dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 18. märts 2020
Viit
12-1/20/10545-6
Registreeritud
18. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigihangete Vaidlustuskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12 Riigihangete korraldamine
Sari
12-1 Riigihangete dokumendid
Toimik
12-1/2020
Vastutaja
Regina Veskimäe (MA, Õigusosakond, Riigihangete talitus)
Lahendamise tähtaeg
17. aprill 2020

Failid

  • 📎Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus 29-20217311.msg126 KB
  • 📎Tänavapuhastuse Aktsiaselts vs Maanteeamet (217311).asice79 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Mart Parind <[email protected]> Saaja: [email protected], Regina Veskimäe, Tiina Loosaar Teema: Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus // 29-20/217311 Austatud menetlusosalised Edastan riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustusasjas nr 29-20/217311 (Tänavapuhastuse Aktsiaselts vs Maanteeamet). Palun kinnitage otsuse kättesaamist Outlook’is lugemismärke tegemise teel või saates vastuskirja aadressil [email protected] <mailto:[email protected]> . Lugupidamisega Mart Parind Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige e-post: [email protected] P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. OTSUS Vaidlustusasja number 29-20/217311 Otsuse kuupäev 18.03.2020 Vaidlustuskomisjoni liige Mart Parind Vaidlustus Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus Maanteeameti kohustamiseks viia riigi- hanke „Järva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2020–2025“ (viitenr 217311) alusdokumendid kooskõlla õigusaktidega Vaidlustaja Tänavapuhastuse Aktsiaselts, lepinguline esindaja v.adv Kristina Uuetoa-Tepper Hankija Maanteeamet, lepingulised esindajad Ivan Nikitin, Andry Palu, Regina Veskimäe Vaidlustuse läbivaatamine Avalik istung, 12.03.2020 RESOLUTSIOON 1. Riigihangete seaduse § 197 lg 1 p 5 alusel rahuldada vaidlustus ja kohustada Maanteeametit viima riigihankes „Järva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2020–2025“ (viitenr 217311) koostatud hankepassi IV osa p c alaptk-s „Töövahendid, seadmed ja tehniline varustus“ sätestatud kvalifitseerimise tingimus õigusaktidega kooskõlla osas, milles see näeb ette, et pakkuja peab kasutama vähemalt 14 baasautot. 2. Riigihangete seaduse § 198 lg 1 alusel mõista Maanteeametilt Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi kasuks välja viimase tasutud riigilõiv summas 1280 eurot ning tema lepingulise esindaja kulud summas 1872 eurot (käibemaksuga). EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 13.01.2020 alustas Maanteeamet avatud hankemenetlusena läbi viidavat riigihanget „Järva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2020–2025“ (viitenr 217311). 2. 27.02.2020 esitas Tänavapuhastuse Aktsiaselts riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hankija kohustamiseks viia eelmainitud riigihanke alusdokumendid kooskõlla õigusaktidega. Vaidlustus puudutab kvalifitseerimise tingimust, mille järgi „peab pakkuja kasutama vähemalt 14 baasautot“. 3. 04.03.2020 vastas hankija vaidlustusele. 12.03.2020 toimus asjas istung, millest võtsid osa kummagi poole esindajad. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 4. Vaidlustaja leiab, et vaidlustus tuleb kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel rahuldada: 4.1 Hankepassi IV osa p c alaptk „Töövahendid, seadmed ja tehniline varustus“ sisaldab nõuet, et pakkuja peab kasutama vähemalt 14 baasautot. See kvalifitseerimistingimus on vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-ga 2 ja § 98 lg-ga 1. 4.2 Hankija viib vaidlustatud hankega samaaegselt läbi analoogse objektiga riigihankeid: nr 217121 (nn Valga hange) ja nr 215160 (nn Viljandi hange). Neis hangetes on kehtestatud vaidlustatud tingimusega sarnane, kuid oluliselt leebem kvalifitseerimis- tingimus: Valga hankes nõutakse 11 baasautot ja Viljandi hankes 10 baasautot. Kuigi Järva hankes nõutakse suuremal arvul baasautosid kui Valga ja Viljandi hangetes, on Järva hanke objektiks oleva talihoolde maht märkimisväärselt väiksem: võrreldes Valga objektiga 19% väksem, võrreldes Viljandi objektiga 27% väiksem. Ainuüksi vaidlustatud hanke, Valga hanke ja Viljandi hanke objektiks olevate talihoolde mahtude võrdlus kinnitab, et vaidlustatud tingimus on ebaproportsionaalne. 4.3 Vaidlustaja hinnangul saaks tulenevalt hangete mahtude võrdlusest olla vaidlustatud riigihankes põhjendatud nõuda maksimaalselt 10 baasautot. 5. Hankija leiab, et vaidlustus tuleb kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel rahuldamata jätta: 5.1 Vaidlustaja on baasautode arvu (10 tk) määramisel lähtunud ainult talihoolet nõudvate olemasolevate teede kilometraažist ning teinud lihtsa protsentarvutuse, et selgitada välja mahtude erinevused võrreldes Viljandi ja Valga hangetega. Eelnimetatud mahtude võrdlus ei ole piisav selgitamaks välja baasautode arvu, mis on vajalik hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. 5.2 Hankija on baasautode määramisel arvesse võtnud Järva maakonna teede tänase hooldaja kvaliteedi tagamise plaani, mille kohaselt hooldatakse olemasolevat teedevõrku 10 baasautoga. Võrreldes kehtiva lepinguga suureneb hooldatava teedevõrgu maht ning seetõttu 10 baasautot ei ole piisav käimasoleva riigihanke tulemusena sõlmitava lepingu kohaseks täitmiseks. Lisanduvate teelõikude hooldamiseks ja hankelepingu järgseks ennetavaks libedusetõrjeks on hankija arvestanud lisaks 4 baasautot (kumbagi silmas pidades 2 baasautot). 5.3 Arvesse on võetud ka asjaolu, et riigimaanteede hooldamise näol on tegemist elutähtsa teenusega, mis peab järjepidevalt hästi toimima ja seda viieaastase lepingu vältel. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. Esmalt lahendab vaidlustuskomisjon vaidluse sisuliselt (I) ning seejärel jaotab vaidlustus- menetluse kulud (II). (I) 7. Vaidluse all on hankepassi IV osa p c alaptk-s „Töövahendid, seadmed ja tehniline varustus“ sätestatud kvalifitseerimise tingimus, mis on esitatud järgmisel kujul: „Ettevõtja saab lepingu täitmisel kasutada järgmisi töövahendeid, seadmeid ja tehnilist 2 (4) varustust: Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 9 „andmed töövahendite, seadmete ja tehnilise varustuse olemasolu kohta või vastav kirjalik kokkulepe hankelepingu täitmiseks vajaliku tehnika omandamiseks või kasutusse võtmiseks“ Tingimuse selgitus: Pakkuja peab kasutama vähemalt järgmist tehnikat: a. Baasauto – 14 tk. Baasauto on hooldussõiduk, mis on varustatud hüdraulikasüsteemiga teehoolde töödel vajalike lisaseadmete käitamiseks ja mis ei ole teehöövel ega traktor. /…/ Tingimuse kirjeldus: Nõue: Pakkuja peab kasutama vähemalt järgmist tehnikat: a. Baasauto – 14 tk /…/“. 8. Sissejuhatavalt olgu märgitud, et vastavalt vaidlustaja selgitustele vaidlustab ta üksnes nõutavate baasautode arvu. Peale selle tuleb kahetsusega nentida, et vaidlustatud tingimus on esitatud segaselt, põhjustades tarbetut vaeva sellega töötamisel. Nagu vaidlustus- komisjon asjast aru saab, on tingimuse segane esitus tingitud suuresti uue riigihangete registri ja selles juurutatava hankepassi süsteemi eripäradest. Kui 2007–2017. a kehtinud riigihangete seaduse ja vana riigihangete registri ajal oli hanketeates esitatud üks konkreetne kvalifitseerimise tingimus, siis nüüd on hankepassis (dubleerituna muudel riigihangete registri vahelehtedel) esitatud tugevasti soovida jätva ülesehitusega ja mitmeteks lõikudeks jaotatud tekstimassiiv, millest ühe konkreetse kvalifitseerimise tingimuse väljalugemine on väljakutse ka valdkonna spetsialistile. Selline tagasiminek riigihankedokumentide vormistamises on kahetsusväärne. Konkreetsel juhul tekitab lisasegadust tõik, et hankija on vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse sõnastanud nii nagu see oleks pakkumuse vastavustingimus või hankelepingu tingimus („Pakkuja peab kasutama…“), selmet seaduse mõttest lähtuvalt seada nõue pakkuja tehnilisele suutlikkusele (nt „Pakkuja omandis peab olema või pakkujal peab olema võimalik kasutusse võtta…“). Eelöeldu ei takista siiski vaidlustuse lahendamist arvestusega, et hankija on seadnud teatava kvalifikatsiooninõude ning vaidlustaja vaidlustab kindlat aspekti sellest. 9. Vaidlustaja põhitees on, et 14 baasauto nõue on liialduslik, kuna ette nähtud talihoolde maht seda ei õigusta. Asudes seda väidet hindama, tuleb esmalt osutada – kuivõrd vaidlustus on suuresti rajatud võrdlusele teiste analoogsete riigihangetega – et iga riigihanke ning selles seatud nõuete õiguspärasust tuleb hinnata eraldi, lähtuvalt konkreetse hanke asjaoludest. Üheski teises riigihankes seatud nõuetel, isegi kui need hanked on korraldanud või neid korraldab sama hankija, ei saa olla vaidlustatud riigihanke tingimuste seaduslikkuse hindamisel determineerivat mõju. Tõsi, võrdlus teiste riigihangetega võib anda väärtuslikku taustinfot, mille valgusesse asetada ka vaidlustatud hankega seotud asjaolusid, ent mingit automaatset tähendust sel infol ei ole. Lisaks tuleb üldisena märkida, et RHS annab hankijale kvalifitseerimise tingimuste seadmisel märkimisväärse vabaduse. Siiski ei ole hankija kaalutlusruum piiramatu, sest RHS § 98 lg 1 teise lause kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed (vt vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 174-19/213197, p 11). 10. Asetades eelöeldut käimasoleva vaidluse konteksti, on kõigepealt tarvis kõrvale jätta tähtsusetud pisiasjad. Selliseks pisiasjaks on nt see, et vaidlustaja tegi oma vaidlustuses esitatud võrdlevates arvutustes väikse vea, kui ta ei arvestanud vaidlustatud hankes ette nähtud talihoolde kogumahu sisse ühte u 14 km pikkust lisalõiku. Arvestades talihoolde kogumahtu (veidi üle 900 km), on vaidlustaja eksimus marginaalne – see ei näita ei suuremat ega väiksemat baasautode vajadust. Määrava tähendusega on hoopis hankija põhjendused selle kohta, kuidas kujunes teiste analoogsete hangetega võrreldes selgelt rangem 14 baasauto nõue. Hankija möönab, et praegu sama piirkonna teede hooldust teostav ettevõtja kasutab 10 baasautot. Nelja täiendava baasauto nõudmine tulenevat aga 3 (4) sellest, et uue hankelepinguga lisanduvad hooldust vajavate teede hulka uued teelõigud (mis õigustab kahte täiendavat autot) ning et tarvis on teha ennetavat libedusetõrjet (mis õigustab samuti kahte täiendavat autot). 11. Mis puudutab uue hankelepinguga suurenevat teedevõrgu mahtu, siis on oluline märkida, et lõviosa uutest teedest lisandub hankelepingu projekti lisa 1.1 järgi alles „2023+“ ehk millalgi 2023. aastal või hiljem. Teisisõnu, suur osa uutest teedest lisandub hooldatavate teede hulka alles viieaastase lepingu kaheks viimaseks aastaks kui sedagi. Samas on hankija vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse koostanud nõnda, et selle järgi peab pakkuja ära näitama, et nõutavad 14 baasautot on tema omandis või tal on võimalik need kasutusse võtta alates hankelepingu täitmise algusest. Seega vastab tõele vaidlustaja etteheide, et hankija nõuab 14 baasauto olemasolu kohe lepingu alguspäevast peale, ehkki osa baasautosid läheb parimal juhul tarvis alles kolme aasta pärast. See tähendab, et ettevõtja peab juba ette soetama või kasutusse võtma baasautod, mis pikka aega seisaksid lihtsalt jõude. Selline kvalifitseerimise tingimus on ebaproportsionaalne, asetades pakkujatele põhjendamatu lisakoorma. 12. Põhjusel, et oluline osa uutest teedest lisandub lepingu mahtu alles hiljem, muutub vildakaks ka hankija väide ennetava libedusetõrjega põhjendatavast täiendavate baasautode vajadusest. Ennetavat libedusetõrjet on tarvis teha ka hetkel kehtiva lepingu alusel. Nagu vaidlustuskomisjon hankija selgitustest aru saab, on hankija mõte ennetava libedusetõrje vajadusele viidates see, et lepingu mahtu lisanduvad teed on 3+ seisunditasemega ning nõuavad kõrgetasemelist hooldust. Ehkki see võib iseenesest tõele vastata, ei saa eirata tõsiasja, et suurenev libedusetõrje koormus tekib alles 2023. aastal või hiljem. Seega on vaidlustatud kvalifitseerimise tingimus ka seda aspekti silmas pidades ebaproportsionaalne. 13. Hankijal on võimalik riigihanke alusdokumendid koostada ka nõnda, et pakkujailt nõutakse hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajamineva tehnika olemasolu alates ajast, mil seda reaalselt vaja on. 14. Eeltoodud asjaoludel on vaidlustus põhjendatud, mistõttu vaidlustuskomisjon RHS § 197 lg 1 p 5 alusel rahuldab vaidlustuse. (II) 15. Kuna vaidlustus saab rahuldatud, mõistab vaidlustuskomisjon RHS § 198 lg 1 alusel hankijalt vaidlustaja kasuks välja viimase tasutud riigilõivu (1280 eurot) ja tema lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulude nimekirja kohaselt on ta selles vaidlustusmenetluses kandnud õigusabi- kulusid summas 1920 eurot (käibemaksuga), mis vastab 10 töötunnile tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon loeb need kulud põhjendatuks ja vajalikuks 1872 euro (käibemaksuga) ulatuses, mis vastab 9,75 töötunnile eelnimetatud tunnihinnaga. Nimelt, nagu vaidlustuskomisjon on varasemalt juba selgitanud (nt otsus asjas nr 12-19/199628, p 26), ei ole menetluskulude nimekirja koostamisega seonduvad kulud hüvitavad. Antud juhul on vaidlustaja advokaat kulutanud menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi, mis tuleb üldisest ajakulust lahutada. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Parind Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige 4 (4)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel