dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Järelevalvemenetluse alustamine

Rahandusministeerium · 3. jaanuar 2023
Viit
12.2-1/11-2
Registreeritud
3. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2023
Vastutaja
Madli Juhani (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-111-2 03.01.2023 Väljaminev kiri.asice479 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 03.01.2023 kehtiv kuni 03.01.2028 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Rait Pihelgas MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus Meie 03.01.2023 nr 12.2-1/11-2 [email protected] Järelevalvemenetluse alustamine Austatud hankija Rahandusministeeriumile on laekunud järelevalveteade seoses Mittetulundusühingu Eesti Jäätmehoolduskeskus (edaspidi: hankija, järelevalveteates ka: Hankija) poolt riigihangete registris (edaspidi: RHR) alustatud kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusega riigihankega „Valgamaa omavalitsuste korraldatud jäätmeveo teenuste riigihange“ viitenumber 255976 (edaspidi: riigihange, järelevalveteates ka: Hange). Järelevalveteate esitaja taotleb riigihanke üle järelevalvemenetluse algatamist ja hankijale ettekirjutuse tegemist kohustamaks hankijat tunnistama riigihanke kehtetuks või kohustamaks hankijat viima riigihanke alusdokumendid kooskõlla õigusaktide nõuetega. Järelevalveteates on esitatud järgmised asjaolud ning põhjendused (valdavalt tsiteeritud ja osaliselt refereeritud järelevalveteatest): „Peale Hanke avaldamist 25.11.2022 nähtub RHR-i teabevahetusest, et Hankija on Hanke avaldamisel jätnud olulises ulatuses avaldamata pakkumuse koostamiseks olulised hanke alusdokumendid, samuti edastanud hanke alusdokumentides ekslikku ja vasturääkivat informatsiooni, mistõttu on pidanud riigihankest huvitatud ettevõtjad esitama Hankijale pidevalt täiendavaid küsimusi ning palveid dokumentide avalikustamiseks või nende sisu täpsustamiseks. Teabevahetuse raames on Hankija andnud samuti vastuolulist informatsiooni, vastanud pidevalt hilinenult (või jätnud üldse vastamata) ning muutnud selgitustega sisuliselt Hanke alusdokumente ilma seadusega kooskõlas olevalt pakkumuste tähtaega pikendamata. Eelneva näitlikustamiseks on järelevalveteates loetletud järgmised näited: i. 28.11.2022 paluti Hankijal esitada Tehnilise kirjelduse (edaspidi „TK“) p-s 10 viidatud Lisa 3, kus pidi olema täpsemalt kirjeldatud Valdade jäätmejaamade haldamise täpsemad tingimused (sõnum nr 7000412 ja sõnum nr 7000493 ). Võttes arvesse Hanke eset, milleks on TK p-i 1.1 kohaselt lisaks jäätmeveo korraldamisele ka jäätmete käitlemine ning Valdade määratud jäätmejaamade Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 haldamise korraldamine, on selge, et tegu on olulise hanke alusdokumendiga, mille puudumine ja hilisem lisandumine mõjutab selgelt ka pakkumuse sisu.. 28.11.2022 selgitustaotlusele vastas Hankija küll RHS’s ette nähtud kolme tööpäeva jooksul, s.o 01.12.2022, kuid seda ainult formaalselt viidates, et esitab palutud dokumendi 02.12.2022. Tegelikkuses avaldas Hankija Lisa 3 RHR’s alles 05.12.2022 ehk vastas 28.11.2022 esitatud selgitustaotlusele viis tööpäeva hiljem. RHS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes tulnuks hankijal samuti pikendada pakkumuste esitamise tähtaega mõistliku aja võrra lähtuvalt RHS § 82 lg-st 3. Hankija seda sel hetkel ei teinud. ii. 28.11.2022 paluti Hankijal esitada TK Lisa 4, mis sisaldas ülevaadet Valdades avalikuks kasutamiseks mõeldud kogumismahutite kohta, mida ei olnud Hanke avaldamise hetkeks avalikuks tehtud (sõnum nr 700044 ja sõnum nr 700049). Samal kuupäeval paluti Hankijal esitada ka hankelepingu projekt, mis oli puudu Hanke alusdokumentide seast (sõnum nr 700046). Mõlemad dokumendid avaldas Hankija RHR’s alles 01.12.2022. Võttes arvesse, et Lisa 4 sisaldas avalike kogumismahutite arvu; liike (vastavalt jäätme liigile) ning sisulisi nõuded kogumismahutitele ning seda, et hankelepingu projekt on üks peamine dokument, mis sätestab edukaks osutuva kontsessionääri õigused ja kohustused lisaks muudele hanke alusdokumentidele ning nimetatud dokumendid/andmed pidid olema avaldatud juba hanketeate avaldamise ajal (RHS § 77 lg 4 p 1 ja 4), on selge, et mõlema dokumendi puudumine ja hilisem lisamine mõjutab pakkumuste sisu ning samuti pakkujate ringi. Seaduse mõtte kohaselt on pakkujatele tagatud minimaalne pakkumuste esitamise tähtaeg 30 päeva kõigi §-s 77 nõutud dokumentidega tutvumiseks ja pakkumuse koostamiseks, kuid Hankija on avaldanud hanketeate ilma elementaarselt vajalike lähteandmeteta ja esialgu rakendades vaid minimaalset pakkumuste esitamise tähtaega. Hankelepingu projekti ja TK Lisa 4 lisamine oleks pidanud tooma koheselt kaasa pakkumuste tähtaja edasi lükkamise. iii. 12.12.2022 paluti Hankijal selgitada, kuidas on seotud Hange ja jäätmevedaja kohustused Lisa 3 p-st 12 lähtuvalt Valga jäätmejaama haldamiskuludega, kui jäätmevedaja ei saa Hankija sõnul 8 ja Lisa 3 p-i 12.1 Hanke tulemusel Valga jäätmejaama operaatoriks/halduriks (sõnum nr 703180). Nii näevad Lisa 3 p-d 12.1 – 12.3 ette, et: „Jäätmejaama haldamist korraldab Valga vallavalitsuse poolt eraldi hankega leitav operaator. Jäätmejaama haldamist kõikides tegevustes korraldab kuni 31.12.2023.a OÜ Marico Metall. Valga vallavalitsus kannab jäätmejaamas tasuta vastuvõetavate jäätmete käitluskulud ohtlike jäätmete ja suurjäätmete osas. Vastava kulu suurus aastas on 20 000 (kakskümmend tuhat) EUR. Jäätmevedaja ülesandeks on: hinnastada 20 000 (kakskümmend tuhat) EUR korraldatud jäätmeveo teenuste maksumuse sisse; tasuda korraldatud jäätmeveo hankelepingu täitmise perioodi igal aastal punktis 12.3.1. nimetud summa Valga vallavalitsusele viimase poolt määratud reeglite alusel (maksete sagedus, makse tasumise viis).“ Nii nähtub Lisa 3 p-st 12 ja Hankija antud selgitustest teabevahetuses, et pakkujad peavad arvestama jäätmevaldajatele teenustasu kujundamisel ja hüvitama Valga vallavalitsusele Valga vallavalitsuse poolt kantavad Valga jäätmejaama haldamiskulud (eelkõige puudutavad ohtlike jäätmeid ja suurjäätmeid, mis võetakse vastu tasuta, kuid eelduslikult ka muid varjatud kulusid), olukorras mil edukaks osutuv pakkuja ise Valga jäätmejaama operaatoriks/haldajaks ei saa. Sisuliselt küsib Hankija/Valga vallavalitsus jäätmevaldajate käest neilt tasuta vastuvõetavate jäätmete osas kaudselt tasu, mis on peidetud jäätmeveo teenustasu sisse. Kuna tegemist on Valga, Otepää ja Tõrva 2 valdade ühise hankega, siis seatakse sellise kohustusega olukord, kus vastav tasu kandub lisaks Valga valla jäätmevaldajatele (elanikele) üle ka Tõrva ja Otepää jäätmevaldajatele. Selgitustaotlusele vastates jäi Hankija Lisas 3 sätestatud seisukohale, et jäätmevedaja ei saa Valga jäätmejaama operaatoriks/haldajaks, kuid peab endiselt hüvitama Valga vallale Valga jäätmejaama haldamisega seonduvad kulud kõigi Valdade jäätmevaldajate teenustasu arvelt. iv. 15.12.2022 paluti Hankijal esitada tasuta vastu võetavate jäätmete kogused jäätmeliikide lõikes igas jäätmejaamas perioodil 2021.a. 12 kuud ja 2022.a. 11 kuud (sõnum nr 704459). Alles vastamise tähtpäeval, s.o 20.12.2022 vastas Hankija, et võtab lisaaja küsimusele vastamiseks. Sisulise vastuse andis Hankija selgitustaotlusele alles 27.12.2022 kl 16:52 (tööpäeva lõpul) ehk algsel pakkumuste esitamise tähtpäeval, mis oli seitse tööpäeva peale selgitustaotluse saamist. Võttes arvesse asjaolu, et teave tasuta jäätmete eeldatavate koguste osas mõjutab tõenäoliselt pakkumuse sisu oluliselt (ülejäänud teenuste hinnastamist) ja pakkujate ringi, on sisuliselt tegu hanke alusdokumentide muutmisega, mis tingib ka pakkumuste tähtaja pikendamise vähemalt 15 päeva lähtuvalt RHS § 82 lg-st 1 - s.o vähemalt kuni 12.01.2022. Kuna Hankija vastas tähtaegselt esitatud selgitustaotlusele hilinenult (lausa 7 tööpäeva hiljem), tuli Hankijal ka sellest lähtuvalt pakkumuste esitamise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra (RHS § 82 lg 3). 28.12.2022 seisuga ei ole Hankija pakkumuste tähtaega pikendanud. v. 15.12.2022 paluti Hankijal iga jäätmejaama (Valga, Otepää ja Tõrva) kohta esitada olemasolevate mahutite loend (mahutite kogus ja maht) (sõnum nr 704460). Nimelt peab lähtuvalt Lisa 3 p-st 8.8 jäätmevedaja lisaks jäätmejaamas olemasolevatele konteineritele paigaldama vajaduse korral piisavas koguses ja suuruses konteinerid jäätmete kogumiseks ja märgistama need jäätmeliigi nimetusega. Selgitustaotlusele vastamise tähtpäeval, s.o 20.12.2022, vastas Hankija, et võtab lisaaja küsimusele vastamiseks. 28.12.2022 seisuga Hankija selgitustaotlusele ei olnud vastanud. vi. 19.12.2022 paluti Hankijal selgitada, millisest TK tingimusest tuleb lähtuda paber- ja kartongjäätmete kogumisel. Nii sisaldas TK (p-d 9.2 ja 9.7) kahte erinevat regulatsiooni vastavas osas (sõnum nr 705024). Eeltoodu näitab järjekordselt selgelt, et Hankija on käitunud hanke alusdokumentide koostamisel hooletult ning esitanud vastuolulisi tingimusi pakkujatele. RHAD tingimused ei või olla vastuolulised, kuivõrd see rikub läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtteid. vii. 19.12.2022 paluti Hankijal esitada avalike konteinerite paiknemise asukohad, et pakkujad saaksid arvutada teenindamise kulud, mis tuleb olmejäätmete teenustega ristsubsideerida (sõnum nr 705025). Hankija vastas järjekordselt hilinenult päev peale vastamiseks ettenähtud tähtaega, s.o 23.12.2022, et võtab vastamiseks täiendava tähtaja. Alles 27.12.2022 kl 16:52 (tööpäeva lõpul) vastas Hankija ka sisuliselt selgitustaotlusele. Seejuures ei vastanud Hankija selgitustaotlusele täielikult esitades ainult Otepää ja Tõrva valla osas teabe ning seda ka ainult konteinerite liigi, mitte asukoha osas. Võttes arvesse, et avalikud konteinerid tuleb paigaldada jäätmevedajal tasuta ning selle rendi ei tasu Vald (vt sõnum nr 705023) muutis Hankija teabevahetuse käigus antud informatsiooniga sisuliselt ja oluliselt Hanke alusdokumente, kuna esitatud teave mõjutab suure tõenäosusega pakkumuste sisu (muude teenuste hinnastamine) ja pakkujate ringi. Hanke alusdokumentide muutmisel tulnuks Hankijal pikendada pakkumuste esitamise tähtaega vähemalt 15 päeva võrra – s.o kuni 12.01.2022. 28.12.2022 seisuga Hankija tähtaega ei olnud täiendavalt pikendanud. 3 viii. 19.12.2022 selgitustaotluses juhiti järjekordselt Hankija tähelepanu sellele, et Hanke alusdokumendid on mittepiisavad ja neis esitatud tingimused ei ole üheselt mõistetavad. Hankijale tehti ettepanek viia tingimused hanke alusdokumentides vastavusse ning lükata vastavalt edasi pakkumuse esitamise tähtaeg RHS § 82 lg 1 kohaselt (sõnum nr 705040). Vastav selgitustaotlus ilmestab hästi juba eeltoodust kooruvat Hankija mustrit, mis väljendub pidevalt hilinenult selgitustaotlustele (poolikult) vastamises, ebapiisavalt, segaselt ja vastuoluliselt esitatud hanketingimustes või üldse osade hankedokumentide esitamata jätmises. Samuti sisuliselt Hanke alusdokumentide korduvas muutmises varjatult teabevahetuse abil. Vastuseks selgitustaotlusele Hankija ei nõustunud, et alusdokumendid on ebapiisavad ning pikendas pakkumuste esitamise tähtaega mitte lähtuvalt hanke alusdokumentide muutmisest, vaid lähtuvalt „hanke objekti mahust“ kuni 05.01.2023. ix. 28.12.2022 paluti Hankijal korrigeerida varasemas selgitustaotluse vastuses (mitte hankedokumentides) nr 705025 antud informatsiooni jäätmejaamades olevate konteinerite osas (sõnum nr 706984). Nii selgus ühe pakkuja initsiatiivil esitatud märkusest, et Otepää jäätmejaam omandis on ainult üks konteiner aia- ja haljastujäätmete kogumiseks ning ülejäänud viis konteinerit, mis Hankija varasema selgituse kohaselt pidid kuuluma Otepää jäätmejaama omandisse, kuuluvad hoopis praegusele operaatorile. Võttes arvesse, et vajadusel peab jäätmevedaja suutma jäätmeliikide kogumiseks paigaldada ka ise konteinereid (Lisa 3 p 8.8), mis toob täiendava lisakulu, omab väga olulist rolli pakkumuse sisule (sh teenustasudele) ja pakkujate ringi kujunemisele see, kas jäätmevedaja saab arvestada ühe olemasoleva konteineriga või kuue konteineriga. Kuna tegu on Hanke alusdokumentide olulise muutmisega, siis oleks tulnud Hankijal pakkumuste esitamise tähtaega pikendada vähemalt 15 päeva võrra (RHS § 82 lg 1) – s.o vähemalt kuni 12.01.2022. 28.12.2022 seisuga Hankija tähtaega pikendanud polnud. x. 29.12.2022 avaldas Hankija täiesti uue dokumendi - Vorm 1 – Hinnapakkumuse vormi, kuid pakkumuste esitamise tähtaega 02.01.2023 seisuga pikendatud ei ole. Kuna vormi täitmine on kohustuslik, mõjutab see pakkumuste vastavust ning hankijal on RHS § 82 lg-st 1 tulenevalt kohustus pikendada pakkumuste esitamise tähtaega kuni 16.01.2023.“ Järelevalveteate esitaja rõhutab kokkuvõtvalt: „Kokkuvõttes nähtub eeltoodust, et Hankija rikub süstemaatiliselt RHS’s sätestatud korda riigihanke läbiviimisel. Seda nii Hanke alusdokumentide koostamisel sisu osas kui ka hankemenetluse läbiviimisel, mh selgitustaotlustele vastamisel (tähtaegade rikkumine, hanke alusdokumentide sisuline muutmine teabevahetuse käigus)“. Järgnevalt märgib järelevalveteate esitaja: „Lisaks eeltoodule rikub otseselt Hankija ja kaudselt Valga vallavalitsus ka tarbijate ehk Valga, Tõrva ja Otepää valdade jäätmevaldajate õigusi sellega, et küsib jäätmevaldajatelt neilt tasuta vastuvõetavate jäätmete osas kaudselt tasu, mis on tegelikult peidetud jäätmeveo teenustasu sisse, samuti kohaliku omavalitsuse enda kulude hüvitamist. Seejuures on tegu Hankijale omase õigusvastase käitumismustriga, mida ilmestavad lisaks praegusele Hankele mh järgmised hanked: Jõelähtme valla korraldatud jäätmeveo teenuste hange viitenr-ga 247347 (vt algselt avaldatud TK p-i 7, mida Hankija oli sunnitud vaidlustuse tulemusel muutma); Raasiku valla korraldatud jäätmeveo teenuste riigihange viitenr-ga 247232 (vt algselt avaldatud TK p-i 7, mida Hankija muutis); Põhja-Pärnumaa 4 valla korraldatud jäätmeveo teenuste hange viitenr-ga 247395 (vt algselt avaldatud TK p- i 7, mida Hankija muutis). Näiteks 09.03.2022 läbiviidud hankes „Põhja-Pärnumaa valla korraldatud jäätmeveo teenuste hange“ (viitenr-ga 247395, edaspidi „Põhja-Pärnumaa hange“) oli Hankija sarnaselt praegusele Hankele TK p-s 7 (ja hankelepingu p-s 13) näinud ette jäätmete käitlusõiguse tasu näol avalik-õigusliku rahalise kohustuse ilma seadusliku aluseta. Vastav TK punkt ka vaidlustati, mis aga jäeti riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi „VAKO“) poolt rahuldamata, kuna Hankija eemaldas vabatahtlikult riigihanke hanke alusdokumentidest vaidlustatud punktid. Järelevalveteate esitaja hinnangul on praeguses Hankes tegu sama olukorraga (eelkõige Lisa 3 p 12), mis Põhja-Pärnumaa ja teistes eelviidatud hangetes. Kui viidatud hangetes küsis Hankija varjamatult „jäätmete käitlusõiguse tasu“, siis nüüd on Hankija olnud nutikam ning lihtsalt nimetanud sedasama õigusvastast tasu jäätmejaama kulude katmiseks. Kusjuures mingeid arveid nende kulude tõendamiseks ei ole Hankija nõus väljastama. Lisaks märgib järelevalveteate esitaja, et Jõelähtme-, Raasiku- ja Anija valla hangetes eemaldati lubamatut tasukohustust sisaldavad sätted paar päeva peale laekunud vaidlustustust seoses Põhja-Pärnumaa hankega. Järelevalveteate esitaja märgib, et nii MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskuse kui ka MTÜ Jäätmehalduskeskuse käitumismustrid nende korraldatud hangetes samastatavad ja sisuliselt ühe ja sama hankija omad. Nii nähtub mittetulundusühing Eesti Jäätmehoolduskeskuse 2022.a majandusaasta aruandest, et 2021. aastal jätkati tegevustega MTÜ Jäätmehalduskeskuse ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ühinemiseks. Majandusaasta aruande kohaselt teostavad mõlemad ühingud samu tegevusi ja esindavad kohalike omavalitsusi. MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus üldkoosoleku otsusega on ka muudetud organisatsiooni põhikirja, millega luuakse eeldused kahe organisatsiooni ühendamiseks ja uue tegevusstrateegia elluviimiseks. Organisatsiooni uueks nimeks saab MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus ning ühendavaks pooleks (ehk nö allesjäävaks ühinguks) on MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus seega praeguses Hankes Hankija“. Järelevalveteate esitaja hinnangul esineb Hankija tegevuses süsteemseid puudujääke RHS’i rakendamisel ning see on viinud pakkujate suhtes läbipaistvuskohustuse rikkumiseni ning jäätmevaldajate (valdade elanikud) õiguste rikkumiseni. Punktis 1 toodust nähtub, et järelevalveteate esitajal on mitmeid konkreetseid etteheiteid, mida palub Rahandusministeeriumil kontrollida ning mille tulemusena teha ettekirjutus Hanke kehtetuks tunnistamiseks RHS § 208 lg 1 alusel või muid kohustuslikke ettekirjutusi, mis ei pea lõppema Hanke kehtetuks tunnistamisega (RHS § 208 lg 2). Kuid ei ole välistatud, et Hankes on minetusi, mis tulevad välja alles Rahandusministeerium järelevalve ajal ja mille kontrollimiseks puuduvad järelevalveteate esitajal efektiivsed vahendid. Järelevalveteate esitaja rõhutab, et Lisa 3 p-s 12 sätestatud jäätmevedaja tasukohustus Valga vallavalitsuse ees ning p-s 3 ja 10 sätestatud kohustus arvestada jäätmeveotasu sisse EVALD’i registri pidamisega seotud kulud on vastuolus PS §-ga 3, 113 ja 157 lg- 2 rikkudes seeläbi ka riigihanke üldpõhimõtteid. Lisa 3 p 12 sätestab tingimused jäätmevedajale Valga jäätmejaama haldamise osas: „12.1. Jäätmejaama haldamist korraldab Valga vallavalitsuse poolt eraldi hankega leitav operaator. Jäätmejaama haldamist kõikides tegevustes korraldab kuni 31.12.2023.a OÜ 5 Marico Metall. Jäätmevedaja ei hakka teostama Valga jäätmejaama haldamise tegevusi. 12.2. Valga vallavalitsus kannab jäätmejaamas tasuta vastuvõetavate jäätmete käitluskulud ohtlike jäätmete ja suurjäätmete osas. Vastava kulu suurus aastas on 20 000 (kakskümmend tuhat) EUR. 12.3. Jäätmevedaja ülesandeks on: 12.3.1. hinnastada 20 000 (kakskümmend tuhat) EUR korraldatud jäätmeveo teenuste maksumuse sisse; 12.3.2. tasuda korraldatud jäätmeveo hankelepingu täitmise perioodi igal aastal punktis 12.3.1. nimetud summa Valga vallavalitsusele viimase poolt määratud reeglite alusel (maksete sagedus, makse tasumise viis)“. Järelevalveteate esitaja märgib: „Nii nähtub Lisa 3 p-st 12, et jäätmevedaja peab arvestama jäätmevaldajatele teenustasu kujundamisel ja hüvitama Valga vallavalitsusele Valga vallavalitsuse poolt kantavad Valga jäätmejaama haldamiskulud olukorras, mil jäätmevedaja ise Valga jäätmejaama operaatoriks/haldajaks ei saa. Kulu, millega jäätmevedaja peab arvestama puudutab nii ohtlike jäätmeid ja suurjäätmeid, mis võetakse vastu tasuta, kui ka eelduslikult muid varjatud KOV’i enda kulusid. Sellega Hankija ja Valga vallavalitsus: (i) küsivad kaudselt jäätmevaldajate käest tasuta vastuvõetavate jäätmete osas analoogselt Põhja-Pärnumaa hankele (vt p 1.5) „jäätmete ainuõiguse andmise tasu“, mis on peidetud jäätmeveo teenustasu sisse; (ii) panevad otseselt jäätmevedajale ning kaudselt läbi teenustasu ka jäätmevaldajale kohustuse kanda kohaliku omavalitsuse (edaspidi „KOV“) enda kulusid, mis ei seostu Valga jäätmeveopiirkonna korraldatud jäätmeveoga ning ammugi mitte Tõrva või Otepää jäätmeveopiirkonna korraldatud jäätmeveoga. Nii ei ole Valga jäätmejaamas tasuta vastuvõetavate jäätmetega seotud kulude kandmise nõue seotud Valga jäätmeveopiirkonna korraldatud jäätmeveoga, kuna (i) edukas pakkuja ei saa Valga jäätmejaama haldamise õigust ega kohustust ning (ii) jäätmeveopiirkonnast kogutud jäätmeid ei pea viima Valga jäätmejaama lähtuvalt TK p-st 14, mille kohaselt määrab Hankija jäätmekäitlus koha (jäätmejaama) eraldi riigihanke raames. Seetõttu on tegemist järjekordse „jäätmete ainuõiguse andmise tasu“ skeemiga nagu varasemates hangetes (Põhja-Pärnumaa, vt p 1.4). Sama hästi võiks Hankija küsida tasu linnavalitsuse ruumide rentimisega seotud kulude hüvitamiseks summas 20 000 eurot, kuna Hankija ei ole isegi nõus väljastama arveid, mis tõendaks, et küsitud 20 000 eurot on tõepoolest seotud Valga jäätmejaamas tasuta vastuvõetavate jäätmete käitlemisega. Tegemist on kohaliku omavalitsuse eelarvelise kuluga, mille osas ei ole Hankijal ega Valga vallavalitsusel õigust seda edasi kanda jäätmevaldajatele (läbi pakkujate esitatud jäätmeveo teenustasu). Kuna tegemist on Valga, Otepää ja Tõrva valdade ühise hankega, milles on lubatud nii hankesisene kui ka väline ristsubsideerimine, siis seatakse sellise tasu ja hüvitise maksmise kohustusega olukord, kus ühe KOV’i enda kulud kanduksid lisaks Valga valla jäätmevaldajatele (elanikele) üle ka Tõrva ja Otepää jäätmevaldajatele. Ehk sellise „tasu“ küsimise ja kulude hüvitamise kohustusega soovivad Hankija ja Valga vallavalitsus lubamatult seada jäätmevaldajatele avalik-õiguslikku tasu ning katta enda kulusid, mis seonduvad Valga vallavalitsusele seadusega pandud kohustusega korraldada jäätmehooldust. Lisa 3 p-i 3 ja 10 kohaselt peab jäätmevedaja kandma Tõrva jäätmejaama haldamisel tekkinud kõik kulud, mis sisaldavad mh ka jäätmevaldajate registri EVALD pidamisega seonduvaid kulusid. Kuigi Otepää ja Valga jäätmejaamade pole eraldi halduskulusid ja nende täpsemat sisu välja toodud Hanke alusdokumentides, sisaldavad ka need tõenäoliselt jäätmevaldajate registri EVALD pidamisega seonduvaid kulusid: „3. Jäätmevedaja kannab jäätmejaamade haldamisega seonduvaid kõiki kulusid. 10. Tõrva jäätmejaama ülevaade Halduskulud 2021.a põhjal: - Telefon, internet, EVALD register: 1569 EUR/…/.“ 6 Seega nähtub ka Lisa 3 p-st 3 ja 10, et Hankija soovib lisaks Valga jäätmejaamale ka Otepää ja Tõrva jäätmejaamade puhul lubamatult katta enda kulusid, sh jäätmevaldajate registri EVALD omi, tarbijate ehk Tõrva ja Otepää jäätmevaldajate arvelt teenustasu kaudu, mille kujundamisel peavad pakkujad arvestama jäätmejaamade kõiki halduskulusid. Isegi juhul, kui Hankija pole Valga ja Otepää jäätmejaamade halduskulude sisse arvestanud otseselt jäätmevaldajate registri EVALD kulusid, kanduksid Tõrva jäätmejaamaga seotud EVALD kulud üle ka Valga ja Otepää jäätmevaldajatele lähtuvalt hankesisese ja -välise ristsubsideerimise lubatavusest. Kui just pakkuja ei jätta seadusvastast tasu/hüvitist arvestamata pakkumuse hinnastamisel, mis omakorda rikub järelevalveteate esitaja õiguseid, kuna ta peab kandma kulu, mida tal ei ole õiguspärasel viisil võimalik teenustasu sisse hinnastada (nö ristsubsideerida). Punktis 2.3 – 2.5 toodud järeldusi ei kummuta ka see, et Hankija on üritanud seadusvastaselt küsitava tasu ja enda kulude hüvitamise nõude peita jäätmeveo teenustasu sisse soovides näidata neid osana JäätS § 66 lg-s 5 sätestatud kuludest. Nimelt lähtuvalt kohaliku omavalitsuse seaduse (edaspidi „KOKS“) § 6 lg-st 1 on KOV’i ülesandeks mh korraldada enda haldusterritooriumil jäätmehooldus. Jäätmehoolduse raames korraldatud jäätmeveo riigihanke läbiviimine on KOV’i avalik ülesanne jäätmeseaduse (edaspidi „JäätS“) § 66 lg 2 ja § 67 lg 1 alusel. JäätS § 67 lg 2 alusel võib KOV riigihanke läbiviimiseks ja sellega seonduvate ülesannete täitmiseks volitada mittetulundusühingut, mille liige vastav KOV on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohalikud omavalitsused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit. Käesoleval juhul on Valga, Tõrva ja Otepää vald MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskuse (Hankija) liikmeks. JäätS § 66 lg 4 kohaselt määratakse jäätmeveo teenustasu valla- või linnavolikogu määrusega. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt peab jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud. Lõige 6 räägib jäätmeveo teenustasu määramise aluseks olevatest tingimustest. Eeltoodust nähtub, et JäätS ning selle § 66 lg 4 alusel kehtestatud valla- või linnavolikogu määrus saavad ette näha vaid jäätmeveo teenustasu, mitte tasu või kulude hüvitamise kohustust, mis katab KOV’i enda muid kulusid. Seda kinnitab ka kohtupraktika, mille kohaselt on korraldatud jäätmeveo teenustasu puhul tegemist avalik-õigusliku rahalise kohustusega, mille kehtestamiseks peab olema seadusest tulenev alus (RKPJK 3-4-1-34-14 p 37). Nii märkis Riigikohus lahendis 3-4-1-34-14 p-s 38, et kui avalik-õigusliku rahalise kohustuse õiguslik alus, s.o JäätS § 66 lg 1prim kehtetuks tunnistatakse, on KOV’l küll õigus korraldada jäätmevedu selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on KOV või selle volitatud MTÜ, kuid KOV’l puudub õigus selle eest oma kulude katteks tarbijatelt teenustasu küsida. Viidatud Riigikohtu lahendist saab teha üldisema järelduse, et olenemata sellest, kas KOV on jäätmete käitluse ja veo lahutanud üksteisest ja asunud ise arveldama jäätmevaldajatega, puudub KOV’il õigus enda kulude katteks teenustasu küsida. Nii on jäätmeveo teenustasu maksmise kohustus seotud ainult jäätmevaldaja kohustusega kanda enda tekitatud jäätmetega seotud kulud (RKPJK 5-18-2, p 46). Seadusest kui ka Riigikohtu otsusest 3-4-1-34-14 järelduvat kinnitas ka Riigikohtu otsus 5- 18-2, kus vaieldi samuti jäätmeveo teenustasu kehtestamise põhiseaduspärasuse üle. Riigikohus selgitas lahendis 3-4-1-34-14 otsustatut: nimetatud otsuses märkis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et pärast JäätS § 66 lõike 1prim kehtetuks tunnistamist puudub omavalitsusüksusel õigus võtta tulevikus tarbijatelt teenustasu oma kulude katteks (p 42). Täiendavalt selgitas Riigikohus, et JäätS ei anna KOV’le õigust 7 nõuda jäätmevaldajatelt teenustasu ka JäätS § 711 lg-s 1 sätestatud jäätmevaldajate registri pidamisega seotud kulude katmiseks, kuna jäätmevaldajate registri pidamine on KOV’i ülesanne, mis on seotud tema üldise kohustusega korraldada jäätmehooldust oma haldusterritooriumil, sh teha järelevalvet jäätmekäitluse üle. Selle ülesande täitmist tuleb KOV’l rahastada muudest allikatest, mitte jäätmevaldajalt nõutavast teenustasust. Jäätmeveo teenustasu maksmise kohustus seotud ainult jäätmevaldaja kohustusega kanda enda tekitatud jäätmetega seotud kulud (p 44 ja 46 - 47). Ka põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on leitud, et kõik KOV’ide poolt avalik- õiguslike toimingute eest võetavad tasud (nagu praegusel juhul Lisa 3 p-s 12 küsitud tasu ja Lisas 3 sätestatud hüvitamiskohustus KOV’i enda ülesandega seotud kulutusetega seoses) peavad olema sätestatud riikliku lõivuna seaduses ning kehtima kohustuslikuna kõikides omavalitsusüksustes. Teine alternatiiv oleks sätestada lõiv kohalike maksude seaduses, kuna sel juhul oleks igal omavalitsusüksusel ise õigus otsustada vastava tasu kehtestamine oma haldusterritooriumil (selline otsus tehti nt parkimistasu puhul, mis vastab osaliselt nii maksu kui avalik-õigusliku teenustasu tunnustele, vt RKÜKo 3-1-1- 27-01).1 Vaatamata ilmsele keelule nõuda üldse mingit tasu jäätmete käitlemise eest või KOV’i enda kulude hüvitamist, puudub siinkohal ka Valga, Tõrva ja Otepää vallavolikogu vallavolikogu poolt kehtestatud määrus (nt JäätS § 66 lg 4 alusel kehtestatud jäätmehoolduseeskirjas), mis vastava tasu maksmise või kulude hüvitamise kohustuse kehtestaks. Vastavalt põhiseadusele ning eeltoodud kohtupraktikale tuleb KOV’i üksusel sarnaselt kohalikule maksule ka muu avalik-õiguslik rahaline kohustus kehtestada volikogu määrusega. Eeltoodust järeldub, et Hankijal puudub õigus Lisa 3 p-de 3, 10 ja 12 alusel Valga (ja ka Otepää ning Tõrva) valla enda kulude katteks tasu või kulude hüvitamist küsida (läbi jäätmeveo teenustasu) jäätmevedajalt, sest sellega pannakse sisuliselt avalik-õiguslik rahaline kohustis jäätmevaldajale. Avalik-õigusliku rahalise kohustusega sätestamiseks, aga peab olema alus seaduses vastavalt põhiseaduse PS §-le 3, §-le 113 ja § 157 lg-le 2 alus, mis praegusel juhul puudub (nii JäätS’s, Valdade jäätmehoolduseeskirjades kui ka mujal õigusaktides). Järelikult riivab Hankija Lisa 3 p-de 3, 10 ja 12 alusel küsitud tasu ja kulude hüvitamise nõudega jäätmevaldaja õigusi ning seega esineb ka avalik huvi järelvalvemenetluse algatamiseks. Viidatud hanketingimused on lisaks vastuolule PS-ga ka vastuolus RHS § 3 lg-ga 1 (läbipaistvuskohustus), kuna Hankija on sätestanud hanketingimused, mis on vastuolus hankedokumentide aluseks olevate õigusaktidega olemata piisavalt üheselt mõistetav ja selge. Sellega riivatakse jäätmevedaja, sh järelevalveteate esitaja, õigusi. Nimelt saab edukas pakkuja saab hankelepingu sõlmimise alusel JäätS § 68 lg 1 alusel ainuõiguse osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas, mistõttu tekib edukal pakkujal jäätmevaldajate vastu tasunõue automaatselt seaduse alusel. JäätS § 69 lg 1 alusel loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo registreeringu kehtima hakkamisest. JäätS § 69 lg 1 loob jäätmevaldaja ja - vedaja vahel seadusest tuleneva lepingusarnase võlasuhte VÕS § 3 p 6 mõttes, mille põhisisuks on jäätmevedaja kohustus jäätmed kokku koguda ja ära vedada 1 Madise. Ü. Kalmo. H. Kask. O. jt. Eesti Vabariigi Põhiseadus: kommenteeritud vlj, 5. parandatud ja täiendatud vlj. Juridicum, 2020. - § 113, vnr 15. 8 ning jäätmevaldaja kohustus selle eest maksta2. Vedaja ei saa seadusjärgse võlasuhte raames nõuda jäätmevaldajalt tasu või muu hüvitise maksmist, mida ei ole seaduse või delegatsiooninormi raames kohaliku omavalitsuse õigusaktiga selgelt ette nähtud. Seega peab õigus nõuda jäätmevaldajalt tasu, sh tasu suuruse, tasu maksmise tingimuste ja veetavate jäätmete koguse kindlakstegemise kord selgelt tulenema õigusaktist.3 Kuna Hankija nõuab jäätmeveo teenustasu hulka arvata kulu, mida õigusaktid (nt JäätS § 66 lg 5 ja 6 või Valga jäätmehoolduseeskiri § 14) ette ei näe, siis on tegemist õigusvastase kuluga, mida ei ole edukal pakkujal võimalik õiguspäraselt jäätmevaldajalt sisse nõuda. See omakorda rikub järelevalveteate esitaja õiguseid, kuna peab kandma kulu, mida tal ei ole õiguspärasel viisil võimalik teenustasu sisse hinnastada (nö ristsubsideerida). Järelevalveteate esitaja rõhutab, et Hankija ei pikendanud peale Hanke alusdokumentide korduvat sisulist muutmist, täiendavate Hanke alusdokumentide hilinenult avaldamist ning hilinenult selgitustaotlustele vastamist, pakkumuste esitamise tähtaega RHS’s sätestatud miinimumaja (RHS § 82 lg 1) ega ka mõistliku aja võrra (RHS § 82 lg 3).“ Rahandusministeerium ülesandeks on teostada avalikes huvides riiklikku ja haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle (RHS § 180 p 6 ja § 203 lg 1). Järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus tuleb lõpetada, kui esineb RHS § 206 lg-s 1 loetletud järelevalvemenetlust välistavad asjaolu. Käesoleval juhul ei esine RHS § 206 lg-s 1 nimetatud menetlustakistusi järelevalvemenetluse alustamiseks ja riigihanke õiguspärasuse kontrollimiseks. Lähtudes järelevalveteates esitatud RHS-i rikkumise põhjendatud kahtlustest ning juhindudes RHS §-st 203, § 205 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2, alustab Rahandusministeerium järelevalvemenetlust Mittetulundusühingu Eesti Jäätmehoolduskeskus kontsessioonilepingu sõlmimise riigihanke menetluse „Valgamaa omavalitsuste korraldatud jäätmeveo teenuste riigihange“ viitenumber 255976, õiguspärasuse kontrollimiseks. Palume hankijal esitada üksikasjalikult põhjendatud seisukoht kõikide eelnevalt välja toodud rikkumiste kahtluste kohta hiljemalt 09.01.2023. Ühtlasi palume hiljemalt 04.01.2022 lisada riigihangete ja riigiabi osakonna jurist Madli Juhani, isikukood 47809140284, riigihangete registris riigihanke meeskonda vaatlejana dokumentide kontrolli teostamiseks. Juhime tähelepanu, et RHS § 205 lg 3 kohaselt ei tohi sama paragrahvi lg 1 p 1 kohaselt alustatud järelevalvemenetluse korral hankija anda nõustumust hankelepingu või raamlepingu sõlmimiseks enne järelevalvemenetluse lõppemist või enne ettekirjutuse täitmist RHS § 208 lg-s 2 sätestatud juhul. Nimetatud keeldu rikkudes sõlmitud hanke- või raamleping on seadusest tulenevalt automaatselt tühine. Riigihangete seaduse eelnõu seletuskirjas on osundatud, et juhtumipõhise järelevalvemenetluse eesmärkidega ning hanke- ja raamlepingu sõlmimise keelu mõttega ei ole vastuolus, kui järele- valvemenetluse ajal hankija lõpetab rikkumise vabatahtlikult enne ettekirjutuse teatavakstegemist (vt. RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 138). 2 RKHKo 3-2-1-80-13, p 54 3 Samas, p 57. 9 Eeltoodust tulenevalt ei takista RHS § 205 lg 3 hankijal rikkumisi kõrvaldada ning kui rikkumist kõrvaldada pole enam võimalik, on hankijal RHS § 73 lg 3 p 6 alt II kohaselt õigus tunnistada riigihange põhjendatud vajaduse korral omal algatusel ise kehtetuks (vt. Riigihangete seaduse eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 138). Hankija poolt hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on järelevalvemenetlust välistav asjaolu RHS § 206 lg 1 p 4 kohaselt, mistõttu nimetatud juhul lõpetab Rahandusministeerium alustatud järelevalvemenetluse ilma hankijale ettekirjutust tegemata lähtudes RHS § 73 lg 3 p 6 ja § 206 lg 1 p 4. Selgitame siinjuures, et võimaliku rikkumise kõrvaldamiseks on riigihanke alusdokumente võimalik hankijal muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist (RHS § 138 lg 1 ja 81 lg 1). Hankija selgitused ja teated palume esitada Rahandusministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil [email protected] ja [email protected]. Järelevalvemenetlust puudutavate täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Madli Juhani poole (tel 611 3400, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu osakonnajuhataja asetäitja Madli Juhani 6113931 [email protected] 10
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel