dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 28. veebruar 2023
Viit
1.4-1/774-2
Registreeritud
28. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
E. O., Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2023
Vastutaja
Triin Paljak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎1.4-1774-2 28.02.2023 Väljaminev kiri.asice536 KB

Sisu (failidest)

Eurosec OÜ Teie 01.02.2023 Meie 28.02.2023 nr 1.4-1/774-2 [email protected] Vastus pöördumisele Austatud härra Villo Olete pöördunud Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi poole kirjaga, milles soovite saada selgitusi riigihangete seaduse, avaliku teabe seaduse ja ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse kohta. Rahandusministeerium vastab Teie pöördumisele riigihangete seadust (edaspidi RHS) puudutavas osas. Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) ja ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (edaspidi EKTÄKS) osas annab Teile selgituse Justiitsministeerium. Riigihangete valdkonnas tuleb hoolikalt eristada menetluse kestel kehtivat õiguslikku raamistikku ning peale riigihanke lõppemist kehtivat õiguslikku raamistikku. RHS on menetlusseadus, mis tähendab, et see reguleerib riigihanke menetlusõiguslikke küsimusi. Peale riigihanke lõppemist ja hankelepingu sõlmimist puutuvatesse lepinguõiguslikesse suhetesse sekkub RHS vaid väga piiratud juhtudel. Teie küsimus puudutabki peaasjalikult seda, kuidas toimub teabe avaldamine peale hankelepingu sõlmimist, kuid kuna olete selgitustaotluses viidanud RHS §-le 461, siis selgitame antud paragrahvi tausta. RHS § 461 lg 1 kohaselt märgib pakkuja pakkumuses, milline teave on tema ärisaladus ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse EKTÄKS§ 5 lg-s 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks RHS § 461 lg 1 p-s 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks RHS § 461 lg 1 p-s 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid. Eeltoodust ei saa aga teha meelevaldset järeldust, et kõik, mida pole RHS § 461 lg-s 1 nimetatud, pole kahtlemata ja piiranguteta pakkuja ärisaladus ning et seda on võimalik teistel pakkujatel riigihanke kestel soovi korral välja nõuda. Vastupidi, pakkujal tuleb pakkumuses märkida, milline teave on tema ärisaladus ja seda põhjendada ning kui teisel pakkujal on neid andmeid või osa nendest andmetest vaja enda õiguste kaitseks vastava riigihanke menetluse raames hankija otsus(t)e vaidlustamiseks, siis saab pakkuja selliste andmete väljastamist taotleda ulatuses, mis on temale vaidlustus-või kohtumenetluses vajalik. Hankijal tuleb vastavat taotlust kaaluda ning anda edutule pakkujale – neutraalsel kujul, võimalikult suures Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ulatuses ja viisil, mis tagab, et niisuguse edastamisega säilitatakse konfidentsiaalsus nende andmete konkreetsete osade puhul, mille kaitse on sellisena põhjendatud – edasi andmete põhisisu ja eelkõige nende andmete sisu, mis puudutab tema otsuse ja eduka pakkumuse olulisi aspekte.1 Küll aga ei saa Euroopa Kohtu praktika eeskujul asuda seisukohale, et konkurentidel peaksid olema samasugused õigused ka peale riigihankemenetluse lõppemist. Vastupidi, kuna Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud konfidentsiaalseks tunnistatud teabe avaldamist pakkuja tõhusa õiguskaitse kontekstis ning vaid ulatuses, mis on sellise õiguse kaitseks vajalik2, siis tuleb asuda seisukohale, et sellise teabe nõudmine vastavatele seisukohtadele tuginedes ongi võimalik vaid konkreetse riigihankemenetluse kontekstis ja ulatuses, mis teenib tõhusa õiguskaitse eesmärke. Peale riigihankemenetluse lõppemist reguleerivad ärisaladusega seonduvaid küsimusi eelkõige EKTÄKS § 5 lg 2 ning AvTS § 35 lg 1 p 17, mis pole siiski ainsad alused, millistel hankija võib tunnistada teabe asutusesiseseks kasutamiseks. Ka ülejäänud teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise alused tulenevad avaliku teabe seadusest ja teistest andmete avaldamist reguleerivatest õigusaktidest, mille selgitamise pädevus on eelkõige Andmekaitse Inspektsioonil või Justiitsministeeriumil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak halduspoliitika asekantsler Triin Paljak 611 3267 [email protected] 1 Euroopa Kohtu 07.09.2021. aasta kohtuotsus Klaipėdos regiono atliekų tvarkymo centras C‑927/19, EU:C:2021:700, punktid 122 ja 123 2 Euroopa Kohtu 17.11.2022. aasta kohtuotsus Antea Polska S.A. C-54/21, ECLI:EU:C:2022:888, 17.11.2022, (punktid 66- 67, 73-85, 87 2 Lisaadressaadid: Justiitsministeerium 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel