dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Rahandusministeeriumi vastuskiri

Rahandusministeerium · 27. veebruar 2023
Viit
1.1-11/1443-1
Registreeritud
27. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2023
Vastutaja
Kristiina Tuisk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎1.1-111443-1 27.02.2023 Väljaminev kiri.asice411 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Meie 27.02.2023 nr 1.1-11/1443-1 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused Austatud härra Järvan Rahandusministeerium kooskõlastab määruse „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid (edaspidi TAT) alljärgnevate märkustega arvestamisel. Valikukriteeriume ja valikumetoodikat puudutav tagasiside: - Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist ei mõõdeta, vaid iga TATiga panustatakse selleks sobiliku sihi saavutamisse. Seega tuleb määruse §-s 1 olev tekstiosa „Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist mõõdetakse regionaalset tasakaalustatust, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel.“ asendada järgnevaga: „Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele kaasa aitamist tasakaalustatud regionaalset arengut, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel läbi järgmiste näitajate: …“. - Eelnõu §-i 24 tuleb lisada viide, et projektide valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodika vastavad määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7. - Seletuskirjas tuleb määruse eelnõu §-s 24 loetletud valikukriteeriume selgitav tekst eelnõus oleva numeratsiooni alusel liigendada. Samuti tuleb seletuskirjas iga määruse eelnõus välja toodud kriteeriumi puhul eraldi lahti kirjutada, kuidas nimetatud kriteeriumi täitmist hinnatakse. Kui kriteeriumiks on projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele, siis tuleb seletuskirja lisada nimekiri valdkondlikest arengukavadest, ning samuti üheselt ja arusaadavalt kirjeldada, kuidas hinnatakse mõju rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele. Seletuskiri peab olema sõnastatud nii, et toetuse taotlejal on võimalik iga valikukriteeriumi puhul üheselt mõistetavalt aru saada, millistel juhtudel hinnatakse valikukriteerium täidetuks. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Seiret puudutav tagasiside: - Määruse eelnõu § 2 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajad, millesse toetuse andmine panustab. Kõigi eelnõus esitatud näitajate näol on tegemist Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi määruse nr (EL) 2021/1058 Lisas I sätestatud ühiste näitajatega, mille metoodikad on Euroopa Komisjoni poolt kirjeldatud ja kõigile liikmesriikidele kohustuslikud. Võttes arvesse näitajate metoodikaid ning rakenduskava koostamise ajal Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi esitatud infot, siis eelnõu § 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud näitajad on asjakohased vaid korterelamute rekonstrueerimise projektides. Nende mõõtmisel tuginetakse energiamärgistele, mis esitatakse eelnõu § 33 lg 3 kohaselt järelaruandena. Eelnõu § 6 lõike 2 alusel on määruse alusel võimalik rahastada ka projekte, mille abil toetatakse vaid gaasi- või elektriküttel korterelamu küttesüsteemis kütteseadme asendamist taastuvaid energiaallikaid kasutava kütteseadmega või nende korterelamute ühendamist kaugküttevõrguga. Rahandusministeeriumi hinnangul sellisele projektidele § 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud näitajad ei kohaldu ning tekib olukord, kus toetatud projekt ei panusta ühessegi toetuse andmise tingimuste määruse ega Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud meetmete nimekirja näitajasse. Seega ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul võimalik TATi rakendamisel täita määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldiste tingimused“ §-s 8 lõikes 4 punktis 8 esitatud nõuet, mille kohaselt peab taotluse rahuldamise otsuses sisalduma toetuse andmise tingimuste määruses nõutud väljundnäitaja, tulemusnäitaja, muu projekti spetsiifiline näitaja koos mõõtühikute ja sihttasemega ning riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud näitaja. Seetõttu tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil uuesti analüüsida eelnõus sätestatud näitajate kohalduvust kõigis TATi alusel toetatavates projektides ning täiendada määruse eelnõud sobiva meetmete nimekirja väljundnäitajaga. Kui meetmete nimekirjast ei ole võimalik sobilikku väljundnäitajat leida, siis tuleb eelnõusse lisada uus väljundnäitaja ja esitada Rahandusministeeriumile ettepanek meetmete nimekirja muudatuseks. - Eelnõu seletuskirjas lk 3 on märgitud „Tulemusnäitaja „Primaarenergia aastane tarbimine“ sihtväärtuseks aastaks 2029 on rakenduskava kohaselt 2 964 500 MWh/aastas (sisaldab ka üldkasutatavate hoonete, ärihoonete jm tarbimist) ja näitajal „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ 2 168 000 tonni CO2 ekv/a.“ Viimase puhul on ekslikult viidatud rakenduskava algtasemele. Sulgudes olev täiendus tuleb kustutada, sest rakenduskavas on kasutatud primaarenergia tarbimise näitajat vaid korterelamute rekonstrueerimise sekkumistes (sh nii tervik- kui etapipõhine rekonstrueerimine). Seega tuleb nimetatud kaks lauset sõnastada järgmiselt: „Tulemusnäitaja „Primaarenergia aastane tarbimine“ sihtväärtuseks aastaks 2029 on rakenduskava kohaselt 2 964 500 MWh/aastas ja näitajal „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ 2 138 230 000 tonni CO2 ekv/a. Primaarenergia aastane tarbimine väheneb eeldatavasti 122 000 MWh/aastas ning hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused vähenevad eeldatavasti 16 500 tonni CO2 ekv/a“. 2 Regionaalarengut puudutav tagasiside: - Seletuskirja peatükis 4 määruse mõjusid kirjeldavat lõiku „Harjumaal (sh Tallinn) ja Tartumaal (sh Tartu linn) on võrreldes teiste regioonidega arvuliselt rohkem korterelamuid. Seega Harju- ja Tartumaa suurem taotlejate arv on põhjendatud tulem.“ tuleb täiendada järgneva lausega: „Erandina ei ole Ida-Virumaa taotlejate arv vastanud maakonna korterelamute hulka arvestavale proportsioonile.“ - Seletuskirja sama peatüki lõiku „Väga madala kinnisvara väärtusega piirkondades, kus tervikliku rekonstrueerimise korteriühistu poolne rahastamine on ka 50% toetuse puhul keeruline, oleme 2023. aastal planeerimas täiendavat meedet, kus toetuse abil on võimalik teostada ka osalist rekonstrueerimist, mille puhul tehakse üksikuid töid (katuse vahetus ja soojustamine, fassaadi soojustamine, küttesüsteemi vahetus jms), lisaks on ressursse suunatud ja ka edaspidi suunatakse regioonides täiendavate teavitus- ja nõustamistegevuste läbiviimisse.“ tuleb lisada alljärgnev täiendus: „Eelkõige jälgitakse täiendavate meetmetega koosmõjus rekonstrueerimistoetuste taotlemisaktiivsust ja jagunemist Ida-Virumaa puhul, kuhu seni on rekonstrueerimistoetustest jõudnud ebaproportsionaalselt väike osa. Tulemusi võetakse arvesse toetusmeetme tingimuste muutmisel ja täiendavate tugimeetmete mõju analüüsimisel“. Riigihankeid ja riigiabi puudutav tagasiside: - Seletuskirja paragrahvi 28 lõike 2 teises lauses tuleb asendada sõna „hange“ sõnaga „riigihange“ sobivas käändes ja vormis. Sama lõike kolmas lause tuleb sõnastada järgnevalt: „Kuigi korteriühistu ei ole riigihankekohuslane, tuleb tal rekonstrueerimistööde läbiviimisel järgida RHS §-s 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, sh ostu läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne kohtlemine, vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Korteriühistul tuleb asjakohased tegevused läbi viia riigihangete registri vastavas keskkonnas.“ - Seletuskirjas lisa 1 käsitleva punkti 2.2. teise lõigu kolmandas lauses tuleb sõna „hankemenetlus“ asendada sõnadega „toetuse saaja ost“ sobivas käändes ja vormis. Sama punkti teise lõigu neljandas lauses tuleb sõna „hange“ asendada sõnadega „toetuse saaja ost“ sobivas käändes ja vormis. - Lisa „Toetuse saaja ostumenetluse tingimused“ punkt 2.1.1. tuleb sõnastada järgnevalt: „2.1.1. RHS § 95 lõike 4 punktis 3 sätestatud alusel ja lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul;“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister Kristiina Tuisk [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel