Mart Kalam Teie 15.06.2021
MTÜ Viljandi Lennuklubi
[email protected] Meie 01.07.2021 nr 14-7/211141/2104348
Austatud Mart Kalam
Pöördusite õiguskantseleri poole väites, et Viljandi lennuvälja naaberkinnisasja omanik takistab
lennuvälja sihtotstarbelist kasutamist ja ohustab lennuliiklust kui ei raiu kõrgeks kasvanud puid.
Olete korduvalt nõudnud Lennuametilt (nüüdne Transpordiamet), et too teeks naaberkinnisasja
omanikule ettekirjutuse puude raiumiseks. Samuti olete samas küsimuses pöördunud kohtusse.
Kohus Teie nõuet ei rahuldanud (Tallinna Halduskohtu otsus 11.10.2019, 3-18-1442/95, Riigikohtu
otsus 01.04.2021, 3-18-1442/115).
Õiguskantsler ei saa Teie avaldust menetlusse võtta ega Teid aidata. Õiguskantsleri seaduse § 25
lõike 2 järgi ei tohi avaldusealuses asjas olla jõustunud kohtuotsust. Seega ei ole põhjust ka
kohtumise korraldamiseks. Olgugi, et Te ei ole rahul Teie huvidega vastuolus oleva kohtuotsusega,
tasub kohtu selgitusi ja põhjendusi arvestada. Kohtud on Teile selgitanud õiguspärast viisi
lennuvälja kaitsevööndis kasvavate lennuliiklust piiravate puude eemaldamiseks. Sellele vaatamata
oleme Teie avalduse läbi vaadanud ja peame vajalikuks veelkord selgitada.
Sellega, kui maaomanik ei ole oma maal kasvavaid lennundustegevust piiravaid puid Teie
nõudmise tõttu raiunud, ei ole ta rikkunud oma kohustusi. Ei ole mingit alust maaomaniku tegevust
või tegevusetust rikkumiseks pidada. Lennuvälja kaitsevööndi olemasolust ei tulene ega peagi
tulenema maaomanikule kohustust raiuda ise lennundustegevust piiravad puud. Lennuvälja
kaitsevööndiga kaasneb kinnisasja omanikule talumiskohustus, mis kõnealusel juhul väljendub
selles, et lennuvälja käitaja võib lennundusseaduses ettenähtud korda järgides raiuda
lennundustegevust takistavad puud maaomaniku nõusolekuta.
Kohtuotsustest nähtub, et naaberkinnisasja omanik ei ole keelanud puude raiumist, seades selle
tingimuseks üksnes õiglase hüvitise saamise. Tallinna Halduskohtu otsusest selgub, et maaomanik
on nõus puude raiumisega, kuid soovib tekkiva kahju hüvitamist ning on korduvalt teinud
ettepaneku leppida kokku perioodilise hüvitise maksmises (ca 250 € aastas). Ka lennundusseadus
käsitleb maaomanikule tekitatud kahju hüvitamist (lennundusseadus § 352 lg 7). Seaduses on ette
nähtud regulatsioon ka juhuks, kui maaomanik ei nõustu puude raiumisega. Sellisel juhul tuleb
lennuvälja käitajal küsida seisukoht Transpordiametilt. Transpordiameti seisukohaga kooskõlaliselt
võib lennuvälja käitaja raiuda lennundustegevust piiravad puud maaomaniku nõusolekuta. Kui
tegemist on metsaga, võib olla vajalik küsida ka keskkonnateenistuse seisukohta. Lennuvälja
kaitsevööndis kasvavate puude raiumiseks ei ole seadusandja pidanud kohaseks maaomaniku suhtes
avaliku võimu sunnimeetmete kohaldamist (ettekirjutus ja asendustäitmine).
Sarnaselt toimib kaitsevööndi regulatsioon analoogsetes valdkondades. Nii näiteks ei ole
elektriõhuliini kaitsevööndis kasvavate puude raiumise kohustus maaomanikul, vaid kaitsevööndiga
2
ehitise (elektriõhuliini) omanikul, kes ühtlasi peab elektriõhuliini talumise eest maaomanikule
maksma talumistasu (vt ehitusseadustik § 70 ja selle alusel kehtestatud ministri määrus § 9,
asjaõigusseadus § 158, 1581 ja asjaõigusseaduse rakendamise seadus § 152- 156). Lennuvälja
kaitsevööndi puhul on erinevuseks see, et kui muude kaitsevööndite puhul ei ole vaja puude
raiumise õiguse tekkimiseks küsida pädevate haldusorganite seisukohta, siis lennuvälja
kaitsevööndis puude raiumiseks on see vajalik (lennundusseadus § 352 lõiked 5-6).
Põhiseaduse § 32 kaitsealas olevat omandiõigust tuleb silmas pidada ja austada ka Teil. Maa
omanikul on õigus talle kuuluvat maad kasutada ja teenida sellelt tulu. Tal on õigus saada hüvitist
puude raiumise eest ja kui ta puude raiumise Teie palvel ning Teie huvides ise korraldab, siis ka
selle eest. Lisaks sellele on maa omanikul õigus saada hüvitist piirangute talumise eest. Maad
koormavate piirangute tõttu ei saa ta teenida seda tulu, mida ta saaks piirangute puudumisel. Isegi
kui kõnealusel juhul ei oleks puude raiumise näol tegemist omandi võõrandamisega PS § 32 lõike 1
tähenduses, mille puhul on juba põhiseaduslikult nõutud kohese ja õiglase hüvitise maksmine, vaid
pigem PS § 32 lõike 2 tähenduses, millega ei kaasne tingimatult hüvitise maksmise kohustust, on
hüvituse maksmine õigustatud erinevate õiguste tasakaalustamise huvides. Ei ole õiglane, kui
õiguste teostamine tähendab teise isiku õiguste ignoreerimist. Teisiti öeldes, kas lennundusega
tegelemine on niivõrd kaalukas õigushuvi, mis õigustab sellega maaomanikule kaasneva kahju
tekkimist ja selle eest hüvitise maksmata jätmist. Võib eeldada, et just sellest aspektist lähtuvalt on
lennundusseaduse § 352 lõikes 7 ette nähtud maaomaniku õigus nõuda kahju hüvitamist.
Kahju hüvitamine, sealhulgas talumistasu omandipiirangute eest on eraõiguslik küsimus, mille
lahendamiseks avalik-õiguslikud abinõud ei ole ette nähtud ega reeglina sobivad (korrakaitseseadus
§ 4 lg 2). Kui Te ei nõustu naaberkinnisasja omaniku poolt nõutava hüvitise suurusega, siis see on
olemuselt eraõiguslik vaidlus mis tuleks lahendada poolte kokkuleppel, vajadusel pöördudes
maakohtusse. Kohus saab määrata õiglase hüvitise suuruse. Hüvitise suuruse osas tekkinud
patiseisu ei ole kohane üritada murda riikliku järelevalve abil.
Õige ei ole Teie hinnang, et lennundusseadus ei taga lennuohutust, kui ei võimalda korrakaitseliste
meetmetega kohustada maaomanikku raiuma lennuliiklust takistavaid puid. Seaduses on ette nähtud
teistsugused reeglid selleks juhtumiks. Võib arvata, et ka siis, kui seadus võimaldaks lennuvälja
kaitsevööndis lennundustegevust takistavate puude raiumiseks Transpordiametil teha ettekirjutus,
tuleks lennuvälja käitajal hüvitada maaomanikule tekkiv kahju. Puude raiumine ja selleks vastava
õiguse saamine ei ole kehtiva õiguse puhul probleem. Teie juhtumi näitel on probleemi tuum ilmselt
siiski maaomanikuga õiglase hüvitise osas kokkuleppe puudumine. Ka siis, kui raiute puud
lennundusseaduses ettenähtud korda järgides, või kui seadus näeks ette puude raiumise
järelevalveasutuse ettekirjutuse alusel, on vaja maaomanikule kahju hüvitada ning ootuspärane on
õiglase hüvitise suuruse küsimuses vaidluse tekkimine.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]