dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taastava õiguse teenuste osutamise tingimused ja kord

Rahandusministeerium · 28. veebruar 2023
Viit
1.1-11/1510-1
Registreeritud
28. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2023
Vastutaja
Agnes Peterson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
14. märts 2023

Failid

  • 📎1.2-219-1 28.02.2023 Õigusakti eelnõu.asice614 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/23-0239 - Taastava õiguse teenuste osutamise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.03.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5e68fdda-6750-4486-9415-8092695feed3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5e68fdda-6750-4486-9415-8092695feed3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Justiitsministeerium Meie 28.02.2023 nr 1.2-2/19-1 Rahandusministeerium */ Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri määruse „Taastava õiguse teenuste osutamise tingimused ja kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Andmekaitse Inspektsioon Merli Kaunissaar 6269 165 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EELNÕU 15.02.202 MINISTRI MÄÄRUS Nr Taastava õiguse teenuste osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse ohvriabi seaduse § 26 lõike 3 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse vahendusteenuse osutamise kord. (2) Määruses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja kriminaalmenetluse seadustiku asjakohaseid sätteid. § 2. Vahendusteenuse eesmärk Vahendusteenuse eesmärk on pakkuda õigusvastase teo toime pannud isikule, kahju kannatanud isikule ja vajaduse korral teistele osalistele võimalust turvalises keskkonnas ja vahendaja toel arutada toime pandud teoga seonduvaid asjaolusid ja mõjusid, et vahenduse ja vajaduse korral kokkulepitavate edasiste tegevuste abil heastada teoga kaasnenud emotsionaalset ja materiaalset kahju, tagada kannatanu rahulolu ja vähendada riski, et õigusvastase teo toime pannud isik paneb toime uusi õigusrikkumisi. § 3. Vahendusmenetluse osalised (1) Vahendusmenetluse osalisteks on õigusvastase teo toime pannud isik, kahju kannatanud isik ja piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja. Vahendaja võib vahendusteenuse osutamisse kaasata ka teisi isikuid, kelle osalemine menetluses aitab vahendaja hinnangul kaasa vahendusteenuse eesmärkide saavutamisele. (2) Kahju kannatanud isik on kannatanu või muu isik, kes on õigusvastase teo toime pannud isiku tegevuse tõttu kahju kannatanud. (3) Kui konkreetset kahju kannatanud isikut ei ole võimalik tuvastada või ta ei soovi vahenduses osaleda, kuid kahju kannatanud isikuna on võimalik vahendusteenuse osutamisse kaasata muu isik, kes on võimeline kirjeldama teo kahjulikke mõjusid, ning vahendaja hinnangul on vahenduse abil võimalik vähendada riski, et õigusvastase teo toime pannud isik paneb toime uusi õigusrikkumisi, võib vahendusteenust osutada ka konkreetse kahju kannatanud isiku osaluseta. (4) Piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja asemel võib seadusliku esindaja nõusolekul vahendusmenetluses osaleda muu isik, kes tagab piiratud teovõimega isiku huvide kaitse. 2 § 4. Vahendusmenetluse käik (1) Vahendusmenetluse korraldamiseks määrab Sotsiaalkindlustusamet vahendaja viie tööpäeva jooksul vahendusmenetluse rakendamise määruse või otsuse või isiku pöördumise registreerimisest arvates. (2) Vahendaja võtab ühendust vahendusmenetluse osalistega. Kui õigusvastase teo toime pannud isikuga ei ole võimalik ühendust saada, teavitab vahendaja sellest süüteo menetlejat, kelle tehtud määruse või otsuse alusel õigusvastase teo toime pannud isikule vahendusteenust osutatakse. (3) Vahendaja kontrollib osaliste nõusolekut vahendusmenetluses osaleda, selgitab neile vahendusmenetluse eesmärki ja käiku ning teavitab neid vahendusmenetluse katkestamise ja vahenduskokkuleppe rikkumise tagajärgedest, vahendaja õigusest kontrollida kinnitatud vahenduskokkuleppe tingimuste täitmist ja muudest vahendusmenetluses tähtsust omavatest asjaoludest. (4) Vahendusteenus koosneb kohtumiste ettevalmistamisest, osalistega eraldi kohtumistest, osaliste ühisest kohtumisest, vahenduskokkuleppe sõlmimisest ja vajaduse korral vahenduskokkuleppe tingimuste kontrollimisest. Kui see on asjaolusid arvestades vajalik ega kahjusta olulisel määral vahenduse eesmärkide saavutamist, võib kohtumine toimuda sidevahendite teel. Kui kahju kannatanud isik ei soovi ühisel kohtumisel osaleda, kuid on nõus kirjeldama toime pandud teo mõju eraldi kohtumise käigus või muul viisil, vahendab vahendaja tema seisukoha teo toime pannud isikule. § 5. Vahenduskokkulepe (1) Vahenduskokkulepe sõlmitakse osaliste vahel kahe kuu jooksul vahendusmenetluse rakendamise määruse või otsuse või isiku pöördumise registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis. Vahenduskokkulepe vormistatakse kirjalikult, selle allkirjastavad osalised ja kinnitab vahendaja. Vahendaja väljastab osalistele nende soovil koopia allkirjastatud vahenduskokkuleppest. (2) Kui osaliste hinnangul tuleb vahendusteenuse eesmärgi saavutamiseks panna õigusvastase teo toime pannud isikule kohustusi, nähakse vahenduskokkuleppes ette kohustuste sisu ja kohustuste täitmise kontrollimise viis. (3) Vahenduskokkuleppes võib ette näha kohustusi ka teistele vahendusmenetlusse kaasatud isikutele, kui kaasatud isikud on kohustustega nõus ning kohustuste ettenägemine on vahendaja ja vahendusmenetluse osaliste hinnangul mõistlik. (4) Vahendaja edastab vahenduskokkuleppe koopia süüteo menetlejale, kelle tehtud määruse või otsuse alusel õigusvastase teo toime pannud isikule vahendusteenust osutatakse. Kui vahendusmenetluse käigus vahenduskokkuleppe sõlmimiseni ei jõuta, saadab vahendaja süüteo menetlejale vahenduse käiku kirjeldava aruande, milles sisaldub vahendaja hinnang õigusvastase teo toime pannud isiku koostöövalmidusele vahenduse käigus. (5) Kui vahenduskokkulepe sisaldab lõikes 3 nimetatud kohustusi, edastab vahendaja kohustuste täitmise tähtaja lõppemisel süüteo menetlejale kokkuvõtte kohustuste täitmise kohta. (6) Lõigetes 4 ja 5 sätestatut ei rakendata juhul, kui vahenduses osalev õigusvastase teo toime pannud isik on oma ea tõttu süüvõimetu. 3 § 6. Vahendusteenuse osutamise erisused kriminaalmenetluse seadustiku § 2032 alusel toimuva vahendusmenetluse korral (1) Kui vahendusmenetlust rakendatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 2032 alusel, kohaldatakse vahendusmenetluse käigu ja vahenduskokkuleppe suhtes §-des 4 ja 5 sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Sotsiaalkindlustusamet teavitab vahendaja määramisest vahendusmenetluse rakendamise määruse koostanud prokuratuuri või kohut. (3) Vahendusmenetluse osalisteks on süüdistatav, kannatanu ja piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja. (4) Vahendaja teavitab lisaks § 4 lõikes 2 nimetatud juhtumitele prokuratuuri ka juhul, kui vahendusmenetluse alustamisel ei ole võimalik kannatanuga ühendust saada. (5) Esimene kohtumine osalistega korraldatakse ühe kuu jooksul vahendusmenetluse rakendamise määruse registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis. (6) Vahenduskokkulepe peab sisaldama kuriteoga tekitatud kahju heastamise korda ja tingimusi. (7) Viie tööpäeva jooksul pärast vahenduskokkuleppe sõlmimist saadab vahendaja prokuratuurile vahenduse käiku kirjeldava aruande, milles vahendaja muu hulgas kirjeldab osalistega toimunud kohtumisi, osaliste ühist vestlust ja käitumist. Vahenduse käiku kirjeldavale aruandele lisatakse vahenduskokkuleppe koopia. (8) Kui osaline võtab oma nõusoleku vahendusmenetluse läbiviimiseks tagasi või vahendusmenetluse käigus ilmnevad muud asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik vahendusmenetlust jätkata, saadab vahendaja viie tööpäeva jooksul vahendusmenetluse jätkamise võimatusest teadasaamisest prokuratuurile vahenduse käiku kirjeldava aruande, milles on muu hulgas esile toodud põhjused, miks vahendaja peab vahendusmenetluse jätkamist võimatuks. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Sotsiaalkaitseministri määruse „Taastava õiguse teenuste osutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse ohvriabi seaduse § 26 lõike 3 alusel. Määrusega kehtestatakse ühe taastava õiguse teenuse – vahendusteenuse – osutamise tingimused ja kord. Määruse sisus ei tehta muudatusi võrreldes praegu kehtiva Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2018. a määrusega nr 6 „Lepitusmenetluse läbiviimise kord“, millega on kuni 1. aprillini 2023. a reguleeritud lepitusmenetluse läbiviimise kord. Uues määruses muudetakse terminoloogiat ning termini „lepitusmenetlus“ asemel kasutatakse terminit „vahendusteenus“. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna juhataja Liisa-Lotta Raag (e-post [email protected]; tel 626 9238) ja sama osakonna nõunik Merli Kaunissaar (e-post [email protected]; tel 626 9301). Eelnõu on välja töötatud koos Sotsiaalkindlustusametiga. Mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Age Viira (626 9141; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626 9271, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määruse eelnõu on seotud Riigikogus 14.12.2022 vastu võetud ja 01.04.2023 jõustuva ohvriabi seadusega (702 SE), mille alusel kehtestatakse määruse uus terviktekst. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Vahendusteenuse eesmärk on pakkuda õigusvastase teo toime pannud isikule, kahju kannatanud isikule ja vajaduse korral teistele osalistele võimalust turvalises keskkonnas ja vahendaja toel arutada toime pandud teoga seonduvaid asjaolusid ja mõjusid, et vahenduse edasiste tegevuste abil heastada teoga kaasnenud emotsionaalset ja materiaalset kahju, tagada kannatanu rahulolu ja vähendada riski, et õigusvastase teo toime pannud isik paneb toime uusi õigusrikkumisi. Kuivõrd uue määruse kehtestamisega praegu kehtivat määrust sisuliselt ei muudeta ja muudatus on vaid terminoloogiline, ei analüüsita eelnõu sisu. Lepitusmenetluse termini muudatus tehakse uue ohvriabi seaduse §-ga 27. Lepitusmenetluse ümbernimetamine vahendusteenuseks on vajalik, kuna sõna „lepitus“ on osaliste jaoks tihtipeale eksitav ega anna õigesti edasi teenuse tegelikku sisu. Teenuse eesmärk ei ole leppimine, vaid teo toimepanemisest tuleneva nii emotsionaalse kui ka materiaalse kahju hüvitamine ning edasistes tegevustes kokkuleppimine. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Kuna tegemist on terminoloogilise muudatusega, ei oma eelnõu mõju riigi julgeolekule, majandusele, rahvusvahelistele suhetele, keskkonnale ega regionaalarengule. Andmekaitsealane mõjuhinnang Vahendusmenetluse teenust pakub SKA juba praegu ning isikuandmete töötlemises käesoleva määrusega muudatusi ei tehta. Ohvriabiteenuse osutamise andmeid töödeldakse sotsiaalkaitse infosüsteemis (SKAIS) ning vastav regulatsioon on sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (§ 38 lg 1 p 2), SKAISi põhimääruses (§ 9 lg 11) ja ohvriabi seaduses (§ 27). Andmeid töödeldakse selleks, et pakkuda ohvrile traumast taastumist toetavat abi ning andmeid töötlevad ainult selleks volitatud isikud, järgides minimaalsuse nõuet, kogudes andmeid nii vähe kui võimalik, s.o vaid andmeid, mis on vajalikud teenuse pakkumiseks. Ohvriabi andmeid säilitatakse vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 39 lõike 2 punktile 2 kümme aastat pärast õiguse lõppemist sellele abile. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega riigieelarves täiendavaid kulusid ei teki. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub samal ajal uue ohvriabi seadusega ehk 01.04.2023. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile ja Andmekaitse Inspektsioonile.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel