Lp Helys Teder Teie nr
Juhataja
Pandivere Pansion OÜ Meie 28.07.2021 nr 7-9/210354/2104868
[email protected]
Kontrollkäik Pandivere Pansionisse
Austatud Helys Teder
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 23.02.2021 ette teatamata Pandivere Pansion OÜ (edaspidi:
hooldekodu) tegevust.
Positiivsena võib välja tuua, et ravimeid käideldakse korrektselt. Hooldekodu elanike
terviseseisundit jälgib õde. Elu- ja hügieeniruumid on abivahenditega varustatud (käetoed jms)
ning lamatiste raviks on kasutusel kompressoriga voodi.
Probleemiks on töötajate nappus. Hooldekodus peaks siiski olema rohkem töötajaid, et
hooldekodu elanike eest saaks hoolitseda nii nagu vaja. Majja tuleks paigaldada töötajate
väljakutse süsteem. Hooldusplaanidega tutvudes selgus, et need on osaliselt täitmata.
Hooldusplaanid tuleb üle vaadata vähemalt kord poolaastas.
Inimestele tuleb rohkem pakkuda mõtestatud ajaveetmise võimalusi, lamajatega võimelda ning
võimaldada kõigil hooldekodu elanikel õues käia. Oluline on alati tagada inimese privaatsus
hügieeni- ja hooldustoimingute tegemisel, et ta võiks end väärikalt tunda. Hooldekodu elanikke
tuleb pesta vähemalt kord nädalas. Senisest rohkem tuleb tähelepanu pöörata olmetingimuste
parandamisele ja tervisekaitsenõuete järgimisele.
Pandivere pansionis on võimalik üldhooldusteenust pakkuda 80 inimesele (peamajas on 63 kohta
ja väikses majas 17). Kontrollkäigu ajal elas hooldekodus 68 inimest: peamajas 61 ja väikses majas
7. Magamistoad on ühe- kuni neljakohalised. Üldruumides ja õuealal on kasutusel videovalve.
Hooldekodus töötab üks õde.
Õiguskantsleri nõunikud tegid koos tervishoiueksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides,
tutvusid asutuse dokumentidega, vestlesid personali ning hooldekodu elanikega.
1. Tervishoiuteenuse kättesaadavus ja hooldusplaanid
Hooldekodus osutab õendusabi Eesti Haigekassaga sõlmitud üldhooldusteenuse õendusteenuse
rahastamise lepingu alusel OÜ TNP Konsultatsioonid. Meditsiiniõde on hooldekodus tavapäraselt
2
tööpäeviti kella 08.00–16.00. Seega on õendusabi kättesaadav iga nädal 40 tunni ulatuses. Õe
tegevus on põhjalikult dokumenteeritud ning ravimite käitlemine asjatundlik ja süsteemne.
Igapäevaseid hooldustoiminguid märgivad üles hooldustöötajad. Andmed kirjutatakse
hoolduslehele ja valvevahetuse kokkuvõtte lehele. Lamajate pööramise kohta peetakse eraldi
graafikut. Hoolealustele on koostatud hooldusplaanid.
Positiivne on see, et hooldusplaanide koostamisel hindab meditsiiniõde ka iga hooldekodu elaniku
tervishoiuteenuse vajadust. Samuti on hea, et hooldusplaanidesse on kirja pandud jõukohased
aktiveerivad tegevused ning millist abi inimene liikumisel vajab ja kui tihti tuleb lamajat pöörata.
Põhjalik hooldusplaan ja selle järgimine on inimeste tervise kaitse huvides äärmiselt oluline (vt ka
sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu seletuskirja, milles on selgitatud hooldusplaani koostamise
põhimõtteid). Paraku oli mõne inimese hooldusplaan täitmata. Igale inimesele tuleb koostada
hooldusplaan 30 päeva jooksul pärast hooldekodusse saabumist (sotsiaalhoolekande seaduse
(SHS) § 21 lg 2). Hooldusplaani järgides saavad hooldajad oma tööd kavandada ja see võimaldab
hinnata ka teenuse kvaliteeti.
Hooldekodu elanike vajadusi tuleb regulaarselt hinnata ja nendega arvestada. Hooldusplaani peab
üle vaatama ja inimese seisundit hindama vähemalt üks kord poolaastas (SHS § 21 lg 5), nii on
võimalik hoolealuse tervise halvenemist märgata õigel ajal. Seda pole Pandivere Pansionis
järjepidevalt tehtud, sest mõnd hooldusplaani oli uuendatud rohkem kui pool aastat tagasi (nt
2020. a juunis).
Õiguskantsler palub hooldekodul hoolitseda, et kõigi inimeste hooldusplaan oleks täidetud. Samuti
palub õiguskantsler tagada, et hooldusplaanid vaadataks üle vähemalt üks kord poolaastas.
2. Olmetingimused ja teenuse kvaliteet
Hooldekodu elanikud on majutatud peamajja ja selle lähedal paiknevasse väiksemasse hoonesse,
kus asub ka saun. Peamajas asuvad magamistoad on ühe- kuni neljakohalised. Üldjuhul tuleb
hooldekodu elanikke majutades eelistada ühe- või kahekohalisi magamistube. Tubade sisustamisel
tuleb jälgida, et ruumide mõõtmed, sisustus ja mööbli paigutus võimaldaks tervishoiutöötajal
voodite juurde pääseda mõlemast küljest. Mõnes toas ei olnud võimalik vabalt liikuda ega
vajalikke abivahendeid kasutada (nt ratastooli, rulaatorit), sest ruumi oli liiga vähe. Osa vooditest
oli lükatud seina äärde, mistõttu mõlemalt poolt neile ligi ei pääsenud.
Mitme voodi juures ei olnud kohtvalgustit. Magamistubades peab olema kehtiva korra järgi ette
nähtud varustus.
Väikses majas on mitu läbikäidavat magamistuba. Kontrollkäigu ajal ei olnud maja kõik
voodikohad hõivatud (tegevusloa järgi võib väiksesse majja majutada 17 inimest, kuid
kontrollkäigu ajal elas seal seitse hoolealust). Seetõttu oli elanikke võimalik paigutada nii, et nad
ei pidanud oma tuppa pääsemiseks liikuma läbi teise magamistoa. Õiguskantsler palub uute
elanike väiksesse majja majutamisel arvestada, et hooldekodu on seal elavate inimeste kodu ja
magamistuba on nende privaatruum. Läbikäidav magamistuba ei pruugi tagada piisavat eraldatust.
Privaatsuse tagamise vajalikkust on rõhutatud ka üldhooldusteenuse kvaliteedijuhises.
3
Hooldekodus pole lamajate jaoks pesemisraamil pesemise võimalust. Kontrollkäigu ajal elas
hooldekodus kaks inimest, keda nende tervisliku seisundi tõttu ei olnud võimalik dušitoolil pesta
ning keda sellepärast pestakse voodis spetsiaalse pesuvahendiga. Liikumisraskustega inimesi, kes
on võimelised istuma, pestakse dušitoolil.
Suure hooldusvajadusega inimestele pikaajalise hooldusteenuse pakkumisel tuleks teha vajalikke
muudatusi, et ka neid inimesi oleks võimalik pesta voolava vee all.1 Lamajate pesemine dušitoolil
on aeganõudev ja keeruline ning ka hoolealusele ebamugav. Hooldekodul peab olema elanike eest
hoolitsemiseks piisavalt abivahendeid ja teenuse osutamiseks kohandatud keskkond. Inimeste
abivajadus võib hooldekodus viibimise ajal suureneda. Kuna üldhooldusteenust pakutakse ka
lamajatele, soovitab õiguskantsler kohandada pesemisvõimalusi ning hankida spetsiaalse
pesemisraami, mis teeb pesemise mugavamaks nii hoolealusele kui ka hooldajale.
Dokumentidest ilmnes, et hoolealuseid, kes ei ole võimelised end ise pesema, pestakse vahel üks
kord 14 päeva jooksul või veelgi pikema aja tagant. See ei ole piisav. Pesemisgraafikus on kirja
pandud nn meestenädalad ja naistenädalad. Seetõttu on planeeritud hoolealuste pesemispäev üle
nädala. Töötajate töögraafiku ja muude asjaolude tõttu võib pesemispäev muutuda. Saunas saavad
hoolealused käia üle nädala kolmapäeviti (mehed meestenädalal ja naised naistenädalal). Naha- ja
nahaaluskudede infektsioonide vältimiseks tuleb peale igapäevaste hügieenitoimingute
hooldekodu elanikke üle keha pesta vähemalt kord nädalas. Sama sagedusega tuleb
tervisekaitsenõuete kohaselt vahetada ka voodipesu. Sagedasema pesemise vajadusele osutas ka
tervishoiuekspert.
Mitmed hooldekodu elanikud kasutavad potitoole, kuid nende tubades ei olnud sirme ega
vahekardinaid. Mitmekohalistes magamistubades, mille elanikest vähemalt üks tarvitab potitooli,
peavad privaatsuse tagamiseks olema ka sirmid või kardinad.2 Oluline on võimaldada inimesele
privaatsus kõigi hügieenitoimingute tegemisel (nt mähkmete ja uriinikoti vahetamine, sidumised)
– ka juhul, kui inimene ise sirmi või kardinat ei küsi.
Peamaja meeste tualettruumides jäi silma, et rulaatoriga liikuv inimene ei saa kabiini ust sulgeda.
Kabiinide ees oleva tualettruumi ust aga lukustada ei ole võimalik ja nii on igaühel võimalik
takistusteta tualettruumi siseneda. Seetõttu on rulaatori kasutaja sunnitud hügieenitoiminguid
tegema teiste hooldekodu elanike (sh vastas asuva toa elaniku) vaateväljas. Õiguskantsler palub
leida tualettruumide kasutamiseks selline lahendus, et ka abivahendiga liikuvad mehed saaksid
hügieenitoiminguid teha privaatselt.
Hooldekodus puudub töötajate väljakutse süsteem. Peamaja mõlemale korrusele jääb õhtuks ja
ööseks valvesse üks hooldaja, kuid väikses majas ei ole sageli sel ajal ühtegi töötajat. Kuna
hoolealused ei saa kutsungiseadmeid kasutada, on nad sunnitud töötajaid kutsuma hõikudes või
paluma kaaslastel abi kutsuda. Mitmed inimesed tundsid selle pärast muret. Üks hooldekodu elanik
rääkis, kuidas ta tualetti minnes kukkus ning pidi väga kaua abi ootama, sest tema kukkumist ei
märgatud. Hooldajad ei pruugi alati abivajaja hõikumist kuulda, eriti õhtuti ja öösiti, kui peamajas
on ainult kaks töötajat. Samuti võib hõikumine olla inimestele kurnav või ka alandav ning rikkuda
nende kaaslaste rahu. Hõikumisest ei pruugi kasu olla, kui töötajat ei ole parasjagu majas. Kuna
1
Vt ka Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee 20.12.2020
infoleht „Persons deprived of their liberty in social care establishments“, p 14.
2
Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele „Hoolides ja hoolitsedes“ juhib samuti hooldaja tähelepanu abivajaja privaatsuse
austamisele ning sirmide või kardinate kasutamisele intiim- ja hügieenitoimingute tegemisel. (M. Jaanisk jt. Hoolides
ja hoolitsedes. Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kirjastus Argo, 2015.)
4
puudub tõhus abi kutsumise süsteem, võib mõni inimene jääda abita või märgatakse tema
abivajadust liiga hilja. Elanike turvalisuse huvides oleks hea, kui kutsungiseadmed oleksid
hooldekodu mõlemas majas ning iga voodi juures.
Hooldekodu elanikud teenuse kvaliteedi üle ei kaevanud. Mainiti, et töötajad on küll väga
hõivatud, aga suhtlevad sõbralikult ning on abivalmis. Päeval (07.00–19.00, olenevalt graafikust)
tegeleb hooldekodu elanikega peamajas kolm hooldustöötajat ja lisaks tööpäeviti
tegevusjuhendaja. Väikses majas on päevasel ajal tööl tavaliselt üks hooldaja. Õhtuti ja öösiti on
peamaja mõlemal korrusel üks hooldaja.
Üldhooldusteenust saavate inimeste toimetulek ja inimväärne elu sõltub paljuski nendega vahetult
tegelevatest hooldekodu töötajatest. Hooldekodu peab looma elanikele turvalise keskkonna ja
tagama nende toimetuleku (SHS § 20 lg 1).
Seaduses ei ole kehtestatud üldhooldekodu minimaalset töötajate arvu, kuid hooldajaid peab olema
piisavalt, et nad jõuaksid ära teha kõik hooldusplaanis määratud hooldustoimingud ning anda
hooldekodu elanikele muud vajalikku abi. Hooldekodu töötajate arvu määrates tuleb arvestada,
kui palju on hooldekodus kohti, milline on elanike abivajadus ning hoonete, territooriumi ja
asutuse eripärad. Pandivere Pansioni puhul tuleb silmas pidada, et hooldekodu peamajal on mitu
korrust ja osa inimesi elab peamajast eemal asuvas väikeses majas. Hooldekodus elab nii lamajaid
kui ka dementsuse diagnoosiga inimesi, kes vajavad tavalisest rohkem tähelepanu. Töötajaid peab
olema piisavalt, et ükski hooldekodu elanik ei jääks abita ning et hooldustoimingud ning muud
vajalikud toimingud oleksid tehtud vastavalt hooldekodu elanike abivajadusele. Personalipuudus
võib suurendada ka inimeste väärkohtlemise riski.
Suur osa hooldekodu elanikke vajab abi pesemisel ja muudes hügieenitoimingutes. Paljud neist
kasutavad mähkmeid. Hooldajad on üsna koormatud ning ei jõua teha kõiki inimeste
terviseseisundi säilitamiseks vajalikke toiminguid (nt võimelda lamajatega, viia neid õue; vt ka
kokkuvõtte 3. punkt). Õhtuti ja öösiti võib olla hooldajatel keeruline hoolitseda lamajate eest, keda
tuleb regulaarselt pöörata: üksi on selliseid toiminguid raske teha. Töötajad selgitasid, et pööravad
lamajaid mitmekesi korraga. Hooldekodus on olemas ristlina, kuid puudub lingtõstuk. Hea oleks,
kui töötajad saaksid kasutada nüüdisaegseid abivahendeid, et hoolealuste pidev tõstmine ei
mõjutaks nende terviseriske.
Kui töötajaid on vähe, võivad nad loobuda tegelemast mõne lamajaga, kelle tõstmine on ülemäära
keeruline: nii jääb inimene voodisse ega pruugi enam magamistoast välja pääseda. Lahenduseks
võib olla see, kui hooldekodus oleks tööl rohkem inimesi, et saaks hoolitseda suurema
hooldusvajadusega inimeste eest. Kiideti praktikanti, kes aitas inimestel jalutamas käia ning toetas
neid muudes toimetustes, milleks hooldajatel tavaliselt aega ei jätku.
Alates 2020. aastast peavad üldhooldusteenust vahetult osutava hooldustöötaja oskused ja
teadmised vastama SHS § 22 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Hooldekodu elanike ja töötajate huvides
on, et hooldajatel oleks vajalik väljaõpe. Koolitamata töötajad ei pruugi teadmatusest osata
olukordi õigesti hinnata, nad ei pruugi osata tegutseda ärevatel hetkedel hoolealuse parimates
huvides ega valida tema heaolu ja turvalisuse tagamiseks õigeid meetodeid. Heade kutseoskustega
töötajad suudavad paljude probleemide tekkimist ära hoida. Erialaste teadmistega (sh hoolduse
ergonoomikast) hooldajad oskavad vältida tööga seotud vigastusi ja kutsehaigusi.
Pandivere Pansioni tööajagraafikus kirjas olevatest hooldustöötajatest, kelle andmed on kantud
majandustegevuse registrisse, on ettevalmistusnõuded täitnud vaid viis. Majandustegevuse
5
registris on andmed ka kahe abihooldustöötaja kohta. Kaheksa hooldustöötaja andmeid registrisse
kantud ei ole. Teenuseostaja peab tagama, et registris kajastuksid õiged andmed
(majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lg 5). Kui hooldustöötaja
ettevalmistusnõuded on täitnud vaid pooled hooldustöötajad, mõjutab see oluliselt hooldusteenuse
kvaliteeti.
Jäi silma, et mitmel juhul oli nõutava erialase ettevalmistuseta hooldustöötajale pandud
tööülesannete täitmisel suurem vastutus, kui seadus lubab. Nimelt peab abihooldustöötajat
juhendama hooldustöötaja (SHS § 22 lg 3). Töögraafikute järgi töötas aga väiksemas majas
abihooldustöötaja üksinda ning õhtuseks ja öiseks ajaks jäi hooldekodu peamaja ühele korrusele
ainult abihooldustöötaja. Nõnda ei tohiks see olla, sest abihooldustöötajad on lisatööjõud ning
abihooldustöötaja tööülesannete täitmist peaks alati vahetult juhendama hooldustöötaja. Sellisena
on näinud abihooldustöötaja ülesandeid ka Riigikogu.
Õiguskantsler palub hoolitseda, et hooldekodus oleks kogu aeg tööl piisavalt koolitatud
hooldajaid, et kõigi elanike vajadustele vastavad toimingud saaksid tehtud ja abi oleks tagatud
õigel ajal. Töötajatele peab kindlasti andma võimaluse saada seadusega nõutud koolitust.
Majandustegevuse registris peavad kajastuma õiged andmed. Hooldekodus peaks olema töötajate
väljakutse süsteem. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata tervisekaitsenõuete järgimisele ning
privaatsuse tagamisele.
3. Värskes õhus viibimine ja vaba aja sisustamine
Hooldekodus on tegevusjuhendaja, kes korraldab inimeste vaba aja tegevust, aitab neil õue
jalutama minna, kuid aitab hooldajatel ka hooldustoiminguid teha (nt söötmisel). Hooldekodu
elanikud saavad osaleda laulu- ja joonistamistundides. Võimalik on lugeda ajalehti ja raamatuid
(hooldekodus on suur raamaturiiul ja hulk raamatuid). Enne koroonaviiruse puhangut kutsuti
hooldekodusse esinejaid, korraldati kontserte. Suvel saab teha aiatöid ja hoolitseda lillepeenra eest.
Kuna tegevusjuhendajal on ka teisi tööülesandeid, ei saa ta kogu aeg hoolealuste tegevust
korraldada.
Enamiku hoolealuste peamine meelelahutus on raadiokuulamine ja telerivaatamine. Inimestega
vesteldes jäi mulje, et paljud neist pakutavas tegevuses ei osale. Meestele huvipakkuvat tegevust
on vähe. Puudub iganädalasi tegevusi täpselt kajastav plaan, mõned inimesed ei olnud kursis
hooldekodu pakutavate võimalustega.
Mitmed hooldekodu elanikud vajavad õueminekuks abi (nt ratastooli siirdumisel ja riietumisel),
kuid hooldajatel ei ole suure töökoormuse tõttu aega kõiki selles aidata. Hoones puudub lift, mille
tõttu vajavad mitmed teise korruse elanikud esimesele korrusele liikumiseks töötajate abi.
Lamavate inimestega hooldekodus regulaarselt ei võimelda. Hooldajatel on palju tööülesandeid,
mistõttu ei jää neil aega hooldekodu elanikega individuaalselt tegelda (mh võimelda).
Mitmed tavalisest rohkem abi vajavad inimesed ütlesid, et nad sooviksid rohkem õues käia.
Hooldajad on aga üsna hõivatud, seega ei tihka nad oma soovidest hooldajatele rääkida. Samuti
avaldas mitu inimest soovi, et töötajad neid õueminekul ja jalutamisel rohkem toetaksid − nii
saaksid nad parandada oma liikumisvõimet.
Kui hooldekodu elanike vaba aja sisustamisele ja nende aktiveerimisele ei pöörata piisavalt
tähelepanu, võivad nad muutuda oma elu ja käekäigu suhtes passiivseks. Selleks et ennetada
6
liikumisvaegusest põhjustatud probleeme, tuleb rohkem tegelda just piiratud liikumisvõimega
elanike aktiveerimisega. Lamavatele haigetele on regulaarne võimlemine väga oluline: see aitab
säilitada liigeste liikuvust, lihaste tugevust ja ennetada tüsistusi, mida põhjustab pikaajaline
lamamine. Hooldekodu elanike terviseprobleeme ja vanust silmas pidades on äärmiselt oluline
pakkuda neile rohkem juhendatud tegevust ning lamajatega võimelda. Elanike suuremale
aktiveerimise vajadusele juhtis tähelepanu ka kontrollkäigul kaasas olnud tervishoiuekspert.
Oluline on, et ka liikumisraskustega või voodihaigetele inimestele pakutaks jõukohast tegevust.
Need inimesed ei peaks olema kuude kaupa ainult siseruumides, vaid neile peab andma võimaluse
värskes õhus viibida. Iseäranis oluline on soodustada värskes õhus viibimist olukorras, kus
koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks on loobutud ühistegevusest või seda tegevust
piiratud. Ka ratastooliga liikujad peavad saama õues käia ning vajaduse korral tuleb neid selles
igati aidata. Hooldekodu elanike suurema abivajadusega tuleb arvestada personali koosseisu ning
tööülesandeid planeerides, et personalinappus ei takistaks elanikega tegelemist.
4. Koroonaviiruse leviku tõkestamine
Hooldekodus on käinud infektsiooninõustaja, kellega on läbi arutatud võimalikud ohud ning
Terviseameti soovitused selle kohta, milliseid ettevaatusabinõusid tuleks rakendada SARS-CoV-
2 leviku tõkestamiseks. Enamik töötajaid ja elanikke on vaktsineeritud.
Töötajaid on koolitatud kasutama isikukaitsevahendeid ning kokku on lepitud tegutsemiskava
juhuks, kui mõni elanik nakatub või kui tekib nakkusoht. Hooldekodul oli olemas
isikukaitsevahendite tagavara.
Nakkuse levikut aitab ära hoida ka see, kui inimesed saavad igas tualettruumis seebiga käsi pesta.
Mitme kraanikausi juures oli seep otsa saanud. Ka peaks olema võimalik kõigil hooldekodu
elanikel ja töötajatel vajaduse korral käsi desinfitseerida (mitmed dosaatorid olid tühjad).
Koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks kehtestati hooldekodus alates 6. augustist
2020. a külastuspiirang. Kontrollkäigu ajal oli lubatud hooldekodusse saata pakke.
Hooldekodu elanikud peavad lähedastega suhtlemise võimalust äärmiselt oluliseks. Iseäranis
sellises olukorras, kus suhtlemist on piiratud pikema aja jooksul ning pole ka teada, millal olukord
märgatavalt paraneda võiks. Hoolekandeasutusel on sellises olukorras varasemast suurem vastutus
pakkuda inimestele lähedastega suhtlemise võimalusi. Mida pikemalt piiratakse lähedastega
kohtumisi, seda rohkem tuleb pakkuda hoolealustele alternatiivseid suhtlusvõimalusi. Arvestama
peab ka sellega, et Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise
Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) ei ole pidanud mõistlikuks kehtestada sotsiaal- ja
tervishoiuasutustes täielikku külastuskeeldu. CPT hinnangul tuleks kaaluda, kas saaks korraldada
lähedastega kohtumisi turvalistes tingimustes, kehtestades distantsi hoidmise ja
isikukaitsevahendite kasutamise nõude ning ajalise piirangu.
5. Tervishoiueksperdi hinnang
Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamuse koopia on lisatud käesolevale kirjale.
Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada
7
hooldekodul oma seisukoht ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud
tähelepanekute kohta.
Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 25.08.2021.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 4 lehel
Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet
Eva Lillemaa 693 8439
[email protected]