Haapsalu Linnavalitsus
Teie 07.11.2022 nr 6-1/13/19-14
[email protected]
Meie 03.01.2023 nr 15-3/9467-2
Arvamus Haapsalu linna Nõmme küla
Majaka kinnistu detailplaneeringu kohta
Rahandusministeeriumile esitati 30.11.2022 planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 133 lõike 1
kohaselt arvamuse andmiseks 18.02.2010 kehtestatud Ridala valla üldplaneeringu (edaspidi
üldplaneering) kohane Haapsalu linna Nõmme küla Majaka kinnistu detailplaneering (edaspidi
detailplaneering).
Detailplaneering on algatatud Haapsalu Linnavalitsuse 08.01.2020 korraldusega nr 14.
Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punkt 3 mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevusi, seetõttu ei
koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangut ja ei algatatud KSH-d.
Planeeringuala paikneb üldplaneeringu kohaselt väikeelamumaa juhtotstarbega alal E4, kus on
lubatud ka ühiskondlike hoonete, transpordi-, üld- ja metsamaa juhtotstarbed.
Planeeringuala, suurusega 1,7 ha, moodustavad elamumaa sihtotstarbega Majaka kinnistu
(67401:001:1940, kõlvikuliselt koosseisult metsamaa, õuemaa, muu maa) ja seda läbiv avalikult
kasutatav Sihi vallatee. Planeeringualal on ehitusregistri andmetel elamu, kuur-ladu, kuur-laut ja
saun. Juurdepääs planeeringualale on Paralepa (16120) riigiteelt ja Sihi vallateelt.
Planeeringuala läbib Ungru oja, detailplaneeringus on käsitletud selle kallasrajale juurdepääsuga
seonduvaid küsimusi. Suur osa planeeringualast paikneb Ungru oja üleujutusalas. Planeeringuala
läbib Paralepa sihi ülemise tuletorni siht, detailplaneeringu seletuskirja kohaselt ei ulatu
kavandatav hoonestus selle tulesektorisse ja ka olemasolev hoonestus ei takista tuletorni tööd.
Detailplaneeringu eesmärk on jagada planeeringuala neljaks krundiks, määrata ühele krundile
ehitusõigus ja hoonestusala olemasolevale elamule ja kolmele abihoonele ehitisealuse pinnaga
400 m2 ning kolmele elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus ja hoonestusala 8,5 m kõrguse
elamu ja kahe kuni 4,5 m kõrguse abihoone ehitamiseks ehitisealuse pinnaga 300 m 2.
Lähtudes esitatud planeeringumaterjalidest, märgime järgmist:
1. Planeeringuala paikneb 13.10.2017 kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringut täpsustava
teemaplaneeringuga "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha
määramine" (edaspidi teemaplaneering) reserveeritud Riisipere-Haapsalu-Rohuküla
raudteetrassi koridoris. Planeeringuala piirneb Haapsalu – Rohuküla raudtee tammiga.
Raudteetrassi koridori asukoht ning seal paiknevate maa-alade üldised kasutamise
põhimõtted ja tingimused enne raudtee rajamist, ehitamise ajal ja pärast ehitamist, on
sätestatud teemaplaneeringu seletuskirja peatükis „Raudteetrassi koridori kasutamise
põhimõtted ja tingimused“. Ehitustegevuse kavandamisel trassikoridori alal tuleb lähtuda
teemaplaneeringus seatud tingimustest.
Seletuskirja kohaselt teemaplaneeringu “Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi
koridori asukoha määramine” materjalidele toetudes ei hakka raudtee rajamisel müra
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
piirnorme planeeringualal selle valmides ületama. Kuna teemaplaneeringust ei tulene
üheselt, et piirnorme ei ületata, palume detailplaneeringu seletuskirjas toodud seisukohta
täpsustada.
Lääne maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) on kehtestatud 2018,
Ridala valla üldplaneering 2010 ning Haapsalu linna üldplaneering on koostamisel. PlanS
§ 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Kuna Ridala
valla üldplaneering on kehtestatud varasemalt kui kehtiv maakonnaplaneering, palume
arvestada maakonnaplaneeringus toodud soovitusi ja põhimõtteid. Lähtudes Riigikohtu
poolt asjas 3-3-1-88-15 toodud seisukohtadest (vt p 23) ja vältimaks samaaegselt
koostamisel olevate planeeringute vahelist vastuolu, palume detailplaneeringu koostamisel
arvestada ka koostamisel oleva üldplaneeringuga.
Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala I klassi Paralepa-Pullapää-Topu
väärtuslikul maastikul, kus tuleb asustuse kavandamisel eelistada olemasolevaid
suvilapiirkondi ning planeerimisel arvestada võimaliku üleujutusohuga. Palume
detailplaneeringu koostamisel arvestada ka maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike
maastike säilitamiseks ja kaitsmiseks vajalike tingimuste ja üldiste põhimõtetega (ptk
3.1.1).
2. Seletuskirja kohaselt paikneb planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (lk 14).
Juhime tähelepanu, et Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi andmetel paikneb
planeeringuala kaitsmata põhjaveega piirkonnas, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge. Nii
kaitsmata kui ka nõrgalt kaitstud põhjaveega aladele ehitamisel ja majandustegevuse
arendamisel tuleb kasutada täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks. Palume
detailplaneeringus põhjavee kaitstuse määratlust parandada ja vajadusel seletuskirja
täiendada.
3. PlanS § 126 lõige 2 kohaselt on sama paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud ülesannete
lahendamine detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. Seega on kohustuslikeks
ülesanneteks planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala ja ehitusõiguse
määramine, hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -
rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, samuti
ehitise ehituslike tingimuste määramine. Krundi ehitusõigusega määratakse krundi
kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine,
ehitisealune pind, kõrgus ja vajadusel sügavus.
PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering
olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema
omavahel kooskõlas. Määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse PlanS-ist ja teistest
riigi ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest. Juhime tähelepanu alljärgnevale.
Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt kavandatakse rajada kolmele krundile elamu ja
abihooned, joonistel nende põhimõttelisi asukohti aga märgitud ei ole. Palume jooniseid
täiendada ning joonised ja seletuskiri omavahel kooskõlla viia.
Detailplaneeringus on kavandatavaid krunte nimetatud nii kruntideks kui ka kinnistuteks.
Krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus (PlanS § 6
punkt 8), kui krunt on määratud, on see katastriüksuse moodustamise alus (PlanS § 126
lõige 6). Arvestades eeltoodut palume kinnistu mõiste krundi mõistega asendada.
Detailplaneeringus on sätestatud, et kruntidel peab säilima nii 30%, 70% kui ka võimalikult
suures mahus kõrghaljastust. Üldplaneeringu kohaselt on väikeelamumaa juhtotstarbega
alal kõrghaljastuse (sh kadastik) maksimaalse säilitamise kohustus, lubatud on ka
2
täiendavalt puid ja põõsaid istutada. Üldplaneeringut tuleb järgida terviklikult, see tähendab,
et arvestada tuleb ka määratud tingimusi. Palume detailplaneeringut täpsustada ja
määratleda, kui suures mahus tuleb kruntidel kõrghaljastust säilitada.
PlanS § 4 lõige 5 sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tagama, et
planeeringu koostaks asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või
vastava kutsega isik (planeerija). PlanS § 6 kohaselt on planeerija geograafia, arhitektuuri
või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava
spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna
planeerija kutse. PlanS § 4 lõikest 6 tulenevalt peab planeerija omama töö eripärale
vastavaid teadmisi ja oskusi; juhinduma hoolsuskohustusest, et tagada planeeringu hea
kvaliteet ning sellele esitatavate nõuete arvestamine; tagama planeeringu õigusaktidele
vastavuse.
Määruse kohaselt peab planeeringus olema märgitud planeerija, asjakohasel juhul
planeeringu koostamises osaleva muu eriteadmistega isiku andmed (nimi, pädevust tõendav
dokument). Detailplaneeringust selgub, et selle koostas AKA Natura OÜ, kuid ei selgu, kes
on planeeringu koostanud planeerija. Palume detailplaneeringut määrusest lähtuvalt
planeerija andmetega täiendada, samuti palume kohalikul omavalitsusel tagada, et
detailplaneeringu koostab PlanS-s nõutud pädevusega isik.
4. Palume parandada detailplaneeringus õigekirjavead.
5. PlanS § 135 lõike 4 kohaselt kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise
ettekujutuse saamiseks esitatakse avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt
üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Palume illustratsioon
planeeringumaterjalidele lisada. Soovitame selle lisada enne avalikku väljapanekut, st juba
detailplaneeringu esitamisel kooskõlastamiseks ja arvamuste andmiseks.
6. Lähteseisukohtade kohaselt planeeringu koostaja hangib kooskõlastused ning kaasab
detailplaneeringu koostamisse planeeritava maa-ala õiguslikul alusel maakasutajad ja
naaberkruntide omanikud ning teeb koostööd olemasolevate või kavandatavate
tehnovõrkude omanike või valdajatega.
PlanS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks planeerimisalase tegevuse
korraldajana planeeringu koostamise korraldamine ja planeeringu koostamise käigus
vajalike menetlustoimingute tegemine. PlanS § 130 lõike 1 kohaselt võib planeerimisalase
tegevuse korraldaja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida
halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks,
kuid halduslepinguga ei või üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu
koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist. Seega ei saa kohalik omavalitsus kui
planeeringu koostamise korraldaja planeeringu koostajale üle anda menetlustoimingute
tegemist, sh panna kohustust kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeritava maa-ala
õiguslikul alusel maakasutajad ja naaberkruntide omanikud ning teha koostööd
olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Palume
detailplaneeringu koostamisel järgida PlanS-s sätestatud nõudeid ja sellest tulenevalt
lähteseisukohtades toodut parandada.
7. Lähteseisukohtade kohaselt tehakse detailplaneeringu koostamisel koostööd ja
kooskõlastatakse see Päästeameti ja Transpordiametiga ning kaasatakse tehnovõrkude
valdajad ja naaberkinnistute omanikud. Palume lisaks eelpoolnimetatutele kaasata
detailplaneeringu koostamisse Keskkonnaamet (kaitsmata põhjavesi, üleujutusala) ja
Haapsalu-Rohuküla raudtee (67401:001:0012) omanik AS Lääne Raudtee (piirinaaber).
Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud
kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on
avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu koostamisel.
3
Selgitame, et PlanS § 131 lõige 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldaja kohustatud oma
kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega
seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise
korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi
lõikest 2 tulenevalt võib planeeringu koostamise korraldaja huvitatud isikuga sõlmida
halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse eelpoolnimetatud rajatiste väljaehitamisega
seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. PlanS § 127 lõike 5 kohaselt avalikustatakse
detailplaneering selle koostamise vältel koos olulisemate lisadega detailplaneeringu koostamise
korraldaja veebilehel. PlanS § 3 lõike 4 kohaselt sisaldavad planeeringu juurde kuuluvad lisad
teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud
menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse
korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui
sõlmitakse PlanS § 4 lõike 21 või § 130 või § 131 kohased lepingud, on need lepingud planeeringu
juurde kuuluvateks lisadeks ja avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel. Seega tuleb
edaspidi detailplaneeringu ametitele ja/või isikutele kooskõlastamiseks või arvamuse
avaldamiseks saatmisel esitada koos seletuskirja ja joonistega ka planeeringu juurde kuuluvad
lisad, sh halduslepingud, mis on sõlmitud PlanS § 131 lõikes 1 sätestatud ehitiste ehitamiseks.
Täiendavalt selgitame, et PlanS kohaselt kinnitab kohaliku omavalitsuse üksus detailplaneeringu
vastuvõtmise otsusega, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu
eesmärkidele, samuti ka kohaliku omavalitsuse poolt välja antud algatamise otsuse ja
lähteseisukohtade nõuetele. Seega arvestades eeltoodud märkuseid, tuleb kohalikul omavalitsusel
viia Majaka kinnistu detailplaneering õigusaktidega vastavusse enne selle Haapsalu Vallavalitsuse
poolt vastu võtmist.
Detailplaneeringute koostamisel palume juhinduda PlanS-st, määrusest ja detailplaneeringute
nõustikus toodud soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/).
Palume lähtudes eelnimetatud märkustest detailplaneeringut täiendada ja täpsustada, sh seletuskiri
ja joonised omavahel kooskõlla viia. Samuti palume Rahandusministeeriumi hoida kursis
detailplaneeringu menetlusega ning avalikest väljapanekutest ja aruteludest teavitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Urve Pill 715 5809
[email protected]
4