dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Audiitorkogu arvamus HLÜS muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Rahandusministeerium · 3. jaanuar 2023
Viit
13-1.1/10192-9
Registreeritud
3. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Audiitorkogu
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE
Sari
13-1.1 Kirjavahetus finantsturgude ja panganduse küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-1.1/2022
Vastutaja
Kristen Leppik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎2.01.2023 Audiitorkogu arvamus HLÜS muutmise ja sellega seotud t.asice107 KB

Sisu (failidest)

Lugupeetud rahandusminister Teie:27.12.2022 [email protected] Meie: 02.01.2023 nr 3-2.1 Finantsturgude poliitika osakond [email protected] Arvamus hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Esitame oma arvamuse seaduseelnõu kohta. Audiitorkogu eesmärkidest ja ülesannetest tulenevalt peame eelkõige oluliseks esitada oma ettepanekud audiitorteenuse osutamisega seonduvate õigusnormide kohta. Arvamuse avaldamiseks on ettenähtud väga lühike tähtaeg. Eelnõu esitati tutvumiseks kalendriaasta lõpus, oodates arvamust algava aasta esimesel tööpäeval. Niivõrd lühikese tähtaja jooksul ei olnud Audiitorkogul võimalik konsulteerida Audiitorkogu tööorganite liikmetega – juhatusest, metodoloogiakomisjonist ja juristide võrgustikust. Seetõttu on siinsete tähelepanekute puhul tegemist pigem üldiste tähelepanekutega. Detailsemad ettepanekud esitame ilmselt täiendavalt eelnõu edasise menetluse käigus lootuses, et koostaja tutvub veel kord meie varem esitatud ettepanekutega, sh ettepanekutega, mis esitasime ühistel töökoosolekutel ja leiab võimaluse veel kord kohtuda ning audiitorkontrolli käsitlevad nõuded üle vaadata. Meil on hea meel tõdeda, et mitmeid meie ettepanekuid on täiendavas eelnõus arvesse võetud, sh: - täpsemalt on eristatud välisaudiitori ja revisjoni tööd, audiitoril ei ole enam kohustust kontrollida § 281 nõuete täitmist, - mitmed eelmises eelnõus märgitud määratlemata õigusmõisted on eelnõust välja jäetud või täpsemalt määratletud, näiteks likviidsuspuhvri mõiste. Meie esialgsed tähelepanekud eelnõu kohta audiitorkontrolli osas on järgmised: 1. Eelnõu § 41 lg 1 § 41 lg 1 näeb ette, et hoiu-laenuühistu raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud. Auditi võib asendada ülevaatusega, kui hoiu-laenuühistu kaasatud hoiuste maht on väiksem kui 1 000 000 eurot. Nimetatud õigusnorm ei ole kooskõlas AudS § 91 sätestatud üldiste auditi kohustuse kriteeriumitega. Kindlasti ei tohiks valdkonna eriseadus ette näha leebemaid auditi kriteeriume kui AudSs on sätestatud. Sellest tulenevalt tuleb õigusnormi lisada, et auditi võib asendada ülevaatusega, kui hoiu-laenuühistu (edaspidi HLÜ) kaasatud hoiuste maht on väiksem kui 1 000 000 eurot ja HLÜl ei ole raamatupidamise aruande auditi kohustust tulenevalt AudS § 91 lg-st 1 ja 2. Lisame, et eelnõus kasutatakse mitmes sättes terminit „auditeeritud“, kuigi audiitorkontrolli on võimalik teostada ka ülevaatusena. Näit § 413 lg 2 p. 1. Soovitame eelnõu terminoloogiat nimetatud osas muuta, kasutades pigem mõistet „audiitorkontroll“. 2. Eelnõu § 41 lg 4 Täpsustamist vajavad järgmised teemad: • Kliendi kohustus tellida eritöö Oleme oma eelmises arvamuses eelnõule selgitanud, et tegemist on audiitori eritööga. Nimetatud eritöö tingimused lepib audiitorettevõtja kliendiga kokku kliendilepingus. Kuna tegemist on eritööga, mitte raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolliga, peab seaduses määratlema, et hoiu-laenuühistul on kohustus tellida audiitorilt nimetatud eritöö. Hetkel pakutud sõnastuses tekiks arusaamatu ja praktikas lahendamatu olukord, kus seadus näeb ette audiitorile kohustuse läbi viia seaduses nimetatud nõuete audiitorkontroll, kuid HLÜl kohustust eritööd tellida ei ole. Audiitor ei saa omal initsiatiivil ühtegi majandusüksust kontrollima minna, isegi kui see on seadusse nõudena kirjutatud, vaid antud töövõtu peab HLÜ temalt tellima. Seetõttu peab seadus nimetatud eritöö tellimise kohustuse HLÜdele ette nägema. • Audiitorkontrolli standard ja kindlustunde aste Oleme varasemalt selgitanud, et eritöö puhul on kriitiliselt oluline seaduses märkida, mis standardi kohaselt audiitor HLÜ poolt temalt tellitava töövõtu peab läbi viima. Peame siin kõige asjakohasemaks audiitorkontrolli standardit ISAE 3000, põhjendatud või piiratud kindlustunnet andvana. Samuti on oluline arvestada, et kõigi eritöö objektide osas ei ole põhjendatud kindlustunde andmine võimalik. Klientide võrdse kohtlemise ja seaduse nõuete selguse huvides peab seadus määratlema, milliste nõuete osas ootab seadusandja põhjendatud kindlust ja millal eeldatakse piiratud kindlust. • Täpsemad kriteeriumid § 27, 271 lg 4 ja § 28 nõuete osas ja nõuete selgem ning arusaadavmääratletus Oleme oma eelmises arvamuses ning kohtumistes ja kirjavahetuses selgitanud, millised audiitorkontrolli nõuded vajaks rohkem selgust. Kahjuks ei ole kõiki meie ettepanekudi arvesse võetud. Rõhutame veel kord, et audiitor saab ISAE 3000 põhjendatud või piiratud kindlust andva töövõtu raames kontrollida seaduses sätestatud nõuete täitmist, mis on piisavalt määratletud, et audiitor saaks neid käsitleda kriteeriumina. Kokkuvõtteks Oleme jätkuvalt huvitatud HLÜde audiitorkontrolli nõuete selgemast määratlemisest ja soovime jätkata koostööd selles vallas. Oleme oma senised seisukohad esitanud finantsteenuste poliitika osakonnale ja loodame, et koostöö osakonnaga jätkub. Leiame, et osutatava audiitorteenuse nõuded peavad olema vajalikud, proportsionaalsed, selged ja audiitoritele arusaadavad. 2/3 Jääme ootama Teie tagasisidet. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Märt-Martin Arengu Audiitorkogu president 3/3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →