Majandus- ja Meie 27.02.2023 nr 1.1-11/1443-1
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Korterelamute energiatõhususe
toetuse tingimused
Austatud härra Järvan
Rahandusministeerium kooskõlastab määruse „Korterelamute energiatõhususe toetuse
tingimused“ eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid (edaspidi TAT) alljärgnevate
märkustega arvestamisel.
Valikukriteeriume ja valikumetoodikat puudutav tagasiside:
- Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist ei mõõdeta, vaid iga
TATiga panustatakse selleks sobiliku sihi saavutamisse. Seega tuleb määruse §-s 1
olev tekstiosa „Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist mõõdetakse
regionaalset tasakaalustatust, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke
toetaval moel.“ asendada järgnevaga: „Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide
saavutamisele kaasa aitamist tasakaalustatud regionaalset arengut, ligipääsetavust,
keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel läbi
järgmiste näitajate: …“.
- Eelnõu §-i 24 tuleb lisada viide, et projektide valimiseks kasutatavad
valikukriteeriumid ja metoodika vastavad määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite
andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7.
- Seletuskirjas tuleb määruse eelnõu §-s 24 loetletud valikukriteeriume selgitav tekst
eelnõus oleva numeratsiooni alusel liigendada. Samuti tuleb seletuskirjas iga määruse
eelnõus välja toodud kriteeriumi puhul eraldi lahti kirjutada, kuidas nimetatud
kriteeriumi täitmist hinnatakse. Kui kriteeriumiks on projekti kooskõla valdkondlike
arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide
saavutamisele, siis tuleb seletuskirja lisada nimekiri valdkondlikest arengukavadest,
ning samuti üheselt ja arusaadavalt kirjeldada, kuidas hinnatakse mõju rakenduskava
erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele. Seletuskiri peab olema
sõnastatud nii, et toetuse taotlejal on võimalik iga valikukriteeriumi puhul üheselt
mõistetavalt aru saada, millistel juhtudel hinnatakse valikukriteerium täidetuks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Seiret puudutav tagasiside:
- Määruse eelnõu § 2 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud meetmete nimekirja väljund- ja
tulemusnäitajad, millesse toetuse andmine panustab. Kõigi eelnõus esitatud näitajate
näol on tegemist Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi määruse nr
(EL) 2021/1058 Lisas I sätestatud ühiste näitajatega, mille metoodikad on Euroopa
Komisjoni poolt kirjeldatud ja kõigile liikmesriikidele kohustuslikud. Võttes arvesse
näitajate metoodikaid ning rakenduskava koostamise ajal Majandus ja
Kommunikatsiooniministeeriumi esitatud infot, siis eelnõu § 2 lõigetes 2 ja 3
nimetatud näitajad on asjakohased vaid korterelamute rekonstrueerimise projektides.
Nende mõõtmisel tuginetakse energiamärgistele, mis esitatakse eelnõu § 33 lg 3
kohaselt järelaruandena. Eelnõu § 6 lõike 2 alusel on määruse alusel võimalik
rahastada ka projekte, mille abil toetatakse vaid gaasi- või elektriküttel korterelamu
küttesüsteemis kütteseadme asendamist taastuvaid energiaallikaid kasutava
kütteseadmega või nende korterelamute ühendamist kaugküttevõrguga.
Rahandusministeeriumi hinnangul sellisele projektidele § 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud
näitajad ei kohaldu ning tekib olukord, kus toetatud projekt ei panusta ühessegi toetuse
andmise tingimuste määruse ega Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud meetmete
nimekirja näitajasse.
Seega ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul võimalik TATi rakendamisel täita
määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldiste tingimused“ §-s 8
lõikes 4 punktis 8 esitatud nõuet, mille kohaselt peab taotluse rahuldamise otsuses
sisalduma toetuse andmise tingimuste määruses nõutud väljundnäitaja,
tulemusnäitaja, muu projekti spetsiifiline näitaja koos mõõtühikute ja sihttasemega
ning riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud näitaja. Seetõttu tuleb Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumil uuesti analüüsida eelnõus sätestatud näitajate
kohalduvust kõigis TATi alusel toetatavates projektides ning täiendada määruse
eelnõud sobiva meetmete nimekirja väljundnäitajaga. Kui meetmete nimekirjast ei ole
võimalik sobilikku väljundnäitajat leida, siis tuleb eelnõusse lisada uus väljundnäitaja
ja esitada Rahandusministeeriumile ettepanek meetmete nimekirja muudatuseks.
- Eelnõu seletuskirjas lk 3 on märgitud „Tulemusnäitaja „Primaarenergia aastane
tarbimine“ sihtväärtuseks aastaks 2029 on rakenduskava kohaselt 2 964 500
MWh/aastas (sisaldab ka üldkasutatavate hoonete, ärihoonete jm tarbimist) ja näitajal
„Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ 2 168 000 tonni CO2 ekv/a.“
Viimase puhul on ekslikult viidatud rakenduskava algtasemele. Sulgudes olev
täiendus tuleb kustutada, sest rakenduskavas on kasutatud primaarenergia tarbimise
näitajat vaid korterelamute rekonstrueerimise sekkumistes (sh nii tervik- kui
etapipõhine rekonstrueerimine). Seega tuleb nimetatud kaks lauset sõnastada
järgmiselt: „Tulemusnäitaja „Primaarenergia aastane tarbimine“ sihtväärtuseks
aastaks 2029 on rakenduskava kohaselt 2 964 500 MWh/aastas ja näitajal
„Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ 2 138 230 000 tonni CO2 ekv/a.
Primaarenergia aastane tarbimine väheneb eeldatavasti 122 000 MWh/aastas ning
hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused vähenevad eeldatavasti 16 500 tonni
CO2 ekv/a“.
2
Regionaalarengut puudutav tagasiside:
- Seletuskirja peatükis 4 määruse mõjusid kirjeldavat lõiku „Harjumaal (sh Tallinn) ja
Tartumaal (sh Tartu linn) on võrreldes teiste regioonidega arvuliselt rohkem
korterelamuid. Seega Harju- ja Tartumaa suurem taotlejate arv on põhjendatud tulem.“
tuleb täiendada järgneva lausega: „Erandina ei ole Ida-Virumaa taotlejate arv vastanud
maakonna korterelamute hulka arvestavale proportsioonile.“
- Seletuskirja sama peatüki lõiku „Väga madala kinnisvara väärtusega piirkondades, kus
tervikliku rekonstrueerimise korteriühistu poolne rahastamine on ka 50% toetuse
puhul keeruline, oleme 2023. aastal planeerimas täiendavat meedet, kus toetuse abil
on võimalik teostada ka osalist rekonstrueerimist, mille puhul tehakse üksikuid töid
(katuse vahetus ja soojustamine, fassaadi soojustamine, küttesüsteemi vahetus jms),
lisaks on ressursse suunatud ja ka edaspidi suunatakse regioonides täiendavate
teavitus- ja nõustamistegevuste läbiviimisse.“ tuleb lisada alljärgnev täiendus:
„Eelkõige jälgitakse täiendavate meetmetega koosmõjus rekonstrueerimistoetuste
taotlemisaktiivsust ja jagunemist Ida-Virumaa puhul, kuhu seni on
rekonstrueerimistoetustest jõudnud ebaproportsionaalselt väike osa. Tulemusi
võetakse arvesse toetusmeetme tingimuste muutmisel ja täiendavate tugimeetmete
mõju analüüsimisel“.
Riigihankeid ja riigiabi puudutav tagasiside:
- Seletuskirja paragrahvi 28 lõike 2 teises lauses tuleb asendada sõna „hange“ sõnaga
„riigihange“ sobivas käändes ja vormis. Sama lõike kolmas lause tuleb sõnastada
järgnevalt: „Kuigi korteriühistu ei ole riigihankekohuslane, tuleb tal
rekonstrueerimistööde läbiviimisel järgida RHS §-s 3 sätestatud riigihangete
korraldamise üldpõhimõtteid, sh ostu läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne
kohtlemine, vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Korteriühistul tuleb
asjakohased tegevused läbi viia riigihangete registri vastavas keskkonnas.“
- Seletuskirjas lisa 1 käsitleva punkti 2.2. teise lõigu kolmandas lauses tuleb sõna
„hankemenetlus“ asendada sõnadega „toetuse saaja ost“ sobivas käändes ja vormis.
Sama punkti teise lõigu neljandas lauses tuleb sõna „hange“ asendada sõnadega
„toetuse saaja ost“ sobivas käändes ja vormis.
- Lisa „Toetuse saaja ostumenetluse tingimused“ punkt 2.1.1. tuleb sõnastada
järgnevalt: „2.1.1. RHS § 95 lõike 4 punktis 3 sätestatud alusel ja lõikes 5 sätestatud
tähtaja jooksul;“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Kristiina Tuisk
[email protected]
3