dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arengukava kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 3. jaanuar 2023
Viit
1.1-11/9783-3
Registreeritud
3. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎1.1-119783-3 03.01.2023 Väljaminev kiri.asice400 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium Teie 13.12.2022 nr 15-4/22/5529, [email protected] KEM/22-1536/-1K Meie 03.01.2023 nr 1.1-11/9783-3 Metsanduse arengukava aastani 2030 Austatud härra minister Rahandusministeerium kooskõlastab Teie poolt esitatud „Metsanduse arengukava aastani 2030“ järgmiste märkuste ja ettepanekutega: - Vabariigi Valitsusele arengukava esitades oleks kasulik lisada täiendava infona võrdlus eelmise metsanduse arengukavaga, tuues välja peamised muutused eesmärkides ja soovitavate tulemuste tasemetes koos muutuse põhjendusega. Selline lisainfo lihtsustab oluliselt selge arusaama tekkimist arengukavaga taotletavatest muutustest; - arengukavas tuleb näidata, kuidas metsanduse arengukava sobitub keskkonna tulemusvaldkonna planeerimise tervikpilti, kuidas suhestub koostatava KEVAD arengukavaga ning millal on kavas koostada rakenduslik programm; - arengukava ei käsitle otseselt raiemahtude suunamist, mille kohta on erinevatel huvigruppidel oluliselt erinevad ootused, sh teadmispõhised, mistõttu võib olla keeruline dimensioneerida arengukavaga soovitavate tulemuste saavutamiseks vajalike meetmete rakendamist. Peame vajalikuks, et arengukavas määratletaks üheselt, et milline raiestsenaarium on see, mida riigi poolt õigeks peetakse; - arengukava maksumuse prognoosi tuleb täpsustada, et oleks aru saada, mis aastate kohta maksumus on näidatud, tehes seda aastate ja rahastamisallikate lõikes. Samuti on vaja riigieelarve kaudu planeeritavate kulude puhul näidata, kas vastavad kulud on riigi eelarvestrateegiasse juba planeeritud või on vajalikud lisavahendid (sel juhul lisada, millises ulatuses). Hea oleks kulude näitamine riigieelarve planeerimistasandite lõikes; - puidu parema väärindamise tegevussuunana on mh soovitud riigihangete süsteemi parandamiseks kohustada eelistama avalike hoonete ehitamisel puitu enam kasutavaid lahendusi (p 4). Rahandusministeerium ei saa sellise eesmärgiga nõustuda, kuna puidu eelistamine ei puutu riigihangete süsteemi kui sellisesse. Teeme ettepaneku vastava lause välja jätmiseks, kuna meie hinnangul piisab sama tegevussuuna punktist 3, kuhu võib soovi korral puidust referentshoonetele lisada soovituse eelistada avalike hoonete ehitamisel puitu enam kasutavaid lahendusi. Ühtlasi palume punktist 3 välja jätte viide Keskkonnamajale, kuna selle ehitamise perspektiiv ei ole selge; - arengukavas ei ole sõnaselgelt käsitletud metsade ruumilise planeerimise ja metsamajanduslike tööde planeerimise sisulist erinevust ja nende vahekorda. Vaatamata sellele, et arengukava KSH aruandes peatükki 4.9. Metsade kasutamise Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ruumiline planeerimine täiendati vastavalt programmile tehtud ettepanekutele, ei ole need täiendused arengukavasse jõudnud. Seetõttu jääb üldsõnaliseks hetkeolukorra analüüsi alajaotuses lk 25 tõdetud vajadus planeerida ruumi nii, et see oleks inimestele parim elukeskkond, kaasates kohalikke elanikke ning leppida kokku ühisosa huvirühmade vahel; - arengukavas ei ole KSH-s kasutatud mõistet „linnametsad“ ega mõiste laiendamist tiheasumitele. Kogu Eestis, kuid eelkõige kasvava elanikkonnaga Põhja-Eestis, on mitmeid suuri tiheasustusega asulaid, mis pole linnad, kuid mille sees, ääres ja ümber olevad metsad on nö „linnametsad“, mille tasakaalustatud kasutamise vastu on kohalikel suur huvi; - planeerimisseadusest lähtuvate planeerimise põhimõtete (elukeskkonna parendamine, avalikkuse kaasamine ja teavitamine huvide tasakaalustamine ja lõimimine) seisukohalt võimaldab positiivset edasiminekut mitmete arengukava elurikkusega seotud mõõdikute rakendamine (lk 35 jj), sh lageraiele alternatiivsete meetodite laiema kasutamise soodustamine näiteks kõrgendatud avaliku huviga ja rohealadel. Selle indikaatorina on kavandatud turbe- ja valikraiete pindala osakaalu suurenemine uuendusraiete pindalast, samas puudub numbriline mõõdik; - tehnilise kommentaarina soovitame arengukava peatükid nummerdada ja paremini struktureerida, mis hõlbustaks oluliselt dokumendis orienteerumist ja ülesehituse hoomamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister Tarmo Porgand 6113485 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel