Eurosec OÜ Teie 01.02.2023
Meie 28.02.2023 nr 1.4-1/774-2
[email protected]
Vastus pöördumisele
Austatud härra Villo
Olete pöördunud Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi poole kirjaga, milles soovite
saada selgitusi riigihangete seaduse, avaliku teabe seaduse ja ebaausa konkurentsi takistamise
ja ärisaladuse kaitse seaduse kohta. Rahandusministeerium vastab Teie pöördumisele
riigihangete seadust (edaspidi RHS) puudutavas osas. Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS)
ja ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (edaspidi EKTÄKS) osas
annab Teile selgituse Justiitsministeerium.
Riigihangete valdkonnas tuleb hoolikalt eristada menetluse kestel kehtivat õiguslikku
raamistikku ning peale riigihanke lõppemist kehtivat õiguslikku raamistikku. RHS on
menetlusseadus, mis tähendab, et see reguleerib riigihanke menetlusõiguslikke küsimusi.
Peale riigihanke lõppemist ja hankelepingu sõlmimist puutuvatesse lepinguõiguslikesse
suhetesse sekkub RHS vaid väga piiratud juhtudel.
Teie küsimus puudutabki peaasjalikult seda, kuidas toimub teabe avaldamine peale
hankelepingu sõlmimist, kuid kuna olete selgitustaotluses viidanud RHS §-le 461, siis
selgitame antud paragrahvi tausta. RHS § 461 lg 1 kohaselt märgib pakkuja pakkumuses,
milline teave on tema ärisaladus ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe
ärisaladuseks määramisel lähtutakse EKTÄKS§ 5 lg-s 2 sätestatust. Pakkuja ei või
ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste
hankelepingute puhul lisaks RHS § 461 lg 1 p-s 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja
ehitustööde hankelepingute puhul lisaks RHS § 461 lg 1 p-s 1 nimetatule muid pakkumuste
hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid.
Eeltoodust ei saa aga teha meelevaldset järeldust, et kõik, mida pole RHS § 461 lg-s 1
nimetatud, pole kahtlemata ja piiranguteta pakkuja ärisaladus ning et seda on võimalik teistel
pakkujatel riigihanke kestel soovi korral välja nõuda. Vastupidi, pakkujal tuleb pakkumuses
märkida, milline teave on tema ärisaladus ja seda põhjendada ning kui teisel pakkujal on neid
andmeid või osa nendest andmetest vaja enda õiguste kaitseks vastava riigihanke menetluse
raames hankija otsus(t)e vaidlustamiseks, siis saab pakkuja selliste andmete väljastamist
taotleda ulatuses, mis on temale vaidlustus-või kohtumenetluses vajalik. Hankijal tuleb
vastavat taotlust kaaluda ning anda edutule pakkujale – neutraalsel kujul, võimalikult suures
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
ulatuses ja viisil, mis tagab, et niisuguse edastamisega säilitatakse konfidentsiaalsus nende
andmete konkreetsete osade puhul, mille kaitse on sellisena põhjendatud – edasi andmete
põhisisu ja eelkõige nende andmete sisu, mis puudutab tema otsuse ja eduka pakkumuse
olulisi aspekte.1
Küll aga ei saa Euroopa Kohtu praktika eeskujul asuda seisukohale, et konkurentidel peaksid
olema samasugused õigused ka peale riigihankemenetluse lõppemist. Vastupidi, kuna
Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud konfidentsiaalseks tunnistatud teabe avaldamist
pakkuja tõhusa õiguskaitse kontekstis ning vaid ulatuses, mis on sellise õiguse kaitseks
vajalik2, siis tuleb asuda seisukohale, et sellise teabe nõudmine vastavatele seisukohtadele
tuginedes ongi võimalik vaid konkreetse riigihankemenetluse kontekstis ja ulatuses, mis
teenib tõhusa õiguskaitse eesmärke.
Peale riigihankemenetluse lõppemist reguleerivad ärisaladusega seonduvaid küsimusi
eelkõige EKTÄKS § 5 lg 2 ning AvTS § 35 lg 1 p 17, mis pole siiski ainsad alused, millistel
hankija võib tunnistada teabe asutusesiseseks kasutamiseks. Ka ülejäänud teabe
asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise alused tulenevad avaliku teabe seadusest ja teistest
andmete avaldamist reguleerivatest õigusaktidest, mille selgitamise pädevus on eelkõige
Andmekaitse Inspektsioonil või Justiitsministeeriumil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Kajak
halduspoliitika asekantsler
Triin Paljak 611 3267
[email protected]
1 Euroopa Kohtu 07.09.2021. aasta kohtuotsus Klaipėdos regiono atliekų tvarkymo centras C‑927/19, EU:C:2021:700,
punktid 122 ja 123
2
Euroopa Kohtu 17.11.2022. aasta kohtuotsus Antea Polska S.A. C-54/21, ECLI:EU:C:2022:888, 17.11.2022, (punktid 66-
67, 73-85, 87
2
Lisaadressaadid:
Justiitsministeerium
3