Kaido Padar
Transpordiamet Meie 01.07.2021 nr 7-4/211080/2104364
[email protected]
Maanteelt mahasõidu rajamine
Austatud Kaido Padar
Õiguskantsleri poole pöördus maaomanik murega, et pärast Tõnija-Veeriku tee (riigitee nr 21158)
rekonstrueerimist ei ole tal võimalik enam sõidukiga oma kinnistule (85801:002:0075) sõita.
Tõnija-Veeriku tee rekonstrueerimine seisneb selles, et kruusatee kaetakse asfaldiga.
Hea halduse tava järgimiseks soovitan tee mahasõitude rajamisel võtta arvesse järgmisi kaalutlusi.
Maanteede projekteerimisnormide kohaselt tohib mahasõidud rajada üksteisest vähemalt 150
meetri kaugusele, ja kui mahasõite on vaja rajada tihedamini, võib see olla võimalik vaid
tingimusel, et vastavale teelõigule seatakse kiiruspiirang kuni 50 km/h (projekteerimisnormide
punkti 5.2.1 lg 3). Kõnealuses kohas asuvad naaberkinnistute olemasolevad või võimalikud
mahasõidud väga lähestikku ning Transpordiameti esindaja hinnangul ei ole kiiruspiirangu
kehtestamine otstarbekas. Projekteerimisnormide järgi tuleks sellisel juhul kõne alla maanteega
paralleelselt kulgeva kogujatee ehitamine (punkti 5.2.1 lg 4). Kogujatee ehitamine üksnes mõne
kinnisasja teenindamiseks pelgalt selle tõttu, et sõidutee kaetakse asfaltkattega, ei ole
proportsionaalne lahendus.
Transpordiamet on pakkunud lahenduseks ajutise mahasõidu rajamist maatulundusmaale nt metsa-
või põllumajandustööde tegemiseks. Samas on viivitatud sellise mahasõidu rajamiseks loa
andmisega ning viivitust on põhjendatud vastava juhise puudumisega. Ajutine mahasõit ei pruugi
siiski olla lahendus juhul, kui maaomanik soovib ehitada maatulundusmaale hooneid ning pääseda
selleks oma maale avalikult kasutatavalt teelt püsiva mahasõidu abil. Maaomanik soovib oma
maaüksusele ehitada selliseid hooneid, mille puhul ei ole nõutav planeeringut ega ehitusluba ja
vajab selleks püsivat juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. Seejuures ei näe maanteede
projekteerimisnormid ette ka ajutiste mahasõitude rajamise võimalust.
Mainitud projekteerimisnorme kohaldatakse mahasõitudele eelkõige uue tee projekteerimisel.
Selle järelduse saab teha projekteerimisnormide punkti 1.2.3 alusel, mis näeb ette, et tee remondi
ja rekonstrueerimise korral kohaldatakse projekteerimisnorme vaid osaliselt. Nii on ka mõistlik,
sest oleks ebaproportsionaalne kohaldada tee remondi või rekonstrueerimise korral kõiki tee
projekteerimisnormides ette nähtud nõudeid nii, nagu neid kohaldatakse uue tee planeerimisel ja
projekteerimisel.
Maanteede projekteerimisnormide kohaldamisel on tee omanikul kaalutlusõigus võtta vajadusel
aluseks ka muud normid ja juhendmaterjalid (majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse
nr 106 „Tee projekteerimise normid“ § 1 lg 2). Seega ei takista ministri määrus
2
projekteerimisnormide mõistlikku ja proportsionaalset rakendamist. Kaalutlusõigust tuleb
rakendada nii, et arvestatakse kõiki olulisi asjaolusid ning kaalutakse põhjendatud huve
(haldusmenetluse seaduse § 4).
Uue tee planeeringus saab muu hulgas käsitleda kõigile kinnisasjadele otstarbeka
juurdepääsuteede tagamist ja muid sarnaseid maakorralduslikke küsimusi. Juba olemasoleva tee
katte asendamise korral ei ole proportsionaalne hakata lahendama maakorralduslikke küsimusi ega
sundida maaomanikke ehitama kogujateid. Kogujatee ehitamise kohustus ja
projekteerimisnormidele vastava vahekaugusega mahasõitude rajamine on võimalik lahenda teega
piirneva maa-ala planeeringuga. Praegusel juhul ei ole tegemist teega piirnevate maa-alade ega ka
uue tee planeerimisega.
Olemasoleva tee remondi ja rekonstrueerimise korral tuleb arvesse võtta tegelikud olud. Muu
hulgas tuleb võimalikult suurel määral arvestada olemasolevate mahasõitudega ja sellega, et
maaomanikel on õigustatud ootus pääseda edaspidigi oma maaüksusele avalikult kasutatavalt teelt.
Olemasolevaid mahasõite − isegi kui need paiknevad teineteisele lähemal kui 150 meetrit − ei saa
ega pea likvideerima ning kui vaja peab saama ka uusi mahasõite rajada. Teekatte asendamise
pärast ei pruugi olla proportsionaalne kehtestada kiiruspiiranguid pelgalt põhjusel, et konkreetsel
teelõigul asuvad ühel teepoolel mahasõidud üksteisele lähemal kui 150 meetrit. Mahasõidud on
erineva kasutusintensiivsusega – mõnd kasutatakse üksnes hooajaliselt rasketehnikaga
maatulundusmaale pääsemiseks, mõnd mahasõitu ei kasutatagi ning mõnel maaüksusel on mitu
mahasõitu, kuid kasutatakse tegelikult vaid üht jne.
Kõnealusel juhul asuvad lähimad mahasõidud (ligi 15 ja 70 meetri kaugusel) naaberkinnisasjadel,
kusjuures üks neist viib vahetult tee ääres asuva elamu hoovi. Kui rakendada maantee
projekteerimisnormides määratud nõuet, et mahasõitude vahel peab olema vähemalt 150 meetrit,
tuleks mahasõit ja juurdepääs kõrvalasuvatele kinnisasjadele tagada läbi hoovi, sest eelduslikult
on korrektne mahasõit tagatud üksnes hoonestatud kinnisasjale. Muudele kinnisasjadele võis seni
pääseda igast sobivast kohast, kus maastikuolud seda võimaldasid. Siiski tuleb vältida olukorda,
kus maaüksustele antakse juurdepääs üle teisele isikule kuuluva õuemaa.
Asjakohane on arvesse võtta ka tee liikluskoormust, nähtavust ning mahasõitude mõju
liiklusohutusele. Tõnija-Veeriku tee liikluskoormus on väike (aasta keskmine liikluskoormus
2020. a andmete põhjal 92 sõidukit ööpäevas). Võib arvata, et teel liikleja ei pruugi tajuda
lähestikku asetsevaid mahasõite erinevate mahasõitudena ning see ei põhjusta vähese
kasutusintensiivsuse ja hea nähtavuse korral märkimisväärset liiklusohtu. Paljudes kohtades on
mahasõidud ajalooliselt kujunenud vastavalt tegelikele vajadustele ja võivad seetõttu asuda
teineteisele lähemal kui 150 meetrit. Ainuüksi selle tõttu pole põhjust neis kohtades kiiruspiirangut
kehtestada. Samuti oleks sobimatu niisuguseid mahasõite likvideerima hakata, kui teed
rekonstrueeritakse ja näiteks kruusatee kaetakse asfaldiga.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]