-2 lisandumisel kolme tolmpõletusplokki või kahte CFB plokki. Milliseid
plokke tegelikult käitatakse sõltub olukorrast elektriturul, plokkide avariilisusest jms.“.
RePowerEU direktiivi valguses töötab Eesti riik selle nimel, et kasvatada lähiaastatel hüppeliselt
taastuvelektri tootmisvõimsusi. Eesti on seadnud eesmärgiks, et juba aastal 2030 toodetakse Eestis
sama palju taastuvelektrit, kui on tarbimine. Taastuvelektri osakaalu tõus viib elektrihinna alla ja
põlevkivielektrijaamad ei ole sellisel juhul enam konkurentsivõimelised. Aruandest ei selgu,
kuidas on sellises olukorras lahendatud Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisel tekkiva uttegaasi kui
toomisel tekkiva jäätme utiliseerimine? Samuti ei selgu, milline on sellisel juhul Enefit280-2
energiabilanss? Veel on hindamata, kuidas on uttegaasi utiliseerimine tagatud elektrijaamade
avarii korral.
KMH aruande eelnõu lk 12 kirjeldatud omanikuootus ja järgnevatel lehekülgedel esitatud
varustuskindluse selgitused ei tähenda, et elektrijaamad ilmtingimata turule pääsevad, vaid seda,
et hoida tuleb tootmisvõimekust. Turul toodavad elektrit siiski odavamad tootmisüksused, näiteks
tuule- ja päikesepargid. Sellisele järeldusele on jõutud ka aruande eelnõu lk 13, kus selgitatakse,
et põlevkivielektrijaamad ei pääse lähitulevikus turule ja tehakse ettevalmistusi jaamade
strateegilisse reservi arvamiseks. Strateegilises reservis olevad võimsused ei tohi aga igapäevaselt
turul osaleda. Leheküljel 28 esitletud Eesti Energia strateegia kohane lahendus on hüpoteetiline ja
tagaks uttegaasi 100%-lise kasutamise alles aastal 2040.
3. KMH aruande eelnõu lk 8 on selgitatud, et „KMH koostamise käigus ilmnes, et kompleksloa
taotlemisel kasutatud maksimaalse keskkonnakoormuse näitamise põhimõtte rakendamise tõttu
(mida on kasutatud ka teiste Auvere energiakompleksi kuuluvate käitiste komplekslubade
taotlemisel ning mille eesmärgiks on vältida võimalust, et mõne tegevusparameetri osas toimub
reaalselt ületamine ja on seetõttu vaja alustada ajamahukat loa muutmise menetlust) on
kavandatava tegevusega seonduvaid mahte näidatud oluliselt suuremana, kui need reaalselt
saavad olema.“. Lk 24 on kirjutatud, et „Arvestades, et kompleksloa taotluses olevad andmed on
teoreetilised maksimaalsed, st üledimensioneeritud, on vajalik arvutada Enefit280-2 KHG
heitkogus nn realistlike andmetega.“.
Märgime, et KMH aruande eelnõus on käsitletud erinevaid stsenaariume, kuid kohati jääb
selgusetuks, mida ja millise stsenaariumi puhul täpselt mõju hindamises hinnatud on. Korduvalt
on toodud, et heiteallikad on hiljuti vähenenud, mis jätab mulje, nagu aluseks oleks võetud mingi
hüpoteetiline eeldus mahtude osas, samas aga nt KMH aruande eelnõu lk 62 jällegi tõdeb, et
maksimaalse lubatud heitkogusega on arvutusi tehtud.
Juhime tähelepanu sellele, et Enefit280-2 seotud keskkonnamõju tuleb hinnata vastavalt
keskkonnakompleksloa taotluses esitatud andmetele, mis võib olla tehase maksimaalsel võimsusel
töötamisel tegelik mõju. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse tegevusega kaasnevast
maksimaalsest mõjust, et vajadusel seada leevendavate meetmetena keskkonnakompleksloas
piirangud maksimaalse võimsuse kärpimiseks vmt.
4. KMH aruande eelnõu lk 8 on kirjutatud, et „Tulenevalt KMH algatamisotsusega määratud
mõju hindamise teemadest hinnatakse järgmistes valdkondades muudatuste tegemise vajadust ja
otstarbekust (Enefit280-2 kompleksloa taotluses on nendes valdkondades arvestatud praeguse,
kogu Auvere energiakompleksi teenindava lahendusega):“.
2
Juhime tähelepanu, et KeHJS § 32 p 2 kohaselt määratakse keskkonnamõju hindamise ulatus
keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel, mitte keskkonnamõju hindamise algatamisel
ja palume aruannet vastavalt korrigeerida.
5. KMH aruande eelnõu lk 14 on kirjutatud, et „Seda eriti olukorras, kus tuuleparkide areng
Eestis on viimase kümnendi jooksul seiskunud ning seda sugugi mitte arendajate huvipuuduse
tõttu.“.
Tõenäoliselt on aruanne tuuleparkide osas uuendamata, sest ei arvesta viimase aja tuuleparkide
arendamises toimunud edusammudega. Eestis on samaaegselt ehitamisel kolm uut tuuleparki:
Purtse tuule ja päikese hübriidpark, Sopi-Tootsi tuulepark ja Saarde tuulepark. Arvestades
planeerimisel olevate tuuleparkide mahtu (ligi 4000 MW) ja RePowerEU direktiivi valguses
tehtud seaduste muudatusi on oodata ehitusetappi jõudvate tuuleparkide arvu suurenemist.
6. Arusaamatuks jääb peatüki 3.2. Eesti Energiamajanduse arengust lisamine KMH aruande
eelnõusse. Tegemist on konsultandi subjektiivse analüüsiga, millel puudub väärtus mõju
hindamise kontekstis. Asjakohatu peatükk suurendab otstarbetult aruande mahtu ja muudab selle
raskemini jälgitavaks. Kriitika koostamisel oleva Energiamajanduse arengukava aastani 2035
kohta lehekülgedel 14–15 on kohane esitada konkreetse arengukava koostamise protsessis, mitte
Enefit280-2 keskkonnamõjude hindamise aruandes.
7. KMH aruande eelnõu lk 18 on kirjutatud, et „Kavandatava Enefit280-2 põlevkiviõli
tootmisseadme käitamisel ning selles toodetud produktide kasutamisel emiteeritakse atmosfääri
olulises koguses CO2, mis annab oma panuse kliima soojenemisse. Ka ehitusprotsess ning seadme
hilisem kasutusest kõrvaldamine toob endaga kaasa kasvuhoonegaaside (edaspidi lühendatult
KHG) emissiooni, kuid võrreldes kasutusperioodiga on see väga väike ja ühekordne kuna tegemist
on küll mahuka, kuid siiski tavapärase ehitusprotsessiga. Seetõttu keskendutakse käesoleva
hindamise käigus seadme kasutusaegsete emissioonide hindamisele, mis võivad oluliselt mõjutada
Eesti kliimaeesmärkide saavutamist (kirjeldatud programmis ptk 4.1, samuti aruandes ptk 3.3).“.
Keskkonnamõju hindamist ei ole võimalik läbi viia, kui opereeritakse terminitega „oluline kogus“,
„oma panus“, „väga väike“ jne, mitte konkreetsete numbriliste väärtustega. Sellisel juhul ei ole
võimalik mõju hinnata ja vajadusel mõju leevendavaid meetmeid kavandada. Siiski on järgnevatel
lehekülgedel välja toodud, et ainuüksi Enefit280-2 süsinikuheide moodustaks „Eesti 2035“
sihttasemeks seatud kasvuhoonegaaside netoheitme sihttasemest 8 mln t CO2 11%, mis ohustab
Eesti eesmärkide saavutamist ja seab pinge alla teised sektorid. Eriti, kui arvestada, et Enefit280-
2 uttegaasi kasutamiseks peavad edasi töötama ka põlevkivielektrijaamad, mis annavad täiendava
koguse CO2 heitmetest. Puudub info, milline on õlitehaste ja põlevkivielektrijaamade kogu CO2
heide ning selle mõju kliimale ja kliimaeesmärkide saavutamisele.
8. KMH aruande eelnõu lk 28 esitletud kliimamõjusid leevendavad meetmed on hüpoteetilised
kirjeldused Eesti Energia strateegiast, mida võib-olla kohaldatakse aastaks 2040. Selliste
meetmetega ei ole keskkonnamõjude hindamisel võimalik arvestada. KMH puhul on siiski
keskseks küsimuseks, kuidas konkreetset arendustegevust teoks teha.
9. Asendusmeetme puhul „Elektrienergia asendamine võrgus“ on võrguelektri
süsinikuintensiivsuse puhul arvestatud 2021. aasta näitajatega. Arvestades taastuvelektri osakaalu
oodatavat hüppelist tõusu seoses REPowerEU algatustega ei ole õige arvestada, et järgnevatel
aastatel on võrguelektri süsinikuintensiivsus võrdne 2021. aasta näitajatega. Pigem on usutav, et
võrguelektri süsinikuintensiivsus hakkab oluliselt vähenema sõltuvalt taastuvelektri osakaalu
suurenemisest.
3
10. Asendusmeetme puhul „Auru tootmise asendamine“ jääb selgusetuks, millisel põhjusel
vajavad teised Auvere kompleksi tootmisüksused Enefit280-2 auru, kui täna toimub kompleks
ilma täiendava auru tootmiseta.
11. KMH aruande eelnõu lisas 4 Enefit 280-2 rajamise Natura 2000 hindamise tabel 2 on toodud,
et arvestades heiteallikate hiljutist vähenemist Auvere kompleksis, ei toimu ka saastetasemete
suurenemist võrreldes varasemata saastetasemetega. Seetõttu õhuheite ebasoodne mõju puudub.
Jääb arusaamatuks, millist saastetaset on mõeldud, st millega on Natura 2000 hindamisel
arvestatud. Samuti, kuidas jõutud lihtsustatud järeldusele, et enne oli palju, aga praegu on vähem
ja uue lisanduva tegevusega on jälle palju, aga kuna enne oli palju, siis see ebasoodsat mõju ei
avalda.
12. KMH aruande eelnõu lk 81 on toodud, et alternatiiv 1 ehk kompleksloa taotluse puhul on
tegevusmahud oluliselt suuremad kui eeldatavad reaalsed tegevusmahud. // Käesolevaga tehakse
ettepanek suurendada kompleksloa taotluses nõukogule esitatud andmeid 5% võrra (st selle alusel
kujunevad Alternatiiv 2 tegevusmahud).
Nimetatud lausetest saab järeldada, et käesolev KMH aruanne ei ole valmis, sest alternatiiv 2
tegevusmahud ei ole teada ja nende mõju ei ole hinnatud. Samuti vt tähelepanekut 3.
Kokkuvõttes märgime, et KMH aruande eelnõus jõutakse leheküljel 77 õigele järeldusele, et „Seni
kuni jätkub Auvere energiakompleksis põlevkivi kasutamine, on uttegaaside ja fenoolvee
põletamiseks piisavalt võimsust, kuid tuleb arvestada et seni kuni uttegaasid ja fenoolvesi
suunatakse elektrijaamade kateldesse, sõltub põlevkiviõli tootmisseadmete töö elektrijaamade
töötamisest“. Aruandes kirjeldatud riski maandamise meetmeid aruanne konkreetsete
tegevuskavade ja tähtaegadega aga ei seo, vaid käsitleb Enefit280-2 toimimise ja
põlevkivielektrijaamade sõltumatuse eeldusi hüpoteetiliselt. Seega ei selgu aruande eelnõust,
kuidas on võimalik kavandatavat tehast töös hoida.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lembe Reiman 611 3615
[email protected]
4