ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 03.01.2023
kehtiv kuni 03.01.2028
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2
Teabevaldaja: Rahandusministeerium
Rait Pihelgas
MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus Meie 03.01.2023 nr 12.2-1/11-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamine
Austatud hankija
Rahandusministeeriumile on laekunud järelevalveteade seoses Mittetulundusühingu Eesti
Jäätmehoolduskeskus (edaspidi: hankija, järelevalveteates ka: Hankija) poolt riigihangete
registris (edaspidi: RHR) alustatud kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusega riigihankega
„Valgamaa omavalitsuste korraldatud jäätmeveo teenuste riigihange“ viitenumber 255976
(edaspidi: riigihange, järelevalveteates ka: Hange).
Järelevalveteate esitaja taotleb riigihanke üle järelevalvemenetluse algatamist ja hankijale
ettekirjutuse tegemist kohustamaks hankijat tunnistama riigihanke kehtetuks või kohustamaks
hankijat viima riigihanke alusdokumendid kooskõlla õigusaktide nõuetega.
Järelevalveteates on esitatud järgmised asjaolud ning põhjendused (valdavalt tsiteeritud ja
osaliselt refereeritud järelevalveteatest):
„Peale Hanke avaldamist 25.11.2022 nähtub RHR-i teabevahetusest, et Hankija on Hanke
avaldamisel jätnud olulises ulatuses avaldamata pakkumuse koostamiseks olulised hanke
alusdokumendid, samuti edastanud hanke alusdokumentides ekslikku ja vasturääkivat
informatsiooni, mistõttu on pidanud riigihankest huvitatud ettevõtjad esitama Hankijale
pidevalt täiendavaid küsimusi ning palveid dokumentide avalikustamiseks või nende sisu
täpsustamiseks. Teabevahetuse raames on Hankija andnud samuti vastuolulist informatsiooni,
vastanud pidevalt hilinenult (või jätnud üldse vastamata) ning muutnud selgitustega sisuliselt
Hanke alusdokumente ilma seadusega kooskõlas olevalt pakkumuste tähtaega pikendamata.
Eelneva näitlikustamiseks on järelevalveteates loetletud järgmised näited:
i. 28.11.2022 paluti Hankijal esitada Tehnilise kirjelduse (edaspidi „TK“) p-s 10
viidatud Lisa 3, kus pidi olema täpsemalt kirjeldatud Valdade jäätmejaamade
haldamise täpsemad tingimused (sõnum nr 7000412 ja sõnum nr 7000493 ). Võttes
arvesse Hanke eset, milleks on TK p-i 1.1 kohaselt lisaks jäätmeveo
korraldamisele ka jäätmete käitlemine ning Valdade määratud jäätmejaamade
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
haldamise korraldamine, on selge, et tegu on olulise hanke alusdokumendiga, mille
puudumine ja hilisem lisandumine mõjutab selgelt ka pakkumuse sisu.. 28.11.2022
selgitustaotlusele vastas Hankija küll RHS’s ette nähtud kolme tööpäeva jooksul,
s.o 01.12.2022, kuid seda ainult formaalselt viidates, et esitab palutud dokumendi
02.12.2022. Tegelikkuses avaldas Hankija Lisa 3 RHR’s alles 05.12.2022 ehk
vastas 28.11.2022 esitatud selgitustaotlusele viis tööpäeva hiljem. RHS § 46 lg-s
1 sätestatud tähtaega rikkudes tulnuks hankijal samuti pikendada pakkumuste
esitamise tähtaega mõistliku aja võrra lähtuvalt RHS § 82 lg-st 3. Hankija seda sel
hetkel ei teinud.
ii. 28.11.2022 paluti Hankijal esitada TK Lisa 4, mis sisaldas ülevaadet Valdades
avalikuks kasutamiseks mõeldud kogumismahutite kohta, mida ei olnud Hanke
avaldamise hetkeks avalikuks tehtud (sõnum nr 700044 ja sõnum nr 700049).
Samal kuupäeval paluti Hankijal esitada ka hankelepingu projekt, mis oli puudu
Hanke alusdokumentide seast (sõnum nr 700046). Mõlemad dokumendid avaldas
Hankija RHR’s alles 01.12.2022. Võttes arvesse, et Lisa 4 sisaldas avalike
kogumismahutite arvu; liike (vastavalt jäätme liigile) ning sisulisi nõuded
kogumismahutitele ning seda, et hankelepingu projekt on üks peamine dokument,
mis sätestab edukaks osutuva kontsessionääri õigused ja kohustused lisaks
muudele hanke alusdokumentidele ning nimetatud dokumendid/andmed pidid
olema avaldatud juba hanketeate avaldamise ajal (RHS § 77 lg 4 p 1 ja 4), on selge,
et mõlema dokumendi puudumine ja hilisem lisamine mõjutab pakkumuste sisu
ning samuti pakkujate ringi. Seaduse mõtte kohaselt on pakkujatele tagatud
minimaalne pakkumuste esitamise tähtaeg 30 päeva kõigi §-s 77 nõutud
dokumentidega tutvumiseks ja pakkumuse koostamiseks, kuid Hankija on
avaldanud hanketeate ilma elementaarselt vajalike lähteandmeteta ja esialgu
rakendades vaid minimaalset pakkumuste esitamise tähtaega. Hankelepingu
projekti ja TK Lisa 4 lisamine oleks pidanud tooma koheselt kaasa pakkumuste
tähtaja edasi lükkamise.
