Tapa Vallavalitsus Teie 02.12.2022 nr 7-1/22/39-1
[email protected] Meie 03.01.2023 nr 15-3/9541-2
Ettepanekud Tapa linnas Eha tn 4
maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu
lähteseisukohta kohta
Austatud vallavanem Valdo Helmelaid
Tapa Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 02.12.2022 kirjaga nr 7-1/22/39-1 Tapa
linnas Eha tn 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu (detailplaneering) algatamise otsuse
koos lähteseisukohtadega planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lõike 1 alusel täiendavate
ettepanekute saamiseks.
Detailplaneeringu koostamine algatati Tapa Vallavolikogu 24.11.2022 otsusega nr 57, millega
kinnitati ka detailplaneeringu lähteseisukohad. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on
Eha tn 4 kinnistule osaliselt elamumaa kruntide moodustamine, kruntide hoonestusala ja
ehitusõiguse määramine, lisaks kruntimisele lahendatakse haljastuse, kergliiklusteede, laste
mänguala ja koerte jalutusväljaku põhimõtted. Planeeringuala suurus on ligikaudu 31468 m2.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Tapa Vallavolikogu 29.09.2022 otsusega nr 48
kehtestatud Tapa valla üldplaneeringu muutmiseks, kuna detailplaneeringuga soovitakse
muuta üldplaneeringus määratud hoonete ehitamise õiguseta puhkeala (P2) maakasutuse
juhtotstarve osaliselt elamuala (E) maakasutuse juhtotstarbeks.
Vaadanud läbi esitatud detailplaneeringu materjalid ning lähtudes PlanS § 81 lõikest 2, juhime
tähelepanu järgnevale:
1. PlanS § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses
algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise
korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida
planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning
annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu
koostamisse kaasatavatest isikutest. Kuna detailplaneeringu lähteseisukohtades ei ole
käsitletud planeeringu koostamise vajadust ja planeeringu koostamise eeldatavat ajakava, siis
palume selles osas lähteseisukohti täiendada.
2. Detailplaneeringu lähteseisukohtade punktis 2 on toodud, et detailplaneering muudab Tapa
valla üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet – üldplaneeringu kohaselt asub
planeeritav ala hoonete ehitusõiguseta puhkealal (P2). Palume detailplaneeringu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
lähteseisukohtades selgitada, kui suures osas soovitakse muuta hoonete ehitamise õiguseta
puhkeala maakasutuse juhtotstarbega ala elamuala maakasutuse juhtotstarbega alaks.
Juhime tähelepanu ka sellele, et vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 on üldplaneeringu muutmine
võimalik üksnes põhjendatud vajaduse korral. Ka Riigikohus on asjas 3-3-1-12-07 tehtud
lahendis märkinud, et üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks
võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Samas
lahendis on kohus leidnud, et üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel
on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Rõhutame, et mida laiem
on haldusotsuse tegijale jäetud kaalutlusruum, seda põhjalikumad peavad olema haldusakti
põhjendused, mis aitaksid mõista, millest lähtudes just selline otsus tehti. Arvestades
eeltoodut, palume üldplaneeringu muutmise vajadust detailplaneeringus põhjalikult
motiveerida.
3. Detailplaneeringu lähteseisukohtade punktis 3.13 on toodud, et planeeringu koostaja
kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala olemasolevate või
kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst
esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus põhijoonisel. Planeeringu koostamise
korraldaja ja koostaja kaasavad planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses asuvate
kinnisasjade omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse
elluviimine võib mõjutada. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö
kinnitus samuti põhijoonisel.
PlanS § 127 lõike 1 alusel koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle
valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt
kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja
isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Tulenevalt PlanS § 127 lõikest
3 võib detailplaneeringu koostamisse kaasata ka isiku, kelle huve võib planeering puudutada.
Juhime tähelepanu asjaolule, et koostöö tegijatega detailplaneering kooskõlastatakse ning
kaasatavatele esitatakse planeering arvamuse andmiseks. Eeltoodut on selgitatud ka
veebilehel planeerimine.ee. Eeltoodust tulenevalt palume korrigeerida detailplaneeringu
lähteseisukohti.
4. Detailplaneeringu lähteseisukohtade punktis 3.3 on toodud, et planeeringu vormistamisel
tuleb kasutada Siseministeeriumi poolt väljastatud leppemärke, legendi ning värvilahendust.
Märgime, et punktis toodud veebilehe lingilt ei ole vastav dokument leitav. Palume
korrigeerida detailplaneeringu lähteseisukohti.
5. Detailplaneeringu lähteseisukohtade punktis 3.8 on kirjas, et planeeringuga tuleb määrata
krundi hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv
krundil, hoonete suurimad lubatud ehitisealused pinnad, hoonete korruselisus ja maksimaalne
kõrgus maapinnast, paiknemise suund). Märgime, et krundi ehitusõigusega määratakse krundi
kasutamise sihtotstarve, mitte maakasutuse sihtotstarve. Palume korrigeerida
detailplaneeringu lähteseisukohti.
6. PlanS § 77 lõike 4 kohaselt märgitakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
algatamise otsuses detailplaneeringu koostamise eesmärk, planeeringuala asukoht ja selle
suurus, sealhulgas planeeringuala piir ning algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.
Märgime, et Tapa linnas Eha tn 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise otsusest
puudub otsusega tutvumise aeg ja koht.
2
7. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et
detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning
seatakse tingimused võimalike mõjude leevendamiseks. Kui menetluse käigus selgub, et
planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid
uuringuid, analüüse vms, siis tuleb need teha. Palume eeltoodut arvestades lähteseisukohti
täiendada.
8. Detailplaneeringu lähteseisukohtade punktis 3.14 on nimetatud asutused ja isikud, kellega
tuleb teha detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb detailplaneeringu
koostamisse kaasata. Eelnimetatud koostöötegijad ja kaasatavad on Päästeamet,
Kaitseministeerium, Maa-amet ning planeeritava ala naaberkinnisasjade omanikud. Lisaks on
lähteseisukohtade punktis 3.13 nimetatud olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude
valdajate ning huvitatud isikute, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib
mõjutada, kaasamise vajadust. Detailplaneeringu algatamisest on lisaks teavitatud
Keskkonnaametit. Kuna tegemist on üldplaneeringu põhilahendust muutva
detailplaneeringuga, palume lisada kaasatavate nimekirja ka Rahandusministeerium.
Palume hoida Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis
detailplaneeringu menetlusega teavitades kõikidest toimuvatest avalikest aruteludest.
Detailplaneeringu eelnõu palume esitada Rahandusministeeriumile PlanS § 85 lõike 1 alusel
arvamuse andmiseks ja PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate
määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Janika Merisalu 6113038
[email protected]
3