Justiits- ja Digiministeerium Teie 21.01.2026 nr 8-1/482-1,
[email protected] JDM/26-0088/-1K/
Meie 13.02.2026 nr 1.2-3/194-3
Eelnõu kooskõlastamine
Täname, et olete esitanud meile kooskõlastamiseks riigi info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiliste arendusprojektide määruse eelnõu. Kahjuks ei saa me
eelnõu sisuga nõustuda ja seda kooskõlastada järgmistel põhjustel.
Peame väga oluliseks riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arenduste läbipaistvust,
koostoimet ja võimalike dubleerimiste vältimist. Nõustume eelnõus kirjeldatud eesmärgiga
tugevdada riigiülest IKT-juhtimist ning tagada, et suure mõjuga digiarendused oleksid
strateegiliselt juhitud ja kooskõlas digiriigi üldiste põhimõtetega. Samas rõhutame, et
Sotsiaalministeeriumi (SoM) valitsemisalas on digiarenduste koordineerimine juba täna
süsteemselt korraldatud ning toimib terviklik arendusportfellide juhtimise mudel ilma mingi
määruseta. Meil on kehtestatud valitsemisalaülene digiarenduste koordineerimise protsess,
mis katab kogu arendustsükli ideest kuni teostuse ja seireni ning tagab, et arendused on
strateegiliste eesmärkidega seotud, juhitud asekantsleri ja peadirektorite tasandi
juhtkomisjonides ning koordineeritud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse tööplaaniga.
Meie hinnangul on oluline eristada kahte tasandit:
1) riigiülese strateegilise mõjuga IKT-arendused (nt täiesti uue infosüsteemi loomine, riikliku
platvormi vahetus, uue valitsemisalade ülese digiteenuse käivitamine);
2) igapäevased teenuse- ja äriprotsesside arendused, mis toimuvad olemasolevate
süsteemide sees ning mille mõju on valdavalt valdkondlik ja operatiivne.
Nõustume, et esimese kategooria arendused peavad olema riigiülesel tasandil kooskõlastatud
ning alluma kesksele arhitektuursele, andmetepõhisele ja teenusloogilisele vaatele. See on
mõistlik ja vajalik, arvestades nii ressursi mahtu kui ka mõju kogu riigi digiarhitektuurile. Samas
peame ebamõistlikuks ja ebaproportsionaalseks süsteemi, millega riigiülesele
kooskõlastamisele kuuluksid kõik äriprotsesside muudatused, väiksemad teenusearendused
või valdkonnasisesed funktsionaalsuse täiendused. Sellisel juhul tekiks olukord, kus keskne
juhtimismudel hakkab dubleerima juba toimivat valitsemisalasisest juhtimissüsteemi ning toob
kaasa märkimisväärse lisatöökoormuse ilma reaalse lisaväärtuseta. Tänane IT- arendus
Eestis vaevleb niigi juba aegluse käes, selle kunstlik juurde tekitamine ainult
halvendaks olukorda.
Seega meie ettepanek on lähtuda määruse rakendamisel proportsionaalsuse
põhimõttest: riigiülesele kooskõlastamisele peaksid kuuluma ainult suure valitsemisalade
ülese mõjuga ja süsteemseid muutusi kaasa toovad IKT-arendused,
mitte üksikud teenuseprotsessi või äriloogika muudatused, mis on juba kaetud toimiva
valitsemisala sisese juhtimismudeliga. Selline lähenemine võimaldab saavutada määruse
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
põhieesmärgid: dubleerimise vältimine, strateegiline kooskõla ja läbipaistvus ilma, et see
halvaks valitsemisalade võimet oma teenuseid paindlikult ja tõhusalt arendada.
Samas on oluline, et kesksed lahendused oleksid kooskõlastatud ministeeriumite vahel ning
kõik ministeeriumid oleksid üksteise plaanidega kursis. Seega soovitaksime keskse
kooskõlastuse formaadiks arhitektuurinõukoda, mis toimib juba praegu igati tõhusalt ning
täiendavaid nõukodasid sinna kõrvale ei ole meie hinnangul vaja.
Lisaks jätab eelnõu üksjagu lahtiseid küsimusi. Näiteks ei selgu eelnõust, mis saab siis kui
arendusvajadus tekib hiljem kui riigi IKT arenduste plaan on juba koostatud. Kas siis üldse
tohib arendada või mis saab juhul, kui arendustööde käigus tekkivad täiendavate tööde
vajadused või kui mingi töö peaks ära jääma? Kas sellisel juhul tuleks (tööde käigus) taotleda
kooskõlastust Justiits- ja Digiministeeriumilt (JDM)? Mis saab kiireloomulistest
seadusemuudatustest ja nende rakendamisega seotud kiireloomulistest arendustest või
Euroopa Liidu õiguse rakendamisest tingitud arendusvajadusest? Kas ka sellisel juhul tuleks
arendusvajadus kooskõlastada JDM-iga ja millal seda teha tuleks? Puudub ka selge arusaam
sellest, mis saab siis, kui kooskõlastust ei anta, kuid valdkonna vaatest on arendus ikkagi
vajalik.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Jaanika Merilo
[email protected]
Alice Sündema
[email protected]