Rahandusministeerium · 4. jaanuar 2023
Sisu (failidest)
Lisa 1. Siseministri käskkirja
„Programmi „Nutikas
rahvastikuarvestus 2023–2026“
kinnitamine“ juurde
Programm „Nutikas
rahvastikuarvestus
2023–2026“
Programmis kavandatakse tõhusat rahvastikutoimingute poliitikat, sealhulgas tegevusi, mis
kindlustavad, et rahvastikuandmed oleks piisava kvaliteediga ning loovad väärtust riigi ja
kohalike omavalitsuste ülesannete täitmisel sealhulgas Eesti elanikele teenuste osutamisel.
Tegevused toetavad lihtsat asjaajamist ning rahvastikuregistris sisalduva teabe otstarbekat
kasutamist. Samuti tegeletakse rahvastikuregistri tehnoloogilise baasi uuendamisega, et
kindlustada töökindlust ja luua võimalused olemasolevate teenuste automatiseerimiseks ja
sündmuspõhiste e-teenuste loomiseks.
1
SISUKORD
PROGRAMMI „NUTIKAS RAHVASTIKUARVESTUS 2023–2026“ SISU LÜHIKOKKUVÕTE 3
1 PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA EELARVE 4
2 OLUKORRA ANALÜÜS 4
3 MEETMED JA TEGEVUSED 6
Meede: Tõhusad rahvastikutoimingud 6
Programmi tegevus 1: Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine 6
Programmi tegevus 2: Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine 7
4 PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS JA SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA 8
5 KOKKUVÕTE 9
2
Programmi „Nutikas rahvastikuarvestus 2023–2026“ sisu
lühikokkuvõte
Programmi nimetus Nutikas rahvastikuarvestus
Tulemusvaldkond Sidus ühiskond
Valdkonna arengukava Sidusa Eesti arengukava 2021–2030
Programmi periood 2023–2026
Programmi eesmärk Inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti
kättesaadavad ja võimalusel automatiseeritud. Rahvastikuandmed on
kvaliteetsed ning on aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti elanike lihtsal
asjaajamisel.
Peavastutaja Siseministeerium
Kaasvastutajad, kes
planeerivad oma osade
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
teenuste raha selles
programmis
Politsei- ja Piirivalveamet, Justiitsministeerium, Rahandusministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium,
Kaasvastutajad või teised Välisministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Maa-
partnerid, kes aitavad amet, Transpordiamet, kohalikud omavalitsused.
programmi eesmärkide Rahvastikuregistriga on läbi x-tee andmevahetuse seotud üle 200 avaliku ja
saavutamisele kaasa, kuid erasektori asutust, mis kasutavad rahvastikuregistri andmeid enda ülesannete
täitmisel.
ei planeeri oma teenuste raha
selles programmis Nimetatud pooltega seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et anda
valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende täpsemad tegevused, teenused ja
raha on kavandatud mujal.
Programmis kavandatakse tõhusat rahvastikutoimingute poliitikat, sealhulgas tegevusi, mis kindlustavad, et
rahvastikuandmed oleks piisava kvaliteediga ning loovad väärtust riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete
täitmisel sealhulgas Eesti elanikele teenuste osutamisel. Tegevused toetavad lihtsat asjaajamist ning
rahvastikuregistris sisalduva teabe otstarbekast kasutamist. Samuti tegeletakse rahvastikuregistri
tehnoloogilise baasi uuendamisega, et kindlustada töökindlust ja luua võimalused olemasolevate teenuste
tänapäevastamiseks (automatiseerimine ja sündmuspõhisus).
LAHENDAMIST VAJAVAD PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED
On teenuseid, kus Paljud rahvastikuregistri andmetega Rahvastiku-
andmete kogumise seotud e-teenused on ebamugavad registri
protsess ei taga kasutajate andme-
ootustele vastavat Elanikud on harjunud
kvaliteedi
andmete kvaliteeti kasutama e-teenuseid tõstmine
Rahvastikuregister on ka edaspidi Rahvastiku-
Eesti kui e-riigi toimimiseks keskse Rahvastikuregistri registri
tähtsusega tarkvara on vananenud kasutus-
ega toeta tänapäevaste mugavuse
Üha suurenev surve
IT-lahenduste loomist parandamine
arendada tarkvara
3
1 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk
Inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kättesaadavad ja võimalusel
automatiseeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning on aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti elanike
lihtsal asjaajamisel.
Programmi mõõdikud
Algtase 2020
2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
(2019) (tegelik)
Rahvastikuregistris
olevate elukoha-
andmete > 75% > 75%
75% > 75% > 75% > 75% > 75% > 75% Statistikaamet
tegelikkusele (75%) (75%)
vastavate andmete
osakaal
Rahvastikuregistriss
> 119 > 125 Siseministeerium,
e tehtud päringute 119 ≥ 170 ≥ 172 ≥ 174 ≥ 176 ≥ 178
(125) (168) rahvastikuregister
arv (miljonites)
Rahvastikuregistri 13 > 13 Siseministeerium,
5 > 14 > 15 > 16 > 16 > 16
e-teenuste arv (15) (15) rahvastikuregister
Rahvastikuregistri
> 69 > 69 Recommy,
e-teenuste rahulolu 59 > 69 > 69 > 69 > 69 > 69
(70) (74) rahvastikuregister
soovitusindeks (SI)
Programmi eelarve
Eelarve jaotus (eurodes) 2023 2024 2025 2026
Programmi tegevus 1: Rahvastikuregistri
3 900 021 3 931 108 3 950 399 3 890 740
andmekvaliteedi tõstmine
Programmi tegevus 2: Rahvastikuregistri
3 485 405 3 462 518 3 428 964 3 132 501
kasutusmugavuse parandamine
KOKKU 7 385 426 7 393 626 7 379 364 7 023 241
2 Olukorra analüüs
Rahvastiku toimingute valdkonnas on järgmistel aastatel ülitähtis viia läbi tehnoloogilise baasi uuendamine, mille
eesmärk on maandada rahvastikuregistri käigushoidmisega seotud riske ja luua võimalused teenuste
automatiseerimiseks.
Eesti elanike ootused ja harjumused e-teenuste kasutamiseks kasvavad. Alates 2019 aastast on arendatud
rahvastikuregister.ee keskkonda. Sinna on viidud 15 teenust ja seda arengusuunda on plaanis jätkata.
Rahvastikuregistri e-teenused muudetakse võimalikult paljudele mugavaks ja lihtsalt kasutatavaks, võimalusel
nähtamatumaks, automaatsemaks ja sündmusteenuste ahelasse kuuluvaks. Jätkuvalt tuleb tagada inimeste
andmete töötlemisel läbipaistvus ning ligipääsetavus, eesmärgiga suurendada e-teenuste usaldusväärsust.
2021. aastal tõusis rahvastikuregistri e-teenuste soovitusindeks, mille abil hinnatakse kasutajate teenustega
rahulolu. Kuigi uusi teenuseid ei lisandunud, paranes indeks e-teenuste parendamise tõttu. Teenuste
arendamiseks kasutati soovitusindeksi küsimise käigus kasutajate poolt antud kommentaare: arendati e-
teenuste kasutajavaadet ning täiendati tekste. 2021. aastal saadeti rahvastikuregistri e-teenuste kasutajatele
85 729 tagasiside küsimustikku, millele vastas 13 002 inimest ehk 15% kõigist, kellele kasutuskogemuse
hindamiseks tagasiside küsimustik saadeti.
4
Rahvastikuregistri menetlustarkvara vananenud tehnoloogiline baas on kaasa toonud vigu andmetes ning
tekitanud takistusi ametnike töös. Sellega on kaasnenud liigne ajakulu teenuste arendamisel ja inimeste
pettumine teenustes. Selline olukord langetab osutavate teenuste kvaliteeti ja muudab suhtlust riigi ja inimeste
vahel keerukamaks. Tehnoloogilise baasi nõrkusest tulenevalt ei rahulda menetlustarkvara jõudlus kasutajate
vajadusi.
Päringute arv on mitmekordistunud – 2010. aastal tehti rahvastikuregistrisse 37 miljonit, 2020. aastal 125 miljonit
ja 2021. aastal 168 miljonit päringut. Andmemahud kasvavad ca 15% aastas, ulatudes 2020. aastal 4,5 terabaidini
ja 2021. aastal 6 terabaidini. Rahvastikuregistrisse tehtavate päringute arvu tõus näitab, et rahvastikuregistri
andmeid kasutatakse senisest rohkem ja olemasolevad teenused on üha kättesaadavamad e-teenustena. Sellest
tingituna suurenevad ootused taristu ja muude tugitegevuste suhtes, mis on vajalikud nt andmete
juurdepääsuotsuste tegemiseks, andmete väljastamiseks. Päringute ja andmemahtude kasv ning vananenud
arhitektuurilised lahendused takistavad registri edasist arengut ja teenuste ühiskonna ootustele vastavat
osutamist. Samuti on üha keerulisem tagada registri turvanõudeid. Tulenevalt ressursipuudusest IT-sektoris ei
ole suudetud viimastel aastatel täita kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Esineb raskusi partnerite vajadustele
vastavate andmepäringute loomisel, mistõttu võib olla häiritud ka teiste infosüsteemide toimimine ja nende alusel
teenuste osutamine.
Järgmistel aastatel on oluline juurutada riigi teenuste pakkumises sündmuspõhisust. Eesmärk on jõuda
olukorrani, kus inimesel ühe teenuse kasutamisel on kohe võimalik saada teistest asutustest kaasnevaid
teenuseid. Näiteks luuakse võimalus abielu sõlmimisel esitada automaatselt isikut tõendava dokumendi taotlus.
Teise olulise proovikivina on tarvis leida ja rakendada lahendused, et tagada õigete elukohaandmete suurem
osatähtsus. Kuna rahvastikuregistris märgitud elukohast sõltuvad nii riigi kui ka omavalitsuse teenused, on väga
tähtis rahvastikuregistri andmete korrektsus. Praegu ei vasta tegelikkusele umbes veerand elukohaandmetest.
Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete kvaliteedi parandamiseks viidi 2021. aastal lõpule RITA mobiilse elu
projekt „Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites“ 1. Uuringu eesmärk oli
leida toimivad lahendused inimeste elukohaandmete täpsuse parandamiseks rahvastikuregistris ning riigi ja
kodanike elektroonilise infovahetuse tõhustamiseks võttes seejuures arvesse inimeste mobiilsust, digiajastu
võimalusi ning riigi võimekust lahendust administreerida. Uuringus toodud poliitikasoovitused on aluseks
täiendavale analüüsile, leidmaks nende rakendamise võimalusi ja vajadusi, mis võimaldaks tulevikus tõsta
elukohaandmete kvaliteeti.
Valdkonna jaoks on oluline, et seadusandluse väljatöötamine arvestaks ühiskonnas toimuvate muudatustega
ning looks aluse rahvastikuarvestusega seotud eesmärkide täitmiseks. 2021. aastal koostati ja saadeti
kooskõlastamisele uue perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) väljatöötamiskavatsus. Kehtiv PKTS on vastu
võetud 2009. aastal, mis tähendab, et see on koostatud enam kui kümme aastat tagasi, pidades silmas toonast,
valdavalt paberikeskset asjaajamist. Kaasaegne asjaajamine kasutab üha enam IT-valdkonna uuendusi: järjest
enam luuakse avalikke e-teenuseid, kasutatakse tegevuste automatiseerimist toimingute läbiviimisel ning
tehisintellekti. Kuna kehtiv PKTS on koostatud paberipõhise menetluse alusel, vaadatakse kogu seadus üle selle
pilguga, kas oleks võimalik menetlusi lihtsustada ning muuta need võimaluse korral veel paindlikumaks. Uue
PKTS-i puhul soovitakse suuremal määral võimaldada otsuste automatiseerimist. See on vajalik, et vähendada
avaliku sektori kulusid, vabastada ametnik ülesannetest, millega saab hakkama arvuti ja kus ametnike sekkumine
lisaväärtust ei anna, ning muuta inimese jaoks riigiga suhtlemine veelgi kiiremaks ja mugavamaks. 2021. aastal
koostati ka rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu,
mis võeti Riigikogus vastu 23.02.2022. Seadus toob kaasa mitmeid muudatusi valdkonnas, mis lihtsustavad
menetluste läbiviimist, nt toimingute automatiseerimine, või tagavad kvaliteetsemad andmed rahvastikuregistris,
nt nõuded lisa-aadressile. 2022. aastal menetletakse Riigikogus rahvastikuregistri seaduse muutmist, mille
tulemusel on võimalik täpsustada Eestist lahkunud inimeste elukohti, samuti PKTS-i muutmist, millega antakse
võimalus sündmusteenuste loomiseks vajalike e-avalduste esitamiseks.
1
Lisainfo: https://sisu.ut.ee/mobiilneelu/avaleht
5
3 Meetmed ja tegevused2
Meede: Tõhusad rahvastikutoimingud
Programmi tegevus 1: Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine
Programmi tegevuse eesmärk
Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada
Rahvastikuregistrisse kantavad andmed on järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles
kvaliteetsed ja toetavad riigi, kohalike programmis / ei planeeri): SIM, SMIT, PPA, MKM, KOVid,
omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja JUM, VÄM, HTM, RUA, Maa-amet, Transpordiamet, MTA,
Eesti elanike lihtsat asjaajamist ning notar, vaimulik, kohus, tervishoiuteenuse osutajad jne (lisatud
rahvastikuregistris sisalduva teabe informatiivselt, kuna aitavad eesmärgi saavutamisele kaasa,
taaskasutamist. kuid raha ja tegevused on kavandatud mujal)
Eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid
Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks
Algtase 2020 2021
Mõõdiku nimi 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
2019 tegelik (tegelik)
Rahvastikuregistris
olevate elukoha-
˃ 75% Statistika-
andmete tegelikkusele 75% 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75%
(75%) amet
vastavate andmete
osakaal
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamiseks viiakse järgmistel aastatel ellu näiteks järgmisi tegevusi:
kohtulahendite andmete rahvastikuregistrisse edastamise automatiseerimine; automaatotsuste tegemise
võimaldamine, elukohamenetluste läbiviijatele erialase koolituse ja rahvastikuregistrile juurdepääsuõiguste
andmise süsteemi loomine, elukohaandmete kvaliteedi parandamine vastavalt RITA projekti ettepanekutele ning
kontaktandmete analüüsimine ja andmekvaliteeti tõstvate muudatuste läbiviimine.
Olulised toetavad arendustegevused (reformid,
Vastutaja Kaasvastutaja Aasta
muudatused, arendustegevused, teenused)
Kohtulahendite andmete rahvastikuregistrisse
JUM SIM 2021–2025
edastamine on automatiseeritud.
Perelepituse andmete kandmiseks
rahvastikuregistrisse on loodud tehnilised SMIT SOM, SIM 2022–2023
lahendused.
Analüüsitud isikukoodi väljastamise süsteem ja
SIM MKM 2021–2025
põhimõtted
Ellu on viidud elukohaandmete kvaliteedi
2021–2025
parandamiseks tehtud RITA projekti „Mobiilne
SIM (projekt jätkub
eluviis, avalike teenuste tarbimine ja
aastani 2029)
elukohaandmed riiklikes registrites“ ettepanekud.
2
Programmi tegevused „Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamine" ja „Rahvastikuregistri andmete kätte-saadavuse
tagamine“ olid 2021. aasta riigieelarve seaduses käsitletud ühena: „Kvaliteetsete isikuandmete tagamine“.
6
Programmi tegevus 2: Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine
Programmi tegevuse eesmärk
Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada
järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha
Rahvastikuregistri tarkvara ja selle abil osutatavad
selles alaprogrammis / ei planeeri): SMIT, SIM, MKM
teenused on töökindlad, nüüdisaegsed ja
(lisatud informatiivselt, kuna aitab eesmärgi saavutamisele
kättesaadavad ühiskonna vajaduste tagamiseks.
kaasa, kuid raha ja tegevused on kavandatud mujal)
Eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid
Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks
Algtase 2020 2021
Mõõdiku nimi 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
2019 tegelik (tegelik)
Rahvastiku-
registrit ≥ 410 Siseministeerium,
410 420 ≥ 500 ≥ 500 ≥ 500 ≥ 500 500
kasutavate (492) rahvastikuregister
asutuste arv
Rahvastiku-
registrisse 125 Siseministeerium,
113 125 ≥ 170 ≥ 172 ≥ 174 ≥ 176 ≥ 178
tehtud päringut (168) rahvastikuregister
arv (miljonites)
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamisel aidatakse kaasa, et teenused on töökindlad,
nüüdisaegsed, õiguspärased ja kättesaadavad ühiskonna vajaduste tagamiseks. Selleks luuakse lähiaastatel
lisaks uusi mugavaid rahvastikuregistri e-teenuseid (sh sündmusteenused), rahvastikuregistri andmeladu ning
uus rahvastikuregistri menetlustarkvara, analüüsitakse võimalusi isikukoodita välismaalaste andmete keskseks
hoidmiseks ning uuendatakse rahvastikuregistri X-tee teenuste osutamise põhimõtteid ja tehnoloogiat.
Olulised toetavad tegevused (reformid, muudatused,
Vastutaja Kaasvastutaja Aasta
arendustegevused, teenused)
Loodud on perelepituse loomiseks andmevahetus. SIM SOM 2023
Analüüsitud on uue rahvastikuregistri andmebaasi
SMIT SIM 2025
platvormi kasutuselevõtu vajadused.
Analüüsitud on isikukoodi väljastamise
automatiseerimist, sh vajadusi ja võimalusi SIM SMIT 2023
isikukoodiga seotud tegevuste tõhustamiseks.
Loodud on mugavad rahvastikuregistri e-teenused,
SIM SMIT, MKM 2023–2025
sh abielu ja lahutuse sündmusteenused.
Loodud on sünni ja elukoha registreerimiseks
SIM SMIT 2023–2025
automatiseeritud teenuseid.
Uuendatud on rahvastikuregistri X-tee teenuste
SMIT SIM 2023–2025
osutamise põhimõtteid ja tehnoloogiat.
Läbi on viidud arendustööd valijate nimekirjade
haldamiseks (sh. andmevahetustööd valimiste SMIT SIM 2023
infosüsteemiga).
Loodud on rahvastikuregistri andmeladu. SMIT SIM 2022–2024
Rahvastikuregistri andmebaasi uuendustööde
käigus on logiandmed ja haldusandmed viidud uuele SMIT SIM 2024–2024
platvormile.
Loodud on uus rahvastikuregistri menetlustarkvara. SIM SMIT 2027
7
4 Programmi juhtimiskorraldus ja seosed teiste
arengudokumentidega
Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi
eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja see
esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele
pooltele.
Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist.
Samuti annab programm suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.
Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler koordineerib programmi elluviimist ja teostab
järelevalvet programmi elluviimise üle.
Programmi elluviimises osalevad ministeeriumid ja programmi eesmärkidele kaasa aitavad ministeeriumid
esitavad oma vastutusalas programmi elluviimise kohta ülevaate või täpsustava info Siseministeeriumile
vastavalt kokkulepetele ja aruandlust reguleerivatele määrustele.
Programmis kajastatakse ka nende asutuste vastutusi, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri,
kuid kelle konkreetse panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. Laiemate tegevuste
väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat
arusaamist ja tõhustab koostööd.
Programmil on olulisim seos „Digiriigi ja küberturvalisuse arengukava 2030“ valdkondadega ja selle
elluviimiseks koostatud „Digiühiskonna programmiga“. Selles arengukavas on esitatud valdkondade ülesed
tegevussuunad, sh need, mis on seotud avalike teenuste edendamisega. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna
arengukava 2021–2030“ „Nutika rahvastikuarvestuse programmi“ tegevused (nt rahvastikuregistri
arendamisega seonduv) loovad omakorda eeldusi digiriigi eesmärkide saavutamiseks.
Programmil on seos Rahandusministeeriumi „Halduspoliitika programmiga“, mis aitab nutika
rahvastikuarvestuse valdkonnale kaasa eelkõige riikliku andmehalduse korraldamise abil. Andmehalduse
korraldamise eesmärgiks on rakendada riigis ühekordse andmekogumise põhimõtted, mis tagab võimalikult
madala halduskoormuse ja selge ülevaate riigi käsutuses olevatest andmetest.
Programmil on oluline seos ka „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ kodakondsus-, rändepoliitika- ja
identiteedihalduse valdkonnaga, kes on rahvastikuregistrile andmeandjaks ning ülejäänud siseturvalisuse
valdkonnad sõltuvad oma ülesannete edukal täitmisel samuti kvaliteetsetest rahvastikuregistri andmetest.
Seetõttu toimub pidev koostöö „Nutika rahvastikuarvestuse“ ja „Siseturvalisuse“ programmide elluviimisel.
Täpsemini teiste valitsemisalade ja poolte roll programmi eesmärkide saavutamisel:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Vastutab riigi kesksete IT-lahenduste arendustegevuse
rahastamise koordineerimise eest.
Justiitsministeerium: Vastutab kohtulahendite andmete rahvastikuregistrisse edastamise automatiseerimise
eest, sellega toetades rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõusu.
Välisministeerium: Vastutab elukoha ja perekonnasündmuste andmete rahvastikuregistrile edastamise eest.
Haridus- ja Teadusministeerium: Edastab EHISest inimeste kõrgema haridustaseme andmeid
rahvastikuregistrile.
Maa-amet: Vastutab aadress-andmete kvaliteedi eest riigis, olles sellega rahvastikuregistri elukohaandmete
nurgakivi.
Transpordiamet: Edastab rahvastikuregistrisse inimeste kontaktandmeid ning juhiloa kui isikut tõendava
dokumendi andmed.
8
Politsei- ja Piirivalveamet: Vastutab isikut tõendavate dokumentide, e-residentsuse ja elamislubade- ja õiguste
andmete olemasolu eest rahvastikuregistris, samuti kontaktandmete ja ütluspõhiste andmete eest.
Maksu- ja Tolliamet: Edastab rahvastikuregistrisse inimeste kontaktandmeid.
Kohalikud omavalitsused: Suurimate andmeandjatena edastavad registrisse perekonnasündmuste ja
elukoha andmed, annavad isikukoode ja elamisõigusi, ütluspõhiseid, kontaktandmeid jm.
Notarid: Registreerivad abielu ja lahutusi ning edastavad need andmed rahvastikuregistrisse.
Vaimulikud, Registreerivad abielusid ja edastavad need kohalikule omavalitsusele, kes andmed
rahvastikuregistrisse kannab.
Tervishoiuteenuse osutajad: edastavad rahvastikuregistrisse sünni- ja surmaandmeid.
5KOKKUVÕTE
KOKKUVÕTE
Keskne probleem
Rahvastikuregistri tarkvara on vananenud ega toeta tänapäevaste IT-lahenduste loomist ega
taga vajalikku töökindlust. On teenuseid, kus andmete kogumise käik ei taga kasutajate
ootustele vastavat andmete kvaliteeti, puuduvad nähtamatud ja ka automatiseeritud teenused.
Olulisemad lahendamist vajavad küsimused
❶ Kuidas tagada ❷ Kuidas tagada ❸ Kuidas aidata kaasa, et ❹ Kuidas
rahvastikuregistris rahvastikuregistri rahvastikuregistri tagada, et kõigi
kvaliteetsed tehnoloogilise baasi andmetega seonduvad riigiga kokku
elukohaandmed, mis on ajakohasus, et teenused oleksid mugavad, puutuvate
aluseks riigi ja kohalikel kindlustada töökindlus lihtsalt üles ehitatud ja välismaalaste
omavalitsuste teenuste ja pakkuda veelgi loogiliselt seotud? andmeid hoitaks
pakkumisel Eesti elanikele? paremaid teenuseid? keskselt?
Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui
küsimuste lahendamisega ei tegeleta
Valede elukohaandmete tõttu on teenuste Rahvastikuregistri Ebapiisavalt kättesaadavate
osutamine kallutatud, teenuste osutamist töövõimekuse langedes ja nõrga kasutusmugavusega
planeeritakse valesti. Võib tekkida riigile täiendav jäävad riigi erinevad teenuste tõttu kahaneb
kulu, näiteks kui inimesel on elukoht nii Eestis kui teenused osutamata või inimeste initsiatiiv hoida enda
ka välisriigis, peab ka Eesti pakkuma elukohast viivituvad. rahvastikuregistri andmed
sõltuvaid teenuseid ja toetusi, kuigi inimene aktuaalsena.
Eestis enam ei ela.
9
Olulisemad väljakutsed ja olulisema mõjuga tegevused aastatel
2023–2026
• 2021. aastal alustati projekti „Kaasaegse rahvastikuregistri väljaarendamine“ planeerimise ja sh.
rahastustaotluste ettevalmistamisega. Selle raames viiakse 2022. aastal läbi projekt
„Rahvastikuregistri teenuste menetlusahela tehnoloogilise lahenduse analüüs“, et selgitada välja
tehnoloogilised lahendused, mille kasutamisel muuhulgas kasvab teenuste kasutamise mugavus ja
on võimalik tegevusi automatiseerida. 2023. aastal alustatakse analüüsi käigus selgunud vajalike
tehnoloogiliste muudatuste elluviimist.
• 2023. aastal alustatakse rahvastikuregistri andmebaasi uuendustööde raames päringute logiandmete
uuele platvormile viimisega, millega tõstetakse rahvastikuregistri toimepidevust. 2024. aastal
alustatakse haldusandmete viimisega uuele platvormile.
• 2021. aastal viidi läbi ärianalüüs, et selgitada välja lahendus rahvastikuregistri andmelao loomiseks.
2023. aastaks valmib andmelao esimene etapp. Projekti teine etapp on planeeritud aastasse 2024.
Andmeladu lahendab toimepidevusega seotud riske ja loob võimalused andmete kvaliteedi
tõstmiseks ning kasutajate rahulolu tõstmiseks. Jätkuvad tegevused välisriikide
rahvastikuregistritega andmete vahetamiseks, mis on eelduseks täpsema ülevaate saamiseks Eesti
kodanikest ning nendega toimunud elusündmustest.
• Valimiste korraldamisega seonduvalt (Riigikogu valimised 2023, Euroopa Parlamendi valimised 2024,
kohalike omavalitsuste volikogude valimised 2025) viiakse läbi arendustööd valijate nimekirjade
haldamiseks sh. andmevahetustööd valimiste infosüsteemiga.
• Portaali rahvastikuregister.ee kasutuselevõtmisest alates 2019. aastal on arendatud uusi teenuseid ja
olemasolevaid teenuseid on parendatud vastavalt kasutajate tagasisidele. Arendustööd jätkuvad
aastatel 2022–2024, mille käigus luuakse abiellumise ja abielu lahutamise avalduse e-teenusena
esitamise võimalus, mis on osa laiemast sündmusteenuse projektist. Lisaks luuakse rahvastiku-
registri andmetest väljavõtte tellimise ja digitembeldatud dokumendi loomise võimalus ning luuakse
inimestele tema avalduse menetluskäigust info saamiseks teavitussüsteem. Portaaliga on loodud
inimestele võimalus hoida kokku enda aega riigiga suhtlemisel.
• 2023. aastal valmib koostöös Sotsiaalministeeriumiga perelepituse loomiseks andmevahetus, mille
eesmärk on vähendada laste hooldusõigusega seotud bürokraatiat ja läbi andmete hoidmise
rahvastikuregistris lihtsustada inimestele teenuste osutamist
• 2022–2023 uue toimub perekonnaseisutoimingute seaduse ettevalmistamine. Uue seadusega
luuakse võimalus perekonnasündmuste registreerimise lihtsustamiseks (nt väiksem küsitav
andmekoosseis) ja „nähtamatumaks“ muutumiseks.
• 2023. aastal on plaanis läbi viia isikukoodi väljastamise automatiseerimise analüüs, mille eesmärk on
välja selgitada vajadused ja võimalused isikukoodiga seotud tegevuste tõhustamiseks.
10
Siseministeerium
https://www.siseministeerium.ee/sidest
9
KÄSKKIRI
04.01.2023 nr 1-3/1
Programmi „Nutikas rahvastikuarvestus
2023–2026“ kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2
punktide 2 ja 23 alusel
1. Kinnitan programmi „Nutikas rahvastikuarvestus 2023–2026“.
2. Tunnistan kehtetuks siseministri 18. jaanuari 2022. a käskkirja nr 1-3/5 „Programmi
„Nutikas rahvastikuarvestus 2021–2025“ kinnitamine“.
3. Käskkirja rakendatakse alates 1. jaanuar 2023. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
siseminister
Lisa. Programm „Nutikas rahvastikuarvestus 2023–2026“