Pille Tsopp-Pagan Teie 04.06.2021 nr
Naiste Tugi- ja Teabekeskus MTÜ
[email protected] Meie 06.07.2021 nr 6-1/211190/2104468
Elatis ja lapse suhtlusõigus lahuselava vanemaga
Lugupeetud Pille Tsopp-Pagan
Palusite õiguskantsleril MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus nimel kontrollida perekonnaseaduse
(PKS) § 143 lõike 3 kooskõla naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise
konventsiooni (edaspidi konventsioon) artiklitega 26, 29 ja 31. Olete seisukohal, et olukorras, kus
lahuselav lapsevanem hoiab pikaajaliselt kõrvale elatise maksmisest, pannes seeläbi kogu lapse
kasvatamisega seotud majanduslikud kohustused teise lapsevanema kanda, rakendab lahuselav
vanem lapse ning temaga kooselava vanema suhtes majanduslikku vägivalda. Veel leiate, et
nimetatud konventsiooni artikleid koostoimes lapse õiguste konventsiooniga tõlgendades tuleks
suhtluskorra kindlaksmääramisel võtta arvesse lapse tahet.
Mõistan Teie seisukohta ja tänan Teid olulise küsimuse eest.
PKS § 143 lõiget 3 ei saa siiski konventsiooni artiklitega 26, 29 ja 31 vastuolus olevaks pidada.
Mõnel juhul võib tõepoolest probleemne olla seaduse rakenduspraktika.
Eesti ega rahvusvaheline õigus ei sea omavahel sõltuvusse lapsele elatise maksmist ja lapse ning
lahus elava vanema suhtlust (vt ka õiguskantsleri seisukohta). Nii lapse õiguste konventsiooni
(artikkel 9 punkt 3) kui PKS järgi (§ 143 lõige 1) on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ja
üldjuhul on suhtluse ning sidemete säilitamine oma vanematega lapse parimates huvides.
Kuigi konventsiooni järgi võib perevägivald seisneda majanduslikus vägivallas, ei tulene
konventsioonist (mh artiklitest 26, 29 ja 31) ega muust rahvusvahelisest või riigisisesest
õigusaktist, et lapsele elatise mittemaksmine on alati samastatav majandusliku vägivallaga lapse
vastu.
Elatis lapsele on (üldjuhul) raha, mida on vaja, et luua lapse kasvamiseks ja arenguks vajalikud
tingimused. Seega ei mõjuta last elatise mittemaksmine iseenesest, vaid see, kui tema vajadused
jäävad raha puudusel (nii elatise mittemaksmise kui lapsega kooselava vanema panuse
ebapiisavuse tõttu) rahuldamata.
2
Ka siis, kui vanem hoidub teadlikult kõrvale elatise maksmisest ning raha puudus võib last
mõjutada, ei pruugi lahus elava vanema ja lapse suhtlemise keelamine olla igal juhul lapse
parimates huvides. Laps ei pruugi tajuda elatist mittemaksva vanema tegevuse tähendust, kuid
vanemaga suhtluse puudumine on lapsele raske taluda. Elatise maksmisest kõrvale hoidva vanema
mõjutamiseks on ette nähtud muud meetmed, kui lapse ja vanema suhtluse takistamine (nt
karistusseadustiku § 169).
Elatise maksmata jätmine ei võrdu majandusliku vägivallaga, aga teatud juhtudel võib elatise
mittemaksmine olla üks majandusliku iseloomuga lähisuhtevägivalla vormidest.1 Vägivald ei teki
vaakumis, vaid toimub korduvalt ja mustriliselt, sageli on see juurdunud sotsiaalsetes suhetes.2
Teaduskirjanduses tuuakse välja, et majanduslik vägivald tähendab inimese kontrollimist selliselt,
et ta ei saa hankida, kasutada ja säilitada majanduslikke hüvesid, mis ohustab omakorda inimese
majanduslikku turvalisust ja iseseisva toimetuleku potentsiaali.3 Samuti on uuringud näidanud, et
majanduslik väärkohtlemine võib suurendada muude vägivalla vormide esinemise riski ning võib
olla osa kontrollivast käitumisest.4 Kuigi elatis on mõeldud lapse vajaduste rahuldamiseks, võib
elatise maksmata jätmine olla ka vägivaldse (endise) partneri üks viis mõjutada teist lapsevanemat,
sh mõjutada teist poolt kohtusse pöörduma. Majandusliku iseloomuga lähisuhtevägivallaga ei
pruugi aga olla tegemist näiteks juhul, kui vanem soovib elatist maksta, ent kaotas töö või
töövõime või kui kõikide ülalpidamiskohustuste täitmiseks objektiivselt ei jätku raha.
Niisiis peab kohus kaaluma kõiki asjaolusid laiemas kontekstis, sh võtma arvesse
lähisuhtevägivalla eri vorme, mustreid, vägivalla kahjulikke tagajärgi, riske ning kaaluma
suhtluskorra määramist lapse parimatest huvidest lähtuvalt iga konkreetse juhtumi asjaolusid
arvestades.
Sellise võimaluse PKS § 143 lõige 3 kohtule ka annab, sätestades, et kohus võib lapse huvides
piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada
suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Kohtul tuleb selle
sätte rakendamisel arvestada ka Eestile kohustuslike rahvusvahelise õiguse normidega, mh
konventsiooniga ja lapse õiguste konventsiooniga ilma, et seda kohustust tuleks riigisiseses
õiguses sõnaselgelt üle korrata.
Neil põhjustel ei saa PKS § 143 lõiget 3 konventsiooni artiklitega 26, 29 ja 31 vastuolus olevaks
pidada.
Lapse ja lahus elava vanema suhtluskord tuleb määrata lapse parimaid huve silmas pidades. Lapse
tahe (arvamus) tuleb asja kohtuliku uurimise käigus välja selgitada, see teave on oluline, kuid lapse
huvidest lähtumine tähendab ka, et lapsele ei panda eale ja küpsusele mittevastavat vastutust
suhtluskorra otsustamise eest olukorras, kus vanemate suhted on niigi pingelised.
Lõpliku otsuse suhtluskorra osas teevad siiski täiskasvanud ja see võib erineda lapse enda
arvamusest. Tuleb arvestada, et suhtluskorda saab rakendada ainult siis, kui laps ise soovib lahus
1
Kristin Natalier, State Facilitated Economic Abuse: A Structural Analysis of Men Deliberately Withholding Child
Support, Fem Leg Stud (2018) 26:121–140 https://doi.org/10.1007/s10691-018-9376-1.
2
Ray, L. (2011). Violence & society. London, UK: SAGE.
3
Alkan, Ömer et al. “Economic violence against women: A case in Turkey.” PloS one vol. 16,3 e0248630. 15 Mar.
2021, doi:10.1371/journal.pone.0248630
4
Alkan, Ömer et al. “Economic violence against women: A case in Turkey.” PloS one vol. 16,3 e0248630. 15 Mar.
2021, doi:10.1371/journal.pone.0248630
3
elava vanemaga suhelda. Seega vastu lapse tahtmist (jõuga sundides) suhtlust lahuselava
vanemaga toimuda kokkuvõttes ikkagi ei saa (vt Riigikohtu otsust nr 3-2-1-95-14, p 21).
Tänan Teid pöördumast ja soovin jaksu ja edu Teie vajalikus töös.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]