EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/23-0239 - Taastava õiguse teenuste osutamise tingimused ja kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 14.03.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5e68fdda-6750-4486-9415-8092695feed3
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5e68fdda-6750-4486-9415-8092695feed3?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Justiitsministeerium Meie 28.02.2023 nr 1.2-2/19-1
Rahandusministeerium
*/
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri määruse
„Taastava õiguse teenuste osutamise tingimused ja kord“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
Sotsiaalkaitseminister
Lisad:
1. Määruse eelnõu
2. Seletuskiri
Lisaadressaadid:
Sotsiaalkindlustusamet
Andmekaitse Inspektsioon
Merli Kaunissaar 6269 165
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
15.02.202
MINISTRI MÄÄRUS
Nr
Taastava õiguse teenuste osutamise tingimused
ja kord
Määrus kehtestatakse ohvriabi seaduse § 26 lõike 3 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse vahendusteenuse osutamise kord.
(2) Määruses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seadust
ja kriminaalmenetluse seadustiku asjakohaseid sätteid.
§ 2. Vahendusteenuse eesmärk
Vahendusteenuse eesmärk on pakkuda õigusvastase teo toime pannud isikule, kahju
kannatanud isikule ja vajaduse korral teistele osalistele võimalust turvalises keskkonnas ja
vahendaja toel arutada toime pandud teoga seonduvaid asjaolusid ja mõjusid, et vahenduse
ja vajaduse korral kokkulepitavate edasiste tegevuste abil heastada teoga kaasnenud
emotsionaalset ja materiaalset kahju, tagada kannatanu rahulolu ja vähendada riski, et
õigusvastase teo toime pannud isik paneb toime uusi õigusrikkumisi.
§ 3. Vahendusmenetluse osalised
(1) Vahendusmenetluse osalisteks on õigusvastase teo toime pannud isik, kahju kannatanud
isik ja piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja. Vahendaja võib vahendusteenuse
osutamisse kaasata ka teisi isikuid, kelle osalemine menetluses aitab vahendaja hinnangul
kaasa vahendusteenuse eesmärkide saavutamisele.
(2) Kahju kannatanud isik on kannatanu või muu isik, kes on õigusvastase teo toime pannud
isiku tegevuse tõttu kahju kannatanud.
(3) Kui konkreetset kahju kannatanud isikut ei ole võimalik tuvastada või ta ei soovi
vahenduses osaleda, kuid kahju kannatanud isikuna on võimalik vahendusteenuse
osutamisse kaasata muu isik, kes on võimeline kirjeldama teo kahjulikke mõjusid, ning
vahendaja hinnangul on vahenduse abil võimalik vähendada riski, et õigusvastase teo toime
pannud isik paneb toime uusi õigusrikkumisi, võib vahendusteenust osutada ka konkreetse
kahju kannatanud isiku osaluseta.
(4) Piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja asemel võib seadusliku esindaja nõusolekul
vahendusmenetluses osaleda muu isik, kes tagab piiratud teovõimega isiku huvide kaitse.
2
§ 4. Vahendusmenetluse käik
(1) Vahendusmenetluse korraldamiseks määrab Sotsiaalkindlustusamet vahendaja viie
tööpäeva jooksul vahendusmenetluse rakendamise määruse või otsuse või isiku pöördumise
registreerimisest arvates.
(2) Vahendaja võtab ühendust vahendusmenetluse osalistega. Kui õigusvastase teo toime
pannud isikuga ei ole võimalik ühendust saada, teavitab vahendaja sellest süüteo menetlejat,
kelle tehtud määruse või otsuse alusel õigusvastase teo toime pannud isikule
vahendusteenust osutatakse.
(3) Vahendaja kontrollib osaliste nõusolekut vahendusmenetluses osaleda, selgitab neile
vahendusmenetluse eesmärki ja käiku ning teavitab neid vahendusmenetluse katkestamise ja
vahenduskokkuleppe rikkumise tagajärgedest, vahendaja õigusest kontrollida kinnitatud
vahenduskokkuleppe tingimuste täitmist ja muudest vahendusmenetluses tähtsust omavatest
asjaoludest.
(4) Vahendusteenus koosneb kohtumiste ettevalmistamisest, osalistega eraldi kohtumistest,
osaliste ühisest kohtumisest, vahenduskokkuleppe sõlmimisest ja vajaduse korral
vahenduskokkuleppe tingimuste kontrollimisest. Kui see on asjaolusid arvestades vajalik ega
kahjusta olulisel määral vahenduse eesmärkide saavutamist, võib kohtumine toimuda
sidevahendite teel. Kui kahju kannatanud isik ei soovi ühisel kohtumisel osaleda, kuid on nõus
kirjeldama toime pandud teo mõju eraldi kohtumise käigus või muul viisil, vahendab vahendaja
tema seisukoha teo toime pannud isikule.
§ 5. Vahenduskokkulepe
(1) Vahenduskokkulepe sõlmitakse osaliste vahel kahe kuu jooksul vahendusmenetluse
rakendamise määruse või otsuse või isiku pöördumise registreerimisest
Sotsiaalkindlustusametis. Vahenduskokkulepe vormistatakse kirjalikult, selle allkirjastavad
osalised ja kinnitab vahendaja. Vahendaja väljastab osalistele nende soovil koopia
allkirjastatud vahenduskokkuleppest.
(2) Kui osaliste hinnangul tuleb vahendusteenuse eesmärgi saavutamiseks panna
õigusvastase teo toime pannud isikule kohustusi, nähakse vahenduskokkuleppes ette
kohustuste sisu ja kohustuste täitmise kontrollimise viis.
(3) Vahenduskokkuleppes võib ette näha kohustusi ka teistele vahendusmenetlusse kaasatud
isikutele, kui kaasatud isikud on kohustustega nõus ning kohustuste ettenägemine on
vahendaja ja vahendusmenetluse osaliste hinnangul mõistlik.
(4) Vahendaja edastab vahenduskokkuleppe koopia süüteo menetlejale, kelle tehtud määruse
või otsuse alusel õigusvastase teo toime pannud isikule vahendusteenust osutatakse. Kui
vahendusmenetluse käigus vahenduskokkuleppe sõlmimiseni ei jõuta, saadab vahendaja
süüteo menetlejale vahenduse käiku kirjeldava aruande, milles sisaldub vahendaja hinnang
õigusvastase teo toime pannud isiku koostöövalmidusele vahenduse käigus.
(5) Kui vahenduskokkulepe sisaldab lõikes 3 nimetatud kohustusi, edastab vahendaja
kohustuste täitmise tähtaja lõppemisel süüteo menetlejale kokkuvõtte kohustuste täitmise
kohta.
(6) Lõigetes 4 ja 5 sätestatut ei rakendata juhul, kui vahenduses osalev õigusvastase teo toime
pannud isik on oma ea tõttu süüvõimetu.
3
§ 6. Vahendusteenuse osutamise erisused kriminaalmenetluse seadustiku § 2032 alusel
toimuva vahendusmenetluse korral
(1) Kui vahendusmenetlust rakendatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 2032 alusel,
kohaldatakse vahendusmenetluse käigu ja vahenduskokkuleppe suhtes §-des 4 ja 5
sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2) Sotsiaalkindlustusamet teavitab vahendaja määramisest vahendusmenetluse rakendamise
määruse koostanud prokuratuuri või kohut.
(3) Vahendusmenetluse osalisteks on süüdistatav, kannatanu ja piiratud teovõimega isiku
seaduslik esindaja.
(4) Vahendaja teavitab lisaks § 4 lõikes 2 nimetatud juhtumitele prokuratuuri ka juhul, kui
vahendusmenetluse alustamisel ei ole võimalik kannatanuga ühendust saada.
(5) Esimene kohtumine osalistega korraldatakse ühe kuu jooksul vahendusmenetluse
rakendamise määruse registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis.
(6) Vahenduskokkulepe peab sisaldama kuriteoga tekitatud kahju heastamise korda ja
tingimusi.
(7) Viie tööpäeva jooksul pärast vahenduskokkuleppe sõlmimist saadab vahendaja
prokuratuurile vahenduse käiku kirjeldava aruande, milles vahendaja muu hulgas kirjeldab
osalistega toimunud kohtumisi, osaliste ühist vestlust ja käitumist. Vahenduse käiku
kirjeldavale aruandele lisatakse vahenduskokkuleppe koopia.
(8) Kui osaline võtab oma nõusoleku vahendusmenetluse läbiviimiseks tagasi või
vahendusmenetluse käigus ilmnevad muud asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik
vahendusmenetlust jätkata, saadab vahendaja viie tööpäeva jooksul vahendusmenetluse
jätkamise võimatusest teadasaamisest prokuratuurile vahenduse käiku kirjeldava aruande,
milles on muu hulgas esile toodud põhjused, miks vahendaja peab vahendusmenetluse
jätkamist võimatuks.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. aprillil 2023. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Sotsiaalkaitseministri määruse „Taastava õiguse teenuste osutamise tingimused ja kord“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse ohvriabi seaduse § 26 lõike 3 alusel.
Määrusega kehtestatakse ühe taastava õiguse teenuse – vahendusteenuse – osutamise
tingimused ja kord. Määruse sisus ei tehta muudatusi võrreldes praegu kehtiva Vabariigi Valitsuse
25. jaanuari 2018. a määrusega nr 6 „Lepitusmenetluse läbiviimise kord“, millega on kuni 1. aprillini
2023. a reguleeritud lepitusmenetluse läbiviimise kord. Uues määruses muudetakse terminoloogiat
ning termini „lepitusmenetlus“ asemel kasutatakse terminit „vahendusteenus“.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete
osakonna juhataja Liisa-Lotta Raag (e-post
[email protected]; tel 626 9238) ja sama
osakonna nõunik Merli Kaunissaar (e-post
[email protected]; tel 626 9301).
Eelnõu on välja töötatud koos Sotsiaalkindlustusametiga.
Mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Age
Viira (626 9141;
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice
Sündema (626 9271,
[email protected]).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320;
[email protected]).
1.3. Märkused
Määruse eelnõu on seotud Riigikogus 14.12.2022 vastu võetud ja 01.04.2023 jõustuva ohvriabi
seadusega (702 SE), mille alusel kehtestatakse määruse uus terviktekst.
Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Vahendusteenuse eesmärk on pakkuda õigusvastase teo toime pannud isikule, kahju kannatanud
isikule ja vajaduse korral teistele osalistele võimalust turvalises keskkonnas ja vahendaja toel
arutada toime pandud teoga seonduvaid asjaolusid ja mõjusid, et vahenduse edasiste tegevuste
abil heastada teoga kaasnenud emotsionaalset ja materiaalset kahju, tagada kannatanu rahulolu
ja vähendada riski, et õigusvastase teo toime pannud isik paneb toime uusi õigusrikkumisi.
Kuivõrd uue määruse kehtestamisega praegu kehtivat määrust sisuliselt ei muudeta ja muudatus
on vaid terminoloogiline, ei analüüsita eelnõu sisu. Lepitusmenetluse termini muudatus tehakse
uue ohvriabi seaduse §-ga 27. Lepitusmenetluse ümbernimetamine vahendusteenuseks on
vajalik, kuna sõna „lepitus“ on osaliste jaoks tihtipeale eksitav ega anna õigesti edasi teenuse
tegelikku sisu. Teenuse eesmärk ei ole leppimine, vaid teo toimepanemisest tuleneva nii
emotsionaalse kui ka materiaalse kahju hüvitamine ning edasistes tegevustes kokkuleppimine.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Kuna tegemist on terminoloogilise muudatusega, ei oma eelnõu mõju riigi julgeolekule,
majandusele, rahvusvahelistele suhetele, keskkonnale ega regionaalarengule.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Vahendusmenetluse teenust pakub SKA juba praegu ning isikuandmete töötlemises käesoleva
määrusega muudatusi ei tehta. Ohvriabiteenuse osutamise andmeid töödeldakse sotsiaalkaitse
infosüsteemis (SKAIS) ning vastav regulatsioon on sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (§ 38 lg 1
p 2), SKAISi põhimääruses (§ 9 lg 11) ja ohvriabi seaduses (§ 27). Andmeid töödeldakse selleks,
et pakkuda ohvrile traumast taastumist toetavat abi ning andmeid töötlevad ainult selleks volitatud
isikud, järgides minimaalsuse nõuet, kogudes andmeid nii vähe kui võimalik, s.o vaid andmeid, mis
on vajalikud teenuse pakkumiseks. Ohvriabi andmeid säilitatakse vastavalt sotsiaalseadustiku
üldosa seaduse § 39 lõike 2 punktile 2 kümme aastat pärast õiguse lõppemist sellele abile.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega riigieelarves täiendavaid kulusid ei teki.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub samal ajal uue ohvriabi seadusega ehk 01.04.2023.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning
arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile ja Andmekaitse Inspektsioonile.