dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele (ruumiline planeerimine väikesaartel).docx

Rahandusministeerium · 4. jaanuar 2023
Viit
1.4-1/9793-2
Registreeritud
4. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Viimsi Vallavalitsus , Eesti Saarte Kogu, Naissaarlaste Kogukond
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2022
Vastutaja
Olivia Taluste (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Kohalike omavalitsuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.4-19793-2 04.01.2023 Väljaminev kiri.asice583 KB

Sisu (failidest)

Eesti Saarte Kogu Teie 13.12.2022 Viimsi Vallavalitsus Meie 04.01.2023 nr 1.4-1/9793-2 Naissaarlaste Kogukond Vastus selgitustaotlusele (ruumiline planeerimine väikesaartel) Austatud pöördujad Rahandusministeerium on saanud nii MTÜ Eesti Saarte Kogult (ESK), MTÜ Naissaarlaste Kogukonnalt kui ka Viimsi Vallavalitsuselt pöördumise, mis puudutab püsiasustusega väikesaare ruumilise arengu kavandmist üldplaneeringus. Viimsi vald kaalub planeerimismenetluses lõimida Naissaare üldplaneeringu Viimsi valla üldplaneeringusse. Naissaare üldplaneering ei oleks seeläbi enam iseseisev planeering, vaid valla üldplaneeringu osa. Kuivõrd esitatud pöördumised puudutavad samasid küsimusi, siis vastame teile ühise kirjaga. Esitatud küsimused Naissaarlaste Kogukonna ja ESKi esindajad leiavad oma pöördumistes, et väikesaare ruumilise arengu inkorporeerimine valla üldplaneeringusse (eraldi väikesaare üldplaneeringut kehtestamata) pärsib väikesaare arengut ja on vastuolus püsiasustusega väikesaarte seaduse (VSaarS) mõttega. Pöördujad on arvamusel, et selline lahendus vähendab oluliselt püsiasustusega väikesaare elanike õigust otsustada väikesaare jaoks olulisi küsimusi ja on seadusega vastuolus. Leitakse, et kiire ja paindlik menetlus asenduks kohmaka ja pikaajalise menetlusega (kogu valla üldplaneeringu menetlemine kestab tõenäoliselt 10 aastat või rohkem). Pöördujad leiavad, et Naissaare üldplaneeringut tuleks vaid veidi kaasajastada. Valla planeeringu osana lükkuks väikesaare planeeringu kaasajastamine kaugesse tulevikku ja oleks oluliseks takistuseks saare arengus. VSaarS § 5 lõike 1 järgi peab väikesaare üldkogu väikesaare üldplaneeringu kooskõlastama. Naissaarlaste Kogukonna ja ESKi esindajate arvates peaks kooskõlastus olema omavalitsusele siduv ehk pöördujad loevad VSaarS § 5 lõike 1 erinormiks planeerimisseaduse (PlanS) suhtes. Viimsi Vallavalitsus soovib selgitust PlanS § 85 ja VSaarS § 5 lõike 1 termini „kooskõlastus“ kohta. Valla esindaja küsib, kas üldkogu loetakse kooskõlastajaks PlanS mõistes. Kui see on nii, siis palutakse selgitust, milline tähendus on üldkogu kooskõlastusel (või kooskõlastamata jätmisel). Viimsi Vallavalitsus soovib teada, kas VSaarS § 5 lõikes 1 märgitud väikesaare üldplaneering tähendab muu hulgas ka kogu valla üldplaneeringut või mõeldakse vaid püsiasustusega väikesaare kohta koostatavat üldplaneeringut. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Rahandusministeeriumi selgitused 1. VSaarS § 5 lõige 1 ei ole käsitletav volitusnormina püsiasustusega väikesaare üldplaneeringu kehtestamiseks. Sättes üksnes nimetatakse, milline pädevus on väikesaare üldkogul. Volitusnorm üldplaneeringu kehtestamiseks ja üldplaneeringu üldine menetluskord tuleneb PlanSist (PlanS § 91 lõige 1). Arvestades, et üldplaneeringu eesmärk on PlanS § 74 lõike 1 kohaselt kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, on kohaliku omavalitsuse üksusele (KOV) üldplaneeringu koostajana antud lai planeerimisautonoomia, mis hõlmab ka selle üle otsustamist, kas integreerida väikesaarega seonduvad ruumilised arengud valla või linna üldplaneeringusse kehtestades kogu vald hõlmav üldplaneering või kehtestada eraldi KOV territooriumi osa ehk vaid väikesaare territooriumi hõlmav üldplaneering. Seega ei saa VSaarS § 5 lõiget 1 koostoimes PlanSiga tõlgendada selliselt, et väikesaarel peab tingimata olema valla üldplaneeringust lahus eraldi üldplaneering, mis hõlmab vaid väikesaare territooriumi. 2. Üldplaneeringu osa- ja teemaplaneeringute koostamise kohta selgitame järgmist. PlanS § 74 lõige 1 sätestab üheselt, et üldplaneering ei pea alati hõlmama kogu valla või linna territooriumi, vaid selle võib koostada ka KOVi osa kohta. Nii osa- kui teemaplaneeringu puhul on tulenevalt PlanS § 93 lõike 2 sisuliselt tegemist kehtiva üldplaneeringu muutmisega, mis annab võimaluse kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks või täiendamiseks (vt ka PlanS eelnõu seletuskirjas (571 SE)1 lk 125 toodud selgitusi). Arvestades eeltoodut on Viimsi valla kaalutlusotsus, millisele alale ja milliste teemade lahendamiseks üldplaneering koostada, sh on võimalik valida, kas hõlmata koostatava planeeringuga Viimsi valla territooriumil asuv Naissaar või mitte. Lisaks PlanSile reguleerib planeeringute kehtestamise ja kehtetuks tunnistamisega seonduvat ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (EhSRS), mille § 12 lõike 3 kohaselt üldplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel ja uue üldplaneeringu kehtestamisel kaotavad kehtivuse varem sama maa-ala kohta kehtestatud teema- ja osaplaneeringud ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringud. Nimetatud sätete eesmärgiks on EhSRS eelnõu seletuskirja (572 SE)2 kohaselt, et vanad planeeringud ei jääks nii öelda ripakile pärast uute planeeringute kehtestamist. Kui planeeringu koostamise korraldaja ei soovi osades planeeringutes sisalduvaid lahendusi uude planeeringusse üle tuua, siis kaotavad need pärast uue maakonna- või üldplaneeringu kehtestamist kehtivuse. Kuigi kehtetuks tunnistamine on automaatne, tuleb ka siinkohal arvestada isikute õiguste ja huvidega, sealhulgas usaldusega haldusakti kehtima jäämise osas (lk 7). Küll on võimalik seni kehtinud osa- ja teemaplaneeringud koostatavasse üldplaneeringusse sisse kanda EhSRS § 12 lõike 2 alusel, mis näeb ette, et üldplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel otsustatakse üldplaneeringu teema- ja osaplaneeringute sissekandmine koostatavasse üldplaneeringusse. Uut kehtestatavat üldplaneeringut ei ole võimalik vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem kehtestatud teema- ja osaplaneeringute sissekandmist uude üldplaneeringusse. 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064- 9679fd001f43/Planeerimisseadus. 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e3e1bbb-e4df-4728-8e9c-c2e48bea3797/. 2 Seega kogu Viimsi valda hõlmava üldplaneeringu kehtestamisel muutuvad kehtetuks kõik seni seal kehtinud osa- ja teemaplaneeringud. Samas on Viimsi vallal võimalik valida, kas kanda seni kehtinud Naissaare üldplaneering uude valla üldplaneeringusse sisse või koostada ala kohta uus planeeringulahendus (teema- või osaplaneering). 3. Senikaua kuni Naissaare üldplaneering ei ole kehtetuks muutunud, jääb olemasolev Naissaare üldplaneering kehtima. Seetõttu ei saa kuidagi realiseeruda risk, et vahepealsel perioodil, kuni toimub uue planeeringu menetlus, ei olegi Naissaarel kehtivat üldplaneeringut ja seeläbi ei ole võimalik saavutada VSaarSi eesmärke. VSaarS §-st 3 tulenevaid kohaliku omavalitsuse eesmärke püsiasustusega väikesaarte haldamisel saab üldplaneeringu koostamisel arvestada ulatuses, mis puudutavad PlanS § 75 lõikes 1 sätestatud üldplaneeringuga lahendatavaid ülesandeid. Sisuliselt ei peaks VSaarSi eesmärkidega arvestamine sõltuma sellest, kas KOV kehtestab väikesaart puuduvad erisused valla üldplaneeringuga või saare üldplaneeringuga. KOV planeeringu koostajana peab mõlemal juhul tagama, et planeeringu koostamisel arvestatakse sealhulgas VSaarSist tulenevate KOVile esitatud nõuetega. 4. VSaarS § 7 sätestab väikesaare arengu kavandamise erisused saarelise osaga kohaliku omavalitsuse üksuses. VSaarS § 7 lõike 1 järgi kavandab saarelise osaga KOV seaduse eesmärkide saavutamiseks väikesaare või saarterühma arengu kas KOV arengukavas, milles nähakse ette väikesaare või väikesaarte kohta eraldi hetkeolukorra analüüs, strateegilised eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks, või väikesaare või väikesaarte arengukavas. Vastava seadusemuudatuse (493 SE3), mis selle kaalumisõiguse KOVile selgelt ette andis, seletuskirjas on lk 9 selgitatud muudatuse vajadust nii: „Arengu kavandamine on kohaliku omavalitsuse tuumikülesanne ja selle täitmise viiside valimisel peab olema enesekorralduse õigus. Saarelise osaga kohaliku omavalitsuse üksusel saab olema valik, kas esitada väikesaare probleemid ja arengusuunad üldises arengukavas eraldi osana või suunata väikesaare arengut eraldiseisva territoriaalse arengukavaga vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõike 3 punktile 1.“ Samad argumendid on asjakohased KOVile ka üldplaneeringu koostamise menetluses, mille käigus ta peab tegema PlanS § 74 lõike 1 kohase otsustuse. Ehk otsustama, kas üldplaneeringuga määratakse kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused (mida oleme selgitanud juba ka vastuse punktides 1 ja 2). 5. HÕNTE käsiraamatu4 järgi võidakse määrus anda mitme volitusnormi alusel. Ehk normi rakendajal on võimalik kaaluda, kas erinevate volitusnormide alusel kehtestada üks või mitu määrust. Ehkki üldplaneeringu kehtestamise õiguslikuks vormiks on PlanS § 91 lõike 1 järgi volikogu otsus (KOV üksikakt), siis saab ka üksikakti andmisel analoogselt HÕNTE käsiraamatus õigusloova akti osas märgituga anda kahe eraldi volituse alusel ühe haldusakti. Arvestades aga, et VSaarS § 5 lõige 1 ei anna väikesaare üldplaneeringu eraldi kehtestamiseks valla või linna üldplaneeringust erinormi (iseseisvat volitusnormi), siis tuleb üldplaneeringu kehtestamisel ikkagi lähtuda PlanSis sisustatud volitusnormist. 3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2a97266a-cc8d-4549-ad9b-097937336a4c. 4 Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja käsiraamat, lk 23, komm 8. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/default/files/documents/2021- 09/Hea%20%C3%B5igusloome%20ja%20normitehnika%20eeskiri.pdf. 3 6. VSaarS § 5 lõiget 1, mis sätestab muu hulgas, et üldkogu pädevuses on kooskõlastuse andmine väikesaare arengukavale ja üldplaneeringule, saab käsitleda antud juhul erisusena, mis isikuid tuleks planeerimismenetlusse kaasata arvamuse andjatena. Kooskõlastus (ka kooskõlastaja) on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 16 tulenev mõiste, mis iseloomustab ainult haldusorganitevahelist suhtlust. Kooskõlastajana on PlanSis käsitletud koostöö tegijat (PlanS eelnõu seletuskiri, lk 31)5. Kõiki teisi planeeringute koostamisel osalejaid tuleb mõista kaasatavatena, kellel on õigus avaldada planeeringu kohta arvamust. Arvamus on mittesiduva iseloomuga seisukoht, mida menetlev haldusorgan ehk planeeringu koostamise korraldaja peab lõppotsuse tegemisel kaaluma ning mille arvestamata jätmine peab olema sisuliselt põhjendatud. Kooskõlastuste andmise õigus on PlanSi ja selle alusel antud rakendusakti järgi vaid valitsusasutustel. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“6 nimetab planeeringute kooskõlastajatena nimelt vaid ministeeriume ja riigiameteid. Selline loogika on kooskõlas ka HMSi üldise lähenemisega. Üldkogu ei ole käsitletav haldusorganina HMS § 8 lõike 1 tähenduses (haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.). Üldkogu ei täida VSaarSist tulenevalt avaliku halduse ülesandeid. Seetõttu ei kohaldu üldkogu kooskõlastuse andmise pädevuse osas ka HMS § 16 kooskõlastuse andmise regulatsioon. VSaarSis on küll kasutatud terminit „kooskõlastus“ alates 2008. aasta algusest, kuid eeltoodust tulenevalt on selge, et „kooskõlastust“ ei ole mõistetud PlanSi mõttes kooskõlastusena vaid arvamusena. Kuna planeerimist (sh püsiasustusega väikesaartel) reguleerib eelkõige PlanS, siis tuleb lähtuda PlanSi loogikast ehk väikesaarte üldkogu kooskõlastust käsitleda arvamusena PlanSi tähenduses. Seega ei saa käsitleda VSaarSi § 5 lõiget 1 PlanSi mõttes kooskõlastamise erinormina. 7. Üldkogu kooskõlastust arengukava ja üldplaneeringu osas ei ole ka VSaarS vastuvõtmisel nähtud siduvana. Vastupidi, seaduseelnõu (1234 SE7) seletuskirjas on lk 6 leitud, et valla arengukava ja eelarve kui valla elukorralduse põhidokumentide kohta peaks saareelanike üldkogult igal juhul arvamust küsima. Selline üldkogu ei piira eelnõu sõnastuses vallavolikogu otsustusõigust, vald on vaid kohustatud saareelanike arvamuse ära kuulama. Samamoodi 2008. a VSaarSi seadusemuudatusi põhjendati selliselt, et seadusemuudatus ei muuda üldkogu otsuseid kohalikule omavalitsusele siduvaks, kuid samas ei võimalda elutähtsate küsimuste langetamist ilma saareelanike enamusega kooskõlastamata (1081 SE8 seletuskiri lk 5). 8. Väikesaare üldkogu kooskõlastuse esitamine üldplaneeringule on sätestatud üldkogu pädevusnormina. Selle eesmärk on üldkogul kujundada väikesaart puudutavates olulistes küsimustes ühine seisukoht. 5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064- 9679fd001f43/Planeerimisseadus. 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/127082022004. 7 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/86477c17-0b39-386a-9da8-89c451851735/. 8 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3f5da3bb-25b1-333b-976e-48d762deaa62/. 4 Üldkogu regulatsioon ongi VSaarSi sätestatud eesmärgiga tagada osalusdemokraatia saare küsimuste korraldamiseks ehk elanike kaasarääkimisõigus. Seda ei saa aga segamini ajada kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse ja esindusdemokraatia põhimõttega, mis väljendub KOV tasandil kohaliku elu küsimuste iseseisvas ja KOVide poolt lõplikus otsustamises ja korraldamises. KOV olemus (enesekorraldusõiguse põhimõte) seisneb KOV võimuorganite ehk volikogu ja valitsuse õiguses, võimes ja kohustuses seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lõige 1, § 3 punkt 1). KOVide enesekorraldusõiguse alla kuulub ka planeerimisautonoomia, mis tähendab planeeringutegevuses ulatuslikku kaalutlusruumi. Riigikohtu praktika järgi seondub planeerimisautonoomia või planeerimisvõim KOVi õigusega otsustada, kas ja millisel viisil lahendada ruumilise planeerimise küsimusi oma territooriumil (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-4-1-23-15, punkt 79; 18. jaanuari 2019. a otsus asjas nr 5-18-4/10, punkt 49). Osalusdemokraatia seevastu tähendab elanike kaasamist otsustusprotsessi näiteks arvamuse esitamise võimaluse kaudu, mitte aga neile siduvate otsuste tegemise pädevuse andmist. 9. VSaarS § 5 lõike 5 kohaselt on üldkogu otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled väikesaare hääleõiguslikud püsielanikud. Üldkogule kutsutakse ja üldkogul omavad hääleõigust kõik vähemalt 15-aastased väikesaare rahvastikuregistri järgsed püsielanikud (VSaarS § 5 lõige 2). Praktikas võib osutuda selle kvooruminõude täitmine keeruliseks, mis võib tingida ka selle, et väikesaart puudutav üldplaneering ei saa üldkogult kooskõlastust ehk üldkogu jätab üldplaneeringu osas arvamuse kujundamata. Õiguslikult ei saa üldplaneering jääda üldkogu otsustusvõimelisuseks ette nähtud kvoorumi puudumise tõttu kehtestamata. Ka sel põhjusel ei saa käsitleda üldkogu kooskõlastust VSaareS § 5 lõike 1 tähenduses volikogule siduvana. VSaarS § 5 lõike 11 järgi ei ole saarvaldades seevastu üldkogu kokkukutsumine kohustuslik. Seal saavad elanikud osaleda planeeringumenetluses PlanSis ette nähtud avaliku menetluse instrumente kasutades (sh PlanS § 87 lõige 2: avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu kohta arvamust.) Lisaks üldkogus seisukoha kujundamisele saavad väikesaare elanikud saarelise osaga KOVi üldplaneeringu menetluses oma arvamust PlanSi järgi samuti niigi avaldada. PlanS § 9 lõike 1 järgi on planeerimismenetlus avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta (PlanS § 9 lõige 2). Üldkogu ühtse seisukoha esitamine võib aidata väikesaare huve võrreldes üksikisiku arvamusega paremini arvesse võtta. 10. PlanS § 10 sätestab planeeringumenetluses huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtte. Selle lõike 1 järgi peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise 5 põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Seega ei saa olla ka väikesaare üldkogu kooskõlastusel (arvamusel) planeeringu lõplikul otsustamisel etteantud tugevamat kaalu. 11. Planeering on kehtiv ja õiguspärane, kui on täidetud sealhulgas HMSi § 54 sätestatud tingimused. Nimetatud sätte järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kui väikesaare ruumilise arengu vajadused ja suundumused integreeritakse valla üldplaneeringusse, menetluses järgitakse PlanSi ja VSaarSi norme, sh planeeringu menetluses kuulatakse ära väikesaare üldkogu arvamus, siis ei ole faktilist alust väita, et valla üldplaneering ei ole materiaalselt või formaalselt õiguspärane, kuna see ei ole kehtestatud eraldi saare üldplaneeringuna. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Külli Siim 611 3129 [email protected] Olivia Taluste 6113092 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel