Riigikogu Teie 23.01.2026 nr 2-3/15-456, 7-
[email protected] 1.2/26-00160-2/
Meie 09.02.2026 nr 5.2-2/230-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule
küsimusele (KK 456)
Lugupeetud Riigikogu esimees
Vastan Riigikogu liikme Jaanus Karilaiu poolt esitatud küsimustele vaimse tervise abi
kättesaadavuse kohta.
1. Olete korduvalt rõhutanud perearstide teadlikkuse kasvu vaimse tervise
probleemide varajasel märkamisel. Palun täpsustage, millele see hinnang
konkreetselt tugineb – kas olemas on mõõdetavad näitajad, uuringud või
auditeeritud andmed, mis seda kinnitavad, või põhineb see eeskätt teie
subjektiivsel tagasisidel.
Hinnang, et perearstide teadlikkus vaimse tervise probleemide varajasel märkamisel on
kasvanud, ei tugine üksikule näitajale, vaid mitme arengusuuna koosmõjule. Viimastel aastatel
on süsteemselt suurendatud perearstide ja pereõdede täiendkoolitusi vaimse tervise
valdkonnas, sh depressiooni, ärevushäirete ja suitsiidiriski varajase äratundmise osas. Näiteks
on olnud võimalus perearstidel ja tervishoiuspetsialistidel läbida Klaabu projekti raames loodud
koolitused, mis toetavad perearste, -õdesid ja teisi esmatasandi spetsialiste vaimse tervise
probleemide äratundmisel ning patsiendi suunamisel sobiva abini. Lisaks toimuvad
Sotsiaalministeeriumi suitsiidiennetuse strateegilise partnerluse raames 2025-2026. aastatel
perearstide ja pereõdede suitsiidiriski hindamise ja ohutusplaani koostamise koolitused ning
ka Eesti Perearstide Selts on loonud eraldi koolituse pereõdedele, et täiendada nende vaimse
tervise alaseid teadmisi. Samuti on tervishoiu esmatasandile loodud ja rahastatud uusi vaimse
tervise teenuseid (nt vaimse tervise õe ja psühholoog-nõustaja teenus), mis eeldavad ja
toetavad teadlikumat käsitlust perearstikeskustes.
Tuleb rõhutada, et vaimse tervise varajase märkamise kvaliteeti ei ole võimalik hinnata ühe
universaalse mõõdikuga ning senised hinnangud põhinevad teenuste kasutuse kasvul,
koolitusmahu suurenemisel ning praktikas kujunenud tagasisidel, mitte eraldiseisval uuringul.
2. Palun selgitage ka, miks jõuab paljude inimeste psühhiaatriline ravi siiski sageli
hilinemisega või osutub esmane ravi ebatäpseks, mistõttu inimene jõuab lõpuks
psühhiaatri vastuvõtule omal algatusel ja oma rahaliste vahendite eest.
Omal algatusel või oma rahaliste vahendite eest psühhiaatri vastuvõtule jõudmine ei tähenda
alati algse ravi hilinemist või ebatäpsust – inimesel on õigus valida temale sobivaim
teenuseosutaja ka asukoha või muude tingimuste mõttes, mistõttu ei saa võrdsustada oma
rahalise panuse eest tasutud vastuvõttu ebaõnnestunud eelmise raviga. Psühhiaatrilise abi
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
kättesaadavust mõjutavad nii psühhiaatrite vabad vastuvõtuajad, lisaspetsialistide (nt vaimse
tervise õde) kättesaadavus, perearstiabi kättesaadavus ja kompetents vaimse tervise
probleemide käsitluses jmt. Meil ei ole täna andmeid, mille alusel öelda, et esmane ravi on
ebatäpne ja seetõttu pöördutakse tasulisse vastuvõttu. Küll aga on psühhiaatrilise abi tasulised
teenused tõesti olulise osakaaluga kogu vaimse tervise teenuste kasutusest.
Tervisekassa hinnangul ei ole vaimse tervise abi hilinemine enamasti seotud ühe konkreetse
lüli puudumisega, vaid mitme teguri koosmõjuga raviteekonnal. Vaimse tervise häired
kujunevad sageli järk-järgult ning esmaste sümptomite põhjal ei ole alati võimalik kohe täpselt
eristada häire olemust või raskusastet. Seetõttu võib esmane käsitlus olla toetav ja jälgiv ning
vajadus eriarstiabi järele tõstatub hiljem.
Lisaks ületab spetsialiseeritud abi nõudlus praegu süsteemi võimekust, mis mõjutab
ravijärjekordi ja ooteaegu ning suunab osa inimesi kiirema abi saamiseks tasulistele
teenustele. Samuti on astmeline vaimse tervise abi mudel väljatöötamisel: eesmärk on, et
enamik vaimse tervise muresid saaks lahenduse kogukonnapõhistes teenustes või tervishoiu
esmatasandil ning psühhiaatrilist abi vajaksid ja sinna jõuaksid eelkõige need, kellel on selle
järele kindlakstehtud vajadus. Selle süsteemi tugevdamine ja juurutamine on jätkuv ja
käimasolev arendustöö (täpsemalt saab lugeda siit). Lisaks võivad raviteekonnad katkeda
teenuste killustatuse tõttu. Kui patsiendi raviteekond ei ole koordineeritud erinevate osapoolte
vahel (pereõde, perearst, vaimse tervise õde, psühholoog, psühhiaater), võib teekond lihtsalt
katkeda. Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa töötavad koos partneritega raviteekonnapõhise
korralduse tugevdamise nimel. Täna puuduvad andmed, mis võimaldaksid järeldada, et
inimesed pöörduvad tasulisse psühhiaatrilisse vastuvõttu eelkõige esmase ravi ebatäpsuse
tõttu.
3. Olete rõhutanud, et inimese vaimse tervise teekond peaks algama perearsti
juurest. Samas on teada, et vaimse tervise õdesid ei ole praegu kättesaadavalt
enamikes Eesti perearstikeskustes. Palun selgitage, millised on riigi konkreetsed
plaanid ja ajakava, et vaimse tervise õde töötaks igas Eesti perearstikeskuses
ning kuidas tagatakse, et ka väljaspool Tallinna ja Tartut elavad inimesed ei jääks
vaimse tervise abita ega jääks oma mure või probleemiga üksi.
Riigi eesmärk on, et inimese vaimse tervise teekond algaks võimalikult varajase märkamisega
ning vajaduspõhine abi oleks kättesaadav sõltumata elukohast. Samas tuleb arvestada, et
piiratud tööjõuressursi tingimustes ei ole otstarbekas ega realistlik seada eesmärgiks, et
spetsiifiliselt vaimse tervise õde töötaks igas Eesti perearstikeskuses. Olulisem on tagada
vaimse tervise abi piirkondlik kättesaadavus ja toimiv koostöö. Selleks arendatakse
piirkonnapõhiseid lahendusi, sh piirkondlikke tervisekeskusi (PITK-id) ja terviklikke
heaolupiirkondi, mille roll on võtta vastutus vaimse tervise teenuste kättesaadavuse eest
piirkondlikul (so maakondlikul) tasandil. PITK-ide ja TERVIKute kavandatud ajaraam ulatub
aastasse 2027, mis alguses vajab ka sissetöötamise perioodi.
Lisaks toetab Sotsiaalministeerium iga-aastaselt kliiniliste psühholoogide ja psühholoog-
nõustajate kutseni jõudmist ning oleme tugevdanud ka kohaliku tasandi tuge: alates 2025.
aastast on omavalitsuste vaimse tervise teenuste rahastus viidud projektipõhiselt mudelilt üle
kohalike omavalitsuste toetusfondi (mida planeeritakse riigieelarves), et teenuste rahastus
oleks stabiilsem ja teenuste kättesaadavus üle Eesti. Selle raames pakutatakse kohalikes
omavalitsuses nt psühholoogilist nõustamist, pereteraapiat või teisi vajalikke vaimse tervise
teenuseid.
Tervisekassa rahastab esmatasandile loodud erinevaid vaimse tervise teenuseid, sh vaimse
tervise õe teenus ja psühholoog-nõustaja teenus perearstikeskuses.
Need meetmed aitavad tugevdada perearstikeskuste võimekust pakkuda abi enne, kui
probleem vajab eriarsti sekkumist.
3
Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumi ühine suund on esmatasandi meeskondade järk-
järguline võimestamine, piirkondliku ebavõrdsuse vähendamine ning raviteekondade parem
koordineerimine. Eesmärk ei ole üksnes ametikoha olemasolu üksikus keskuses, vaid see, et
igas piirkonnas oleks toimiv esmatasandi vaimse tervise abi meeskond ning inimene ei jääks
oma murega üksi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Liis Paas
[email protected]