Eesti Saarte Kogu Teie 13.12.2022
Viimsi Vallavalitsus Meie 04.01.2023 nr 1.4-1/9793-2
Naissaarlaste Kogukond
Vastus selgitustaotlusele (ruumiline
planeerimine väikesaartel)
Austatud pöördujad
Rahandusministeerium on saanud nii MTÜ Eesti Saarte Kogult (ESK), MTÜ Naissaarlaste
Kogukonnalt kui ka Viimsi Vallavalitsuselt pöördumise, mis puudutab püsiasustusega
väikesaare ruumilise arengu kavandmist üldplaneeringus. Viimsi vald kaalub
planeerimismenetluses lõimida Naissaare üldplaneeringu Viimsi valla üldplaneeringusse.
Naissaare üldplaneering ei oleks seeläbi enam iseseisev planeering, vaid valla üldplaneeringu
osa.
Kuivõrd esitatud pöördumised puudutavad samasid küsimusi, siis vastame teile ühise kirjaga.
Esitatud küsimused
Naissaarlaste Kogukonna ja ESKi esindajad leiavad oma pöördumistes, et väikesaare
ruumilise arengu inkorporeerimine valla üldplaneeringusse (eraldi väikesaare üldplaneeringut
kehtestamata) pärsib väikesaare arengut ja on vastuolus püsiasustusega väikesaarte seaduse
(VSaarS) mõttega. Pöördujad on arvamusel, et selline lahendus vähendab oluliselt
püsiasustusega väikesaare elanike õigust otsustada väikesaare jaoks olulisi küsimusi ja on
seadusega vastuolus. Leitakse, et kiire ja paindlik menetlus asenduks kohmaka ja pikaajalise
menetlusega (kogu valla üldplaneeringu menetlemine kestab tõenäoliselt 10 aastat või
rohkem). Pöördujad leiavad, et Naissaare üldplaneeringut tuleks vaid veidi kaasajastada. Valla
planeeringu osana lükkuks väikesaare planeeringu kaasajastamine kaugesse tulevikku ja oleks
oluliseks takistuseks saare arengus.
VSaarS § 5 lõike 1 järgi peab väikesaare üldkogu väikesaare üldplaneeringu kooskõlastama.
Naissaarlaste Kogukonna ja ESKi esindajate arvates peaks kooskõlastus olema omavalitsusele
siduv ehk pöördujad loevad VSaarS § 5 lõike 1 erinormiks planeerimisseaduse (PlanS) suhtes.
Viimsi Vallavalitsus soovib selgitust PlanS § 85 ja VSaarS § 5 lõike 1 termini „kooskõlastus“
kohta. Valla esindaja küsib, kas üldkogu loetakse kooskõlastajaks PlanS mõistes. Kui see on
nii, siis palutakse selgitust, milline tähendus on üldkogu kooskõlastusel (või kooskõlastamata
jätmisel). Viimsi Vallavalitsus soovib teada, kas VSaarS § 5 lõikes 1 märgitud väikesaare
üldplaneering tähendab muu hulgas ka kogu valla üldplaneeringut või mõeldakse vaid
püsiasustusega väikesaare kohta koostatavat üldplaneeringut.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Rahandusministeeriumi selgitused
1. VSaarS § 5 lõige 1 ei ole käsitletav volitusnormina püsiasustusega väikesaare
üldplaneeringu kehtestamiseks. Sättes üksnes nimetatakse, milline pädevus on väikesaare
üldkogul. Volitusnorm üldplaneeringu kehtestamiseks ja üldplaneeringu üldine menetluskord
tuleneb PlanSist (PlanS § 91 lõige 1). Arvestades, et üldplaneeringu eesmärk on PlanS § 74
lõike 1 kohaselt kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete
ja suundumuste määratlemine, on kohaliku omavalitsuse üksusele (KOV) üldplaneeringu
koostajana antud lai planeerimisautonoomia, mis hõlmab ka selle üle otsustamist, kas
integreerida väikesaarega seonduvad ruumilised arengud valla või linna
üldplaneeringusse kehtestades kogu vald hõlmav üldplaneering või kehtestada eraldi
KOV territooriumi osa ehk vaid väikesaare territooriumi hõlmav üldplaneering.
Seega ei saa VSaarS § 5 lõiget 1 koostoimes PlanSiga tõlgendada selliselt, et väikesaarel peab
tingimata olema valla üldplaneeringust lahus eraldi üldplaneering, mis hõlmab vaid
väikesaare territooriumi.
2. Üldplaneeringu osa- ja teemaplaneeringute koostamise kohta selgitame järgmist. PlanS §
74 lõige 1 sätestab üheselt, et üldplaneering ei pea alati hõlmama kogu valla või linna
territooriumi, vaid selle võib koostada ka KOVi osa kohta. Nii osa- kui teemaplaneeringu
puhul on tulenevalt PlanS § 93 lõike 2 sisuliselt tegemist kehtiva üldplaneeringu muutmisega,
mis annab võimaluse kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks või täiendamiseks (vt ka PlanS
eelnõu seletuskirjas (571 SE)1 lk 125 toodud selgitusi). Arvestades eeltoodut on Viimsi valla
kaalutlusotsus, millisele alale ja milliste teemade lahendamiseks üldplaneering koostada, sh
on võimalik valida, kas hõlmata koostatava planeeringuga Viimsi valla territooriumil asuv
Naissaar või mitte.
Lisaks PlanSile reguleerib planeeringute kehtestamise ja kehtetuks tunnistamisega seonduvat
ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (EhSRS), mille § 12 lõike 3
kohaselt üldplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel ja uue üldplaneeringu
kehtestamisel kaotavad kehtivuse varem sama maa-ala kohta kehtestatud teema- ja
osaplaneeringud ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringud.
Nimetatud sätete eesmärgiks on EhSRS eelnõu seletuskirja (572 SE)2 kohaselt, et vanad
planeeringud ei jääks nii öelda ripakile pärast uute planeeringute kehtestamist. Kui
planeeringu koostamise korraldaja ei soovi osades planeeringutes sisalduvaid lahendusi uude
planeeringusse üle tuua, siis kaotavad need pärast uue maakonna- või üldplaneeringu
kehtestamist kehtivuse. Kuigi kehtetuks tunnistamine on automaatne, tuleb ka siinkohal
arvestada isikute õiguste ja huvidega, sealhulgas usaldusega haldusakti kehtima jäämise osas
(lk 7).
Küll on võimalik seni kehtinud osa- ja teemaplaneeringud koostatavasse üldplaneeringusse
sisse kanda EhSRS § 12 lõike 2 alusel, mis näeb ette, et üldplaneeringu tervikuna kehtetuks
tunnistamisel otsustatakse üldplaneeringu teema- ja osaplaneeringute sissekandmine
koostatavasse üldplaneeringusse. Uut kehtestatavat üldplaneeringut ei ole võimalik
vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem kehtestatud teema- ja osaplaneeringute
sissekandmist uude üldplaneeringusse.
1
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-
9679fd001f43/Planeerimisseadus.
2
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e3e1bbb-e4df-4728-8e9c-c2e48bea3797/.
2
Seega kogu Viimsi valda hõlmava üldplaneeringu kehtestamisel muutuvad kehtetuks kõik
seni seal kehtinud osa- ja teemaplaneeringud. Samas on Viimsi vallal võimalik valida, kas
kanda seni kehtinud Naissaare üldplaneering uude valla üldplaneeringusse sisse või koostada
ala kohta uus planeeringulahendus (teema- või osaplaneering).
3. Senikaua kuni Naissaare üldplaneering ei ole kehtetuks muutunud, jääb olemasolev
Naissaare üldplaneering kehtima. Seetõttu ei saa kuidagi realiseeruda risk, et vahepealsel
perioodil, kuni toimub uue planeeringu menetlus, ei olegi Naissaarel kehtivat üldplaneeringut
ja seeläbi ei ole võimalik saavutada VSaarSi eesmärke.
VSaarS §-st 3 tulenevaid kohaliku omavalitsuse eesmärke püsiasustusega väikesaarte
haldamisel saab üldplaneeringu koostamisel arvestada ulatuses, mis puudutavad PlanS
§ 75 lõikes 1 sätestatud üldplaneeringuga lahendatavaid ülesandeid. Sisuliselt ei peaks
VSaarSi eesmärkidega arvestamine sõltuma sellest, kas KOV kehtestab väikesaart puuduvad
erisused valla üldplaneeringuga või saare üldplaneeringuga. KOV planeeringu koostajana
peab mõlemal juhul tagama, et planeeringu koostamisel arvestatakse sealhulgas VSaarSist
tulenevate KOVile esitatud nõuetega.
4. VSaarS § 7 sätestab väikesaare arengu kavandamise erisused saarelise osaga kohaliku
omavalitsuse üksuses. VSaarS § 7 lõike 1 järgi kavandab saarelise osaga KOV seaduse
eesmärkide saavutamiseks väikesaare või saarterühma arengu kas KOV arengukavas, milles
nähakse ette väikesaare või väikesaarte kohta eraldi hetkeolukorra analüüs, strateegilised
eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks, või väikesaare või väikesaarte arengukavas.
Vastava seadusemuudatuse (493 SE3), mis selle kaalumisõiguse KOVile selgelt ette andis,
seletuskirjas on lk 9 selgitatud muudatuse vajadust nii: „Arengu kavandamine on kohaliku
omavalitsuse tuumikülesanne ja selle täitmise viiside valimisel peab olema enesekorralduse
õigus. Saarelise osaga kohaliku omavalitsuse üksusel saab olema valik, kas esitada
väikesaare probleemid ja arengusuunad üldises arengukavas eraldi osana või suunata
väikesaare arengut eraldiseisva territoriaalse arengukavaga vastavalt kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse § 37 lõike 3 punktile 1.“
Samad argumendid on asjakohased KOVile ka üldplaneeringu koostamise menetluses, mille
käigus ta peab tegema PlanS § 74 lõike 1 kohase otsustuse. Ehk otsustama, kas
üldplaneeringuga määratakse kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu
põhimõtted ja suundumused (mida oleme selgitanud juba ka vastuse punktides 1 ja 2).
5. HÕNTE käsiraamatu4 järgi võidakse määrus anda mitme volitusnormi alusel. Ehk normi
rakendajal on võimalik kaaluda, kas erinevate volitusnormide alusel kehtestada üks või mitu
määrust. Ehkki üldplaneeringu kehtestamise õiguslikuks vormiks on PlanS § 91 lõike 1 järgi
volikogu otsus (KOV üksikakt), siis saab ka üksikakti andmisel analoogselt HÕNTE
käsiraamatus õigusloova akti osas märgituga anda kahe eraldi volituse alusel ühe haldusakti.
Arvestades aga, et VSaarS § 5 lõige 1 ei anna väikesaare üldplaneeringu eraldi kehtestamiseks
valla või linna üldplaneeringust erinormi (iseseisvat volitusnormi), siis tuleb üldplaneeringu
kehtestamisel ikkagi lähtuda PlanSis sisustatud volitusnormist.
3
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2a97266a-cc8d-4549-ad9b-097937336a4c.
4
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja käsiraamat, lk 23, komm 8. Kättesaadav:
https://www.just.ee/sites/default/files/documents/2021-
09/Hea%20%C3%B5igusloome%20ja%20normitehnika%20eeskiri.pdf.
3
6. VSaarS § 5 lõiget 1, mis sätestab muu hulgas, et üldkogu pädevuses on kooskõlastuse
andmine väikesaare arengukavale ja üldplaneeringule, saab käsitleda antud juhul erisusena,
mis isikuid tuleks planeerimismenetlusse kaasata arvamuse andjatena.
Kooskõlastus (ka kooskõlastaja) on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 16 tulenev mõiste,
mis iseloomustab ainult haldusorganitevahelist suhtlust. Kooskõlastajana on PlanSis
käsitletud koostöö tegijat (PlanS eelnõu seletuskiri, lk 31)5. Kõiki teisi planeeringute
koostamisel osalejaid tuleb mõista kaasatavatena, kellel on õigus avaldada planeeringu kohta
arvamust. Arvamus on mittesiduva iseloomuga seisukoht, mida menetlev haldusorgan ehk
planeeringu koostamise korraldaja peab lõppotsuse tegemisel kaaluma ning mille arvestamata
jätmine peab olema sisuliselt põhjendatud.
Kooskõlastuste andmise õigus on PlanSi ja selle alusel antud rakendusakti järgi vaid
valitsusasutustel. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määruse nr 133 „Planeeringute
koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“6 nimetab
planeeringute kooskõlastajatena nimelt vaid ministeeriume ja riigiameteid.
Selline loogika on kooskõlas ka HMSi üldise lähenemisega. Üldkogu ei ole käsitletav
haldusorganina HMS § 8 lõike 1 tähenduses (haldusorgan on seadusega, selle alusel antud
määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või
isik.). Üldkogu ei täida VSaarSist tulenevalt avaliku halduse ülesandeid. Seetõttu ei kohaldu
üldkogu kooskõlastuse andmise pädevuse osas ka HMS § 16 kooskõlastuse andmise
regulatsioon.
VSaarSis on küll kasutatud terminit „kooskõlastus“ alates 2008. aasta algusest, kuid
eeltoodust tulenevalt on selge, et „kooskõlastust“ ei ole mõistetud PlanSi mõttes
kooskõlastusena vaid arvamusena. Kuna planeerimist (sh püsiasustusega väikesaartel)
reguleerib eelkõige PlanS, siis tuleb lähtuda PlanSi loogikast ehk väikesaarte üldkogu
kooskõlastust käsitleda arvamusena PlanSi tähenduses. Seega ei saa käsitleda VSaarSi § 5
lõiget 1 PlanSi mõttes kooskõlastamise erinormina.
7. Üldkogu kooskõlastust arengukava ja üldplaneeringu osas ei ole ka VSaarS vastuvõtmisel
nähtud siduvana. Vastupidi, seaduseelnõu (1234 SE7) seletuskirjas on lk 6 leitud, et valla
arengukava ja eelarve kui valla elukorralduse põhidokumentide kohta peaks saareelanike
üldkogult igal juhul arvamust küsima. Selline üldkogu ei piira eelnõu sõnastuses
vallavolikogu otsustusõigust, vald on vaid kohustatud saareelanike arvamuse ära kuulama.
Samamoodi 2008. a VSaarSi seadusemuudatusi põhjendati selliselt, et seadusemuudatus ei
muuda üldkogu otsuseid kohalikule omavalitsusele siduvaks, kuid samas ei võimalda
elutähtsate küsimuste langetamist ilma saareelanike enamusega kooskõlastamata (1081 SE8
seletuskiri lk 5).
8. Väikesaare üldkogu kooskõlastuse esitamine üldplaneeringule on sätestatud üldkogu
pädevusnormina. Selle eesmärk on üldkogul kujundada väikesaart puudutavates olulistes
küsimustes ühine seisukoht.
5
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-
9679fd001f43/Planeerimisseadus.
6
https://www.riigiteataja.ee/akt/127082022004.
7
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/86477c17-0b39-386a-9da8-89c451851735/.
8
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3f5da3bb-25b1-333b-976e-48d762deaa62/.
4
Üldkogu regulatsioon ongi VSaarSi sätestatud eesmärgiga tagada osalusdemokraatia saare
küsimuste korraldamiseks ehk elanike kaasarääkimisõigus. Seda ei saa aga segamini ajada
kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse ja esindusdemokraatia põhimõttega, mis
väljendub KOV tasandil kohaliku elu küsimuste iseseisvas ja KOVide poolt lõplikus
otsustamises ja korraldamises.
KOV olemus (enesekorraldusõiguse põhimõte) seisneb KOV võimuorganite ehk volikogu ja
valitsuse õiguses, võimes ja kohustuses seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida
kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning
arvestades valla või linna arengu iseärasusi (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2
lõige 1, § 3 punkt 1). KOVide enesekorraldusõiguse alla kuulub ka planeerimisautonoomia,
mis tähendab planeeringutegevuses ulatuslikku kaalutlusruumi. Riigikohtu praktika järgi
seondub planeerimisautonoomia või planeerimisvõim KOVi õigusega otsustada, kas ja
millisel viisil lahendada ruumilise planeerimise küsimusi oma territooriumil (Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-4-1-23-15,
punkt 79; 18. jaanuari 2019. a otsus asjas nr 5-18-4/10, punkt 49).
Osalusdemokraatia seevastu tähendab elanike kaasamist otsustusprotsessi näiteks arvamuse
esitamise võimaluse kaudu, mitte aga neile siduvate otsuste tegemise pädevuse andmist.
9. VSaarS § 5 lõike 5 kohaselt on üldkogu otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt
pooled väikesaare hääleõiguslikud püsielanikud. Üldkogule kutsutakse ja üldkogul omavad
hääleõigust kõik vähemalt 15-aastased väikesaare rahvastikuregistri järgsed püsielanikud
(VSaarS § 5 lõige 2).
Praktikas võib osutuda selle kvooruminõude täitmine keeruliseks, mis võib tingida ka selle,
et väikesaart puudutav üldplaneering ei saa üldkogult kooskõlastust ehk üldkogu jätab
üldplaneeringu osas arvamuse kujundamata. Õiguslikult ei saa üldplaneering jääda üldkogu
otsustusvõimelisuseks ette nähtud kvoorumi puudumise tõttu kehtestamata. Ka sel põhjusel ei
saa käsitleda üldkogu kooskõlastust VSaareS § 5 lõike 1 tähenduses volikogule siduvana.
VSaarS § 5 lõike 11 järgi ei ole saarvaldades seevastu üldkogu kokkukutsumine kohustuslik.
Seal saavad elanikud osaleda planeeringumenetluses PlanSis ette nähtud avaliku menetluse
instrumente kasutades (sh PlanS § 87 lõige 2: avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus
avaldada üldplaneeringu kohta arvamust.)
Lisaks üldkogus seisukoha kujundamisele saavad väikesaare elanikud saarelise osaga KOVi
üldplaneeringu menetluses oma arvamust PlanSi järgi samuti niigi avaldada. PlanS § 9 lõike
1 järgi on planeerimismenetlus avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust
planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning
korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke
väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle
ajal avaldada arvamust planeeringu kohta (PlanS § 9 lõige 2).
Üldkogu ühtse seisukoha esitamine võib aidata väikesaare huve võrreldes üksikisiku
arvamusega paremini arvesse võtta.
10. PlanS § 10 sätestab planeeringumenetluses huvide tasakaalustamise ja lõimimise
põhimõtte. Selle lõike 1 järgi peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama
erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise
5
põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Seega
ei saa olla ka väikesaare üldkogu kooskõlastusel (arvamusel) planeeringu lõplikul
otsustamisel etteantud tugevamat kaalu.
11. Planeering on kehtiv ja õiguspärane, kui on täidetud sealhulgas HMSi § 54 sätestatud
tingimused. Nimetatud sätte järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva
haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,
proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
Kui väikesaare ruumilise arengu vajadused ja suundumused integreeritakse valla
üldplaneeringusse, menetluses järgitakse PlanSi ja VSaarSi norme, sh planeeringu menetluses
kuulatakse ära väikesaare üldkogu arvamus, siis ei ole faktilist alust väita, et valla
üldplaneering ei ole materiaalselt või formaalselt õiguspärane, kuna see ei ole kehtestatud
eraldi saare üldplaneeringuna.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Külli Siim 611 3129
[email protected]
Olivia Taluste 6113092
[email protected]
6