Saatja: Mart Parind <
[email protected]>
Saaja:
[email protected], Regina Veskimäe, Tiina Loosaar
Teema: Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus // 29-20/217311
Austatud menetlusosalised
Edastan riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustusasjas nr 29-20/217311 (Tänavapuhastuse Aktsiaselts vs Maanteeamet). Palun kinnitage otsuse kättesaamist Outlookis lugemismärke tegemise teel või saates vastuskirja aadressil
[email protected] <mailto:
[email protected]> .
Lugupidamisega
Mart Parind
Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige
e-post:
[email protected]
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
OTSUS
Vaidlustusasja number 29-20/217311
Otsuse kuupäev 18.03.2020
Vaidlustuskomisjoni liige Mart Parind
Vaidlustus Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus
Maanteeameti kohustamiseks viia riigi-
hanke „Järva hooldepiirkonna riigiteede
korrashoid aastatel 2020–2025“ (viitenr
217311) alusdokumendid kooskõlla
õigusaktidega
Vaidlustaja Tänavapuhastuse Aktsiaselts, lepinguline
esindaja v.adv Kristina Uuetoa-Tepper
Hankija Maanteeamet, lepingulised esindajad Ivan
Nikitin, Andry Palu, Regina Veskimäe
Vaidlustuse läbivaatamine Avalik istung, 12.03.2020
RESOLUTSIOON
1. Riigihangete seaduse § 197 lg 1 p 5 alusel rahuldada vaidlustus ja kohustada
Maanteeametit viima riigihankes „Järva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid
aastatel 2020–2025“ (viitenr 217311) koostatud hankepassi IV osa p c alaptk-s
„Töövahendid, seadmed ja tehniline varustus“ sätestatud kvalifitseerimise tingimus
õigusaktidega kooskõlla osas, milles see näeb ette, et pakkuja peab kasutama
vähemalt 14 baasautot.
2. Riigihangete seaduse § 198 lg 1 alusel mõista Maanteeametilt Tänavapuhastuse
Aktsiaseltsi kasuks välja viimase tasutud riigilõiv summas 1280 eurot ning tema
lepingulise esindaja kulud summas 1872 eurot (käibemaksuga).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult
teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 13.01.2020 alustas Maanteeamet avatud hankemenetlusena läbi viidavat riigihanget
„Järva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2020–2025“ (viitenr 217311).
2. 27.02.2020 esitas Tänavapuhastuse Aktsiaselts riigihangete vaidlustuskomisjonile
vaidlustuse hankija kohustamiseks viia eelmainitud riigihanke alusdokumendid kooskõlla
õigusaktidega. Vaidlustus puudutab kvalifitseerimise tingimust, mille järgi „peab pakkuja
kasutama vähemalt 14 baasautot“.
3. 04.03.2020 vastas hankija vaidlustusele. 12.03.2020 toimus asjas istung, millest võtsid
osa kummagi poole esindajad.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. Vaidlustaja leiab, et vaidlustus tuleb kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel rahuldada:
4.1 Hankepassi IV osa p c alaptk „Töövahendid, seadmed ja tehniline varustus“ sisaldab
nõuet, et pakkuja peab kasutama vähemalt 14 baasautot. See kvalifitseerimistingimus on
vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-ga 2 ja § 98 lg-ga 1.
4.2 Hankija viib vaidlustatud hankega samaaegselt läbi analoogse objektiga riigihankeid:
nr 217121 (nn Valga hange) ja nr 215160 (nn Viljandi hange). Neis hangetes on
kehtestatud vaidlustatud tingimusega sarnane, kuid oluliselt leebem kvalifitseerimis-
tingimus: Valga hankes nõutakse 11 baasautot ja Viljandi hankes 10 baasautot. Kuigi
Järva hankes nõutakse suuremal arvul baasautosid kui Valga ja Viljandi hangetes, on Järva
hanke objektiks oleva talihoolde maht märkimisväärselt väiksem: võrreldes Valga
objektiga 19% väksem, võrreldes Viljandi objektiga 27% väiksem. Ainuüksi vaidlustatud
hanke, Valga hanke ja Viljandi hanke objektiks olevate talihoolde mahtude võrdlus
kinnitab, et vaidlustatud tingimus on ebaproportsionaalne.
4.3 Vaidlustaja hinnangul saaks tulenevalt hangete mahtude võrdlusest olla vaidlustatud
riigihankes põhjendatud nõuda maksimaalselt 10 baasautot.
5. Hankija leiab, et vaidlustus tuleb kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel rahuldamata jätta:
5.1 Vaidlustaja on baasautode arvu (10 tk) määramisel lähtunud ainult talihoolet nõudvate
olemasolevate teede kilometraažist ning teinud lihtsa protsentarvutuse, et selgitada välja
mahtude erinevused võrreldes Viljandi ja Valga hangetega. Eelnimetatud mahtude
võrdlus ei ole piisav selgitamaks välja baasautode arvu, mis on vajalik hankelepingu
nõuetekohaseks täitmiseks.
5.2 Hankija on baasautode määramisel arvesse võtnud Järva maakonna teede tänase hooldaja
kvaliteedi tagamise plaani, mille kohaselt hooldatakse olemasolevat teedevõrku 10
baasautoga. Võrreldes kehtiva lepinguga suureneb hooldatava teedevõrgu maht ning
seetõttu 10 baasautot ei ole piisav käimasoleva riigihanke tulemusena sõlmitava lepingu
kohaseks täitmiseks. Lisanduvate teelõikude hooldamiseks ja hankelepingu järgseks
ennetavaks libedusetõrjeks on hankija arvestanud lisaks 4 baasautot (kumbagi silmas
pidades 2 baasautot).
5.3 Arvesse on võetud ka asjaolu, et riigimaanteede hooldamise näol on tegemist elutähtsa
teenusega, mis peab järjepidevalt hästi toimima ja seda viieaastase lepingu vältel.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
6. Esmalt lahendab vaidlustuskomisjon vaidluse sisuliselt (I) ning seejärel jaotab vaidlustus-
menetluse kulud (II).
(I)
7. Vaidluse all on hankepassi IV osa p c alaptk-s „Töövahendid, seadmed ja tehniline
varustus“ sätestatud kvalifitseerimise tingimus, mis on esitatud järgmisel kujul:
„Ettevõtja saab lepingu täitmisel kasutada järgmisi töövahendeid, seadmeid ja tehnilist
2 (4)
varustust:
Viide seadusele:
RHS § 101 lg 1 p 9 „andmed töövahendite, seadmete ja tehnilise varustuse olemasolu
kohta või vastav kirjalik kokkulepe hankelepingu täitmiseks vajaliku tehnika
omandamiseks või kasutusse võtmiseks“
Tingimuse selgitus:
Pakkuja peab kasutama vähemalt järgmist tehnikat:
a. Baasauto – 14 tk. Baasauto on hooldussõiduk, mis on varustatud hüdraulikasüsteemiga
teehoolde töödel vajalike lisaseadmete käitamiseks ja mis ei ole teehöövel ega traktor.
/…/
Tingimuse kirjeldus:
Nõue: Pakkuja peab kasutama vähemalt järgmist tehnikat: a. Baasauto – 14 tk /…/“.
8. Sissejuhatavalt olgu märgitud, et vastavalt vaidlustaja selgitustele vaidlustab ta üksnes
nõutavate baasautode arvu. Peale selle tuleb kahetsusega nentida, et vaidlustatud tingimus
on esitatud segaselt, põhjustades tarbetut vaeva sellega töötamisel. Nagu vaidlustus-
komisjon asjast aru saab, on tingimuse segane esitus tingitud suuresti uue riigihangete
registri ja selles juurutatava hankepassi süsteemi eripäradest. Kui 2007–2017. a kehtinud
riigihangete seaduse ja vana riigihangete registri ajal oli hanketeates esitatud üks
konkreetne kvalifitseerimise tingimus, siis nüüd on hankepassis (dubleerituna muudel
riigihangete registri vahelehtedel) esitatud tugevasti soovida jätva ülesehitusega ja
mitmeteks lõikudeks jaotatud tekstimassiiv, millest ühe konkreetse kvalifitseerimise
tingimuse väljalugemine on väljakutse ka valdkonna spetsialistile. Selline tagasiminek
riigihankedokumentide vormistamises on kahetsusväärne. Konkreetsel juhul tekitab
lisasegadust tõik, et hankija on vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse sõnastanud nii
nagu see oleks pakkumuse vastavustingimus või hankelepingu tingimus („Pakkuja peab
kasutama…“), selmet seaduse mõttest lähtuvalt seada nõue pakkuja tehnilisele
suutlikkusele (nt „Pakkuja omandis peab olema või pakkujal peab olema võimalik
kasutusse võtta…“). Eelöeldu ei takista siiski vaidlustuse lahendamist arvestusega, et
hankija on seadnud teatava kvalifikatsiooninõude ning vaidlustaja vaidlustab kindlat
aspekti sellest.
9. Vaidlustaja põhitees on, et 14 baasauto nõue on liialduslik, kuna ette nähtud talihoolde
maht seda ei õigusta. Asudes seda väidet hindama, tuleb esmalt osutada – kuivõrd
vaidlustus on suuresti rajatud võrdlusele teiste analoogsete riigihangetega – et iga
riigihanke ning selles seatud nõuete õiguspärasust tuleb hinnata eraldi, lähtuvalt
konkreetse hanke asjaoludest. Üheski teises riigihankes seatud nõuetel, isegi kui need
hanked on korraldanud või neid korraldab sama hankija, ei saa olla vaidlustatud
riigihanke tingimuste seaduslikkuse hindamisel determineerivat mõju. Tõsi, võrdlus
teiste riigihangetega võib anda väärtuslikku taustinfot, mille valgusesse asetada ka
vaidlustatud hankega seotud asjaolusid, ent mingit automaatset tähendust sel infol ei ole.
Lisaks tuleb üldisena märkida, et RHS annab hankijale kvalifitseerimise tingimuste
seadmisel märkimisväärse vabaduse. Siiski ei ole hankija kaalutlusruum piiramatu, sest
RHS § 98 lg 1 teise lause kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused vastama
hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja
otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed (vt vaidlustuskomisjoni otsus asjas
nr 174-19/213197, p 11).
10. Asetades eelöeldut käimasoleva vaidluse konteksti, on kõigepealt tarvis kõrvale jätta
tähtsusetud pisiasjad. Selliseks pisiasjaks on nt see, et vaidlustaja tegi oma vaidlustuses
esitatud võrdlevates arvutustes väikse vea, kui ta ei arvestanud vaidlustatud hankes ette
nähtud talihoolde kogumahu sisse ühte u 14 km pikkust lisalõiku. Arvestades talihoolde
kogumahtu (veidi üle 900 km), on vaidlustaja eksimus marginaalne – see ei näita ei
suuremat ega väiksemat baasautode vajadust. Määrava tähendusega on hoopis hankija
põhjendused selle kohta, kuidas kujunes teiste analoogsete hangetega võrreldes selgelt
rangem 14 baasauto nõue. Hankija möönab, et praegu sama piirkonna teede hooldust
teostav ettevõtja kasutab 10 baasautot. Nelja täiendava baasauto nõudmine tulenevat aga
3 (4)
sellest, et uue hankelepinguga lisanduvad hooldust vajavate teede hulka uued teelõigud
(mis õigustab kahte täiendavat autot) ning et tarvis on teha ennetavat libedusetõrjet (mis
õigustab samuti kahte täiendavat autot).
11. Mis puudutab uue hankelepinguga suurenevat teedevõrgu mahtu, siis on oluline märkida,
et lõviosa uutest teedest lisandub hankelepingu projekti lisa 1.1 järgi alles „2023+“ ehk
millalgi 2023. aastal või hiljem. Teisisõnu, suur osa uutest teedest lisandub hooldatavate
teede hulka alles viieaastase lepingu kaheks viimaseks aastaks kui sedagi. Samas on
hankija vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse koostanud nõnda, et selle järgi peab
pakkuja ära näitama, et nõutavad 14 baasautot on tema omandis või tal on võimalik need
kasutusse võtta alates hankelepingu täitmise algusest. Seega vastab tõele vaidlustaja
etteheide, et hankija nõuab 14 baasauto olemasolu kohe lepingu alguspäevast peale, ehkki
osa baasautosid läheb parimal juhul tarvis alles kolme aasta pärast. See tähendab, et
ettevõtja peab juba ette soetama või kasutusse võtma baasautod, mis pikka aega seisaksid
lihtsalt jõude. Selline kvalifitseerimise tingimus on ebaproportsionaalne, asetades
pakkujatele põhjendamatu lisakoorma.
12. Põhjusel, et oluline osa uutest teedest lisandub lepingu mahtu alles hiljem, muutub
vildakaks ka hankija väide ennetava libedusetõrjega põhjendatavast täiendavate
baasautode vajadusest. Ennetavat libedusetõrjet on tarvis teha ka hetkel kehtiva lepingu
alusel. Nagu vaidlustuskomisjon hankija selgitustest aru saab, on hankija mõte ennetava
libedusetõrje vajadusele viidates see, et lepingu mahtu lisanduvad teed on 3+
seisunditasemega ning nõuavad kõrgetasemelist hooldust. Ehkki see võib iseenesest tõele
vastata, ei saa eirata tõsiasja, et suurenev libedusetõrje koormus tekib alles 2023. aastal
või hiljem. Seega on vaidlustatud kvalifitseerimise tingimus ka seda aspekti silmas
pidades ebaproportsionaalne.
13. Hankijal on võimalik riigihanke alusdokumendid koostada ka nõnda, et pakkujailt
nõutakse hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajamineva tehnika olemasolu alates
ajast, mil seda reaalselt vaja on.
14. Eeltoodud asjaoludel on vaidlustus põhjendatud, mistõttu vaidlustuskomisjon RHS § 197
lg 1 p 5 alusel rahuldab vaidlustuse.
(II)
15. Kuna vaidlustus saab rahuldatud, mõistab vaidlustuskomisjon RHS § 198 lg 1 alusel
hankijalt vaidlustaja kasuks välja viimase tasutud riigilõivu (1280 eurot) ja tema
lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vaidlustaja lepingulise
esindaja kulude nimekirja kohaselt on ta selles vaidlustusmenetluses kandnud õigusabi-
kulusid summas 1920 eurot (käibemaksuga), mis vastab 10 töötunnile tunnihinnaga
160 eurot (käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon loeb need kulud põhjendatuks ja
vajalikuks 1872 euro (käibemaksuga) ulatuses, mis vastab 9,75 töötunnile eelnimetatud
tunnihinnaga. Nimelt, nagu vaidlustuskomisjon on varasemalt juba selgitanud (nt otsus
asjas nr 12-19/199628, p 26), ei ole menetluskulude nimekirja koostamisega seonduvad
kulud hüvitavad. Antud juhul on vaidlustaja advokaat kulutanud menetluskulude
nimekirja koostamisele 0,25 tundi, mis tuleb üldisest ajakulust lahutada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Parind
Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige
4 (4)