Keskkonnaministeerium Meie 01.07.2021 nr 6-1/210906/2104363
[email protected]
Austatud minister
Õiguskantsleril paluti kontrollida jahiseaduses (JahiS) sätestatud jahipiirkondade kasutusõiguste
pikendamise regulatsiooni põhiseadusele vastavust.
On teada, et jahipiirkondade senised kasutajad on hakanud juba täna esitama Keskkonnaametile
jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise taotluseid koos eelneva jahindusnõukogu
seisukohaga (JahiS § 18 lg 1). Ühtlasi on teada, et Keskkonnaameti peadirektor kaalub
jahipiirkondade kasutusõiguste pikendamiste hõlbustamiseks muuta senist jahindusnõukogu
töökorda (JahiS § 9 lg 2).
Jahipiirkonna kasutusõiguse näol on teatavasti tegemist piiratud ressursi kasutamisele suunatud
loaga. Seega tuleb piiratud ressursile ligipääsu võimaldavate lubade taotlejaid kohelda võrdselt
pidades silmas seaduse eesmärki.
Riigikogu on näinud ette, et kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud
kaks või enam taotlust jahipiirkonda kasutada ja taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse
andmisega, eelistatakse taotlejat, kellel on jahipiirkonna piires suurema pindala ulatuses kokkulepe
maaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjadel (JahiS § 14 lg 6). Seega on
seadusandja andnud selgelt märku, et jahipiirkonna kasutusõiguse saamisel eelistatakse taotlejat,
kellel on suurema hulga maade osas sõlmitud maaomanikega kokkulepped.
Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust ei pikendata mh siis, kui jahindusnõukogu ei ole loa
kehtivuse pikendamist toetanud (JahiS § 18 lg 2 p 2). Loa kehtivuse pikendamise toetamise või
mittetoetamise kriteeriume ei ole Riigikogu eraldi ette näinud, seega tuleb jahindusnõukogul ja
Keskkonnaametil jahipiirkonna kasutusõiguse pikendamise taotluse saamisel kaaluda pikendamist
mh seaduse üldisest eesmärgist lähtuvalt.
Jahindusnõukogu moodustatakse regionaalse jahindustegevuse korraldamiseks võrdsetel alustel
jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest (JahiS § 9 lg 1). Riigikogu on selgitanud, et
jahindusnõukogu moodustamise eesmärk on tuua ühise laua taha jahipiirkondade kasutajate ja
maaomanike esindajad, kes otsustaks uluksõraliste regionaalsed küttimispõhimõtted (sh
küttimismahu- ja -struktuuri). Sellega tagatakse kaasarääkimisvõimalus kogu regiooni
jahipiirkonna kasutajatele ja maaomanikele ning otsused langetatakse laiapõhjaliselt. Eraldi on
seadusandja seaduseelnõu II lugemisel täpsustanud jahindusnõukogu olemust – eelkõige on
jahindusnõukogu institutsioon, kus sõlmitakse kokkuleppeid erinevate osapoolte vahel. Lisaks on
seaduseelnõu II lugemise seletuskirjas toodud välja, et arutati jahipiirkonna kasutusõiguse loa
2
tähtaja küsimust ja leiti, et tähtajatu luba ei motiveeri jahipiirkonna kasutajaid piisavalt arvestama
maaomanike huvidega, mistõttu otsustati anda jahipiirkonna kasutusõiguse luba kümneks aastaks
ning loa kehtivuse pikendamine pidi toimuma jahindusnõukogu asjakohase seisukoha alusel.
Võib öelda, et seadusandja on näinud ette, et jahindusnõukogudes toimuv peab esindama võrdselt
jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike huve ning eelistatakse jahipiirkonna kasutajat, kel on
suurema hulga maa osas maaomanikega kokkulepped jahipidamiseks seetõttu, et sel juhul on
maaomanike huvide arvestamisega hõlmatus tõenäoliselt suurem.
Kokkulepete sõlmimise eelduseks on see, et nii maaomanikud kui jahimehed peavad olema
tehtavaga nõus, mh senise loa kehtivuse pikendamise toetamise või mittetoetamisega.
Palun Keskkonnaministeeriumil näidata, kuidas riik kavatseb jahipiirkondade kasutusõiguste
pikendamisel tagada jahipiirkonna kasutusõiguse, kui avaliku ressurssi taotlevate isikute võrdse
kohtlemise. Palun näidata, kuidas on tagatud, et jahipiirkonna kasutusõiguse taotlemisel kehtiksid
nii kasutusõiguse pikendamise taotlejale kui esmasele taotlejale võrdsed ja ühetaolised tingimused
ja nõuded (sh JahiS § 14 lg 6 toodud nõue mitme kasutusõigusest huvitatud isiku puhul).
Ühtlasi palun täpsemat teavet:
1) Millises ajakavas plaanitakse hakata tegema Keskkonnaameti otsuseid jahipiirkonna
kasutusõiguste lubade pikendamise kohta?
2) Millistest kriteeriumitest jahindusnõukogud ja Keskkonnaamet lähtuvad jahipiirkonna
kasutusõiguste pikendamisel, kui on teada, et jahipiirkonna kasutusõigusest on huvitatud
lisaks olemasolevale kasutajale ka mõni teine juriidiline isik (JahiS § 14 lg 2 p 1)?
3) Millises vormis juriidilise organiga on jahindusnõukogu puhul tegemist ja kuidas
Keskkonnaministeerium käsitleb jahindusnõukogu vormistatavat seisukohta haldusaktide
süsteemis (JahiS § 9 lg 3 p 5 ja § 18 lg 1). Palun selgitada, kas ja kuidas saavad
jahipiirkonna kasutamisest huvitatud kolmandad isikud jahindusnõukogu seisukohti
vaidlustada (mh jahipiirkondade kasutusõiguste pikendamisel)?
4) Kuidas ja millistele õigusnormidele tuginedes kaalutakse ja koostatakse jahindusnõukogu
seisukoht ja Keskkonnaameti otsus jahipiirkonna kasutusõiguste pikendamise kohta?
5) Kas, kuidas ja millistel legitiimsetel põhjustel muudetakse JahiS § 9 lg 2 alusel ja
23.05.2014 Keskkonnaameti peadirektori kehtestatud jahindusnõukogu töökorda
nõukogus tehtavate otsuste osas (punktid 4.9 ja 4.10)?
Palun vastuseid tekkinud küsimustele hiljemalt 1. septembriks 2021. a.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Marje Kask 6 93 8427
[email protected]