dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Haapsalu linnas Nõmme külas Majaka kinnistu detailplaneeringule

Rahandusministeerium · 3. jaanuar 2023
Viit
15-3/9467-2
Registreeritud
3. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haapsalu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-39467-2 03.01.2023 Väljaminev kiri.asice442 KB

Sisu (failidest)

Haapsalu Linnavalitsus Teie 07.11.2022 nr 6-1/13/19-14 [email protected] Meie 03.01.2023 nr 15-3/9467-2 Arvamus Haapsalu linna Nõmme küla Majaka kinnistu detailplaneeringu kohta Rahandusministeeriumile esitati 30.11.2022 planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 133 lõike 1 kohaselt arvamuse andmiseks 18.02.2010 kehtestatud Ridala valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohane Haapsalu linna Nõmme küla Majaka kinnistu detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Detailplaneering on algatatud Haapsalu Linnavalitsuse 08.01.2020 korraldusega nr 14. Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punkt 3 mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevusi, seetõttu ei koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangut ja ei algatatud KSH-d. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu kohaselt väikeelamumaa juhtotstarbega alal E4, kus on lubatud ka ühiskondlike hoonete, transpordi-, üld- ja metsamaa juhtotstarbed. Planeeringuala, suurusega 1,7 ha, moodustavad elamumaa sihtotstarbega Majaka kinnistu (67401:001:1940, kõlvikuliselt koosseisult metsamaa, õuemaa, muu maa) ja seda läbiv avalikult kasutatav Sihi vallatee. Planeeringualal on ehitusregistri andmetel elamu, kuur-ladu, kuur-laut ja saun. Juurdepääs planeeringualale on Paralepa (16120) riigiteelt ja Sihi vallateelt. Planeeringuala läbib Ungru oja, detailplaneeringus on käsitletud selle kallasrajale juurdepääsuga seonduvaid küsimusi. Suur osa planeeringualast paikneb Ungru oja üleujutusalas. Planeeringuala läbib Paralepa sihi ülemise tuletorni siht, detailplaneeringu seletuskirja kohaselt ei ulatu kavandatav hoonestus selle tulesektorisse ja ka olemasolev hoonestus ei takista tuletorni tööd. Detailplaneeringu eesmärk on jagada planeeringuala neljaks krundiks, määrata ühele krundile ehitusõigus ja hoonestusala olemasolevale elamule ja kolmele abihoonele ehitisealuse pinnaga 400 m2 ning kolmele elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus ja hoonestusala 8,5 m kõrguse elamu ja kahe kuni 4,5 m kõrguse abihoone ehitamiseks ehitisealuse pinnaga 300 m 2. Lähtudes esitatud planeeringumaterjalidest, märgime järgmist: 1. Planeeringuala paikneb 13.10.2017 kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" (edaspidi teemaplaneering) reserveeritud Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridoris. Planeeringuala piirneb Haapsalu – Rohuküla raudtee tammiga. Raudteetrassi koridori asukoht ning seal paiknevate maa-alade üldised kasutamise põhimõtted ja tingimused enne raudtee rajamist, ehitamise ajal ja pärast ehitamist, on sätestatud teemaplaneeringu seletuskirja peatükis „Raudteetrassi koridori kasutamise põhimõtted ja tingimused“. Ehitustegevuse kavandamisel trassikoridori alal tuleb lähtuda teemaplaneeringus seatud tingimustest. Seletuskirja kohaselt teemaplaneeringu “Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine” materjalidele toetudes ei hakka raudtee rajamisel müra Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 piirnorme planeeringualal selle valmides ületama. Kuna teemaplaneeringust ei tulene üheselt, et piirnorme ei ületata, palume detailplaneeringu seletuskirjas toodud seisukohta täpsustada. Lääne maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) on kehtestatud 2018, Ridala valla üldplaneering 2010 ning Haapsalu linna üldplaneering on koostamisel. PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Kuna Ridala valla üldplaneering on kehtestatud varasemalt kui kehtiv maakonnaplaneering, palume arvestada maakonnaplaneeringus toodud soovitusi ja põhimõtteid. Lähtudes Riigikohtu poolt asjas 3-3-1-88-15 toodud seisukohtadest (vt p 23) ja vältimaks samaaegselt koostamisel olevate planeeringute vahelist vastuolu, palume detailplaneeringu koostamisel arvestada ka koostamisel oleva üldplaneeringuga. Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala I klassi Paralepa-Pullapää-Topu väärtuslikul maastikul, kus tuleb asustuse kavandamisel eelistada olemasolevaid suvilapiirkondi ning planeerimisel arvestada võimaliku üleujutusohuga. Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada ka maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike säilitamiseks ja kaitsmiseks vajalike tingimuste ja üldiste põhimõtetega (ptk 3.1.1). 2. Seletuskirja kohaselt paikneb planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (lk 14). Juhime tähelepanu, et Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi andmetel paikneb planeeringuala kaitsmata põhjaveega piirkonnas, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge. Nii kaitsmata kui ka nõrgalt kaitstud põhjaveega aladele ehitamisel ja majandustegevuse arendamisel tuleb kasutada täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks. Palume detailplaneeringus põhjavee kaitstuse määratlust parandada ja vajadusel seletuskirja täiendada. 3. PlanS § 126 lõige 2 kohaselt on sama paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud ülesannete lahendamine detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. Seega on kohustuslikeks ülesanneteks planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja - rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, samuti ehitise ehituslike tingimuste määramine. Krundi ehitusõigusega määratakse krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine, ehitisealune pind, kõrgus ja vajadusel sügavus. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas. Määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse PlanS-ist ja teistest riigi ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest. Juhime tähelepanu alljärgnevale.  Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt kavandatakse rajada kolmele krundile elamu ja abihooned, joonistel nende põhimõttelisi asukohti aga märgitud ei ole. Palume jooniseid täiendada ning joonised ja seletuskiri omavahel kooskõlla viia.  Detailplaneeringus on kavandatavaid krunte nimetatud nii kruntideks kui ka kinnistuteks. Krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus (PlanS § 6 punkt 8), kui krunt on määratud, on see katastriüksuse moodustamise alus (PlanS § 126 lõige 6). Arvestades eeltoodut palume kinnistu mõiste krundi mõistega asendada.  Detailplaneeringus on sätestatud, et kruntidel peab säilima nii 30%, 70% kui ka võimalikult suures mahus kõrghaljastust. Üldplaneeringu kohaselt on väikeelamumaa juhtotstarbega alal kõrghaljastuse (sh kadastik) maksimaalse säilitamise kohustus, lubatud on ka 2 täiendavalt puid ja põõsaid istutada. Üldplaneeringut tuleb järgida terviklikult, see tähendab, et arvestada tuleb ka määratud tingimusi. Palume detailplaneeringut täpsustada ja määratleda, kui suures mahus tuleb kruntidel kõrghaljastust säilitada.  PlanS § 4 lõige 5 sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tagama, et planeeringu koostaks asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik (planeerija). PlanS § 6 kohaselt on planeerija geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse. PlanS § 4 lõikest 6 tulenevalt peab planeerija omama töö eripärale vastavaid teadmisi ja oskusi; juhinduma hoolsuskohustusest, et tagada planeeringu hea kvaliteet ning sellele esitatavate nõuete arvestamine; tagama planeeringu õigusaktidele vastavuse. Määruse kohaselt peab planeeringus olema märgitud planeerija, asjakohasel juhul planeeringu koostamises osaleva muu eriteadmistega isiku andmed (nimi, pädevust tõendav dokument). Detailplaneeringust selgub, et selle koostas AKA Natura OÜ, kuid ei selgu, kes on planeeringu koostanud planeerija. Palume detailplaneeringut määrusest lähtuvalt planeerija andmetega täiendada, samuti palume kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostab PlanS-s nõutud pädevusega isik. 4. Palume parandada detailplaneeringus õigekirjavead. 5. PlanS § 135 lõike 4 kohaselt kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks esitatakse avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Palume illustratsioon planeeringumaterjalidele lisada. Soovitame selle lisada enne avalikku väljapanekut, st juba detailplaneeringu esitamisel kooskõlastamiseks ja arvamuste andmiseks. 6. Lähteseisukohtade kohaselt planeeringu koostaja hangib kooskõlastused ning kaasab detailplaneeringu koostamisse planeeritava maa-ala õiguslikul alusel maakasutajad ja naaberkruntide omanikud ning teeb koostööd olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. PlanS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks planeerimisalase tegevuse korraldajana planeeringu koostamise korraldamine ja planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine. PlanS § 130 lõike 1 kohaselt võib planeerimisalase tegevuse korraldaja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks, kuid halduslepinguga ei või üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist. Seega ei saa kohalik omavalitsus kui planeeringu koostamise korraldaja planeeringu koostajale üle anda menetlustoimingute tegemist, sh panna kohustust kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeritava maa-ala õiguslikul alusel maakasutajad ja naaberkruntide omanikud ning teha koostööd olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida PlanS-s sätestatud nõudeid ja sellest tulenevalt lähteseisukohtades toodut parandada. 7. Lähteseisukohtade kohaselt tehakse detailplaneeringu koostamisel koostööd ja kooskõlastatakse see Päästeameti ja Transpordiametiga ning kaasatakse tehnovõrkude valdajad ja naaberkinnistute omanikud. Palume lisaks eelpoolnimetatutele kaasata detailplaneeringu koostamisse Keskkonnaamet (kaitsmata põhjavesi, üleujutusala) ja Haapsalu-Rohuküla raudtee (67401:001:0012) omanik AS Lääne Raudtee (piirinaaber). Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu koostamisel. 3 Selgitame, et PlanS § 131 lõige 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldaja kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt võib planeeringu koostamise korraldaja huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse eelpoolnimetatud rajatiste väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. PlanS § 127 lõike 5 kohaselt avalikustatakse detailplaneering selle koostamise vältel koos olulisemate lisadega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. PlanS § 3 lõike 4 kohaselt sisaldavad planeeringu juurde kuuluvad lisad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui sõlmitakse PlanS § 4 lõike 21 või § 130 või § 131 kohased lepingud, on need lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks ja avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel. Seega tuleb edaspidi detailplaneeringu ametitele ja/või isikutele kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks saatmisel esitada koos seletuskirja ja joonistega ka planeeringu juurde kuuluvad lisad, sh halduslepingud, mis on sõlmitud PlanS § 131 lõikes 1 sätestatud ehitiste ehitamiseks. Täiendavalt selgitame, et PlanS kohaselt kinnitab kohaliku omavalitsuse üksus detailplaneeringu vastuvõtmise otsusega, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele, samuti ka kohaliku omavalitsuse poolt välja antud algatamise otsuse ja lähteseisukohtade nõuetele. Seega arvestades eeltoodud märkuseid, tuleb kohalikul omavalitsusel viia Majaka kinnistu detailplaneering õigusaktidega vastavusse enne selle Haapsalu Vallavalitsuse poolt vastu võtmist. Detailplaneeringute koostamisel palume juhinduda PlanS-st, määrusest ja detailplaneeringute nõustikus toodud soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/). Palume lähtudes eelnimetatud märkustest detailplaneeringut täiendada ja täpsustada, sh seletuskiri ja joonised omavahel kooskõlla viia. Samuti palume Rahandusministeeriumi hoida kursis detailplaneeringu menetlusega ning avalikest väljapanekutest ja aruteludest teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Urve Pill 715 5809 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel