Riho Kuppart Teie 11.06.2021 nr 1-15/21/11873-2
Keskkonnaamet
[email protected] Meie 05.07.2021 nr 7-4/210389/2104401
Hea halduse tava järgmine
Austatud Riho Kuppart
Teeb rõõmu, et kavatsete õiguskantsleri 26.05.2021 soovitusega (Linnamäe paisuga seotud
haldusmenetlus) arvestada.
Teie pikast vastusest nähtub, et mõnda soovituses käsitletud küsimust tuleb lühidalt täiendavalt
selgitada.
I Vaidlused KMH aruande piisavuse üle
1. Keskkonnaamet ja arendaja on erineval arvamusel selle osas, kas KMH aruanne on piisav või
mitte ning KMH aruannet on korduvalt täiendatud ning esitatud ja uuesti tagastatud täiendamiseks.
Ka sellisest olukorrast on vaja leida väljapääs.
2. KMH aruanne on haldusmenetluses esitatav tõend, mille on koostanud teatud nõuetele vastav
erapooletu isik (KMH ekspert, vt KeHJS v.r § 14). Tõendi eesmärk on anda teavet asja
lahendamiseks olulises küsimuses. Mõnikord on asjas olulised ka küsimused, mille juures ei
pruugi olla ühte ja ainsat vastust ning tõend sisaldabki hinnangut, prognoosi (vt KeHJS v.r § 20 lg
1). Kui erimeelsuse põhjustab hinnang, siis on väljapääsu leidmine keeruline, kuid lahendust on
ikka vaja.
3. Paraku ei reguleeri KeHJS v.r tekkinud olukorda. Sellisel juhul tuleb abi otsida haldusmenetluse
reeglitest, sest hea halduse tavaga kooskõlas pole olukord, kus vaidluse lahendamiseks justkui
polegi mingit võimalust.
4. Haldusmenetluse seadus (HMS) § 38 lg 1 lubab haldusorganil nõuda haldusmenetluse käigus
menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist,
mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Menetlusosaline on
kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust
2
omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava
haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 38 lg 3).
5. Seega nähtub seadusest, et menetlusosaline peab esitama ja haldusorganil on õigus nõuda
andmeid, mis menetlusosalisel olemas on. Menetlusosalist peaks motiveerima igakülgset teavet
esitama nii seadusega pandud kohustus kui ka selle täitmist tagav HMS § 38 lg 3 ja sellest nähtuv
võimalik ebasoodne tagajärg.
6. Menetlusosalise võimalikku motiivi jätta oluline osa teabest esitamata tasakaalustab ka
haldusorgani uurimispõhimõte (HMS § 6). Kui menetlusosaline esitab näiteks selgelt puudustega
tõendi, siis peab ta arvestama võimalusega, et „lüngad“ selles täidab haldusorgan ise ning sellisel
juhul pole tõendi sisu enam menetlusosalise kontrolli all. Seega peaks menetlusosaline olema
huvitatud sellest, et esitab võimalikult ammendava sisuga tõendi. Uurimispõhimõte võiks samas
ohjata ka haldusorgani ootusi teabe osas, sest kui haldusorgan tajub, et peaks olema valmis
„lünkasid“ arendajaga samaväärses ulatuses ise täitma, siis küsitakse üksnes asjassepuutuvat
teavet ja vajalikus mahus.
Järelikult, arvestades viidatud HMS norme, siis tasub kaaluda, kas sisulised erimeelsused oleks
võimalik lahendada haldusorgani uurimispõhimõtet kasutades. Sellisel juhul saaks KMH aruande
osas seisukoha võtmisel esitada haldusorgan ise teabe, mis väidetavalt KMH aruandest puudub.
Eelöeldut on võimalik kohaldada siiski vaid juhul, kui vaidlus puudutab kindlapiirilisi ja üksikuid
küsimusi.
7. Arvestades seda, et KeHJS v.r ei paku lahendust olukorrale, mil arendaja ja järelevalvaja jäävad
aruande osas eriarvamusele, tekib küsimus, kas KMH aruande suhtes otsuse tegemisel on võimalik
järelevalvajal täita omapoolse hinnanguga vaidlusalused üksikud „lüngad“ ning seejärel langetada
KMH aruande osas otsus. Seda tasuks Keskkonnaametil koostöös Keskkonnaministeeriumiga
kaaluda ja analüüsida eriti olukorras, mil Keskkonnaamet niikuinii asub tegema tagantjärele
hindamist. Senist kogemust tasub analüüsida ka selleks, et hinnata, kas võib olla vajalik
reguleerida haldusorgani ja arendaja sisuliste erimeelsuste lahendamise kord seaduses.
II Mitut valitsemisala puudutava küsimuse otsustamine Vabariigi Valitsuses
8. Õiguskantsleri soovituse osa, milles viidati, et küsimust saaks lahendada Vabariigi Valitsus,
kuid seda võimalust ei ole kasutatud, on vaatamata Teie vastupidisele osundusele korrektne.
Linnamäe paisuga seotud küsimusi on tõesti kaks korda Vabariigi Valitsuses arutatud, kuid neid
küsimusi ei ole olnud võimalik lahendada, kuivõrd otsustamiseks vajalikke materjale ei ole
ministritele ette valmistatud. Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 2 räägib nimelt otsustamisest,
mitte pelgast küsimuse arutamisest.
III Tagantjärele hindamine
9. Annate oma vastuses õiguskantsleri soovitusele ülevaate sellest, mida peate silmas tagantjärele
hindamisena. Seeläbi olete menetlustoimingu sisu avanud nii nagu tagantjärele hindamist
konkreetsel juhul sisustate. Soovitus on vastavas osas järelikult täidetud, kui olete tagantjärele
hindamisest teavitanud piisava põhjalikkusega ka menetlusosalisi. Analoogses olukorras tulevikus
3
tuleks teave esitada vahetult menetlusosalistele, sest nii KMH menetlus kui ka keskkonnaloa
menetlused on avatud menetlused ning teave peab jõudma kõigi asjast huvitatud isikuteni.
10. Õiguskantsler ei anna siinkohal hinnangut kavandatava menetlustoimingu sisule ja
õiguspärasusele, kuivõrd vastutus haldusmenetluse eest lasub seda juhtival haldusorganil, kellel
on teatud ulatuses menetluses kaalumisõigus. Alternatiivsetele võimalustele on juba osundatud
õiguskantsleri soovituse punktis 4.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: avaldaja
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]