Lisa 3
Saaremaa Vallavolikogu
otsusele nr ….
KESKKONNAMÕJU EELHINNANG
1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega
Detailplaneeringuala hõlmab Kuressaare linnas Roomassaare tee 5 katastriüksust tunnusega
34901:016:0057, (pindala 14027 m², 100% ärimaa sihtotstarbega). Detailplaneeringu
eesmärgiks on katastriüksusel ehituskeeluvööndi vähendamine ja ehitusõiguse määramine
kontori- ja laohoonete rajamiseks. Arhitektuursete tingimuste, liikluskorralduse põhimõtete,
tehnovõrkude, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine ja
keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks.
Roomassaare tee 5 katastriüksus piirneb põhjast Roomassaare tee 1 (34901:001:0158, 100%
transpordimaa) katastriüksusega, lõunast Roomassaare tee 7 (34901:016:0056, 100% ärimaa)
katastriüksusega, läänest 76 Kuressaare ringtee L1 (34901:015:0087, 100% transpordimaa)
katastriüksusega ning idast Sepamaa lahega. Juurdepääs planeeringualale on Kuressaare
ringteelt (Roomassaare tee).
Alal kehtib Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering (kehtestatud
Kuressaare Linnavolikogu 26.01.2012 otsusega nr 1, edaspidi nimetatud ühisplaneering). Selle
kohaselt on planeeritaval alal määratud maakasutuse juhtotstarbeks kaubandus- ja teenindusala.
Maaüksus asub tiheasustusalal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat
üldplaneeringut ning vähendada ehituskeeluvööndit planeeringuga määratud hoonestusala
ulatuses. Alal kehtib Roomassaare tee 7 detailplaneering, mille koostamise eesmärgiks oli ala
kruntideks jagamine. Ehitusõigust antud detailplaneeringuga ei määrata ning seetõttu tuleb
koostada uus detailplaneering.
Planeeringualal soovitakse vähendada ehituskeeluvööndit, seetõttu on tegemist üldplaneeringut
muutva detailplaneeringuga. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 1 punktidele 1–3 ja
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS)
§ 33 lg 2 p 3 tuleb üldplaneeringu muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja
kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib
eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid
muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid
Planeeringuala maaüksusele ulatuvad ranna piirangu- ja ehituskeeluvöönd (Joonis 1), kus
tegevusi reguleerib looduskaitseseadus. Detailplaneeringuga soovitakse ehituskeeluvööndit
hoonestusalal vähendada. Maa-ameti kitsenduste kaardi alusel asuvad kinnistul järgnevad
kitsendused:
1. ranna piiranguvöönd,
2. ranna ehituskeeluvöönd,
3. lennuvälja kaitsevöönd,
4. elektripaigaldise kaitsevöönd,
5. avalikult kasutatava tee kaitsevöönd,
6. sideehitise kaitsevöönd.
1
Joonis 1. Maa-ameti kitsenduste kaart seisuga (19.12.2022)
3. Planeeringuala keskkonnatingimused
Planeeringuala asub Kuressaare linna lõunapoolses osas, Kuressaare ringtee ja Sepamaa lahe
vahelisel alal. Hoonestusalalt mereni on vähim vahemaa ca 36 m. Juurdepääs planeeringualale
on Kuressaare ringteelt (Roomassaare tee). Maa-ala lähiümbruses paiknevad Kuressaare
lennujaam, tootmis- ja ärihooned, Villa Kuus Sõlme puhkemaja ning Roomassaare sadam.
Kinnistul on absoluutkõrgus vahemikus 0,5-2 m. Kõlvikuliselt koosseisult on tegemist
valdavalt loodusliku rohumaaga (68,9%) ning ülejäänud osa on muu maa. Kinnistu on lage,
põhjaserva on rajatud killustikkattega juurdepääsutee ning kinnistu keskele killustikplats.
Kaitstavaid looma- ja taimeliike planeeringualal Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel
ei leidu. Kinnistul asub kallasrada. Üldplaneeringuga pole kallasrajale juurdepääsu määratletud
ning antud detailplaneeringuga ei käsitleta uue juurdepääsu rajamist, kuid kinnistul
olemasolevad juurdepääsud tuleks säilitada. Kinnistu kallasrada on roostunud (Jonnis 2).
