dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kuressaares Roomassaare tee 5 detailplaneeringu algatamise kohta seisukoha küsimine

Rahandusministeerium · 3. jaanuar 2023
Viit
15-3/45-1
Registreeritud
3. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Saaremaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Katrin Kuusk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
2. veebruar 2023

Failid

  • 📎5-237-1 03.01.2023 Väljaminev kiri.asice4991 KB
  • 📎E-kiri.pdf65 KB

Sisu (failidest)

Lisa 3 Saaremaa Vallavolikogu otsusele nr …. KESKKONNAMÕJU EELHINNANG 1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Detailplaneeringuala hõlmab Kuressaare linnas Roomassaare tee 5 katastriüksust tunnusega 34901:016:0057, (pindala 14027 m², 100% ärimaa sihtotstarbega). Detailplaneeringu eesmärgiks on katastriüksusel ehituskeeluvööndi vähendamine ja ehitusõiguse määramine kontori- ja laohoonete rajamiseks. Arhitektuursete tingimuste, liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine ja keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Roomassaare tee 5 katastriüksus piirneb põhjast Roomassaare tee 1 (34901:001:0158, 100% transpordimaa) katastriüksusega, lõunast Roomassaare tee 7 (34901:016:0056, 100% ärimaa) katastriüksusega, läänest 76 Kuressaare ringtee L1 (34901:015:0087, 100% transpordimaa) katastriüksusega ning idast Sepamaa lahega. Juurdepääs planeeringualale on Kuressaare ringteelt (Roomassaare tee). Alal kehtib Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 26.01.2012 otsusega nr 1, edaspidi nimetatud ühisplaneering). Selle kohaselt on planeeritaval alal määratud maakasutuse juhtotstarbeks kaubandus- ja teenindusala. Maaüksus asub tiheasustusalal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat üldplaneeringut ning vähendada ehituskeeluvööndit planeeringuga määratud hoonestusala ulatuses. Alal kehtib Roomassaare tee 7 detailplaneering, mille koostamise eesmärgiks oli ala kruntideks jagamine. Ehitusõigust antud detailplaneeringuga ei määrata ning seetõttu tuleb koostada uus detailplaneering. Planeeringualal soovitakse vähendada ehituskeeluvööndit, seetõttu on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 1 punktidele 1–3 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg 2 p 3 tuleb üldplaneeringu muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid Planeeringuala maaüksusele ulatuvad ranna piirangu- ja ehituskeeluvöönd (Joonis 1), kus tegevusi reguleerib looduskaitseseadus. Detailplaneeringuga soovitakse ehituskeeluvööndit hoonestusalal vähendada. Maa-ameti kitsenduste kaardi alusel asuvad kinnistul järgnevad kitsendused: 1. ranna piiranguvöönd, 2. ranna ehituskeeluvöönd, 3. lennuvälja kaitsevöönd, 4. elektripaigaldise kaitsevöönd, 5. avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, 6. sideehitise kaitsevöönd. 1 Joonis 1. Maa-ameti kitsenduste kaart seisuga (19.12.2022) 3. Planeeringuala keskkonnatingimused Planeeringuala asub Kuressaare linna lõunapoolses osas, Kuressaare ringtee ja Sepamaa lahe vahelisel alal. Hoonestusalalt mereni on vähim vahemaa ca 36 m. Juurdepääs planeeringualale on Kuressaare ringteelt (Roomassaare tee). Maa-ala lähiümbruses paiknevad Kuressaare lennujaam, tootmis- ja ärihooned, Villa Kuus Sõlme puhkemaja ning Roomassaare sadam. Kinnistul on absoluutkõrgus vahemikus 0,5-2 m. Kõlvikuliselt koosseisult on tegemist valdavalt loodusliku rohumaaga (68,9%) ning ülejäänud osa on muu maa. Kinnistu on lage, põhjaserva on rajatud killustikkattega juurdepääsutee ning kinnistu keskele killustikplats. Kaitstavaid looma- ja taimeliike planeeringualal Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel ei leidu. Kinnistul asub kallasrada. Üldplaneeringuga pole kallasrajale juurdepääsu määratletud ning antud detailplaneeringuga ei käsitleta uue juurdepääsu rajamist, kuid kinnistul olemasolevad juurdepääsud tuleks säilitada. Kinnistu kallasrada on roostunud (Jonnis 2). Kinnistu põhjaosas asuvat killustikkattega teelt on üks potentsiaalne juurdepääs kallasrajale ning sealt tuleks juurdepääs tagada. Lähim juurdepääs kallasrajale väljaspool planeeringuala asub Roomassaare sadama kinnistul. 2 Joonis 2. Kinnistult juurdepääs kallasrajale, vaade läänest itta (K. Kuusk 19.12.2022) Joonis 3. Vaade planeeringualale suunaga kirdest edelasse (K. Kuusk 19.12.2022) 3 4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud Planeeritud tegevusest tulenevad mõjud võib laias laastus jagada kaheks: ehitusaegsed ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on intensiivsemad kui ehitusjärgsed, kuid samas lühiajalised ja lõppevad hoonete ning rajatiste valmimisega. Algatamise taotluse kohaselt ei plaanita maaüksusele rajada keskkonnale ohtlikke või keskkonda reostavaid objekte. 4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad. Planeeritavate hoonete veevarustus ning kanalisatsioon on kavandatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni baasil. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Tööohutusreegleid järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus minimaalne. 4.2. Mõju maavaradele EELIS andmetele tuginedes ei leidu planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist. Mõningane maavarade kasutamise vajadus võib tekkida seoses ehitustegevusega. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast võib ära kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba. 4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult olemasolev haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda osa taimestikust. Planeeringuala paikneb Kuressaare linnas ja seal ei paikne rohevõrgustikku, seega puudub ka oluline mõju loomade liikumisele. Kaitsealuste lindude pesitsemist kinnistul pole märgitud, kuid kinnistu piirneb idast Sepamaa lahega ning seal võivad pesitseda linnud, kes ei ole kaitse all. Seetõtu tasuks ehitustegevus planeerida väljaspoole lindude pesitsusaega. 4.4. Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringuga ei kaasne. Mõningane mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline. 4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju 4 avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. 4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju Käesoleva planeeringuga ei ole ette nähtud tegevusi, mis põhjustaksid olulist mürataseme suurenemist piirkonnas. Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst, kuid tegemist on ajutise mõjuga. Soojussaastet võib tekitada kattega platsi rajamine kinnistule, mis võib suvel tekitada kuumasaari. Leevendusmeetmena on selle ümbrusesse kavandatud kõrghaljastus, kuid ehitusprojekti (haljastusprojekti) koostamisel tuleks platsi äärde kavandatud kõrghaljastuse maht täpselt määratleda. Planeeringualal pole ette näha olulist vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Visuaalse mõju võib mingil määral tekitada hoonete rajamine eelnevalt lagedale alale, kuid planeeringualast lõunapool asub juba hoonestatud kinnistu. Visuaalset mõju võivad ajutiselt tekitada ka lammutus ning ehitustegevuses masinad, kuid olulise visuaalse mõjuga aspekti antud detailplaneeringuga ei kavandata. 5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. 6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala. Detailplaneeringuala kinnistule lähim on Kuressaare lahe hoiuala (linnulennult kinnistu piirist ca 660 m), mis kuulub Natura 2000 võrgustikku ka Mullutu-Loode linnuala koosseisus. Kuressaare lahe hoiuala Kuressaare lahe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus), hallhani (Anser anser), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), tuttvart (Aythya fuligula), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), lauk (Fulica atra), soorüdi (Calidris alpina), 5 väikekajakas (Larus minutus), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), randtiir (Sterna paradisaea) ja jõgitiir (Sterna hirundo). Mullutu-Loode linnuala Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), hallhani e roohani (Anser anser), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), rooruik (Rallus aquaticus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele aladele ja liikidele Roomassaare tee 5 maaüksusele planeeritud ehitustegevus ei asu kaitstavatel aladel ega kaitstavate liikide leiukohtadel. Seetõttu ei ole oodata, et seoses planeeringu elluviimisega kaasneksid Kuressaare lahe hoiualale ning Mullutu-Loode linnualale ebasoodsad mõjud, kuna hoiuala ning linnuala asuvad planeeringualast piisavalt kaugel ning ei planeerita tegevusi, mille tulemusel võiksid mõjud ulatuda hoiuala ning linnualani. 7. Kokkuvõte ja järeldus Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada. Koostaja: Kerli Kuusk Looduskasutuse- ja kaitse peaspetsialist 6 Lisa 1 Kuressaare linnas Roomassaare tee 5 detailplaneeringu asendiplaan ¥ Roomassaare tee 10 Roomassaare tee 1 Roomassaare tee 10b 76 Kuressaare ringtee L1 Roomassaare tee 6d Roomassaare tee 5 Roomassaare tee 10c Kullimäe tee 3 Roomassaare tee 7b Roomassaare tee 7 Roomassaare tee 7a Roomassaare tee 12 Planeeringuala 0 20 40 80 120 160 Katastriüksuse piir Meetrit KORRALDUS EELNÕU Kuressaare Kuressaare linnas Roomassaare tee 5 detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Huvitatud isik esitas 06.12.2022 Saaremaa Vallavalitsusele taotluse (taotlus registreeritud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemis 06.12.2022 nr 5-2/7018-1 all) detailplaneeringu algatamiseks Kuressaare linnas Roomassaare tee 5 katastriüksustel. Detailplaneeringu ala hõlmab Kuressaare linnas Roomassaare tee 5 katastriüksust tunnusega 34901:016:0057 (pindala 14027 m², 100% ärimaa sihtotstarbega). Detailplaneeringu taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks ehitusõiguse määramine kontori- ja laohoonete rajamiseks ning selleks ehituskeeluvööndi vähendamine. Lisaks arhitektuursete tingimuste, liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine ja keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringu ala on u 1,4 ha ja detailplaneeringu nimetus on Roomassaare tee 5 detailplaneering. Detailplaneeringu algatamine on vajalik tulenevalt planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 1. A. Olemasolev olukord Roomassaare tee 5 katastriüksus on hoonestamata, alal asub parkla. Kõlvikuliselt koosseisult on Roomassaare tee 5 katastriüksus looduslik rohumaa 10594 m² ja muu maa 3433 m². Planeeringuala piirneb Roomassaare tee 7 (34901:016:0056, 100% ärimaa) ja Roomassaare tee 1 (34901:001:0158, 100% transpordimaa) katastriüksustega ning Roomassaare teega (34901:015:0087, 100% transpordimaa). Üle Roomassaare tee asub Roomassaare tee 10b katastriüksus tunnusega 34901:016:0079 (100% tootmismaa). Alal on 07.04.2009 kehtestatud Roomassaare tee 7 detailplaneering, millega määrati krundi piirid, kuid ehitusõigust Roomassaare tee 7 krundile ei antud ja see tuleb lahendada eraldi detailplaneeringuga. Roomassaare tee 5 asub Kuressaare Lennuvälja kaitsevööndis ning Läänemere ranna piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevööndis, lisaks on alal kallasrada. Roomassaare tee 5 krundil on elektri- ja sidepaigaldised koos kaitsevöönditega. B. Kehtiv üldplaneering Planeeritavad katastriüksused asuvad kehtiva Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu (kehtestatud 26.01.2012 Kuressaare Linnavolikogu otsusega nr 1, edaspidi nimetatud ühisplaneering) kohaselt kaubandus-teenindusala juhtotstarbega alal. Kaubandus- teenindusala juhtotstarbega aladel eeldatakse suurema külastajate arvuga ettevõtteid ja lubatud on ärimaa sihtotstarve. Alal on lubatud tegevused, millega ei kaasne olulist mõju (müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni). Ühisplaneeringuga ei ole alal ranna ehituskeeluvööndit vähendatud. C. Olemasolev olukord ja kaalutlused detailplaneeringu algatamiseks Detailplaneeringu algatamise taotluse materjalide kohaselt katastriüksust jagada ei soovita. Detailplaneeringuga soovitakse vähendada ehituskeeluvööndit ning määratakse lubatud hoonestusala koos ehitusõigusega kontori- ja laohoonete ehitamiseks. Kavandatud on kuni 4 kontorihoone ning 2 laohoone rajamine. Laohooneid ei kasutata tootmise tarbeks. Kokku soovitakse detailplaneeringuga ehitusõigust maksimaalselt 6 hoone rajamiseks suurima lubatud ehitisealuse pinnaga 2600 m2 ja maksimaalse kõrgusega 6 m. Planeeritavale alale on olemasolev juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt – Kuressaare ringtee. Parkimine on ette nähtud oma kinnistu piires. Planeeritavate hoonete veevarustus ning kanalisatsioon on kavandatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni baasil. Planeeringuala naabruses asub Roomassaare tee 1 katastriüksusel Kuressaare lennuvälja hooned ja rajatised. Roomassaare tee 7 katastriüksusel on ehitisregistrisse kandmata Villa Kuus Sõlme puhkemajad. Üle Roomassaare tee Roomassaare tee Roomassaare tee 10b katastriüksusel asuvad tootmishooned. Lähipiirkonda jääb veel Roomassaare sadam oma sadamaehitistega. Seega on lähipiirkonnas valdavalt tootmis- ja ärifunktsiooniga hooned. Saaremaa valla hinnangul sobitub kavandatav hoonestus olemasoleva hoonestuslaadiga ja kehtiva ühisplaneeringu juhtotstarbega. Looduskaitseseaduse (edaspidi nimetatud LKS) § 40 kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit vähendada, arvestades ranna kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul taotluse ja kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu algatamine on vajalik seega tulenevalt planeerimisseaduse (edaspidi nimetatud PlanS) § 125 lg 1 ning LKS § 40 lg 4 p 2. Detailplaneering on ühisplaneeringuga juhtotstarbe osas kooskõlas, kuna kavandatakse ärifunktsiooniga hooneid, kuid detailplaneeringuga tehakse ettepanek ühisplaneeringu muutmiseks ranna ehituskeeluvööndi ulatuse osas, mistõttu detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut PlanS § 142 lg 1 p 3 ja LKS § 40 lg 4 p 2 alusel. Vastavalt PlanS § 142 lg 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Saaremaa vald leiab, et ranna ehituskeeluvööndi vähendamine alal ja seeläbi ühisplaneeringu muutmine on põhjendatud, kuna ala on juba inimtegevusest mõjutatud, mitte loodusliku taimekooslusega ning lähipiirkonna hoonestus on merele lähedal. Alale on olemas juurdepääs ning tehnovõrgud. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisega ei takistata läbipääsu kallasrajal. Lõpliku otsuse ranna ehituskeeluvööndi vähendamise kohta teeb Keskkonnaamet peale detailplaneeringu vastuvõtmist. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg 2 p 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamist kaaluda, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p-des 1–3 sätestatud juhul. Saaremaa vald leidis eelhinnangu (käesoleva otsuse lisa 3) tulemusel, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. 2 Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et Roomassaare tee 5 detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada. Saaremaa vald küsis 2022 kirjaga nr / KeHJS § 33 lg 6 alusel Keskkonnaametilt seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta. Keskkonnaamet oli oma 2022 kirjas nr seisukohal D. Kokkuvõte Saaremaa vald küsis 07.12.2022 kirjaga nr 5-2/7054-1 Transpordiametilt detailplaneeringu koostamiseks lähteseisukohti, kuna planeeringuala asub Kuressaare lennuvälja kaitsevööndis. Transpordiamet oma 29.12.2022 nr 7.2-1/22/11090-4 andis lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks ja juhtis tähelepanu, et detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Lennuliiklusteeninduse AS-i poolt koostatud aeronavigatsioonilise ekspertiisiga. Saaremaa vald pikendas 2022 kirjaga nr 5-2/ detailplaneeringu algatamise üle otsustamise tähtaega 90 päevani detailplaneeringu algatamise taotluse saamisest. Saaremaa vald on sõlminud 2022 lepingu nr 2-7.7/ huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude kokku leppimiseks (leping registreeritud Saaremaa valla dokumendihaldussüsteemis 2022 nr). Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole teada täiendavate uuringute vajadust. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 1 ja § 128 lg 1, Saaremaa Vallavolikogu 22.02.2018 määruse nr 10 „Planeerimise ja ehitusealase tegevuse korraldamine“ § 2 lg 2 p 2, looduskaitseseaduse § 40 lg 3 ja lg 4 p 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg-d 1 ja 2, Saaremaa Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Kuressaare linnas „Roomassaare tee 5 detailplaneering“, mille eesmärgiks on ehitusõiguse määramine kontori- ja laohoonete ehitamiseks ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. 2. Määrata planeeringuala ca 1,4 ha suuruses, vastavalt otsuse Lisale 1. 3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad, vastavalt otsuse Lisale 2. 4. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist, kuna vastavalt otsuse lisas nr 3 toodud eelhinnangule puudub kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju. 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. 3 EELNÕU Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu otsusele nr DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. NIMETUS Kuressaare linnas Roomassaare tee 5 detailplaneering Planeeringu nr Saaremaa vallas: 2. ALGATAJA Huvitatud isik: AS Luksusjaht Algataja ja kehtestaja: Saaremaa Vallavolikogu Koostamise korraldaja Saaremaa Vallavalitsus 3. EESMÄRK PLANEERINGU EESMÄRK: ehitusõiguse määramine kontori- ja laohoonete JA ehitamiseks ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine VASTAVUS PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 1,4 ha ÜLDPLANEE- PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: vastab RINGULE üldplaneeringule juhtotstarbe osas, üldplaneeringut muutev ranna ehituskeeluvööndi ulatuse osas 4. PLANEE- OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE: Roomassaare RINGU tee 5 katastriüksus 100% ärimaa sihtotstarbega. LÄHTE- PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem MATERJAL GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500 GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub ARVESTADA: Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringuga (edaspidi nimetatud ühisplaneering): 1. Juhtotstarve kaubandus-teenindusala 2. Kaubandus-teenindusala juhtotstarbega aladel eeldatakse suurema külastajate arvuga ettevõtteid. 3. Lubatud on ärimaa sihtotstarve. 4. Alal on lubatud tegevused millega, ei kaasne olulist mõju (müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni). OLEMASOLEVAD DETAILPLANEERINGUD: Roomassaare tee 7 detailplaneering (kehtestatud 07.04.2009). 5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu-lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 6. EHITUSLI- TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: kruntideks ei jaotata KUD JA KRUNTIDE SIHTOTSTARBED: määrata vastavalt hoonete kasutusotstarbele, ARHITEK- katastriüksuse sihtotstarbeks jääb ärimaa. TUURSED LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: 6 NÕUDED LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: 2500 m2 1 KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga arvestades hoonete kasutusotstarvet. HOONETE KORRUSELISUS: kuni 1 HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga arvestades lennuvälja piirangutega HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga. HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse ehituslikud sidumiskõrgused. KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND: eelistada 0-15 kraadiseid ühekaldelisi katuseid VÄLISVIIMISTLUS: hooned planeerida kaasaegse arhitektuuriga, välisviimistluses eelistada naturaalseid materjale: kivi, klaas, puit metall. Sadama ja lennuvälja lähinaabruses kujundada arhitektuurselt väärikas ja linnaruumi rikastav keskkond. Rikastada linnaruumi ning säilitada looduslikku rannikuala. Näha ette proportsionaalne suhe hoonestuse, haljastuse katete ja infrastruktuuri vahel. Planeerida hoonestuse paiknemine mere ja tee suhtes, määrata lubatud hoonete brutomaht ja hoonete kõrgus tulenevalt lennuvälja kaitsevööndist. Tõsta esile piirkonna parimad omadused (vaated) ja leida lahendused probleemidele (tuul). Hoonestuse paiknemisega tekitada erisuunalised vaated. Kujundada poolavalik ruum jalutamiseks krundi välisperimeetrile mere ääres. Hoonestuse paiknemine perimetraalne, et kaitsta ala tuulte eest. Leida lennujaama ja sadama naabrusest tingitud müra leevendavad lahendused. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: krundi piirile piirdeaedu mitte rajada. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele. LAMMUTATAVAD EHITISED: - SERVITUUDIALAD: määrata vajadusel planeeringuga. KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: määrata vajadusel planeeringuga. JUURDEPÄÄSUD KRUNDILE: juurdepääs Roomassaare teelt. TÄNAVAD, TEED: Juurdepääsutee planeerimisel arvestada päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega. Näha ette alal sidus liikumine jalakäijatele. Ladude teenindamiseks näidata teenindava transpordi juurdepääs. Tagada pääs kallasrajale. Arvestada Transpordiameti seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks (Transpordiameti 29.12.2022 kiri nr 7.2- 1/22/11090-4): 1. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Lennuliiklusteeninduse AS-i poolt koostatud aeronavigatsioonilise ekspertiisiga. 2. Juurdepääs kavandada riigitee km 0,20 olemasoleva ristumiskoha kaudu. 3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Nõustume eskiisil esitatud hoonestusalaga, mis on kavandatud väljapoole tee kaitsevööndit (10 m sõiduraja välimisest servast), millega on tagatud normide kohane külgnähtavusala. 5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist 2 mitte ette näha. 6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurki (7x105 m) vastavalt juhisele „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. 8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. 9. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 10. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast. 11. Kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 12. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega ja lennuväljaga, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et riigitee ja lennuvälja omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 13. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. 14. Detailplaneering ning kavandatavate hoonete ehitusprojektid tuleb vastavalt lennundusseaduse § 35 lg 2 ja lg 4 Transpordiametiga kooskõlastada. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada kinnistul vastavalt kehtivatele normidele. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused. Parkla liigendada haljastusega. HEAKORD JA HALJASTUS: Seletuskirjas kirjeldada haljastuse ja heakorrastuse põhimõtteid. Kavandada mitmekesine ja haljastusega liigendatud ruum (kõrghaljastus, erinevad istutused). 7. INSENER- Esitada planeeritud hoonete ja rajatiste tehnovarustuse põhimõtteline lahendus, VÕRKUDE (vesivarustus, heitvete kanalisatsioon, sademevete kanalisatsioon, PROJEKTEE- elektrivarustus, küte, sidevarustus, välisvalgustus). Tehnovõrkudega liitumised RIMISTINGI- vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, millised lisada planeeringu MUSED lahendusele. 8. KOOSTÖÖ + Päästeamet 3 JA + Keskkonnaamet KAASAMINE + Transpordiamet + Kuressaare Veevärk + Elektrilevi + MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab) 9. PLANEE- DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED RINGU Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele KOOSSEIS JA ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ VORMIS- Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 14 „Detailplaneeringu TAMINE algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“ DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS 1:500 ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile. Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: + SELETUSKIRI + ASENDISKEEM + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + PÕHIJOONIS+ tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis + kruntimisjoonis. + TEHNOVÕRKUDE JOONIS + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus 10. PLANEE- DETAILPLANEERING ESITADA: RINGU + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis. ESITAMINE + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon + KEHTESTAMISEKS –paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt CD-l pdf ja dwg formaadis. 11. PLANEE- Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest. RITAV ESI- DP algatamine 8. nädal 2023 ALGNE AJA- DP eskiislahenduse koostamine 9.-18. nädal 2023 KAVA (ajakava DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva+teavitamine 14 päeva enne võib muutuda DP lahenduse täpsustamine 27.-28. nädal 2023 olenevalt DP kooskõlastamine ja esitamine 30 päeva detailplaneerin- arvamuse avaldamiseks gu koostamise DP vastuvõtmine 34. nädal 2023 menetluseta- DP avalikustamine 30 päeva+teavitamine 14 päeva enne pide tegelikust DP korrigeerimine vajadusel 43.-44. nädal 2023 ajakulust). DP esitamine heakskiitmiseks 60 päeva Rahandusministeeriumile DP kehtestamine 4. nädal 2024 4 Keskkonnaamet [email protected] 03.01.2023 nr 5-2/37-1 Kuressaares Roomassaare tee 5 detailplaneeringu algatamise kohta seisukoha küsimine Saaremaa vallale on 06.12.2022 esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus Kuressaares Roomassaare tee 5 katastriüksusel tunnusega 34901:016:0057. Detailplaneeringu eesmärgiks on Roomassaare tee 5 kinnistul ehituskeeluvööndi vähendamine ja ehitusõiguse määramine kontori- ja laohoonete ehitamiseks. Tulenevalt looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2 käsitletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku tegemist üldplaneeringu muutmisena ning detailplaneeringut menetletakse seega planeerimisseaduse § 142 alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. Eeltoodust tulenevalt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg 2 p 3 alusel koostatud keskkonnamõju eelhinnang ja kaalutud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust. Käesolevaga küsime teilt kui asjaomaselt asutuselt KeHJS § 33 lg 6 alusel seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta ja planeerimisseaduse § 81 lg 2 alusel ettepanekuid lähteseisukohtade kohta. Kirja manuses on detailplaneeringu otsuse eelnõu koos lisadega, nimetatud dokumendid koos detailplaneeringu algatamise taotlusega on kättesaadavad ka https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/Roomassaare tee 5 DP/ Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Siim Kuusik planeeringuteenistuse juhataja Lisad: Roomassaare tee 5 DP algatamine_VK_eelnõu.pdf Lisa 1_asendiplaan.pdf Lisa 2_lähteseisukohad.pdf Lisa 3_eelhinnang Kätlin Kallas, 452 5094 [email protected] Sama: Rahandusministeerium Transpordiamet Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 / 452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee Saatja: <[email protected]> Saadetud: 03.01.2023 11:29 Adressaat: <"info keskkonnaamet ee">; <"RAM Info">; Transpordiamet <[email protected]> Teema: Kuressaares Roomassaare tee 5 detailplaneeringu algatamise kohta seisukoha küsimine Tere!Teile on saadetud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Kuressaares Roomassaare tee 5 detailplaneeringu algatamise kohta seisukoha küsimine, mis on registreeritud 03.01.2023, numbriga 5-2/37-1. KontaktinfoSaaremaa VallavalitsusTallinna 10, Kuressaare, Saaremaa valdTel 452 5000e-post:
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel