Saatja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Saaja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Teema: FW: Esmatasandi tervishoid
Kuupäev: 2026-02-02 07:22
_____
Saatja: Eesti Optometristide Selts <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Saadetud: teisipäev, 20. jaanuar 2026 11:21
Adressaat: Karmen Joller - SOM <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Teema: Esmatasandi tervishoid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lugupeetud sotsiaalminister Karmen Joller
Pöördun Teie poole Eesti Optometristide Seltsi juhatusest seoses esmatasandi
tervishoius tegutsevate spetsialistide, sealhulgas optometristide ja teiste
meditsiinitehnikute rolli ning õigustega Eesti tervishoisüsteemis.
Eesti tervishoid seisab silmitsi süveneva tööjõupuuduse ja kasvava
ravivajadusega. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 rõhutab selgelt, et
tervisesüsteem ei saa toimida ilma tervishoiutöötajate ja teiste
tervishoiuteenuse osutamisel osalevate spetsialistideta. Samal ajal jääb
praktikas süsteemselt alakasutatuks mitmete kõrgharidusega spetsialistide
pädevus, kuigi just nende suurem kaasamine aitaks leevendada nii perearstide
kui ka eriarstide koormust ning parandada patsientide raviteekonna sujuvust.
Kehtiv <https://www.riigiteataja.ee/akt/104102024020?leiaKehtiv> määrus,
mis loetleb tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud, näeb ette mitmete
spetsialistide kaasamise, sealhulgas tegevusterapeudid, radioloogiatehnikud,
optometristid, sotsiaaltöötajad, kiirabitehnikud ja erakorralise meditsiini
tehnikud. Vastavalt oma kutse- või erialasele pädevusele võivad nad
tervishoiuteenuse osutamisel osaleda, kuid praktikas on nende süsteemne
kaasamine raskendatud, kuna nende õigused on piiratud. Küsimus ei ole
spetsialistide olemasolus ega pädevuses, vaid selles, miks ei ole neil
võimalik teha tööd, milleks riik on nad koolitanud.
Üheks kõige konkreetsemaks ja igapäevaselt tajutavaks takistuseks on
asjaolu, et optometristidel ja teistel asjassepuutuvatel spetsialistidel
puudub tänaseni õigus edastada oma töö käigus kogutud terviseandmeid tervise
infosüsteemi ehk terviselukku. See katkestab raviteekonna loogika, soodustab
uuringute dubleerimist ning suurendab põhjendamatult perearstide ja
eriarstide haldus- ja töökoormust. Samal ajal jääb väärtuslik kliiniline
info süsteemselt kasutamata.
Andmete terviselukku edastamise võimaluse puudumine ei ole aga üksnes
korralduslik või tehniline küsimus, vaid puudutab otseselt patsientide
õigusi ja teenuse kvaliteeti. Patsiendid eeldavad põhjendatult, et nende
kohta kogutud terviseandmed on neile kättesaadavad, terviklikud ning
liiguvad koos nendega läbi tervishoiusüsteemi. See tekitab kasvavat
rahulolematust, kahjustab usaldust tervishoiusüsteemi vastu ning on
vastuolus patsiendiõiguste, andmete kättesaadavuse ja inimkeskse tervishoiu
põhimõtetega.
Probleemi teeb eriti murettekitavaks asjaolu, et vastavat teemat on
ministeeriumis analüüsitud juba pikemat aega, kuid senini jääb meile
selgusetuks konkreetne tegevuskava või ajakava. Praktikas tähendab see seda,
et asjasse puutuvad spetsialistid ei selgita, millal ja milliste sammudega
olukord laheneda võiks. Selline määramatus pärsib koostööd, vähendab
usaldust ning jätab nii spetsialistid kui ka patsiendid teadmatusse.
Soovin siinkohal rõhutada, et Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 seab
üheks keskseks põhimõtteks koostöö, märkides, et tervisega seotud eesmärkide
saavutamisel on oluline avaliku, kolmanda ja erasektori koostöö, mis hõlmaks
eri valdkondi nii riigi kui ka kohalikul tasandil ning kaasaks kogukondi.
Praegune olukord, kus valdkonna spetsialistid ja nende esindajad ei saa
sisulist dialoogi ega ülevaadet edasistest sammudest, ei ole selle
põhimõttega kooskõlas.
Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus eeldab, et olemasolevat kompetentsi
kasutatakse maksimaalselt ja mõistlikult. Optometristide ja teiste
esmatasandi spetsialistide ligipääs tervise infosüsteemile ei ole pelgalt
tehniline või administratiivne küsimus, vaid oluline osa inimkeskse,
tõenduspõhise ja patsiendiõigusi austava tervishoiu toimimisest.
Palun Teilt selget seisukohta:
* kas ja millisel kujul on kavandatud esmatasandi spetsialistidele
terviseandmete edastamise õiguste laiendamine;
* milline on vastavate tööde ja otsuste ajakava;
* kuidas on edaspidi plaanis tagada sisuline ja läbipaistev koostöö
erialaorganisatsioonide ning praktikutega.
Palume võimalusel juba varajases etapis välja tuua ka need võimalikud
õiguslikud, korralduslikud või sisulised kitsaskohad, mis võivad tänases
vaates meie eriala jaoks rakendamist pidurdada, et saaksime
erialaorganisatsioonide ja praktikutena aegsasti alustada vajalike
muudatuste ja tegevuskavade kavandamisega.
Pöördun Teie poole otse, kuna varasemad korduvad pöördumised ministeeriumi
vastutavate ametnike poole ei ole toonud sisulisi vastuseid just ajakava ja
järgmiste sammude osas.
Usun, et selged otsused ja avatud suhtlus aitavad kaasa nii
tervishoiutöötajate motiveeritusele, patsientide rahulolule kui ka
tervishoiusüsteemi terviklikule ja jätkusuutlikule toimimisele.
Lugupidamisega
Eesti Optometristide Seltsi juhatus
Liina Tarum-Maisla
Tel: +372 55572374