KORRALDUS
17.03.2020 nr DM-108622-2
Keskkonnaloa nr KL-507766 väljastamise korraldus
I. ASJAOLUD
Raivo Silluste (edaspidi ka loa taotleja) esitas 15.08.2019 Keskkonnaametile (edaspidi ka loa andja) vee
erikasutusloa taotluse (edaspidi taotlus). Taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
15.08.2019 kirja nr 14-6/19/305-8 all).
Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2 lg 2 koostoimes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 41 lg 1 p 1
on vee erikasutuse aluseks vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba).
Veeluba taotletakse Harjumaal Kose vallas Tuhala külas Jüri-Antsu kinnistul (registriosa nr 13466902,
katastritunnus 33701:001:0559) mõisaaegse paisjärve toitmiseks veega. Keskkonnaametile teadaolevalt on
tegemist Tuhala jõe (keskkonnaregistrikood VEE1091400) paisutamisega Tuhala paisul (Eesti Looduse
Infosüsteemi kood on PAIS023070). Tegemist on olemasoleva paisuga, millel seni veeluba on puudunud.
Alates 01.10.2019 kehtiva VeeS § 279 lg 8 kohaselt menetletakse enne VeeS jõustumist menetlusse võetud vee
erikasutusloa taotlusi edasi taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnormide alusel. See tähendab,
et käesolevas menetluses kohalduvad menetlusnormid, mis kehtisid menetlusse võtmise hetkel ja materiaalõiguse
normide puhul kohalduvad hetkel kehtiva VeeS sätted.
VeeS § 187 p 7 alusel on veeluba kohustuslik, kui paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat. Kui
vooluveekogu looduslikku veetaset tõstetakse enam kui üks meeter, välja arvatud juhul, kui paisutatakse veekogu
või selle lõiku, mis vajab kaitset looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud nimistusse kantud lõhe,
jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana (VeeS § 188 lg 1 p 3), siis on alates 0,3 m veeloa
kohustus. Vastavalt VeeS § 191 annab veeloa Keskkonnaamet.
Koos veeloa taotlusega oli esitatud kogu KeHJS § 61 lg-s 1 nimetatud teave või oli teave muudmoodi kättesaadav.
Esitatud veeloa taotlus vastas nõuetele ning oli menetlemiseks piisav. Loa andja võttis veeloa taotluse menetlusse
03.09.2019 (kiri registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.09.2019 kirja nr 14-6/19/305-10
all).
VeeS § 190 lg 4 kohaselt peab isikul, kes taotleb veeluba veekogu paisutamiseks, olema selleks tegevuseks
kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab. Paisutamine mõjutab Kalda
kinnistu (registriosa nr 2641602, katastritunnus 33701:001:0063) maa niiskusrežiimi. Maaomanike nõusolekud
vee erikasutuseks on edastatud 02.09.2019 (kiri registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
03.09.2019 kirja nr 14-6/19/305-9 all). Menetluse käigus pidas Keskkonnaamet vajalikuks teavitada loa taotlejat
(kiri registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.12.2019 kirja nr 14-6/19/305-11 all) ja
Maanteeametit (kiri registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.12.2019 kirja nr 14-6/19/305-
12 all). Keskkonnaametiga 08.02.2016 kirjaga nr 6-3/16/1238-3k kooskõlastatud SWECO Projekt AS „Tuhala
paisu kalapääsu rajamise eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang“ (Tallinn 2015) ning eelprojekti „Tuhala paisu
kalapääs“ (töö nr 2014-11/Tuhala/EP) olemasolust ning soovis teada, kas loa taotleja on kalapääsu rajamise
projektist teadlik.
Tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 41, pikendas Keskkonnaamet sama kirjaga haldusmenetluse läbiviimise
tähtaega kuni 29.02.2020 ning 26.02.2020 eelnõude edastamise kirjaga nr DM-108622-1 kuni 31.03.2020, kuna
Tuhala paisu renoveerimisvajadusest ning kalapääsu rajamise vajadusest tulenevalt eeldas veeloa menetlus
koostööd erinevate valdkondlike spetsialistidega.
Maanteeamet täpsustas oma 18.12.2019 kirjas nr 15-2/19/33415-4 varasemalt antud seisukohti veeloa taotluse
juurde ning andis teada, et kalapääsu rajamine eeldab truubi ümberehitust (kiri registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 18.12.2019 kirja nr 14-6/19/305-13 all).
Loa taotleja teatas 03.01.2020, et on kalapääsu projektist teadlik (kiri registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 03.01.2020 kirja nr 14-6/19/305-14 all).
1.1. Taotluse teatavaks tegemine ja seisukohtade ärakuulamine
Loa andja avaldas teate veeloa taotluse esitamise kohta 03.09.2019 väljaandes Ametlikud Teadaanded,
avalikustamise käigus ettepanekuid ega arvamusi ei esitatud.
II. KAALUTLUSED
Loa andja võttis veeloa andmise menetluses aluseks haldusmenetluse seaduse[1] (edaspidi HMS), KeÜS, VeeS ja
selle alamaktide sätted. Selleks, et hinnata taotletud tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju ning vajalike
leevendavate meetmete tagamise võimalikkust, võttis loa andja menetluse läbiviimisel lisaks taotlusele aluseks ka
olemasolevad registriandmed ja lähtuti ka järgmistest kättesaadavatest dokumentidest:
1. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021[2] (edaspidi Lääne-Eesti vesikonna VMK);
2. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks (töö nr 0712)
[3] (edaspidi koondaruanne);
3. Seletuskirja „Eesti pinnaveekogumite seisundi a ajakohastatud vahehinnangu kohta“ lisatabeli „Eesti
veekogumite koondseisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2018.
a ajakohastatud hinnang“[4] (edaspidi veekogumite seisundiinfo 2018);
4. Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed,
2009[5] (edaspidi meriforellijõgede uuring);
5. Meriforelli kudealade kvaliteedi ja taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalike
rehabilitatsioonimeetmete väljatöötamine Pirita jõgikonnas, 2013[6] (edaspidi meriforelli
taastootmispotentsiaali hindamise uuring);
6. SWECO Projekt AS „Tuhala paisu kalapääsu rajamise eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang“ (Tallinn
2015) ning eelprojekt „Tuhala paisu kalapääs“ (töö nr 2014-11/Tuhala/EP) (edaspidi kalapääsu projekt);
7. Aruanne „Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2014. a[7]“ (edaspidi jõgede hüdrobioloogiline seire
2014).
Tuhala pais asub Tuhala külas Jüri-Antsu kinnistul (registriosa nr 13466902, katastritunnus 33701:001:0559)
ristkoordinaatidega X: 6565607; Y: 555113. Koondaruande kohaselt on betoonplokkidest paisu (hari 46.50 m)
otsast kuni paremkaldani kividest künnisülevool, laius 2,5 m, paisu kogupikkus on 15 m. Keskel on 1 m laiune
ava suletud teraslehest varjaga, ülevool kolmeavalisse teetruupi (raudbetoontorud 3 x d1,5 m, põhi 44.60 m abs
(BK77)), pikkus 11 m. Veelangus paisul 0,9 m ja truubis 0,6 m. Paisu seisund on hinnatud koondaruandes
rahuldavaks (R, remonti vajav). Ülaveetasemeks mõõdeti koondaruande koostamise käigus (06.09.2012) 46,20 m
abs (BK77) ning alaveetasemeks 44,7 m abs (BK77), veetasemete vahega 1,50 m. Paisutuse eesmärgiks on
miljööväärtused ja virgestus (Tuhala paisjärve, keskkonnaregistrikoodiga VEE2030420, kasutatakse
supluskohana).
Kalda kinnistu (Kalda kinnistu registriosa nr 2641602, katastritunnus 33701:001:0063; kinnistu on ühisomandis)
maaomanike, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab, nõusolekud on antud paisutamisega taotluses
märgitud tingimustel. Maanteeamet andis 14.08.2019 kirjaga nr 15-2/19/33415-2 nõusoleku riigitee 11202 km
13,177 kaitsevööndis asuva Tuhala paisu tähtajatu veeloa taotlusele (esitatud koos taotlusega).
Kose Vallavalitsus kooskõlastas veeloa taotluse 01.08.2019 korraldusega nr 443. Kui kohalik omavalitsus on
andnud oma nõusoleku veeloa taotluse juurde, siis on see sisuliselt kinnitus, et Tuhala pais on ehitis.
Keskkonnaamet juhib loa taotleja tähelepanu, et pais on ehitusseadustiku alusel rajatis ja peab olema
ehitisregistris, veeluba ei asenda ehitusseaduses nõutud lubasid, nõusolekuid ja kandeid.
2.1. Keskkonnamõjude hindamise vajadus
KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning
tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju.
KeHJS § 11 lg 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise
(edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja
KeHJS § 6 lg-s 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid
hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6 1 lg-s 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa
andja. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses ning annab eelhinnangu selle kohta, kas
kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte, ning otsustab KMH algatamise
2(9)
vajalikkuse üle.
KeHJS § 6 lg 2 p 18, § 6 1 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 1 lg 1 ja § 15 p 8 kohaselt peab otsustaja andma
eelhinnangu selle kohta, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte
ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.
KeHJS § 11 lg 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse lähtudes eelhinnangust (vt lisa 1) ja asjaomase asutuse
seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt p 2.8.). KeHJS §
11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg-te
2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.
Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (lisa 1), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline
keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:
1) paisutuse mõju on lokaalne ja jääb kolme kinnistu piiridesse, millest kaks on loa taotleja omandis ja kolmanda
kinnistu omanike nõusolek on olemas;
2) paisul on eesmärk (rekreatiivne) ja paisjärv on Tuhala mõisa pargi koosseisus;
4) Tuhala paisule veeloa andmine lõpetab ebaseadusliku paisutamise ning loa andmine on kooskõlas veeseaduse
ja Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava meetmeprogrammiga, kui seada loaga tingimus kalade läbipääsu
tagamiseks üles- ja allavoolu;
5) eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse ja piiriülese mõju puudumine;
6) tegevusega ei kaasne heiteid vette, pinnasesse ega õhku; ehitustegevusega kaasnev müra, vibratsioon on
lokaalse mõjuga, ei kaasne valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust;
7) ei seata ohtu inimese tervist, heaolu ega kultuuripärandit (paisutuse likvideerimisel jääb jõgi mõisaparki alles);
8) paisu hooldamise korral on avarii-olukordade esinemine vähetõenäoline.
Arvestades keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2, märgib
Keskkonnaamet, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 81 puudub vajadus kavandatava
tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju
vältimiseks või ennetamiseks.
2.2. Paisutustasemed ja veetasemete reguleerimine
Keskkonnaministri 09.10.2019 määruse nr 54 „Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme
alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“ (edaspidi määrus
nr 54) § 2 lg 2 kohaselt määratakse paisutamisega seotud kõrgeima, madalaima ja normaalpaisutustaseme
absoluutkõrgus veeloas.
Alates 01.01.2018 on Eestis kasutusel uus kõrgussüsteem (Euroopa Vertikaalne Referentssüsteem ehk
Amsterdami null (EH2000). Absoluutkõrgus Tuhala paisul Amsterdami nulli järgi on arvutatud Maa-ameti
üleminekumudeli kalkulaatori abil[8]. Uuele kõrgussüsteemile üleminekuga ei kaasne maapinna ja merepõhja
topograafia ega kaldajoone muutust, vaid muutuvad üksnes olemasolevate kõrgusväärtuste arvulised väärtused
kõrgussüsteemide lähtenivoopindade muutuse tõttu. Loa andja selgitab, et loaga kehtestatavaid paisutustasemeid
(EH2000) saab edaspidi vajadusel hinnata mõõtetulemeid vastavate arvutustehete kaudu Kroonlinna nulli (BK77)
ja Amsterdami nulli (EH2000) vahel. Tuginedes inventeerimisandmetele ja üleminekumudeli kalkulaatorile
määratakse Tuhala paisu normaalpaisutustasemeks 46,42 m abs (EH2000).
Suurveeperioodil võib lühiajaliselt lubada loaga kehtestatud normaalpaisutustasemest erinevat paisutustaset
(paisule järgneva truubi läbilaske võimet arvestades on maksimaalne ülevoolu kõrgus 46,62 m abs). Loaga
määratud normaalpaisutustaseme oluline muutmine on lubatav ka paisu hoolduse või ehituse ning
rekonstrueerimise korral, kooskõlastades selle eelnevalt loa andjaga.
2.3. Seire kohustus ja paisu hooldus
Määruse nr 54 § 3 lg 1 kohaselt määratakse loaga paisu hoolduse nõuded ning tehnilise seisukorra ülevaatamise
sagedus, aeg ja tähtaeg. Paisutamise juhendi[9] kohaselt jaguneb paisu ohutusjärelevalve vaatlusteks ning aasta
3(9)
või pikemate ajavahemike tagant sooritatavateks ülevaatusteks.
Kuna käesoleval ajal on paisu seisukord remonti vajav ning liigveelaskme konstruktsioonid on sellises
seisukorras, mis ei võimalda neid edaspidi jätkuvalt kasutada, on loa andja hinnangul optimaalne, kui paisu
tehniline seisukord vaadatakse üle vähemalt kaks korda aastas. Pais peab tehniliselt korras olema pidevalt. Pais
hoida puhas risust, sealhulgas jääummistusest. Paisu omanik peab jälgima paisu seisundit ja veetaset suurvee
lähenemise perioodil ning tagama rajatise pideva korrasoleku ning valmisoleku vee läbilaskmiseks.
Maanteeamet hooldab ja puhastab riigitee koossisus olevat truupi Tuhala küla Vaida-Urge teel, ent paisu omanik
peab tagama, et truubile eelnev pais ja jõesäng oleksid puhastatud, et paisule ei kuhjuks prahti, mis suurveega
liikuma hakkab ja truubi ummistab.
Määruse nr 54 § 3 lg 2 kohaselt määratakse loaga paisu hoolduse ja tehnilise seisukorra andmete säilitamise aeg ja
esitamise sagedus. Kuigi tegemist on paisuga, millel ei toimu pidevat paisutustaseme reguleerimist, seab loa andja
(elektroonilise) hoolduspäeviku pidamise nõude, kuni pais ehitatakse ümber (rajatakse kalapääs). Koopia
hoolduspäevikust esitada kord aastas hiljemalt aasta viimasel tööpäeval läbi Keskkonnaotsuste infosüsteemi.
Määruse nr 54 § 4 lg 1 p 1 kohaselt võib loa andja vastavalt vajadusele määrata veeloas veetaseme ja vooluhulga
seire viisi, sageduse ja aja. Arvestades asjaolu, et tegemist on paisuga, mille eesmärk pole regulaarne veetaseme
muutmine, ei näe loa andja vajadust pidevaks veetaseme ning äravoolu seireks.
2.4. Ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamine
Tuhala paisu näol on tegemist ülevoolu paisuga ja vett kõrvale ei juhita. Veevaesel aja ja ka paisu remonttööde
ajal on määruse nr 54 § 7 lg 1 kohaselt vajalik tagada vesiehitisest allpool looduslikus voolusängis ökoloogiline
miinimumvooluhulk. Kuna paisu ülevool suubub otse paisualusesse jõelõiku, pole määruse nr 54 § 7 lg 2 kohast
ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamise asukohta loaga eraldi vaja määrata.
2.5. Kalade läbipääsu vajadus ja veemajanduskava eesmärgid
Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks on iga vesikonna kohta koostatud veemajanduskavad[10]
(edaspidi VMK) ning nende juurde meetmeprogramm[11] (edaspidi meetmeprogramm), mis on VMK lahutamatu
osa ning sisaldab vee kasutamise ja kaitse meetmeid, mille elluviimine aitab saavutada veepoliitika
raamdirektiivis sätestatud põhieesmärki: säilitada ja parandada vesikeskkonda, kehtestades maismaa pinnavee,
üleminekuvee, rannikuvee ja põhjavee kaitse raamistiku.
Tuhala jõgi asub Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonnas. Veekogumite seisundiinfo 2018 kohaselt on
Tuhala jõe veekogumi seisund „kesine“. Ökoloogilise seisundi mittehea põhjus on paisutamine.
Meetmeprogramm näeb Tuhala jõe veekogumil Keskkonnainspektsioonile ette järgmist administratiivset meedet:
„täiendav järelevalve ja ettekirjutused ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks
(loastamata tõkestusrajatis).“ Meede sisaldab sunnivahendite rakendamist, tagamaks ebaseadusliku (loastamata)
tõkestusrajatise likvideerimise või keskkonnanõuetega vastavusse viimise ja loastamise. Meetme jätkutegevusteks
on tõkestusrajatise reaalne likvideerimine või keskkonnanõuetega vastavuses loastamine.
VeeS §174 lg 3 kohaselt peab looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse
kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul omanik või valdaja tagama kalade
läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Tuhala oja ei kuulu lõhilaste veekogude nimistusse[12].
VeeS § 174 lg 5 p 2 kohaselt on paisu omanik või valdaja kohustatud tagama paisul vee-elustiku kaitse, sealhulgas
Keskkonnaameti nõudmisel kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu VeeS § 174 lg 3 nimetamata
veekogudel. Inventariseerimise koondaruande[13] kohaselt on Tuhala jõgi Tuhala paisu lävendis liigirikas
forellipiirkond ning kalastikuekspert on hinnanud paisu kaladele raskesti ületatavaks ning teinud ettepaneku
truubi[14] ümberehitamiseks madalamale kõrgusele ja kalapääsu rajamiseks jõesängis. Kalapääsu rajamise
olulisuse koondhinnangu kohaselt on see kolmandajärguline objekt, seega ei ole Keskkonnaamet varem kalapääsu
rajamist nõudnud.
Meriforellijõgede uuringu (2009) raames kaardistati Tuhala jõe potentsiaalsed forelli sigimis- ja noorjärkude
kasvualad, hinnati jõe elupaigalist väärtust, selgitati välja olulisemad probleemid ja ohutegurid. Kohaliku forelli
populatsiooni seisukohast on kõige negatiivsema mõjuga ja kapitaalseim pais Tuhala mõisa kõrval, st Tuhala pais.
Paisust ülesvoolu jääb 62% jõe potentsiaalsetest koelmualadest. Olulised rändetakistused on veel paisud nr 5
(Aljase talu hoovis, forellile ületamatu), 6 ja 7 (Kataveski paisud, ületatavad suurvee ajal). Forelli saadi uuringute
ajal (19.07.2008) vähesel hulgal ainult Mõisa ääres asuvast paisust (pais nr 2 ehk Tuhala pais) allavoolu asuvast
4(9)
kärestikust. Jõeforelli esines paisust ülesvoolu kas väga vähe, ja üksikuid isendeid lihtsalt ei õnnestunud tabada,
või oli forell sellest lõigust hävinud.
2008. aasta uuringu põhjal hinnati meriforelli taastootmispotentsiaaliks kogu alamjooksu kärestikel üle 700
laskuja aastas. Sellest 62 % ehk ligikaudu 460 potentsiaalset laskujat võiks pärineda mõisa paisust ülesvoolu
jäävatelt sigimisaladelt. Ilma paisudeta oleks potentsiaalne laskujate hulk tõenäoliselt üle tuhande. Kui arvestada,
et forelli esineb ainult Tuhala mõisa paisust allavoolu jäävatel kärestikel (koelmuala suurus 0,32 ha ja
potentsiaalne laskujate hulk ca 280), on reaalne laskujate hulk kõigest üksikud isendid. Mõisa paisu mõjust
ülesvoolu algab väga hea kvaliteediga kärestik kus forelli ei esinenud. Kuigi forelli esineb veel kahes Tuhala jõe
haruojas, hinnatakse meriforellijõgede uuringus forelliasurkonda jões tervikuna äärmiselt kriitilises seisus olevaks.
Rändetakistuste suur arv jõel on praegusel hetkel forelli arvukuse madalseisu peamiseks põhjuseks. Samuti
ohustab illegaalne püük eelkõige Tuhala mõisa paisust (nr 2) allavoolu jääval lõigul säilinud populatsiooni.
Meriforellijõgede uuring toob välja, et Tuhala jõe potentsiaal on praktiliselt kasutamata ja oluline oleks
eelisjärjekorras tegeleda probleemidega, mis jõe taastootmispotentsiaali piiravad ehk likvideerida tuleks
rändetõkked.
Meriforelli taastootmispotentsiaali hindamise uuringu (2013) raames teostati 19.07.2011 välitööd Tuhala jõe
seisundi ja elupaigalise väärtuse hindamiseks ning selle uuringu tulemused ja järeldused ühtivad meriforellijõgede
uuringuga (2009).
Tuhala jõgi suubub Pirita jõkke (keskkonnaregistrikood on VEE1089200). Käesoleval ajal kuulub Pirita jõgi Sae
paisust (Eesti Looduse Infosüsteemi kood on PAIS021340. Pais asub Kose vallas Paunküla külas koordinaatidel
X: 6558853, Y: 574379) suubumiseni merre keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli,
meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ ehk nn lõhejõgede nimistusse. Jõgede hüdrobioloogilise
seire 2014 aruande kohaselt hinnati kalastiku seisund veekogumis Pirita_3 (Pirita Kuivajõest Vaskjalani) halvaks
Vaskjala paisu tõttu. Käesoleval ajal on Vaskjala paisul kalapääs ning see on eksperdi visuaalsel hinnangul
kalapääs probleemideta läbitav kõigile Pirita jões elutsevatele kalaliikidele[15]. Tuhala jõe suubumiskohast
allavoolu on Pirita jõel kaladele läbitavaks tehtud kõik paisud, seega oleks forellidel võimalus liikuda ka Tuhala
jõest üles.
Koondaruande seletuskirja kohaselt on liigirikka forellipiirkonna kalakoosluses rida liike, kes reeglina ei tule
eluga toime ilma rändeid tegemata. Sisemaa jõgedes on koosluse tunnusliigiks jõeforell, tavaliselt esineb enamik
eurütoopseid liike, rändeid tegevatest liikidest on sagedased haug, särg, lepamaim, teib, turb, viidikas, luts, vahel
ka harjus ja säinas. Rannikujõgedes lisanduvad siirdekalad (jõesilm, meriforell, vahel ka lõhe ja vimb) ning
rannikumeres elunevad siirdelise eluviisiga mageveekalad. Kalastiku rändevajadus hinnati väga oluliseks 19%,
oluliseks 80% ja väheoluliseks 1% juhtudest (Kataveski pais Tuhala jõel allpool jõe karstiavast väljumist). Seega
kalapääs pole vajalik ainult forellile.
Koondaruande kohaselt tuleks Tuhala pais ümber ehitada kärestikkalapääsuks ning truup ümber ehitada
madalamale kõrgusele. Teostatavusele peab hinnangu andma insener.
Samas on paisjärv piirkonna maastikku kujundav puhkemajanduslik rajatis ning Tuhala pais paikneb Tuhala mõisa
pargi territooriumil, mis on kaitse all olev loodusobjekt, kus kehtiv kaitsekord on määratud Vabariigi Valitsuse
03.03.2006.a määrusega nr 64 “Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” (edaspidi kaitse-
eeskiri). Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt
ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos
edasise kasutuse ja arendamise suunamisega. Kaitse-eeskirja § 7 lõike 2 punkti 7 kohaselt on pargi valitseja
nõusolekuta pargis keelatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. Pargi valitsejaks on
looduskaitseseaduse § 21 lg 1 alusel Keskkonnaamet.
Kose valla üldplaneeringu eelnõu seletuskirjas[16] on kaitstavate loodusobjektide hulgas välja toodud Tuhala
mõisa park (KLO1200569) ning maakasutusplaanil on arvestatud Tuhala paisjärve säilimisega.
2014. a läbi viidud konsultatsioonide tulemusena paisjärve ümbruse kinnistute omanike ja kohaliku
omavalitsusega jõuti SWECO Projekt AS eelprojekti „Tuhala paisu kalapääs“ koostamisel seisukohale, et paisjärv
on kohalikele olulise tähtsusega objekt ja selle likvideerimist ei soovita, eelistatakse paisjärve säilitamist.
Konsultatsioonide tulemusel kinnistuomanike ja vastavate ametkondadega ning ehitusmaksumuse minimeerimise
seisukohast valiti nimetatute hulgast välja SWECO Projekt AS eelprojekti „Tuhala paisu kalapääs“ järgi variant 5:
möödaviikpääsu rajamine ülesvoolu paremkaldale (paisjärve alale) ja truubi rekonstrueerimine, maksumusega
323 000 eurot (2014. a hinnang).
Arvestades ülaltoodut, peab Keskkonnaamet kõikide huvisid arvestavaks lahenduseks kalade jaoks toimiva
lahenduse leidmist kalapääsu rajamise näol või paisu ümberehitamist sellisele kõrgusele, millest alates Tuhala ja
Pirita jões elavad kalad saavad alla ja ülesvoolu liikuda ning säiliks veesilm (vähendatud mahus).
Kalapääsu rajamisel võib kasutada Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud SWECO Projekt AS eelprojekti „Tuhala
5(9)
paisu kalapääs“ järgi variant 5: möödaviikpääsu rajamine ülesvoolu paremkaldale (paisjärve alale) või tellida uus
projekt ja leida mõni muu sobiv lahendus, mis tagab kalade läbipääsu (näiteks kärestikkalapääs jõesängis).
Toetudes ülaltoodule, on Keskkonnaamet seisukohal, et Tuhala paisul tuleb tagada kalade läbipääs paisust
üles- ja allavoolu hiljemalt 15.09.2022.
Tähtaeg 15.09.2022 on antud arvestusega, et loa andmisest 1,5 aasta jooksul on loa taotlejal piisavalt aega
konsulteerida ekspertidega, leida sobivaim variant Tuhala paisule ja vajadusel tellida uus projekt. Projektile lisada
ihtüoloogi eksperthinnang projekti lahenduse kohta, kas see tagab kalade läbipääsu üles ja allavoolu liikumisel.
Projekt tuleb kooskõlastada (1,5 a jooksul ehk ca 31.08.2021) Keskkonnaametiga ja ka Maanteeametiga, kuna
tegevused paisul võivad mõjutada allavoolu asuvat truupi.
Sõltuvalt kalade läbipääsu tagamise viisist võib olla vajalik keskkonnaluba või VeeS § 196 lg 2 p 5 kohane
veekeskkonnariskiga tegevuse registrreering[17]. Ehitustööd kalapääsu rajamiseks ja paisu ümberehitamiseks
tuleb teostada madalvee perioodil arvestusega, et ehitustööd lõppevad enne kalade sügisese sigimisrände algust
ehk hiljemalt 15.09.2022.
Kui paisutus otsustatakse likvideerida, ei ole vaja oodata 15.09.2022 tähtaega, vaid esitada paisutuse
likvideerimiseks Keskkonnaametile VeeS § 196 lg 2 p 9 kohane veekeskkonnariskiga tegevuse taotlus, millele
Keskkonnaamet vastab 30 päeva jooksul. Paisutuse likvideerimise või veetaseme alandamise korral on vajalik ka
kohaliku omavalitsuse üksuse seisukoht.
2.6. Muud olulised meetmed ja nõuded
Tuhala paisjärv asub riigitee 11202 kaitsevööndis ning riigitee km 13,177 asuv truup on paisutuse mõjualas.
Truup on ehitatud 1966. a ning koosneb kolmest betoontruubist. Maanteeamet andis 14.08.2019 kirjaga nr 15-
2/19/33415-2 nõusoleku riigitee 11202 km 13,177 kaitsevööndis asuva Tuhala paisu tähtajatu veeloa taotlusele
alljärgnevate tingimustega[18]:
1. Paisutuse maksimaalne vooluhulk ei tohi ületada truubi projekteerimisel aluseks võetud arvutusliku
kõrgveetaset/vooluhulka, millega on tagatud truubi läbivool (64,62 m EH 2000). Kui paisutuskõrgus
ohustab truubi konstruktsioone või tee mullet, siis võib Maanteeamet nõuda huvitatud isikult (so paisu
omanikult) paisutuse alandamist või rajatise kaitsmiseks lisameetmete rakendamist.
2. Paisu omanik peab tagama, et truubile eelnev paisu ülevool ja jõesäng oleksid puhastatud (paisule ei
kuhjuks prahti, mis suurveega liikuma hakkab ja truubi ummistab), et tagada truubi normaalne toimimine ja
läbivool (Ehitusseadustik, edaspidi EhS, § 97 lg 5).
3. Juhul kui kavandatakse paisjärve veetaseme muutmist, sh paisutuse eemaldamist ja veekogu voolukiiruse
muutumist, tuleb hinnata kavandatud tegevuse mõju riigitee muldkeha niiskusrežiimile ja riigitee rajatiste
püsivusele.
4. Riigitee kaitsevööndis kavandatud tegevusteks, sh veerežiimi muutmiseks, tuleb taotleda Maanteeametilt
EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek e-posti aadressil
[email protected].
5. Maanteeameti poolsel kirjalikul nõudel peab veeloa omanik korraldama vooluveekogu paisutuse ajutise
katkestamise või veetaseme piisava alandamise riigitee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste hoolde-,
remondi- või ehitustööde teostamiseks (eelnevalt teavitada Keskkonnaametit). Võimalusel ühildada
teerajatise ja tõkestusrajatise remondi- ja ehitustööde aeg.
Paisjärv on koondaruande kohaselt nõrgalt eutrofeerunud. Ei ole teada ka üldfosfori ülenormilist sisaldust jões,
mis võiks tuleneda setetest. Seega Keskkonnaamet käesoleva korraldusega paisjärve setete uuringut ega paisjärve
setetest puhastamist ei nõua.
Kui selgub, et loa omaja tegevuse või tegevusetusega kaasneb negatiivne mõju keskkonnale või vee erikasutus
ohustab otseselt inimese tervist või keskkonda, on loa andjal õigus nõuda lisameetmeid ja uuringuid, sh setetest
puhastamise vajaduse kohta.
Loa omajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud nõuded. Olulisemad keskkonnaalased
kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja
meelespea[19]“.
KeÜS § 62 lg 2 p 2 kohaselt tunnistab loa andja veeloa kehtetuks, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga
sätestatud nõudeid.
2.7. Vee erikasutusloa kehtivus
VeeS § 189 lg 1 kohaselt on veeluba tähtajatu, välja arvatud juhul, kui luba taotletakse tähtajaliselt või esinevad
muud juhud tuginedes VeeS §189 lg 1 p 2-5. Käesoleval juhul on luba taotletud tähtajatult ning veeloa saab
6(9)
väljastada tähtajatuna.
2.8. Ärakuulamine
Juhindudes HMS § 40 lg-st 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalistele võimaluse
esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited. Samuti sätestab
KeHJS § 11 lg 22 kohustuse küsida enne KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse või lg-s 21 viidatud
tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist seisukohta asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks
eelhinnangu ja KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. HMS § 40 lg 2 kohaselt enne
menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma
talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.
HMS § 49 lõike 1 kohaselt on huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt
puudutada, õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta
ettepanekuid ja vastuväiteid. Vastavalt HMS § 48 lg 1 pannakse õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga avalikkusele
tutvumiseks välja, tagades avalikkusele nimetatud dokumentidega tutvumise võimaluse vähemalt kuni
ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja lõpuni. Vastavalt HMS § 49 lg 2 ei või tähtaeg ettepanekute ja
vastuväidete esitamiseks olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates.
Vastavalt HMS § 40 lg 1 saatis loa andja 26.02.2020 kirjaga nr DM-108622-1 veeloa eelnõu, veeloa andmise
korralduse eelnõu ning eelhinnangu ja sellega seonduva KMH algatamata jätmise otsuse eelnõuga loa taotlejale,
kohalikule omavalitsusele, Maanteeametile ning posti teel paistuamisest mõjutatud maaomanikele tutvumiseks ja
arvamuse/vastuväidete esitamiseks tähtajaga kaks nädalat alates eelnõude kättesaamisest (11.03.2020). Nimetatud
tähtaja jooksul ettepanekuid ja arvamusi ei esitatud.
Kooskõlas VeeS (redaktsioon kuni 30.09.2019) § 9 lg 11 ja HMS §-d 48 ja 49 tegi loa andja 26.02.2020
väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks taotlejale antava veeloa eelnõu ja loa andmise
korralduse eelnõu. Avalikustamise käigus ettepanekuid esitati/ei esitatud.
III. OTSUSTUS
Lähtudes eeltoodust, veeloa taotlusest, veeseaduse § 187 p 7, § 191, toetudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p-le 1, § 6 lg 2 p-le 18 ja lg-le 4, § 61 lg-tele 3 ja 5, § 9 lg-le 1, § 11
lg-tele 2, 22 , 23 , 4, 8 ja 81 , § 12 lg 11 p-le 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu“ § 1 lg-le 1 ja § 15 p-le 8, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded“ ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 7.11.2019 käskkirja nr 1-1/19/205 „Regioonide
põhimääruste kinnitamine ” lisa 3 „Põhja regiooni põhimäärus” punktidele 2.2 ja 3.5.8. otsustan:
3.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Raivo Silluste (isikukood 36308030237) vee erikasutuse
keskkonnaloa taotluse menetluse raames. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud, samuti
kavandatava tegevuse erisused ja keskkonnameetmed muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa
keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks;
3.2. Anda Raivo Sillustele tähtajatu vee erikasutuse keskkonnaluba nr KL-507766 Harjumaal Kose valla
Kose külas Jüri-Antsu kinnistul (registriosa nr 13466902, katastritunnus 33701:001:0559) Tuhala jõe
paisutamiseks Tuhala paisul.
3.3. Tagada kalade läbipääs paisust üles- ja allavoolu hiljemalt 15.09.2022. Nõude mittetäitmisel on
Keskkonnametil õigus vee erikasutuse keskkonnaluba kehtetuks tunnistada.
3.4. Avalikustada vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-507766 andmine ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded ja kanda vee erikasutuse keskkonnaluba Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS (
https://www.keskkonnaamet.ee/et)
3.5. Teha haldusakt teatavaks Raivo Sillustele, Kose Vallavalitsusele, Maanteeametile,
Keskkonnainspektsioonile.
VAIDLUSTAMISVIIDE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
[1] Riigikogu 06.06.2001 haldusmenetluse seadus (RT I, 13.03.2019, 55). HMS § 5 lg-d 2 ja 4 sätestavad
haldusmenetluse eesmärgid ning § 6 ja § 38 lg 1 kohustavad haldusorganit välja selgitama asjas tähtsust omavaid
7(9)
asjaolusid.
[2] Keskkonnaministeerium, Lääne-Eesti veemajanduskava 2015-2021, URL:
https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf (18.11.2019)
[3] Keskkonnaagentuur, Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste
parandamiseks, hanke II paisude ülevaatus maakondade kaupa, Harjumaa kaust,
http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/kalade-randetingimuste-parandamine (15.11.2019)
[4] Keskkonnaagentuur, veekogumite seisundiinfo 2018. URL: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-
tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-seisundiinfo (05.12.2019).
[5] Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed,
2009. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, TÜ Eesti Mereinstituut, MTÜ Trulling. URL:
https://www.envir.ee/sites/default/files/meriforelli_kudealade_taast_hindamine_2009.pdf (21.11.2019).
[6] Meriforelli kudealade kvaliteedi ja taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalike
rehabilitatsioonimeetmete väljatöötamine Pirita jõgikonnas, 2013. Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut. URL:
http://elykeskus.fi/documents/8849951/16465766/Pirita+jogikond.pdf/70e47da4-696f-4ef8-b613-d23de2cd1729
(21.11.2019).
[7] Aruanne „Jõgede hüdrobioloogiline seire 2014. a“. Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus. URL:
http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3248:jogede-huedrobioloogiline-
seire-ja-uuringud-2014&catid=1280:siseveekogude-seire-2014-&Itemid=5790 (19.02.2020)
[8] Maa-ameti üleminekumudeli kalkulaator, URL: http://www.maaamet.ee/rr/ymudel/
[9] Vooluveekogu paisutamiseks nõutava vee erikasutusloa koostamise juhend, aktsiaselts MAVES, 2008). URL:
http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/paisutamisejuhend.pdf (18.11.2019)
[10] Perioodi 2015-2021 kohta koostatud Lääne-Eesti vesikonna VMK ja meetmeprogramm kinnitati Vabariigi
Valitsuses 07.01.2016. Keskkonnaministeerium, veemajanduskavad 2015-2021,
http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-2021 (18.11.2019).
[11] Meetmeprogramm 2015-2021. URL: http://www.envir.ee/sites/default/files/meetmeprogramm.pdf
(18.11.2019)
[12] Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade
nimistu“ (RT I, 09.07.2016, 22).
[13]Keskkonnaagentuur, Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste
parandamiseks, URL: http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/projektid/tokestusrajatiste-
inventariseerimine-vooluveekogudel-kalade-3, Tabel KK-2 – tõkestusrajatiste mõju hinnang kalastikule ja
lahendused olukorra parandamiseks (18.11.2019).
[14] Riigitee km 13,177 asuv truup on paisutuse mõjualas. Truup on ehitatud 1966. a ning koosneb kolmest
betoontruubist.
[15] Eesti Looduse Infosüsteemi andmetel Vaskjala paisu kohta.
[16] Kosevald.ee, Kose valla üldplaneering, eelnõu. OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 18003096. URL:
https://www.kosevald.ee/documents/825002/1237269/2019-11-13_Kose_YP_Seletuskiri_Eelnou.pdf/8d4cdb9c-
5b2b-4045-92fd-922aa5edeff6 (20.11.2019).
[17] Keskkonnaamet. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (sh abistav soovituslik vorm). URL:
https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veekeskkonnariskiga-tegevuse-registreering
(10.02.2020).
[18] Tingimused ei ole otse Maanteeameti kirjast nr 15-2/19/33415-2 üle toodud, vaid refereeritud kujul.
[19] Keskkonnaamet, Keskkonnakaitseloa omaja meelespea, URL: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-
tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-meelespea (18.11.2019).
8(9)
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Jürgenson
juhataja
Põhja regioon
Lisad:
1. Keskkonnaluba
2. eelhinnang.docx
Teadmiseks: Keskkonnainspektsioon, Kose Vallavalitsus, Maanteeamet
Geidi Rõõm
veespetsialist
9(9)
Keskkonnaluba
Keskkonnaloa registrinumber KL-507766
Loa omaja Ärinimi / Nimi Raivo Silluste
andmed
Registrikood / Isikukood 36308030237
Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus Jüri-Antsu, Tuhala küla, Kose vald, Harju
andmed maakond
Tegevuskoha aadress Jüri-Antsu, Tuhala küla, Kose vald, Harju
maakond
Katastritunnus 33701:001:0559
Territoriaalkood EHAK 8396
Käitise territoorium X: 6565604, Y: 555118
X: 6565608, Y: 555121
X: 6565617, Y: 555117
X: 6565610, Y: 555110
Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga reguleeritavad Vee erikasutus;
tegevused
Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn
Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 26.02.2020
periood kuupäev
Lõppemise kuupäev
Vee erikasutus
V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V7. Väljalaskme seire nõuded
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V8. Veekogu sh suubla seire
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta
Paisu nimetus Tuhala
2/5
Paisu number PAIS023070
Veekogu nimetus Tuhala jõgi
Veekogu kood VEE1091400
Pinnaveekogumi nimetus Tuhala
Pinnaveekogumi kood 1091400_1
Jrk Nõue Nõude kirjeldus Nõude
nr rakendamise
tähtaeg
1. Paisutustasemed Tuhala paisu normaalpaisutustase on 46,42 m abs (EH2000). Pidev
2. Veetasemete Suurveeperioodil võib lühiajaliselt lubada loaga kehtestatud normaalpaisutustasemest erinevat paisutustaset (paisule järgneva truubi läbilaske võimet Suurveeperioodil
reguleerimine arvestades on maksimaalne ülevoolu kõrgus 46,62 m abs).
3. Hooldus 1. Paisu hooldusel tuleb aastaringselt jälgida, et ei tekiks lekkeid paisu konstruktsioonides. Pidev
2. Talve hakul valmistuda jää tekkimiseks veele ja ehitistele, puhastada pais ja väljavool ujuprahist.
3. Vähemalt enne ja peale suurveeperioodi läbi viia paisu ülevaatus, mille käigus hinnata paisu seisukorda ning vajadusel likvideerida tekkinud
muutused ja deformatsioonid.
4. Hoolduspäevik 1. Pidada paisu päevikut, kuhu kanda koheselt paisu ülevaatuse tulemused peale ülevaatuse läbiviimist; teave paisu seisukorra kohta, teave paisul Kuni paisu
tehtud ehitus- ja hooldustööde kohta. renoveerimise või
2. Hoolduspäevikut võib pidada ka elektroonilisel kujul. Vastava nõude esitamise korral peab hoolduspäeviku pidaja tegema hoolduspäeviku paisutuse
kättesaadavaks loa andjale ja Keskkonnainspektsioonile. likvideerimiseni.
5. Seire Teostada suurveeperioodi aegseid paisu ülevaatusi (sh seirata veetaset ning paisu tehnilist seisukorda), kandes seireandmed päevikusse. Arvestades Suurveeperioodil
asjaolu, et tegemist on paisuga, mille eesmärk pole regulaarne veetaseme muutmine, ei näe loa andja vajadust pideva veetaseme ning äravoolu
seireks.
6. Paisjärves Vastavalt kehtivale korrale.
veetaseme
alandamine ja
paisjärve
taastäitmine
7. Kalade läbipääs Tagada Tuhala paisul kalade läbipääs paisust üles- ja allavoolu hiljemalt 15.09.2022. Hiljemalt
15.09.2022
8. Avarii ja avariioht Vastavalt kehtivale korrale.
9. Vastutus ja Vastavalt kehtivale korrale.
kohustused
10. Muud olulised Kui selgub, et loa omaja tegevuse või tegevusetusega kaasneb negatiivne mõju keskkonnale või vee erikasutus ohustab otseselt inimese tervist või
meetmed keskkonda, on loa andjal õigus nõuda lisameetmeid ja uuringuid. Samuti võib loa andja juhul, kui loa taotleja ei täida veeloale kantud nõudeid, seada
tähtajalised meetmed edasiste tegevuste kohta, mille mitterakendamine toob kaasa vee erikasutusloa kehtetuks tunnistamise.
3/5
V10. Süvendamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V14. Vesiviljelus
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V15. Laeva lastimine, lossimine, remont
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad
Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme
nr rakendamise
tähtaeg
1. Keskkonnaohu vältimise ja keskkonnariski vähendamise Paisu konstruktsioon peab paisutamise jätkumisel olema stabiilne ja avariiohud välistatud. Pidev
meetmed
2. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse Tagada kaladele läbipääs üles- ja allavoolu. Hiljemalt
mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale 15.09.2022
3. Muud asjakohased meetmed Kui selgub, et loa omaja tegevuse või tegevusetusega kaasneb negatiivne mõju keskkonnale või vee erikasutus Vajaduse
ohustab otseselt inimese tervist või keskkonda, on loa andjal õigus nõuda lisameetmeid ja uuringuid. ilmnemisel
4. Muud asjakohased meetmed Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest Vajaduse
ilmnemisel
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 4/5
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale
Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus
nr
1. Teave meetmete 1. Kui veeloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb Kohe vastava teabe tekkimisel
rakendamise kohta sellest kirjalikult teavitada loa andjat.
2. Täiendavatest meetmetest, mida on kavas rakendada veekasutusel, teavitada
kirjalikult loa andjat.
2. Teave meetmete Paisu ülevaatuse tulemused (hoolduspäevik) edastada kord aastas hiljemalt Kord aastas
rakendamise kohta kalendriaasta viimasel tööpäeval.
3. Teave meetmete Teavitada kalapääsu rajamisest. Hiljemalt 15.09.2022
rakendamise kohta
4. Teave meetmete Teave paisjärve setetest puhastamise kohta. Paisutuse jätkamisel koos kalapääsu rajamise/paisu ümberehituse raames
rakendamise kohta ning edaspidi kord 10 a jooksul.
V18. Ajutise iseloomuga tegevused
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
5/5
EELHINNANG Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL -507766 andmiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Raivo Silluste esitas 15.08.2019 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse Harjumaal Kose vallas Tuh ala külas Jüri-Antsu kinnistul Tuhala jõe paisutamiseks Tuhala paisul . Tegemist on olemasoleva paisuga, millel seni veeluba on puudunud. Veeseaduse (edaspidi VeeS ) § 2 lg 2 koostoimes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS ) § 41 lg 1 p 1 on vee erikasutuse aluseks vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba ). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 6 lg 1 kohaselt ei ole kavandatav t egevus olulise keskkonnamõjuga. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 18 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi määrus nr 224 ). Määrus nr 224 § 15 p 8 kohaselt tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kavandatav tegevus toimub Tuhala mõisa pargis, mis on kaitse all olev loodusobjekt (KLO1200569) , kus kehtiv kaitsekord on määratud Vabariigi Valitsuse 03.03.2006. a määrusega nr 64 “Kaitsealuste parkide, arboreetum ite ja puistute kaitse-eeskiri”. Tulenevalt eelnevast ning KeHJS § 6 1 lg 3 annab otsustaja käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu taotluses esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses ning annab eelhinnangu selle kohta, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte, ning otsustab KMH algatamise vajalikkuse üle. KeHJS § 6 1 lg 5 kohaselt kehtestatakse käesoleva seaduse § 6 lg-tes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31 ). Vastavalt määruse nr 31 § 5 lg 1 peab eelhinnang sisaldama käesoleva määruse §-de 2–4 alusel antud järeldust kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise vajalikkuse kohta koos põhjenduste kokkuvõttega. 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht Tuhala pais asub Tuhala külas Jüri-Antsu kinnistul ristkoordinaatidega X: 6565607; Y: 555113. „ Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade ränd etingimuste parandamiseks“ (töö nr 0712) (edaspidi koondaruanne ) kohaselt on betoonplokkidest paisu (hari 46.50 m) otsast kuni paremkaldani kividest künnisülevool, laius 2,5 m, paisu kogupikkus on 15 m. Keskel on 1 m laiune ava suletud teraslehest varjaga, ülevool kolmeavalisse teetruupi (raudbetoontorud 3 x d1,5 m, põhi 44.60 m abs (BK77)), pikkus 11 m. Veelangus paisul 0,9 m ja truubis 0,6 m. Paisu seisund on hinnatud koondaruandes rahuldavaks (R, remonti vajav). Ülaveetasemeks mõõdeti koondaruande koostamise käigus 46,20 m abs (BK77) ning alaveetasemeks 44,7 m abs (BK77), veetasemete vahega 1,50 m. Tuginedes koondaruande inventeerimisandmetele ja üleminekumudeli kalkulaatorile on Tuhala paisu normaalpaisutustase 46,42 m abs (EH2000). Paisutuse eesmärgiks on miljööväärtused ja virgestus (paisjärve kasutatakse supluskohana). Taotluse ja koondaruande põhjal on otsustajal piisavalt informatsiooni, et jätta KMH algatamata. 1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Asukohajärgne kohalik omavalitsus on Kose vald. Kose valla territooriumil kehtib käesoleval ajal lisaks Kose Vallavolikogu 17. novembri 2011. a määrusega nr 83 kehtestatud Kose valla üldplaneeringule ja Kõue Vallavolikogu 15. augusti 2013. a määrusega nr 68 kehtestatud Kõue valla üldplaneeringule veel Kose Vallavolikogu 25. juuni 1998. a määrusega nr 7 kehtestatud Kose valla üldplaneering (Tuhala küla, Tammiku küla ja Kata küla osas). Viimases alles kaaluti Tuhala mõisa pargi riikliku kaitse alla võtmist. Kose Vallavolikogu 25. veebruar 2016 otsusega nr 269 algatati Kose valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kose valla üldplaneeringu eelnõu seletuskirjas on kaitstavate loodusobjektide hulgas välja toodud Tuhala mõisa park (KLO1200569) ning maakasutusplaanil on arvestatud Tuhala paisjärve säilimisega. Kose Vallavalitsus kooskõlastas vee loa taotluse 01.08.2019 korraldusega nr 443 . Kose valla kehtivates üldplaneer ingustes ja üldplaneeringu eelnõ us on otsustajal piisavalt informatsiooni, et jätta KMH algatamata. 1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Tuhala jõe paisutamisel ei kasutata peale läbivoolava pinnavee teisi loodusressursse. 1.4. Tegevuse energiakasutus Paisutamise näol on tegemist jätkuva tegevusega, mille juures ei kasutata energiat. Hüdroenergiat ei kasutata. 1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Paisutamisega ei kaasne heiteid vette, pinnasesse ega õhku. Tegevusega ei kaasne müra, vibratsiooni, valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust. 1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Paisutamisega ei teki jäätmeid. 1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus 17.04.2017 Tuhala paisu ülevaatusel ei tuvastanud Keskkonnaamet avariiolukordade esinemise suurt tõenäosust , paisukonstruktsioonil oli prahti ja hulpivaid oksi ning puutüvi . Koondaruande kohaselt on paisu seisund rahuldav, ent vajab remonti. Otsustajal on avariiolukordade esinemise võimalikkuse kohta piisavalt informatsiooni, et jätta KMH algatamata. 1.8. Tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Ümbritsevad maakasutused paisutamisel ei muutu . Paisutamine mõjutab Kalda kinnistu niiskusrežiimi (samuti ka Sauna kinnistut , mis kuulub loa taotlejale) ning paisutuse mõjualasse jääb ka riigitee 11202 Vaida-Urge km 13,177 asuv riigitee truup. Maanteeamet andis 14.08.2019 kirjaga nr 15-2/19/33415-2 nõusoleku riigitee 11202 km 13,177 kaitsevööndis asuva Tuhala paisu tähtajatu veeloa taotlusele. Seega olemasolev ad maakasutused ei muutu ja lähimate kinnistute omanikud ning esindajad on paisutamisega nõus. Maanteeameti poolt seatud tingimused on kajastatud korralduse punktis 2.6. Maakasutuse osas on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. 2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Piirkonnas on unikaalne maa-aluste jõgede võrgustik. Tegemist on loodusliku nitraaditundliku alaga ehk avatud karstiga. Karstialal voolab kaheksa maa-alust jõge, millest kuus avaneb Paekna allikajärves. Salajõgede kohal esinevad orud, nõod, järved, kurisud ja allikad moodustavad karstimaastiku. Nabala karsitalaga on seotud neli suuremat jõge- Keila, Vääna, Pääsküla ja Pirita. Piirkonna suuremad karstialad- Nabala, Kuimetsa, Tuhala- on maa-aluste vooluteedega üksteisega seotud. Toitealaks on Mahtra soostik. Jõesängi ja maastiku osas on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. Muid loodusvarasid taotletav tegevus ei mõjuta. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Tuhala jõgi asub Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonnas. Tuhala jõe veekogumi seisund on „kesine“ , ö koloogilise seisundi mittehea põhjus on paisutamine. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava meetmeprogramm näeb Tuhala jõe veekogumil Keskkonnainspektsioonile ette järgmist administratiivset meedet: „täiendav järelevalve ja ettekirjutused ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks (loastamata tõkestusrajatis).“ Meetme jätkutegevusteks on tõkestusrajatise reaalne likvideerimine või keskkonnanõuetega vastavuses loastamine. Veeloa andmisega seadustatakse paisutamine Tuhala paisul. Tuhala jõgi on Tuhala paisu lävendis liigirikas forellipiirkond ning kalastikuekspert on koondaruandes hinnanud paisu kaladele ületamatuks ning teinud ettepaneku riigitee 11202 Vaida-Urge km 13,177 asuva riigitee truubi ümberehitamiseks madalamale kõrgusele ja kalapääsu rajamiseks jõesängis. Uuringu „Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed“ (edaspidi meriforellijõgede uuring ) r aames kaardistati Tuhala jõe potentsiaalsed forelli sigimis- ja noorjärkude kasvualad, hinnati jõe elupaigalist väärtust, selgitati välja olulisemad probleemid ja ohutegurid. Kohaliku forelli populatsiooni seisukohast on kõige negatiivsema mõjuga ja kapitaalseim pais Tuhala mõisa kõrval, st Tuhala pais. Paisust ülesvoolu jääb 62% jõe potentsiaalsetest koelmualadest. Olulised rändetakistused on veel paisud nr 5 (Aljase talu hoovis, forellile ületamatu), 6 ja 7 (Kataveski paisud, ületatavad suurvee ajal). Forelli saadi uuringute ajal (19.07.2008) vähesel hulgal ainult Mõisa ääres asuvast paisust (pais nr 2 ehk Tuhala pais) allavoolu asuvast kärestikust. Jõeforelli esines paisust ülesvoolu kas väga vähe, ja üksikuid isendeid lihtsalt ei õnnestunud tabada, või oli forell sellest lõigust hävinud. 2008. aasta uuringute põhjal hinnati meriforelli taastootmispotentsiaaliks kogu alamjooksu kärestikel üle 700 laskuja aastas. Sellest 62 % ehk ligikaudu 460 potentsiaalset laskujat võiks pärineda mõisa paisust ülesvoolu jäävatelt sigimisaladelt. Ilma paisudeta oleks potentsiaalne laskujate hulk tõenäoliselt üle tuhande. Kui arvestada, et forelli esineb ainult Tuhala mõisa paisust allavoolu jäävatel kärestikel (koelmuala suurus 0,32 ha ja potentsiaalne laskujate hulk ca 280), on reaalne laskujate hulk kõigest üksikud isendid. Mõisa paisu mõjust ülesvoolu algab väga hea kvaliteediga kärestik kus forelli ei esinenud. Kuigi forelli esineb veel kahes T uhala jõe haruojas, hinnatakse m eriforellijõgede uuringus forelliasurkonda jões tervikuna äärmiselt kriitilises seisus. Rändetakistuste suur arv jõel on praegusel hetkel forelli arvukuse madalseisu peami seks põhjuseks. Samuti ohustab i llegaalne püük eelkõige Tuhala mõisa paisust (nr 2) allavoolu jääval lõigul säilinud populatsiooni. Meriforellijõgede uuring toob välja, et Tuhala jõe potentsiaal on praktiliselt kasutamata ja oluline oleks eelisjärjekorras tegeleda probleemidega, mis jõe taastootmispotentsiaali piiravad ehk likvideerida tuleks rändetõkked. Uuringu „Meriforelli kudealade kvaliteedi ja taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalike rehabilitatsioonimeetmete väljatöötamine Pirita jõgikonnas“ raames teostati välitööd Tuhala jõe seisundi ja elupaigalise väärtuse hindamiseks 19.07.2011 ning tulemused ja järeldused ühtivad meriforellijõgede uuringuga (2009). Tuhala jõgi suubub Pirita jõkke . Suubumiskohast allavoolu on Pirita jõel kaladele läbitavaks tehtud kõik paisud, seega oleks forellidel võimalus liikuda ka Tuhala jõest üles. Koondaruande kohaselt tuleks Tuhala pais ümber ehitada kärestikkalapääsuks ning truup ümber ehitada madalamale kõrgusele. Teostatavusele peab hinnangu andma insener. Tuhala pais paikneb Tuhala mõisa pargi territooriumil. Tuhala mõisa park ei ole Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala ning lähipiirkonnas ei ole ühtegi Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala, mida tegevus võiks kahjustada. Lähim Natura 2000 ala on 2 km kaugusel. Pargi territooriumil kaitsealuste liikide ega elupaikade esinemist registreeritud ei ole. Tuhala mõisa park on kaitse all olev loodusobjekt, kus kehtiv kaitsekord on määratud Vabariigi Valitsuse 03.03.2006.a määrusega nr 64 “Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” (edaspidi kaitse-eeskiri ). Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutuse ja arendamise suunamisega. Kaitse-eeskirja § 7 lõike 2 punkti 7 kohaselt on pargi valitseja nõusolekuta pargis keelatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. Pargi valitsejaks on looduskaitseseaduse § 21 lg 1 alusel Keskkonnaamet. Paisu (perspektiivne) renoveerimine ei oleks vastuolus pargis kehtiva kaitsekorraga. Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse kohaselt on lähim arheoloogiamälestis kunagine asulakoht (mälestise registri nr 18058), mis jääb riigiteest 11202 Vaida-Urge teisele poole. Muud ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised väärtused tegevuse lähipiirkonnas teadaolevalt puuduvad. Tegevuse ala on hajaasustusega. Tuhala paisul paisutamine ei lähe vastuollu kaitse-eeskirja eesmärkidega. 2014. a läbi viidud konsultatsioonide tulemusena paisjärve ümbruse kinnistute omanike ja kohaliku omavalitsusega jõuti SWECO Projekt AS eelprojekti „Tuhala paisu kalapääs“ koostamisel seisukohale, et paisjärv on kohalikele olulise tähtsusega objekt ja selle likvideerimist ei soovita, eelistatakse paisjärve säilitamist. Samas jäävad paisutamise läbi saavutamata muud keskkonnaalased eesmärgid, kuna kaladele säilib rändetõke. Arvestades ülaltoodut, peab Keskkonnaamet kõikide huvisid arvestavaks lahenduseks kalade jaoks toimiva lahenduse leidmist kalapääsu rajamise näol või paisu ümberehitamist sellisele kõrgusele, millest alates Tuhala ja Pirita jões elavad kalad saavad alla ja ülesvoolu liikuda ning säiliks veesilm (vähendatud mahus). Kuigi Tuhala mõisa park on ajalooline, ei ole see niivõrd esinduslik ja juhul kui kalapääsu rajamiseks ei leita ressursse ning seeläbi jäävad keskkonnaalased eesmärgid saavutamata (kaladele säilib rändetõke), on Keskkonnaamet antud juhul nõus ka paisutuse likvideerimisega Tuhala mõisa pargis. Jõgi kui maastikuelement pargis säilib. 2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Paisutusel on miljööväärtuslik eesmärk, paisutamise loastamisel olemasoleva olukorraga muutusi ei toimu. Paisutuse likvideerimisel säilib jõgi kui maastikuelement, ent paisjärv eeldatavalt mitte. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eelnevast lähtudes kaasne b paisutamisega negatiiv ne keskkonnamõju , kuna säilib kaladele rändetõke . Paisutamisega kaasneb lokaalne kõrgem veetase , mis jääb Jüri-Antsu kinnistu ja Kalda kinnistu piiridesse (nõusolek vee erikasutuseks olemas) . Paisutamise tagajärjel üldiselt kaob jõe kalade elu- ja sigimispaikadest. Kuna paisud ja nende tekitatud paisjärved mõjutavad nii keskkonna bioloogilisi kui ka füüsilisi omadusi, ei ole nende olemasolul võimalik saavutada jõe kui elupaiga ega ka liikide väga head ehk soodsat seisundit. Paisutamise tulemusena viiakse looduslikust seisundist välja paisutusala alla jääv jõe osa, muutub oluliselt veerežiim, aeglustub voolukiirus, suureneb setete akumulatsioon, tõuseb mõnevõrra vee temperatuur kaldaäärsetes madalaveelisemates osades. Tõkestamata veekogu on seega elustikule kahtlematult soodsam, sest tagab ühtse tervikliku elupaiga. 3.1. Mõju suurus Paisutamise näol on tegemist jätkuva tegevusega Tuhala mõisa pargis , ent seni ebaseaduslik . 3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Paisutamise mõjuala on lokaalne ja jääb Jüri-Antsu kinnistu ning Kalda kinnistu piiridesse. Paisutamine mõjutab kalastiku vaba liikumist (Tuhala pais on esimene pais Pirita jõe poolt), paisust ülesvoolu jääb 62% jõe potentsiaalsetest koelmualadest. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus Paisutamine on pidev, st paisjärv säilib kuni toimub paisutamine. 3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Paisutamise mõju on paisu olemasolul pikaajaline ja alaline, paisu tuse likvideerimisel pöörduv. 3.5. Mõju piiriülesus Paisutamisega ei kaasne piiriüleseid mõjusid. 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Tuhala mõisa park ei ole Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala ning lähipiirkonnas ei ole ühtegi Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala, mida tegevus võiks kahjustada. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Pais ja paisjärv asuvad elamumaal , maakasutus paisutamise jätkumisel ei muutu. Kalapääsu rajamine ja paisutuse likvideerimine eeldavad riigitee koossisus oleva truubi Tuhala küla Vaida-Urge teel ümberehitust. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Kui paisutamist soovitakse jätkata, tuleb Tuhala pais rekonstrueerida, edaspidi hooldada korrapäraselt ja paisutuse ala korras hoida loa andja poolt kehtestatud korras. Kalapääsu näol oleks loodud eeldus kaladele läbibääsu tagamiseks, kuid selle toimimine pole alati garanteeritud. Ka kalapääsu peab hooldama ja selle toimimises veenduma, vajadusel määrab loa andja loaga kalaseire kohustuse. Paisjärv settib aegamööda setteid täis ja seda on vaja puhastada. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse hindamiseks eelhinnangu tegemisel menetlusi liidetud ei ole. Keskkonnaameti hinnangul puudub Harju maakonnas Kose vallas Tuhala külas Jüri-Antsu kinnistul Tuhala paisul Tuhala jõele oluline keskkonnamõju, kuna: 1) paisutuse mõju on lokaalne ja jääb kolme kinnistu piiridesse , millest kaks on loa taotleja omandis ja kolmanda kinnistu omanike nõusolek on olemas ; 2) paisul on eesmärk (rekreatiivne) ja paisjärv on Tuhala mõisa pargi koosseisus; 4) Tuhala paisule veeloa andmine lõpetab ebaseadusliku paisutamise ning loa andmine on kooskõlas veeseaduse ja Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava meetmeprogrammiga, kui seada loaga tingimus kalade läbipääsu tagamiseks üles- ja allavoolu ; 5) eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse ja piiriülese mõju puudumine; 6) tegevusega ei kaasne heiteid vette, pinnasesse ega õhku; ehitustegevusega kaasnev müra, vibratsioon on lokaalse mõjuga, ei kaasne valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust; 7) ei seata ohtu inimese tervist, heaolu ega kultuuripärandit (paisutuse likvideerimisel jääb jõgi mõisaparki alles) ; 8) paisu hooldamise korral on avarii-olukordade esinemine vähetõenäoline. Täiendavad keskkonnameetmed ja –uuringud ei ole Keskkonnaameti hinnangul vajalikud.
Saatja:
[email protected] <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: Teavitus KOTKAS dokumendist
Tere!
Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-108622-2 Keskkonnaloa nr KL-507766 väljastamise korraldus.
Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?document_id=20324
Keskkonnaamet