Rahandusministeerium · 3. jaanuar 2023
Sisu (failidest)
Austatud rahandusminister Annely Akkerman ja rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk
30. detsembril 2022
SEISUKOHT
Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõule
27.12.2022. a edastas rahandusminister Annely Akkermann hoiu-laenuühistutele
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Tallinna Hoiu-Laenuühistu ei kooskõlasta ega nõustu esitatud kujul eelnõuga ning esitab
alljärgnevalt oma põhjendused kooskõlastamata jätmisele.
1. Ühistulises vormis finantsteenuste osutamine Eestis ajalooliselt
Ühistulises vormis finantsteenuste osutamine sai Eestis alguse juba oktoobris 1802, mil keiser
kinnitas Eestimaa Aadli Krediidikassa ja Liivimaa Aadli Krediidiühistu põhikirja. Viimane alustas
tegevust küll järgmisel aastal. Eestimaa Maade Krediitselts alustas protsenti kandvate hoiuste
vastuvõtmisega 1806. a.
26.06.1900. a võetu vastu otsus Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse loomiseks. Kui enne 1905.
a loodi 10 hoiu-laenuühingut, siis aastatel 1908-1913 loodi neid 80.
Täna on eelnõuga soov see enam kui 200 aastane traditsiooniline ettevõtlusvorm
sundlõpetada järgneva viie aastaga.
Seda hoolimata asjaolust, et „Ühistulises vormis finantsteenuste osutamine – kehtiva
regulatsiooni muutmise väljatöötamiskavatsus“ (edaspidi „VTK“) kohaselt on oluline jälgida
regulatsiooni väljatöötamisel, et nõuded ei oleks HLÜ-dele ebaproportsionaalsed ega
ebamõistlikult koormavad, mis võib selle sektori üldse välja suretada.
Ometi on eelnõu ja selle seletuskirja kohaselt kolmas etapp, so HLÜS-i kehtetuks tunnistamine
alates 01.01.2028. a, nõuete intensiivsuse osas kõige radikaalsem. Sisuliselt on HLÜ-d valiku
ees, kas üldse senisel kujul jätkata, jätkata mõnel muul kujul või üldse oma tegevus lõpetada.
Sealjuures on eelnõuga võetud ära võimalus jätkata senisel kujul, kuivõrd HLÜ olemasoleval
kujul lakkab HLÜS-i kehtetuks tunnistamisega olemast.
2. Eelnõu eesmärk
VTK on välja toonud kavandatava eelnõu eesmärgina luua kaasaegne ja ühistulises vormis
tegutsevate finantsasutuste sektorit proportsionaalselt reguleeriv õigusraamistik, mis on
kohane avatud majandusruumiga väikeriigile, kus olulisel kohal on mh mikro- ja väikese
suurusega ettevõtjate rahastamine. Plaanitava regulatsiooniga tuleb leida mõistlik tasakaal
halduskoormuse ning vastavate regulatiivsete nõuete vahel, et tagada kokkuvõttes hoiu-
laenuühistute ja ühistupankade usaldusväärsus ja läbipaistvus.
VTK-s viidatud eesmärk on selgelt kooskõlas EL-i nelja kehtiva prioriteediga, eelkõige kodanike
ja vabaduste kaitse ja tugev ja elujõuline majanduslik baas. Samuti on ka Euroopa Komisjoni
üheks prioriteediks inimeste hüvanguks toimiv majandus.
Ühistulises vormis finantsteenused teenivad selgelt inimeste hüvangut, suurendades võrdsust
maapiiirkonna ning tõmbekeskuste vahel, kuivõrd just maapiirkondade finantseerimist
krediidiasutused harilikult ei paku. See on olnud ka VTK selge eesmärk.
VTK kohaselt peavad muudatused toetama: 1) võrdsete ja asjakohaste reeglite tagamist
võrreldes teiste finantsteenuste pakkujatega; 2) finantssektori usaldusväärsuse säilimist
laiemalt; 3) ettevõtluskeskkonna arengut, sh mikro- ja väikeettevõtlusele suunatud teenuseid,
finantsturu mitmekesisust ja konkurentsivõimelisust; 4) regionaalset arengut finantsteenuste
pakkumises ehk soodustama finantsteenuste kättesaadavust ka väljaspool Tallinna; 5) hoiu-
laenuühistu liikmete suuremat enesealgatust ja asjakohast kontrolli HLÜ-de toimimise üle; 6)
tarbijate ja ettevõtjate piisavat kaitset.
Edastatud eelnõu seletuskirjas on märgitud, et hoiu-laenuühistute kui äriühingute ja nende
liikmete ettevõtlusvabaduse ja omandivabaduse piiramise legitiimseks eesmärgiks on
käesoleval juhul kuritegevuse vastane võitlus ja liikmetest hoiustajate omandivabaduse
kaitse.
Justiitsministeeriumi veebilehe andmetel on kehtivad kuritegevuse vastased prioriteedid
(kinnitatud 14.04.2021): 1) suurendada kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist; 2) võttes
arvesse küberkeskkonna suurenevat rolli kuritegude toimepanemisel; 3) keskendudes
süüteomenetluses ohvrikesksusele; 4) tagades vähemalt tänasel prioriteetsuse tasemel
organiseeritud narkokuritegude, inimkaubanduse ja riigivastaste kuritegude vastase võitluse.
Eelnõust ega selle seletuskirjast ei nähtu, kuidas võitleb sektori sundlõpetamine
kuritegevusega. Samuti ei nähtu eelnõust ega selle seletuskirjast, kuidas tagavad planeeritud
muudatused VTK-s väljatoodud eesmärkide saavutamist.
3. Usaldusväärsuse nõuded kehtivas HLÜS-s.
Kehtiv HLÜS sätestab VTK kohaselt viis põhimõttelist nõuet, et tagada HLÜ piisav likviidsus ja
kapituleeritus: 1) HLÜ peab paigutama vähemalt 5 % oma liikmete hoiuste summast
nõudmiseni hoiusena krediidiasutustesse; 2) keeld omandada kinnisasju, mis pole vajalikud
peamiseks ja püsivaks tegevuseks; 3) keeld osaleda täisühingus või täisosanikuna
usaldusühingus; 4) HLÜ investeeringud põhivarasse, sh finantspõhivarasse ei tohi olla
suuremad HLÜ omakapitalist; 5) HLÜ bilansiliste nõuete summa klientide vastu ja
bilansiväliste kohustuste summa kokku ei või ületada kümnekordset omakapitali summat.
Lisaks on euroalas pankadele ettenähtud kohustuslik reserv 1 %, mida tuleb hoida täies
ulatuses keskpangas, vastav nõue kehtib ka HLÜ-dele
Viimane on võrdväärne krediidiasutustega, kus võrreldes HLÜ-de suhtes kehtivale 10 %-le
kehtivad kapitali- ja puhvrinõuded vastavalt olulisusele kas 11,5 % või 13,5 % ulatuses.
4. Usaldusväärsuse nõuded planeeritavas HLÜS-s.
Planeeritav HLÜS muudab p-s 3 viidatud viite nõuet järgmiselt: 1) HLÜ peab paigutama
vähemalt 10 % oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena krediidiasutustesse või
muudesse likviidsetesse varadesse; 2) keeld omandada kinnisasju, mis pole vajalikud
peamiseks ja püsivaks tegevuseks; 3) keeld osaleda täisühingus või täisosanikuna
usaldusühingus või omandada suuremat kui 10 %-list otsest või kaudset osalust
krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, va ühistupangas; 4) HLÜ investeeringud
põhivarasse, sh finantspõhivarasse ei tohi olla suuremad HLÜ omakapitalist; 5) HLÜ
bilansiliste nõuete summa klientide vastu ja bilansiväliste kohustuste summa kokku ei või
ületada kümnekordset omakapitali summat.
Lisaks planeeritakse kehtestada täiendavad nõuded HLÜ-de likviidsusele, mille eesmärgiks on
eelnõu seletuskirja kohaselt, et HLÜ on võimeline igal ajal rahuldama liikmete kui
võlausaldajate õigustatud nõudeid.
5. Järelevalve nõuded
VTK-s kaaluti viite varianti HLÜ-de järelevalve osas: 1) kehtivate sisemiste kontrollireeglite
tõhustamine ja seadusega täpsemate aluste määratlemine; 2) osaliselt või täielikult Eesti
Hoiu-laenuühistute Liidu või HLÜ-de Keskühistu poolt järelevalve teostamine; 3) FI poolt
järelevalve teostamine või alternatiivselt FI poolt üksnes suuremate HLÜ-de järelevalve
teostamine; 4) järelevalve teostamine muu organi poolt – RAB volituste laiendamine või Eesti
Pank; 5) eelnevate variantide kombineerimine.
Hoiuste piisav ja pankadega võrdse kaitse tagamiseks on VTK-s välja toodud kaks varianti: 1)
kohustus ühineda kõigil HLÜ-del vastava eraõigusliku hoiuste tagamise skeemiga; 2)
Tagatisfondiga ühinemine, mis ühtlasi tähendaks ka Tagatisfondi seaduse muutmist.
VTK-s on hinnatud kolme meetme võimalikku mõju, so 1) HLÜ tegutsemise nõuete muutmine,
sh sisemise kontrollialase regulatsiooni muutmine; 2) järelevalve kohaldamine osadele HLÜ-
dele (vastavalt mahtudele) või kõikidele HLÜ-dele; 3) HLÜ-de hoiuste tagamine läbi
Tagatisfondi.
Kasutades meedet 2 on VTK hinnanud meetme mõju keskmiseks eeldusel, et HLÜ-de puhul
saavad teenuseregulatsioon ja organisatsioonilised nõuded mitte ülemäära komplitseeritud
ning sellega ei kaasne väga suurt aruandluskoormust.
Eelnõus ei ole kaalutud VTK-s väljatoodud variantide kasutamist või kasutamata jätmist ning
märgitud üksnes, et finantssektori ettevõtjate maksevõimelisuse pidev järelevalve on
spetsiifiline finantsjärelevalve funktsioon ja muid alternatiivseid lahendusi ei ole võimalik
pakkuda.
Arvestades, et VTK-s on pakutud alternatiivseid lahendusi viis, jääb selgusetuks, millised on
kaalutlused alternatiivsete lahenduste tähelepanuta jätmisele.
6. Eelnõu täiendavad kitsaskohad
Lisaks juba väljatoodud selgetele vastuoludele varasema VTK ning hilisema eelnõu vahel,
millest vast kõige kesksemaks saab pidada selget eesmärgi erinevust, peame vajalikuks Teie
tähelepanu juhtida veel järgmisele.
Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja (edaspidi „Eeskiri“) § 3 kohaselt
peab seaduseelnõu olema kooskõlas EV põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud
põhimõtete ja normide, EV suhtes jõustunud välislepingute ning EL õigusega.
Eelnõu seletuskirjas on analüüsitud eelnõu kooskõlas EL õigusega ühes lõigus, milles on leitud,
et CDR art 9 näeb ette, et liikmesriigid peavad keelama avalikkuselt hoiuste ja muude
tagasimakstavate vahendite vastuvõtmise isikutele, kes ei ole krediidiasutused. Käesolevaga
nähaksegi ette, et kui soov on hoiuseid kaasata, siis peab ühistuna tegutsema panga või
ühistupangana. See lahendus on täpselt kooskõlas EL õigusega.
CDR art 2 lg 5 p 6 kohaselt ei kohaldata CDR-i hoiu-laenuühistu kohaselt tunnustatavatele
hoiu-laenuühistutele Eestis.
Enamgi veel. Eesti Seletava Sõnaraamatu kohaselt on liige mingisse organisatsiooni, organisse,
liitu vm ühendusse kuuluv isik või juriidiline isik, kuid avalikkus üldsus, laiemad hulgad.
Jääb selgusetuks, kuidas on ministeerium olemasolevat regulatsiooni ning kehtestatud
erandit CDR-i mõttes tõlgendanud selliselt, et hoiu-laenuühistute liikmeid saab lugeda
avalikkuseks. Samas seletuskirjas on ministeerium märkinud, et hoiu-laenuühistute poolt
kaasatud hoiuste maht vastab ligikaudu 0,4 %-le krediidiasutuste kaasatud hoiuste mahust.
Eeltoodust tulenevalt ei saa ei grammatilistel ega sisulistel kaalutlustel samastada avalikkust
ja selgelt piiratud turgu.
Eeltoodust tulenevalt ei muuda eelnõu seletuskirjas toodud laused eelnõud EL õigusega
kooskõlas olevaks.
Mõistame, et HLÜ-de lõpetamine on poliitiline tahe, kuid poliitiline tahe ei võimalda
ignoreerida eelnõude koostamisele kehtivat regulatsiooni, EL õigust ega EV Põhiseadust.
Olukorras, kus põhjendamisest olulisem, on eelnõu kiire menetlemine, mis nähtub selgelt ka
antud tähtajast – 4 tööpäeva, ei saa nõustuda, et eelnõu on koostatud ja/või menetletud
Eeskirja kohaselt.
Eelnõu kohaselt ei taga kehtiv õigus õiguslikku keskkonda vaba turu toimimiseks, et kaitsta
HLÜ liikmetest hoiustajaid ettevõtja juhtide õigusvastase tegevuse eest ega äritegevuse
kahjustamisest. Mõnede hoiu-laenuühistute reklaam on liiga agressiivne ja oma majandusliku
sisu poolest eksitab (isikutele jääb reklaamist tunne, et tegemist on pangaga).
Kehtiva reklaamiseaduse § 4 kohaselt on keelatud reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab
või tõenäoliselt eksitab isikuid, kellele see suunatud või kelleni see jõuab, ja mis eksitava
iseloomu tõttu võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel
kahjustab või võib kahjustada reklaami tellija konkurenti. Reklaamiseaduse nõuete täitmise
üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Viidatud regulatsioon on kehtiv ja selle üle teostatakse riiklikku järelevalvet, mistõttu ei saa
ka vastavad põhistused eelnõu seletuskirjas anda alust kogu sektori sundlõpetamiseks.
Eraldi peame vajalikuks märkida eelnõu seletuskirjas korduvalt ja pidevalt viidatava
konkurentsi tagamise põhjendust. Sealjuures on eelnõuga piiratud üksnes hoiu-laenuühistute
reklaami, aga mitte võrreldavate krediidiasutuste oma.
Võrdne kohtlemine kehtib põhimõttena mõlemal juhul ning ministeerium ei saa oma suva
järgi rakendada põhimõtet sektori lõpetamise põhjendusena, kuid jätta reklaamiseaduse
muutmisel rakendamata.
Lisaks ettevõtlusvabaduse piiramisele, mida ministeerium on enda eelnõu seletuskirjas
mõnevõrra analüüsinud, on tegemist selge õiguskindluse põhimõtte rikkumisega.
Õiguskindluse põhimõte tuleneb Põhiseaduse §-st 10 ning muudab õiguskorra
usaldusväärseks. Kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku
olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas
(õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes
(õiguspärase ootuse põhimõte). 1 Riigi sõnamurdmisega saab tegemist olla siis, kui riik
kehtestab ebasoodsatest tagajärgedest hoolimata tema suhtes uue, vähem soodsa
regulatsiooni.2 Kuigi õiguspärane ootus ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või sooduste
lõpetamine on üldse lubamatu, kuid oluline on iga regulatsiooni muutmisel kaaluda
vastanduvaid huve ja selgitada välja, kas huvi olemasoleva regulatsiooni muutmiseks ei
kahjusta ülemäära selle isiku õigusi, kes on kehtivat regulatsiooni usaldades oma elu selle järgi
korraldanud.
Samuti on nõutav, et diskretsiooni alusel antud aktidest nähtuks nende andmise kaalutlused
ja põhjendused ning sellised aktid oleksid kohtulikult kontrollitavad.3 Iga põhiõiguse piirang
peab teenima mõnd legitiimset eesmärki ja olema selle saavutamiseks sobiv.
Eelnõu seletuskirjas on näiliselt analüüsitud riive sobivust, kuid analüüs jätab märkimata
milline on eesmärk, mille saavutamist riive toetab. Samuti on näiliselt analüüsitud vajalikkust,
nentides, et muid alternatiivseid lahendusi pole pakkuda. Eelnõu seletuskirjas on viidatud küll
Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ettevõtja tegevuse peatamine on mõõdukas üksnes
erandlikel asjaoludel. Tegemist on äärmusliku abinõuga, mis seab ohtu ettevõtja tegevuse
jätkumise. Ettevõtja tegevuse peatamisel halveneb tema majanduslik seisund, mille tõttu
saavad kahjustatud ettevõtja võlausaldajate ja töötajate õiguspärased huvid.4 Sealjuures ei
ole eelnõu seletuskirjas toodud välja, mis on need erandlikud asjaolud, mis tingivad käesoleval
juhul meetme mõõdukuse.
1
RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 12, RKPJKo 15.12.2005, 3-4-1-16-05, p 20, RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-
05, p 21
2
RKÜKo 26.06.2014, 3-4-1-1-14, p 89
3
HKMS § 158 lg 3
4
RKHKo 10.03.2005, 3-3-1-77-04
7. Lõpetuseks
Hoolimata käesolevas seisukohas märgitust, on eelnõus siiski ka palju tervitatavat. Tallinna
Hoiu-Laenuühistu on seisukohal, et nii HLÜ-de usaldusväärsuse tagamise nõuete
täpsustamine, likviidsusnõuete lisamine, laenudele esitatavate nõuete, vastutustundliku
laenamise põhimõtte rakendamise ning liikme krediidivõimelisuse hindamise täpsustamine
on üksnes tervitatavad muudatused. Samuti ei ole Tallinna Hoiu-Laenuühistu vastu ka
volikogu täiendavale piiramisele, so 50 liikme kohta ühe voliniku asemel 25 liikme kohta ühe
voliniku valimisega.
Siiski ei saa lähenevad valimised tähendada seda, et kogu kehtivat regulatsiooni ning praktikat
eirates surutakse läbi eelnõu, millega suletakse terve sektor ning sealjuures jäetakse sektori
sulgemine olulises osas analüüsimata ning alternatiivseid lahendusi, mille mõju sektorile on
hinnatud oluliselt madalamaks, põhjendamatult kõrvale jättes, mistõttu ei nõustu Tallinna
Hoiu-Laenuühistu edastatud kujul eelnõuga tervikuna.
Lugupidamisega
Marjana Hiie
Tallinna Hoiu-Laenuühistu