Pr Annely Akkermann Teie 27.12.2022 nr 13-1.1/10192-1
Rahandusministeerium Meie 03.01.2023 nr 5-8/8160-2
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN
[email protected]
Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu
Täname võimaluse eest esitada kommentaarid Hoiu-laenuühistu seaduse (edaspidi HLÜS) muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (edaspidi Eelnõu).
Rahandusministeerium edastas Eelnõu 27.12.2022 arvamuse avaldamiseks ja palus seisukohta hiljemalt
02.01.2023. Vaatamata väga lühikesele tähtajale, mis võib tingida ka hilisemaid täiendavaid sisulisi
kommentaare, esitame käesolevaga oma seisukohad Eelnõule.
Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine
1. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse HLÜS-i § 2 lõikega 5. Raskesti on mõistetav ja mitmeti tõlgendatav
säte, mille kohaselt „Hoiu-laenuühistu tegevus, mis läheb vastuollu käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 või 5
sätestatuga, … .“ Viidatud sätte eesmärk vajab selgemat sõnastust, kuna KAS § 4 lõige 3 määratleb
üksnes avalikkuse mõiste ja sedalaadi „tegevus“ ei pruugi kuidagi seonduda avalikkuse mõistega.
2. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse HLÜS §-i 6 lõikega 5, mille kohaselt ei või hoiu-laenuühistu (edaspidi
HLÜ) osutada selles paragrahvis nimetatud teenuseid väljaspool oma tegevuskohta ega välisriigis filiaali
kaudu. Teeme ettepaneku täpsustada, et ei või osutada teenuseid „… välisriigis piiriüleselt või filiaali
kaudu“.
3. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse HLÜS §-i 6 sõnastust. HLÜS § 6 lõike 1 kohaselt on HLÜ peamine ja
püsiv tegevus oma liikmetele finantsteenuste osutamine, mis seisneb mh laenutehingute, sealhulgas
tarbijakrediidi, hüpoteeklaenude, faktooringu ja muude äriühingute finantseerimise tehingute
tegemises. Eelnõu seletuskirja 3. leheküljel on nenditud, et „muudatused, mis rakenduvad teises etapis
(2024. a. 1. jaanuaril) ja mis suurendavad hoiu-laenuühistute läbipaistvust või maandavad senisest
rohkem võimalikke huvide konflikte on eelkõige järgmised (see on ka nn ettevalmistav ja
üleminekuperiood panga või ühistupanga tegevusloa taotlemiseks): piiratakse laenu andmist teatud
kolmandatele isikutele, sh juhtorganite liikmetele või nendega seotud isikutele, krediidiasutustele ja
finantseerimisasutustele.“ HLÜS § 6 lõike 1 kohaselt on hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv tegevus oma
liikmetega sama lõike punktides 1-7 loetletud tehingute tegemine.
Kuivõrd HLÜ peamine ja püsiv tegevus HLÜS-i kohaselt on oma liikmega tehingute tegemine, tekitab
küsitavusi, mida on Eelnõu seletuskirjas silmas peetud laenu andmise piiramise all kolmandatele
isikutele. Kehtiva õiguse kohaselt saab HLÜ (laenu)tehinguid teha ainult oma liikmetega.
Finantsinspektsiooni hinnangul ei peaks HLÜ-dele olema lubatud laenu andmine kolmandatele isikutele,
st isikutele, kes ei ole HLÜ liikmed.
4. Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse HLÜS-i § 7 lõike 2 punkti 1. Vastav lause, et seda mõista, vajab peale
sõna „tegevuspiirkond“ väljajätmist täiendavat ümbersõnastamist.
5. Eelnõu § 1 punktiga 12 lisatakse HLÜS-i § 7 lõike 2 punkti 6. Juhime tähelepanu, et kehtivast sõnastusest
võib välja lugeda, et revisjonikomisjoni liikmete elukohad tuleb edastada vaid isikukoodi puudumise
korral.
6. Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse HLÜS-i § 17 lõikega 5. Palume kaaluda asendada sõna „/…/ ei saa
/…/“ sõnaga „/… / ei tohi /…/“. Palume vastavat normi täiendada ka osaga, mis keelab HLÜ liikmeks
saada juriidilisel isikul, mille omanik on või mida kontrollib HLÜ juhatuse või nõukogu liige.
7. Eelnõu § 1 punkti 33 kohaselt täiendatakse HLÜS §-i 28 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „Füüsilisest
isikust liikmele laenu andmisel peab hoiu-laenuühistu järgima hoiu-laenuühistu sisekorras ning
käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate selgituste ja
teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid, samuti kohaldama füüsilisest
isikust hoiu-laenuühistu liikmele laenu andmisel võlaõigusseaduse §-des 409, 411 ja 412 sätestatut.“
Finantsinspektsioon teeb ettepaneku muuta eelnõu § 28 lõike 11 sõnastust järgmiselt ning eemaldada
Eelnõu punktiga 37 pakutud HLÜS § 281:„Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus- ja
kutsetegevuses, laenu andmisel peab hoiu-laenuühistu järgima hoiu-laenuühistu sise-eeskirjas ning
krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 47–531 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja
tarbijale piisavate selgituste ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid,
samuti kohaldama sellisele hoiu-laenuühistu liikmele laenu andmisel võlaõigusseaduse §-des 409, 411
ja 412 sätestatut.“
Finantsinspektsiooni hinnangul ei anna vastavalt HLÜ-de äritegevusele ja pakutavatele teenustele
mugandatud krediidivõimelisuse hindamise sätted lisaväärtust täpsema krediidivõimelisuse hindamise
tulemuse saavutamiseks. HLÜ-dele peaks kohaldama samalaadselt krediidivõimelisuse hindamise
sätteid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet, mida kohaldatakse teistele tarbijakrediiti
väljastavatele finantsasutustele. See tagab õigusselguse, ühetaolise kohtlemise ning võimaldab HLÜ-
del, kes soovivad tulevikus saada ühistupangaks tutvuda ja harjuda nõuetega, mis kohalduvad kogu
tarbijakrediiditurule. Seejuures ei koorma eeltoodu HLÜ-sid rohkem, kui Eelnõu § 1 punktis 33
väljatoodud nõuded.
8. Eelnõu § 1 punkti 33 kohaselt kohaldatakse HLÜ-dele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-des 409, 411,
412 sätestatut. Kas Rahandusministeerium on kaalunud kohaldada HLÜ-dele ka teisi VÕS-s sätestatud
tarbijakrediidilepingule sätestatud nõudeid? Näiteks VÕS §-is 4031 lepingueelse teabe esitamisele
kehtestatud nõudeid või VÕS §-ga 404 sätestatud nõudeid tarbija poolt esitatud avaldusele lepingu
sõlmimiseks. Finantsinspektsiooni hinnangul võib HLÜ-dele eelnevalt viidatud täiendavate nõuete
kohaldamine tagada efektiivsema kaitse füüsilisest isikust laenusaaja poolt maksejõuetusse sattumise
vastu.
9. Eelnõu § 1 punktiga 3 mh lisatakse HLÜS § 6 lõige 4, mille kohaselt “Hoiu-laenuühistud võivad teha
käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetamata tehinguid ja toiminguid üksnes juhul, kui need on abiks
eelnimetatud teenuste osutamisel või täiendavad neid.” Tegemist on KAS § 6 lõike 2 esimeses lauses
sätestatuga sarnase sõnastusega: “krediidiasutused võivad teha käesoleva paragrahvi lõikes 1
loetlemata tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust”.
Eeltoodust tulenevalt võiks muuta Eelnõu § 6 lõike 4 sõnastust selliselt, et see oleks sarnane
KAS § 6 lõikele 3: “(4) Hoiu-laenuühistud võivad teha käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetamata
tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad hoiu-laenuühistu poolt osutatavaid
teenuseid”
2/8
10. Eelnõu § 1 punktiga 40 lisatakse HLÜS § 31 lõikesse 2 uued punktid 5–7. Punkti 5 kohaselt peavad HLÜ
sise-eeskirjad ja protseduurireeglid muu hulgas kindlaks määrama rahvusvaheliste sanktsioonide
rakendamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra ja nimetatud korra täitmise
kontrollimise. Teeme ettepaneku täpsustada õigusselguse eesmärgil vastava sätte sõnastust viidetega
rahvusvahelise sanktsiooni seadusele ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele,
milliste õigusaktide nõuetele peavad HLÜ-de vastavad protseduurireeglid ja sise-eeskirjad vastama.
Sellist sõnastust järgivad ka muud eriseadused, sh krediidiasutuste seadus, krediidiandjate ja –
vahendajate seadus jt. Lisaks, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 19 lõike 1 järgi kohaldab, mitte
rakendab, erikohustustega isik finantssanktsiooni. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada HLÜS
§ 31 lõike 2 punkti 5 järgmiselt: „5) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse
alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamiseks ning rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise
sisekontrollieeskirjad;“.
11. Samuti teeme ettepaneku, et HLÜ-l peaksid olema kehtestatud sisemised juhtide (juhatuse ja nõukogu
liikmete) sobivuse nõuded ja nende täitmise kontrolli kord. Nimetatu tagaks ühiste arusaamiste
seadmise juhtidele ja selle üle kontrollimehhanismi loomise.
Hoiu-laenuühistu seaduse üleminekusätted
12. Eelnõu § 1 punktiga 58 kehtestatakse üleminekusätted. HLÜS § 471 lõike 4 teise lause kohaselt ei ole
HLÜ-l lubatud alates 2028. aasta 1. jaanuarist kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise
otsustamiseni sõlmida uusi lepinguid HLÜS §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks, pikendada enne
2028. aasta 1. jaanuari sõlmitud lepinguid nimetatud teenuste osutamiseks ega võtta HLÜ-sse vastu
uusi liikmeid. HLÜS § 471 lõike 5 kohaselt ei ole enne HLÜS-i jõustumist asutatud HLÜ-del lubatud alates
2026. aasta 1. jaanuarist kuni krediidiasutuse tegevusloa andmise otsustamiseni võtta vastu uusi
liikmeid, sõlmida uusi hoiuselepinguid, tarbijakrediidilepinguid ega pikendada olemasolevate hoiuse-
või tarbijakrediidilepingute kehtivust. Kui uute hoiuselepingute sõlmimine ja uute liikmete vastuvõtmine
ei ole HLÜS § 471 lõike 5 kohaselt lubatud alates 01.01.2026, siis tekitab küsitavusi hilisema sarnase
piirangu kehtestamine HLÜS § 471 lõike 4 teise lausega (s.o uute lepingute sõlmimine ja uute liikmete
vastuvõtmine) alates 01.01.2028.
13. HLÜS § 471 lõike 6 kohaselt kui HLÜ ei ole krediidiasutuse tegevusloa taotlust hiljemalt 2027 [2026].
aasta 31. detsembriks esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunud talle tegevusluba andmast, siis
peab ta olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise ning
tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama, välja arvatud juhul
kui vastav tulundusühistu omab makseasutuse või krediidiandja tegevusluba. Juhime tähelepanu, et
makseasutuse tegevusluba ei võimalda tarbijakrediidi väljastamist. HLÜS § 471 lõike 6 pakutud
sõnastustest võib aga järeldada, et tarbijakrediidi väljastamist ei peaks lõpetama, kui tulundusühistu
omab makseasutuse tegevusluba.
Krediidiasutuste seaduse muutmine
14. Eelnõuga tuleb selgemalt reguleerida aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse ja ühistuna asutatud
krediidiasutuse erisused. Kehtiv krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) ülesehitus ja sõnastus võib
tekitada erinevaid tõlgendusi nimetatus. Näiteks, olulise osaluse puhul KAS § 29 lõikega 6 on
kehtestatud, et KAS §-des 29-33 kohaldatakse ka ühistupanga suhtes. Eelnevat võiks justkui tõlgendada,
et ühistupangale kehtivad vaid need sätted, millistele on KAS-s endas sõnaselgelt viide tehtud. Samas
näiteks seletuskirja lehekülje 37 punktis 7 on märgitud, et muud KAS-s sätestatud nõuded
krediidiasutuse juhatuse liikmetele, sh §-d 56 ja 57 jäävad kehtima ka ühistupankade suhtes.
15. Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse KAS § 3 lõiget 1. Vastav norm vajab täpsemalt sõnastamist, et mõista
paremini KAS-i normide rakendumist. Teeme ettepaneku sõnastada vastav norm alljärgnevalt:
3/8
„(1) Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või tulundusühistu vormis ja temale kohaldatakse
vastavalt kas aktsiaseltsi või tulundusühistu kohta sätestatut ulatuses, mis ei ole reguleeritud käesoleva
seadusega teisiti.“
16. Eelnõu § 3 punktiga 4 muudetakse KAS §-i 38. Teeme ettepaneku muuta KAS § 38 alljärgnevalt:
„(1) Ühistupank on krediidiasutus ja talle kohaldub krediidiasutuste seadus käesolevas peatükis toodud
erisustega.
(2) Ühistupank ei või tegutseda aktsiaseltsi vormis. Ühistupank võib tegutseda ka hoiu-laenuühistu
vormis hoiu-laenuühistu seaduse § 3 tähenduses, kui ta vastab ühistupanga nõuetele ja omab vastavat
luba.
(3) Ühistupanga asutamise, liikmete, vara ja üldkoosoleku suhtes kohaldatakse hoiu-laenuühistu
seaduse §-des 7-25 ja 32 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.“
17. Ühistupanga puhul, tulenevalt tema õiguslikust vormist, on vaja täiendavaid norme, mis aitaks nii
turuosalistel kui järelevalvel paremini mõista ja sisustada olulise osaluse regulatsiooni. Eeltoodud
valguses teeme alljärgnevad ettepanekud:
1) Tühistada KAS § 29 lõige 6. Viidatud norm tekitab pigem ebaselgust, kuna eespool oleme teinud
ettepaneku KAS § 38 lõikega 1 raamistada ühistupangale KAS-i rakendus selgelt ja ühemõtteliselt. Seega
on vaja tühistada KAS § 29 lõige 6.
2) Lisada KAS-i § 441 pealkirjaga „Osalus ühistupangas“ alljärgnevas sõnastuses:
„(1) Ühistupanga puhul võetakse liikme olulise osaluse määratlemisel täiendavalt arvesse liikme panust
ühistupanka, muuhulgas tema poolt antud laene või tehtud sissemakseid ühistupanka või muul viisil
ühistupanga tegevuse arvestatavat toetamist. Samuti tuleb kaaluda liikme mõju tervikuna ühistupanga
juhtimisele, mis võib seonduda nii tema rolli, ühiskondliku kuvandi kui muude asjaolude hindamisel läbi
mõju ühistupanga juhtimisele.
(2) Ühistupank peab enne sellise olukorra tekkimist või sellest teada saamisel või teada saama pidamisel
viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis võivad tuua kaasa liikme olulise
osaluse või kontrolli ühistupanga üle.“
18. Eelnõu § 3 punktiga 6 muudetakse KAS § 421 lõiget 2. Teeme ettepaneku vastavat sõnastust muuta
alljärgnevalt:„(2) Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab isiku avalduse alusel
ühistupanga juhatus või nõukogu, kui talle on selline õigus antud põhikirjaga, 30 päeva jooksul, alates
avalduse saamisest. Vastava otsuse eelnevalt tuleb kontrollida liikme vastavust seaduse ja põhikirja
nõuetele.“
Selliselt oleks välditud olukord, kus juhatus jätab „seisma“ avaldused ja viivitab põhjendamatult nende
lahendamisega, mis omakorda tooks aga kaasa registriandmete ebatäpsuse.
19. Eelnõu § 3 punktiga 7 sätestatakse nõue, et ühistupanga juhatuses peab olema vähemalt kaks juhatuse
liiget. Eelnõu seletuskirjas on põhjendatud kahe juhatuse liikme nõue vaid asjaoluga, et Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL (edaspidi CRD) seda võimaldab. Ka kehtiv HLÜS § 34 lõige
1 sätestab, et juhatuses peab olema vähemalt kolm liiget. Eelnõuga muudetakse nii KAS-i kui HLÜS-i ja
vähendatakse juhatuse liikmete arvu kaheni. Leiame, et selline leevendus ei ole põhjendatud.
Finantsinspektsiooni hinnangul peaks ühistupangal olema vähemalt kolm juhatuse liiget nagu KAS seda
ka täna nõuab. Arvestades, et juhatuse liikmed tegelevad igapäevase juhtimisega ning väga oluline on
ka juhatuse liikmete vastutusvaldkondade jaotus ning huvide konflikti maandamine läbi
vastutusvaldkondade jaotamise erinevate juhatuse liikmete vahel, siis kolm juhatuse liiget
4/8
organisatsioonis peaks olema ka ühistupankadele miinimumnõue ning erisuse/leevenduse
kehtestamine ei ole antud juhul põhjendatud. Ka ühistupangad peavad olema juhitud pädevate ja
kompetentsete isikute poolt. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku Eelnõust välja jätta nii HLÜS § 34 lõike
1 muudatusettepanek, KAS § 422 lõikega 1 kehtestada, et ühistupanga juhatuses on vähemalt kolm liiget
ning mitte vähendada juhatuse liikmete arvu ühistupanga juhtimiseks.
20. Eelnõu § 3 punktiga 8 sätestatakse, et ühistupanga algkapital peab olema vähemalt üks miljon eurot.
Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole ühe miljoni algkapitali nõue põhjendatud ja täna kehtivat
regulatsiooni ühistupankade kapitalinõuete osas ei ole vaja muuta.
CRD artikli 12(4) kohaselt võivad liikmesriigid anda tegevusloa teatud liiki krediidiasutustele, mille
algkapital on lõikes 1 sätestatust väiksem, kui täidetud on järgmised tingimused: a) algkapital on
vähemalt 1 miljon eurot; b) asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile ja Euroopa
Pangandusjärelevalvele selle valiku kasutamise põhjused. CRD preambuli punkti 49 kolmas lause
selgitab täiendavalt väiksema kapitalinõude motivatsiooni: selleks et kindlustada jätkusuutlik ja
mitmekesine liidu panganduskultuur, mis teenib peamiselt liidu kodanike huve, tuleks julgustada
väikese mahuga pangandust (nn small-scale banking activities), nagu krediidikassad ja ühistupangad.
Finantsinspektsiooni hinnangul tähendab sõnaühend small-scale, et ühistupankade tegevus on piiratud
nii mahuliselt, geograafiliselt kui pakutavate teenuste arvu ja keerukuse poolest. Seega CRD artikli 12(4)
eesmärk on vähendada algkapitalinõuet kitsale krediidiasutuste ringile, mille riskiprofiil on oluliselt
lihtsam ja tegevus oluliselt piiratum võrreldes tavapärase krediidiasutusega. Eelnõu kohaselt kaotatakse
olulised täna kehtivad piirangud ühistupanga tegevusele. Ühistupangale lubatakse täpselt sama tegevus
ja riskide võtmine nagu mitte ühistupanga vormis krediidiasutusel. Ühistupank saaks muuhulgas
asutada filiaali välisriigis ja kaasata hoiuseid piiriüleselt, kaubelda oma arvel ning pakkuda kõiki
pangandusteenuseid sh kõrge keerukusega ja riskisusega teenuseid. Finantsinspektsiooni hinnangul on
nimetatud kujul Eelnõu vastuolus CRD põhimõtetega, sest selles ei ole piisavalt kitsendatud
krediidiasutuste ringi, millele on võimalik madalam algkapitalinõue rakendada.
(Ühistu)pankade hea kapitaliseeritus on finantssektori, sh pangandussektori usaldusväärsuse
tagamiseks üks oluline tingimus. Arvestada tuleb, et panga asutamise algkapitali nõue viis miljonit eurot
on vastavas sektoris juba täna pigem madal nõue. Samuti tuleb ühistupanga puhul arvestada, et
pangandustegevusele kohaldub samamoodi üldine pankade suhtes kehtiv raamistik, mille kohaselt
peab panga omakapital olema vastavuses tegevuse ulatuse ja sellest tulenevate riskidega. Eelnõuga
võimaldatav ühistupanga algkapitali miinimumsuuruse nõue üks miljon eurot ei ole proportsioonis
ühistupanga võimaliku tegevusega, s.o osutada tegevuspiiranguteta finantsteenust ja vastavuses
asjakohaste regulatsioonide mõttega. Olukord, kus ühistupangale lubatakse sama tegevus ja samade
riskide võtmine nagu mitte ühistu vormis pankadele, kuid rakendatakse viis korda madalamat
kapitalinõuet, võib tekitada põhjendamatut regulatiivset arbitraaži. Krediidiasutuse algkapitalinõue on
muuhulgas ka oluline sisenemisbarjäär, mis toimib viisil, et madalama kvaliteedi ja riskantsema
äriplaaniga ning vähem usaldusväärse taustaga taotlejad ei suuda tekitada piisavalt suurt investorite
huvi. Sellega kaitstakse nii krediidiasutuse tegevusloa usaldusväärsust kui tagatakse taotlejate kvaliteeti
ning see omakorda kaitseb hoiustajate huve.
Koosmõjus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (CRR) artikli 93 nõudega pidevalt
täita algkapitalinõuet on algkapitalinõe backstop’iks tegevust alustavate krediidiasutuste
ebaõnnestumisel, sest krediidiasutus on sunnitud enda likvideerimist alustama kui omavahendite tase
veel piisavalt kõrge. Algkapitalinõue viis miljonit eurot tagab edukama tegevuse võimalikus
likvideerimismenetluses, tagades paremini nii hoiustajate kaitse kui vähendades väljamakseid
Tagatisfondist.
Sedalaadi nõue tekitab regulatiivset arbitraaži ka võrreldes muude litsentseeritud teenuste pakkujatega.
Selline algkapitalinõue üks miljonit eurot ei erineks oluliselt investeerimisühingute algkapitalnõudest
750 tuhat eurot (väärtpaberituru seadus (edaspidi VPTS) § 93 lõike 1 punktid 1 ja 2). Ometi kehtivad
5/8
investeerimisühingutele VPTS §-is 88 sätestatud range klientide varade lahususe nõue ja oma huvides
kasutamise keeld, mida krediidiasutus ei ole klientidelt kaasatud hoiuste puhul kohustatud järgima.
Finantsinspektsioon palub täiendavalt kaaluda Eelnõus KAS § 44 lõike 1 muudatuse vajalikkust.
21. Teeme ettepaneku piirata ühistupankade teenuse osutamise ulatust. Eelnõu § 1 punkt 9 näeb ette HLÜ-
dele nõude osutada teenuseid vaid Eestis, siis KAS-s ühistupankade puhul sellist erisust ei ole
kehtestatud. KAS § 13 lõige 2 ja § 131 lõige 11 sätestavad, et krediidiasutuse registrijärgne asukoht ja
peakontor on Eestis. HLÜS § 5 lõikega 3 kehtestatakse nõue, et nii HLÜ asu- ja tegevuskoht peavad
asuma Eestis. Seletuskirja kohaselt tähendab see, et HLÜ võib teenuseid osutada Eesti piires, st Eesti
elanikele või juriidilistele isikutele. Samuti ei või HLÜ tulenevalt HLÜS § 6 lõikest 5 ja Eelnõu § 1 punktist
10 osutada HLÜS §-s 6 nimetatud teenuseid väljaspool oma tegevuskohta ega välisriigis filiaali kaudu.
Eelnõu kohaselt kohaldatakse ühistupangale HLÜS §-des 7-25 ja 32 sätestatut. Seega nimetatud nõuded
(HLÜS § 5 ja 6) ühistupanga suhtes ei kohaldu. Seletuskirja lisas 1 on märgitud, et RM ei soovi laiendada
liikmete ringi väljaspool Eestit, sest siis kaoks ära sotsiaalne kontroll. Leiame, et ühistupanga ja tema
liikmete suhtes peaks samuti kehtestama nõuded, et nende tegevus on piiratud vaid Eestiga ning
analoogne piirang tuleb ühistupanga puhul kehtestada ka KAS-s. Seega tuleb ka KAS-s kehtestada
piirang, et ühistupank ei või piiriüleselt ega filiaali kaudu teenuseid osutada ning tegevuskoht peab
asuma Eestis.
Vastava muudatuse mittetegemisel on ühistuna asutatud krediidiasutusel lubatud ka piiriülene tegevus
ja eriti veel olukorras, kus nende algkapital oleks Eelnõu kohaselt märkimisväärselt madalam võrreldes
aktsiaseltsina asutatud krediidiasutustest.
22. Eelnõu § 3 punktiga 9 täiendatakse KAS § 44 lõikega 2, mille kohaselt otsustavad ühistupanga liikmed
aktsia- või osakapitali suuruse muutmise 12 kuu jooksul arvates aktsia- või osakapitali suuruse muutmise
aluseks oleva olukorra tekkimisest. Juhime tähelepanu, et 12-kuu pikkune viivitamine võib tekitada
olukorda, et tegelik aktsia- või osakapitali suurus on vähenenud, kuid seda raporteeritakse veel aasta
jooksul tegelikust suuremana ja see võib järelevalvele ning avalikkusele jätta valet muljet krediidiasutuse
kapitaliseeritusest. Finantsinspektsioon teeb ettepaneku täiendada 44 lõiget 2 põhimõttega, et aktsia-
või osakapitali vähenemise korral rohkem kui 5% võrra võrreldes avalikes registrites kajastuva
summaga, tuleb avalikes registrites olevat teavet viivitamata ajakohastada.
23. Eelnõu § 3 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks § 59 lõige 6. Juhime tähelepanu, et seletuskirjas toodud
põhjendused ei ühti tehtava muudatusega.
24. Eelnõu § 3 punktiga 21 muudetakse KAS § 84 lõike 2 sõnastust. Juhime tähelepanu, et seletuskirjas
toodud põhjendused ei ühti tehtava muudatusega. Seletuskirjas ei ole põhjendatud siseauditi üksuse
juhile täiendavate nõuete kehtestamist.
25. Eelnõu § 3 punktiga 23 täiendatakse KAS § 116 lõikega 4. Lisatud lõike 4 sätestatu kohaselt lõpetatakse
ühistupank, kui ühistupangal on vähem kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud.
Uuest sättest ei tulene kes sellisel juhul lõpetamise menetluse alustab. Tuleks ette näha ka nõuded, et
kui ühistupank ei astu samme ega tee otsust teatud aja jooksul vabatahtlikuks lõpetamiseks, siis on
Finantsinspektsioonil õigus nõuda kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist.
26. Finantsinspektsioon jääb seisukoha juurde, et enne Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotlemist peavad
HLÜ-d vahetult enne tegevusloa esitamist läbima varade põhjaliku hindamise (Asset Quality Review), et
saada ülevaade milline on varade tegelik kvaliteet ja kvaliteedi mõju krediidiasutuse/ühistupanga
omavahendite tasemele ja kapitaliseeritusele. Nagu ka seletuskirjas on korduvalt välja toodud, siis täna
ei allu HLÜ-d riiklikule järelevalvele ning liikmed ei huvitu ega teosta kontrolli HLÜ tegevuse, sh varade,
üle ning nende tegevus on läbipaistmatu, revisjonikomisjonid ei suuda riskikohti tuvastada ja/või ei ole
sõltumatud. Seega sõltumatu varade hindamine enne ühistupanga loa taotlemist on hädavajalik, et
saada kindlust varade tegelikus kvaliteedis ja väärtuses.
6/8
27. KAS § 46 reguleerib ühistupanga kasumi jaotamist. Juhime tähelepanu, et kasumi väljamakseid
(dividende) käsitlevad erinevad seadused erinevalt, mistõttu peaks need sätted tulevikus üle vaatama
ja täpsustama.
28. KAS § 13419 kirjutab ette karistusnormi juhuks, kui krediidiasutus rikub tarbija krediidivõimelisuse
hindamise kohustust. Seejuures on analoogne säte ka KAVS §-s 99. Kuid lisaks KAVS §-le 99 näeb KAVS
§ 98 ette karistusnormi ka sisekontrollile ja sise-eeskirjale kehtestatud nõuete rikkumise eest. Üheks
selliseks sise-eeskirjaks on KAVS §-ga 49 ette nähtud tarbija krediidivõimelisuse kord, mis on väga oluline
dokument otsustamaks ja veendumaks, kas tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust on rikutud.
KAS § 83 lõike 31 kohaselt kohustuvad ka krediidiasutused järgima KAVS §-s 49 sätestatut ehk
kehtestama vastava sise-eeskirja. Kuid KAS ei sisalda KAVS §-ga 98 analoogset sätet. Sellest tulenevalt
teeme ettepaneku kehtestada KAS-s KAVS §-ga 98 analoogne säte.
29. Juhime tähelepanu, et nii KAS-s kui ka KAVS-s on trahvimäärad juriidiliste isikute puhul läbivalt väärteo
korras 32 000 eurot, mis ei vasta EL õigusele ega ole kooskõlas ka trahvi rakendamise eesmärkidega.
Teeme ettepaneku rakendada finantssektoris halduskaristusi määras, mis oleks kooskõlas EL õiguses
kehtestatud nõuetega.
Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
30. Kuigi Eelnõuga ei ole Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) muutmine ette nähtud, peab
Finantsinspektsioon teatud muudatusi vajalikuks. Teeme ettepaneku muuta ja suurendada FIS § 453
lõikega 1 kehtestatud krediidiasutuse tegevusloa menetlustasu 10 000 euroni. Hetkel kehtiva
tegevusloa menetlustasu tase pärineb aastast 2005. a. ja seda ei ole vahepealse aja jooksul muudetud.
Krediidiasutus on finantsstabiilsuse seisukohalt kõige olulisem subjekt ning seepärast on põhjendatud,
et sellise järelevalve subjekti puhul on tegevusloa taotlemise menetlustasu kõrgem kui teistel. Sellest
tulenevalt ka FIS §-ga 454 kehtestatud täiendava tegevusloa või olemasoleva tegevusloa muutmise
taotlemise tasu võiks olla suurendatud 3 000 euroni.
31. Palume arvestada, et Finantsinspektsiooni tegevust finantseeritakse finantsjärelevalve subjektide poolt,
mistõttu peaks järelevalve olema kulupõhine ja lähtuma eesmärgist, et ühed subjektid ei peaks teisi
subsideerima. Finantsinspektsiooni hinnangul, vähemalt esimesel aastal, peaks ette nägema täiendava
mehhanismi, millega ühistupangad ise tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks subsideerima teised
järelevalve subjektid.
Muud märkused
32. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse HLÜS §-i 2 lõigetega 5–6. Juhime tähelepanu, et nimetatud
paragrahvis puudub lõige 4.
33. Eelnõu § 1 punktiga 10 mh muudetakse HLÜS § 6 lõiget 2. Seletuskirja kohaselt „kindlaksmääramata
isikute ringile“ asendatakse fraasiga „hoiu-laenuühistu liikmetele ja mitte-liikmetele“, kuid Eelnõus on
sätestatud „liikmetele ja muudele isikutele“.
34. Eelnõu § 1 punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks HLÜS § 22 lõiked 4 ja 5. Seletuskirja kohaselt on
osakapitali korrigeerimise raamistik asendatud lõigetes 6 ja 7 tooduga. Juhime tähelepanu, et Eelnõus
puudub § 22 lõige 7.
35. Seletuskirja 4. lehekülje kohaselt „Probleemid ühistutes ei ole aga seotud rahapesu tõkestamisega“.
Absoluutseks rahapesu tõkestamise probleemi välistamiseks ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul alust.
Seega peame mõistlikuks viidatud lause Eelnõu seletuskirjast kustutada või täiendada järgmiselt:
“Probleemid ühistutes ei ole aga seotud üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega.”
36. Eelnõu §-i 4 kohta on seletuskirjas sätestatud, et „käesolev muudatus peaks tagama, et makseteenuseid
osutavas HLÜ-s rakendataks suurema osamaksu teinud liikmetele ka sobivusnõudeid, misjärel ei oleks
7/8
võimalik HLÜ-sse hoiustanud isikute raha laenata sellistele liikmetele, kes on kriminaalkorras karistatud,
kelle osalus ei too kaasa rahapesu või terrorismi rahastamise riske või kes ei vasta muudele MERAS-i 4.
peatükis sätestatud nõuetele“. Teeme ettepaneku sõnastada lause järgmiselt: „Käesolev muudatus
peaks tagama, et makseteenuseid osutavas HLÜ-s rakendataks suurema osamaksu teinud liikmetele ka
sobivusnõudeid, misjärel ei oleks võimalik HLÜ-sse hoiustanud isikute raha laenata sellistele liikmetele,
kes on kriminaalkorras karistatud, kelle osalus võib kaasa tuua rahapesu või terrorismi rahastamise riske
või kes ei vasta muudele MERAS-i 4. peatükis sätestatud nõuetele.”
37. HLÜS § 325 lõike 4 kohaselt ei või nõukogu liikmeks olla HLÜ juhatuse liige, prokurist, audiitor ega
laenukomitee liige, samuti krediidiasutuse ega teise finantseerimisasutuse, välja arvatud ühistupanga,
juhatuse või nõukogu liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks.
Juhime tähelepanu, et koma peale sõna „ühistupanga“ on üleliigne.
38. Eelnõu § 1 punkti 45 kohta on seletuskirjas sätestatud, et HLÜS § 325 lõigete 7-10 näol on tegemist
äriseadustiku § 317 lõigete 2–4 ületoomisega HLÜS-i. Juhime tähelepanu, et HLÜS-s puudub § 325 lõige
10.
39. Eelnõu seletuskirja 44. leheküljel on sätestatud, et hoiuste hüvitamise tähtaeg on 7 päeva. Juhime
tähelepanu, et hoiuste hüvitamise tähtaeg on 7 tööpäeva.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Siim Tammer
juhatuse liige
Kristina Zorin
[email protected]
8/8