dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Päring Keskkonnaministeeriumile

Õiguskantsleri Kantselei · 1. juuli 2021
Viit
6-1/210906/2104363
Registreeritud
1. juuli 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/210906
Vastutaja
Marje Kask (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎6-12109062104363 01.07.2021 Väljaminev kiri.bdoc312 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium Meie 01.07.2021 nr 6-1/210906/2104363 [email protected] Austatud minister Õiguskantsleril paluti kontrollida jahiseaduses (JahiS) sätestatud jahipiirkondade kasutusõiguste pikendamise regulatsiooni põhiseadusele vastavust. On teada, et jahipiirkondade senised kasutajad on hakanud juba täna esitama Keskkonnaametile jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise taotluseid koos eelneva jahindusnõukogu seisukohaga (JahiS § 18 lg 1). Ühtlasi on teada, et Keskkonnaameti peadirektor kaalub jahipiirkondade kasutusõiguste pikendamiste hõlbustamiseks muuta senist jahindusnõukogu töökorda (JahiS § 9 lg 2). Jahipiirkonna kasutusõiguse näol on teatavasti tegemist piiratud ressursi kasutamisele suunatud loaga. Seega tuleb piiratud ressursile ligipääsu võimaldavate lubade taotlejaid kohelda võrdselt pidades silmas seaduse eesmärki. Riigikogu on näinud ette, et kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust jahipiirkonda kasutada ja taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kellel on jahipiirkonna piires suurema pindala ulatuses kokkulepe maaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjadel (JahiS § 14 lg 6). Seega on seadusandja andnud selgelt märku, et jahipiirkonna kasutusõiguse saamisel eelistatakse taotlejat, kellel on suurema hulga maade osas sõlmitud maaomanikega kokkulepped. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust ei pikendata mh siis, kui jahindusnõukogu ei ole loa kehtivuse pikendamist toetanud (JahiS § 18 lg 2 p 2). Loa kehtivuse pikendamise toetamise või mittetoetamise kriteeriume ei ole Riigikogu eraldi ette näinud, seega tuleb jahindusnõukogul ja Keskkonnaametil jahipiirkonna kasutusõiguse pikendamise taotluse saamisel kaaluda pikendamist mh seaduse üldisest eesmärgist lähtuvalt. Jahindusnõukogu moodustatakse regionaalse jahindustegevuse korraldamiseks võrdsetel alustel jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest (JahiS § 9 lg 1). Riigikogu on selgitanud, et jahindusnõukogu moodustamise eesmärk on tuua ühise laua taha jahipiirkondade kasutajate ja maaomanike esindajad, kes otsustaks uluksõraliste regionaalsed küttimispõhimõtted (sh küttimismahu- ja -struktuuri). Sellega tagatakse kaasarääkimisvõimalus kogu regiooni jahipiirkonna kasutajatele ja maaomanikele ning otsused langetatakse laiapõhjaliselt. Eraldi on seadusandja seaduseelnõu II lugemisel täpsustanud jahindusnõukogu olemust – eelkõige on jahindusnõukogu institutsioon, kus sõlmitakse kokkuleppeid erinevate osapoolte vahel. Lisaks on seaduseelnõu II lugemise seletuskirjas toodud välja, et arutati jahipiirkonna kasutusõiguse loa 2 tähtaja küsimust ja leiti, et tähtajatu luba ei motiveeri jahipiirkonna kasutajaid piisavalt arvestama maaomanike huvidega, mistõttu otsustati anda jahipiirkonna kasutusõiguse luba kümneks aastaks ning loa kehtivuse pikendamine pidi toimuma jahindusnõukogu asjakohase seisukoha alusel. Võib öelda, et seadusandja on näinud ette, et jahindusnõukogudes toimuv peab esindama võrdselt jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike huve ning eelistatakse jahipiirkonna kasutajat, kel on suurema hulga maa osas maaomanikega kokkulepped jahipidamiseks seetõttu, et sel juhul on maaomanike huvide arvestamisega hõlmatus tõenäoliselt suurem. Kokkulepete sõlmimise eelduseks on see, et nii maaomanikud kui jahimehed peavad olema tehtavaga nõus, mh senise loa kehtivuse pikendamise toetamise või mittetoetamisega. Palun Keskkonnaministeeriumil näidata, kuidas riik kavatseb jahipiirkondade kasutusõiguste pikendamisel tagada jahipiirkonna kasutusõiguse, kui avaliku ressurssi taotlevate isikute võrdse kohtlemise. Palun näidata, kuidas on tagatud, et jahipiirkonna kasutusõiguse taotlemisel kehtiksid nii kasutusõiguse pikendamise taotlejale kui esmasele taotlejale võrdsed ja ühetaolised tingimused ja nõuded (sh JahiS § 14 lg 6 toodud nõue mitme kasutusõigusest huvitatud isiku puhul). Ühtlasi palun täpsemat teavet: 1) Millises ajakavas plaanitakse hakata tegema Keskkonnaameti otsuseid jahipiirkonna kasutusõiguste lubade pikendamise kohta? 2) Millistest kriteeriumitest jahindusnõukogud ja Keskkonnaamet lähtuvad jahipiirkonna kasutusõiguste pikendamisel, kui on teada, et jahipiirkonna kasutusõigusest on huvitatud lisaks olemasolevale kasutajale ka mõni teine juriidiline isik (JahiS § 14 lg 2 p 1)? 3) Millises vormis juriidilise organiga on jahindusnõukogu puhul tegemist ja kuidas Keskkonnaministeerium käsitleb jahindusnõukogu vormistatavat seisukohta haldusaktide süsteemis (JahiS § 9 lg 3 p 5 ja § 18 lg 1). Palun selgitada, kas ja kuidas saavad jahipiirkonna kasutamisest huvitatud kolmandad isikud jahindusnõukogu seisukohti vaidlustada (mh jahipiirkondade kasutusõiguste pikendamisel)? 4) Kuidas ja millistele õigusnormidele tuginedes kaalutakse ja koostatakse jahindusnõukogu seisukoht ja Keskkonnaameti otsus jahipiirkonna kasutusõiguste pikendamise kohta? 5) Kas, kuidas ja millistel legitiimsetel põhjustel muudetakse JahiS § 9 lg 2 alusel ja 23.05.2014 Keskkonnaameti peadirektori kehtestatud jahindusnõukogu töökorda nõukogus tehtavate otsuste osas (punktid 4.9 ja 4.10)? Palun vastuseid tekkinud küsimustele hiljemalt 1. septembriks 2021. a. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Marje Kask 6 93 8427 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel