OTSUS
Meriküla 24. november 2022 nr 101
Harku Vallavolikogu 26. august 1997
otsusega nr 75 kehtestatud Liikva külas Oru
maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks
tunnistamine ja
Liikva külas Oru maaüksuse
detailplaneeringu algatamisest keeldumine
A. Asjaolud
Oru maaüksus paikneb Kiia-Vääna-Viti maantee ja Oru tee ristmikust u 1,2 km mööda Oru teed
loodes, piirnedes põhjast ja kirdest Sireli (katastritunnus 19801:001:1630), Kesküla
(katastritunnus 19801:001:1620) maatulundusmaadega, Kruusoja (katastritunnus
19801:001:2610) maatulundusmaa ja sihtotstarbeta maaga, idast Oru tee 24 (katastritunnus
19801:011:0519) maatulundusmaaga, kagust ja lõunast Oru tee L1 (katastritunnus
19801:001:3609) transpordimaaga, Oru tee 25a (katastritunnus 19801:001:3640) ja Vainu
(katastritunnus 19801:011:1128) maatulundusmaadega, edelast reformimata riigimaaga ja Päikese
(katastritunnus 19801:011:0812) maatulundusmaaga ning läänest Oru tee 28 (katastritunnus
19801:011:0056) maatulundusmaaga.
Maaüksus paikneb Liikva maaparandushoiualal ning maaüksuse kitsendusteks on
elektripaigaldiste kaitsevööndid, maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd, Liikva kraavi kalda
veekaitsevöönd.
Oru maaüksus, suurusega 110648 m2, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa
moodustab 1169 m2, metsamaa 37852 m2, haritav maa 62075 m2 ja muu maa 9552 m2. Maaüksus
on hoonestamata ning kaetud osaliselt kõrghaljastusega. Juurdepääs maaüksustele on Kiia-Vääna-
Viti maanteelt mööda Oru teed. Oru tee läbib eraomandis olevaid Kaldaaluse (katastritunnus
19801:011:0123), Nurmepea (katastritunnus 19801:001:2412), Oru tee 4 (katastritunnus
19801:011:1570) maaüksuseid.
Oru maaüksusel on Harku Vallavolikogu 26. august 1997 otsusega nr 75 kehtestatud Liikva küla
„Oru“ maaüksuse elamukvartali detailplaneering (Harju Projektbüroo OÜ töö nr 16-97PR).
Kehtiva detailplaneeringuga moodustati terviklik elamurajoon, kuhu planeeriti 35 elamumaa
krunti ning transpordimaa, tehnorajatise ja lähipuhkuse maa-ala krundid.
Kehtestatud detailplaneeringut realiseerima ei asutud.
2004 aasta lõpus pöördus Oru maaüksuse omanik kohaliku omavalitsuse poole sooviga Harku
1
Vallavolikogu 26. augusti 1997 otsusega nr 75 kehtestatud Liikva külas asuva „Oru“ maaüksuse
elamukvartali detailplaneeringu ümberplaneerimiseks.
Harku Vallavalitsus algatas 11. jaanuar 2005 korraldusega nr 57 detailplaneeringu koostamise Oru
maaüksusel ja algatamise otsuse lisana kinnitati ka planeeringu lähteülesanne, mis kehtis 2 aastat.
Lähteülesande kehtimise aja jooksul detailplaneeringut koostama ei asutud.
04.12.2007 esitas huvitatud isik taotluse uue lähteülesande väljastamiseks. Harku Vallavalitsuse
22. jaanuar 2008 korraldusega nr 90 kinnitati detailplaneeringu uus lähteülesanne.
Ka sel korral detailplaneeringut koostama ei asutud.
Seoses asjaoluga, et Oru maaüksuse varasemalt kehtestatud detailplaneeringu ümber
planeerimiseks algatati detailplaneeringu koostamine 2005. aastal ja seda koostama ei asutud,
teavitas kohalik omavalitsus huvitatud isikut 21.09.2018 kirjaga nr 12-1/56-1 soovist Oru
maaüksuse detailplaneeringu menetlus lõpetada. Menetluse lõpetamise vajadus tugines asjaolul,
et reaalselt planeeringu koostamisega ei tegeletud ning 01.07.2015 jõustunud ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 4 kohaselt tuli enne 01.07.2015 jõustunud
planeerimisseadust algatatud detailplaneeringu menetlus viia lõpuni hiljemalt 2018. aasta 1.
juuliks.
Huvitatud isikud esitasid 08.10.2018 vastuskirja ettepanekuga menetlust mitte mingil juhul
lõpetada vaid vaadata asjad lähiajal üle ja viia menetlus siiski lõpuni.
Esitatud ettepaneku osas edastas kohalik omavalitsus huvitatud isikule 12.11.2018 e-kirja, milles
selgitati 2005 aastal algatatud detailplaneeringu menetluse lõpetamise vajadust.
12.06.2019 esitas huvitatud isik uue detailplaneeringu algatamise taotluse sooviga tunnistada
kehtetuks Harku Vallavalitsuse 11.05.2005 korraldusega nr 57 „Liikva külas Oru elamukvartali
detailplaneeringu algatamine“ ning algatada Liikva külas Oru kinnistu detailplaneeringu
koostamine esitatud taotluse alusel. Esitatud taotluse kohaselt sooviti Harku valla kehtiva
üldplaneeringu tingimustele vastavalt planeerida 37 üksikelamukrunti (krundi min suurus 2000
m2), üldkasutatav haljasala, juurdepääsuteed ja vajalikud tehnovõrgud.
Harku Vallavalitsus sõlmis planeeringust huvitatud isikute ja planeeringu koostajaga
29. oktoober 2019 lihtkirjaliku lepingu nr 5-9/421/19 (21.09.2020 on sõlmitud lepingu
nr 5-9/421/19 lisa 1) detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmiseks ja detailplaneeringu
koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks
ja väljaehitamise rahastamiseks.
Planeerigu algatamise eelnõud arutati 21.12.2020 toimunud vallavolikogu planeerimis- ja
keskkonnakomisjoni koosolekul, kus otsustati mitte toetada detailplaneeringu algatamist Oru
maaüksusel. Otsust põhjendati järgnevaga: „Arvestades tänaseid Harku valla avaliku ruumi
planeerimise põhimõtteid, analüüsides Liikva külas Oru maaüksuse lähialal väljakujunenud
piirkonda ning arvestades soovitud planeeringu mõju Harku valla sotsiaalsele infrastruktuurile on
Harku valla planeerimis- ja keskkonnakomisjon ühehäälselt (10 komisjoni liiget) seisukohal, et ei
toeta Liikva külas Oru maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamist. Planeerimis- ja
keskkonnakomisjon teeb vallavalitsusele ettepaneku algatada 1997 a kehtestatud Liikva külas Oru
maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine. Planeerimis- ja
keskkonnakomisjon on valmis Liikva külas Oru maaüksuse detailplaneeringu algatamist kaaluma
hajaasustuse põhimõttel.“
2
Harku vald tellis Harku Vallavolikogu 26. august 1997 otsusega nr 75 kehtestatud Liikva küla
„Oru“ maaüksuse elamukvartali detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise osas ka asutuse välise
eksperdi hinnangu, milles planeerimisekspert Kaur Lass käsitleb kõnealuse planeeringu kehtetuks
tunnistamise põhjendatust ja muid olulisi asjaolusid. Nimetatud ekspertarvamus on lisatud
käesolevale otsusele (Lisa 1).
B. Üldplaneeringuga määratu
PlanS 1§ 74 lg 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk kogu valla või linna territooriumi või selle
osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning § 75 lg 1 p 18 kohaselt
on üldplaneeringu ülesandeks planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe,
maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. PlanS § 6 p 9
kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav
otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad.
Varasema planeerimisseaduse (edaspidi PlanS v.r)2 § 8 lg 3 p 3 kohaselt oli üldplaneeringu
ülesandeks maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse
juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine.
PlanS v.r § 8 lg 31 oli maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav territooriumi
kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise
maakasutuse põhisuunad.
Harku Vallavolikogu 26. augusti 1997 otsuse nr 75 punktiga nr 3 otsustas volikogu, et Harku vallas
Liikva külas asuva 10,8 hektari suuruse „Oru“ maaüksuse sihtotstarvet tuleb muuta põllu- ja
metsamaast elamumaaks. Seega paikneb Oru maaüksus ka Harku Vallavolikogu 17.10.2013
otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneeringu3 ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018
otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke
maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu4 kohaselt elamumaa
juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Elamumaa juhtfunktsioon määrati 2013. aastal kehtestatud
üldplaneeringus ja 2018. aastal kehtestatud teemaplaneeringus maa-alale lähtuvalt kehtivast, kuid
realiseerimata detailplaneeringust. Üld- ja teemaplaneeringu kaarti vaadates on selgelt nähtav, et
Oru elamukvartal kavandati alale, mis on vahetult ümbritsetud leebe režiimiga loodusliku
haljasmaaga. Ainukene puutepunkt tihedalt asustatud elamumaadega on maaüksuse edelapoolses
osas, kus paikneb endine aiandusühistu piirkond.
Tulenevalt PlanS § 4 lõike 2 punktist 6 on planeeringu korraldaja, kohaliku omavalitsuse
ülesandeks kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamine. PlanS § 92 sätestab, et üldplaneeringu
vaatab üle kohaliku omavalitsuse volikogu iga viie aasta tagant. Kohaliku omavalitsuse volikogu
esitab valdkonna eest vastutavale ministrile kokkuvõtte üldplaneeringu ülevaatamise tulemusest
kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates. Ülevaatamise eesmärk on selgitada välja kehtiva
üldplaneeringu ajakohasus ja hinnata, kas arengu suunamisel ning maakasutuse edasisel
kavandamisel on vajalik teha planeeringutes muudatusi. Harku valla üldplaneeringu ülevaatamine
toimus Harku Vallavolikogu 28.12.2017 otsusega nr 106 "Harku valla üldplaneeringu
ülevaatamine". Seega toimub järgmine Harku valla üldplaneeringu ülevaatamine 2022 aasta
detsembris, mille käigus Vallavolikogu otsustab Harku valla üldplaneeringu muutmise Oru
maaüksuse osas.
1
Kehtib alates 01.07.2015.
2
Kehtis kuni 30.06.2015.
3
Leitav Harku valla veebilehelt, http://www.harku.ee/et/uldplaneering
4
Leitav Harku valla veebilehelt, https://kaart.harku.ee/DP/E_teemaplaneering/_avalik/
3
C. Oru maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise õiguslikud alused ja
põhjendused
Detailplaneering koostatakse PlanS § 124 lõike 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse
territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või
kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt on
detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise
terviklahenduse loomine, olles lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Vastavalt PlanS § 124 lõikele
10 on detailplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus.
PlanS § 140 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa tunnistada
kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja
detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima ning planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava
kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 33 ja PlanS § 140 lõikest 6 on detailplaneeringu kehtetuks
tunnistamine vallavolikogu ainupädevuses.
PlanS seletuskiri selgitab detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise osas, et kuna kehtestatud
detailplaneeringu lahendus ei pruugi aja möödudes vastata muutunud majanduslikele,
sotsiaalsetele, kultuurilistele ja keskkonnavajadustele ning ka avalikkuse hinnangule, peab
kohalikul omavalitsusel olema selge võimalus teatud aja möödudes planeering üle vaadata ja
vajadusel kehtetuks tunnistada. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate
ehitustegevuse alus. Lähiaastaid on kaudselt defineeritud PlanS § 140 lõikes 1, kus on viidatud, et
viie aasta möödumisel võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistada. PlanS seletuskiri selgitab, et
mida rohkem aega on möödas planeeringu kehtestamisest, seda ebatõenäolisem võib olla selle
asjakohasus ning võimalus detailplaneeringus sisalduvat ehitusõigust muutmata kujul realiseerida.
Riigikohus on 05.03.2021 otsuses nr 3-16-245 avaldanud seisukohta, et mida enam möödub aega
detailplaneeringu kehtestamisest, seda suurem on risk, et uued asjaolud võivad planeeringu
elluviimise välistada.
Oru maaüksuse elamukvartali detailplaneering on kehtestatud Harku Vallavolikogu 26. august
1997 otsusega nr 75, seega on käesoleval juhul detailplaneeringu kehtestamisest möödunud 25
aastat. Kui arvestada, et detailplaneering on PlanS § 124 lõike 2 kohaselt lähiaastate ehitustegevuse
alus, siis on selge, et antud juhul ei saa Oru maaüksuse detailplaneeringut enam pidada lähiaastate
ehitustegevuse aluseks. Samuti puudub maaüksuse omanikul õiguspärane ootus, et peale 25 aastat
on tal jätkuvalt võimalik detailplaneeringut muutmata kujul realiseerida, paratamatult tuleb
arvestada tänaseid Harku valla avaliku ruumi planeerimise põhimõtteid, Liikva külas Oru
maaüksuse lähialal vahepealsel ajal väljakujunenud piirkonda ning sotsiaalsele ja tehnilise
infrastruktuuri olemasolu ning paiknemist.
Oru maaüksus paikneb Harku valla üldplaneeringu ning teemaplaneeringu kohaselt kogu ulatuses
elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Üld- ja teemaplaneeringus maa-alale elamumaa
juhtfunktsiooniga tihehoonestusala määramisel lähtus kohalik omavalitsus üksnes 1997. aastal
kehtestatud detailplaneeringust, mille elluviimist ei ole käesoleva hetkeni alustatud.
Tiheasustusalad on valla piirkonnad, kus ruumiline planeerimine peab järgima linnalisele asulale
omaseid põhimõtteid. Arvestada tuleb ühiste tehnovõrkude ja tänavavõrgu rajamise vajadusega.
Kuna tiheasustusalade ruumilisel arendamisel on eeldatav erinevate huvide varieerumine suurem,
on antud aladel avaliku protsessi läbiviimiseks detailplaneeringu koostamine kohustuslik.
Tiheasustusaladena on määratud nii olemasolevad kompaktse asustusega alad kui ka
perspektiivsed alad, kus nähakse ette arengut kompaktse asustuse põhimõttel. Oru maaüksus
4
paikneb elamumaa juhtfunktsiooniga tiheasustusalal, kuna 1997. aastast kehtib maa-alal
detailplaneering, mille kohaselt kavandati ala kasutuselevõttu tihehoonestusalana. Nagu ka
eelnevalt korduvalt märgitud, ei ole kehtestatud detailplaneeringu elluviimisega käesolevaks
hetkeks alustatud. Seega ei ole Oru maaüksuse näol tegemist olemasoleva kompaktse asustusega
alaga vaid pigem just perspektiivse tiheasustusalaga, kus käesoleval hetkel ei ole välja ehitatud
ühtset tänavavõrku ning puuduvad ka piirkonda teenindavad tehnovõrgud.
Maaüksust ümbritseb leebe režiimiga looduslik haljasmaa. Maaüksuse edelapoolse piiri äärest
piirneb ala endiste aiandusühistu kruntidega, kuid alade vahel puuduvad seosed (ühtne tänavavõrk
ja piirkonda teenindavad tehnovõrgud) varasemalt kavandatud aiandusühistute kruntide ja
1997. aastal kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tiheasustusala vahel. Tihedamalt
asustatud alaga ei ole võimalik ühist tänavavõrku ka ette näha ega kavandada, kuna Oru maaüksus
on valdavalt ümbritsetud eraomandis maatulundusmaa katastriüksustega.
Oru maaüksuse planeeringualani on ainuke võimalik ligipääsu tee Oru tee, mis on väga kitsas
amortiseerunud külatee ning Oru maaüksuseni jõudmiseks tuleb seda läbida orienteeruvalt 1.2
kilomeetrit. Sealjuures esimesed 700 m Oru teest on kehvas olukorras kitsas pinnatud tee, kuid
viimased 500 m on tegemist osaliselt vajunud väga kitsa kruusateega. Kõnealune tee ei ole sobilik
ei oma seisukorra ega laiuse poolest igapäevaseks liiklemiseks nii suures koguses autodele, kes
Oru maaüksuse detailplaneeringu realiseerumisel seal paratamatult liiklema hakkaks. Arvestades,
et planeering näeb sinna ette 35 elamuühikut, siis 1997. aastal ei pruukinud elanikel ka ühte autot
peres olla, aastal 2022 oleks sellises asukohas elamiseks perekonnas väga suure tõenäosusega
vähemalt kaks autot, teatud juhtudel ka kolm. Ka kehtiva Harku valla teemaplaneeringu kohaselt
tuleb planeerimisel ette näha kaks parkimiskohta igale elamuühikule.
Kui arvestada seda, et Oru maaüksuse detailplaneering näeb alale ette tihehoonestusala, siis ei saa
kuidagi nõustuda, et antud ala kirjeldus ka tihehoonestusala sisule vastaks, kui võtta arvesse seda,
et tihehoonestusalal peaks ruumiline planeerimine järgima linnalisele asulale omaseid põhimõtteid
– mis hõlmavad endas ühist tänavavõrgustikku, jalgteid, ühistranspordi võrgustikku jne. Selline
planeeringu lahendus võis olla sobilik Oru maaüksuse detailplaneeringu kehtestamise ajal 1997,
kuid arvestades tänaseid Harku valla avaliku ruumi planeerimise põhimõtteid ja muid piirkonna
omapärasid, ei saa sellist lahendust enam pidada aktsepteeritavaks ega kaasaja vajadusi
arvestavaks.
Käsitletavast alast eraldiseisvalt, kuid siiski Liikva külas, paiknevad samuti varasemalt kehtestatud
detailplaneeringutega kavandatud erinevad elamupiirkonnad, kus kokku on kavandatud u 200 uut
elamuühikut lisaks piirkonnas olevatele aiandusühistule ja olemasolevatele hajaasustuse
põhimõttel püstitatud elamutele. Käesoleval hetkel leiab volikogu, et Liikva küla elamuarendus on
jõudnud etappi, kus sellises mahus täiendavate elamuühikute realiseerimine on vastutustundetu
juba piirkonnas elavate elanike suhtes, kuna lisaks eespool käsitletud kvaliteetse ja ohutu
elukeskkonna jaoks vajalikule tehnilisele infrastruktuurile, puudub piirkonnas ka vajalik sotsiaalne
infrastruktuur (vajalikus mahus piirkonda teenindav lasteaed, kool jne).
Oru maaüksuse detailplaneering kehtestati 25 aastat tagasi ning Harku valla elanikkond on selle
aja jooksul rohkem kui kolmekordistunud – kui aastat 1997 elas Harku vallas 5143 inimest siis
2022 aastal on elanike arv juba üle 17 000. Alates 2014. aastast on elanike juurdekasv olnud
tõusutrendis ning 2021. aastal toimus elanikkonna arvu hüppeline kasv. Viimase pooleteise
aastaga on enim elanikke lisandunud Tiskresse (+948), järgnesid Vääna-Jõesuu (+345), Suurupi
(+321), Tabasalu (+316), Liikva (+234) ja Muraste (+230). Aastail 2016−2022 on põhiline elanike
arvu juurdekasv tulnud tööeas olevate kodanike arvelt, kuid tõusutrendis on olnud ka
lasteaiavanuses laste arv.
5
Lisaks uutele hoonetele, asutakse elama ka vallas asuvatesse juba olemasolevatesse elamuteks
ümber ehitatud suvilatesse – selliseid suvilaid on vallas suurusjärgus 5000. Harku vallas on alates
1996. aastast kehtestatud 518 elamumaa detailplaneeringut. Kokku on kehtestatud 6416
elamuühikut, millest realiseeritud on 4404 ja realiseerimata seega 2012. Valla rahvaarv on
viimasel aastal suurenenud ligi kolm korda kiiremini kui viimasel 10–15 aastal keskmiselt, mis on
toonud kaasa ka järsult suureneva nõudluse uute lasteaia- ja koolikohtade järele. Valla elanikkonna
märkimisväärne ja hüppeline kasv viimastel aastatel, ei ole vallal võimaldanud sotsiaalse
infrastruktuuri objekte prognoosida ning neid korraliselt rajada.
Oru maaüksus paikneb piirkonnas, mida lasteaia ja koolikohtade planeerimisel vaadeldakse
piirkonnana Türisalu – Vääna-Jõesuu – Vääna, mis koosneb järgmistest asustusüksustest: Adra,
Humala, Liikva, Naage, Türisalu, Vahi, Vaila, Viti, Vääna ning Vääna-Jõesuu.
Lasteaedade osas teenindab piirkonda Teelahkme lasteaia Vääna-Jõesuus asuvad moodulid ja
Vääna Mõisakool. Lasteaiakohtade osas on 2022/23 õppeaastal piirkonnas vajadus 347 koha järgi,
kuid pakkuda on võimalik 105 kohta ehk siis puudujääk on 242 kohta. 2030/31 õppeaastaks
prognoosime piirkonna lasteaiakohtade vajaduseks 470 aga kohti oleks pakkuda 151 ehk siis
prognoositav puudujääk 319 kohta.
Üldhariduskooli osas teenindab piirkonda Vääna-Jõesuu Kool ning Vääna Mõisakool. Esimeses
ja teises koolaistmes on 2022/23 õppeaastal piirkonnas vajadus 346 koha järgi, kuid pakkuda on
võimalik 276 kohta ehk siis puudujääk on 70 kohta. 2030/31 õppeaastaks prognoosime piirkonna
I ja II kooliastme vajaduseks 490 kohti aga oleks pakkuda 276 ehk siis prognoositav puudujääk
214 kohta.
Arvestades seda, et Oru maaüksuse detailplaneeringu realiseerimist ei ole alustatud 25 aasta
jooksul, ei saa maaüksuse omanik eeldada, et 25 aastat hiljem oleks detailplaneeringut samal kujul
võimalik realiseerida. Paratamatult tuleb arvesse võtta erinevaid asjaolusid, eeskätt seda, milliseks
on selle 25 aasta jooksul kujunenud antud piirkond. Isikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et
aastatetagune planeeringulahendus sobitub konkreetsele alale piiramatu aja jooksul. Kui
detailplaneeringu lahendus ei vasta aja möödudes valla muutunud majanduslikele, sotsiaalsetele
ja keskkonnavajadustele, on kohalikul omavalitsusel õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada,
kui planeeringu eesmärk ei ole aja möödudes enam vastuvõetav.
Kokkuvõttes võib asuda seisukohale, et 25 aastat kehtinud detailplaneering ei saa olla aja- ega
asjakohane alus lähiaastate ehitustegevusele, mis arvestaks ka väljakujunenud piirkonda,
sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri olemasolu, inimest tänapäevase elu vajadusi ning avalikku
huvi. HMS § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise
ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust,
haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti
andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid
tähtsust omavaid asjaolusid. Siinjuures tulebki arvestada, et detailplaneeringu kehtestamisest on
möödunud 25 aastat ning detailplaneeringu kehtivuse ajal on muutunud elulised vajadused ja
Harku valla avaliku ruumi planeerimis põhimõtted. Kõiki eespool nimetatud asjaolusid kogumina
hinnates, on praegusel juhul põhjendatud tunnistada detailplaneering kehtetuks ning Oru
maaüksusele uue detailplaneeringu menetluse käigus leida 25 aasta jooksul väljakujunenud
piirkonda, tänapäeva nõudeid ja vajadusi arvestav planeeringulahendus.
D. Liikva külas Oru maaüksuse detailplaneeringu algatamisest keeldumine
Vallavolikogule esitati 12.06.2019 taotlus algatada detailplaneeringu koostamine Liikva külas Oru
(katastritunnus 19801:011:0250) maaüksusel, eesmärgiga selgitada välja võimalused Harku
6
Vallavolikogu 26. august 1997 otsusega nr 75 kehtestatud Liikva külas asuva „Oru“ maaüksuse
elamukvartali detailplaneeringu ümberplaneerimiseks. Detailplaneeringu algatamise taotluse
kohaselt soovitakse muuta kehtiva detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrkude lahendust,
kavandades tehnovõrgud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni baasil ning kavandada varasemalt
kehtestatud detailplaneeringule lisaks kaks täiendavat elamuühikut so kavandada 35 elamumaa
krundi asemel alale 37 elamumaa krunti. Vallavolikogu keeldus 27.05.2021 otsusega nr 42
taotletud detailplaneeringu algatamisest. Tallinna Halduskohtu otsusega haldusasjas nr 3-21-1524
kohustas kohus Harku valda uuesti läbi vaatama 12.06.2019.a taotlus detailplaneeringu
algatamiseks Liikva külas Oru kinnistul.
PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus.
PlanS § 128 lõike 2 punktide 1-4 kohaselt ei algatata detailplaneeringut eelkõige juhul, kui:
- algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga;
- on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui
planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks
kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või
avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude
kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast;
- selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus;
- planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive.
Taotletav ehitustegevus ja maakasutus (1997 a kehtestatud 35 elamumaa krundi asemel kavandada
alale 37 elamumaa krunti) ei ole vallavolikogu hinnangul lähitulevikus elluviidav. Riigikohus on
otsuses nr 3-3-1-41-06271 leidnud, et planeeringu algatamisest keeldumise haldusakt on
kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt, samas on Riigikohtu otsuses 3-3-1-79-09272 märgitud, et
planeeringu koostamise algatamisest keeldumise aluseid ei ole seaduses ammendavalt sätestatud,
millele viitab ka PlanS § 128 lõike 2, mis sätestab alused, mille esinemisel detailplaneeringut
eelkõige ei algata. See tähendab, et ei ole välistatud detailplaneeringu algatamisest keeldumine ka
muudel juhtudel, kui PlanS §-s 128 lõikes 2 nimetatud.
PlanS § 3 lõike 1 kohaselt on planeering konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik
ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused.
Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab hindama planeeringu elluviimisega kaasnevaid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise
elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ning
säilitamiseks ja esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.
PlanS § 12 lõike 2 kohaselt peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud
keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid.
PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja
planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on eelkõige lähiaastate
ehitustegevuse alus. Seega detailplaneeringu koostamisel peab olema isikul soov taotletav ka
reaalselt ellu viia.
Oru maaüksus paikneb Harku valla üldplaneeringu ning teemaplaneeringu kohaselt kogu ulatuses
elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Üld- ja teemaplaneeringus maa-alale elamumaa
juhtfunktsiooniga tihehoonestusala määramisel lähtus kohalik omavalitsus üksnes 1997 aastal
kehtestatud detailplaneeringust, mille elluviimist ei ole käesoleva hetkeni alustatud.
7
Nagu käesolevas otsuses juba selgitatud, siis Oru maaüksuse näol ei ole tegemist olemasoleva
kompaktse asustusega alaga vaid pigem just perspektiivse tiheasustusalaga, kus käesoleval hetkel
ei ole välja ehitatud ühtset tänavavõrku ning puuduvad ka piirkonda teenindavad tehnovõrgud.
Maaüksust ümbritseb leebe režiimiga looduslik haljasmaa. Maaüksuse edelapoolse piiri äärest
piirneb ala endiste aiandusühistu kruntidega, kuid puuduvad seosed (ühtne tänavavõrk ja piirkonda
teenindavad tehnovõrgud) varasemalt kavandatud aiandusühistute kruntide ja 1997. aastal
kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tiheasustusala vahel. Lisaks toimuks ligipääs
kavandatud planeeringualale mööda Oru teed, mis on amortiseerunud katendiga kitsas tee, mis ei
ole sobiv ligipääsuteeks nii suurele hulgale kinnistutele. Antud asjaolusid on käesoleva otsuse
punktis C täpsemalt käsitletud ning samad põhjendused on vallavolikogul ka 12.06.2019 taotluse,
algatada detailplaneeringu koostamine Liikva külas Oru maaüksusel, rahuldamata jätmisel.
Liikva külas paiknevad samuti varasemalt kehtestatud detailplaneeringutega kavandatud erinevad
elamupiirkonnad, kus kokku on kavandatud u 200 uut elamuühikut lisaks piirkonnas olevatele
aiandusühistule ja olemasolevatele hajaasustuse põhimõttel püstitatud elamutele. Eelnimetatud
elamualadel on veevarustus ja kanalisatsioon lahendatud lokaalsete puurkaevude,
kogumismahutite ja puhastitega. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
tõi välja komplitseeritud olukorra (põhjaveeressurss on ammendumas, ulatuslikud alad valla
territooriumist jäävad kaitsmata põhjaveega alale) veevarustuse ja kanalisatsiooni osas. Seetõttu
peab kohalik omavalitsus pöörama tähelepanu Oru maaüksusega piirnevas piirkonnas tsentraalse
veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaarendamisele, mis on väga ressursimahukas arvestades, et
olemasolevate elamualade arendajad on valdavalt krundid maha müünud ning ei osale puuduvate
ÜVK kohaste trasside väljaehitamisel.
Seega väljendub siinkohal avalik huvi PlanS § 12 määratletud otstarbeka, mõistliku ja säästliku
maakasutuse põhimõtte järgimises. Nimetatud põhimõtte kohaselt peab asustuse planeerimisel
tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda
ning asukohast tulenevaid asjaolusid.
Volikogu selgitab täiendavalt, et lisaks eluliselt vajalikule tehnilisele infrastruktuurile (teed ja
trassid) tuleb tagada piirkonnas ka sotsiaalne infrastruktuur (piirkonda teenindav lasteaed, kool
jne). Vallavolikogu on käesoleva otsuse punktis C sotsiaalse infrastruktuuri puudumist ka
sisustanud ja põhjendanud, et vajaliku sotsiaalse infrastruktuuri puudumise piirkonnas on tinginud
Harku valla elanike hüppeline kasv viimase paari aasta jooksul, mis on muutnud oluliselt
keerulisemaks vajalike kooli- ja lasteaiakohti prognoosida ja tagada. Käesoleval hetkel puudub
kohalikul omavalitsusel võimalus ja võimekus pakkuda piirkonnas elavatele peredele
igapäevaseks elutegevuseks vajalikke avalikult kasutatavaid hüvesid.
Kohalik omavalitsus peab ruumilise planeerimise kaudu looma eeldused ühiskonnaliikmete
vajadusi ja huve arvestava, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning
ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult,
kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Käesoleval hetkel tunnistab volikogu, et senisel
piirkonna arendamisel ei ole piisavat tähelepanu pööratud tasakaalustatud ruumilisele arengule
ning tagatud ei ole piirkonna majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne jätkusuutlik areng. Eeltoodust
tulenevalt ei pea vallavolikogu võimalikuks Liikva külas Oru maaüksusele nii suures ulatuses
elamuühikute kavandamise eesmärgil detailplaneeringu algatamist.
Isiku omandiõigust saab piirata vaid seaduse alusel, milleks käesoleval juhul on planeerimisseadus
– taotleja suhtes ei ole rikutud võrdsuse põhimõtteid. Kinnistu jagamat jätmine
detailplaneeringuga kujutab omandi kasutamise ja käsutamise vabaduse piirangut, kuid piirangud
on õiguspärased, kui need tulenevad seadusest ja kui haldusakt on õiguspärane. Planeerimisseadus
8
ei sätesta planeeringu algatamisest keeldumise aluseid ammendavalt, vaid annab kohalikule
omavalitsusele ulatusliku kaalutlusruumi ning seeläbi puudub isikul subjektiivne õigus nõuda
detailplaneeringu algatamise taotluse rahuldamist. Kuigi detailplaneeringu algatamise ettepaneku
menetlemine on kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus, ei kaasne ettepaneku esitamisega
vältimatult detailplaneeringu koostamise algatamine kohaliku omavalitsuse poolt. Kohalikul
omavalitsusel on õigus detailplaneeringu algatamise taotlus jätta rahuldamata, kui planeeringu
eesmärk ei ole vastuvõetav ega ei vasta valla ruumilise arengu eesmärkidele. Detailplaneeringu
algatamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus ning selles küsimuses on kohalikul
omavalitsusel avar kaalutlusruum. Detailplaneeringu algatamise taotluse teinud isikul ei saa olla
õiguspärast ootust detailplaneeringu algatamisele.
Kohalikul omavalitsusel tuleb detailplaneeringu koostamise taotluse läbivaatamisel kaaluda,
millised kulutused detailplaneeringu realiseerimisega eeldatavalt kaasnevad. Märgime, et kinnistu
omanikul ei ole üldjuhul kohustust detailplaneeringut realiseerida, kuid sellega ei kaasne õigust
muutunud soovidele vastava detailplaneeringu kehtestamiseks. Isikul ei saa tekkida õiguspärast
ootust, et aastatetagune planeeringulahendus sobitub konkreetsele alale piiramatu aja jooksul. Kui
detailplaneeringu lahendus ei vasta aja möödudes valla muutunud majanduslikele, sotsiaalsetele
ja keskkonnavajadustele, on kohalikul omavalitsusel õigus detailplaneeringu algatamise taotlus
jätta rahuldamata, kui planeeringu eesmärk ei ole vastuvõetav või selleks on muu ülekaalukal
avalikul huvil põhinev põhjus.
PlanS § 4 lõike 1 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja vastavalt pädevusele
Rahandusministeerium, muu valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse üksus, kelle ülesandeks on
kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine osas, mis puudutab
planeerimisalase tegevuse korraldajale õigusaktidega pandud ülesannete täitmist. Kohalik
omavalitsus tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute
huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus.
Kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine ei ole seadusega tagatud omandiõigus.
Selle rakendamise juures peab kinnisasja omanik arvestama kohaliku omavalitsuse ja teiste asjast
huvitatud isikute põhjendatud ja kaalutletud seisukohaga, samuti tasakaalustatud ruumilise arengu
kujundamise, keskkonnakaitse ning asukoha vajadustega. Kohalik omavalitsus ei ole kohustatud
oma territooriumi planeerimisel lähtuma kinnisasja omaniku soovist, vaid eelkõige kehtestatud
detailplaneeringutest ja piirkonna tasakaalustatud arengust. Eeltoodust lähtuvalt ei pea
vallavolikogu võimalikuks algatada detailplaneeringu koostamist Liikva külas Oru maaüksusel.
PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks muuhulgas
planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja
looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise
hindamise korraldamine. Nagu otsuses eelnevalt selgitatud leiab kohalik omavalitsus, et
käesoleval hetkel Liikva külas Oru maaüksuse realiseerimise alustamine või ümberplaneerimine
on piirkonnas elavate elanike suhtes vastutustundetu. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab
planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja
väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning
lõimima need planeeringulahendusse. Piirkonda täiendava elamuala kavandamine ei ole
käesoleval hetkel avalikkuse huvides, kuivõrd olemasolevatel elamualadel puuduvad ÜVK
kohased trassid ning käesoleval hetkel puudub kohalikul omavalitsusel ka võimalus pakkuda
piirkonnas elavatele peredele igapäevaseks elutegevuseks vajalikke avalikult kasutatavaid
hüvesid.
Vallavolikogu peab vajalikuks lisada, et detailplaneeringu algatamata jätmine ei tähenda, et
detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ei saaks tulevikus, kui olukord piirkonnas muutub,
9
pöörduda kohaliku omavalitsuse poole detailplaneeringu koostamise algatamise taotlusega.
Kohalik omavalitsus on valmis kaaluma Liikva külas Oru maaüksuse detailplaneeringu algatamist
hajaasustuse põhimõttel ehk siis väiksema elamuühiku arvuga, kuna antud piirkonnas sellises
mahus elamuühikuid juurde kavandada ei ole põhjendatud.
E. Haldusakti eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine
PlanS § 140 lõike 3 alusel edastati otsuse „Harku Vallavolikogu 26. august 1997 otsusega nr 75
kehtestatud Liikva külas Oru maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine“ eelnõu PlanS
§ 127 lõikes 1 nimetatud asutustele kooskõlastamiseks ning PlanS § 127 lõikes 2 nimetatud
isikutele arvamuse andmiseks.
Tulenevalt HMS § 40 lõikest 1 peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada
kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Seega edastati
käesoleva otsuse eelnõu e-kirjaga taotlejale ärakuulamiseks taotlusel olevale e-posti aadressile.
Tutvumiseks saadetud otsuse eelnõu osas esitas taotleja esindaja oma vastuväited 19.09.2022
ning taotleb endiselt detailplaneeringu algatamist. Esitatud kirjas leitakse järgmist.
1. Tulenevalt HMS § 55 lg 1 peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Kaebajatele
arvamuse andmiseks edastatud eelnõu sisaldab kahte otsustust, mis mõlemad
puudutavad Liikva külas asuvat Oru maaüksuse detailplaneeringut ja milles sisuliselt üks
otsustus tuleneb teisest. Käsitletava eelnõu kohaselt on vastuvõetav otsus ise otsuse
aluseks, ehk tühistatakse detailplaneering, mille tühisusele tuginetakse. Arvamuse
andjad on seisukohal, et niisugusel kujul ei ole võimalik haldusorganil üldse haldusakti
välja anda ja see on vastuolus halduse üldpõhimõtetega, tulenevalt HMS 2. jaole.
Vallavolikogu selgitab, et antud juhul on kaks otsust liidatud ühte haldusakti – esimene otsus on
Oru maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine, millele järgneb teine otsus – Oru
maaüksusel detailplaneeringu algatamisest keeldumine. Oru maaüksuse detailplaneeringu
algatamisest keeldumise otsus ei tulene kehtetuks tunnistamise otsusest - kehtetuks tunnistamise
otsus kronoloogilises mõttes eelneb algatamisest keeldumise otsusele. Otsuste sisu ei muutuks
olukorras, kus need oleks vormistatud kahe erineva haldusaktiga. Sealjuures mitmed põhjendused
Oru maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks ja Oru maaüksusel detailplaneeringu
algatamisest keeldumiseks on samad. Ei saa nõustuda, et haldusakt ei vastaks halduse
üldpõhimõtetele.
2. Tulenevalt HMS § 56 lg 1 ja 2 peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest
keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või
menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti
põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Eelnõus jääb
arusaamatuks, millisele õiguslikule alusele haldusakt toetub. Haldusakti kirjeldavas osas
viidatakse küll erinevatele õigusnormidele, mis on aga omavahel vastuolus ning viidatud
normid välistavad haldusakti välja andmise, s.t. otsuse vastuvõtmise. Eelnõu pk. E on
väljatoodud erinevad õigusnormid, kuid kuidas need haakuvad haldusakti faktilise alusega
jääb arusaamatuks. Vastuväite esitajad on seisukohal, et kui haldusakt ei vasta seaduses
toodud põhjendamisnõudele ei saa haldusakti vastu võtta, tegemist oleks seadusega
vastuolevaks oleva haldusaktiga.
Haldusakti selgitavas osas on kõik õiguslikud alused korrektselt viidatud, lahti selgitatud ning
konkreetsete faktiliste asjaoludega seotud. Otsuse peatükk E on lihtsalt välja toodud kõik otsuse
tegemise aluseks olnud sätted. Konkreetseid õiguslikud alused otsuse tegemiseks on viidatud
10
haldusakti põhiosas – kehtetuks tunnistamine PlanS § 140 lg 1 punkti 1 alusel ja uue
detailplaneeringu algatamisest keeldumine PlanS § 128 lg 2 punktide 2, 3 ja 4 alusel. Oluline on
mainida, et PlanS § 128 lõige 2, mis sätestab alused, mille esinemisel detailplaneeringut eelkõige
ei algata. See tähendab, et ei ole välistatud detailplaneeringu algatamisest keeldumine ka muudel
juhtudel, kui PlanS §-s 128 lõikes 2 nimetatud.
3. Eelnõu „Harku Vallavolikogu 26.08.1997a. otsusega kehtestatud Liikva külas Oru
maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise“ faktiliseks asjaoluks on toodud
läbivalt väide, et detailplaneeringut ei ole realiseerima asutud. Samas eelnõus on aga
eelnõu koostajad pk A lk. 2 kirjeldanud, et nimetatud detailplaneeringut on
realiseerima asutud juba 2004 aastal ja selle ümberplaneerimise kohta on esitatud
korduvalt taotlusi alates 2007 aastast kuni 2019 aastani. Seega ei saa eeltoodud väide
olla haldusakti faktiliseks aluseks. Taotlus mida hetkel omavalitsus menetleb on esitatud
12.06.2019.
PlanS § 6 punkt 11 sätestab, et planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on
planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine.
Kindlasti ei saa nõustuda seisukohaga nagu oleks detailplaneeringu ümberplaneerimiseks taotluste
esitamine käsitletav detailplaneeringu realiseerimisena. Pidev soov planeeringu muutmiseks annab
just konkreetse signaali, et detailplaneeringu sisu on aegunud ega vasta enam tänapäeva
vajadustele, mis omakorda kinnitab, et Oru maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine
on igati põhjendatud ning annab võimaluse antud alale luua uue kaasaja vajadusi ja tingimusi
arvestav terviklik lahendus.
4. Eelnõu pk C lk 4 (teine lõik) kohaselt on otsustuse õiguslikuks aluseks PlaS § 140 lg 1 pk.1
mille kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui
detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei
ole asutud ellu viima. Tallinna Halduskohtu jõustunud kohtuotsuse (haldusasi nr 3-21-1524)
pk 23 on kohus tuvastanud et Harku vald „ise on menetlenud juba aastast 2005 kehtiva DP
muudatust, sh sõlminud 2019 ka DP üleandmise kokkuleppe, millega on huvitatud isikutele
tekitatud ootus, et 1997. a DP-d on jätkuvalt võimalik ellu viia. Asjaolu, kas detailplaneeringu
realiseerimise viivitus on etteheidetav kaebajatele või vastustajale, ei oma
planeerimisotsuste kehtivuse seisukohast tähtsust, kuna kohaliku omavalitsuse
muutunud soovid on jäänud planeeringutes kajastamata. Kaalutlusõigust saab
korrektselt teostada, kui vastustaja tegevusel on õiguslik alus, mida praegusel hetkel ei
ole.“ Seega ei saa eeltoodud norm olla käsitletava eelnõu otsustuse õiguslikuks aluseks.
Eelnõu teisi materiaalõiguse aluseid ei sisalda. Seega puudub antud otsustusel õiguslik alus.
Kui haldusaktil puudub faktiline ja õiguslik alus, ei ole haldusakt põhjendatud ja seda
ei saa välja anda kuna see on vastuolus seadusega.
Nagu juba eelnevalt selgitatud, siis detailplaneeringu muudatuse menetlemine ei ole kehtiva
detailplaneeringu realiseerimine. Kehtiva detailplaneeringu realiseerimine algab detailplaneeringu
realiseerimiskavas ette nähtud esimese tegevuse tegemist, milleks on katastriüksuste
moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga
kehtestatud maakasutuse otstarbele. Oru maaüksuse detailplaneeringu realiseerimist ei ole
alustatud 25 aasta jooksul. On esitatud taotluseid ümberplaneerimiseks, mis viitab selgelt
asjaolule, et detailplaneeringu lahendus ei vasta enam kaasaja vajadustele ja tingimustele ning
vajab ümberplaneerimist.
Vallavolikogu juhib tähelepanu ka asjaolule, et detailplaneeringu algatamine on Harku valla
ehitusmääruse § 5 lg 2 punkti 1 kohaselt vallavolikogu pädevuses. Taotlejaga tõepoolest sõlmiti
2019 aastal detailplaneeringu kohustuste üleandmise kokkulepe, kuid sellise kokkuleppe
11
sõlmimine ei tähenda kindlasti seda, et vallavolikogu kindlasti ka detailplaneeringu algatab.
Puhtalt fakt, et leping on sõlmitud, ei saa ega tohi mõjutada vallavolikogu liikmete otsustusõigust.
Kohaliku omavalitsuse struktuur näeb ette, et vallavolikogu algatab detailplaneeringu koostamise,
kuid otsused valmistab ette vallavalitsus (KOKS § 30 lg 1 punkt 1).
Kõnealuse lepingu sõlmis taotlejaga vallavalitsus ning saatiski detailplaneeringu algatamise
eelnõu vallavolikogus planeerimiskomisjoni otsustamiseks. Vallavolikogu planeerimiskomisjon
eelnõud ei toetanud ning saatis selle vallavalitsusele tagasi. Seega ei ole Harku vallavolikogu antud
detailplaneeringu ümberplaneerimist alates 2020 aastast põhjendatuks pidanud ning halduslepingu
sõlmimine ei saa ühelgi juhul tekitada taotlejast õiguspärast ootust, et taotletud detailplaneeringu
muudatus kindlasti algatatakse ning puhtalt detailplaneeringu ümberplaneerimise taotluse
menetlemine vallavalitsuses ei saa tekitada taotlejas õiguspärast ootust, et detailplaneeringut on
võimalik ellu viia. Taotleja viide kohtuotsuse punktile ei ole antud juhul asjakohane, kuna viidatud
kohtuotsus ei käsitle Oru maaüksuse kehtetuks tunnistamise põhjendatust.
5. Eelnõu pk. B kohaselt määrati elamumaa juhtfunktsioon Oru maaüksusele 2013 aastal
kehtestatud üldplaneeringuga ja 2018 aastal kehtestatud teemaplaneeringuga. Tulenevalt
PlanS § 6 pk 9 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala
kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse
põhisuunad. Eelnõu koostajad on pk B lk 3 (alumine lõik) väitnud, et Harku valla
üldplaneeringu ülevaatamine toimus Harku Vallavolikogu otsusega 28.12.2017 aastal ja
sellega ei ole muudetud Oru maaüksust puudutava üldplaneeringu osa. Seega vastab Oru
maaüksuse kehtiv detailplaneering kehtivale üldplaneeringule ja antud norm välistab eelnõus
toodud detailplaneeringu tühistamise.
Nagu otsuses märgitud, siis tulenevalt PlanS § 4 lõike 2 punktist 6 on planeeringu korraldaja,
kohaliku omavalitsuse ülesandeks kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamine. PlanS § 92 sätestab,
et üldplaneeringu vaatab üle kohaliku omavalitsuse volikogu iga viie aasta tagant. Kohaliku
omavalitsuse volikogu esitab valdkonna eest vastutavale ministrile kokkuvõtte üldplaneeringu
ülevaatamise tulemusest kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates. Ülevaatamise eesmärk on
selgitada välja kehtiva üldplaneeringu ajakohasus ja hinnata, kas arengu suunamisel ning
maakasutuse edasisel kavandamisel on vajalik teha planeeringutes muudatusi. Harku valla
üldplaneeringu ülevaatamine toimus Harku Vallavolikogu 28.12.2017 otsusega nr 106 "Harku
valla üldplaneeringu ülevaatamine". Seega toimub järgmine Harku valla üldplaneeringu
ülevaatamine 2022 aasta detsembris, mille käigus vallavolikogu otsustab Harku valla
üldplaneeringu muutmise Oru maaüksuse osas.
Vallavolikogu ei nõustu käsitlusega, et olukorras, kus detailplaneeringu lahendus vastab
formaalselt üldplaneeringule, oleks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine välistatud. Oru
maaüksus paikneb küll üldplaneeringu kohaselt elamumaa sihtotstarbega tihehoonestusalal, kuid
tiheasustusalad on valla piirkonnad, kus ruumiline planeerimine peab järgima linnalisele asulale
omaseid põhimõtteid, antud juhul selliseid põhimõtteid järgida ei ole võimalik. Arvestada tuleb
ühiste tehnovõrkude ja tänavavõrgu rajamise vajadusega. Kuna tiheasustusalade ruumilisel
arendamisel on eeldatav erinevate huvide varieerumine suurem, on antud aladel avaliku protsessi
läbiviimiseks detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Tiheasustusaladena on määratud nii
olemasolevad kompaktse asustusega alad kui ka perspektiivsed alad, kus nähakse ette arengut
kompaktse asustuse põhimõttel. Oru maaüksus paikneb elamumaa juhtfunktsiooniga
tiheasustusalal, kuna 1997. aastast kehtib maa-alal detailplaneering, mille kohaselt kavandati ala
kasutuselevõttu tihehoonestusalana. Nagu ka eelnevalt korduvalt märgitud, ei ole kehtestatud
detailplaneeringu elluviimisega käesolevaks hetkeks alustatud. Seega ei ole Oru maaüksuse näol
tegemist olemasoleva kompaktse asustusega alaga vaid pigem just perspektiivse
12
tiheasustusalaga, kus käesoleval hetkel ei ole välja ehitatud ühtset tänavavõrku ning puuduvad
ka piirkonda teenindavad tehnovõrgud.
Maaüksust ümbritseb leebe režiimiga looduslik haljasmaa. Maaüksuse edelapoolse piiri äärest
piirneb ala endiste aiandusühistu kruntidega, kuid alade vahel puuduvad seosed (ühtne tänavavõrk
ja piirkonda teenindavad tehnovõrgud) varasemalt kavandatud aiandusühistute kruntide ja
1997. aastal kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tiheasustusala vahel. Tihedamalt
asustatud alaga ei ole võimalik ühist tänavavõrku ka ette näha ega kavandada, kuna Oru maaüksus
on valdavalt ümbritsetud eraomandis maatulundusmaa katastriüksustega. Käesolevas otsuses on
põhjalikult selgitatud, miks Oru maaüksuse detailplaneeringu lahendus antud piirkonda 2022
aastal enam ei sobitu. Oru maaüksus vajab tänapäevast planeeringulahendust, mis arvestaks ka
vahepealsel 25 aastal seal väljakujunenud piirkonda ja muid olulisi asjaolusid.
6. Eelnõu osa (pk D lk 6), mis puudutab Oru maaüksuse detailplaneeringu algatamisest
keeldumist, sisaldab faktiviga. Taotlus ümberplaneerimiseks on esitatud 12.06.2019
mitte 20.06.2020. Tulenevalt PlanS § 128 lg 4 on kohalikul omavalitsusüksusel aega taotlust
menetleda maksimaalselt 90 päeva. Käsitletavat taotlust Oru maaüksuse ümberplaneerimiseks
menetletakse juba üle kahe aasta. Ainuüksi eelmainitud rikkumine välistab igasuguste sisuliste
argumentide esitamise eelnõu koostajate poolt ja detailplaneering Oru maaüksuse
ümberplaneerimiseks tuleb algatada.
Eelnõu lk 6 sisaldas tõepoolest kirjaviga, Oru maaüksuse detailplaneeringu ümberplaneerimiseks
esitati taotlus 12.06.2019. Vallavolikogu peab oluliseks siinkohal toonitada, et otsus algatamisest
keeldumise kohta tehti 27.05.2021 ja sealt edasi kulus hulganisti aega ka kohtumenetluse ja
kompromissläbirääkimiste peale. Samas ei tingi tavapärasest pikem menetlusaeg detailplaneeringu
algatamist. Detailplaneeringu algatamine peab olema mõistlikult põhjendatud ning
planeeringulahendus peab sobituma kohaliku omavalitsuse planeerimispõhimõtete ja
arenguperspektiividega, samuti maaüksuse asukohaga ning sellega piirnevate aladega.
7. Harku Vallavolikogu on oma 27.05.2021a. otsuse pk 1 jätnud algatamata detailplaneeringu
Oru maaüksusel. Oru maaüksuse omanikud on esitanud nimetatud otsuse tühistamiseks
kaebuse Tallinna Halduskohtule ja kohus on otsuse tühistanud. Tallinna Halduskohtu
kohtuotsus haldusasjas nr 3-21-1524 on jõustunud. Käsitletava eelnõu koostajad on esitanud
eelnõu Oru maaüksuse detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks samadel faktilistel ja
õiguslikel alusetel, mis sisaldas ka eelnev otsus, mille kohus on tühistanud. Asjaolude üle mida
eelnõus on esitatud enam vaielda ei saa, sest need on kohtuliku kontrolli läbinud ja kohtuotsus
on jõustunud. Kohus on otsuse motiveerivas osas tuvastanud asjaolud, mis on õiguslikuks
juhiseks otsuse vastuvõtmisel. Kohalikul omavalitsusüksusel tuleb kohtuotsust täita. Kaebajad
peavad vajalikuks märkida, et kohus on nimetatud kohtuotsusega tuvastanud
Pk 23 „Asudes faktiliselt takistama kehtiva detailplaneeringu realiseerimist läbi DP
muudatusest keeldumise, on vastustaja käitunud kohtu hinnangul õigusvastaselt.“
Pk 25 kohaselt; „Kohtu hinnangul kujutab kaebajate ebamäärasesse olukorda jätmine ‒
DP muutmisest keeldutakse, kuid ei välistata muudatuste tegemist millalgi tulevikus,
kaebajate omandiõiguse ebaproportsionaalset piiramist.“
Vallavolikogu nõustub, et jõustunud kohtuotsus on täitmiseks kohustuslik, samas on oluline
toonitada, et haldusajas nr 3-21-1524 kohustas Tallinna Halduskohus Harku valda uuesti läbi
vaatama kaebuse esitajate 12.06.2019. a taotlust detailplaneeringu algatamiseks Oru maaüksusel,
mitte ei kohustanud kohalikku omavalitsust langetamata kindla sisuga kaalutlusotsust. Haldusasjas
nr 3-21-1524 on halduskohus andnud suunise, et „kui vastustaja leiab, et Oru maaüksuse kehtiv
detailplaneering ei ole enam kooskõlas Harku valla ruumilise arengu eesmärkidega (nt täiendava
tihehoonestusala kavandamine ei ole põhjendatud), tuleb selleks muuta üldplaneeringut ning
13
algatada kehtiva detailplaneeringu muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus. Sh võimaldab
PlanS § 140 lg 2 punkt 1 detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistada, kui detailplaneeringu
kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima.“
Juhindudes kõnealuses kohtuotsuses antud suunistest algataski vallavolikogu 1997 aastal
kehtestatud Oru maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise. Samuti toimub järgmine
Harku valla üldplaneeringu ülevaatamine 2022. aasta detsembris, mille käigus vallavolikogu
otsustab Harku valla üldplaneeringu muutmise Oru maaüksuse osas.
Arvestades eespool toodut ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1
punkti 33, § 22 lõike 2, planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 1 ja § 140 lõike 6, Harku
Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 “Harku valla ehitusmäärus” § 5 lõike 1 punkti 7,
haldusmenetluse seaduse § 43 lõike 1 punkti 1, § 43 lõike 2, § 68 lõike 2, planeerimisseaduse
§ 128 lõigete 2, 3 ja 4 ja Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 “Harku valla
ehitusmäärus” § 5 lõike 2 punkti 1 alusel Harku Vallavolikogu otsustab:
1. Tunnistada kehtetuks 26. august 1997 otsusega nr 75 kehtestatud Liikva küla
„Oru“ maaüksuse elamukvartali detailplaneering.
2. Mitte algatada detailplaneeringu koostamist Liikva külas Oru maaüksusel.
3. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades
vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse
Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Taberland
vallavolikogu esimees
14
www.headandlead.com
OÜ Head, registrikood 11711661, Pirita tee 20, 10127 Tallinn tel (+372) 5083906,
[email protected]
Harku Vallavalitsus
Harku Vallavolikogu
Ranna tee 1
Tabasalu alevik
Harjumaa 76901 31.10.2022 nr E03
EKSPERTHINNANG
Oru 112 maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise asjaolude kohta
Käesoleva eksperthinnang on koostatud Harku Vallavalitsuse tellimusel. Eksperthinnangu aluseks on
kehtivad üldplaneeringud ja Oru 112 maaüksuse detailplaneering (edaspidi DP), mis on kehtestatud Harku
Vallavolikogu 26.08.1997. otsusega nr 75.
DP on ette näinud 35 elamuühikut (35 üksikelamumaa krunti, kruntide täisehitusprotsent 10-20%) ja selle
materjalid olid eksperthinnangu andmiseks kättesaadavad https://kaart.harku.ee/DP/970325_36/avalik/.
Eksperthinnang antud asukohas on antud planeerimisseadusest ja hea planeerimise põhimõtetest ning
allpool viidatud materjalidest ja minu kui planeerimiseksperdi poolest analüüsist lähtuvalt.
1. Kehtivad üldplaneeringud
Kehtiv Harku valla üldplaneering (edaspidi ÜP) on kehtestatud 17.10.2013 Harku Vallavolikogu otsusega
nr 138. Sellele üldplaneeringule koostati selle koostamise ajal ka keskkonnamõju strateegiline hindamine,
mis kiideti heaks Keskkonnaameti poolt 11.01.2011 kirjaga nr HJR 6-8/48111-3. Eelviidatud materjalid
olid eksperthinnangu andmiseks kättesaadavad: https://www.harku.ee/kehtiv-uldplaneering.
Harku vallavalitsus pidas lähtuvalt asustuse tihenemisest ja survest rohevõrgustikele ning asustuse
tihendamisele vajalikuks koostada Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke
maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (edaspidi TP), mis on
kehtestatud Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51. Teema planeeringu materjalid olid
eksperthinnangu andmiseks kättesaadavad: http://kaart.harku.ee/DP/E_teemaplaneering/_avalik/.
2. Liikva külas asuva Oru kinnistu peamised näitajad ja iseloomustus
Maa-Ameti info alusel on Oru kinnistu katastritunnus 19801:011:0250 ja see on hetkel 100%
maatulundusmaa, mille pindala on 110 639 m². Kinnistu maakasitus maatulundusmaa osas jaguneb
järgnevalt:
Sihtotstarbe alamliik Maa hulk m2 Osakaal kinnistust %
Haritav maa: 62304 m² 56,31%
Looduslik rohumaa: 1169 m² 1,06%
Metsamaa: 37853 m² 34,21%
Muu maa: 9313 m² 8,42%
Looduslike olude poolest on DP alal Maa-Amet andmete järgi 34,21% mahus kasvav mets, mets paikneb
1 (9)
OÜ Head
Oru teega risti jääval ristküliku kujulisel ajal, mis paiknev Oru teest kirde suunas. Valdavalt on metsa puhul
tegu loodusilmelise lehtpuumetsaga, mille keskosa domineerib igihaljas okaspuudegrupp (valdavalt mänd).
Mets liigendab avamaastiku ja suurendab olemasoleval kujul valla bioloogilist mitmekesisust.
Kehtiv DP metsa olemasoluga ja säilitamise aspektiga oluliselt ei arvesta ja näeb ette metsaala kruntimist
ning selle osalist raadamist hoonestusalade või rajatavate elamute aluse pinna ja ohutust tagavate kujade
piires. DP krundib seega olemasoleva metsamaa kõlviku valdavas osas elamumaaks, erandiks on vaid
puurkaevu kaitsetsooniga kattuv igihalja okaspuudegrupi osa. DP koostamisel oleks võinud planeerija
loodusega enam arvestada; mets on alal olnud pikalt, sest ka varasemad ajaloolised kaardid näitavad alal
selle olemasolu.
Kinnistut läbivad keskpinge õhuliinid ja võib oletada, et eeltoodud tabelis kajastuv muu maa (8,42%) on
nende alune maa. Kinnistu on muus osas hoonestamata. Kinnistust enamuse moodustab põllumaa ja
kinnistu Oru tee poolsed ääred on võsastunud.
3. Heade ruumilahenduste planeerimise ja ühenduste loomise kontekst
Vahetult kinnistuga külgnevatel aladel ei ole täna valdavas osas arendustegevusi ja kehivaid
detailplaneeringuid, tuginedes Harku valla detailplaneeringute kaardilahenduse andmetele. Vahetu
piirinaaber on elamuala kujul vaid Matka tee äärne elamukvartal. Kuid sellest vaid krunt Matka tee 19
piirneb vahetult DP alaga.
Ruumiplaneerimise kontekstis on DP kujul tegu suure uue üksikarendusega avamaastiku keskel, mille side
ümbruskonnaga jääb nõrgaks. DP alale ja DP alani nõuete kohaste uute teede ja taristute rajamine on
kulukas.
DP alani ei saa hõlpsalt tagada ühistransporti (lahendus eeldaks teede laiendamist ja teedevõrgu muutmist,
DP ei loo busside ümberkeeramiseks võimalust). Lisaks, DP alale kavandatud elamuala sidustamine
muude, kaugemale jäävate, elamualadega on keerukas või eeldaks juba Liikva külast suure osa
tiheasustusalaks muutmist või DP enda muutmist. Seega, DP elluviimine on siid vaadeldav kui uue
tiheasutusviisil elamukvartali loomine looduses täna eksisteerivasse haja-asustatud keskkonda (ÜP kandis
DP kehtivuse tõttu kavandatava tiheasustusala piiri üle eelmisest Harku valla üldplaneeringust, kuhu
vastava muudatus oli tehtud DP kehtestamise otsusega).
DP ala paikneb maastikuliselt keset põllumassiive, mida omakorda ümbritseb põhjasuunas Liikva kraav.
Lõuna poolt piiritleb avamaastikuna laiuvaid põllumassiive ja väiksemaid metsatukkasid (ennekõike jõe
lähipiirkonnas) Vääna jõgi oma käänulise jõesängiga. Maaeluministeerium on juhtinud oma 23.05.2022 nr
4.1-5/950-1 kirjas Harku Vallavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Harku valla väärtusteks tuleb pidada
loopealseid niidualasid, põllumaid ja metsapiirkondasid. Kiri on saadetud seoses käimasoleva Harku valla
leebe režiimiga loodusliku haljasmaa kasutus- ja ehitustingimusi määrava teemaplaneeringu algatamisega
Harku Vallavolikogu poolt 02.05.2022 otsusega nr 45. Ministeerium toob välja, et “Peame vajalikuks
osundada, et käesoleval ajal on enamustes riigi kohaliku omavalitsuse üksustes koostamisel või koostatud
uued üldplaneeringud, mille käigus planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 14 kohaselt määratakse
väärtuslikud põllumajandusmaad ja seatakse nende kaitse- ja kasutustingimused. Harku valla üldplaneering
väärtuslikke põllumajandusmaid ja nende kasutus- ja kaitsetingimusi ei kajasta. Sellest tulenevalt teeme
ettepaneku Harku valla leebe režiimiga loodusliku haljasmaa kasutus- ja ehitustingimusi määravas
teemaplaneeringus määrata väärtuslikud põllumajandusmaad ja seada nende kaitse- ja kasutustingimused.”
Oru tee ümbruskonna ja Vääna jõe ning Oru tee piirkonna vahelised põllud ja metsatukad on iseloomult
selline väärtuslik ala, kus põllud moodustavad ühtse terviku ja metsad suurendavad looduse mitmekesisust.
Maa-Amet mullastiku kaardi alusel on alal Gl (leetjad gleimullad) huumushorisondi tüsedusega 23-25 ja
Go1 (Küllastunud turvastunud mullad) mullad huumushorisondi tüsedusega 22. Mõlema perspektiivseks
boniteediks on hinnatud 33 punktile (võrdluseks Haritava maa keskmine boniteet Eestis on 43 punkti ja
keskmisest kõrgema hindega mullad on Järva-, Jõgeva-, Lääne-Viru-, Viljandi-, Tartu- ja Raplamaal,
madalaim on boniteet Hiiu-, Võru- ja Läänemaal. Harjumaa oludes on DP alal tegu vääruslikuks
põllumaaks peetava alaga, mida kinnitab see, et DP ala põllud on ka täna PRIA põllumassiivide osaks.
2 (9)
OÜ Head
Ainus võrreldav ala elamuala Oru tee lähikonnas on Jõe ja Lõo kinnistute detailplaneeringuala, kuid seal on
siseteede lahendus lahendatud ringteena, mida DP planeeringulahendus oma nelja erineva tupikteena ei
võimalda. Seega teedevõrgu lahenduse pooles on need lahendused erinevad ja Jõe tee äärse ringtee ääres on
elamud juba valdavalt välja arendatud, kuid leidub ka veel hoonestamata krunte.
Oru kinnistu elamumaana kasutuselevõtul kukuks ära Liikva külas veel säilinud põllumassiivide terviklikus
ja Oru tee 28 kinnistu (katastritunnusega 19801:011:0056) jääks kahe elamuala vahele ja muutuks
maatulundusmaana kasutamiseks perspektiivituks.
Põllumassiive ja metsatuki Liikva külas tuleks vaadelda laiemas kontekstis, sest need moodustavad ühtse
terviku Vaila, Vahi ja Sõrve küla põllu ja metsamassiividega. DP seletuskirjas ei ole siin asutusmustri
sobivust ja muutmist analüüsitud.
Tänased üldisemad planeeringud, ehk peale DP kehtestamist koostatud ÜP ja TP, nõuavad siin hajusamat ja
hoopis teistsugust lahendust kui võimaldab DP. DP lahendust võibki pidada arusaadavaks eelmise sajandi
lõpuaastate kontekstis, kus planeerijate professionaalsus oli madal, keskkonnateemade teadvustamise tase
nõrk ja maaomanike vaatenurk oli nn põlluarenduste rajamine lähtuv vaid sinna kruntide maksimaalsest
paigutamise soovist. Loodava ruumi kvaliteedile planeering peale metsaga kaetud kruntidel haljastuse
osalise säilitamise rõhku ei pane. Puudu on mänguväljak, suurem avalik haljasala, ühistranspordi peatuse
rajamise võimalus jms. Ala sisesed tupikteed on keerukad ka lume lükkamiseks ja prügiauto vms suurema
veokiga teenindamiseks.
3.1. Sidustamatus ümbruskonnaga
Maahinna kruntimise ja müügisoovi juures jätsid eelmise sajandi lõpu detailplaneeringud sageli kõrvale hea
ruumikeskkonna loomise. Seda ei analüüsitud ega sellele ei panustantud nii nagu täna, kus
detailplaneeringud peavad sisaldama ka kontaktala analüüsi. See olnuks siin oluline, sest DP koostati
kehtestamise otsuse alusel selgelt varem kehtinud Harku valla üldplaneeringut (mis on tänaseks kehtetu)
muutvana. Sellele viitab selgelt DP kehtestamise otsuse punkt 2.
Hea ruumilahenduseks vajaks Oru kinnistu elamukvartal ühendusi muud ümbrusega. Näiteks oleks vaja
rajada ühendusteed põhja ja lääne suunas olevate elamualadega, mida ei DP ega ümbruskonna teedevõrk
valdavalt ei võimalda. Ainuke DP alani alternatiivseid teid suunata võimaldav ühendustee oleks täna Rako
tee L2 maaüksus L2 (katastritunnusega 19801:001:2074), millega DP ala ühendamiseks puuduvad
arvestades DP laheduse sisu (kruntide kuju ja siseteede paigutus) head võimalused. DP alalt puudub selle
kruntimislahenduse baasil Rako tee suunas ühendustee loomise võimalus, sh puuduvad selleks jalgtee
koridorid. Nimelt on DP ala põhjanurk kavandatud tupikteena ja tupiktee on ka DP ala kirdenurgas olev tee,
mis saab alguse Oru teelt. Seega, luuakse siin tupikutega nö omaette kinnine kvartal. Tupik tee on lisaks
eelmainitutele ka DP ala edelaosas. Vääna poolsete endiste suvila ja tänaste elamualadeni oleks pikendatav
ka tänane kehva kvaliteediga Oru tee, kuid see eeldaks suuri investeeringuid ja tee ümber ehitamist.
Tupikud on arvatavasti DP alale loodud saamaks ala jagada maksimaalses mahus elamukruntideks, sest
sisemine ringtee nõuaks enam maa jätmist teedele, kui pakutud tupikutega lahendus. Tupikuid võib seega
pidada optimaalseks maa võimalikult suures mahus elamumaana müüdavaks muutmise aspektist, kuid need
ei ole optimaalsed ei DP ala ümbrusega sidustamisevõimaluste ega ka ringliikluse ja taristu ringistamise
aspektist.
Hea ühiskonnakorralduse ja ruumiplaneerimise aspektist tuleb selgeks probleemiks lugeda alani suunduva
ühistranspordi puudumist. Oru tee ei ole tänasel kujul sobiv läbivaks liikluseks, sumbudes pinnase rajana
endistele suvilakooperatiivide aladele (olles teoreetiliselt nende radade kaudu ühendatav Ritsika ja Reisi
teega, mis aga eeldab mitmetest kinnitustest (Päikese, Päiksekiire, Oru tee 33) tee osa välja jagamist. Ehki
Putuka ja Reisi tee jõuavad Hiie teele, mis suundub Vääna jõesuu koolihooneni, ei ole siin teede
ümberehituskohutust ühistranspordi tagamiseks võimalik lihtsalt ja odavalt ellu viia ja selleks oleks vaja
3 (9)
OÜ Head
ümber kohendada ca DP alast alates ca 2 km teid, millele lisanduks teises suunas teelõik Kiia – Vääna-Viti
maanteeni.
DP ala jääb Kiia - Vääna-Viti maanteest piki Oru teed ca 1,2 km kaugusele ja täna ei vasta see tee
liikluskoormuse kasvatamiseks vajalikele nõuetele, tee on kitsas ja mööda seda ei saaks liikuda
ühistransport ning juba sõiduautode kohtumisel tekivad konfliktikohad (eriti talvisel perioodil, tee vajaks
siin laiendamist vähemalt ca 5 meetrini, et tuua teele ühistransport).
Põhjasuunas aga oleks vaja elanikel liikuda Oru teest põhja DP ala sees kavandatud uuele katkevale teele,
et siis jõuda üle kitsa maariba põlluserva ja siis sealt liikuda üle põllu jala Rako teele ning selline vahemaa
oleks ca 1 km planeeringuala servast enne jõudmist Kiia - Vääna-Viti maanteeni. Samas ühtegi jalgrada ega
teed seal ei ole ja nende rajamiseks on samuti vajalik mitme naaberkinnistu omaniku nõusolek. Sisuliselt
teeb kehtiv DP põhjasuunas pääsu ilma naabrite nõusolekuteta või alternatiivina suure ringi kaudu
liikumiseta võimatuks. Talvel on ka Oru tee jalgsi või kergliiklusvahendiga liikumiseks praegu keerukas ja
ohtlik.
Tänapäevane põhimõte on arendada elamuehitust ennekõike sinna kus ühistransporti ja kergliiklust saab
tagada, siin on see ilma märkimisväärsete kulude ja kogu piirkonna ruumimustri ulatusliku muutmiseta
Liikva külas sisuliselt võimatu. Tuleb arvestada, et lõunasuunal on takistuseks ka Vääna jõgi ning seetõttu
ei suundu sinna teid.
Vallaeelarvele oleks mitmes suunas Oru teele juurdepääsu rajamine ja tee laiendamine nõuetekohaseks
vägagi kulukas. Ilmselgelt kaob aga DP ala arendamise finantsiline tasuvus, kui arendaja/maaomanik peab
välja ehitama Oru tee ja tagama sinna ka kergliiklusteed ja ühistranspordi kulgemise võimalused.
3.2. Tehnovõrkude lahenduse ja alal sisese haljastuse käsitluse puudulikkus tänases kontekstis
Hea ruumiplaneerimise kontekstis on Oru maaüksusele elamukvartali kavandamisel probleem ka sinna
planeeritud tehnovõrkude haakumatus ümbruskonnaga. Kinnistu vajab DP järgi eraldi puurkaevu ja
reoveepuhastit, mis valla kasvanud elanikkonna ja keskkonnakoormuste kontekstis ei ole lokaalse
lahendusena jätkusuutlikud ega optimaalsed. Tänaseks on alast läände jäänud suvila/elamupiirkondades
juba tagatud siin tsentraalsed trassid ja keskkonnahoiust lähtuvalt oleks ka DP ala vajav ka siin tsentraalseid
trasse. Seda aga tänane DP lahendus nõuda ei võimalda. Lisaks kerkiks küsimus ka maksumusest, sest alani
tuleks rajada lisatrassid, mille rajamine kergitaks kinnistute vee- ja kanaliga liitumise tasud väga kõrgeks.
Lisaks on DP seletuskiri selgelt valiv konkreetse puhasti tüübi (vt DP ptk 3.1). Bioclere puhastisüsteemid
on veel toomises aga 25 aastat hiljem on siin turul ka mitmeid muid lahendusi, kuid selleks peaks juba DP-
d muutma ja seal puhasti tüüpi vahetada. Sellisele elamualale oma puhasti rajamine oli asjakohane 25 a
taguses kontekstis, kuid täna vajaks ala tsentraalseid vee ja kanalisatsioonivõrke. Ka ei saa pidada heaks
lahenduseks seda, et puurkaevu kaitsetsooni on kavandatud kahe elamukrundi hoovialadele, kus kruntide
enda osas ei ole seatud selgeid tegevus ja maakasuuspiiranguid. Kogu puurkaevu kaitsetsoonis oleks olnud
optimaalne metsa säilitamine. DP lahendus seda aga ei nõua.
3.3. DP sisuline vananemine keskkonna ja hea ruumiplaneerimise tava vaatenurgast
Kuigi DP seletuskiri esitleb kavandatud puurkaevu kaitsetsooni ala kui okaspuumetsa säilitamist, on
tegelikkuses haljastu suurus täpselt pool puurkaevu kaitsetsooni maad ehk maa-ala, millel nagunii on
elamuehitus oleks keelatud.
Haljastu osas on täitmata ka tänased elamualale haljastu kavandamise nõuded. Näiteks on tagamata
järgmised TP nõuded: “Üldkasutatav haljasala (haljasala, park, looduslik roheala, laste mänguväljaku ala
vms) peab moodustama vähemalt 10% viie või enama elamuühikuga detailplaneeringu alast.” (siin on
haljasala pind 6780 m2; DP joonisel on siin krundi suurus puuduv ja suurus on võetud DP seletuskirja ptk
2.3.1., täna nõutav haljastuse osakaal oleks aga minimaalselt 22128 m2) ja “Enam kui 10ha pindalaga maa-
alade planeerimisel tuleb kavandada hoonestus, taristud ja rohealad nii, et rohealadest moodustuks sidus
4 (9)
OÜ Head
rohekoridor, mis viiks veekoguni, pargini või puhkealani.” Selles kontekstis oleks täna analoogse metsa ja
loodusolusid ignoreeriva planeeringulahenduse koostamine selgelt võimatu.
Planeeringu on põhjalikumalt käsitlemata ka keskkonnatingimused ja DP ptk 2.7 jääb siin ülimalt
pinnapealseks, käsitledes PES 9 lg 1 p 7 nõutud keskkonnakaitseabinõusid pigem formaalselt kui sisuliselt
ja kooskõlas olevalt tänapäevaste keskkonnatingimuste käsitlemise nõuete ja heade tavadega. Lisaks
sätestas ka PES §9 lg 10, et “Detailplaneeringute koostamisel arvestatakse kehtivaid tervisekaitse-,
keskkonna-, riigikaitse-, tuleohutusalaseid ning muid seadusi ja norme ning keskkonnamõju hindamise
tulemusi.” Mõju hindamist siin, vaatamata omaaegse Harku valla üldplaneeringu muutmise ettepanekule,
mulle teadaolevalt ei hinnatud.
DP sisuline lahendus on tänaste ruumiplaneerimisvaatenurkade vaates aegunud ja vastuolus TP juhiste ja
nõuetega. Tupikute keskne kinnistu maksimaalne kruntideks jagamine ei looks harmoonilist keskkonda,
kuna metsa säilitamist ja loodusväärtuseid DP lahendus ei arvestada.
3.4. DP elluviimise puudumine ja tänane ootus elamualadele
Ilmselt on lahenduse kaugus suurematest teedest, kinnistule taristu rajamise kulukus ja lahenduse vähene
atraktiivsus siin peamised põhjused, miks kinnistu arendamisele ei ole asutud. Selliste nn põllukülade ja
loodustignoreerivate arenduste kuldaeg oli enne 2008. a majanduskriisi, kus poldud veel arusaadud
elukeskkonna ja hea ligipääsetavuse väärtustest. Kuna see kinnistu on üle elanud kaks kinnisvarabuumi, sh
2007. ja 2021. aasta kinnisvaraarenduste ja hindade tipp-perioodid aga endiselt väljaarendamata on selle
perspektiiv lähiajal väljaarendamiseks madal (vt ka punkt 5).
DP kehtestamise otsuse punkt 3 sõnastas siin ka kohustuse muuta DP ala elamumaaks, ka siin pole
maaomanik, lisaks projekteerimise ja kinnistu jagamisega alustamisele, astunud samme üle 25 aasta
kehtinud otsuse elluviimiseks ja DP ala on katastris endiselt maatulundusmaana.
Muutmaks DP ala atraktiivseks ei piisa siin ala sees metsa säilitamisest ja näiteks kruntide arvu
vähendamisest, vaid oleks vaja teistsugust kontseptsiooni, mis haakuks ka ümbrusega. Turul puudub DP
tüüpi arendusprojektile ja ka seda tüüpi elamukruntidele, mis jäävad kõigest eluks vajalikest teenustest
kaugele, otsene nõudlus.
4. Kavandatud elamisühikute paljususe foon
Alternatiive kvaliteetsemateks elamualade arendusteks või kvaliteetse hoonestamata elamumaa leidmiseks
on Tallinna ümbruses kehtivate üldplaneeringute ja detailplaneeringute järgi külluses. Nii Äripäev kui ka
mitmed kinnisvaraanalüütikud on viidanud, et pandeemia järel on otsima asutud järjest rohkem suuremaid
krunte, kus siiski on lähedal eluks vajalik – poed, koolid, lasteaiad jms. Näiteks kirjutas sellest 29.04.2021
ilmunud Äripäeva ajakiri Oma Maja. Kuigi ala krundid on 2000-2700 m2, ei saa neid pidada privaatsust
pakkuvateks ega ka piisavalt lähedal olevateks poodidele, koolidele ja lasteaedadele. Liikumist DP ala
elamust nende objektideni takistab otseste ühendusteede (sh jalg ja kergliiklusteede) puudus, millele
juhtisin tähelepanu hinnangu punktis 3.1.
DP alale elama asuv pere oleks sõltuv 100% oma auto olemasolust ja lastel on jala ohutult koolini
pääsemine keerukas, eriti talviste ja tuuliste ilmadega. Selleks oleks vaja ümber ehitada kogu pikkuses Oru
tee, mille ümberehituse peamine ajend olekski DP elluviimine, sest tee ääres muud kehtivad
detailplaneeringud v.a. Jõe ja Lõo kinnistute detailplaneeringuala puuduvad. Arvestades seda konteksti ei
ole krundid DP alal atraktiivsed, seda kasvõi võrreldes alast läände jäävate suvila/elamu piirkonna
tsentraalsete võrkude ja sidusa teedevõrguga kruntidega.
Harku valla arengukavas aastani 2037 lk 5 on toodud, et “Planeeringute ülevaatest nähtub, et teoreetiliselt
võiks Harku valda lisanduda ligikaudu 7500 elanikku”, mis arvestusega 2,6 elaniku elamisühiku kohta
tähendab ca 2800 planeeritud aga veel rajamata elamisühiku olemasolu. Kui me vaatleme kõiki Tallinna
ümbruse valdu, siis on turul valida ostjal kuni paarikümne tuhande väljaehitamata, kuid planeeritud
5 (9)
OÜ Head
elamisühikut tagava valiku vahel (sh ridaelamud ja korterid). Näiteks Viimsis on vastav arv 2022 aasta
sügise seisuga 1836 eramaja või korterit, mille rajamiseks kehtib juba detailplaneering. Kõigi valdade andmed
pole siin täpselt saadavad kuid üleplaneerimist on enamus Tallinna nn kuldse ringi omavalitsustes. Planeeritud
elamuühikutele lisanduks siin lisaks müüki pandud olemasolevad elamud, suvilad ja korterid. St turul eksisteerib
ostjale ostuvõimaluste paljusus ja erinevalt 2008. a eelsest ajast on ostjad enamasti tähelepanelikud taristute ja
teede olemasolu suhtes.
Kehtivate detailplaneeringute puhul kus taritud on rajamata ja juurdepääsud halvad on krunte võimatu müüa.
Seega vaid DP ala kruntimine ei oleks piisav, vaja oleks ka Oru tee korrastamist, DP ala taristute rajamist ja
kasituslubasid ning alles siis jõuaks DP ala krundid müügiks sobilikku faasi.
5. Makromajanduslik foon
2022. a sügisel on maailma juhtivad majandused, sh USA, Suurbritannia, Hiina ja Euroopa Liidu riigid
sisenenud majanduskriisi. Erinevalt USA-st ja Hiinast tunnistavad seda selgelt Euroopa riigid (sh väljapool
EL territooriumit). Seoses keskpankade massilise valuutatrüki, pandeemia aegse tarneahela häirete ja kestva
Ukraina sõjaga on inflatsioon kujunenud kõrgeks, ulatudes Eestis septembris 2022 suisa 24,2%-ni.
Sellel makromajanduslikul foonil on lähiajal arvatavasti nii FED (USA keskpank) kui ka Euroopa
Keskpank jätkamas intressitõuse. Nii on, vahepeal väga madal olnud, euribor hetkel ületanud 2,7% määra
ning pigem kasvab lähiajal veelgi mis teeb kinnistu ostu laenuga paljudele keerukaks. Kui kõrgeks intress
kerkib ja kui pikaks ajaks jäävad laenuintressid üles on keerukas prognoosida, sest siin analüütikute
arvamused lahknevad.
Erinevad analüütikud pakuvad erinevaid majandussurutise perioodi pikkuse stsenaariume. Hetkel tundub
neist kõige tõenäoliseim tundub pikem stagflatsiooni periood, mille jooksul kinnisvaraarenduseks puudub
soodne keskkond. Selgitan, et stagflatsioon majanduse seisund, kus kõrge inflatsiooniga kaasneb madal
tarbijanõudlus ja kõrge tööpuuduse määr. Seega antud DP väljaarendamist järgneva 5 aasta jooksul ei soosi
ei laenuintressid, inimeste kukkuv ostujõud ega ka pakkumiste paljusus turul (vt punkt 4).
Kuna selle DP kehtestamisest mööduks järgneva 5 aastaga juba 30 aastat, siis kaasneks siin DP sisu edasine
aegumine ning selle kehtetuks tunnistamisega venitamine ei ole mõistlik. Ilmselgelt ei ole taotleja sellel
foonil lihtsasti täita suutev DP kehtestamise otsuse punkte 3 ja 4, millega kaasneks talle majanduslik
koormus (sh kruntimise järgselt ka koheselt kõrgem maamaks).
6. Planeerimisseadus ja planeeringute ülevaatamine
Kehtiva planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) §92 sätestab, et kohalik omavalitsus vaatab üldplaneeringud
üle iga 5 aasta tagant. Suures plaanis on tänaseks TP koostamisest möödunud juba 5 aasta ja ÜP
kehtestamisest kohe 12 aastat.
Kui ÜP koostamise ajal võeti DP lahendus üle varasemast üldplaneeringust, siis TP koostamise ajal tundus
DP veel perspektiivikas, sest kinnisvaraturg oli aktiivses tõusufaasis ja makromajanduslik foon arendamist
soosiv. Seetõttu otsustas Harku Vallavalitsus tol hetkel veel mitte minna TP eesmärkidega mitte haakuvate
detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise teed, kuigi TP koostamise ajal selliseid variante, sh DP ala puhul
korraks arutati. Kuna nüüd on kinnisvara hinna kerkimine peatunud ja turgudel on tekkinud tehingu
mahtude kukkumine, sest makromaanduslik foon on halvenev (vt eksperthinnangu punkt 5) ning DP
elluviimiseks pole endiselt omaniku poolt samme astutud, on DP kehtetuks tunnistamine mõistlik. Seda
enam, et DP ei järgi TP-s sätestatud olemuslike reegleid (sh ei krundi suuruste, kõrghaljastuse tagamise jmt
nõuete osas).
PlanS §140 kajastab siin detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist ja toob välja kahes lõikes järgmist:
(1) Detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui:
1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud
ellu viima;
6 (9)
OÜ Head
2) planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest
loobuda.
(2) Detailplaneeringu võib tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse
elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.”
DP kehtestamiseks on tänaseks möödunud enam kui 25 aastat. DP on selgelt heade ruumiplaneerimise
põhimõtetega vähe haakuv või suisa vastuolus olev, nagu olen osundanud eksperthinnangu punktis 3. Ka
kavandatud Tallinna ümbruse elamuühikute paljususe foon millele osundasin punktis 4 ja
makromajanduslik foon millele osundasin punktis 5, ei soosi kinnistu arendamist lähiajal. Seega tegu on
valla vaatenurgast nö varjusurmas kinnisvaraprojektiga, mille realiseerimiseks huvi on pikemat aega
puudunud, sh kahel majandusbuumi perioodil.
7. Maaomaniku huvide riive vs avalike huvi
Planeeringu kehtetuks tunnistamine mõjutab selgelt kinnistu väärtust, kuid tänasel kinnisvaraturul ei osteta
välja arendamata arendusprojekte ebasoodsas asukohas. Selles kontekstis on üheselt määratlemata kas
kinnistu hind kukuks oluliselt, sest arendusprojekti ostja peaks lisaks maahinnale arendamise võrrandisse
lisama kehtestamise otsuse punt 4 alusel taristute rajamise kulud. Turul on sellise vana planeeringuga ja
väljaehitamata maaüksuse hind lähtuv pigem praegusest sihtotstarbest kui planeeritavast lahendusest.
Reeglina on uute detailplaneeringutega kõigis Tallinna ümbruse omavalitsustes ja ka Tallinnas kaasnevad
tähtajalised taristu rajamise kohustused. Antud kinnistu on planeeritud ajal, kui selliste tähtaegsete taristu
rajamise kohustuste lepingus fikseerimine ei olnud veel standard ja taristute arendamise kohustus määrati
omanikule kehtestamise otsuse punktis 4. Ilma seda kohustust täitmata ei muuta DP ala maatulundusmaast
elamumaaks ega saa kerkida sihtotstarbe muutusest tulenevalt ka maahind. DP on siin vaadeldav kui
potentsiaal, mis on kasutamata. Selle pikalt kasutamata jätmine peaks alarmeerima potentsiaalseid ostjaid.
Maaomanike huvide riiveks ei ole siin kinnistu või ehitusõiguse otsene kaotus, sest kinnistu jääb talle alles
ja ehitusõiguse realiseerimiseks vajalikud investeeringud on tegemata väga pika aja jooksul.
Kuigi 1997. a seisuga kehtinud planeerimis- ja ehituseadus (edaspidi PES) sätestas §9 lg 1, et
“Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on
lähiaastate ehitustegevuse aluseks.” Seega, juba DP algatamist taotledes ja kehtestamisotsust saades teadis
omanik, et see DP ei ole ega saa olla igavesti ehitustegevuse aluseks, vaid PES on selle kehtivust tagav
garanteeritult vaid lähiaastatel.
Vaatlen siin, milline on lähiaastate käsitlus Riigikohtu kaasuste alusel. Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-9-14
asunud seisukohale, et “Planeeringu kehtestamisest on möödunud enam kui kuus aastat. Selline planeering
ei saa olla enam lähiaastate ehitustegevuse aluseks planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 1 tähenduses.” Siin
kaasuses tõlgendati küll, mitte PES vaid selle järgse 13.11.2002 vastuvõetud PlanS käsitlust. PES ja PlanS
eelmine versioon (kehtis kuni 30.06.2015) selgelt kattusid lähiaastate mõiste kasutuse osas. Oluline on see,
et eelviidatud Riigikohtu otsuses osundtakse, et “Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevust ja
maakasutust silmas pidades. Kinnistu omaniku õiguspärane ootus detailplaneeringu realiseerimise suhtes
kahaneb korrelatsioonis aja möödumisega.” Kohus selgitab seda samas otsuses ka veelkord järgnevalt
“PlanS § 9 lg 1 väljendab selgelt seadusandja seisukohta, et detailplaneering on õigusjõult siduv ja kehtib
vaid lähiaastate perspektiivis (planeerimisseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu (XI Riigikogu, 410 SE) seletuskiri).” Kohus ei asunud viidatud otsuses selgelt seisukohale kui pikad
olid lähisaastad, kuid otsuses on selge viide, et enam kui 6 aasta puhul ei ole tegemist enam lähiaastatega.
Kindlasti ei saa seega lähiaastad olla enam kui 25 aastat.
Alates 01.07.2015 kehtiv PlanS §140 sätestab siin lähiaastate asemel siiski selge ajakriteeriumi, milleks on
5 aastat (vt eksperthinnangu punkt 6), mis tänaseks on nii PES kui algse PlanS lähiaastate tähenduses
ületatud antud DP kontekstis enam kui 5 kordselt. Seega on Harku Vallavalitsus jätnud omanikule väga
pika aja-akna ala kruntida, elamumaaks muuta ja sinna trassid ja teed välja arendada.
7 (9)
OÜ Head
Harku Vallavalitsus ja Vallavolikogu peavadki täna avaliku huvina kaaluma avamaastiku ja metsa
säilitamist, arvestades head planeerimistava, turuolukorda ja kehtivat PlanS nõudeid, millele lisandub
ülimalt pikk ajaperiood mil omanik ei ole asutud DP-d realiseerima.
On selge, et 25 aastaga on oluliselt muutnud nii valla elanike hulk. 01.01.1995 oli valla elanike arv valla
esimese üldplaneeringu alusel 5002 inimest (ma ei suutnud tuvastada 1997. A rahvaarvu, kuid kindlasti on
see valla andmebaasides leitav), kuid 1. oktoobri 2022 seisuga elas Harku vallas 17 247 elanikku.
Rahvaarvu enam kui kolmekordistumine on kaasa toonud surve keskkonnale, (sh veeprobleemid) ja
sotsiaalsele taristule. Ehk avalik huvi ei ole enam sama mis 1997. a kontekstis, kus see oli käsitletav
maksumaksjate juurde saamise aspektis. Täna, 2022 a kontekstis on avalik huvi hoopis olemasoleva
keskkonna taluvuspiiri mitte ületamne, olemasoleva sotsiaalse taristu toimimise tagamine ja elanikkonna
kasvu piiramine.
Ka on selgemaks saanud ruumiplaneerimise prioriteedid (mida muu hulgas määrab TP ja mida DP ei
arvesta) ning uute detailplaneeringute koostamise ja arendusprojektidelt oodatav kvaliteet on tunduvalt
enam arendajalt ja maaomanikult nõudev kui 1997. a situatsioon. Olukorras, kus kooli ja lasteaia kohti on
nappimas, ning ka valla eelarve on pingeline, mh lähtuvalt Ukraina sõjast ja makromajanduslikest
foonidest, ei saa vald asuda arendama DP omaniku kasuks Liikva külas Oru teed ja tagama sinna
ühistransporti. DP arendaja on siin kasu saaja ja peaks vastavad kulud kandma ise, mida ta ei ole aga teinud
ega Harku Vallavalitsusele pakkunud. Ilma DP-d ellu viimata võib Oru tee püsida tänases seisundis ega
vaja kiirelt ümberehitusi ega ka kõvakatendiga lõigu osas pikendamist.
Avalik huvi on täna siin lõpetada DP kehtivusega kaasnev määratlematus, ehk teadmatus millal ja kas üldse
kunagi asutakse DP-d ellu viima. DP kehtetuks tunnistamisega 25 a pärast selle kehtestamist, tagatakse
maastikuline ja ruumiline lahendus, mis haakub naaberkinnistutel toimuvaga ning säilitab nii loodust, kui
ka hajaasustust. DP kehtetuks tunnistamisel saab Oru kinnistul mets säilida ja DP alal saab jätkuda
põllumajanduslik maakasutus ja säilida ruumilisest aspektist väärtuslik avamaastik, mis haakub nii lõuna
kui ida suunas jäävate külade maastikumustriga (vt punkt 3).
Oluline on siin osundada ka seda, et täna kehtiva regulatsiooni järgi poleks ka võimalik DP alal selline
krundistruktuur nagu nõuab kehtiv TP. TP sätestab tiheasustusalade kohta “Kõrghaljastusega kaetud uue
elamuala detailplaneeringu koostamisel tuleb jätta vähemalt 70 % olemasoleva kõrghaljastutega ala pinnast
looduslikuks haljasalaks või planeerida parkmetsaks.” ja samal ajal hajasustes on nõutud, et “Ühe uue
elamumaa sihtotstarbega krundi või maaüksuse pindala peab olema vahemikus 2 000 kuni 3 000 m2 ja selle
juurde peab kuuluma lisaks maatulundus- maa sihtotstarbega maaüksus, mis koos elamumaaga peab olema
vähemalt 20 000 m2 suurune. Eelmärgitud vähemalt 20 000 m2 suuruse ala nõudest on erandiks olukord, kui
on tagatud elamute vahekaugus 150 m, mis on vajalik hoonete hajusalt paigutumiseks.” Seega nt Oru tee 28
kinnistul (katastritunnusega 19801:011:0056) ei saaks kavandada 2000 kuni 2700 m2 suuruseid krunte vaid
seal oleks nõutud üle 10 suurem hoonestamata maa hulk elamisühiku kohta kui seda käsitelda reaalselt
hajaasustusalana nagu see looduses on.
Loogiline ei ole siin TP ja ÜP KSH aruande kontekstis mitte tiheasustusala laiendamine vaid reaalselt
olemasoleva haja-asustuse säilitamine nii DP alal kui selle naabruses. Kui isegi kui lubataks tiheasustusala
oleks siin vaja tagada oluliselt suurem avalik haljasala, kõrghaljastuse säilimine jpms.
Kokkuvõte
Kuna DP kehtestamisest on möödunud 25 aastat ja planeeringu elluviimiseks on läbi kahe kinnisvaraturu
tõusuperioodi puudunud omaniku poolne valmisolek ja kehtiva PlanS §140 lg 1 p 1 sätestab, planeeringu
võib kehtetuks tunnistada kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja
detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima ning DP on olemuslikult vastuolus TP eesmärkide ja tekstiliste
nõuetega analoogsetele uutele arendustele, võib lugeda DP nii moraalselt aegunuks kui ka muutmist
vajavaks.
DP-d saab muuta kas läbi uue detailplaneeringu koostamise või tunnistada kehtetuks. DP kehtetuks
8 (9)
OÜ Head
tunnistamine on siin vähima halduskoormusega ja taastaks alal haja-asustusala. Omanikul oleks
hajaasutuses õigus taotleda projekteerimistingimusi kas ühe kuni kolme elamu rajamiseks kobarana. Haja-
asustuse puhul saab metsa säilitada ning tagada piirkonnale omase maastikumustri ja selline lahendus viiks
ellu TP mõtet tagada ruumilise keskkonna kvaliteet.
Kuna antud DP on kehtestanud volikogu ja selle kehtetuks tunnistamisel tuleks muuta ala tagasi haja-
asustusalaks saab otsuse DP kehtetuks tunnistada teha vaid Harku Vallavolikogu.
Kokkuvõtteks leian, et avalik huvi on lõpetada DP kehtivus, et kaoks teadmatus millal ja kas üldse
asutakse DP-d ellu viima. DP kehtetuks tunnistamine aitab tagada TP määratud sisuliste põhimõtete
järgimist ja loob aluse alal hea ruumiplaneerimise põhimõtete rakendamiseks, arvestades Harku
valla loodus- ja tehiskeskkonnas (sh asus-mustris ja hoonestatud keskkonnas) 25 aastaga toimunud
muutuseid.
Eksperdi pädevus, haridus ja töökogemus.
Minu kui eksperdi CV on leitaval: http://www.headandlead.com/Kaur-Lass-CV.
Kinnitan, et mul on planeerimisseaduse §6 p 10 järgi olemas planeeringute koostamise õigus.
Olen tänaseks enam kui 27 aasta jooksul osalenud kokku ca 450 planeeringu koostamisel (sh ka
kehtestatud detailplaneeringud ja teemaplaneering Harku vallas, st tunnen Harku valla asja-ajamise korda
ja ehitusmäärust; samuti olen juhtinud ise üle 75 üldplaneeringu koostamist Eesti erinevates kohtades sh
Tallinna ümbruse valdades) ja vastutava eksperdina osalenud mitmekümne keskkonnamõju strateegilise
hindamise koostamisel erinevatele planeeringutele (sh üldplaneeringud). Samuti olen juhtinud juhatuse
liikmena mitmeid aastaid nii planeerimis- ja keskkonnakonsultatsiooniga tegelevaid ettevõtteid kui ka
arhitektuuribürood ja puutunud praktikas tihedalt kokku nii planeerimise kui ka projekteerimise ja
ehitamisega algidee kavandamisest ehitusjärelevalveni.
Ma oman arhitekti diplomit (MA arhitektuuris, Eesti Kunstiakadeemia 1998) ja olen lisaks õppinud
planeerimist Rootsis kõrgkoolis (endine Högskolan i Karlskorna/Ronneby nüüdne Blekinge Tekniska
Högskola) ning oman seetõttu ka otsest planeerimisalast väljaõpet lisaks arhitektuursele kõrgharidusele.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaur Lass
Planeerimisekspert
Arhitekt MA
[email protected]
tel 50 83 906
9 (9)
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 03.01.2023 09:18
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: 1-3/101 Liikva külas Oru maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks
tunnistamine ja Oru maaüksuse detailplaneeringu algatamisest keeldumine
TereEdastan Teile Harku Vallavolikogu otsuse seoses Liikva külas Oru
maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga.