dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Pandivere Pansion_kontrollkäigu kokkuvõte

Õiguskantsleri Kantselei · 28. juuli 2021
Viit
7-9/210354/2104868
Registreeritud
28. juuli 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pandivere Pansion OÜ, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-9 Omaalgatuslik muu riigist alamalseisva avalik-õigusliku juriidilise isiku või asutuse või avalikke ülesandeid täitva eraisiku, organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-9/210354
Vastutaja
Eva Lillemaa (Õiguskantsleri Kantselei, Kontrollkäikude osakond)

Failid

  • 📎7-92103542104868 28.07.2021 Väljaminev kiri.bdoc629 KB

Sisu (failidest)

Lp Helys Teder Teie nr Juhataja Pandivere Pansion OÜ Meie 28.07.2021 nr 7-9/210354/2104868 [email protected] Kontrollkäik Pandivere Pansionisse Austatud Helys Teder Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 23.02.2021 ette teatamata Pandivere Pansion OÜ (edaspidi: hooldekodu) tegevust. Positiivsena võib välja tuua, et ravimeid käideldakse korrektselt. Hooldekodu elanike terviseseisundit jälgib õde. Elu- ja hügieeniruumid on abivahenditega varustatud (käetoed jms) ning lamatiste raviks on kasutusel kompressoriga voodi. Probleemiks on töötajate nappus. Hooldekodus peaks siiski olema rohkem töötajaid, et hooldekodu elanike eest saaks hoolitseda nii nagu vaja. Majja tuleks paigaldada töötajate väljakutse süsteem. Hooldusplaanidega tutvudes selgus, et need on osaliselt täitmata. Hooldusplaanid tuleb üle vaadata vähemalt kord poolaastas. Inimestele tuleb rohkem pakkuda mõtestatud ajaveetmise võimalusi, lamajatega võimelda ning võimaldada kõigil hooldekodu elanikel õues käia. Oluline on alati tagada inimese privaatsus hügieeni- ja hooldustoimingute tegemisel, et ta võiks end väärikalt tunda. Hooldekodu elanikke tuleb pesta vähemalt kord nädalas. Senisest rohkem tuleb tähelepanu pöörata olmetingimuste parandamisele ja tervisekaitsenõuete järgimisele. Pandivere pansionis on võimalik üldhooldusteenust pakkuda 80 inimesele (peamajas on 63 kohta ja väikses majas 17). Kontrollkäigu ajal elas hooldekodus 68 inimest: peamajas 61 ja väikses majas 7. Magamistoad on ühe- kuni neljakohalised. Üldruumides ja õuealal on kasutusel videovalve. Hooldekodus töötab üks õde. Õiguskantsleri nõunikud tegid koos tervishoiueksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides, tutvusid asutuse dokumentidega, vestlesid personali ning hooldekodu elanikega. 1. Tervishoiuteenuse kättesaadavus ja hooldusplaanid Hooldekodus osutab õendusabi Eesti Haigekassaga sõlmitud üldhooldusteenuse õendusteenuse rahastamise lepingu alusel OÜ TNP Konsultatsioonid. Meditsiiniõde on hooldekodus tavapäraselt 2 tööpäeviti kella 08.00–16.00. Seega on õendusabi kättesaadav iga nädal 40 tunni ulatuses. Õe tegevus on põhjalikult dokumenteeritud ning ravimite käitlemine asjatundlik ja süsteemne. Igapäevaseid hooldustoiminguid märgivad üles hooldustöötajad. Andmed kirjutatakse hoolduslehele ja valvevahetuse kokkuvõtte lehele. Lamajate pööramise kohta peetakse eraldi graafikut. Hoolealustele on koostatud hooldusplaanid. Positiivne on see, et hooldusplaanide koostamisel hindab meditsiiniõde ka iga hooldekodu elaniku tervishoiuteenuse vajadust. Samuti on hea, et hooldusplaanidesse on kirja pandud jõukohased aktiveerivad tegevused ning millist abi inimene liikumisel vajab ja kui tihti tuleb lamajat pöörata. Põhjalik hooldusplaan ja selle järgimine on inimeste tervise kaitse huvides äärmiselt oluline (vt ka sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu seletuskirja, milles on selgitatud hooldusplaani koostamise põhimõtteid). Paraku oli mõne inimese hooldusplaan täitmata. Igale inimesele tuleb koostada hooldusplaan 30 päeva jooksul pärast hooldekodusse saabumist (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 21 lg 2). Hooldusplaani järgides saavad hooldajad oma tööd kavandada ja see võimaldab hinnata ka teenuse kvaliteeti. Hooldekodu elanike vajadusi tuleb regulaarselt hinnata ja nendega arvestada. Hooldusplaani peab üle vaatama ja inimese seisundit hindama vähemalt üks kord poolaastas (SHS § 21 lg 5), nii on võimalik hoolealuse tervise halvenemist märgata õigel ajal. Seda pole Pandivere Pansionis järjepidevalt tehtud, sest mõnd hooldusplaani oli uuendatud rohkem kui pool aastat tagasi (nt 2020. a juunis). Õiguskantsler palub hooldekodul hoolitseda, et kõigi inimeste hooldusplaan oleks täidetud. Samuti palub õiguskantsler tagada, et hooldusplaanid vaadataks üle vähemalt üks kord poolaastas. 2. Olmetingimused ja teenuse kvaliteet Hooldekodu elanikud on majutatud peamajja ja selle lähedal paiknevasse väiksemasse hoonesse, kus asub ka saun. Peamajas asuvad magamistoad on ühe- kuni neljakohalised. Üldjuhul tuleb hooldekodu elanikke majutades eelistada ühe- või kahekohalisi magamistube. Tubade sisustamisel tuleb jälgida, et ruumide mõõtmed, sisustus ja mööbli paigutus võimaldaks tervishoiutöötajal voodite juurde pääseda mõlemast küljest. Mõnes toas ei olnud võimalik vabalt liikuda ega vajalikke abivahendeid kasutada (nt ratastooli, rulaatorit), sest ruumi oli liiga vähe. Osa vooditest oli lükatud seina äärde, mistõttu mõlemalt poolt neile ligi ei pääsenud. Mitme voodi juures ei olnud kohtvalgustit. Magamistubades peab olema kehtiva korra järgi ette nähtud varustus. Väikses majas on mitu läbikäidavat magamistuba. Kontrollkäigu ajal ei olnud maja kõik voodikohad hõivatud (tegevusloa järgi võib väiksesse majja majutada 17 inimest, kuid kontrollkäigu ajal elas seal seitse hoolealust). Seetõttu oli elanikke võimalik paigutada nii, et nad ei pidanud oma tuppa pääsemiseks liikuma läbi teise magamistoa. Õiguskantsler palub uute elanike väiksesse majja majutamisel arvestada, et hooldekodu on seal elavate inimeste kodu ja magamistuba on nende privaatruum. Läbikäidav magamistuba ei pruugi tagada piisavat eraldatust. Privaatsuse tagamise vajalikkust on rõhutatud ka üldhooldusteenuse kvaliteedijuhises. 3 Hooldekodus pole lamajate jaoks pesemisraamil pesemise võimalust. Kontrollkäigu ajal elas hooldekodus kaks inimest, keda nende tervisliku seisundi tõttu ei olnud võimalik dušitoolil pesta ning keda sellepärast pestakse voodis spetsiaalse pesuvahendiga. Liikumisraskustega inimesi, kes on võimelised istuma, pestakse dušitoolil. Suure hooldusvajadusega inimestele pikaajalise hooldusteenuse pakkumisel tuleks teha vajalikke muudatusi, et ka neid inimesi oleks võimalik pesta voolava vee all.1 Lamajate pesemine dušitoolil on aeganõudev ja keeruline ning ka hoolealusele ebamugav. Hooldekodul peab olema elanike eest hoolitsemiseks piisavalt abivahendeid ja teenuse osutamiseks kohandatud keskkond. Inimeste abivajadus võib hooldekodus viibimise ajal suureneda. Kuna üldhooldusteenust pakutakse ka lamajatele, soovitab õiguskantsler kohandada pesemisvõimalusi ning hankida spetsiaalse pesemisraami, mis teeb pesemise mugavamaks nii hoolealusele kui ka hooldajale. Dokumentidest ilmnes, et hoolealuseid, kes ei ole võimelised end ise pesema, pestakse vahel üks kord 14 päeva jooksul või veelgi pikema aja tagant. See ei ole piisav. Pesemisgraafikus on kirja pandud nn meestenädalad ja naistenädalad. Seetõttu on planeeritud hoolealuste pesemispäev üle nädala. Töötajate töögraafiku ja muude asjaolude tõttu võib pesemispäev muutuda. Saunas saavad hoolealused käia üle nädala kolmapäeviti (mehed meestenädalal ja naised naistenädalal). Naha- ja nahaaluskudede infektsioonide vältimiseks tuleb peale igapäevaste hügieenitoimingute hooldekodu elanikke üle keha pesta vähemalt kord nädalas. Sama sagedusega tuleb tervisekaitsenõuete kohaselt vahetada ka voodipesu. Sagedasema pesemise vajadusele osutas ka tervishoiuekspert. Mitmed hooldekodu elanikud kasutavad potitoole, kuid nende tubades ei olnud sirme ega vahekardinaid. Mitmekohalistes magamistubades, mille elanikest vähemalt üks tarvitab potitooli, peavad privaatsuse tagamiseks olema ka sirmid või kardinad.2 Oluline on võimaldada inimesele privaatsus kõigi hügieenitoimingute tegemisel (nt mähkmete ja uriinikoti vahetamine, sidumised) – ka juhul, kui inimene ise sirmi või kardinat ei küsi. Peamaja meeste tualettruumides jäi silma, et rulaatoriga liikuv inimene ei saa kabiini ust sulgeda. Kabiinide ees oleva tualettruumi ust aga lukustada ei ole võimalik ja nii on igaühel võimalik takistusteta tualettruumi siseneda. Seetõttu on rulaatori kasutaja sunnitud hügieenitoiminguid tegema teiste hooldekodu elanike (sh vastas asuva toa elaniku) vaateväljas. Õiguskantsler palub leida tualettruumide kasutamiseks selline lahendus, et ka abivahendiga liikuvad mehed saaksid hügieenitoiminguid teha privaatselt. Hooldekodus puudub töötajate väljakutse süsteem. Peamaja mõlemale korrusele jääb õhtuks ja ööseks valvesse üks hooldaja, kuid väikses majas ei ole sageli sel ajal ühtegi töötajat. Kuna hoolealused ei saa kutsungiseadmeid kasutada, on nad sunnitud töötajaid kutsuma hõikudes või paluma kaaslastel abi kutsuda. Mitmed inimesed tundsid selle pärast muret. Üks hooldekodu elanik rääkis, kuidas ta tualetti minnes kukkus ning pidi väga kaua abi ootama, sest tema kukkumist ei märgatud. Hooldajad ei pruugi alati abivajaja hõikumist kuulda, eriti õhtuti ja öösiti, kui peamajas on ainult kaks töötajat. Samuti võib hõikumine olla inimestele kurnav või ka alandav ning rikkuda nende kaaslaste rahu. Hõikumisest ei pruugi kasu olla, kui töötajat ei ole parasjagu majas. Kuna 1 Vt ka Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee 20.12.2020 infoleht „Persons deprived of their liberty in social care establishments“, p 14. 2 Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele „Hoolides ja hoolitsedes“ juhib samuti hooldaja tähelepanu abivajaja privaatsuse austamisele ning sirmide või kardinate kasutamisele intiim- ja hügieenitoimingute tegemisel. (M. Jaanisk jt. Hoolides ja hoolitsedes. Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kirjastus Argo, 2015.) 4 puudub tõhus abi kutsumise süsteem, võib mõni inimene jääda abita või märgatakse tema abivajadust liiga hilja. Elanike turvalisuse huvides oleks hea, kui kutsungiseadmed oleksid hooldekodu mõlemas majas ning iga voodi juures. Hooldekodu elanikud teenuse kvaliteedi üle ei kaevanud. Mainiti, et töötajad on küll väga hõivatud, aga suhtlevad sõbralikult ning on abivalmis. Päeval (07.00–19.00, olenevalt graafikust) tegeleb hooldekodu elanikega peamajas kolm hooldustöötajat ja lisaks tööpäeviti tegevusjuhendaja. Väikses majas on päevasel ajal tööl tavaliselt üks hooldaja. Õhtuti ja öösiti on peamaja mõlemal korrusel üks hooldaja. Üldhooldusteenust saavate inimeste toimetulek ja inimväärne elu sõltub paljuski nendega vahetult tegelevatest hooldekodu töötajatest. Hooldekodu peab looma elanikele turvalise keskkonna ja tagama nende toimetuleku (SHS § 20 lg 1). Seaduses ei ole kehtestatud üldhooldekodu minimaalset töötajate arvu, kuid hooldajaid peab olema piisavalt, et nad jõuaksid ära teha kõik hooldusplaanis määratud hooldustoimingud ning anda hooldekodu elanikele muud vajalikku abi. Hooldekodu töötajate arvu määrates tuleb arvestada, kui palju on hooldekodus kohti, milline on elanike abivajadus ning hoonete, territooriumi ja asutuse eripärad. Pandivere Pansioni puhul tuleb silmas pidada, et hooldekodu peamajal on mitu korrust ja osa inimesi elab peamajast eemal asuvas väikeses majas. Hooldekodus elab nii lamajaid kui ka dementsuse diagnoosiga inimesi, kes vajavad tavalisest rohkem tähelepanu. Töötajaid peab olema piisavalt, et ükski hooldekodu elanik ei jääks abita ning et hooldustoimingud ning muud vajalikud toimingud oleksid tehtud vastavalt hooldekodu elanike abivajadusele. Personalipuudus võib suurendada ka inimeste väärkohtlemise riski. Suur osa hooldekodu elanikke vajab abi pesemisel ja muudes hügieenitoimingutes. Paljud neist kasutavad mähkmeid. Hooldajad on üsna koormatud ning ei jõua teha kõiki inimeste terviseseisundi säilitamiseks vajalikke toiminguid (nt võimelda lamajatega, viia neid õue; vt ka kokkuvõtte 3. punkt). Õhtuti ja öösiti võib olla hooldajatel keeruline hoolitseda lamajate eest, keda tuleb regulaarselt pöörata: üksi on selliseid toiminguid raske teha. Töötajad selgitasid, et pööravad lamajaid mitmekesi korraga. Hooldekodus on olemas ristlina, kuid puudub lingtõstuk. Hea oleks, kui töötajad saaksid kasutada nüüdisaegseid abivahendeid, et hoolealuste pidev tõstmine ei mõjutaks nende terviseriske. Kui töötajaid on vähe, võivad nad loobuda tegelemast mõne lamajaga, kelle tõstmine on ülemäära keeruline: nii jääb inimene voodisse ega pruugi enam magamistoast välja pääseda. Lahenduseks võib olla see, kui hooldekodus oleks tööl rohkem inimesi, et saaks hoolitseda suurema hooldusvajadusega inimeste eest. Kiideti praktikanti, kes aitas inimestel jalutamas käia ning toetas neid muudes toimetustes, milleks hooldajatel tavaliselt aega ei jätku. Alates 2020. aastast peavad üldhooldusteenust vahetult osutava hooldustöötaja oskused ja teadmised vastama SHS § 22 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Hooldekodu elanike ja töötajate huvides on, et hooldajatel oleks vajalik väljaõpe. Koolitamata töötajad ei pruugi teadmatusest osata olukordi õigesti hinnata, nad ei pruugi osata tegutseda ärevatel hetkedel hoolealuse parimates huvides ega valida tema heaolu ja turvalisuse tagamiseks õigeid meetodeid. Heade kutseoskustega töötajad suudavad paljude probleemide tekkimist ära hoida. Erialaste teadmistega (sh hoolduse ergonoomikast) hooldajad oskavad vältida tööga seotud vigastusi ja kutsehaigusi. Pandivere Pansioni tööajagraafikus kirjas olevatest hooldustöötajatest, kelle andmed on kantud majandustegevuse registrisse, on ettevalmistusnõuded täitnud vaid viis. Majandustegevuse 5 registris on andmed ka kahe abihooldustöötaja kohta. Kaheksa hooldustöötaja andmeid registrisse kantud ei ole. Teenuseostaja peab tagama, et registris kajastuksid õiged andmed (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lg 5). Kui hooldustöötaja ettevalmistusnõuded on täitnud vaid pooled hooldustöötajad, mõjutab see oluliselt hooldusteenuse kvaliteeti. Jäi silma, et mitmel juhul oli nõutava erialase ettevalmistuseta hooldustöötajale pandud tööülesannete täitmisel suurem vastutus, kui seadus lubab. Nimelt peab abihooldustöötajat juhendama hooldustöötaja (SHS § 22 lg 3). Töögraafikute järgi töötas aga väiksemas majas abihooldustöötaja üksinda ning õhtuseks ja öiseks ajaks jäi hooldekodu peamaja ühele korrusele ainult abihooldustöötaja. Nõnda ei tohiks see olla, sest abihooldustöötajad on lisatööjõud ning abihooldustöötaja tööülesannete täitmist peaks alati vahetult juhendama hooldustöötaja. Sellisena on näinud abihooldustöötaja ülesandeid ka Riigikogu. Õiguskantsler palub hoolitseda, et hooldekodus oleks kogu aeg tööl piisavalt koolitatud hooldajaid, et kõigi elanike vajadustele vastavad toimingud saaksid tehtud ja abi oleks tagatud õigel ajal. Töötajatele peab kindlasti andma võimaluse saada seadusega nõutud koolitust. Majandustegevuse registris peavad kajastuma õiged andmed. Hooldekodus peaks olema töötajate väljakutse süsteem. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata tervisekaitsenõuete järgimisele ning privaatsuse tagamisele. 3. Värskes õhus viibimine ja vaba aja sisustamine Hooldekodus on tegevusjuhendaja, kes korraldab inimeste vaba aja tegevust, aitab neil õue jalutama minna, kuid aitab hooldajatel ka hooldustoiminguid teha (nt söötmisel). Hooldekodu elanikud saavad osaleda laulu- ja joonistamistundides. Võimalik on lugeda ajalehti ja raamatuid (hooldekodus on suur raamaturiiul ja hulk raamatuid). Enne koroonaviiruse puhangut kutsuti hooldekodusse esinejaid, korraldati kontserte. Suvel saab teha aiatöid ja hoolitseda lillepeenra eest. Kuna tegevusjuhendajal on ka teisi tööülesandeid, ei saa ta kogu aeg hoolealuste tegevust korraldada. Enamiku hoolealuste peamine meelelahutus on raadiokuulamine ja telerivaatamine. Inimestega vesteldes jäi mulje, et paljud neist pakutavas tegevuses ei osale. Meestele huvipakkuvat tegevust on vähe. Puudub iganädalasi tegevusi täpselt kajastav plaan, mõned inimesed ei olnud kursis hooldekodu pakutavate võimalustega. Mitmed hooldekodu elanikud vajavad õueminekuks abi (nt ratastooli siirdumisel ja riietumisel), kuid hooldajatel ei ole suure töökoormuse tõttu aega kõiki selles aidata. Hoones puudub lift, mille tõttu vajavad mitmed teise korruse elanikud esimesele korrusele liikumiseks töötajate abi. Lamavate inimestega hooldekodus regulaarselt ei võimelda. Hooldajatel on palju tööülesandeid, mistõttu ei jää neil aega hooldekodu elanikega individuaalselt tegelda (mh võimelda). Mitmed tavalisest rohkem abi vajavad inimesed ütlesid, et nad sooviksid rohkem õues käia. Hooldajad on aga üsna hõivatud, seega ei tihka nad oma soovidest hooldajatele rääkida. Samuti avaldas mitu inimest soovi, et töötajad neid õueminekul ja jalutamisel rohkem toetaksid − nii saaksid nad parandada oma liikumisvõimet. Kui hooldekodu elanike vaba aja sisustamisele ja nende aktiveerimisele ei pöörata piisavalt tähelepanu, võivad nad muutuda oma elu ja käekäigu suhtes passiivseks. Selleks et ennetada 6 liikumisvaegusest põhjustatud probleeme, tuleb rohkem tegelda just piiratud liikumisvõimega elanike aktiveerimisega. Lamavatele haigetele on regulaarne võimlemine väga oluline: see aitab säilitada liigeste liikuvust, lihaste tugevust ja ennetada tüsistusi, mida põhjustab pikaajaline lamamine. Hooldekodu elanike terviseprobleeme ja vanust silmas pidades on äärmiselt oluline pakkuda neile rohkem juhendatud tegevust ning lamajatega võimelda. Elanike suuremale aktiveerimise vajadusele juhtis tähelepanu ka kontrollkäigul kaasas olnud tervishoiuekspert. Oluline on, et ka liikumisraskustega või voodihaigetele inimestele pakutaks jõukohast tegevust. Need inimesed ei peaks olema kuude kaupa ainult siseruumides, vaid neile peab andma võimaluse värskes õhus viibida. Iseäranis oluline on soodustada värskes õhus viibimist olukorras, kus koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks on loobutud ühistegevusest või seda tegevust piiratud. Ka ratastooliga liikujad peavad saama õues käia ning vajaduse korral tuleb neid selles igati aidata. Hooldekodu elanike suurema abivajadusega tuleb arvestada personali koosseisu ning tööülesandeid planeerides, et personalinappus ei takistaks elanikega tegelemist. 4. Koroonaviiruse leviku tõkestamine Hooldekodus on käinud infektsiooninõustaja, kellega on läbi arutatud võimalikud ohud ning Terviseameti soovitused selle kohta, milliseid ettevaatusabinõusid tuleks rakendada SARS-CoV- 2 leviku tõkestamiseks. Enamik töötajaid ja elanikke on vaktsineeritud. Töötajaid on koolitatud kasutama isikukaitsevahendeid ning kokku on lepitud tegutsemiskava juhuks, kui mõni elanik nakatub või kui tekib nakkusoht. Hooldekodul oli olemas isikukaitsevahendite tagavara. Nakkuse levikut aitab ära hoida ka see, kui inimesed saavad igas tualettruumis seebiga käsi pesta. Mitme kraanikausi juures oli seep otsa saanud. Ka peaks olema võimalik kõigil hooldekodu elanikel ja töötajatel vajaduse korral käsi desinfitseerida (mitmed dosaatorid olid tühjad). Koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks kehtestati hooldekodus alates 6. augustist 2020. a külastuspiirang. Kontrollkäigu ajal oli lubatud hooldekodusse saata pakke. Hooldekodu elanikud peavad lähedastega suhtlemise võimalust äärmiselt oluliseks. Iseäranis sellises olukorras, kus suhtlemist on piiratud pikema aja jooksul ning pole ka teada, millal olukord märgatavalt paraneda võiks. Hoolekandeasutusel on sellises olukorras varasemast suurem vastutus pakkuda inimestele lähedastega suhtlemise võimalusi. Mida pikemalt piiratakse lähedastega kohtumisi, seda rohkem tuleb pakkuda hoolealustele alternatiivseid suhtlusvõimalusi. Arvestama peab ka sellega, et Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) ei ole pidanud mõistlikuks kehtestada sotsiaal- ja tervishoiuasutustes täielikku külastuskeeldu. CPT hinnangul tuleks kaaluda, kas saaks korraldada lähedastega kohtumisi turvalistes tingimustes, kehtestades distantsi hoidmise ja isikukaitsevahendite kasutamise nõude ning ajalise piirangu. 5. Tervishoiueksperdi hinnang Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamuse koopia on lisatud käesolevale kirjale. Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada 7 hooldekodul oma seisukoht ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud tähelepanekute kohta. Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 25.08.2021. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 4 lehel Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet Eva Lillemaa 693 8439 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel