dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu KSH vajalikkuse ning lähteseisukohtade kohta arvamuse avaldamine

Rahandusministeerium · 28. veebruar 2023
Viit
15-4/807-2
Registreeritud
28. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lääneranna Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-4 Kirjavahetus planeeringute korraldamise küsimustes
Toimik
15-4/2023
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-4807-2 28.02.2023 Väljaminev kiri.asice425 KB

Sisu (failidest)

Teie 02.02.2023 nr 2023/8-1/227-1 Lääneranna Vallavalitsus Meie 28.02.2023 nr 15-4/807-2 [email protected] Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu KSH vajalikkuse ning lähteseisukohtade kohta arvamuse avaldamine Lääneranna Vallavalitsus esitas 02.02.2023 kirjaga nr 2023/8-1/227-1 taotluse seisukoha saamiseks Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu (edaspidi detailplaneeringu) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta, lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on küsitud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 81 lõike 1 alusel ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Kirjale on lisatud detailplaneeringu eskiislahendus, lähteseisukohad, KSH eelhinnang ning Lääneranna Vallavolikogu otsuse „Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ eelnõu. Detailplaneeringu algatas Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 38. Planeeringuala hõlmab hoonestatud katastriüksust (katastritunnus 43001:001:0884, sihtotstarve tootmismaa, suurus 8,57 ha) Virtsu alevikus. Maaüksusel asuvad endise Virtsu kalatehase tootmis- ja abihooned ning Virtsu Vanasadama kai. Detailplaneeringu eesmärk on jagada kinnistu 28 krundiks: tootmishoone- ja ladude maa, sadama, kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, majutushoone, üksikelamumaa, turismi-, matka- ja väljasõidukoha, kultuuri- ja spordiasutuse, tee ja tänavamaa ning parkimisehitise krundiks. Detailplaneeringuga soovitakse Hanila valla üldplaneeringus (kehtestatud 2003; edaspidi üldplaneering) tootmismaa osaliselt muuta tootmis-, äri-, elamu, transpordi- ja üldmaa juhtotstarbega maaks. Lisaks tehakse ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit. Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 2018; edaspidi maakonnaplaneering) asustuse suunamise joonisel on ala näidatud eelisarendatava ettevõtluspiirkonnana, perspektiivse Saaremaa püsiühenduse silla- ja tunnelivariandi maismaaotste alternatiivi asukohana. Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 1. Planeeringuala asub Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu (algatatud Vabariigi Valitsuse 18.06.2020 korraldusega nr 213; edaspidi eriplaneering) planeeringualal. Planeeringuala suurus on 9200 ha. Eriplaneeringu planeeringuala moodustamisel arvestati 2011. aasta kavas1 valitud ning maakonnaplaneeringus kajastatud püsiühenduse perspektiivsete trassialternatiivide asukohtadega maismaal ning võimalusega, et protsessi käigus tehakse põhjendatud ettepanek täiendavate alternatiivide kaalumiseks. Planeeringuala moodustamisel jäeti kolme trassialternatiivi ümber 1,5 km suurune puhverala, et arvestada trassialternatiivide asukoha muutmise vajaduse ja täiendavate alternatiivide lisamise võimalusega. Eriplaneering on koostamisel ning 2023. aastal alustati asukoha eelvaliku etapi koostamisega. Maakonnaplaneeringus on kajastatud Suure väina püsiühenduse maismaale ulatuvad alternatiivid põhimõtteliste asukohakoridoridena, asukohad tulenesid eelpoolnimetatud kavast. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.1.1. „Maanteed“ on kirjeldatud, et põhjapoolsete, Virtsu vana kalatööstuse territooriumi läbiva ja Viirelaiu trassi alternatiivi koridoride laiuseks on 100 m, mis võimaldab silla rajamist. Maakonnaplaneering annab üldised maakasutuspõhimõtted trassikoridorides, mida võib täpsustada omavalitsuse üldplaneeringuga (Lääneranna valla üldplaneering on koostamisel). Maakonnaplaneeringu seletuskirjas määratud tingimused: - Püsiühenduse trasside alal toimub üldplaneeringu kohane maakasutus koos sellel lubatud tegevustega kuni püsiühenduse täpsema asukoha määramiseni. - Üldplaneeringus mittekajastuvate ehitusloa kohustuslike hoonete, teede, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramisel püsiühenduse trasside alal tehakse koostööd Maanteeametiga (tänane Transpordiamet). - Üldplaneeringus seatakse kasutus- ja ehitustingimused, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, millega välditakse ulatuslikke investeeringuid püsiühenduse trasside aladele kuni eriplaneeringu algatamise otsuseni. Ulatuslike investeeringutena käsitletakse käesolevas maakonnaplaneeringus hooneid ja rajatisi, mis eristuvad olemasolevast asustusstruktuurist ja hoonestuslaadist (nt mahukad tootmishooned, hotellikompleksid vms) või suurendavad oluliselt riigi kulutusi püsiühenduse realiseerimisel eramu võõrandamisest suuremal määral. Ettevõtlusalal on lubatud luua tootmishooneid/ärihooneid, mis oma mahult on võrdsed ühepereelamuga. Eriplaneeringu algatamise järgseid investeeringuid püsiühenduse trassikoridoride alla jäävatel aladel riik ei kompenseeri. Üldplaneeringu seletuskiri käsitleb püsiühendust võimaliku silla asukoha osas. Üldplaneeringus on toodud teetrassi asukoht Virtsu alevikus ja sellega seotud asjaolud. Üldplaneeringuga on reserveeritud trassi koridor, mille laius sisaldab teelaiusele lisaks kummalegi poole teetelge 50 m laiust kaitsevööndit. Arvestades liikluse intensiivistumisega ja tee laienemise võimalusega Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare (nr 10) põhimaanteel on kummalegi poole sõidutee serva (väljaspool Virtsu alevikku) määratletud 250 m laiune mõjuvöönd, mõjuvööndisse jäävatel aladel kavandatava tegevuse puhul on eriti oluline arvestada teelt tuleneva saaste ja müraga ning võimaluse korral viia läbi keskkonnamõju hindamine. Detailplaneeringu ala jääb püsiühenduse mõjuvööndisse. Esitatud materjalides Saaremaa püsiühenduse teemat käsitletud pole. Palume täiendada KSH eelhinnangu peatüki 3 „Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega“ nii 1Maanteeameti tellimusel 2011.a valminud töö "Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava”. 2 maakonnaplaneeringu kui ka üldplaneeringu alapeatükki ning lisada eriplaneeringu alapeatükk. Vaatamata sellele, kuhu silla või tunneli asukoht eriplaneeringuga kavandatakse, planeeringuala asukoha tõttu palume siiski arvestada Saaremaa püsiühenduse võimaliku mõjuga ning hinnata võimalikke mõjusid – suureneb õhusaate ja müra. Pärast KSH eelhinnangu täiendamist palume Saaremaa püsiühenduse teemaga täiendada ka vallavolikogu otsuse eelnõud ning lähteseisukohti. 2. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Esitatud materjalides puudub igasugune selgitus, miks on vajalik üldplaneeringut muuta, miks ala ei ole otstarbekas kasutada tootmismaana. Arvestades PlanS § 142 lõikest 1 tulenevat nõuet ning senist kohtupraktikat, peab detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise vajadus olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud. Ka detailplaneeringu algatamise otsuses (Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsus nr 38) ei ole üldplaneeringu muutmise vajadust põhjendatud. Palume edaspidi kõikide üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute algatamisel tuua välja üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendused. Antud detailplaneeringu puhul palume täiendada detailplaneeringu lähteseisukohti vastava põhjendusega, sh hinnata kavandatavat tegevust elukeskkonna parendamise ja otstarbeka, mõistliku, säästliku maakasutuse põhimõtetest lähtuvalt. 3. Vallavolikogu otsuse eelnõus on kirjeldatud, et detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 katastriüksuse osas Hanila valla üldplaneeringut, muutes seni 100% tootmismaa juhtsihtotstarbega maa osaliselt tootmis-, äri-, elamu, transpordi- ja üldmaa sihtotstarbega maaks. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarve (üldplaneeringus nimetatud põhisihtotstarve) ja käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek selle muutmiseks. Üheselt arusaamiseks palume vallavolikogu otsuse eelnõus siduda PlanS mõiste üldplaneeringus kasutatud mõistega. Lisame täiendavalt, et üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest on krundi kasutamise sihtotstarbe määramine, mis näitab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Detailplaneeringuga krundi kasutamise sihtotstarvete määramisel soovitame aluseks võtta juhendi „Planeeringute leppemärgid“, mis võimaldab kasutusotstarbeid selgemini määrata, kui maakatastriseaduse § 181 kohane katastriüksuste sihtotstarvete jaotus. 4. Vallavolikogu otsuse eelnõus on selgitatud, et ranna ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringualal on strateegiliselt oluline planeeringuline muudatus, kuid detailplaneeringu elluviimine sellisel kujul ei kujuta endast olulist täiendavat negatiivset mõju keskkonnale./…/ tehakse ettepanek määrata kindlaks ranna ehituskeeluvööndi ulatus, vähendades sealhulgas ehituskeeluvööndit. Lähteseisukohtades on toodud, et planeeringuga tehakse ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks tiheasustusalal ajalooliselt varem väljakujunenud ehitusjoonest sisemaa poole jääva maa-ala osas ning mereäärse taristu (sh kallasrajal asuva jalgtee) tarbeks. 3 Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lõike 1 punktile 3 on alevikus ehituskeeluvöönd 50 m. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandlik ning selle vähendamise vajadus peab olema igakülgselt põhjendatud. Esitatud materjalidest ei selgu, miks on vajalik ehituskeeluvööndisse uusi hooneid, sh elamuid kavandada. Seda eriti kliimamuutuste kontekstis, kus tormid ja nendega kaasnevad üleujutused toimuvad üha sagedamini ning võivad olla järjest tugevamad ja ulatuslikumad, mille tulemusena saavad kahjustatud merele liiga lähedale rajatud ehitised. Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu algatamisel ei saa eesmärgiks seada ehituskeeluvööndi vähendamist, kui selleks põhjendused puuduvad. Palume ehituskeeluvööndi vähendamise vajaduse esmased kaalutlused ja põhjendused esitada vallavolikogu otsuses ja lähteseisukohtades. 6. Lähteseisukohtade punktis 5 on toodud detailplaneeringu koostamise ülesanded, viidatud on PlanS § 126 lõikele 1. Samas on seal toodud mitmeid ülesandeid, mis pole sätestatud nimetatud PlanS §-s, nt jäätmekäitluse lahenduse määramine, tuleohutustingimuste määramine, üldplaneeringu järgse juhtsihtotstarbe muutmine. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamist on märgitud kaks korda. Palume lähteseisukohtade nimetatud punkt üle vaadata ning täpsustada detailplaneeringuga lahendavad ülesanded (nt PlanS ei ole kasutatud mõistet juhtsihtotstarve). Kui kohalik omavalitsus seab ise täpsemad ülesanded, siis peab see punktist üheselt selguma. 7. Lähteseisukohtade punktis 6.10 on tingimuseks seatud, et mitte takistada juurdepääsu kallasrajale. Planeeringualal asub 10 meetri laiune avalik kallasrada (keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38 lg 2). Kallasrada peab jääma läbitavaks ja avalikult kasutatavaks. Planeeringulahenduses näidata tegelikkuses toimiv avalik juurdepääs kallasrajale. Lisame, et detailplaneeringu ülesanne on PlanS § 126 lõike 1 punkti 10 kohaselt kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine. Seega tuleb detailplaneeringuga seada tingimused kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamiseks. Palume lähteseisukohti täpsustada. 8. Lähteseisukohtade punktis 6.11.9 on toodud, et riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Selgusetuks jääb vallavolikogu otsusega kinnitatavas lisas nimetatud „meie“ – kas nõusoleku annab kohalik omavalitsus või Transpordiamet. Palume lähteseisukohtade punkti täpsustada. 9. Lähteseisukohtades esineb mitmeid kordusi. Näiteks on sademevett käsitletud ühesuguse tekstina nii punktis 6.13.2 kui ka 6.11.11, navigatsioonimärgistust on käsitletud punktides 6.11.10 ja 6.15. Palume kordused üle vaadata ning vajadusel kustutada. 10. Palume vallavolikogu otsuse eelnõus ning lähteseisukohtades parandada kirjavead ja ebatäpsused. Nt lauses Planeeringuga soovitakse maa jagada 7. tootmishoone- ja ladude maa, 1. sadama, 3. kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, 1. majutushoone, 12. üksikelamumaa, 1. turismi-, matka- ja väljasõidukoha, 1. kultuuri- ja spordiasutuse, 1. tee ja tänavamaa ja 1. parkimisehitise krundiks ei käi eesti keele reeglite kohaselt numbrite järele punkte. Lähteseisukohtade punktis 8.3 viidatakse lähteseisukohtade punktile 8.2, mida pole. 11. Teadaoleva informatsiooni põhjal on Rahandusministeerium seisukohal, et KSH algatamine ei ole vajalik, kui detailplaneeringu koostamisel viiakse läbi lähteseisukohtades fikseeritud vajalikud uuringud, kõiki esitatud materjale täiendatakse Saaremaa püsiühenduse teemaga ning planeeringus arvestatakse PlanS-s sätestatud elukeskkonna ning otstarbeka, 4 mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtetega. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Palume eeltooduga detailplaneeringu koostamisel arvestada. Lisaks juhime Teie tähelepanu, et PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas. Detailplaneeringu koostamisel palume juhinduda PlanS-st, määrusest, detailplaneeringute nõustikus toodud soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/ ). PanS § 131 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldaja kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt võib planeeringu koostamise korraldaja huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse eelpoolnimetatud rajatiste väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Raine Viitas 715 5865 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel