Yoko Alender Meie 05.07.2021 nr 7-4/211014/2104404
Riigikogu keskkonnakomisjon
[email protected]
Tõnis Mölder
Keskkonnaministeerium
[email protected]
Riho Kuppart
Keskkonnaamet
[email protected]
Looduskaitseseaduse rakendamine
Austatud Yoko Alender
Austatud Tõnis Mölder
Austatud Riho Kuppart
Õiguskantsler on saanud viimastel nädalatel mitmeid kirju, milles ettevõtjad avaldavad pahameelt
selle üle, et Keskkonnaamet on lindude pesitsusrahu tagamiseks tehtud ettekirjutustega peatanud
metsateatistega lubatud raied.
Pesitsusrahuga seotud küsimusi analüüsis õiguskantsler ka 2019. aastal avaldatud seisukohas.
Selles esitatud tähelepanekuid metsateatiste registreerimise menetluse kohta ei ole seni arvestatud
ja sellest lähtuvad mured on seni lahendamata. Metsateatiste registreerimisel ei ole näiteks siiani
hinnatud raiete mõju erinevates puistutes, et vajaduse korral saaks seada metsateatisele
kõrvaltingimusi, sh raiele ajalisi piiranguid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Keskkonnaamet on raiete
ootamatu peatamisega tekitanud ettevõtjate seas palju segadust ning pole välistatud ka kahju, mida
oleks olnud võimalik õiguspärase halduspraktikaga ära hoida.
Keskkonnaamet on otsustanud lindude pesitsusaegse häirimise ohu vältimiseks peatada raieload
üksikute kaebuste alusel. Selline praktika ei pruugi tagada isikute võrdset kohtlemist ja võib anda
konkurentsieeliseid neile, kelle raieid ei peatata, kuna puudub kaebus. On arusaamatu ja
kahetsusväärne, et amet ei ole ilmselt eelnevalt hinnanud metsateatisega lubatud raiete vastavust
seadustele, muidu poleks ju ettekirjutusega peatatud metsateatisi tohtinud välja anda. Seega on
keskkonnaametnikud lasknud tekkida olukorral, mida nad nüüd ettekirjutustega vältida püüavad.
2
Direktiivi nõuded
1. Riigikogu võttis 2008. aastal looduskaitseseaduse muutmisega arvesse Euroopa Komisjoni
2006. a ettepanekud, mille kohaselt tuli üle võtta Euroopa Ühenduste Nõukogu 2. aprilli 1979. a
direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (praegu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
30.11.2009 kodifitseeritud direktiiv nr 2009/147/EÜ, edaspidi linnudirektiiv või direktiiv), mh
direktiivi artikli 5 lindude üldise kaitsesüsteemi loomise kohta (vt Riigikogu Keskkonnakomisjoni
05.06.2008. a istungi protokolli nr 58 p 7 ja p 10). 01.08.2008 jõustus looduskaitseseaduse (LKS)
§ 55 lõige 61, millega sätestati kõigi looduslikult esinevate lindude kaitse, sh pesitsus- ja poegade
üleskasvatamise ajal. LKS § 55 lõike 61 järgi on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja
munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti
pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.
2. Linnudirektiivi põhjendustes 3–5 on välja toodud, et suure osa liikmesriikide Euroopa
territooriumil on looduslikult esinevaid linnuliike vähemaks jäänud, mis on ohtlik loodusliku
tasakaalu säilimisele. Liikmesriikidel tuleb võtta vajalikud meetmed, et aidata hoida kõigi
looduslikult esinevate linnuliikide arvukus tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele,
teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja
veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukuse kohandamiseks vastavalt sellele tasemele
(linnudirektiivi art 2).
3. Liikmesriikidel tuleb rakendada abinõusid linnuliikide elupaikade piisava mitmekesisuse ja
suuruse säilitamiseks, hoidmiseks või taastamiseks (linnudirektiivi artikkel 3). Direktiivi artikli 5
järgi peavad liikmesriigid rakendama abinõusid linnuliikide üldise kaitsesüsteemi loomiseks ja
keelama selleks eelkõige lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise
ajal, niivõrd kui selline häirimine on direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline. Euroopa Kohus
selgitas liidetud kohtuasjades C-473/19 ja C-474/19 tehtud otsuses (4. märtsil 2021. a) muu hulgas,
et linnudirektiivi artiklis 5 nimetatud keeldude kohaldamine ei ole kuidagi piiratud liikidega, mis
on loetletud direktiivi lisas I või on mingil tasandil ohustatud või mille populatsioon pikas
perspektiivis väheneb. Linnudirektiivi artikkel 3 kohustab liikmesriike hoolitsema selle eest, et
lindude elupaigad oleksid piisavalt mitmekesised ja suured. See kohustus kehtib – nagu ka selle
direktiivi artikkel 5 – kõikide selle direktiivi artiklis 1 nimetatud linnuliikide puhul ning kõigi
liikmesriikide Euroopa territooriumil, kus kohaldatakse aluslepingut (otsuse punktid 36−45).
Direktiivi artikkel 14 lubab liikmesriikidel seada rangemaid kaitsemeetmeid, kui direktiivis on
sätestatud.
Direktiivi ülevõtmine Eesti õigusesse
4. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud linnupesade ja munade tahtlik hävitamine ja
kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade
kasvatamise ajal (LKS § 55 lg 61). Lindude tahtlik häirimine pesitsemise ja poegade kasvatamise
ajal on lubatud üksnes väga piiratud juhtudel (LKS § 55 lg 3 p 1 ja lg 61 p 2). Keskkonnaamet võib
anda loa pesade ja munade hävitamiseks, kahjustamiseks, kõrvaldamiseks või muud moodi
lindude tahtlikuks häirimiseks elanikkonna või lennuohutuse huvides. Loa võib anda ka siis, kui
see on vajalik oluliste põllumajanduskultuuride või põllumajandusloomade, kalakasvatuse või
muu olulise vara kahjustamise vältimiseks või õppe- või teadusotstarbel (LKS § 55 lg 3 punktid
2–5 ja lg 61 punktid 1 ja 2).
3
Seega on tahtlik lindude häirimine (eriti pesitsusajal) üldjuhul keelatud. Samas on kehtestatud ka
erandid (sarnaselt I ja II kategooria loomaliikidega). Erandid on kirja pandud rohkete viidetega,
mistõttu on neid keeruline mõista ja rakendada. Keelust üleastujaid võib karistada rahatrahviga
(LKS § 743).
5. Looduskaitseseadusega on direktiivist üle võetud üldised, kategoorilised ja peaaegu kõiki
majandussektoreid hõlmavad keelud. Pole teada, kas Riigikogu on kaalunud, kuidas saavutada
direktiivi eesmärgid ehk ökoloogiliste, teaduslike ja kultuuriliste nõuete täitmine, arvestades samal
ajal majanduslike ja puhkeaja veetmisega seotud vajadustega. Riigikogul tuleks siiski analüüsida,
kas direktiivist rangema kaitserežiimi rakendamine on sedavõrd kaalukas avalik huvi, millega saab
õigustada raietööde või ka mistahes muu tegevuse täielikku keelamist iga linnupesa kaitseks.
Euroopa Kohtu otsust ja sellega seotud kohtujuristi arvamust tuleb põhjalikult analüüsida, et
Euroopa Liidu direktiiviga sätestatud eesmärgid saaksid täidetud riigisiseseid huve ja vajadusi
silmas pidades. Eraldi väärib tähelepanu ka loodusdirektiiv ning selles ette nähtud erandid ja nende
rakendamise võimalused (vt kohtujuristi arvamus, uurida tasub ka naaberriikide seadusandlust ja
Rootsis koostatud analüüsi).
Metsateatise registreerimisel kõrvaltingimuste seadmine ja halduspraktika vastavus hea
halduse põhimõttele
6. Õigusriigis on seadused täitmiseks. Seetõttu tuleb Keskkonnaametil täita ka
looduskaitseseaduse § 55 lõiget 61. Halduspraktika, mis ei arvesta seaduse nõuetega, on
omavoliline ja seetõttu õigusvastane. Sel juhul pole isikutel kindlust ega selgust, millest
haldusorgan parasjagu oma tegevuses lähtub, kui otsuseid teeb.
7. Raie piiramist loomade ja lindude kaitseks reguleerib peale looduskaitseseaduse ka metsaseadus
ning teatud ulatuses ka loomakaitseseadus. Metsaseaduse § 40 lõike 10 kohaselt võib
keskkonnaminister piirata raiet loomastiku (sh linnustiku) kaitseks nende sigimisperioodil mitme
rindega puistus ja segapuistus 15. aprillist 15. juunini. Keskkonnaminister ei ole siiani seadusega
antud võimalust kasutanud ega raiepiiranguid oma määrusega kehtestanud. Seetõttu tuleb
Keskkonnaametil lähtuda metsateatist saades metsaseaduse § 41 lõikest 81 ja metsaseaduse alusel
antud keskkonnaministri määruse §-st 2. Enne metsateatise registreerimist tuleb ametil kontrollida,
kas metsateatise alusel kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, sh LKS-s esitatud nõuetele.
Ka LoKS § 4 lõige 1 näeb üldiselt ette, et looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist,
vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu. LoKS § 7
lõike 1 ja § 60 lõike 2 kohaselt on looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks
Keskkonnaametil õigus peatada mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade
sigimisperioodiks.
8. Keskkonnaametil tuleb ja on võimalik metsateatist registreerides võtta arvesse asjakohaseid
teadusuuringuid (nt Keskkonnaministeeriumi tellitud ja Tartu Ülikooli koostatud uuring
„Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“). Vajaduse
korral on riigil võimalus ja kohustus hankida asjakohast teavet ka mujalt, et oleks võimalik leida
avalikke huve (keskkonnakaitse ja metsa majandamine) parimal viisil tasakaalustavad lahendused.
Viidatud uuringu kokkuvõttes on näiteks välja pakutud, et kui kevadsuvist raiet ei saa vältida, siis
tuleb vältida raiet linnurohketes kasvukohatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja
laanemetsades, ning valida võimalikult vähe linnustikku häirivad raieliigid. Kõige halvemini
mõjub linnustikule lageraie. Turbe- ja hooldusraietel on aga linnustiku seisukohast ka positiivseid
4
külgi, mistõttu tuleks eelistada pigem neid, võimalusel majandada metsa valikraietega. Kuna
üldine metsa mitmekesisus sõltub puistu horisontaalsest ja vertikaalsest struktuurist, tuleks
linnurikkuse säilitamiseks vältida metsarinnete kadumist. Tuleks vältida metsaaluse võsa
eemaldamist, sest see on paljude värvuliste pesitsus- ja toitumiskoht. Samuti tuleks metsas
säilitada lamapuitu ja tüükaid. Õõnsustes pesitsevate lindude arvukuse suurenemist soodustab
pesakastide kasutamine, kuid pikaajalise tulemuse saavutamiseks peab pesakaste regulaarselt
hooldama.1
9. Kokkuvõtteks, Keskkonnaamet peab metsateatiste registreerimisel tagama LKS § 55 lõike 61
järgimise. Kuivõrd raietööde tegemise eeldus on metsateatise registreerimine, tuleb
Keskkonnaametil tagada üheaegselt nii isikute õiguste kaitse kui ka järgida looduskaitseseaduse
nõudeid. Näiteks võib raietöid ajaliselt piirata juba metsateatise registreerimisel. Kui
metsateatisega lubatakse kõiki liiki raieid kõiki tüüpi metsades aasta läbi kõrvaltingimusteta, siis
on Keskkonnaamet metsateatist registreerides jätnud arvestamata looduskaitseseaduses sätestatud
nõuded ning jätnud pädeva haldusorganina õigeaegselt kaalumata, mis ajavahemikul ja millistes
metsades linnud pesitsevad ja millised raied neid pesitsusajal ohustavad. Seaduse nõudeid peab
täitma ka raietööde tegija, kuid temale ei saa panna kogu vastutust.
10. Ettekirjutuse kaudu raietööde peatamine saab olla alles viimane abinõu, kui muude
meetmetega (nt keskkonnaminister seab puistute kaupa raietöödele ajalised piirangud või
Keskkonnaamet registreerib metsateatised kõrvaltingimustega) ei ole LKS § 55 lõikes 61 sätestatu
järgimine piisavalt tagatud. Eelnev raie liigi, ulatuse ja raieperioodi piiritlemine võimaldab
raietöödest huvitatud isikutel (ettevõtjatel ja metsaomanikel) raietööde aega ja selleks vajalikke
ressursse paremini planeerida ja seadusest tulenevate piirangute ulatust paremini ette näha.
Praegune olukord, kus raietöid peatatakse kaebuste alusel nii-öelda üleöö, on kujunenud selle tõttu,
et ei ole kehtestatud raietööde ajalisi piiranguid ning valdavalt ei ole esitatud metsateatistele
kõrvaltingimusi. Raie tingimuste kehtestamine enne raietööde alustamist tagab isikute õigused
paremini kui ettearvamatu ettekirjutuste tegemine. Järelikult tuleb eelistada metsateatiste
kõrvaltingimuste seadmist võimalikult varakult, mitte alles raietööde ajal. Seadusega esitatud
nõuete tagamiseks on Keskkonnaametil võimalik kaaluda ka juba registreeritud metsateatiste
muutmist HMS § 64 alusel.
11. Halduspraktikat, kus metsateatiste kehtivus peatatakse või tehakse LoKS § 7 lõike 1 punkti 3
alusel ettekirjutus vaid siis, kui Keskkonnaametile on esitatud kaebus või teavitatud ametit
raietöödest lindude pesitsusajal, ei saa pidada hea halduse põhimõttega kooskõlas olevaks. See ei
vasta ka võrdse kohtlemise põhimõttele ning piirab ettevõtlusvabadust. Lubades mõnel ettevõtjal
lindude pesitsusajal teha raietöid ja teisel mitte, kuigi sama liiki raie on kavandatud sama liiki
metsas, loob riik osale ettevõtjatest konkurentsieelise.
12. Keskkonnaametil tuleb metsateatist registreerides seada vajaduse korral metsateatisele
kõrvaltingimused, mis välistaksid lindude tahtliku häirimise pesitsemise ja poegade
üleskasvatamise ajal. Kui seaduse täitmiseks on vaja lisaraha, tuleb see eraldada
Keskkonnaministeeriumil riigieelarves selleks ette nähtud vahenditest.
1
Vt uuringu kokkuvõte, lk 31.
5
Palun andke 15. augustiks 2021. a teada, mida Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet
kavatsevad teha, et kevadsuviseid raieid puudutav ameti halduspraktika vastaks seadustes
kehtestatud nõuetele, oleks ettevõtjatele selgem, etteaimatavam ning tagaks ettevõtjate võrdse
kohtlemise.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Marje Kask 6 93 8427
[email protected]