dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Programmi „Nutikas rahvastikuarvestus 2023–2026“ kinnitamine

Rahandusministeerium · 4. jaanuar 2023
Viit
6-4/63-1
Registreeritud
4. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 MAJANDUSE ANALÜÜSIMINE JA PROGRNOOSIMINE
Sari
6-4 Majanduspoliitika, -analüüsi ja -prognoosi alane kirjavahetus ja memod (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
6-4/2023
Vastutaja
Raoul Lättemäe (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Fiskaalpoliitika osakond)

Failid

  • 📎1-31 04.01.2023 Üldkäskkiri.asice674 KB

Sisu (failidest)

Lisa 1. Siseministri käskkirja „Programmi „Nutikas rahvastikuarvestus 2023–2026“ kinnitamine“ juurde Programm „Nutikas rahvastikuarvestus 2023–2026“ Programmis kavandatakse tõhusat rahvastikutoimingute poliitikat, sealhulgas tegevusi, mis kindlustavad, et rahvastikuandmed oleks piisava kvaliteediga ning loovad väärtust riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete täitmisel sealhulgas Eesti elanikele teenuste osutamisel. Tegevused toetavad lihtsat asjaajamist ning rahvastikuregistris sisalduva teabe otstarbekat kasutamist. Samuti tegeletakse rahvastikuregistri tehnoloogilise baasi uuendamisega, et kindlustada töökindlust ja luua võimalused olemasolevate teenuste automatiseerimiseks ja sündmuspõhiste e-teenuste loomiseks. 1 SISUKORD PROGRAMMI „NUTIKAS RAHVASTIKUARVESTUS 2023–2026“ SISU LÜHIKOKKUVÕTE 3 1 PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA EELARVE 4 2 OLUKORRA ANALÜÜS 4 3 MEETMED JA TEGEVUSED 6 Meede: Tõhusad rahvastikutoimingud 6 Programmi tegevus 1: Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine 6 Programmi tegevus 2: Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine 7 4 PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS JA SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA 8 5 KOKKUVÕTE 9 2 Programmi „Nutikas rahvastikuarvestus 2023–2026“ sisu lühikokkuvõte Programmi nimetus Nutikas rahvastikuarvestus Tulemusvaldkond Sidus ühiskond Valdkonna arengukava Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 Programmi periood 2023–2026 Programmi eesmärk Inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kättesaadavad ja võimalusel automatiseeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning on aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti elanike lihtsal asjaajamisel. Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes planeerivad oma osade Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus teenuste raha selles programmis Politsei- ja Piirivalveamet, Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Kaasvastutajad või teised Välisministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Maa- partnerid, kes aitavad amet, Transpordiamet, kohalikud omavalitsused. programmi eesmärkide Rahvastikuregistriga on läbi x-tee andmevahetuse seotud üle 200 avaliku ja saavutamisele kaasa, kuid erasektori asutust, mis kasutavad rahvastikuregistri andmeid enda ülesannete täitmisel. ei planeeri oma teenuste raha selles programmis Nimetatud pooltega seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende täpsemad tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal. Programmis kavandatakse tõhusat rahvastikutoimingute poliitikat, sealhulgas tegevusi, mis kindlustavad, et rahvastikuandmed oleks piisava kvaliteediga ning loovad väärtust riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete täitmisel sealhulgas Eesti elanikele teenuste osutamisel. Tegevused toetavad lihtsat asjaajamist ning rahvastikuregistris sisalduva teabe otstarbekast kasutamist. Samuti tegeletakse rahvastikuregistri tehnoloogilise baasi uuendamisega, et kindlustada töökindlust ja luua võimalused olemasolevate teenuste tänapäevastamiseks (automatiseerimine ja sündmuspõhisus). LAHENDAMIST VAJAVAD PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED On teenuseid, kus Paljud rahvastikuregistri andmetega Rahvastiku- andmete kogumise seotud e-teenused on ebamugavad registri protsess ei taga kasutajate andme- ootustele vastavat Elanikud on harjunud kvaliteedi andmete kvaliteeti kasutama e-teenuseid tõstmine Rahvastikuregister on ka edaspidi Rahvastiku- Eesti kui e-riigi toimimiseks keskse Rahvastikuregistri registri tähtsusega tarkvara on vananenud kasutus- ega toeta tänapäevaste mugavuse Üha suurenev surve IT-lahenduste loomist parandamine arendada tarkvara 3 1 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk Inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kättesaadavad ja võimalusel automatiseeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning on aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti elanike lihtsal asjaajamisel. Programmi mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas (2019) (tegelik) Rahvastikuregistris olevate elukoha- andmete > 75% > 75% 75% > 75% > 75% > 75% > 75% > 75% Statistikaamet tegelikkusele (75%) (75%) vastavate andmete osakaal Rahvastikuregistriss > 119 > 125 Siseministeerium, e tehtud päringute 119 ≥ 170 ≥ 172 ≥ 174 ≥ 176 ≥ 178 (125) (168) rahvastikuregister arv (miljonites) Rahvastikuregistri 13 > 13 Siseministeerium, 5 > 14 > 15 > 16 > 16 > 16 e-teenuste arv (15) (15) rahvastikuregister Rahvastikuregistri > 69 > 69 Recommy, e-teenuste rahulolu 59 > 69 > 69 > 69 > 69 > 69 (70) (74) rahvastikuregister soovitusindeks (SI) Programmi eelarve Eelarve jaotus (eurodes) 2023 2024 2025 2026 Programmi tegevus 1: Rahvastikuregistri 3 900 021 3 931 108 3 950 399 3 890 740 andmekvaliteedi tõstmine Programmi tegevus 2: Rahvastikuregistri 3 485 405 3 462 518 3 428 964 3 132 501 kasutusmugavuse parandamine KOKKU 7 385 426 7 393 626 7 379 364 7 023 241 2 Olukorra analüüs Rahvastiku toimingute valdkonnas on järgmistel aastatel ülitähtis viia läbi tehnoloogilise baasi uuendamine, mille eesmärk on maandada rahvastikuregistri käigushoidmisega seotud riske ja luua võimalused teenuste automatiseerimiseks. Eesti elanike ootused ja harjumused e-teenuste kasutamiseks kasvavad. Alates 2019 aastast on arendatud rahvastikuregister.ee keskkonda. Sinna on viidud 15 teenust ja seda arengusuunda on plaanis jätkata. Rahvastikuregistri e-teenused muudetakse võimalikult paljudele mugavaks ja lihtsalt kasutatavaks, võimalusel nähtamatumaks, automaatsemaks ja sündmusteenuste ahelasse kuuluvaks. Jätkuvalt tuleb tagada inimeste andmete töötlemisel läbipaistvus ning ligipääsetavus, eesmärgiga suurendada e-teenuste usaldusväärsust. 2021. aastal tõusis rahvastikuregistri e-teenuste soovitusindeks, mille abil hinnatakse kasutajate teenustega rahulolu. Kuigi uusi teenuseid ei lisandunud, paranes indeks e-teenuste parendamise tõttu. Teenuste arendamiseks kasutati soovitusindeksi küsimise käigus kasutajate poolt antud kommentaare: arendati e- teenuste kasutajavaadet ning täiendati tekste. 2021. aastal saadeti rahvastikuregistri e-teenuste kasutajatele 85 729 tagasiside küsimustikku, millele vastas 13 002 inimest ehk 15% kõigist, kellele kasutuskogemuse hindamiseks tagasiside küsimustik saadeti. 4 Rahvastikuregistri menetlustarkvara vananenud tehnoloogiline baas on kaasa toonud vigu andmetes ning tekitanud takistusi ametnike töös. Sellega on kaasnenud liigne ajakulu teenuste arendamisel ja inimeste pettumine teenustes. Selline olukord langetab osutavate teenuste kvaliteeti ja muudab suhtlust riigi ja inimeste vahel keerukamaks. Tehnoloogilise baasi nõrkusest tulenevalt ei rahulda menetlustarkvara jõudlus kasutajate vajadusi. Päringute arv on mitmekordistunud – 2010. aastal tehti rahvastikuregistrisse 37 miljonit, 2020. aastal 125 miljonit ja 2021. aastal 168 miljonit päringut. Andmemahud kasvavad ca 15% aastas, ulatudes 2020. aastal 4,5 terabaidini ja 2021. aastal 6 terabaidini. Rahvastikuregistrisse tehtavate päringute arvu tõus näitab, et rahvastikuregistri andmeid kasutatakse senisest rohkem ja olemasolevad teenused on üha kättesaadavamad e-teenustena. Sellest tingituna suurenevad ootused taristu ja muude tugitegevuste suhtes, mis on vajalikud nt andmete juurdepääsuotsuste tegemiseks, andmete väljastamiseks. Päringute ja andmemahtude kasv ning vananenud arhitektuurilised lahendused takistavad registri edasist arengut ja teenuste ühiskonna ootustele vastavat osutamist. Samuti on üha keerulisem tagada registri turvanõudeid. Tulenevalt ressursipuudusest IT-sektoris ei ole suudetud viimastel aastatel täita kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Esineb raskusi partnerite vajadustele vastavate andmepäringute loomisel, mistõttu võib olla häiritud ka teiste infosüsteemide toimimine ja nende alusel teenuste osutamine. Järgmistel aastatel on oluline juurutada riigi teenuste pakkumises sündmuspõhisust. Eesmärk on jõuda olukorrani, kus inimesel ühe teenuse kasutamisel on kohe võimalik saada teistest asutustest kaasnevaid teenuseid. Näiteks luuakse võimalus abielu sõlmimisel esitada automaatselt isikut tõendava dokumendi taotlus. Teise olulise proovikivina on tarvis leida ja rakendada lahendused, et tagada õigete elukohaandmete suurem osatähtsus. Kuna rahvastikuregistris märgitud elukohast sõltuvad nii riigi kui ka omavalitsuse teenused, on väga tähtis rahvastikuregistri andmete korrektsus. Praegu ei vasta tegelikkusele umbes veerand elukohaandmetest. Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete kvaliteedi parandamiseks viidi 2021. aastal lõpule RITA mobiilse elu projekt „Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites“ 1. Uuringu eesmärk oli leida toimivad lahendused inimeste elukohaandmete täpsuse parandamiseks rahvastikuregistris ning riigi ja kodanike elektroonilise infovahetuse tõhustamiseks võttes seejuures arvesse inimeste mobiilsust, digiajastu võimalusi ning riigi võimekust lahendust administreerida. Uuringus toodud poliitikasoovitused on aluseks täiendavale analüüsile, leidmaks nende rakendamise võimalusi ja vajadusi, mis võimaldaks tulevikus tõsta elukohaandmete kvaliteeti. Valdkonna jaoks on oluline, et seadusandluse väljatöötamine arvestaks ühiskonnas toimuvate muudatustega ning looks aluse rahvastikuarvestusega seotud eesmärkide täitmiseks. 2021. aastal koostati ja saadeti kooskõlastamisele uue perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) väljatöötamiskavatsus. Kehtiv PKTS on vastu võetud 2009. aastal, mis tähendab, et see on koostatud enam kui kümme aastat tagasi, pidades silmas toonast, valdavalt paberikeskset asjaajamist. Kaasaegne asjaajamine kasutab üha enam IT-valdkonna uuendusi: järjest enam luuakse avalikke e-teenuseid, kasutatakse tegevuste automatiseerimist toimingute läbiviimisel ning tehisintellekti. Kuna kehtiv PKTS on koostatud paberipõhise menetluse alusel, vaadatakse kogu seadus üle selle pilguga, kas oleks võimalik menetlusi lihtsustada ning muuta need võimaluse korral veel paindlikumaks. Uue PKTS-i puhul soovitakse suuremal määral võimaldada otsuste automatiseerimist. See on vajalik, et vähendada avaliku sektori kulusid, vabastada ametnik ülesannetest, millega saab hakkama arvuti ja kus ametnike sekkumine lisaväärtust ei anna, ning muuta inimese jaoks riigiga suhtlemine veelgi kiiremaks ja mugavamaks. 2021. aastal koostati ka rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis võeti Riigikogus vastu 23.02.2022. Seadus toob kaasa mitmeid muudatusi valdkonnas, mis lihtsustavad menetluste läbiviimist, nt toimingute automatiseerimine, või tagavad kvaliteetsemad andmed rahvastikuregistris, nt nõuded lisa-aadressile. 2022. aastal menetletakse Riigikogus rahvastikuregistri seaduse muutmist, mille tulemusel on võimalik täpsustada Eestist lahkunud inimeste elukohti, samuti PKTS-i muutmist, millega antakse võimalus sündmusteenuste loomiseks vajalike e-avalduste esitamiseks. 1 Lisainfo: https://sisu.ut.ee/mobiilneelu/avaleht 5 3 Meetmed ja tegevused2 Meede: Tõhusad rahvastikutoimingud Programmi tegevus 1: Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine Programmi tegevuse eesmärk Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada Rahvastikuregistrisse kantavad andmed on järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles kvaliteetsed ja toetavad riigi, kohalike programmis / ei planeeri): SIM, SMIT, PPA, MKM, KOVid, omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja JUM, VÄM, HTM, RUA, Maa-amet, Transpordiamet, MTA, Eesti elanike lihtsat asjaajamist ning notar, vaimulik, kohus, tervishoiuteenuse osutajad jne (lisatud rahvastikuregistris sisalduva teabe informatiivselt, kuna aitavad eesmärgi saavutamisele kaasa, taaskasutamist. kuid raha ja tegevused on kavandatud mujal) Eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks Algtase 2020 2021 Mõõdiku nimi 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas 2019 tegelik (tegelik) Rahvastikuregistris olevate elukoha- ˃ 75% Statistika- andmete tegelikkusele 75% 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% (75%) amet vastavate andmete osakaal Programmi tegevuse sisu kirjeldus Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamiseks viiakse järgmistel aastatel ellu näiteks järgmisi tegevusi: kohtulahendite andmete rahvastikuregistrisse edastamise automatiseerimine; automaatotsuste tegemise võimaldamine, elukohamenetluste läbiviijatele erialase koolituse ja rahvastikuregistrile juurdepääsuõiguste andmise süsteemi loomine, elukohaandmete kvaliteedi parandamine vastavalt RITA projekti ettepanekutele ning kontaktandmete analüüsimine ja andmekvaliteeti tõstvate muudatuste läbiviimine. Olulised toetavad arendustegevused (reformid, Vastutaja Kaasvastutaja Aasta muudatused, arendustegevused, teenused) Kohtulahendite andmete rahvastikuregistrisse JUM SIM 2021–2025 edastamine on automatiseeritud. Perelepituse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse on loodud tehnilised SMIT SOM, SIM 2022–2023 lahendused. Analüüsitud isikukoodi väljastamise süsteem ja SIM MKM 2021–2025 põhimõtted Ellu on viidud elukohaandmete kvaliteedi 2021–2025 parandamiseks tehtud RITA projekti „Mobiilne SIM (projekt jätkub eluviis, avalike teenuste tarbimine ja aastani 2029) elukohaandmed riiklikes registrites“ ettepanekud. 2 Programmi tegevused „Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamine" ja „Rahvastikuregistri andmete kätte-saadavuse tagamine“ olid 2021. aasta riigieelarve seaduses käsitletud ühena: „Kvaliteetsete isikuandmete tagamine“. 6 Programmi tegevus 2: Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine Programmi tegevuse eesmärk Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha Rahvastikuregistri tarkvara ja selle abil osutatavad selles alaprogrammis / ei planeeri): SMIT, SIM, MKM teenused on töökindlad, nüüdisaegsed ja (lisatud informatiivselt, kuna aitab eesmärgi saavutamisele kättesaadavad ühiskonna vajaduste tagamiseks. kaasa, kuid raha ja tegevused on kavandatud mujal) Eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks Algtase 2020 2021 Mõõdiku nimi 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas 2019 tegelik (tegelik) Rahvastiku- registrit ≥ 410 Siseministeerium, 410 420 ≥ 500 ≥ 500 ≥ 500 ≥ 500 500 kasutavate (492) rahvastikuregister asutuste arv Rahvastiku- registrisse 125 Siseministeerium, 113 125 ≥ 170 ≥ 172 ≥ 174 ≥ 176 ≥ 178 tehtud päringut (168) rahvastikuregister arv (miljonites) Programmi tegevuse sisu kirjeldus Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamisel aidatakse kaasa, et teenused on töökindlad, nüüdisaegsed, õiguspärased ja kättesaadavad ühiskonna vajaduste tagamiseks. Selleks luuakse lähiaastatel lisaks uusi mugavaid rahvastikuregistri e-teenuseid (sh sündmusteenused), rahvastikuregistri andmeladu ning uus rahvastikuregistri menetlustarkvara, analüüsitakse võimalusi isikukoodita välismaalaste andmete keskseks hoidmiseks ning uuendatakse rahvastikuregistri X-tee teenuste osutamise põhimõtteid ja tehnoloogiat. Olulised toetavad tegevused (reformid, muudatused, Vastutaja Kaasvastutaja Aasta arendustegevused, teenused) Loodud on perelepituse loomiseks andmevahetus. SIM SOM 2023 Analüüsitud on uue rahvastikuregistri andmebaasi SMIT SIM 2025 platvormi kasutuselevõtu vajadused. Analüüsitud on isikukoodi väljastamise automatiseerimist, sh vajadusi ja võimalusi SIM SMIT 2023 isikukoodiga seotud tegevuste tõhustamiseks. Loodud on mugavad rahvastikuregistri e-teenused, SIM SMIT, MKM 2023–2025 sh abielu ja lahutuse sündmusteenused. Loodud on sünni ja elukoha registreerimiseks SIM SMIT 2023–2025 automatiseeritud teenuseid. Uuendatud on rahvastikuregistri X-tee teenuste SMIT SIM 2023–2025 osutamise põhimõtteid ja tehnoloogiat. Läbi on viidud arendustööd valijate nimekirjade haldamiseks (sh. andmevahetustööd valimiste SMIT SIM 2023 infosüsteemiga). Loodud on rahvastikuregistri andmeladu. SMIT SIM 2022–2024 Rahvastikuregistri andmebaasi uuendustööde käigus on logiandmed ja haldusandmed viidud uuele SMIT SIM 2024–2024 platvormile. Loodud on uus rahvastikuregistri menetlustarkvara. SIM SMIT 2027 7 4 Programmi juhtimiskorraldus ja seosed teiste arengudokumentidega Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja see esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Samuti annab programm suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler koordineerib programmi elluviimist ja teostab järelevalvet programmi elluviimise üle. Programmi elluviimises osalevad ministeeriumid ja programmi eesmärkidele kaasa aitavad ministeeriumid esitavad oma vastutusalas programmi elluviimise kohta ülevaate või täpsustava info Siseministeeriumile vastavalt kokkulepetele ja aruandlust reguleerivatele määrustele. Programmis kajastatakse ka nende asutuste vastutusi, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle konkreetse panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. Laiemate tegevuste väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd. Programmil on olulisim seos „Digiriigi ja küberturvalisuse arengukava 2030“ valdkondadega ja selle elluviimiseks koostatud „Digiühiskonna programmiga“. Selles arengukavas on esitatud valdkondade ülesed tegevussuunad, sh need, mis on seotud avalike teenuste edendamisega. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ „Nutika rahvastikuarvestuse programmi“ tegevused (nt rahvastikuregistri arendamisega seonduv) loovad omakorda eeldusi digiriigi eesmärkide saavutamiseks. Programmil on seos Rahandusministeeriumi „Halduspoliitika programmiga“, mis aitab nutika rahvastikuarvestuse valdkonnale kaasa eelkõige riikliku andmehalduse korraldamise abil. Andmehalduse korraldamise eesmärgiks on rakendada riigis ühekordse andmekogumise põhimõtted, mis tagab võimalikult madala halduskoormuse ja selge ülevaate riigi käsutuses olevatest andmetest. Programmil on oluline seos ka „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ kodakondsus-, rändepoliitika- ja identiteedihalduse valdkonnaga, kes on rahvastikuregistrile andmeandjaks ning ülejäänud siseturvalisuse valdkonnad sõltuvad oma ülesannete edukal täitmisel samuti kvaliteetsetest rahvastikuregistri andmetest. Seetõttu toimub pidev koostöö „Nutika rahvastikuarvestuse“ ja „Siseturvalisuse“ programmide elluviimisel. Täpsemini teiste valitsemisalade ja poolte roll programmi eesmärkide saavutamisel: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Vastutab riigi kesksete IT-lahenduste arendustegevuse rahastamise koordineerimise eest. Justiitsministeerium: Vastutab kohtulahendite andmete rahvastikuregistrisse edastamise automatiseerimise eest, sellega toetades rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõusu. Välisministeerium: Vastutab elukoha ja perekonnasündmuste andmete rahvastikuregistrile edastamise eest. Haridus- ja Teadusministeerium: Edastab EHISest inimeste kõrgema haridustaseme andmeid rahvastikuregistrile. Maa-amet: Vastutab aadress-andmete kvaliteedi eest riigis, olles sellega rahvastikuregistri elukohaandmete nurgakivi. Transpordiamet: Edastab rahvastikuregistrisse inimeste kontaktandmeid ning juhiloa kui isikut tõendava dokumendi andmed. 8 Politsei- ja Piirivalveamet: Vastutab isikut tõendavate dokumentide, e-residentsuse ja elamislubade- ja õiguste andmete olemasolu eest rahvastikuregistris, samuti kontaktandmete ja ütluspõhiste andmete eest. Maksu- ja Tolliamet: Edastab rahvastikuregistrisse inimeste kontaktandmeid. Kohalikud omavalitsused: Suurimate andmeandjatena edastavad registrisse perekonnasündmuste ja elukoha andmed, annavad isikukoode ja elamisõigusi, ütluspõhiseid, kontaktandmeid jm. Notarid: Registreerivad abielu ja lahutusi ning edastavad need andmed rahvastikuregistrisse. Vaimulikud, Registreerivad abielusid ja edastavad need kohalikule omavalitsusele, kes andmed rahvastikuregistrisse kannab. Tervishoiuteenuse osutajad: edastavad rahvastikuregistrisse sünni- ja surmaandmeid. 5KOKKUVÕTE KOKKUVÕTE Keskne probleem Rahvastikuregistri tarkvara on vananenud ega toeta tänapäevaste IT-lahenduste loomist ega taga vajalikku töökindlust. On teenuseid, kus andmete kogumise käik ei taga kasutajate ootustele vastavat andmete kvaliteeti, puuduvad nähtamatud ja ka automatiseeritud teenused. Olulisemad lahendamist vajavad küsimused ❶ Kuidas tagada ❷ Kuidas tagada ❸ Kuidas aidata kaasa, et ❹ Kuidas rahvastikuregistris rahvastikuregistri rahvastikuregistri tagada, et kõigi kvaliteetsed tehnoloogilise baasi andmetega seonduvad riigiga kokku elukohaandmed, mis on ajakohasus, et teenused oleksid mugavad, puutuvate aluseks riigi ja kohalikel kindlustada töökindlus lihtsalt üles ehitatud ja välismaalaste omavalitsuste teenuste ja pakkuda veelgi loogiliselt seotud? andmeid hoitaks pakkumisel Eesti elanikele? paremaid teenuseid? keskselt? Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui küsimuste lahendamisega ei tegeleta Valede elukohaandmete tõttu on teenuste Rahvastikuregistri Ebapiisavalt kättesaadavate osutamine kallutatud, teenuste osutamist töövõimekuse langedes ja nõrga kasutusmugavusega planeeritakse valesti. Võib tekkida riigile täiendav jäävad riigi erinevad teenuste tõttu kahaneb kulu, näiteks kui inimesel on elukoht nii Eestis kui teenused osutamata või inimeste initsiatiiv hoida enda ka välisriigis, peab ka Eesti pakkuma elukohast viivituvad. rahvastikuregistri andmed sõltuvaid teenuseid ja toetusi, kuigi inimene aktuaalsena. Eestis enam ei ela. 9 Olulisemad väljakutsed ja olulisema mõjuga tegevused aastatel 2023–2026 • 2021. aastal alustati projekti „Kaasaegse rahvastikuregistri väljaarendamine“ planeerimise ja sh. rahastustaotluste ettevalmistamisega. Selle raames viiakse 2022. aastal läbi projekt „Rahvastikuregistri teenuste menetlusahela tehnoloogilise lahenduse analüüs“, et selgitada välja tehnoloogilised lahendused, mille kasutamisel muuhulgas kasvab teenuste kasutamise mugavus ja on võimalik tegevusi automatiseerida. 2023. aastal alustatakse analüüsi käigus selgunud vajalike tehnoloogiliste muudatuste elluviimist. • 2023. aastal alustatakse rahvastikuregistri andmebaasi uuendustööde raames päringute logiandmete uuele platvormile viimisega, millega tõstetakse rahvastikuregistri toimepidevust. 2024. aastal alustatakse haldusandmete viimisega uuele platvormile. • 2021. aastal viidi läbi ärianalüüs, et selgitada välja lahendus rahvastikuregistri andmelao loomiseks. 2023. aastaks valmib andmelao esimene etapp. Projekti teine etapp on planeeritud aastasse 2024. Andmeladu lahendab toimepidevusega seotud riske ja loob võimalused andmete kvaliteedi tõstmiseks ning kasutajate rahulolu tõstmiseks. Jätkuvad tegevused välisriikide rahvastikuregistritega andmete vahetamiseks, mis on eelduseks täpsema ülevaate saamiseks Eesti kodanikest ning nendega toimunud elusündmustest. • Valimiste korraldamisega seonduvalt (Riigikogu valimised 2023, Euroopa Parlamendi valimised 2024, kohalike omavalitsuste volikogude valimised 2025) viiakse läbi arendustööd valijate nimekirjade haldamiseks sh. andmevahetustööd valimiste infosüsteemiga. • Portaali rahvastikuregister.ee kasutuselevõtmisest alates 2019. aastal on arendatud uusi teenuseid ja olemasolevaid teenuseid on parendatud vastavalt kasutajate tagasisidele. Arendustööd jätkuvad aastatel 2022–2024, mille käigus luuakse abiellumise ja abielu lahutamise avalduse e-teenusena esitamise võimalus, mis on osa laiemast sündmusteenuse projektist. Lisaks luuakse rahvastiku- registri andmetest väljavõtte tellimise ja digitembeldatud dokumendi loomise võimalus ning luuakse inimestele tema avalduse menetluskäigust info saamiseks teavitussüsteem. Portaaliga on loodud inimestele võimalus hoida kokku enda aega riigiga suhtlemisel. • 2023. aastal valmib koostöös Sotsiaalministeeriumiga perelepituse loomiseks andmevahetus, mille eesmärk on vähendada laste hooldusõigusega seotud bürokraatiat ja läbi andmete hoidmise rahvastikuregistris lihtsustada inimestele teenuste osutamist • 2022–2023 uue toimub perekonnaseisutoimingute seaduse ettevalmistamine. Uue seadusega luuakse võimalus perekonnasündmuste registreerimise lihtsustamiseks (nt väiksem küsitav andmekoosseis) ja „nähtamatumaks“ muutumiseks. • 2023. aastal on plaanis läbi viia isikukoodi väljastamise automatiseerimise analüüs, mille eesmärk on välja selgitada vajadused ja võimalused isikukoodiga seotud tegevuste tõhustamiseks. 10 Siseministeerium https://www.siseministeerium.ee/sidest 9 KÄSKKIRI 04.01.2023 nr 1-3/1 Programmi „Nutikas rahvastikuarvestus 2023–2026“ kinnitamine Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punktide 2 ja 23 alusel 1. Kinnitan programmi „Nutikas rahvastikuarvestus 2023–2026“. 2. Tunnistan kehtetuks siseministri 18. jaanuari 2022. a käskkirja nr 1-3/5 „Programmi „Nutikas rahvastikuarvestus 2021–2025“ kinnitamine“. 3. Käskkirja rakendatakse alates 1. jaanuar 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa. Programm „Nutikas rahvastikuarvestus 2023–2026“
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel