Teie 07.02.2023 nr 7-2/1632-6
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Meie 28.02.2023 nr 15-3/932-2
[email protected]
Seisukoht Iirise ja Põlde kinnistute
detailplaneering algatamise kohta
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus esitas 08.02.2023 kirjaga nr 7-2/1632-6
Rahandusministeeriumile taotluse seisukoha saamiseks Anelema külas Iirise ja Põlde
kinnistute detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise (edaspidi KSH) algatamise kohta. Taotlusele on lisatud Anelema dolokivikarjääris
kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang, asendiskeem, ehitus- ja
hüdrogeoloogia aruanne, keskkonnamõjude eelhinnang (edaspidi KMH eelhinnang,
koostatud vähitiigi rajamise projekteerimistingimuste taotluse juurde) ning Põhja-Pärnumaa
Vallavolikogu otsuse „Anelema külas Iirise ja Põlde kinnistu detailplaneeringu koostamise ja
keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu.
Planeeringuala hõlmab hoonestamata Iirise katastriüksust (katastritunnus 18803:002:0341,
sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 18756 m²) ja hoonestatud Põlde katastriüksust
(katastritunnus 63801:001:0959, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 16916 m²).
Planeeringuala piirneb põhjast Anelema dolokivi maardlaga (99,84 ha) ja teistes suundades
hoonestatud maatulundusmaa ja elamumaa kruntidega ning Uduvere-Suigu-Nurme teega.
Dolomiidimaardla piirab väikest kompaktselt hoonestatud ala sõõrina ning detailplaneeringu
ala asub omakorda hoonestatud ala keskel.
Detailplaneeringu eesmärgiks on kavandada Iirise katastriüksusele ca 1,6 ha suuruse
veepeegliga vähitiik. Tiigi rajamise eelduseks on 10 m paksuse dolokivi kihi eemaldamine.
Halinga valla üldplaneeringu (kehtestatud 2012) põhijoonisel on planeeringuala näidatud
põllu, loodusliku rohumaa ja muu lageda alana. Koostatava Põhja-Pärnumaa valla
üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala planeeritud väärtuslikul põllumajandusmaal.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist.
1. Esitatud materjalidest nähtuvalt soovitakse sisuliselt laiendada kaevandatavat ala üle
olemasoleva maardla piiri, maardla ja elamuala vahelisse puhvervööndisse. Maavara
kaevandamise järgselt soovitakse valdav osa Iirise kinnistust kasutusele võtta vähitiigina.
Esitatud materjalidest ei selgu, millest tuleneb detailplaneeringu koostamise kohustus.
Arvestades, et tiigi rajamine ei ole PlanS § 125 lõike 1 kohaselt detailplaneeringu koostamise
kohustusega tegevus ning üksnes KSH läbiviimise vajadus ei peaks olema põhjus
detailplaneeringu algatamiseks. Eeltoodust tulenevalt palume kaaluda menetlusliigi (st
detailplaneeringu koostamise) sobivust.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisame, et kuna tiigi kavandamise eelduseks on maavara kaevandamine, soovitame koostöös
Keskkonnaametiga selgitada välja kaevandatava ala laiendamise otstarbekus.
2. KMH eelhinnangu peatükis 2.1, mis käsitleb kavandatava tegevuse seotust kehtiva Halinga
valla üldplaneeringuga, on toodud, et kehtiv üldplaneering ega koostatav üldplaneering ei sea
piiranguid vähitiigi rajamisele ja kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva
üldplaneeringuga.
Märgime, et koostatava üldplaneeringu kohaselt jäävad karjääri ja elamute vahelised
põllumaad planeeritud väärtuslikule põllumajandusmaale, kus põllumajanduslike rajatiste
ehitamine on muu hulgas lubatud, kui säilib väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja
terviklikkus. Dolokivi kaevandamine ning vähitiigi kavandamine rikub elamute ning karjääri
vahele jääva põllumaa massiivi ja terviklikkust, seega on kavandatav tegevus vastuolus
koostatava üldplaneeringuga.
Rahandusministeeriumi hinnangul on koostatava uue Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringuga
arvestamine asjakohane. Ka Riigikohus on välja toonud, et kohalikul omavalitsusel ei ole
keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohastes mittesiduvates dokumentides
väljendatud huve, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke.
Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste
asjaoludega (RKHKo 8.08.2016 nr 3-3-1-88-15, p 23).
3. Esitatud materjalidest nähtuvalt eelneb vähitiigi rajamisele dolomiidi kaevandamine.
Anelema dolomiidikarjäär asub väga ligidal hoonestatud kinnistutele ning Irise kinnistul
dolomiidi kaevandamine tooks karjääri olemasolevatele eluhoonetele veelgi lähedamale.
Volikogu otsuse eelnõus on kirjeldatud, et Iirise kinnistule on lähemal kui 100 m Mardi-Jaani,
Jaagu-Andrese, Matsu-Jüri, Matsu ja Põlde kinnistud. 130 m kaugusel on Uue-Tooma ja 180
m kaugusel Annuse kinnistu. Nimetatud kinnistuid võivad lõhkamised mõjutada.
Pärnu maakonna planeeringu (kehtestatud 2018) seletuskirja peatükis 3.2.2. „Maavarad“ on
toodud, et asustatud alade piirkonnas on maavara kaevandamine problemaatiline tulenevalt
kaasnevatest häiringutest elanikele. Eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud
aladest. Seega ei ole kavandatav tegevus ja sellele eelnev kaevandamistegevus kooskõlas
maakonnaplaneeringus määratud maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade
kasutustingimustega.
4. KMH eelhinnangus on kirjeldatud, et Anelema dolokivimaardlas alustati kaevandamist
juba 1968. aastal ning arvestades kehtivat kaevandamisluba ja mäeeraldise hüdrogeoloogilisi
tingimusi, on korrastamise suund pärast veetaseme alandamise lõpetamist tehisveekogu
rajamine. Põlde Vähk OÜ on Iirise kinnistu kõrval asuvates karjääri korrastamata ala
veekogudes riigi maa-ameti loal kasvatanud vähke juba 10 aastat ja tingimused on vähkide
kasvatamiseks soodsad.
Planeeringuala piirneb ulatusliku, ca 100 ha suuruse maardlaga, mis on ette nähtud
kaevandamise järgselt korrastada veekoguna ja kus juba toimub vähkide kasvatus. Esitatud
materjalidest ei selgu, miks ei saa vähikasvatust arendada edasi suletavas karjääris.
Kuivõrd Iirise kinnistu on valdavas osas haritav maa ja piirneb põhjas maardlaga, idast ja
läänest haritava põllumaaga ja lõunast hoonestatud alaga, on Rahandusministeerium
2
seisukohal, et Tiigi rajamine killustab olemasoleva haritava põllumajandusmaa kasutust ning
rajamise protsess toob dolokivi kaevandamise ja tehismaastiku olemasolevatele eluhoonetele
veelgi lähemale. Arendustegevus ei ole kooskõlas otstarbeka, mõistliku ja säästva
maakasutuse põhimõttega. Põhimõtte kohaselt peab planeerimisel võimaluse korral
soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist.
Samuti ei ole kavandatav tegevus kooskõlas elukeskkonna parendamise põhimõttega, mille
kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja
kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning
esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.
Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu algatamine antud asukohas
vähitiigi kavandamise eesmärgil ei ole põhjendatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaat: Keskkonnaamet
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
*/
3