Pr Ülle Madise
Õiguskantsler
Õiguskantsleri Kantselei
Kohtu 8
15193 TALLINN 30.06.2021 nr 5.1-1/98
Pöördumine seoses sideandmete säilitamise ja väljastamisega
Lugupeetud õiguskantsler Ülle Madise
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) pöördub Teie poole seoses
vajadusega saada ühene lähenemine elektroonilise side teenuse osutamise käigus tekkivate
andmete säilitamisele sideettevõtete poolt ja nende andmete kasutamisele erinevate
riigiasutuste poolt. Nimelt otsustas Riigikohus käesoleva aasta 18. juunil kohtuasjas nr 1-16-
6179 (edaspidi: Riigikohtu sideandmete otsus), et elektroonilise side seaduse (ESS) § 1111
lõikes 2 sisalduv sideandmete säilitamise kohustus tuleb piltlikult öeldes lugeda Eesti
õiguskorrast väljaarvatuks, kuna see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.
Riigikohtu sideandmete otsus, aga veelgi enam Eesti riigi varasem tegevus ja tegevusetus
sideandmete teemal on asetanud Eesti sideettevõtjad raskesse olukorda, kus neil on
seadustest tulenevad kohustused sideandmeid säilitada ja väljastada, mida samas Euroopa
Kohus (EK) on erinevates lahendites piiranud või seadnud selle suhtes tingimusi. Nüüd seab
piiranguid ka Riigikohtu sideandmete otsus.
Selgitame, et vastavalt ESS § 101 lõikele 1 peab sideettevõtja tagama sidevõrgu turvalisuse
ning mitte võimaldama kolmandatel isikutel pääseda ilma seadusliku aluseta ligi ESS § 102
lõikes 1 nimetatud andmetele. ESS § 1111 lõikes 11 on loetletud asutused, kellele andmeid
edastatakse. Kuigi EK eelotsuses c-746/18 ja Riigikohtu sideandmete otsuses on käsitletud
üksnes kriminaalmenetlust, on ITL-i hinnangul nende ja teiste EK otsuste valguses jäänud
siseriiklikult tähelepanuta ESS § 1111 lõikes 11 sätestatu, mille kohaselt edastatakse
andmeid ka asutustele, kes ei vii läbi kriminaalmenetlust. Samuti on probleemne ESS § 1141,
mis sätestab tsiviilkohtule andmete väljastamise kohustuse.
Seetõttu pöördume Teie poole saamaks juhiseid, kuidas peavad sideettevõtjad
Riigikohtu sideandmete otsusest tulenevalt käituma. Sideettevõtjate jaoks on oluline
saada kiiresti selgus selleks, et nende klientide põhiseadusega kaitstud õigus eraelu
puutumatusele oleks tagatud. Samuti on ühiskonna toimimise huvides oluline see, et
riigiasutused saaksid täita nendele seadusega määratud ülesandeid, sealhulgas kaitsta
siseturvalisust.
2
Konkreetsemalt soovime õiguskantsleri hinnangut järgnevas:
1) Kas Riigikohtu sideandmete otsusest tulenevalt peavad ESS-is toodud
riigiasutused lõpetama kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse raames
sideettevõtjatele sideandmete päringute tegemise (va juhul, kui tegu on ESS §
113 alusel tehtud päringu või üksiku kasutaja identiteedi tuvastamise
päringuga)?
2) Kas nõustute, et andmete väljastamise päringu puhul, mis on tehtud väärteo-
või järelevalvemenetlustes, ei saa sideettevõtja olla rollis, kus hindab, kas riigi
poolt esitatud andmete väljastamise korraldus on põhjendatud?
3) Kas sideettevõte, leides, et päring ei ole põhjendatud või ei ole kooskõlas EL
õiguse või EK praktikaga, saab iseseisva diskretsiooniga keelduda andmete
väljastamisest? Kui vastus on jaatav, siis kas õigusnorme, millega saab
omakorda sidettevõtet kohustada ettekirjutusega (ja sunniraha hoiatusega)
andmeid väljastama, võib sideettevõttele rakendada?
4) Kas Riigikohtu sideandmete otsusest ja Euroopa Kohtu varasematest
kohtulahenditest tulenevalt ei tohi sideettevõtjatele esitada sideandmete
päringuid ka julgeolekuasutused ja jälitusasutused (va ESS § 113 alusel)?
5) Kas Riigikohtu sideandmete otsusest ja Euroopa Kohtu varasematest
kohtulahenditest tulenevalt ei tohi sideettevõtjatele esitada sideandmete
päringuid ka tsiviilkohtud?
Olukorra kirjeldamiseks juhib ITL õiguskantsleri tähelepanu järgnevale:
1. Sideandmete kasutamiseks õigustatud asutuste ring
ESS § 1111 lõikes 11 on toodud loeteluna asutused, kellele on antud õigus nõuda
sideettevõtjatelt sama sätte lõike 1-3 alusel säilitatud andmete edastamist. Sama sättega
antakse vastavate andmete saamiseks õigus nii julgeolekuasutustele kui ka
väärteomenetlust läbiviivale asutustele. Nende asutuste loetelu on järgnev:
1) kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt uurimisasutusele, jälitusasutusele,
prokuratuurile ja kohtule;
2) julgeolekuasutusele;
3) väärteomenetluse seadustiku kohaselt Andmekaitse Inspektsioonile,
Finantsinspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,
Keskkonnaametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ning Maksu- ja
Tolliametile;
4) väärtpaberituru seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile;
5) tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtule;
6) jälitusasutusele kaitseväe korralduse seaduses, maksukorralduse seaduses, politsei
ja piirivalve seaduses, relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses,
tunnistajakaitse seaduses, turvaseaduses, vangistusseaduses ja välismaalaste
seaduses sätestatud juhtudel.
Lisaks on ka olukorrad, kus järelevalvemenetluses on sideteenuse pakkujal andmete
väljastamise kohustus. Näiteks lisaks ESS-ile nähakse võrdlemisi uue sättena (jõustus
8.01.2021) ette tarbijakaitseseaduse § 621 lõigetes 2 ja 3 Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti õigus saada elektroonilise side ettevõtjalt üldkasutatava elektroonilise side
võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikke
andmeid, mille väljastamata jätmisel on ametil õigus teha sideettevõttele ettekirjutus.
3
02.03.2021 EK otsuse punktides 33-35 märkis EK, et ainult neid põhiõiguste riiveid, mis ei
ole rasked, saab õigustada üldise kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja kohtus
menetlemise eesmärgiga, mida põhikohtuasjas käsitletavad õigusnormid taotlevad (ka 6.
oktoobri 2020. aasta kohtuotsus La Quadrature du Net jt, C‑511/18, C‑512/18 ja C‑520/18,
EU:C:2020:791, punktid 140 ja 146). EK leidis muu hulgas, et seadusandlikud meetmed –
mis puudutavad elektroonilise side vahendite kasutajate identiteediga seotud andmete kui
selliste töötlemist, sealhulgas nende säilitamist ja nendele juurdepääsu ainuüksi asjaomase
kasutaja tuvastamise eesmärgil ja ilma, et neid andmeid oleks võimalik seostada teabega
toimunud side kohta – võivad olla põhjendatud üldise kuritegude ennetamise, uurimise,
avastamise ja kohtus menetlemise eesmärgiga, millele viitab direktiivi 2002/58 artikli
15 lõike 1 esimene lause (6. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus La Quadrature du Net jt,
C‑511/18, C‑512/18 ja C‑520/18, EU:C:2020:791, punktid 157 ja 158 ning seal viidatud
kohtupraktika).
Vastavalt KrMS § 16 lõikele 1 on kriminaalmenetluses menetlejad kohus, prokuratuur ja
uurimisasutus. ESS-is aga ei ole lähtutud üksnes kriminaalmenetluse läbiviimisest, kuivõrd
ülalnimetatud õigustatud asutused suuremas osas kuritegusid ei menetle. Andmete
väljastamine on ESS-i kohaselt ühtmoodi tagatud nii tarbija petmise, kommentaariumis
laimaja kindlakstegemise kui ka isikuvastase süüteo menetlemise korral.
On selge, et sideandmete väljastamisel tekib riive andmesubjekti eraelule, seega tuleks alati
kaaluda, kas andmete väljastamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Kui
kriminaalmenetluse puhul nähakse kriminaalmenetluse muutmise seaduse eelnõuga 392 SE
ette, et sideandmete väljastamisel (mis puudutab konkreetsel juhul küll ka asukohaandmeid)
on loa andjaks kohus, mitte hiljem tõendite põhjal järeldusi tegev prokuratuur, siis väärteo-
või haldusmenetluses puudub ka selgus selles osas, kes hindab taotletava eesmärgi
proportsionaalsust ja andmete hulka, kaalub andmesubjekti õigusi ning hindab igakordselt
loa alusel andmete küsimise lubatavaks.
2. Sideandmete väljastamine kriminaalmenetluses
Euroopa Kohus väljendas käesoleva aasta märtsis kohtuasjas C‑746/18, H.K,
Riigiprokuratuur seisukohta, et loa sideandmete väljastamisele kriminaalmenetluses peab
otsustama sõltumatu asutus kohtu näol. Antud lahendi valguses algatati Riigikogu
õiguskomisjoni poolt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) muutmise seaduse eelnõu 392
SE, eesmärgiga anda sideandmete päringu lubade andmine prokuratuurilt kohtutele. Samuti
planeeritakse selle eelnõuga täiendada KrMS-i kuritegude kataloogiga, mille korral on õigus
küsida sideandmeid, ning nõudega, et sideandmete loa andmisel tuleb lisaks vältimatule
vajadusele võtta arvesse ka kuriteo raskust ja laadi ning päringuga kaasnevat isikuõiguste
riivet. ITL on seisukohal, et see eelnõu ei taga Eesti õiguse kooskõla Euroopa Liidu
õigusega.1
Kuna pärast selle eelnõu algatamist avaldati ka Riigikohtu sideandmete otsus, on selge, et
sideandmete säilitamine ja kasutamine kriminaalmenetluses ei saa jätkuda selliselt nagu
varem.
Riigikohus kinnitas sideandmete otsuses, et ESS §-s 1111 lõikes 2 ette nähtud
säilitamiskorraldus on direktiivi 2002/58/EÜ artikkel 15 lõikega 1 vastuolus ja et niisuguse
vastuoluga kaasneb avaliku võimu organite, sh prokuratuuri ja kohtute kohustus jätta see
säte kohaldamata. Riigikohus leidis, et alates 7. oktoobrist 2020 tuleb õigusvastaselt
1
Vt ITL-i kiri Riigikogu õiguskomisjonile 392SE juures -
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/69f4f636-076c-487f-93c2-
3827044cfb50/Kriminaalmenetluse%20seadustiku%20muutmise%20seadus
4
säilitatud andmete kasutamisega toimunud eraelu puutumatuse rikkumist käsitada tahtliku ja
olulisena, olenemata sellest, kas loa andmete saamiseks annab (andis) prokuratuur või
kohus. Mõlemal juhul kaasneb kirjeldatud rikkumisega keeld kasutada saadud andmeid
kriminaalmenetluses tõendina.
Riigikohus asus seisukohale, et riigi pandud kohustusena õigustab sideandmete säilitamist
üldjuhul vaid raskete kuritegude menetlemisvajadus ja avalikku julgeolekut ähvardav suur oht,
mistõttu on kindlasti problemaatline ka Eestis ESS-i alusel toimuv andmete sälitamine ja
väljastamine väärteo- ja tsiviilkohtumenetluste tarbeks.
Riigikohus sätestas (sideandmete otsuse punktis 105), et arvestades ESS § 1111 lg 2 ja
KrMS § 901 lg 2 vastuolu EL-i õigusega, on kehtiva seaduse kohaselt välistatud
kriminaalmenetluse eesmärkidel sideandmete säilitamine ja kasutamine kuni ajani, mil
eelkõige direktiivi 2002/58/EÜ artikkel 15 lg 1 viisipäraselt, sh EK tõlgenduspraktikat
arvestavalt, Eesti õigusesse üle võetakse. Samas ei andud Riigikohus oma otsuses juhiseid
sideettevõtjatele, kes sideandmeid oma seadusest tulenevate kohustuste täitmisteks
säilitavad.
Olukorra muudab sideettevõtjate jaoks keerulisemaks veel Riigikohtu sideandmete otsuse
punkti 106 viimane lause, mille kohaselt päringute tegemise keeld ei hõlma KrMS § 901 lg-s 1
nimetatud teavet (kasutaja identiteedi päringud) ega ka juhtumeid, mil sideettevõtjal tuleb
võimaldada sidevõrgule juurdepääs ESS § 113 tingimuste kohaselt või väljastada andmeid
muude ESS § 102 lõikes 2 nimetatud tingimuste olemasolul. ESS § 102 lg 2 aga nimetab
kõik sideandmete väljastamise alused, s.h näiteks andmete väljastamise tsiviilkohtule ning
Maksu- ja Tolliametile. Seega on Riigikohtu sideandmete otsus kohati üsna vastuoluline ega
loo piisavat õigusselgust. Seda kuna sideettevõtjate vaates ei muuda Riigikohtu sideandmete
otsus praktikas säilitatavate andmete liike, mahtu ega aega, kuna sideettevõtjatel endil
puudub õigus, pädevus ja ka tehniline võimalus ise eristada säilitatavatest andmetest näiteks
andmeid, mille säilitamisvajaduse aluseks on raskete kuritegude menetlemisvajadus ja
avalikku julgeolekut ähvardav suur oht ning samuti andmeid, mida võidakse kasutada üksnes
kergemate kuritegude menetlemisel ja mille säilitamise võiks Riigikohtu sideandmete otsuse
kohaselt lõpetada. Selline eristamine tuleks kehtestada seaduse tasandil ning anda
sideettevõtjatele piisav rakendusaeg muudatuste sisseviimiseks nii oma IT süsteemidesse
kui ka riigiasutustega andmevahetuseks kasutatavatesse elektroonsetesse
ühenduskanalitesse.
3. Sideandmete väljastamine tsiviilkohtumenetluses
Sideandmeid kasutatakse Eestis ka tsiviilõiguslike kohtuvaidluste lahendamiseks. ESS §
1141 kohaselt peab sideettevõtja esitama kohtule tema kirjaliku üksikpäringu alusel tõe
tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud alustel ja korras ning kohtu
määratud tähtajaks olemasolevat teavet, mis on nimetatud ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3.
Üksikpäring selle paragrahvi mõttes on päring § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete
saamiseks konkreetse telefonikõne, konkreetse elektronkirja, konkreetse elektroonilise
kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta. Sealjuures ei saa
tähelepanuta jätta, et säte on sellisel kujul ESS-is alates 2008-st aastast, aga antud ajast on
muutunud nii sideteenuse kasutamine tehniliselt (kõnede ja interneti kasutamise maht) kui ka
kohtupraktika.
Sideandmeid soovitakse üha enam IP aadressi kasutaja tuvastamise näol olukorras, kus
otsitakse veebilehe kommentaariumis ebakohase väärtushinnangu või solvangu kirjutajat.
Probleemkohaks on siin ka analüüsitavate andmete hulk, mida sideettevõte peab isiku
tuvastamiseks töötlema. Näiteks sunnitakse sideettevõtjaid massiliselt erinevate dünaamilise
IP kasutajate seansse võrdlema, et leida ajaraam, mille kaudu saaks tuvastada kommentaari
kirjutanud üksikisiku.
5
Andmete edastamise päring tähendab igakordselt suuremahulist andmetöötlust, mis on
ressursikulukas ning põhjendatult tekvad küsimused, kas massilise andmetöötluse eesmärk
kommentaari tuvastaja kindlakstegemisel on mõistlik, kas sideandmete kasutamine on
möödapääsmatu ning kas see saab olla teatud tsiviilkohtumenetlustes ainus tõend.
Kurioosse näitena juhiti ühes hiljutises tsiviilkohtuasjas hageja esindaja tähelepanu asjaolule,
et andmete väljastamisel ei saa konkreetsel juhul kindel olla, et tegemist on kommentaari
autoriga. Hageja esindaja vastas selle kohta, et IP kasutaja andmed tuleb väljastada, sest
seda on varasemalt kogu aeg tehtud.
4. Sideandmete kasutamise plaanid Eestis
Soovime õiguskantsleri tähelepanu juhtida ka sellele, et olukorras, kus Euroopa Kohus on
korduvalt väljendanud seisukohta, et isikute eraelu ja privaatsust silmas pidades ei ole
Euroopa Liidu õigusega kooskõlas hetkel kehtivad siseriiklikud õigusaktid, on Eestis üha
enam menetluses eelnõusid, kus ligipääsu andmetele laiendatakse üha uutele asutustele ja
järjest uutel erinevatel eesmärkidel. Tõdeme, et need eelnõud on kõik algatatud siiski enne
Riigikohtu sideandmete otsust. Siiski on volitused andmetele juurdepääsuks pikemat aega
aina suurenenud ja juba olemasolevate asutuste volitusi laiendatatud, kuna see võimalus on
ESS-is olemas.
Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõus (372 SE) soovitakse turujärelevalveasutusele anda õigust
kirjaliku või elektroonilise päringuga nõuda elektroonilise side ettevõtjalt elektroonilise side
seaduse § 1111 lõike 3 punktis 3 nimetatud andmeid veebilehe omaniku
kindlakstegemiseks, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.
Eesmärk on sideandmeid kasutades piirata nõuetele mittevastavate toodete kättesaadavust
tarbijatele.
Riigikogu majanduskomisjoni istungi protokollist nr 115 (10.05.2021) tulenevalt on olnud
arutelu all ka nimetatud eelnõu (372 SE) raames andmete väljastamise küsimus. Protokollis
sedastatakse, et tegemist on järelevalveasutusele uue pädevusega ning volitusi päringute
tegemiseks annab ameti peadirektor, järgides asutuse korda. Protokollist nähtub (lk 3), et
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on andmete väljastamise
pöördumise põhjendatuse hindajaks sideettevõtja, kes lähtub andmekaitsereeglitest. Selline
ekslik lähenemine viitab soovile jätta kogu vastutus andmete väljastamise otsustamisel
eraettevõtte kanda ning seda kõrge riskiga isikuandmete valdkonnas.
Kokkuvõttes rõhutame, et Riigikohtu sideandmete otsuse ja Euroopa Kohtu sideandmeid
puudutava praktika valguses ei saa jätta kõrvale tervikuna teisi ESS-ist tulenevaid küsimusi,
mis ei puuduta kriminaalmenetlust. ITL on viimase viie aasta jooksul korduvalt juhtinud riigi
tähelepanu vajadusele viia kehtiv ESS-i sideandmete kogumise ja säilitamise regulatsioon
kooskõlla Euroopa Kohtu lahenditest tulnud suunistega. Seetõttu palume õiguskantsleri
toetust sellele, et sideandmete säilitamise ja kuritegevuse vastu võitlemiseks
kasutamise õigusnormid Eestis tuleb tervikuna kiiremas korras üle vaadata ja
Euroopa Kohtu praktikaga kooskõlla viia. Sideettevõtjate jaoks ja laiemalt isikute õiguste
tagamiseks on vaja õigusselgust õigusaktide ja eelkõige ESS-i tasemel.
Peame oluliseks, et seejuures arvestatakse järgmisega:
1) Riived isikute privaatsusele peavad olema põhjalikult kaalutud nii seaduse tasandil
kui ka riigiasutuse enda poolt ning võtma arvesse ka seda, et eesmärgi täitmiseks on
muid meetodeid peale sideandmete päringu;
2) Üle tuleb vaadata nii säilitavate andmete säilitamise alused, nende andmete ulatus
(loetelu) kui ka asutuste ring, kellele need andmed kättesaadavaks tehakse;
6
3) Vajalik on säilitada praegune põhimõte, mille kohaselt sideettevõtjad ei pea hindama
päringute sisulist õiguspärasust. Vastutus tehtud päringute õiguspärasuse üle peab
jääma need teinud riigiasutustele ja riik peab kehtestama nende asutuste poolt
päringute tegemise suhtes usaldusväärse, läbipaistva ja toimiva kontrollmehhanismi;
4) Tänaseid IT-süsteeme sideandmete säilitamiseks on sideettevõtjad arendanud
aastaid. Tegu on terviklike ja muude sidevõrgu komponentidega ühendatud ning
automatiseeritud süsteemidega, mida ei saa üleöö ümber ehitada, mistõttu peab
sideettevõtjatele uue regulatsiooni jõustumisel jääma mõistlik rakendusaeg
infosüsteemidesse muudatuste sisseviimiseks.
ITL soovib, et ESS-ist tulenevad alused privaatsusõigusele riivet põhjustavate sideandmete
väljastamisel oleksid selged ja arusaadavad kõigile ning proportsionaalselt ja kriitliselt
seatud, võttes arvesse isikute õigust eraelu puutumatusele, kohtupraktikat ning Euroopa
Liidu üleseid põhimõtteid ja norme tervikuna.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Jõema
Tegevjuht
Teadmiseks: Andmekaitse Inspektsioon, Justiitsministeerium
Keilin Tammepärg,
[email protected]