Vaidlustaja seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjon 28.02.2023 Edastatud elektroonselt e-posti aadressile [email protected] TÄIENDAVAD SEISUKOHAD HANKIJA JA KOLMANDA ISIKU VASTUSELE Riigihange: Kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus „Paide linna korraldatud jäätmeveo teenuste hange“ Riigihanke viitenumber: viitenumber 258767 Hankija: Mittetulundusühing Eesti Jäätmehoolduskeskus Registrikood: 80195414 Aadress: Pärnu tn 58, 72712 Paide e-post: [email protected] Vaidlustaja: RAGN-SELLS AS Registrikood: 10306958 Aadress: Suur-Sõjamäe tänav 50a, Tallinn 11415 e-post: [email protected] Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo COBALT Estonia pst 19/Tatari 1, 10141 Tallinn Tel: 665 1888 Menetlusdokumendid: [email protected] Kolmas isik: Eesti Keskkonnateenused AS Registrikood: 10277820 Aadress: Artelli 15, Tallinn 10621 e-post: [email protected] 1 TÄIENDAVAD SEISUKOHAD HANKIJA VASTUSELE 1.1 Riigihanke alusdokumentide õigsuse eest vastutab hankija, mitte pakkujad. 1.1.1 Riigihanke alusdokumentide koostamise eest vastutab Hankija. RHS § 77 lg 1 lg 3 kohaselt koostab riigihanke alusdokumendid hankija. Lisaks sätestab RHS § 181 lg 3 sõnaselgelt, et hankija vastutab tema poolt registrile esitatud andmete õigsuse eest. Ka riigihanke alusdokumentides esitatav teave on riigihangete registrile esitatavad andmed, mille õigsuse eest vastutab seega Hankija. Seda kinnitab ka allpool viidatud kohtute ja vaidlustuskomisjoni praktika. 1.1.2 Riigikohtu halduskolleegiumi kohaselt „Ebapiisavalt koostatud hanketeate eest ei vastuta pakkujad, vaid hankijad.“ (RKHKo 13.06.2013 asjas nr 3-3-1-24-13, p 39). Kuigi viidatud kohtuotsuses osutatakse hanketeatele, kohaldub see seisukoht ka riigihanke alusdokumendile, sest sarnaselt hanketeatele, mis on osa riigihanke alusdokumendist (RHS § 4 p 17), on riigihanke alusdokument samuti hankija koostatav ning selle õigsus hankija tagada. Eesti Läti Leedu +372 665 1888 +371 6720 1800 +370 5250 0800 [email protected] [email protected] [email protected] 1.1.3 Ka Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) on oma varasemates lahendites korduvalt rõhutanud Hankija hoolsuskohustust. Nii on VAKO märkinud, et „Hoolas hankija veendub enne RHAD avalikkusele kättesaadavaks tegemist, et neis ei sisalduks vigu, eriti selliseid, mis võivad pakkumuse esitamist raskendada või hankest huvitatud isikuis segadust tekitada.“ (VAKO 15.03.2020 asjas nr 66-20/218748). Samuti on VAKO selgitanud: „Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija poolt ebaselgelt sõnastatud tingimus ei tohi pakkujale negatiivseid tagajärgi kaasa tuua.“ (VAKO 16.09.2021 asjas nr 154-21/237134 p 8.5). Kokkuvõtvalt vastutab riigihanke alusdokumentide õigsuse ja korrektsuse eest üksnes hankija ja mitte pakkuja. 1.2 Riigihanke alusdokumentides ei ole vastuolu ja nendes esitatud tingimused on hankijale siduvad. 1.2.1 Hankija väide, et riigihanke alusdokumendi osaks olev dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ andmed ei ole kooskõlas riigihanke alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ tingimustega ning et dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitatud tingimustel puudub õiguslik tähendus, on asjakohatu ja väär. 1.2.2 Riigihanke alusdokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ei ole vastuolus dokumendiga „Tehniline kirjeldus“. Sellisele järeldusele ei saa jõuda pelgalt seetõttu, et dokumendis „Tehniline kirjeldus“ ja Vormis 2 (Hinnapakkumus) ei korrata suurjäätmete ja tekstiilijäätmete minimaalse hinna tingimusi. Riigihanke alusdokumente on võimalik mõista nii, et need dokumendid täiendavad teineteist. Viimast kinnitab ka asjaolu, et Vaidlustaja on esitanud pakkumuse, mis ühelt poolt vastab nii tekstiilijäätmete ja suurjäätmete minimaalse hinna tingimusele ning teiselt poolt vastab pakkumus ka tehnilise kirjelduse nõuetele. Juhul, kui need tingimused oleksid vastuolus, ei oleks saanud Hankija Vaidlustaja pakkumust vastavaks tunnistada. 1.2.3 Lisaks ei reguleeri RHS olukordi riigihanke alusdokumentide omavahelise vastuolu korral. RHS § 77 lg 9 sätestab üksnes seda, et erinevuste korral hanketeate ja teiste riigihanke alusdokumentides esitatud teabe vahel tuleb lähtuda hanketeates esitatust, kuid sellise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole. 1.2.4 Põhjendamatu on ka Hankija järeldus, et dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ seatud tingimused ei oma õiguslikku tähendust. Riigihanke alusdokumente on samastatud eelhaldusaktidega ehk õiguse üksikaktidega (RKHKo 14.04.2010 asjas nr 3-3- 1-99-09, p 16). Järelikult tuleb nende sisu avamisel arvestada tavapäraste, s.o grammatilise, süstemaatilise, teleoloogilise tõlgendusmeetodiga ning eesmärgipäraselt (TlnHko 17.09.2021 asjas nr 3-21-1811, p-d 37, 43, 47; TrtHKo 19.05.2017, p 10; TrtHko 18.08.2017 asjas nr 3-17-1345, p 18). 1.2.5 Kohtupraktikas on rõhutatud, et mõistet „pakkumuse vastavustingimused“ tuleb sisustada funktsionaalselt, mitte üksnes nominaalselt või mõne muu puhtformaalse tunnuse järgi. Nii ei ole ilmtingimata vajalik, et pakkumuse vastavustingimus oleks esitatud dokumendis pealkirjaga „Vastavustingimused“ või mõne muu dokumendi alajaotises, mille pealkiri sisaldab sõna „vastavustingimused“. Vastava sätte paiknemine ühes või teises riigihanke alusdokumendi osas ei saa olla eraldiseisvaks kriteeriumiks, mis näitaks, kas tegemist on vastavustingimusega või mitte. Riigihanke alusdokumendis toodud nõudeid tuleb tõlgendada sisuliselt ning koosmõjus teiste riigihanke alusdokumendi sätetega. Riigihanke alusdokumentide mistahes sätted, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule, on asjaomases osas pakkumuse vastavustingimused. (TlnHKo 03.09.2020 asjas nr 3-20-1400, p 17.1). Kõike ülaltoodut arvesse võttes on järeldus, et mingi osa riigihanke alusdokumentidest ei oma õiguslikku tähendust või ei ole hankijale ja pakkujatele siduv, vastuolus valitseva kohtupraktikaga ning õigusvastane. 1.2.6 Euroopa Kohtu praktikast järeldub, et hankijal on kohustus kinni pidada enda määratud tingimustest ja ta peab kõrvaldama pakkuja, kes ei ole esitanud dokumenti või teavet, mille 2|4  esitamist riigihanke alusdokumendid nõudsid ning mille esitamata jätmisel tuli pakkuja menetlusest kõrvaldada. Hankijate range seotus riigihanke alusdokumentidega seondub võrdse kohtlemise põhimõttega ja läbipaistvuskohustusega. (Euroopa Kohtu 10.10.2013. a otsus asjas C-336/12, p-d 40; 06.11.2014. a otsus asjas C-42/13, p-d 42–44, 46 ja 50). Pakkumuse vastavuse kontrollimisel tuleb võtta aluseks see, kas pakkumus vastab riigihanke alusdokumentidele (RHS § 114 lg-d 1 ja 2). Võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuskohustusega poleks kooskõlas lähenemine, et pakkumus ei pea vastama riigihanke alusdokumentidele, kui pakkuja on nõus sõlmima hankelepingu, mis vastab riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustele. Sellisel juhtumil kaotaks pakkumuse vastavuse kontroll oma mõtte ja eesmärgi. (TlnRnKo 31.10.2019 asjas nr 3-19-1523, p 19) 1.2.7 Arvestades, et Hankija on dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitanud nõuded „Suurjäätmete kogumise, veo ja käitluse hind ühe m3 jäätmete kohta. Minimaalne hind on 20% segaolmejäätmete m3 hinnast“ ning „Tekstiilijäätmete kogumise, veo ja käitluse hind ühe m3 jäätmete kohta. Minimaalne hind on 20% segaolmejäätmete m 3 hinnast“, on Hankijal kohustus neid nõudeid ka järgida. Tähtsust ei oma antud juhul, millest tingituna vaidlusalused tingimused riigihanke alusdokumenti on lisatud, määravaks on see, et need on osaks pakkumuse vastavuse tingimustest ning Hankijal tuleb riigihankes enda seatud nõudeid järgida. Antud juhul ei ole Hankija seda teinud. Eelnevat arvesse võttes on Hankija eiranud kohustust järgida riigihanke alusdokumendis enda seatud tingimusi ning käitunud seega õigusvastaselt. 1.2.8 Võttes arvesse ülaltoodud kohtute ja vaidlustuskomisjoni praktikat, siis korrektsete ja RHS- ga kooskõlas olevate riigihanke alusdokumentide koostamine ning riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste järgimine on hankija kohustus, millest Hankija käesoleval juhul juhindunud ei ole. Mingil juhul ei saa Vaidlustaja vastutada vaidlusaluse olukorra tekkimise eest, sest see ei ole tekkinud tema riisikol. Üheltki pakkujalt ei saa mõistlikult oodata, et ta peaks teadma, et hankija on „kogemata“ mõnest varasemast riigihankest kopeerinud andmeid valesti või on unustanud seal vajalikud korrektuurid teha. Selline järeldus on ebamõistlik ka seetõttu, et riigihanke alusdokumentides esitatavad andmed ei olnud omavahel vastuolus või ebakõlas, mis oleks pidanud pakkujaid suunama Hankijalt täpsustavaid küsimusi esitama. Sellist ootust ei saanud Hankijal tekkida ka pelgalt seetõttu, et Hankija varasemates riigihangetes vaidlusaluseid minimaalseid protsentuaalseid tingimusi seadnud ei ole. Ükski pakkuja ei pea teadma seda, millal või millises riigihankes soovib hankija oma seniselt kasutusel olnud tingimusi muuta või täiendada. Seetõttu ei oma tähendust ka see, milliseid riigihankeid on Hankija varem nn standardtingimustel korraldanud. Iga riigihanget tuleb vaadata eraldiseisvalt teistest Hankija riigihangetest ja igas riigihankes esitatakse ka eraldi nõuded just selles hankes pakkumuse esitamiseks. Lisaks ei ole vaidlusaluste tingimuste kasutamine jäätmeveo teenuste riigihangetes kuidagi haruldane või kohatu, vastupidi, selliste tingimuste kasutamine on tavapärane. 1.3 Vaidlustaja kasutab oma seadusest tulenevat võimalust kaitsta oma subjektiivseid õigusi ning puudub igasugune pahatahtlikkus. 1.3.1 Põhjendamatu ja kohatu on Hankija osutus, et Vaidlustaja on käitunud vaidlustuse esitamisel pahatahtlikult ning on rikkunud pakkuja hoolsuskohustust. Ülaltoodu viitab selgelt, et hoolsuskohustust on rikkunud käesoleval juhul Hankija, mitte Vaidlustaja, sest Hankijal lasub kohustus riigihanke alusdokumentide korrektse ja õiguspärase koostamise eest ning kohustus järgida riigihanke alusdokumentides seatud tingimusi riigihankes. Ühtlasi tuleb märkida, et RHS ei sea pakkujatele kohustuseks esitada hankijale riigihankes selgitustaotlusi (isegi mitte teatud juhtudel). Vastavalt RHS §-le 46 on see üksnes pakkujate ja riigihankest huvitatud isikute võimalus, aga mitte kohustus. Vaidlustaja on oma hoolsuskohustust täitnud ning koostanud riigihanke alusdokumentidele vastava pakkumuse, mistõttu on Hankija etteheited Vadilustajale tema hoolsuskohustuse järgimata jätmise kohta ebatõesed ja -õiglased. Kui hankija koostab hankedokumendid ebapiisaval või ebaselgel viisil, ei ole õige karistada selle eest pakkuja (TrtRnKo 13.05.2021 asjas nr 3-21-258 p 14). 3|4 2 TÄIENDAVAD SEISUKOHAD KOLMANDA ISIKU VASTUSELE 2.1 Riigihanke alusdokumente tuleb tõlgendada süstemaatiliselt ning tervikuna. 2.1.1 Väär on Kolmanda isiku väide, et riigihanke alusdokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kehtestab nõuded üksnes pakkumuste hindamisele ning et see dokument ei ole pakkumuse vastavusel asjakohane. Riigihanke alusdokumente tuleb tõlgendada süstemaatiliselt ning tervikuna. Ühtlasi tuleb riigihanke alusdokumendis toodud nõudeid tõlgendada sisuliselt ning koosmõjus teiste riigihanke alusdokumendi sätetega ning mitte pelgalt dokumendi pealkirja või puhtformaalse tunnuse järgi (vt p 1.2.4 ja 1.2.5) Järelikult tuleb ka riigihanke alusdokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitatut tõlgendada tervikuna ja koosmõjus teiste riigihanke alusdokumentidega. Sellisel juhul on riigihanke alusdokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ punktides 3 ja 4 kehtestab nõuded vastavustingimused, millele peab pakkumus vastama. 2.1.2 Eksitav on Kolmanda isiku arutlus sellest, miks peaksid kahe jäätmeliigi osas olema esitatud nõuded erinevates riigihanke alusdokumentides. Riigihanke alusdokumendid on üks tervik dokumentatsioon ning ühes riigihanke alusdokumendi osas esitatut ei pea kordama kõikides teistes riigihanke alusdokumentides. Ka on kohatu ja eksitav Kolmanda isiku etteheide Vaidlustaja suunal riigihanke alusdokumentide korrektse ja ühemõttelise koostamise eest, mille tagamine riigihankes lasub Hankija (vt p1.1. ja 1.3). 2.2 Vaidlustus on esitatud heas usus ja ei ole mingil viisil eksitav. 2.2.1 Arvestades kõiki ülaltoodut, sh kohtupraktikat, ei ole mingit alust järeldada, et vaidlustus ei ole esitatud heas usus või et see on eksitav. Põhjendamatu ja igakülgselt kohatu on Kolmanda isiku väide, et Vaidlustaja on otsustanud oodata ja mitte Hankija tähelepanu riigihanke alusdokumentide puudusele esitada. 2.2.2 Vastavalt eeltoodule (vt p-d 1.1 -1.3) on korrektsete riigihanke alusdokumentide koostamine hankija kohustus ja pakkujatele ei saa ette heita hankija poolt riigihankes tehtud vigu. Vaidlustaja ei ole vaidlusaluste tingimuste kohta riigihankes selgitustaotlusi esitanud, sest vastuolu riigihanke alusdokumentide vahel puudus. Riigihanke alusdokumentide süstemaatilise ja kooskõlalise tõlgendamise tulemusel oli pakkumuse esitamine täiendavate küsimusteta igati võimalik. 2.3 RHS kohaselt tuleb Kolmanda isiku pakkumus tagasi lükata, sest see on riigihanke alusdokumentidele mittevastav. 2.3.1 Tähtsust ei oma, kas Vaidlustaja pakkumus oleks olnud madalaima maksumusega või mitte, kui Vaidlustaja oleks esitanud mittevastava pakkumuse, nagu Kolmas isik väidab. RHS, arvuka kohtupraktika ning 16.02.2023 vaidlustuse ja täiendavate selgitustega kohaselt tuleb Kolmanda isiku pakkumus tagasi lükata, sest see on riigihanke alusdokumentidele mittevastav. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Matteus vandeadvokaat Ragn-Sells AS volitatud esindaja 4|4