iii. 12.12.2022 paluti Hankijal selgitada, kuidas on seotud Hange ja jäätmevedaja
kohustused Lisa 3 p-st 12 lähtuvalt Valga jäätmejaama haldamiskuludega, kui
jäätmevedaja ei saa Hankija sõnul 8 ja Lisa 3 p-i 12.1 Hanke tulemusel Valga
jäätmejaama operaatoriks/halduriks (sõnum nr 703180). Nii näevad Lisa 3 p-d
12.1 – 12.3 ette, et: „Jäätmejaama haldamist korraldab Valga vallavalitsuse poolt
eraldi hankega leitav operaator. Jäätmejaama haldamist kõikides tegevustes
korraldab kuni 31.12.2023.a OÜ Marico Metall. Valga vallavalitsus kannab
jäätmejaamas tasuta vastuvõetavate jäätmete käitluskulud ohtlike jäätmete ja
suurjäätmete osas. Vastava kulu suurus aastas on 20 000 (kakskümmend tuhat)
EUR. Jäätmevedaja ülesandeks on: hinnastada 20 000 (kakskümmend tuhat) EUR
korraldatud jäätmeveo teenuste maksumuse sisse; tasuda korraldatud jäätmeveo
hankelepingu täitmise perioodi igal aastal punktis 12.3.1. nimetud summa Valga
vallavalitsusele viimase poolt määratud reeglite alusel (maksete sagedus, makse
tasumise viis).“ Nii nähtub Lisa 3 p-st 12 ja Hankija antud selgitustest
teabevahetuses, et pakkujad peavad arvestama jäätmevaldajatele teenustasu
kujundamisel ja hüvitama Valga vallavalitsusele Valga vallavalitsuse poolt
kantavad Valga jäätmejaama haldamiskulud (eelkõige puudutavad ohtlike
jäätmeid ja suurjäätmeid, mis võetakse vastu tasuta, kuid eelduslikult ka muid
varjatud kulusid), olukorras mil edukaks osutuv pakkuja ise Valga jäätmejaama
operaatoriks/haldajaks ei saa. Sisuliselt küsib Hankija/Valga vallavalitsus
jäätmevaldajate käest neilt tasuta vastuvõetavate jäätmete osas kaudselt tasu, mis
on peidetud jäätmeveo teenustasu sisse. Kuna tegemist on Valga, Otepää ja Tõrva
2
valdade ühise hankega, siis seatakse sellise kohustusega olukord, kus vastav tasu
kandub lisaks Valga valla jäätmevaldajatele (elanikele) üle ka Tõrva ja Otepää
jäätmevaldajatele. Selgitustaotlusele vastates jäi Hankija Lisas 3 sätestatud
seisukohale, et jäätmevedaja ei saa Valga jäätmejaama operaatoriks/haldajaks,
kuid peab endiselt hüvitama Valga vallale Valga jäätmejaama haldamisega
seonduvad kulud kõigi Valdade jäätmevaldajate teenustasu arvelt.
iv. 15.12.2022 paluti Hankijal esitada tasuta vastu võetavate jäätmete kogused
jäätmeliikide lõikes igas jäätmejaamas perioodil 2021.a. 12 kuud ja 2022.a. 11
kuud (sõnum nr 704459). Alles vastamise tähtpäeval, s.o 20.12.2022 vastas
Hankija, et võtab lisaaja küsimusele vastamiseks. Sisulise vastuse andis Hankija
selgitustaotlusele alles 27.12.2022 kl 16:52 (tööpäeva lõpul) ehk algsel
pakkumuste esitamise tähtpäeval, mis oli seitse tööpäeva peale selgitustaotluse
saamist. Võttes arvesse asjaolu, et teave tasuta jäätmete eeldatavate koguste osas
mõjutab tõenäoliselt pakkumuse sisu oluliselt (ülejäänud teenuste hinnastamist) ja
pakkujate ringi, on sisuliselt tegu hanke alusdokumentide muutmisega, mis tingib
ka pakkumuste tähtaja pikendamise vähemalt 15 päeva lähtuvalt RHS § 82 lg-st 1
- s.o vähemalt kuni 12.01.2022. Kuna Hankija vastas tähtaegselt esitatud
selgitustaotlusele hilinenult (lausa 7 tööpäeva hiljem), tuli Hankijal ka sellest
lähtuvalt pakkumuste esitamise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra (RHS § 82
lg 3). 28.12.2022 seisuga ei ole Hankija pakkumuste tähtaega pikendanud.
v. 15.12.2022 paluti Hankijal iga jäätmejaama (Valga, Otepää ja Tõrva) kohta esitada
olemasolevate mahutite loend (mahutite kogus ja maht) (sõnum nr 704460).
Nimelt peab lähtuvalt Lisa 3 p-st 8.8 jäätmevedaja lisaks jäätmejaamas
olemasolevatele konteineritele paigaldama vajaduse korral piisavas koguses ja
suuruses konteinerid jäätmete kogumiseks ja märgistama need jäätmeliigi
nimetusega. Selgitustaotlusele vastamise tähtpäeval, s.o 20.12.2022, vastas
Hankija, et võtab lisaaja küsimusele vastamiseks. 28.12.2022 seisuga Hankija
selgitustaotlusele ei olnud vastanud.
vi. 19.12.2022 paluti Hankijal selgitada, millisest TK tingimusest tuleb lähtuda paber-
ja kartongjäätmete kogumisel. Nii sisaldas TK (p-d 9.2 ja 9.7) kahte erinevat
regulatsiooni vastavas osas (sõnum nr 705024). Eeltoodu näitab järjekordselt
selgelt, et Hankija on käitunud hanke alusdokumentide koostamisel hooletult ning
esitanud vastuolulisi tingimusi pakkujatele. RHAD tingimused ei või olla
vastuolulised, kuivõrd see rikub läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtteid.
vii. 19.12.2022 paluti Hankijal esitada avalike konteinerite paiknemise asukohad, et
pakkujad saaksid arvutada teenindamise kulud, mis tuleb olmejäätmete teenustega
ristsubsideerida (sõnum nr 705025). Hankija vastas järjekordselt hilinenult päev
peale vastamiseks ettenähtud tähtaega, s.o 23.12.2022, et võtab vastamiseks
täiendava tähtaja. Alles 27.12.2022 kl 16:52 (tööpäeva lõpul) vastas Hankija ka
sisuliselt selgitustaotlusele. Seejuures ei vastanud Hankija selgitustaotlusele
täielikult esitades ainult Otepää ja Tõrva valla osas teabe ning seda ka ainult
konteinerite liigi, mitte asukoha osas. Võttes arvesse, et avalikud konteinerid tuleb
paigaldada jäätmevedajal tasuta ning selle rendi ei tasu Vald (vt sõnum nr 705023)
muutis Hankija teabevahetuse käigus antud informatsiooniga sisuliselt ja oluliselt
Hanke alusdokumente, kuna esitatud teave mõjutab suure tõenäosusega
pakkumuste sisu (muude teenuste hinnastamine) ja pakkujate ringi. Hanke
alusdokumentide muutmisel tulnuks Hankijal pikendada pakkumuste esitamise
tähtaega vähemalt 15 päeva võrra – s.o kuni 12.01.2022. 28.12.2022 seisuga
Hankija tähtaega ei olnud täiendavalt pikendanud.
3
viii. 19.12.2022 selgitustaotluses juhiti järjekordselt Hankija tähelepanu sellele, et
Hanke alusdokumendid on mittepiisavad ja neis esitatud tingimused ei ole üheselt
mõistetavad. Hankijale tehti ettepanek viia tingimused hanke alusdokumentides
vastavusse ning lükata vastavalt edasi pakkumuse esitamise tähtaeg RHS § 82 lg
1 kohaselt (sõnum nr 705040). Vastav selgitustaotlus ilmestab hästi juba
eeltoodust kooruvat Hankija mustrit, mis väljendub pidevalt hilinenult
selgitustaotlustele (poolikult) vastamises, ebapiisavalt, segaselt ja vastuoluliselt
esitatud hanketingimustes või üldse osade hankedokumentide esitamata jätmises.
Samuti sisuliselt Hanke alusdokumentide korduvas muutmises varjatult
teabevahetuse abil. Vastuseks selgitustaotlusele Hankija ei nõustunud, et
alusdokumendid on ebapiisavad ning pikendas pakkumuste esitamise tähtaega
mitte lähtuvalt hanke alusdokumentide muutmisest, vaid lähtuvalt „hanke objekti
mahust“ kuni 05.01.2023.
ix. 28.12.2022 paluti Hankijal korrigeerida varasemas selgitustaotluse vastuses (mitte
hankedokumentides) nr 705025 antud informatsiooni jäätmejaamades olevate
konteinerite osas (sõnum nr 706984). Nii selgus ühe pakkuja initsiatiivil esitatud
märkusest, et Otepää jäätmejaam omandis on ainult üks konteiner aia- ja
haljastujäätmete kogumiseks ning ülejäänud viis konteinerit, mis Hankija
varasema selgituse kohaselt pidid kuuluma Otepää jäätmejaama omandisse,
kuuluvad hoopis praegusele operaatorile. Võttes arvesse, et vajadusel peab
jäätmevedaja suutma jäätmeliikide kogumiseks paigaldada ka ise konteinereid
(Lisa 3 p 8.8), mis toob täiendava lisakulu, omab väga olulist rolli pakkumuse
sisule (sh teenustasudele) ja pakkujate ringi kujunemisele see, kas jäätmevedaja
saab arvestada ühe olemasoleva konteineriga või kuue konteineriga. Kuna tegu on
Hanke alusdokumentide olulise muutmisega, siis oleks tulnud Hankijal
pakkumuste esitamise tähtaega pikendada vähemalt 15 päeva võrra (RHS § 82 lg
1) – s.o vähemalt kuni 12.01.2022. 28.12.2022 seisuga Hankija tähtaega
pikendanud polnud.
x. 29.12.2022 avaldas Hankija täiesti uue dokumendi - Vorm 1 – Hinnapakkumuse
vormi, kuid pakkumuste esitamise tähtaega 02.01.2023 seisuga pikendatud ei ole.
Kuna vormi täitmine on kohustuslik, mõjutab see pakkumuste vastavust ning
hankijal on RHS § 82 lg-st 1 tulenevalt kohustus pikendada pakkumuste esitamise
tähtaega kuni 16.01.2023.“
Järelevalveteate esitaja rõhutab kokkuvõtvalt: „Kokkuvõttes nähtub eeltoodust, et Hankija
rikub süstemaatiliselt RHS’s sätestatud korda riigihanke läbiviimisel. Seda nii Hanke
alusdokumentide koostamisel sisu osas kui ka hankemenetluse läbiviimisel, mh
selgitustaotlustele vastamisel (tähtaegade rikkumine, hanke alusdokumentide sisuline
muutmine teabevahetuse käigus)“.
Järgnevalt märgib järelevalveteate esitaja:
„Lisaks eeltoodule rikub otseselt Hankija ja kaudselt Valga vallavalitsus ka tarbijate ehk
Valga, Tõrva ja Otepää valdade jäätmevaldajate õigusi sellega, et küsib jäätmevaldajatelt
neilt tasuta vastuvõetavate jäätmete osas kaudselt tasu, mis on tegelikult peidetud
jäätmeveo teenustasu sisse, samuti kohaliku omavalitsuse enda kulude hüvitamist.
Seejuures on tegu Hankijale omase õigusvastase käitumismustriga, mida ilmestavad lisaks
praegusele Hankele mh järgmised hanked: Jõelähtme valla korraldatud jäätmeveo teenuste
hange viitenr-ga 247347 (vt algselt avaldatud TK p-i 7, mida Hankija oli sunnitud
vaidlustuse tulemusel muutma); Raasiku valla korraldatud jäätmeveo teenuste riigihange
viitenr-ga 247232 (vt algselt avaldatud TK p-i 7, mida Hankija muutis); Põhja-Pärnumaa
4
valla korraldatud jäätmeveo teenuste hange viitenr-ga 247395 (vt algselt avaldatud TK p-
i 7, mida Hankija muutis).
Näiteks 09.03.2022 läbiviidud hankes „Põhja-Pärnumaa valla korraldatud jäätmeveo
teenuste hange“ (viitenr-ga 247395, edaspidi „Põhja-Pärnumaa hange“) oli Hankija
sarnaselt praegusele Hankele TK p-s 7 (ja hankelepingu p-s 13) näinud ette jäätmete
käitlusõiguse tasu näol avalik-õigusliku rahalise kohustuse ilma seadusliku aluseta.
Vastav TK punkt ka vaidlustati, mis aga jäeti riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi
„VAKO“) poolt rahuldamata, kuna Hankija eemaldas vabatahtlikult riigihanke hanke
alusdokumentidest vaidlustatud punktid. Järelevalveteate esitaja hinnangul on praeguses
Hankes tegu sama olukorraga (eelkõige Lisa 3 p 12), mis Põhja-Pärnumaa ja teistes
eelviidatud hangetes. Kui viidatud hangetes küsis Hankija varjamatult „jäätmete
käitlusõiguse tasu“, siis nüüd on Hankija olnud nutikam ning lihtsalt nimetanud sedasama
õigusvastast tasu jäätmejaama kulude katmiseks. Kusjuures mingeid arveid nende kulude
tõendamiseks ei ole Hankija nõus väljastama. Lisaks märgib järelevalveteate esitaja, et
Jõelähtme-, Raasiku- ja Anija valla hangetes eemaldati lubamatut tasukohustust
sisaldavad sätted paar päeva peale laekunud vaidlustustust seoses Põhja-Pärnumaa
hankega.
Järelevalveteate esitaja märgib, et nii MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskuse kui ka MTÜ
Jäätmehalduskeskuse käitumismustrid nende korraldatud hangetes samastatavad ja
sisuliselt ühe ja sama hankija omad. Nii nähtub mittetulundusühing Eesti
Jäätmehoolduskeskuse 2022.a majandusaasta aruandest, et 2021. aastal jätkati tegevustega
MTÜ Jäätmehalduskeskuse ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ühinemiseks.
Majandusaasta aruande kohaselt teostavad mõlemad ühingud samu tegevusi ja esindavad
kohalike omavalitsusi. MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus üldkoosoleku otsusega on
ka muudetud organisatsiooni põhikirja, millega luuakse eeldused kahe organisatsiooni
ühendamiseks ja uue tegevusstrateegia elluviimiseks. Organisatsiooni uueks nimeks saab
MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus ning ühendavaks pooleks (ehk nö allesjäävaks
ühinguks) on MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus seega praeguses Hankes Hankija“.
Järelevalveteate esitaja hinnangul esineb Hankija tegevuses süsteemseid puudujääke
RHS’i rakendamisel ning see on viinud pakkujate suhtes läbipaistvuskohustuse
rikkumiseni ning jäätmevaldajate (valdade elanikud) õiguste rikkumiseni.
Punktis 1 toodust nähtub, et järelevalveteate esitajal on mitmeid konkreetseid etteheiteid,
mida palub Rahandusministeeriumil kontrollida ning mille tulemusena teha ettekirjutus
Hanke kehtetuks tunnistamiseks RHS § 208 lg 1 alusel või muid kohustuslikke
ettekirjutusi, mis ei pea lõppema Hanke kehtetuks tunnistamisega (RHS § 208 lg 2). Kuid
ei ole välistatud, et Hankes on minetusi, mis tulevad välja alles Rahandusministeerium
järelevalve ajal ja mille kontrollimiseks puuduvad järelevalveteate esitajal efektiivsed
vahendid.
Järelevalveteate esitaja rõhutab, et Lisa 3 p-s 12 sätestatud jäätmevedaja tasukohustus
Valga vallavalitsuse ees ning p-s 3 ja 10 sätestatud kohustus arvestada jäätmeveotasu sisse
EVALD’i registri pidamisega seotud kulud on vastuolus PS §-ga 3, 113 ja 157 lg- 2
rikkudes seeläbi ka riigihanke üldpõhimõtteid.
Lisa 3 p 12 sätestab tingimused jäätmevedajale Valga jäätmejaama haldamise osas: „12.1.
Jäätmejaama haldamist korraldab Valga vallavalitsuse poolt eraldi hankega leitav
operaator. Jäätmejaama haldamist kõikides tegevustes korraldab kuni 31.12.2023.a OÜ
5
Marico Metall. Jäätmevedaja ei hakka teostama Valga jäätmejaama haldamise tegevusi.
12.2. Valga vallavalitsus kannab jäätmejaamas tasuta vastuvõetavate jäätmete
käitluskulud ohtlike jäätmete ja suurjäätmete osas. Vastava kulu suurus aastas on 20 000
(kakskümmend tuhat) EUR. 12.3. Jäätmevedaja ülesandeks on: 12.3.1. hinnastada 20 000
(kakskümmend tuhat) EUR korraldatud jäätmeveo teenuste maksumuse sisse; 12.3.2.
tasuda korraldatud jäätmeveo hankelepingu täitmise perioodi igal aastal punktis 12.3.1.
nimetud summa Valga vallavalitsusele viimase poolt määratud reeglite alusel (maksete
sagedus, makse tasumise viis)“.
Järelevalveteate esitaja märgib: „Nii nähtub Lisa 3 p-st 12, et jäätmevedaja peab arvestama
jäätmevaldajatele teenustasu kujundamisel ja hüvitama Valga vallavalitsusele Valga
vallavalitsuse poolt kantavad Valga jäätmejaama haldamiskulud olukorras, mil
jäätmevedaja ise Valga jäätmejaama operaatoriks/haldajaks ei saa. Kulu, millega
jäätmevedaja peab arvestama puudutab nii ohtlike jäätmeid ja suurjäätmeid, mis võetakse
vastu tasuta, kui ka eelduslikult muid varjatud KOV’i enda kulusid. Sellega Hankija ja
Valga vallavalitsus: (i) küsivad kaudselt jäätmevaldajate käest tasuta vastuvõetavate
jäätmete osas analoogselt Põhja-Pärnumaa hankele (vt p 1.5) „jäätmete ainuõiguse
andmise tasu“, mis on peidetud jäätmeveo teenustasu sisse; (ii) panevad otseselt
jäätmevedajale ning kaudselt läbi teenustasu ka jäätmevaldajale kohustuse kanda kohaliku
omavalitsuse (edaspidi „KOV“) enda kulusid, mis ei seostu Valga jäätmeveopiirkonna
korraldatud jäätmeveoga ning ammugi mitte Tõrva või Otepää jäätmeveopiirkonna
korraldatud jäätmeveoga. Nii ei ole Valga jäätmejaamas tasuta vastuvõetavate jäätmetega
seotud kulude kandmise nõue seotud Valga jäätmeveopiirkonna korraldatud jäätmeveoga,
kuna (i) edukas pakkuja ei saa Valga jäätmejaama haldamise õigust ega kohustust ning
(ii) jäätmeveopiirkonnast kogutud jäätmeid ei pea viima Valga jäätmejaama lähtuvalt TK
p-st 14, mille kohaselt määrab Hankija jäätmekäitlus koha (jäätmejaama) eraldi riigihanke
raames. Seetõttu on tegemist järjekordse „jäätmete ainuõiguse andmise tasu“ skeemiga
nagu varasemates hangetes (Põhja-Pärnumaa, vt p 1.4). Sama hästi võiks Hankija küsida
tasu linnavalitsuse ruumide rentimisega seotud kulude hüvitamiseks summas 20 000 eurot,
kuna Hankija ei ole isegi nõus väljastama arveid, mis tõendaks, et küsitud 20 000 eurot on
tõepoolest seotud Valga jäätmejaamas tasuta vastuvõetavate jäätmete käitlemisega.
Tegemist on kohaliku omavalitsuse eelarvelise kuluga, mille osas ei ole Hankijal ega
Valga vallavalitsusel õigust seda edasi kanda jäätmevaldajatele (läbi pakkujate esitatud
jäätmeveo teenustasu). Kuna tegemist on Valga, Otepää ja Tõrva valdade ühise hankega,
milles on lubatud nii hankesisene kui ka väline ristsubsideerimine, siis seatakse sellise
tasu ja hüvitise maksmise kohustusega olukord, kus ühe KOV’i enda kulud kanduksid
lisaks Valga valla jäätmevaldajatele (elanikele) üle ka Tõrva ja Otepää jäätmevaldajatele.
Ehk sellise „tasu“ küsimise ja kulude hüvitamise kohustusega soovivad Hankija ja Valga
vallavalitsus lubamatult seada jäätmevaldajatele avalik-õiguslikku tasu ning katta enda
kulusid, mis seonduvad Valga vallavalitsusele seadusega pandud kohustusega korraldada
jäätmehooldust.
Lisa 3 p-i 3 ja 10 kohaselt peab jäätmevedaja kandma Tõrva jäätmejaama haldamisel
tekkinud kõik kulud, mis sisaldavad mh ka jäätmevaldajate registri EVALD pidamisega
seonduvaid kulusid. Kuigi Otepää ja Valga jäätmejaamade pole eraldi halduskulusid ja
nende täpsemat sisu välja toodud Hanke alusdokumentides, sisaldavad ka need
tõenäoliselt jäätmevaldajate registri EVALD pidamisega seonduvaid kulusid:
„3. Jäätmevedaja kannab jäätmejaamade haldamisega seonduvaid kõiki kulusid.
10. Tõrva jäätmejaama ülevaade Halduskulud 2021.a põhjal: - Telefon, internet, EVALD
register: 1569 EUR/…/.“
6
Seega nähtub ka Lisa 3 p-st 3 ja 10, et Hankija soovib lisaks Valga jäätmejaamale ka
Otepää ja Tõrva jäätmejaamade puhul lubamatult katta enda kulusid, sh jäätmevaldajate
registri EVALD omi, tarbijate ehk Tõrva ja Otepää jäätmevaldajate arvelt teenustasu
kaudu, mille kujundamisel peavad pakkujad arvestama jäätmejaamade kõiki
halduskulusid. Isegi juhul, kui Hankija pole Valga ja Otepää jäätmejaamade halduskulude
sisse arvestanud otseselt jäätmevaldajate registri EVALD kulusid, kanduksid Tõrva
jäätmejaamaga seotud EVALD kulud üle ka Valga ja Otepää jäätmevaldajatele lähtuvalt
hankesisese ja -välise ristsubsideerimise lubatavusest. Kui just pakkuja ei jätta
seadusvastast tasu/hüvitist arvestamata pakkumuse hinnastamisel, mis omakorda rikub
järelevalveteate esitaja õiguseid, kuna ta peab kandma kulu, mida tal ei ole õiguspärasel
viisil võimalik teenustasu sisse hinnastada (nö ristsubsideerida). Punktis 2.3 – 2.5 toodud
järeldusi ei kummuta ka see, et Hankija on üritanud seadusvastaselt küsitava tasu ja enda
kulude hüvitamise nõude peita jäätmeveo teenustasu sisse soovides näidata neid osana
JäätS § 66 lg-s 5 sätestatud kuludest.
Nimelt lähtuvalt kohaliku omavalitsuse seaduse (edaspidi „KOKS“) § 6 lg-st 1 on KOV’i
ülesandeks mh korraldada enda haldusterritooriumil jäätmehooldus. Jäätmehoolduse
raames korraldatud jäätmeveo riigihanke läbiviimine on KOV’i avalik ülesanne
jäätmeseaduse (edaspidi „JäätS“) § 66 lg 2 ja § 67 lg 1 alusel. JäätS § 67 lg 2 alusel võib
KOV riigihanke läbiviimiseks ja sellega seonduvate ülesannete täitmiseks volitada
mittetulundusühingut, mille liige vastav KOV on ning mille liikmeteks saavad vastavalt
põhikirjale olla ainult kohalikud omavalitsused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit.
Käesoleval juhul on Valga, Tõrva ja Otepää vald MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskuse
(Hankija) liikmeks.
JäätS § 66 lg 4 kohaselt määratakse jäätmeveo teenustasu valla- või linnavolikogu
määrusega. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt peab jäätmeveo teenustasu peab olema piisav,
et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning
jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud. Lõige 6 räägib jäätmeveo teenustasu
määramise aluseks olevatest tingimustest. Eeltoodust nähtub, et JäätS ning selle § 66 lg 4
alusel kehtestatud valla- või linnavolikogu määrus saavad ette näha vaid jäätmeveo
teenustasu, mitte tasu või kulude hüvitamise kohustust, mis katab KOV’i enda muid
kulusid. Seda kinnitab ka kohtupraktika, mille kohaselt on korraldatud jäätmeveo
teenustasu puhul tegemist avalik-õigusliku rahalise kohustusega, mille kehtestamiseks
peab olema seadusest tulenev alus (RKPJK 3-4-1-34-14 p 37). Nii märkis Riigikohus
lahendis 3-4-1-34-14 p-s 38, et kui avalik-õigusliku rahalise kohustuse õiguslik alus, s.o
JäätS § 66 lg 1prim kehtetuks tunnistatakse, on KOV’l küll õigus korraldada jäätmevedu
selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on KOV
või selle volitatud MTÜ, kuid KOV’l puudub õigus selle eest oma kulude katteks
tarbijatelt teenustasu küsida. Viidatud Riigikohtu lahendist saab teha üldisema järelduse,
et olenemata sellest, kas KOV on jäätmete käitluse ja veo lahutanud üksteisest ja asunud
ise arveldama jäätmevaldajatega, puudub KOV’il õigus enda kulude katteks teenustasu
küsida. Nii on jäätmeveo teenustasu maksmise kohustus seotud ainult jäätmevaldaja
kohustusega kanda enda tekitatud jäätmetega seotud kulud (RKPJK 5-18-2, p 46).
Seadusest kui ka Riigikohtu otsusest 3-4-1-34-14 järelduvat kinnitas ka Riigikohtu otsus
5- 18-2, kus vaieldi samuti jäätmeveo teenustasu kehtestamise põhiseaduspärasuse üle.
Riigikohus selgitas lahendis 3-4-1-34-14 otsustatut: nimetatud otsuses märkis Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et pärast JäätS § 66 lõike 1prim kehtetuks
tunnistamist puudub omavalitsusüksusel õigus võtta tulevikus tarbijatelt teenustasu oma
kulude katteks (p 42). Täiendavalt selgitas Riigikohus, et JäätS ei anna KOV’le õigust
7
nõuda jäätmevaldajatelt teenustasu ka JäätS § 711 lg-s 1 sätestatud jäätmevaldajate registri
pidamisega seotud kulude katmiseks, kuna jäätmevaldajate registri pidamine on KOV’i
ülesanne, mis on seotud tema üldise kohustusega korraldada jäätmehooldust oma
haldusterritooriumil, sh teha järelevalvet jäätmekäitluse üle. Selle ülesande täitmist tuleb
KOV’l rahastada muudest allikatest, mitte jäätmevaldajalt nõutavast teenustasust.
Jäätmeveo teenustasu maksmise kohustus seotud ainult jäätmevaldaja kohustusega kanda
enda tekitatud jäätmetega seotud kulud (p 44 ja 46 - 47).
Ka põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on leitud, et kõik KOV’ide poolt avalik-
õiguslike toimingute eest võetavad tasud (nagu praegusel juhul Lisa 3 p-s 12 küsitud tasu
ja Lisas 3 sätestatud hüvitamiskohustus KOV’i enda ülesandega seotud kulutusetega
seoses) peavad olema sätestatud riikliku lõivuna seaduses ning kehtima kohustuslikuna
kõikides omavalitsusüksustes. Teine alternatiiv oleks sätestada lõiv kohalike maksude
seaduses, kuna sel juhul oleks igal omavalitsusüksusel ise õigus otsustada vastava tasu
kehtestamine oma haldusterritooriumil (selline otsus tehti nt parkimistasu puhul, mis
vastab osaliselt nii maksu kui avalik-õigusliku teenustasu tunnustele, vt RKÜKo 3-1-1-
27-01).1 Vaatamata ilmsele keelule nõuda üldse mingit tasu jäätmete käitlemise eest või
KOV’i enda kulude hüvitamist, puudub siinkohal ka Valga, Tõrva ja Otepää vallavolikogu
vallavolikogu poolt kehtestatud määrus (nt JäätS § 66 lg 4 alusel kehtestatud
jäätmehoolduseeskirjas), mis vastava tasu maksmise või kulude hüvitamise kohustuse
kehtestaks. Vastavalt põhiseadusele ning eeltoodud kohtupraktikale tuleb KOV’i üksusel
sarnaselt kohalikule maksule ka muu avalik-õiguslik rahaline kohustus kehtestada
volikogu määrusega.
Eeltoodust järeldub, et Hankijal puudub õigus Lisa 3 p-de 3, 10 ja 12 alusel Valga (ja ka
Otepää ning Tõrva) valla enda kulude katteks tasu või kulude hüvitamist küsida (läbi
jäätmeveo teenustasu) jäätmevedajalt, sest sellega pannakse sisuliselt avalik-õiguslik
rahaline kohustis jäätmevaldajale. Avalik-õigusliku rahalise kohustusega sätestamiseks,
aga peab olema alus seaduses vastavalt põhiseaduse PS §-le 3, §-le 113 ja § 157 lg-le 2
alus, mis praegusel juhul puudub (nii JäätS’s, Valdade jäätmehoolduseeskirjades kui ka
mujal õigusaktides). Järelikult riivab Hankija Lisa 3 p-de 3, 10 ja 12 alusel küsitud tasu ja
kulude hüvitamise nõudega jäätmevaldaja õigusi ning seega esineb ka avalik huvi
järelvalvemenetluse algatamiseks.
Viidatud hanketingimused on lisaks vastuolule PS-ga ka vastuolus RHS § 3 lg-ga 1
(läbipaistvuskohustus), kuna Hankija on sätestanud hanketingimused, mis on vastuolus
hankedokumentide aluseks olevate õigusaktidega olemata piisavalt üheselt mõistetav ja
selge. Sellega riivatakse jäätmevedaja, sh järelevalveteate esitaja, õigusi.
Nimelt saab edukas pakkuja saab hankelepingu sõlmimise alusel JäätS § 68 lg 1 alusel
ainuõiguse osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja
veopiirkonnas, mistõttu tekib edukal pakkujal jäätmevaldajate vastu tasunõue
automaatselt seaduse alusel. JäätS § 69 lg 1 alusel loetakse jäätmevaldaja liitunuks
korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.
Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse
korraldatud jäätmeveo registreeringu kehtima hakkamisest. JäätS § 69 lg 1 loob
jäätmevaldaja ja - vedaja vahel seadusest tuleneva lepingusarnase võlasuhte VÕS § 3 p 6
mõttes, mille põhisisuks on jäätmevedaja kohustus jäätmed kokku koguda ja ära vedada
1 Madise. Ü. Kalmo. H. Kask. O. jt. Eesti Vabariigi Põhiseadus: kommenteeritud vlj, 5. parandatud ja täiendatud vlj.
Juridicum, 2020. - § 113, vnr 15.
8
ning jäätmevaldaja kohustus selle eest maksta2. Vedaja ei saa seadusjärgse võlasuhte
raames nõuda jäätmevaldajalt tasu või muu hüvitise maksmist, mida ei ole seaduse või
delegatsiooninormi raames kohaliku omavalitsuse õigusaktiga selgelt ette nähtud. Seega
peab õigus nõuda jäätmevaldajalt tasu, sh tasu suuruse, tasu maksmise tingimuste ja
veetavate jäätmete koguse kindlakstegemise kord selgelt tulenema õigusaktist.3
Kuna Hankija nõuab jäätmeveo teenustasu hulka arvata kulu, mida õigusaktid (nt JäätS §
66 lg 5 ja 6 või Valga jäätmehoolduseeskiri § 14) ette ei näe, siis on tegemist õigusvastase
kuluga, mida ei ole edukal pakkujal võimalik õiguspäraselt jäätmevaldajalt sisse nõuda.
See omakorda rikub järelevalveteate esitaja õiguseid, kuna peab kandma kulu, mida tal ei
ole õiguspärasel viisil võimalik teenustasu sisse hinnastada (nö ristsubsideerida).
Järelevalveteate esitaja rõhutab, et Hankija ei pikendanud peale Hanke alusdokumentide
korduvat sisulist muutmist, täiendavate Hanke alusdokumentide hilinenult avaldamist
ning hilinenult selgitustaotlustele vastamist, pakkumuste esitamise tähtaega RHS’s
sätestatud miinimumaja (RHS § 82 lg 1) ega ka mõistliku aja võrra (RHS § 82 lg 3).“
Rahandusministeerium ülesandeks on teostada avalikes huvides riiklikku ja haldusjärelevalvet
RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle (RHS § 180 p 6 ja § 203 lg 1).
Järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus tuleb lõpetada, kui esineb RHS
§ 206 lg-s 1 loetletud järelevalvemenetlust välistavad asjaolu. Käesoleval juhul ei esine RHS §
206 lg-s 1 nimetatud menetlustakistusi järelevalvemenetluse alustamiseks ja riigihanke
õiguspärasuse kontrollimiseks.
Lähtudes järelevalveteates esitatud RHS-i rikkumise põhjendatud kahtlustest ning
juhindudes RHS §-st 203, § 205 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2, alustab Rahandusministeerium
järelevalvemenetlust Mittetulundusühingu Eesti Jäätmehoolduskeskus
kontsessioonilepingu sõlmimise riigihanke menetluse „Valgamaa omavalitsuste korraldatud
jäätmeveo teenuste riigihange“ viitenumber 255976, õiguspärasuse kontrollimiseks.
Palume hankijal esitada üksikasjalikult põhjendatud seisukoht kõikide eelnevalt välja toodud
rikkumiste kahtluste kohta hiljemalt 09.01.2023. Ühtlasi palume hiljemalt 04.01.2022 lisada
riigihangete ja riigiabi osakonna jurist Madli Juhani, isikukood 47809140284, riigihangete
registris riigihanke meeskonda vaatlejana dokumentide kontrolli teostamiseks.
Juhime tähelepanu, et RHS § 205 lg 3 kohaselt ei tohi sama paragrahvi lg 1 p 1 kohaselt alustatud
järelevalvemenetluse korral hankija anda nõustumust hankelepingu või raamlepingu sõlmimiseks
enne järelevalvemenetluse lõppemist või enne ettekirjutuse täitmist RHS § 208 lg-s 2 sätestatud juhul.
Nimetatud keeldu rikkudes sõlmitud hanke- või raamleping on seadusest tulenevalt automaatselt
tühine.
Riigihangete seaduse eelnõu seletuskirjas on osundatud, et juhtumipõhise järelevalvemenetluse
eesmärkidega ning hanke- ja raamlepingu sõlmimise keelu mõttega ei ole vastuolus, kui järele-
valvemenetluse ajal hankija lõpetab rikkumise vabatahtlikult enne ettekirjutuse teatavakstegemist
(vt. RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 138).
2 RKHKo 3-2-1-80-13, p 54
3
Samas, p 57.
9
Eeltoodust tulenevalt ei takista RHS § 205 lg 3 hankijal rikkumisi kõrvaldada ning kui rikkumist
kõrvaldada pole enam võimalik, on hankijal RHS § 73 lg 3 p 6 alt II kohaselt õigus tunnistada
riigihange põhjendatud vajaduse korral omal algatusel ise kehtetuks (vt. Riigihangete seaduse
eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 138).
Hankija poolt hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on järelevalvemenetlust välistav asjaolu
RHS § 206 lg 1 p 4 kohaselt, mistõttu nimetatud juhul lõpetab Rahandusministeerium alustatud
järelevalvemenetluse ilma hankijale ettekirjutust tegemata lähtudes RHS § 73 lg 3 p 6 ja § 206
lg 1 p 4.
Selgitame siinjuures, et võimaliku rikkumise kõrvaldamiseks on riigihanke alusdokumente
võimalik hankijal muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist (RHS § 138
lg 1 ja 81 lg 1).
Hankija selgitused ja teated palume esitada Rahandusministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna
e-posti aadressil
[email protected] ja
[email protected]. Järelevalvemenetlust puudutavate täiendavate
küsimuste korral palume pöörduda Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna
juristi Madli Juhani poole (tel 611 3400, e-post
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
osakonnajuhataja asetäitja
Madli Juhani 6113931
[email protected]
10