Kinnistu põhjaosas asuvat killustikkattega teelt on üks potentsiaalne juurdepääs kallasrajale
ning sealt tuleks juurdepääs tagada. Lähim juurdepääs kallasrajale väljaspool planeeringuala
asub Roomassaare sadama kinnistul.
2
Joonis 2. Kinnistult juurdepääs kallasrajale, vaade läänest itta (K. Kuusk 19.12.2022)
Joonis 3. Vaade planeeringualale suunaga kirdest edelasse (K. Kuusk 19.12.2022)
3
4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud
Planeeritud tegevusest tulenevad mõjud võib laias laastus jagada kaheks: ehitusaegsed ja
ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on intensiivsemad kui ehitusjärgsed, kuid samas
lühiajalised ja lõppevad hoonete ning rajatiste valmimisega. Algatamise taotluse kohaselt ei
plaanita maaüksusele rajada keskkonnale ohtlikke või keskkonda reostavaid objekte.
4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele
Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed
puuduvad. Planeeritavate hoonete veevarustus ning kanalisatsioon on kavandatud ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni baasil. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel
juhtub õnnetus kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette.
Tööohutusreegleid järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus minimaalne.
4.2. Mõju maavaradele
EELIS andmetele tuginedes ei leidu planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid
maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest
arvestatavat kaevandamist. Mõningane maavarade kasutamise vajadus võib tekkida seoses
ehitustegevusega. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast võib ära kasutada krundi
piires, väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba.
4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule
Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate
tehnosüsteemide rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks
territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus
hävineb paratamatult olemasolev haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka
vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda osa
taimestikust. Planeeringuala paikneb Kuressaare linnas ja seal ei paikne rohevõrgustikku, seega
puudub ka oluline mõju loomade liikumisele. Kaitsealuste lindude pesitsemist kinnistul pole
märgitud, kuid kinnistu piirneb idast Sepamaa lahega ning seal võivad pesitseda linnud, kes ei
ole kaitse all. Seetõtu tasuks ehitustegevus planeerida väljaspoole lindude pesitsusaega.
4.4. Mõju välisõhu seisundile
Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringuga ei kaasne. Mõningane mõju
välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju
välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis on
vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust
suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega
kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid
peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki
heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole
heitgaasidest tingitud mõju oluline.
4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud
Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla
jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste
ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus
tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale -
võimalusel suunata taaskasutusse. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda
märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju
4
avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt
jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.
4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju
Käesoleva planeeringuga ei ole ette nähtud tegevusi, mis põhjustaksid olulist mürataseme
suurenemist piirkonnas. Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja
mehhanismide tööst, kuid tegemist on ajutise mõjuga. Soojussaastet võib tekitada kattega platsi
rajamine kinnistule, mis võib suvel tekitada kuumasaari. Leevendusmeetmena on selle
ümbrusesse kavandatud kõrghaljastus, kuid ehitusprojekti (haljastusprojekti) koostamisel
tuleks platsi äärde kavandatud kõrghaljastuse maht täpselt määratleda. Planeeringualal pole ette
näha olulist vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Visuaalse mõju võib mingil
määral tekitada hoonete rajamine eelnevalt lagedale alale, kuid planeeringualast lõunapool asub
juba hoonestatud kinnistu. Visuaalset mõju võivad ajutiselt tekitada ka lammutus ning
ehitustegevuses masinad, kuid olulise visuaalse mõjuga aspekti antud detailplaneeringuga ei
kavandata.
5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad
esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja
kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete
täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla
vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on
lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise
võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii
tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine
ebatõenäoline.
6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste
või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele
92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib
eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala.
Detailplaneeringuala kinnistule lähim on Kuressaare lahe hoiuala (linnulennult kinnistu piirist
ca 660 m), mis kuulub Natura 2000 võrgustikku ka Mullutu-Loode linnuala koosseisus.
Kuressaare lahe hoiuala
Kuressaare lahe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide - laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620) ning nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide
elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: kühmnokk-luik (Cygnus olor),
väikeluik (Cygnus columbianus), hallhani (Anser anser), viupart (Anas penelope), rääkspart
(Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), tuttvart (Aythya
fuligula), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus
serrator), jääkoskel (Mergus merganser), lauk (Fulica atra), soorüdi (Calidris alpina),
5
väikekajakas (Larus minutus), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), randtiir (Sterna paradisaea) ja
jõgitiir (Sterna hirundo).
Mullutu-Loode linnuala
Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus),
soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca),
viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), hallhani
e roohani (Anser anser), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus
stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk
(Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väikekajakas (Larus
minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoskel
(Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e
karbas (Phalacrocorax carbo), roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus),
tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), rooruik (Rallus aquaticus),
jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele aladele ja liikidele
Roomassaare tee 5 maaüksusele planeeritud ehitustegevus ei asu kaitstavatel aladel ega
kaitstavate liikide leiukohtadel. Seetõttu ei ole oodata, et seoses planeeringu elluviimisega
kaasneksid Kuressaare lahe hoiualale ning Mullutu-Loode linnualale ebasoodsad mõjud, kuna
hoiuala ning linnuala asuvad planeeringualast piisavalt kaugel ning ei planeerita tegevusi, mille
tulemusel võiksid mõjud ulatuda hoiuala ning linnualani.
7. Kokkuvõte ja järeldus
Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide
rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette
näha pole.
Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha
keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist,
kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele.
Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline
strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga
kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju
ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.
Koostaja: Kerli Kuusk
Looduskasutuse- ja kaitse peaspetsialist
6
Lisa 1
Kuressaare linnas Roomassaare tee 5 detailplaneeringu asendiplaan
¥
Roomassaare tee 10
Roomassaare tee 1
Roomassaare tee 10b
76 Kuressaare ringtee L1
Roomassaare tee 6d Roomassaare tee 5
Roomassaare tee 10c
Kullimäe tee 3
Roomassaare tee 7b
Roomassaare tee 7
Roomassaare tee 7a
Roomassaare tee 12
Planeeringuala 0 20 40 80 120 160
Katastriüksuse piir Meetrit
KORRALDUS EELNÕU
Kuressaare
Kuressaare linnas Roomassaare tee 5 detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine
Huvitatud isik esitas 06.12.2022 Saaremaa Vallavalitsusele taotluse (taotlus registreeritud
Saaremaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemis 06.12.2022 nr 5-2/7018-1 all)
detailplaneeringu algatamiseks Kuressaare linnas Roomassaare tee 5 katastriüksustel.
Detailplaneeringu ala hõlmab Kuressaare linnas Roomassaare tee 5 katastriüksust tunnusega
34901:016:0057 (pindala 14027 m², 100% ärimaa sihtotstarbega).
Detailplaneeringu taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks ehitusõiguse määramine
kontori- ja laohoonete rajamiseks ning selleks ehituskeeluvööndi vähendamine. Lisaks
arhitektuursete tingimuste, liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude, hoonestuse ja haljastuse
põhimõtete ning ulatuse määramine ja keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu
elluviimiseks.
Detailplaneeringu ala on u 1,4 ha ja detailplaneeringu nimetus on Roomassaare tee 5
detailplaneering. Detailplaneeringu algatamine on vajalik tulenevalt planeerimisseaduse § 125 lg
1 p 1.
A. Olemasolev olukord
Roomassaare tee 5 katastriüksus on hoonestamata, alal asub parkla. Kõlvikuliselt koosseisult on
Roomassaare tee 5 katastriüksus looduslik rohumaa 10594 m² ja muu maa 3433 m².
Planeeringuala piirneb Roomassaare tee 7 (34901:016:0056, 100% ärimaa) ja Roomassaare tee 1
(34901:001:0158, 100% transpordimaa) katastriüksustega ning Roomassaare teega
(34901:015:0087, 100% transpordimaa). Üle Roomassaare tee asub Roomassaare tee 10b
katastriüksus tunnusega 34901:016:0079 (100% tootmismaa).
Alal on 07.04.2009 kehtestatud Roomassaare tee 7 detailplaneering, millega määrati krundi piirid,
kuid ehitusõigust Roomassaare tee 7 krundile ei antud ja see tuleb lahendada eraldi
detailplaneeringuga.
Roomassaare tee 5 asub Kuressaare Lennuvälja kaitsevööndis ning Läänemere ranna piirangu-,
ehituskeelu- ja veekaitsevööndis, lisaks on alal kallasrada.
Roomassaare tee 5 krundil on elektri- ja sidepaigaldised koos kaitsevöönditega.
B. Kehtiv üldplaneering
Planeeritavad katastriüksused asuvad kehtiva Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi
ühisplaneeringu (kehtestatud 26.01.2012 Kuressaare Linnavolikogu otsusega nr 1, edaspidi
nimetatud ühisplaneering) kohaselt kaubandus-teenindusala juhtotstarbega alal. Kaubandus-
teenindusala juhtotstarbega aladel eeldatakse suurema külastajate arvuga ettevõtteid ja lubatud on
ärimaa sihtotstarve. Alal on lubatud tegevused, millega ei kaasne olulist mõju (müra, lõhna, tolmu,
vibratsiooni).
Ühisplaneeringuga ei ole alal ranna ehituskeeluvööndit vähendatud.
C. Olemasolev olukord ja kaalutlused detailplaneeringu algatamiseks
Detailplaneeringu algatamise taotluse materjalide kohaselt katastriüksust jagada ei soovita.
Detailplaneeringuga soovitakse vähendada ehituskeeluvööndit ning määratakse lubatud
hoonestusala koos ehitusõigusega kontori- ja laohoonete ehitamiseks. Kavandatud on kuni 4
kontorihoone ning 2 laohoone rajamine. Laohooneid ei kasutata tootmise tarbeks. Kokku
soovitakse detailplaneeringuga ehitusõigust maksimaalselt 6 hoone rajamiseks suurima lubatud
ehitisealuse pinnaga 2600 m2 ja maksimaalse kõrgusega 6 m.
Planeeritavale alale on olemasolev juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt – Kuressaare ringtee.
Parkimine on ette nähtud oma kinnistu piires. Planeeritavate hoonete veevarustus ning
kanalisatsioon on kavandatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni baasil.
Planeeringuala naabruses asub Roomassaare tee 1 katastriüksusel Kuressaare lennuvälja hooned
ja rajatised. Roomassaare tee 7 katastriüksusel on ehitisregistrisse kandmata Villa Kuus Sõlme
puhkemajad. Üle Roomassaare tee Roomassaare tee Roomassaare tee 10b katastriüksusel asuvad
tootmishooned. Lähipiirkonda jääb veel Roomassaare sadam oma sadamaehitistega.
Seega on lähipiirkonnas valdavalt tootmis- ja ärifunktsiooniga hooned. Saaremaa valla hinnangul
sobitub kavandatav hoonestus olemasoleva hoonestuslaadiga ja kehtiva ühisplaneeringu
juhtotstarbega.
Looduskaitseseaduse (edaspidi nimetatud LKS) § 40 kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit
vähendada, arvestades ranna kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja
kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ranna
ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul taotluse ja kehtestatud
üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu alusel.
Detailplaneeringu algatamine on vajalik seega tulenevalt planeerimisseaduse (edaspidi nimetatud
PlanS) § 125 lg 1 ning LKS § 40 lg 4 p 2.
Detailplaneering on ühisplaneeringuga juhtotstarbe osas kooskõlas, kuna kavandatakse
ärifunktsiooniga hooneid, kuid detailplaneeringuga tehakse ettepanek ühisplaneeringu
muutmiseks ranna ehituskeeluvööndi ulatuse osas, mistõttu detailplaneeringut menetletakse kui
üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut PlanS § 142 lg 1 p 3 ja LKS § 40 lg 4 p 2 alusel.
Vastavalt PlanS § 142 lg 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku
üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Saaremaa vald leiab, et ranna ehituskeeluvööndi
vähendamine alal ja seeläbi ühisplaneeringu muutmine on põhjendatud, kuna ala on juba
inimtegevusest mõjutatud, mitte loodusliku taimekooslusega ning lähipiirkonna hoonestus on
merele lähedal. Alale on olemas juurdepääs ning tehnovõrgud. Ranna ehituskeeluvööndi
vähendamisega ei takistata läbipääsu kallasrajal. Lõpliku otsuse ranna ehituskeeluvööndi
vähendamise kohta teeb Keskkonnaamet peale detailplaneeringu vastuvõtmist.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) §
33 lg 2 p 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamist kaaluda, kui
koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p-des 1–3 sätestatud juhul. Saaremaa
vald leidis eelhinnangu (käesoleva otsuse lisa 3) tulemusel, et planeeritava tegevusega ei
kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi
negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Keskkonnamõju
eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust,
sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit
ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust
oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
2
Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et Roomassaare tee 5 detailplaneeringuga
kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning
keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.
Saaremaa vald küsis 2022 kirjaga nr / KeHJS § 33 lg 6 alusel Keskkonnaametilt seisukohta
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta. Keskkonnaamet oli oma 2022
kirjas nr seisukohal
D. Kokkuvõte
Saaremaa vald küsis 07.12.2022 kirjaga nr 5-2/7054-1 Transpordiametilt detailplaneeringu
koostamiseks lähteseisukohti, kuna planeeringuala asub Kuressaare lennuvälja kaitsevööndis.
Transpordiamet oma 29.12.2022 nr 7.2-1/22/11090-4 andis lähteseisukohad detailplaneeringu
koostamiseks ja juhtis tähelepanu, et detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada
Lennuliiklusteeninduse AS-i poolt koostatud aeronavigatsioonilise ekspertiisiga.
Saaremaa vald pikendas 2022 kirjaga nr 5-2/ detailplaneeringu algatamise üle otsustamise tähtaega
90 päevani detailplaneeringu algatamise taotluse saamisest.
Saaremaa vald on sõlminud 2022 lepingu nr 2-7.7/ huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise
ja finantseerimisega seotud asjaolude kokku leppimiseks (leping registreeritud Saaremaa valla
dokumendihaldussüsteemis 2022 nr).
Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole teada täiendavate
uuringute vajadust. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et
planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse,
ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 1 ja § 128 lg 1, Saaremaa
Vallavolikogu 22.02.2018 määruse nr 10 „Planeerimise ja ehitusealase tegevuse korraldamine“ §
2 lg 2 p 2, looduskaitseseaduse § 40 lg 3 ja lg 4 p 2, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg-d 1 ja 2, Saaremaa Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Kuressaare linnas „Roomassaare tee 5 detailplaneering“, mille eesmärgiks on
ehitusõiguse määramine kontori- ja laohoonete ehitamiseks ning selleks ranna
ehituskeeluvööndi vähendamine.
2. Määrata planeeringuala ca 1,4 ha suuruses, vastavalt otsuse Lisale 1.
3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad, vastavalt otsuse Lisale 2.
4. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist, kuna vastavalt otsuse lisas nr 3
toodud eelhinnangule puudub kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud
ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.
Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu
kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.
3
EELNÕU Lisa 2
Saaremaa Vallavolikogu
otsusele nr
DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
1. NIMETUS Kuressaare linnas Roomassaare tee 5 detailplaneering
Planeeringu nr Saaremaa vallas:
2. ALGATAJA Huvitatud isik: AS Luksusjaht
Algataja ja kehtestaja: Saaremaa Vallavolikogu
Koostamise korraldaja Saaremaa Vallavalitsus
3. EESMÄRK PLANEERINGU EESMÄRK: ehitusõiguse määramine kontori- ja laohoonete
JA ehitamiseks ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine
VASTAVUS PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 1,4 ha
ÜLDPLANEE- PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: vastab
RINGULE üldplaneeringule juhtotstarbe osas, üldplaneeringut muutev ranna
ehituskeeluvööndi ulatuse osas
4. PLANEE- OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE: Roomassaare
RINGU tee 5 katastriüksus 100% ärimaa sihtotstarbega.
LÄHTE- PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem
MATERJAL GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500
GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub
ARVESTADA:
Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringuga (edaspidi
nimetatud ühisplaneering):
1. Juhtotstarve kaubandus-teenindusala
2. Kaubandus-teenindusala juhtotstarbega aladel eeldatakse suurema
külastajate arvuga ettevõtteid.
3. Lubatud on ärimaa sihtotstarve.
4. Alal on lubatud tegevused millega, ei kaasne olulist mõju (müra, lõhna,
tolmu, vibratsiooni).
OLEMASOLEVAD DETAILPLANEERINGUD:
Roomassaare tee 7 detailplaneering (kehtestatud 07.04.2009).
5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu-lahenduse
väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise
vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
6. EHITUSLI- TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: kruntideks ei jaotata
KUD JA KRUNTIDE SIHTOTSTARBED: määrata vastavalt hoonete kasutusotstarbele,
ARHITEK- katastriüksuse sihtotstarbeks jääb ärimaa.
TUURSED LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: 6
NÕUDED LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: 2500 m2
1
KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga
HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga arvestades hoonete
kasutusotstarvet.
HOONETE KORRUSELISUS: kuni 1
HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga arvestades
lennuvälja piirangutega
HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga.
HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada
põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning
hoonestuse ehituslikud sidumiskõrgused.
KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND: eelistada 0-15
kraadiseid ühekaldelisi katuseid
VÄLISVIIMISTLUS: hooned planeerida kaasaegse arhitektuuriga,
välisviimistluses eelistada naturaalseid materjale: kivi, klaas, puit metall.
Sadama ja lennuvälja lähinaabruses kujundada arhitektuurselt väärikas ja
linnaruumi rikastav keskkond. Rikastada linnaruumi ning säilitada looduslikku
rannikuala. Näha ette proportsionaalne suhe hoonestuse, haljastuse katete ja
infrastruktuuri vahel. Planeerida hoonestuse paiknemine mere ja tee suhtes,
määrata lubatud hoonete brutomaht ja hoonete kõrgus tulenevalt lennuvälja
kaitsevööndist. Tõsta esile piirkonna parimad omadused (vaated) ja leida
lahendused probleemidele (tuul). Hoonestuse paiknemisega tekitada
erisuunalised vaated. Kujundada poolavalik ruum jalutamiseks krundi
välisperimeetrile mere ääres. Hoonestuse paiknemine perimetraalne, et kaitsta
ala tuulte eest.
Leida lennujaama ja sadama naabrusest tingitud müra leevendavad lahendused.
KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: krundi piirile piirdeaedu mitte rajada.
EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele.
LAMMUTATAVAD EHITISED: -
SERVITUUDIALAD: määrata vajadusel planeeringuga.
KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: määrata vajadusel planeeringuga.
JUURDEPÄÄSUD KRUNDILE: juurdepääs Roomassaare teelt.
TÄNAVAD, TEED: Juurdepääsutee planeerimisel arvestada päästetehnika
mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega. Näha ette alal sidus liikumine
jalakäijatele. Ladude teenindamiseks näidata teenindava transpordi juurdepääs.
Tagada pääs kallasrajale. Arvestada Transpordiameti seisukohtadega
detailplaneeringu koostamiseks (Transpordiameti 29.12.2022 kiri nr 7.2-
1/22/11090-4):
1. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Lennuliiklusteeninduse AS-i
poolt koostatud aeronavigatsioonilise ekspertiisiga.
2. Juurdepääs kavandada riigitee km 0,20 olemasoleva ristumiskoha kaudu.
3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1,
sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee
kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti
nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Nõustume eskiisil esitatud hoonestusalaga,
mis on kavandatud väljapoole tee kaitsevööndit (10 m sõiduraja välimisest
servast), millega on tagatud normide kohane külgnähtavusala.
5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist
2
mitte ette näha. 6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada
nähtavuskolmnurki (7x105 m) vastavalt juhisele „Ristmike vahekauguse ja
nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid
takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine
(EhS § 72 lg 2).
7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise
teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku
kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus
kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.
8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee
ärajuhtimise lahendus.
9. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi
planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
10. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide
(hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
11. Kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
12. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega ja lennuväljaga, tuleb
planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest
põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeringu kehtestaja
kaalutlusotsusel kavandada meetmed häiringute leevendamiseks, sh
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete
tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud
leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et riigitee ja lennuvälja omanik
ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
13. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud
ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis,
tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
14. Detailplaneering ning kavandatavate hoonete ehitusprojektid tuleb vastavalt
lennundusseaduse § 35 lg 2 ja lg 4 Transpordiametiga kooskõlastada.
PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada kinnistul vastavalt kehtivatele
normidele. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete ärajuhtimise
ja liikluskorralduse lahendused. Parkla liigendada haljastusega.
HEAKORD JA HALJASTUS:
Seletuskirjas kirjeldada haljastuse ja heakorrastuse põhimõtteid. Kavandada
mitmekesine ja haljastusega liigendatud ruum (kõrghaljastus, erinevad
istutused).
7. INSENER- Esitada planeeritud hoonete ja rajatiste tehnovarustuse põhimõtteline lahendus,
VÕRKUDE (vesivarustus, heitvete kanalisatsioon, sademevete kanalisatsioon,
PROJEKTEE- elektrivarustus, küte, sidevarustus, välisvalgustus). Tehnovõrkudega liitumised
RIMISTINGI- vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, millised lisada planeeringu
MUSED lahendusele.
8. KOOSTÖÖ + Päästeamet
3
JA + Keskkonnaamet
KAASAMINE + Transpordiamet
+ Kuressaare Veevärk
+ Elektrilevi
+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)
9. PLANEE- DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED
RINGU Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele
KOOSSEIS JA ja ülesehitusele esitatavad nõuded“
VORMIS- Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 14 „Detailplaneeringu
TAMINE algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“
DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS
1:500
ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja
vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija
definitsioonile.
Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil
põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks
valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
+ SELETUSKIRI
+ ASENDISKEEM
+ TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja
krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega
+ PÕHIJOONIS+ tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +
kruntimisjoonis.
+ TEHNOVÕRKUDE JOONIS
+ LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a
kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus
10. PLANEE- DETAILPLANEERING ESITADA:
RINGU + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis.
ESITAMINE + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf
formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon
+ KEHTESTAMISEKS –paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt CD-l pdf ja
dwg formaadis.
11. PLANEE- Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.
RITAV ESI- DP algatamine 8. nädal 2023
ALGNE AJA- DP eskiislahenduse koostamine 9.-18. nädal 2023
KAVA (ajakava DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva+teavitamine 14 päeva enne
võib muutuda DP lahenduse täpsustamine 27.-28. nädal 2023
olenevalt DP kooskõlastamine ja esitamine 30 päeva
detailplaneerin- arvamuse avaldamiseks
gu koostamise DP vastuvõtmine 34. nädal 2023
menetluseta- DP avalikustamine 30 päeva+teavitamine 14 päeva enne
pide tegelikust DP korrigeerimine vajadusel 43.-44. nädal 2023
ajakulust). DP esitamine heakskiitmiseks 60 päeva
Rahandusministeeriumile
DP kehtestamine 4. nädal 2024
4
Keskkonnaamet
[email protected] 03.01.2023 nr 5-2/37-1
Kuressaares Roomassaare tee 5 detailplaneeringu algatamise kohta seisukoha küsimine
Saaremaa vallale on 06.12.2022 esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus Kuressaares
Roomassaare tee 5 katastriüksusel tunnusega 34901:016:0057. Detailplaneeringu eesmärgiks on
Roomassaare tee 5 kinnistul ehituskeeluvööndi vähendamine ja ehitusõiguse määramine kontori-
ja laohoonete ehitamiseks. Tulenevalt looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2 käsitletakse ranna
ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku tegemist üldplaneeringu muutmisena ning
detailplaneeringut menetletakse seega planeerimisseaduse § 142 alusel üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuna. Eeltoodust tulenevalt on keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg 2 p 3 alusel koostatud
keskkonnamõju eelhinnang ja kaalutud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust.
Käesolevaga küsime teilt kui asjaomaselt asutuselt KeHJS § 33 lg 6 alusel seisukohta
keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta ja planeerimisseaduse § 81 lg 2 alusel
ettepanekuid lähteseisukohtade kohta. Kirja manuses on detailplaneeringu otsuse eelnõu koos
lisadega, nimetatud dokumendid koos detailplaneeringu algatamise taotlusega on kättesaadavad
ka https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/Roomassaare tee 5 DP/
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Siim Kuusik
planeeringuteenistuse juhataja
Lisad: Roomassaare tee 5 DP algatamine_VK_eelnõu.pdf
Lisa 1_asendiplaan.pdf
Lisa 2_lähteseisukohad.pdf
Lisa 3_eelhinnang
Kätlin Kallas, 452 5094
[email protected]
Sama: Rahandusministeerium
Transpordiamet
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 /
[email protected] / www.saaremaavald.ee
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 03.01.2023 11:29
Adressaat: <"info keskkonnaamet ee">; <"RAM Info">; Transpordiamet
<
[email protected]>
Teema: Kuressaares Roomassaare tee 5 detailplaneeringu algatamise kohta
seisukoha küsimine
Tere!Teile on saadetud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi
Delta kaudu dokument Kuressaares Roomassaare tee 5 detailplaneeringu
algatamise kohta seisukoha küsimine, mis on registreeritud 03.01.2023,
numbriga 5-2/37-1.
KontaktinfoSaaremaa VallavalitsusTallinna 10, Kuressaare, Saaremaa
valdTel 452 5000e-post: