[Academic use only]
Luunja Vallavalitsus Teie 19.02.2020 nr 7-2/1573-5
[email protected]
Puiestee 14 Meie 19.03.2020 nr 15-2/20/9591-2
Luunja alevik, Luunja vald, 62222,
Tartu maakond
Metsandiku maaüksuse detailplaneeringu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Tartu maakonnas Luunja vallas Savikoja külas asuva
Metsandiku maaüksuse (katastritunnusega 13201:001:1367) detailplaneeringu (edaspidi
planeering). Planeeritav ala ulatub osaliselt riigitee nr 44 Aovere - Luunja km 7,17-7,42 ning
riigitee nr 22253 Rõõmu – Viira km 7,793-8,022 kaitsevööndisse.
Detailplaneeringu eesmärgiks on maaüksuse jagamine elamumaa kruntideks ning maakasutuse
sihtotstarbe muutmine.
Jätsime oma 27.11.2019 kirjaga nr 15-2/19/50659-2 (edaspidi kiri) kooskõlastamata Teie poolt
31.10.2019 kirjaga nr 7-2/1573 kooskõlastamiseks esitatud planeeringu; esitasite meile
19.02.2020 kirjaga nr 7-2/1573-5 vastuse meie planeeringu kooskõlastamata jätmisele.
Vaatasime veel kord läbi meile esitatud planeeringu materjalid ning palume jätta arvestamata meie
kirjas toodud mitteasjakohaste märkustega p 4, 5, 6, 10 ja 12.
Planeeringus ei ole käsitletud meie kirjas p 7 nimetatud ristumiskoha nähtavuskolmnurka ning
riigiteele vajalikku külgnähtavust ja vaba ruumi nõuet, kuid nimetatud puudused ei takista
liiklusohutuse hindamist planeeringuga riigiteele kavandatud uue mahasõidutee asukohas.
Võttes aluseks planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning Maanteeameti põhimääruse,
kooskõlastame OÜ Gepa Maa- ja ehituskorraldus töö nr 85 „Tartumaa, Luunja vald, Savikoja
küla, Metsandiku maaüksuse detailplaneeringu“.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Palume lisada planeeringu seletuskirja p 5.8 „Haljastuse ja heakorrastuse
põhimõtted“ väljavõte meie kirja p 9: „Riigitee omanik (Maanteeamet) on teavitanud
planeeringu koostajat riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta
endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks“.
2. Palume täiendada planeeringu seletuskirja p 5.9.3 „Sademevete ärajuhtimine“ järgnevalt
(väljavõte meie kirja p 11): „Mitte suunata sadevett naaberkinnistutele ega riigitee alusele
maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse“.
3. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
meile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal
projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, palume meid kaasata menetlusse kui
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis.
Käesolev kooskõlastus kehtib kaks aastat käesoleva kirja välja andmise kuupäevast. Tähtaja
möödumisel tuleb planeering esitada meile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
1. Metsandiku_SELETUSKIRI vers2_1 ELK2
2. Metsandiku_POHIJOONIS2 vers 2 A1
Tuuli Tsahkna
58073001
[email protected]
2 (2)
Tellija: Mailema OÜ Töö nr 85
Töövõtja: OÜ GEPA MAA – JA EHITUSKORRALDUS
RETTER-i registreeringu nr: EP10766134-0001, EG10766134-
0001, EH10766134-0001, EJ10766134-0001, EK10766134-
0001,
EO10766134-0001.
RETTER-i registreeringu kuupäev: 19.03.2003
TARTUMAA, LUUNJA VALD, SAVIKOJA KÜLA
Metsandiku
maaüksuse detailplaneering
Koostaja: OÜ Gepa Maa- ja ehituskorraldus
Vahur Nõgene
Vastutav spetsialist Kati Soonvald /maastikuarhitekt/
Tartu 2011-2019
Viljandi mnt 13 registrikood 10766134
50412 Tartu konto nr. 10220016912017 GSM 55 612 600
Tartumaa SEB e-mail:
[email protected]
www.gepa.ee
METSANDIKU maaüksuse detailplaneering
SISUKORD
SISUKORD .....................................................................................................................................2
SELETUSKIRI...............................................................................................................................3
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ...............................................................................3
2. PLANEERINGU EESMÄRK JA ANDMED PLANEERINGUALA KOHTA....................3
3. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID ......................3
4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSKAART ...................................................3
5. PLANEERINGULAHENDUS ..................................................................................................3
5.1. OLEMASOLEV OLUKORD .........................................................................................................3
5.2 PLANEERINGUALA KRUNTIMINE ..............................................................................................4
5.3 KRUNDI EHITUSÕIGUS ..............................................................................................................4
5.4 KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE ..................................................................................4
5.5 LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS .........................................................................................5
5.6 EHITISTE VAHELISED KUJAD....................................................................................................5
5.7 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED ....................................................................................5
5.8 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED ...................................................................5
5.9 TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE ASUKOHAD .........................................................................6
5.9.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON .......................................................................................6
5.9.2 TULETÕRJEVEEVARUSTUS ......................................................................................................6
5.9.3 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE .................................................................................................6
5.9.4 ELEKTRIVARUSTUS .................................................................................................................6
5.9.5 KÜTE .......................................................................................................................................7
5.9.6 SIDEVARUSTUS ........................................................................................................................7
5.10 KITSENDAVAD KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS7
5.11 SERVITUUTIDE JA SUNDVALDUSE SEADMISE MÄÄRAMISE VAJADUS ..................................7
5.12 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ..........................................8
5.13 MUUD SEADUSTEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI
KITSENDUSED NING NENDE ULATUS ...............................................................................................8
5.14 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ............8
5.15 PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED ........................................................................8
6. KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE JA KOOSKÕLASTUSED ....................................10
7. GRAAFILINE OSA .................................................................................................................11
JOONIS 1. SITUATSIOONISKEEM M 1:10 000 ...............................................................................12
JOONIS 2. OLEMASOLEV OLUKORD M 1:1000 ............................................................................13
JOONIS 3. PÕHIJOONIS M 1:1000 .................................................................................................14
JOONIS 4 MAAKASUTUS M 1:1000 ..............................................................................................15
JOONIS 5. TEHNOVÕRKUDE JOONIS M 1:1000 ............................................................................16
OÜ Gepa Maa- ja ehituskorraldus 2
METSANDIKU maaüksuse detailplaneering
SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostamise alus
Käesoleva detailplaneeringu koostamise aluseks on Luunja Vallavalitsuse 25.
Augusti 2011 korraldus nr 151 ja sama korralduse lisana kinnitatud Metsandiku
maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad.
2. Planeeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta
Planeering koostatakse Luunja vallas Savikoja külas asuvale Metsandiku
maaüksusele (katastritunnus 43201:002:0287, pindala 4,32 ha, sihtotstarbega
maatulundusmaa kohta.
Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda maaüksuse jagamist elamumaa
kruntideks ning maa sihtotstarbe muutmine.
3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid
Luunja valla üldplaneering;
Metsatuka kinnistu detailplaneering (kehtestatud 15.05.2008.a Luunja
vallavolikogu otsusega nr 7-8.3);
Mäepõllu maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 24.04.2008.a Luunja
vallavolikogu otsusega nr 6-6).
Metsandiku kinnistu müratasaeme mõõteprotokoll nr TL2019/M001-
TL2019/M002
Detailplaneeringuala tehnovõrkude lahendamisel võeti arvesse tehnovõrkude
valdajatelt saadud tehnilisi tingimusi.
4. Detailplaneeringu koostamise aluskaart
Detailplaneeringu aluskaardina on kasutatud OÜ Gepa Maa- ja Ehituskorralduse
poolt august 2007 mõõdistatud ning koostatud ja 13.10.2016 aktualiseeritud geodeetilist
alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr 66, geodeetiliste ja kartograafiliste tööde
tegevuslitsents 448 MA).
5. Planeeringulahendus
5.1. Olemasolev olukord
Planeeringuala piirneb alljärgnevate kinnistutega:
Põhjast 22253 Rõõmu-Viira tee
Idast 4444 Aovere-Luunja tee
Lõunast Pajuurva (katastritunnus 43201:002:0072, sihtotstarve
maatulundusmaa - 100%, pindala 2,84 ha) ja Põlluääre (katastritunnus
43201:002:0305, sihtotstarve elamumaa – 100%, pindala 17783 m²)
maaüksustega
OÜ Gepa Maa- ja ehituskorraldus 3
METSANDIKU maaüksuse detailplaneering
Läänest Metsatuka maaüksusega (katastritunnus 43201:002:0284, sihtotstarve
maatulundusmaa – 100%, pindala 1,6 ha)
Planeeringuala on söötis põllumaa, mis praeguseks on kaetud osaliselt võsaga.
Planeeringuala on loode-kagusuunalise langusega, kõrguste vahe planeeringualal on 4,38
m (min 52,50, max 56,88). Põhjaservas kulgev maantee on u 6,5 m laiune kahesuunaline
pinnatud kruusatee. Idaservas kulgev maantee on u 7 m laiune kahesuunaline
asfaltkattega tee. Olemasolevad kommunikatsioonid ning mahasõit planeeringualal
puuduvad.
5.2 Planeeringuala kruntimine
Planeeringuga nähakse ette Metsandiku maaüksuse jagamine 16 eraldiseisvaks
krundiks. Täpsem info on ära toodud detailplaneeringu põhijoonisel (vt joonis nr 3)
5.3 Krundi ehitusõigus
Planeeringuga määratakse kruntide ehitusõigus, millega määratletakse:
1. krundi kasutamise sihtotstarve
2. hoonete suurim lubatud arv krundil
3. hoonete suurim lubatud ehitusalane pindala krundil
4. hoonete suurim lubatud kõrgus krundil
Kruntide ehitusõigused on ära toodud detailplaneeringu põhijoonisel olevas tabelis (vt
joonis nr 3)
Märkus: Kruntide pindalad täpsustatakse katastrimõõdistamise käigus.
5.4 Krundi hoonestusala piiritlemine
Kruntide hoonestusalad, st krundi osad, kuhu võib ehitada krundi ehitusõigusega lubatud
hooneid. Tuleohutuse tagamiseks tuleb pidada kinni kehtivast seadusandlusest.
Detailplaneeringuga lubatud minimaalne tulepüsivusklass on TP 3. Tulepüsivusklassi TP
3 kuuluv ehitis tuleb püstitada kinnistu piirist vähemalt 4 m kaugusele (v.a POS 16, kus
planeeritakse hoone tänava äärde detailplaneeringus märgitud kohta). Ehitistevahelised
minimaalsed tuleohustuskujad on TP 3 klassi kuuluvatel hoonetel 8 m. Ehitusprojektide
koostamisel arvestada Majandus- ja taristuministri määrusega nr 97 "Nõuded
ehitusprojektile". Planeeritaval alal tuleb tagada vajalik viidastus, mis juhataks
veevõtukohtadeni. Planeeringualale rajatavate ehitiste tuleohutust tagavate süsteemide
valik esitatakse täpsemalt projekteerimise kaigus.
Hooned püstitada vähemalt 4 m kaugusele krundi piirist v.a. pos 16, kus hoone
paigutada tänava äärde planeeringus näidatud asukohta..
Elamumaa ning pos 16 kruntidel määratud kohustuslik ehitusjoon ehk siis
kindlaks määratud kaugus krundi tänavapoolsest piirist, üldjuhul 8 m kaugusele tänavast,
v.a. pos 16 ehitusjoon tänava ääres.
OÜ Gepa Maa- ja ehituskorraldus 4
METSANDIKU maaüksuse detailplaneering
5.5 Liiklus- ja parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeringualale on lahendatud Rõõmu-Viira kõrvalmaanteelt uue
rajatava mahasõidu kaudu. Uue mahasõidu rajamiseks koostada seadusaktidele vastav
projekt, mis tuleb kooskõlastada Maanteeameti lõuna regiooniga.
Planeeritud tee on tupiktee, mille lõpus asub ringtee. Planeeritud tee on kahesuunaline.
Sõidukite liiklumissuunad on ära toodud planeeringu joonisel nr 3. Sõidutee katendi laius
6,5m. Kõnniteid eraldi ei ole planeeritud, kuna antud teed hakkavad kasutama ainult
planeeringuala elanikud ning piirneva katastriüksuse nr
43201:002:0284 Metsatuka omanik, siis teele ei tule suurt koormust. Lisaks on
planeeritud 3,5 m laiune pos 11 kuni Aovere-Luunja tugimaanteeni nr 44, mida on
erandkorras lubatud kasutada päästetehnikaga liikumiseks. Sõiduteed on planeeritud
tolmuvaba kattega (asfalt).
Planeeritud juurdepääsu teed hooneteni on planeeritud 3,5 m laiustena, mis
lõppevad parkimisalaga. Parkimisalad peavad tagama koha vähemalt kahele autole.
Juurdepääsuteed ja krundisisesed parkimiskohad on planeeritud tolmuvaba kattega
(sillutiskivide või asfaltkattega).
Lisaks on ära näidatud ka võimalik/perspektiivne kergliiklustee asukoht
riigimaanteede ääres, mis lahendatakse servituudi seadmisega kruntidele.Kergliiklustee
on planeeritud tolmuvaba (asfaltkattega).
5.6 Ehitiste vahelised kujad
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutuse klasside ja
hoonete vaheliste kujadega vastavalt kehtivale seadusandlusele. Planeeritavate hoonete
minimaalseks tulepüsivusklassiks on TP3. Ehitistevahelised minimaalsed
tuleohustuskujad on TP 3 klassi kuuluvatel hoonetel 8 m.
5.7 Olulisemad arhitektuurinõuded
Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded on ära toodud detailplaneeringu põhijoonisel
olevas tabelis (vt joonis nr 3)
5.8 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Planeeringuala on enamuses lage söötis põllumaa. Osaliselt on planeeringualale
kasvanud võsa. Teekaitsevööndisse jääv kõrghaljastus tuleb säilitada. Kogu ala
heakorrastada, rajada madalhaljastus - istutada ilupuid, -põõsaid ja taimi, mille liike ja
asukohti käesolev planeering ei reguleeri. Lisaks on ette nähtud võimalikud
kõrghaljastusega alad. Kuigi vastavalt planeeringu lisale (Metsandiku kinnistu
müratasaeme mõõteprotokoll nr TL2019/M001- TL2019/M002) on liiklusmüra tase
Metsandiku maaüksusel piirnormides, on planeeringuga antud kinnistute omanikele
võimalus rajada kõrghaljastuse alale mõra tõkestamiseks 2-3 realine kuusehekk, mis on
toodud planeeringujoonisel nr 3. Joonisel näidatud müratõke on planeeritud
kergliiklusteest minimaalselt 1m kaugusel. Soovitatav on rajada müratõke alates sellest
piirist kaugemale, planeeringuala keskme suunas (Rõõmu-Viira kõrvalmaaantee poolne
müratõke).
Võimaliku kõrghaljastuse kaugus riigimaanteede katendi servast peab olema
minimaalselt 20 m v.a. müratõke. Kõrghaljastuse liigilist koosseisu käesolev planeering
OÜ Gepa Maa- ja ehituskorraldus 5
METSANDIKU maaüksuse detailplaneering
ei reguleeri. Vastavalt Maanteeameti ja Tervisekaitsetalituse 2014.a peetud
kirjavahetusele on võimalik rajada igihaljas looduslik müratõke (2-3 realine kuusehekk)
10 m kaugusele sõiduee katendi servast (kirjavahetus lisatud detailplaneeringu lisasse).
Vertikaalplaneerimisega on lubatud olemasolevat maapinna kõrgust muuta, kuid
vertikaalplaneerimisega tuleb tagada, et sademeveed ei valguks naaberkinnistutele.
5.9 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Tehnovõrkude lahendamisel on aluseks võetud vastava võrguvaldaja poolt
väljastatud tehnilised tingimused. Tehnilised tingimused on esitatud planeeringu lisas.
Tehnovõrkude vahelised kujad määratakse ehitusprojektis. Planeering näeb ette
tehnovõrkude rajamise alljärgnevalt:
5.9.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Hoonete joogiveega varustamiseks rajatakse planeeringualale puurkaev (Pos-le
15, mille sanitaarkaitsevöönd on 10 m (puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamist
tõendavad dokumendid on planeeringu lisas)).
Reoveekanalisatsioon on lahendatud planeeringualale rajatava reoveepuhasti
baasil (Pos-le 14). Peale puhastusprotsessi juhitakse puhastatud reovesi planeeringuala
põhjaosas asuvasse maaparandussüsteemi eesvoolu kraavi (Metsandiku maaüksusel
asuva truubi ette kaevata uus kraav).
Põhjavee võtuks (veevõtt ületab 5 m³/d) ja heitvee juhtimiseks suublasse (kraavi)
on vaja vee erikasutusluba (alus: veeseadus § 8 lg 2 p 2 ja 4). Heitvee juhtimisel
veekokku tuleb tagada reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise
kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende
nõuete täitmise kontrollimise meetmed vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.11.2012
määrusele nr 99 ´´Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta
esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete
täitmise kontrollimise meetmed.´´
5.9.2 Tuletõrjeveevarustus
Tuletõrje veevarustuseks on ette nähtud Pos 15 rajatava tuletõrje veevõtumahuti
rajamine, mille maht on 72 m³.
Tagatud peab olema aastaringne vee kättesaadavus nõutud mahtudes. Nimetatud
veevõtukoht peab vastama seaduses ette nähtud nõuetele ( EVS 812).
Tuletõrje veevõtu koha planeerimisel arvestada kehtivast seadusandlusest
tulenevate nõuetega.
5.9.3 Sademevete ärajuhtimine
Sademeveed juhtida vertikaalplaneerimisega hoonetest ja muudest ehitistest
(kaevud, puhastid,sõiduteed jms) eemale ja immutada krundisiseselt või juhtida avalike
teede äärsetele aladele, kus see tuleb immutada teemaa siseselt. Mitte suunata sadevett
naaberkinnistutele.
OÜ Gepa Maa- ja ehituskorraldus 6
METSANDIKU maaüksuse detailplaneering
5.9.4 Elektrivarustus
Elektrivarustuse planeerimisel on arvesse võetud OÜ Jaotusvõrgu Tartu piirkonna
väljastatud tehniliste tingimustega nr 195043 (planeeringu lisades) ning Elektrilevi
tehnilised tingimused nr 323893 .
Planeeringuala objektide elektrivarustus on planeeritud ümberpaigutatava
Metsatuka 15/0,4 kV alajaama baasil. Ümbertõstetav alajaam on planeeritud ringtee
keskel asuva üldmaale. Alajaama KP toide planeeritud kaabelliinina hargnemisega
demonteeritava Metsatuka mastalajaama mastilt. Uuest planeeritud alajaamast nähakse
ette uutele objektidele välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid.
Objektide elektrivarustuseks planeeritakse kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja
jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeeritakse tarbijate kruntide piiridele soovitavalt
mitmekohalistena teealasse kohtadesse kus nad on alati vabalt teenindatavad.
Elektritoide liitumiskapist objekti peajaotuskilpi on planeeritud maakaabliga. Nähakse
ette võimalus lähikonnas asuvate olemasolevate tarbijate võrguühenduste
ümberühendamiseks uue alajaama toitele (KP kaabelliini kõrvale avaliku maantee
äärde).
5.9.5 Küte
Tsentraalse soojatrassiga ühinemist ei ole ette nähtud ja hoonete kütmine toimub
lokaalselt. Kütteliiki pole planeeringuga kindlaks määratud. Keelatud on kasutada olulist
saastet tekitavaid kütteaineid nagu kivisüsi, brikett ja kütteõli.
5.9.6 Sidevarustus
Käesoleva planeeringuga ette ei nähta. Vajadusel lahendada eraldi projektiga.
5.10 Kitsendavad keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu
elluviimiseks
Planeeritavale krundile kehtib prügikonteineri(te) paigutamise nõue. Asukohad on
ära näidatud planeeringu joonisel 3. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele
normatiividele ja seadusandlusele. Sorteeritud jäätmed tuleb koguda vastavatesse
kinnistesse prügikonteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed koguda vastavalt kehtivatele
eeskirjadele. Olmejäätmete äravedu korraldada jäätmeluba omavate firmade kaudu.
Maantee valdajal ei ole kohustust müra leevendamiseks, juhul kui müra ületab
normmürataset tulevikus. Mürataseme leevendamise võimalus on asjast huvitatud isikul
– krundiomanikul. Planeeringuga on ette nähtud kõrghaljastuse rajamise võimalused, mis
takistavad müra jõudmist elamuteni.
5.11 Servituutide ja sundvalduse seadmise määramise vajadus
Käesoleva planeeringuga määratletakse servituutide seadmise ning sundvalduse seadmise
vajadus, mille asukohad on ära näidatud planeeringu joonisel 4 .
Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/isik liik
Pos 12,15, 16,Röömu- Elektrilevi OÜ Liiniservituut
Viira kõrvalmaantee nr
2253, Aovere-Luunja
OÜ Gepa Maa- ja ehituskorraldus 7
METSANDIKU maaüksuse detailplaneering
tugimaantee nr 44,
Metsaveere
(katastriüksus nr
43201:001:1284),
Metsatuka (katastriüksus
nr 43201:001:1270)
Pos 1-Pos 6, Pos 11, Pos Kohalik omavalitsus või riik, sundvalduse seadmise
13, Pos 14, Pos 16 Maanteeamet vajadus (planeeritud
kergliiklustee teenindava
maa osas)
5.12 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste aluseks on Eesti standard EVS 809-
1:2002.
Kuritegevuse riskide vähendamiseks tuleks era-ala selgelt eristada ja piirata.
Soovitav on välisvalgustus. Sissemurdmisriske vähendavad vastupidavast materjalist
ukse- ja aknaraamid, lukud, uksed, aknad ja klaasid. Eelistada tuleks atraktiivseid
materjale ja värve. Eraautode parkimine vahetult elamute ees vähendab autodega seotud
kuritegude riske. Atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur ja kõnniteed suurendavad
peremehetunnet ja vähendavad seega nii kuriteohirmu kui ka vandalismiaktide ohtu.
Kuritegevust vähendab üldkasutatavate alade korrashoid ja nende jälgitavus eemalt.
Üldkasutatavate paikadele juurdepääsu piiramine (muutmine ühiskasutuses olevateks
aladeks) vähendab hirmu ja vägivalla akte.
5.13 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi
kitsendused ning nende ulatus
Peamiseks kinnisomandi kitsendajaks on teede kaitsevööndid ning planeeritavate
tehnovõrkude kaitsevööndid. Kõrval- ning tugimaantee teekaitsevööndisse jäävate
tehnovõrkude ning muude rajatiste ja ehitiste rajamisel koostada projektid, mis
kooskõlastada Maanteeameti Lõuna regiooniga. Uue mahasõidu rajamiseks koostada
seadusaktidele vastav projekt, mis tuleb kooskõlastada Maanteeameti lõuna regiooniga.
Kitsendavate objektide ulatus on ära näidatud planeeringu joonistel.
5.14 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahju. Tuleb tagada, et
kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul kui
planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud
hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
5.15 Planeeringu rakendamise võimalused
Krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Detailplaneeringukohase
teedevõrgu, tehnilise infrastruktuuri väljaehitamise kohta sõlmivad huvitatud isik(ud) ja
OÜ Gepa Maa- ja ehituskorraldus 8
METSANDIKU maaüksuse detailplaneering
Luunja Vallavalitsus pooltevahelise kokkuleppe enne käesoleva detailplaneeringu
kehtestamist.
Planeeringu kehtestamisega kohustub maaomanik andma tee ja üldmaa krundid
pärast planeeringukohast väljaehitamist Luunja valla omandisse, mille kohta sõlmitakse
vastav notariaalne leping. Seni kuni planeeritud kergliiklustee ei ole välja ehitatud ja
vallale üle antud, tuleb igal krundi omanikul, kelle krundi sisse see jääb, selle ala eest
oma krundi piires hoolt kanda (eelkõige niitmine). Kokkuvõtvalt:
Planeeringust Huvitatud isik on kohustatud omal kulul välja ehtima
detailplaneeringuga kavandatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, haljastuse,
välisvalgustuse ning tehnorajatised (sh elektrivarustus, puurkaev ja reoveepuhasti koos
torustikuga, sademeveekanalisatsioon või sademeveekraavid ja –truubid) ning avaliku
haljasala.
Huvitatud isik on kohustatud peale avalikult kasutatavate rajatiste väljaehitamist ja
vastavate kasutuslubade väljastamist võõrandama vallale tasuta detailplaneeringukohased
avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatised ja avalikult kasutatavad kinnistud
(transpordimaa, üldkasutatav maa).
Avalikult kasutatavad rajatised tuleb välja ehitada enne hoonete ehitustegevuse
alustamist. Vald ei väljasta ehituslubasid detailplaneeringualale planeeritud hoonete
ehitamiseks enne detailplaneeringujärgsete avalikult kasutatavate rajatiste väljaehitamist,
vastavate kasutuslubade väljastamist ja avalikule kasutatavate kinnistute vallale
võõrandamist.
Enne detailplaneeringu kehtestamist lepitakse kokku avalikult kasutatavate rajatiste
väljaehitamisega seotud kohustuste täpsemas sisus, sh tähtajad ja sõlmitakse
vastavasisuline notariaalne leping.
5.16 Müra ja selle tõkestamine
Riigiteede liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on hinnatud vastavalt
keskkonnaministri 01.01.2017 jõustunud määrusele nr 32 ning selle kohta on koostatud
Metsandiku kinnistu müratasaeme mõõteprotokoll nr TL2019/M001- TL2019/M002.
Selle alusel vastab müratase Metsandiku maaüksusel Eesti Vabariigis elamualadele
kehtestatud piirnormidele. Kohustust leevendavate meetmete rakendamiseks enne
elamuala väljaehitamist ei kaasne. Müra tõkestamise võimalused on antud seletuskirja
puntis 5.8.
OÜ Gepa Maa- ja ehituskorraldus 9
METSANDIKU maaüksuse detailplaneering
6. Kooskõlastuste kokkuvõte ja kooskõlastused
Kooskõlastatav Kooskõlas- Kooskõlastaja Kooskõlastuse Märkused
asutus või ettevõte tuse nimi ja amet originaali
kuupäev ja asukoht
number
Põllumajandusamet 19.10.2011 Hannes Puu Lisades Kõrghaljastus
Tartu keskus Nr 14- juhataja dreenkogujale
planeeringuala ja
1.12/1134 Pajuurva kinnistu
(katastritunnus
43201:002:0072) piiril ei
tohi olla
lähemal kui 10m (pajud ja
paplid 20 m).
Keskkonnaaamet 20.10.2011 Rainis Uiga Lisades
Jõgeva-Tartu regioon Nr JT 6- juhataja
5/31343-2
Maanteeamet 13.04.2012 Janar Taal Lisades
Lõuna regioon Nr 15-2/12- Direktori
00191/058 asetäitja
Eesti Energia AS 02.04.2012 Tatjana Tehnovõrkude
Jaotusvõrk OÜ Nr Borševitskaja joonisel
Arendus- 0558210636
ehitusosakond Koostöö
uuendatud
Päästeameti Lõuna 04.04.2012 Pjotor Tehnovõrkude
Päästekeskus Nr K-PV711 Vorobjov joonisel
Insenertehniline Koostöö
büroo uuendatud
Tervisekaitseamet 16.07.2014 Andrei Lisades
nr Smirnov
/9.3-1/4846 Direktor
OÜ Gepa Maa- ja ehituskorraldus 10
METSANDIKU maaüksuse detailplaneering
7. Graafiline osa
Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:10 000
Joonis 2. Olemasolev olukord M 1:1000
Joonis 3. Põhijoonis M 1:1000
Joonis 4. Maakasutuse joonis M 1:1000
Joonis 5. Tehnovõrkude joonis M 1:1000
OÜ Gepa Maa- ja ehituskorraldus 11
METSANDIKU maaüksuse detailplaneering
Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:10 000
OÜ Gepa Maa- ja ehituskorraldus 12
METSANDIKU maaüksuse detailplaneering
Joonis 2. Olemasolev olukord M 1:1000
OÜ Gepa Maa- ja ehituskorraldus 13
METSANDIKU maaüksuse detailplaneering
Joonis 3. Põhijoonis M 1:1000
OÜ Gepa Maa- ja ehituskorraldus 14
METSANDIKU maaüksuse detailplaneering
Joonis 4 Maakasutus M 1:1000
OÜ Gepa Maa- ja ehituskorraldus 15
METSANDIKU maaüksuse detailplaneering
Joonis 5. Tehnovõrkude joonis M 1:1000
OÜ Gepa Maa- ja ehituskorraldus 16