Teie 02.02.2023 nr 2023/8-1/227-1
Lääneranna Vallavalitsus Meie 28.02.2023 nr 15-4/807-2
[email protected]
Tallinna mnt 31 maaüksuse
detailplaneeringu KSH vajalikkuse
ning lähteseisukohtade kohta
arvamuse avaldamine
Lääneranna Vallavalitsus esitas 02.02.2023 kirjaga nr 2023/8-1/227-1 taotluse seisukoha
saamiseks Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu (edaspidi detailplaneeringu)
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta, lähtuvalt keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on küsitud
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 81 lõike 1 alusel ettepanekuid detailplaneeringu
lähteseisukohtadele. Kirjale on lisatud detailplaneeringu eskiislahendus, lähteseisukohad,
KSH eelhinnang ning Lääneranna Vallavolikogu otsuse „Virtsu aleviku Tallinna mnt 31
maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ja
lähteseisukohtade kinnitamine“ eelnõu.
Detailplaneeringu algatas Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 38.
Planeeringuala hõlmab hoonestatud katastriüksust (katastritunnus 43001:001:0884,
sihtotstarve tootmismaa, suurus 8,57 ha) Virtsu alevikus. Maaüksusel asuvad endise Virtsu
kalatehase tootmis- ja abihooned ning Virtsu Vanasadama kai. Detailplaneeringu eesmärk on
jagada kinnistu 28 krundiks: tootmishoone- ja ladude maa, sadama, kaubandus-, toitlustus- ja
teenindushoone, majutushoone, üksikelamumaa, turismi-, matka- ja väljasõidukoha, kultuuri-
ja spordiasutuse, tee ja tänavamaa ning parkimisehitise krundiks.
Detailplaneeringuga soovitakse Hanila valla üldplaneeringus (kehtestatud 2003; edaspidi
üldplaneering) tootmismaa osaliselt muuta tootmis-, äri-, elamu, transpordi- ja üldmaa
juhtotstarbega maaks. Lisaks tehakse ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit. Tegemist on
üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu
koostamisele ettenähtud menetlust.
Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 2018; edaspidi maakonnaplaneering)
asustuse suunamise joonisel on ala näidatud eelisarendatava ettevõtluspiirkonnana,
perspektiivse Saaremaa püsiühenduse silla- ja tunnelivariandi maismaaotste alternatiivi
asukohana.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
1. Planeeringuala asub Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi
eriplaneeringu (algatatud Vabariigi Valitsuse 18.06.2020 korraldusega nr 213; edaspidi
eriplaneering) planeeringualal. Planeeringuala suurus on 9200 ha. Eriplaneeringu
planeeringuala moodustamisel arvestati 2011. aasta kavas1 valitud ning
maakonnaplaneeringus kajastatud püsiühenduse perspektiivsete trassialternatiivide
asukohtadega maismaal ning võimalusega, et protsessi käigus tehakse põhjendatud ettepanek
täiendavate alternatiivide kaalumiseks. Planeeringuala moodustamisel jäeti kolme
trassialternatiivi ümber 1,5 km suurune puhverala, et arvestada trassialternatiivide asukoha
muutmise vajaduse ja täiendavate alternatiivide lisamise võimalusega. Eriplaneering on
koostamisel ning 2023. aastal alustati asukoha eelvaliku etapi koostamisega.
Maakonnaplaneeringus on kajastatud Suure väina püsiühenduse maismaale ulatuvad
alternatiivid põhimõtteliste asukohakoridoridena, asukohad tulenesid eelpoolnimetatud
kavast. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.1.1. „Maanteed“ on kirjeldatud, et
põhjapoolsete, Virtsu vana kalatööstuse territooriumi läbiva ja Viirelaiu trassi alternatiivi
koridoride laiuseks on 100 m, mis võimaldab silla rajamist.
Maakonnaplaneering annab üldised maakasutuspõhimõtted trassikoridorides, mida võib
täpsustada omavalitsuse üldplaneeringuga (Lääneranna valla üldplaneering on koostamisel).
Maakonnaplaneeringu seletuskirjas määratud tingimused:
- Püsiühenduse trasside alal toimub üldplaneeringu kohane maakasutus koos sellel
lubatud tegevustega kuni püsiühenduse täpsema asukoha määramiseni.
- Üldplaneeringus mittekajastuvate ehitusloa kohustuslike hoonete, teede,
tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramisel püsiühenduse trasside alal tehakse
koostööd Maanteeametiga (tänane Transpordiamet).
- Üldplaneeringus seatakse kasutus- ja ehitustingimused, sh projekteerimistingimuste
andmise aluseks olevad tingimused, millega välditakse ulatuslikke investeeringuid
püsiühenduse trasside aladele kuni eriplaneeringu algatamise otsuseni. Ulatuslike
investeeringutena käsitletakse käesolevas maakonnaplaneeringus hooneid ja rajatisi,
mis eristuvad olemasolevast asustusstruktuurist ja hoonestuslaadist (nt mahukad
tootmishooned, hotellikompleksid vms) või suurendavad oluliselt riigi kulutusi
püsiühenduse realiseerimisel eramu võõrandamisest suuremal määral. Ettevõtlusalal
on lubatud luua tootmishooneid/ärihooneid, mis oma mahult on võrdsed
ühepereelamuga. Eriplaneeringu algatamise järgseid investeeringuid püsiühenduse
trassikoridoride alla jäävatel aladel riik ei kompenseeri.
Üldplaneeringu seletuskiri käsitleb püsiühendust võimaliku silla asukoha osas.
Üldplaneeringus on toodud teetrassi asukoht Virtsu alevikus ja sellega seotud asjaolud.
Üldplaneeringuga on reserveeritud trassi koridor, mille laius sisaldab teelaiusele lisaks
kummalegi poole teetelge 50 m laiust kaitsevööndit. Arvestades liikluse intensiivistumisega
ja tee laienemise võimalusega Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare (nr 10) põhimaanteel on
kummalegi poole sõidutee serva (väljaspool Virtsu alevikku) määratletud 250 m laiune
mõjuvöönd, mõjuvööndisse jäävatel aladel kavandatava tegevuse puhul on eriti oluline
arvestada teelt tuleneva saaste ja müraga ning võimaluse korral viia läbi keskkonnamõju
hindamine. Detailplaneeringu ala jääb püsiühenduse mõjuvööndisse.
Esitatud materjalides Saaremaa püsiühenduse teemat käsitletud pole. Palume täiendada KSH
eelhinnangu peatüki 3 „Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega“ nii
1Maanteeameti tellimusel 2011.a valminud töö "Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse
korraldamise kava”.
2
maakonnaplaneeringu kui ka üldplaneeringu alapeatükki ning lisada eriplaneeringu
alapeatükk. Vaatamata sellele, kuhu silla või tunneli asukoht eriplaneeringuga kavandatakse,
planeeringuala asukoha tõttu palume siiski arvestada Saaremaa püsiühenduse võimaliku
mõjuga ning hinnata võimalikke mõjusid – suureneb õhusaate ja müra. Pärast KSH
eelhinnangu täiendamist palume Saaremaa püsiühenduse teemaga täiendada ka vallavolikogu
otsuse eelnõud ning lähteseisukohti.
2. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu
elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1
kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu
muutmise ettepanekut. Esitatud materjalides puudub igasugune selgitus, miks on vajalik
üldplaneeringut muuta, miks ala ei ole otstarbekas kasutada tootmismaana. Arvestades PlanS
§ 142 lõikest 1 tulenevat nõuet ning senist kohtupraktikat, peab detailplaneeringuga
üldplaneeringu muutmise vajadus olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud.
Ka detailplaneeringu algatamise otsuses (Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsus nr 38)
ei ole üldplaneeringu muutmise vajadust põhjendatud. Palume edaspidi kõikide
üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute algatamisel tuua välja üldplaneeringu muutmise
vajaduse põhjendused. Antud detailplaneeringu puhul palume täiendada detailplaneeringu
lähteseisukohti vastava põhjendusega, sh hinnata kavandatavat tegevust elukeskkonna
parendamise ja otstarbeka, mõistliku, säästliku maakasutuse põhimõtetest lähtuvalt.
3. Vallavolikogu otsuse eelnõus on kirjeldatud, et detailplaneeringuga tehakse ettepanek
muuta Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 katastriüksuse osas Hanila valla üldplaneeringut,
muutes seni 100% tootmismaa juhtsihtotstarbega maa osaliselt tootmis-, äri-, elamu,
transpordi- ja üldmaa sihtotstarbega maaks.
Juhime tähelepanu, et üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarve
(üldplaneeringus nimetatud põhisihtotstarve) ja käesoleva detailplaneeringuga on tehtud
ettepanek selle muutmiseks. Üheselt arusaamiseks palume vallavolikogu otsuse eelnõus
siduda PlanS mõiste üldplaneeringus kasutatud mõistega.
Lisame täiendavalt, et üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest on krundi kasutamise
sihtotstarbe määramine, mis näitab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu
kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus
katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe.
Detailplaneeringuga krundi kasutamise sihtotstarvete määramisel soovitame aluseks võtta
juhendi „Planeeringute leppemärgid“, mis võimaldab kasutusotstarbeid selgemini määrata,
kui maakatastriseaduse § 181 kohane katastriüksuste sihtotstarvete jaotus.
4. Vallavolikogu otsuse eelnõus on selgitatud, et ranna ehituskeeluvööndi vähendamine
planeeringualal on strateegiliselt oluline planeeringuline muudatus, kuid detailplaneeringu
elluviimine sellisel kujul ei kujuta endast olulist täiendavat negatiivset mõju keskkonnale./…/
tehakse ettepanek määrata kindlaks ranna ehituskeeluvööndi ulatus, vähendades sealhulgas
ehituskeeluvööndit. Lähteseisukohtades on toodud, et planeeringuga tehakse ettepanek ranna
ehituskeeluvööndi vähendamiseks tiheasustusalal ajalooliselt varem väljakujunenud
ehitusjoonest sisemaa poole jääva maa-ala osas ning mereäärse taristu (sh kallasrajal asuva
jalgtee) tarbeks.
3
Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lõike 1 punktile 3 on alevikus ehituskeeluvöönd 50 m.
Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandlik ning selle vähendamise vajadus peab olema
igakülgselt põhjendatud. Esitatud materjalidest ei selgu, miks on vajalik ehituskeeluvööndisse
uusi hooneid, sh elamuid kavandada. Seda eriti kliimamuutuste kontekstis, kus tormid ja
nendega kaasnevad üleujutused toimuvad üha sagedamini ning võivad olla järjest tugevamad
ja ulatuslikumad, mille tulemusena saavad kahjustatud merele liiga lähedale rajatud ehitised.
Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu algatamisel ei saa eesmärgiks
seada ehituskeeluvööndi vähendamist, kui selleks põhjendused puuduvad. Palume
ehituskeeluvööndi vähendamise vajaduse esmased kaalutlused ja põhjendused esitada
vallavolikogu otsuses ja lähteseisukohtades.
6. Lähteseisukohtade punktis 5 on toodud detailplaneeringu koostamise ülesanded, viidatud
on PlanS § 126 lõikele 1. Samas on seal toodud mitmeid ülesandeid, mis pole sätestatud
nimetatud PlanS §-s, nt jäätmekäitluse lahenduse määramine, tuleohutustingimuste
määramine, üldplaneeringu järgse juhtsihtotstarbe muutmine. Ranna ja kalda
ehituskeeluvööndi vähendamist on märgitud kaks korda. Palume lähteseisukohtade nimetatud
punkt üle vaadata ning täpsustada detailplaneeringuga lahendavad ülesanded (nt PlanS ei ole
kasutatud mõistet juhtsihtotstarve). Kui kohalik omavalitsus seab ise täpsemad ülesanded, siis
peab see punktist üheselt selguma.
7. Lähteseisukohtade punktis 6.10 on tingimuseks seatud, et mitte takistada juurdepääsu
kallasrajale. Planeeringualal asub 10 meetri laiune avalik kallasrada (keskkonnaseadustiku
üldosa seadus § 38 lg 2). Kallasrada peab jääma läbitavaks ja avalikult kasutatavaks.
Planeeringulahenduses näidata tegelikkuses toimiv avalik juurdepääs kallasrajale. Lisame, et
detailplaneeringu ülesanne on PlanS § 126 lõike 1 punkti 10 kohaselt kallasrajale avaliku
juurdepääsu tagamine. Seega tuleb detailplaneeringuga seada tingimused kallasrajale avaliku
juurdepääsu tagamiseks. Palume lähteseisukohti täpsustada.
8. Lähteseisukohtade punktis 6.11.9 on toodud, et riigitee alune maa on riigitee rajatise
teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada
seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Selgusetuks jääb vallavolikogu otsusega kinnitatavas
lisas nimetatud „meie“ – kas nõusoleku annab kohalik omavalitsus või Transpordiamet.
Palume lähteseisukohtade punkti täpsustada.
9. Lähteseisukohtades esineb mitmeid kordusi. Näiteks on sademevett käsitletud ühesuguse
tekstina nii punktis 6.13.2 kui ka 6.11.11, navigatsioonimärgistust on käsitletud punktides
6.11.10 ja 6.15. Palume kordused üle vaadata ning vajadusel kustutada.
10. Palume vallavolikogu otsuse eelnõus ning lähteseisukohtades parandada kirjavead ja
ebatäpsused. Nt lauses Planeeringuga soovitakse maa jagada 7. tootmishoone- ja ladude maa,
1. sadama, 3. kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, 1. majutushoone, 12. üksikelamumaa,
1. turismi-, matka- ja väljasõidukoha, 1. kultuuri- ja spordiasutuse, 1. tee ja tänavamaa ja 1.
parkimisehitise krundiks ei käi eesti keele reeglite kohaselt numbrite järele punkte.
Lähteseisukohtade punktis 8.3 viidatakse lähteseisukohtade punktile 8.2, mida pole.
11. Teadaoleva informatsiooni põhjal on Rahandusministeerium seisukohal, et KSH
algatamine ei ole vajalik, kui detailplaneeringu koostamisel viiakse läbi lähteseisukohtades
fikseeritud vajalikud uuringud, kõiki esitatud materjale täiendatakse Saaremaa püsiühenduse
teemaga ning planeeringus arvestatakse PlanS-s sätestatud elukeskkonna ning otstarbeka,
4
mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtetega. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb
kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle
elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja
looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on
võimalik detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad
nõuded. Palume eeltooduga detailplaneeringu koostamisel arvestada.
Lisaks juhime Teie tähelepanu, et PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise
tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad
ühtse terviku. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele
ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering
olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema
omavahel kooskõlas. Detailplaneeringu koostamisel palume juhinduda PlanS-st, määrusest,
detailplaneeringute nõustikus toodud soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/ ).
PanS § 131 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldaja kohustatud oma kulul välja
ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega
seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu
koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama
paragrahvi lõikest 2 tulenevalt võib planeeringu koostamise korraldaja huvitatud isikuga
sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse eelpoolnimetatud rajatiste
väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
5