Registrikood 10171636
Riia 35, Tartu 50410
Tel.: 730 0310
[email protected]
TÖÖ NR 2019-
2019-199
Asukoht (L-Est’97) X 6404600
Y 665000
VÕRUMAA
VÕRUMAA
RÕUGE VALD
SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
(varu arvutus seisuga 01.02.2020)
ARUANNE KAHES KÖITES
I köide. Tekst ja tekstilisad
Tellija: EMG ARENDUS OÜ
Töö täitja: KOBRAS AS
Juhataja: URMAS URI
Geoloog: TANEL MÄGER
Geoloog: URMAS URI
Geoloog: /allkirjastatud LIINA ORDLIK
digitaalselt/ EMG Arendus OÜ
TARTU 2020
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
ANNOTATSIOON
Tanel Mäger, Urmas Uri, Liina Ordlik. Võrumaa, Rõuge vald, Sänna küla, Sänna uuringuruumi
geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.02.2020). Kobras AS (Riia 35, 50410 Tartu) ja EMG
Arendus OÜ (Vana-Narva mnt 11b, 74604 Kiiu alevik), 2020.
Aruanne kahes köites. Tekst 20 lk, 14 tekstilisa, 3 graafilist lisa (üheteistkümnel lehel). Kobras AS, EMG
Arendus OÜ, Maa-amet, EGF.
Sänna uuringuruum asub Võrumaal Rõuge valla Sänna küla maadel Sänna karjääri kinnistul
(katastriüksuse tunnus 69701:003:0150, maa sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%, pindala 4,90 ha)
ning Rõuge metskond 19 kinnistul (katastriüksuse tunnus 69701:003:0620, maa sihtotstarve on
maatulundusmaa 100%, pindala 42,18 ha), Eesti baaskaart 1:50 000 kaardilehel 5421. Sänna
uuringuruumi teenindusala pindala on 17,44 ha.
EMG Arendus OÜ tellimisel teostati alltöövõtu korras Võrumaal Rõuge vallas Sänna külas Sänna
uuringuruumi geoloogiline uuring. Käesoleva töö käigus viidi 2019. aasta novembris läbi Sänna
uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja koostati topograafiline plaan mõõtkavas
1:1000. Uuringu käigus puuriti 2019. aasta oktoobris Sänna uuringuruumi 16 puurauku ning võeti 35
proovi kasulikust kihist.
Maavaravaru arvutati Sänna uuringuruumis aktiivse tarbevaru kategoorias nelja plokina:
• plokk 1 (tehnoloogilise liiva varu ülalpool põhjavee taset) 9,18 ha pindalal 342 tuh m3;
• plokk 2 (tehnoloogilise liiva varu allpool põhjavee taset) 9,18 ha pindalal 555 tuh m3;
• plokk 3 (täiteliiva varu ülalpool põhjavee taset) 11,39 ha pindalal 444 tuh m3;
• plokk 4 (täiteliiva varu allpool põhjavee taset) 1,29 ha pindalal 61 tuh m3.
Sänna uuringuruumi liiv vastab tehnoloogilise liiva ja täiteliiva nõuetele:
• tehnoloogiline liiv (plokk 1, varu ülalpool põhjavee taset) – SiO2 sisaldus on 95,60%, Al2O3 sisaldus
on 2,25% ning Fe2O3 sisaldus on 0,23%;
• tehnoloogiline liiv (plokk 2, varu allpool põhjavee taset) – SiO2 sisaldus on 95,84%, Al2O3 sisaldus
on 2,31% ning Fe2O3 sisaldus on 0,15%;
• täiteliiv (plokk 3, varu ülalpool põhjavee taset) – kruusa sisaldus on 0,0% ning savi- ja
tolmuosakeste sisaldus on 7,2%;
• täiteliiv (plokk 4, varu allpool põhjavee taset) – kruusa sisaldus on 0,0% ning savi- ja tolmuosakeste
sisaldus on 6,0%.
Võtmesõnad: Võrumaa, Rõuge vald, Sänna küla, Sänna liivamaardla, Sänna uuringuruum, plokk,
tehnoloogiline liiv, täiteliiv, lõimis, aktiivne tarbevaru.
Geoloog: Tanel Mäger
Kobras AS
Geoloog: Liina Ordlik
EMG Arendus OÜ
KOBRAS AS 2
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
SISUKORD
Tekst
Lk
1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4
2. ÜLDANDMED SÄNNA UURINGURUUMI KOHTA ........................................................................... 5
2.1. Geograafiline asend .................................................................................................................. 5
2.2. Geomorfoloogiline ehitus .......................................................................................................... 5
2.3. Geoloogiline ehitus .................................................................................................................... 5
2.4. Geoloogiline uuritus .................................................................................................................. 6
3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD.................................................................................................... 7
4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS ............................................................................................ 9
4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ......................................................................................... 10
4.2. Varu arvutus ............................................................................................................................ 13
4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................................... 16
4.4. Mäendustingimused ................................................................................................................ 16
5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE................................................................................................... 17
5.1. Uuringu keskkonamõju hinnang .............................................................................................. 17
5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .................................................................. 17
6. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 19
7. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 20
Tekstilisad
1. Puuraukude kataloog. Lisa 1 ........................................................................................................... 22
2. Puuraukude kirjeldused. Lisa 2 ....................................................................................................... 23
3. Sänna uuringuruumi loodusliku materjali lõimis. Lisa 3 .................................................................. 33
4. Sänna uuringuruumi täiteliiva lõimis. Lisa 4 .................................................................................... 34
5. Sänna uuringuruumi tehnoloogilise liiva silikatkoostis. Lisa 5 ......................................................... 35
6. Laboriproovide katseprotokollide koopiad. Lisa 6 ........................................................................... 36
7. Topotööde seletuskiri. Lisa 7........................................................................................................... 39
8. Maavaralasundi ja katendi keskmiste paksuste arvutuse tabel. Lisa 8........................................... 41
9. Varu arvutuse programmi sisestatud arvnäitajate tabelid. Lisa 9 ................................................... 42
10. Koopia geoloogilise uuringu loast L.MU/332194, 29.11.2018. Lisa 10 ......................................... 44
11. Puuraukude likvideerimise akt. Sänna uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti
heakskiitmine. Keskkonnaameti maapõuebüroo korraldus 1-3/19/2406, 18.12.2019. Lisa 11 .... 47
12. EMG Arendus OÜ tellimiskiri 09.09.2019 ja arvamus tehtud tööde kohta 20.02.2020. Lisa 12 ... 56
13. Sänna liivamaardla registrikaardi projekt. Lisa 13......................................................................... 59
14. Fotode kataloog. Lisa 14 ............................................................................................................... 62
15. Võru maakonna Sänna liivamaardla registrisse kandmine. Maa-ameti peadirektori käskkiri
xx.xx.2020 nr 1-x/xx/xxx. Lisa 15 ....................................................................................................xx
Graafilised lisad
1. Sänna uuringuruumi varasema geoloogilise uurituse plaan, mõõtkava 1:1000. Lisa 1.
2. Sänna uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan, mõõtkava 1:1000. Sänna uuringuruumi
asukohaskeem, mõõtkava 1:50 000 (Eesti baaskaardi leht 5421). Lisa 2.
3. Geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni IX – IX’, mõõtkava horisontaalne 1:1000, vertikaalne 1:200
ja leppemärgid geoloogilistel läbilõigetel (üheksal lehel). Lisa 3.
KOBRAS AS 3
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
1. SISSEJUHATUS
Kobras AS viis EMG Arendus OÜ tellimuse alusel alltöövõtu korras (tekstilisa 12) ja vastavalt
geoloogilise uuringu loale L.MU/332194, mis on välja antud 29.11.2018 Keskkonnaameti poolt (tekstilisa
10), läbi Sänna uuringuruumi geoloogilise uuringu. Töö tulemusi on tellija poolt kontrollinud EMG
Arendus OÜ geoloog Liina Ordlik.
Töö eesmärgiks oli välja selgitada Sänna uuringuruumi (joonis 1) liiva varu maht ning kvaliteet, et
taotleda maavara kaevandamise luba. Sänna uuringuruum asub Võrumaal Rõuge vallas Sänna küla
maadel Sänna karjääri kinnistul (katastriüksuse tunnus 69701:003:0150, maa sihtotstarve on
mäetööstusmaa 100%, pindala 4,90 ha) ning Rõuge metskond 19 kinnistul (katastriüksuse tunnus
69701:003:0620, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 42,18 ha). Kinnistute omanik on
Eesti Vabariik. Sänna uuringuruumi teenindusala pindala on 17,44 ha. Uuringuruumi teenindusalal oli
uuringu läbiviimise ajal tegemist osaliselt korrastamata endise karjääriga ning osaliselt metsamaaga.
Sänna uuringuruum piirneb läänest Sänna-Luhametsa-Tsooru riigi kõrvalmaantee nr 25110
kaitsevööndiga. Edela suunas jätkub Sänna karjääri katastriüksus ning ülejäänud ilmakaartes jätkub
Rõuge metskond 19 katastriüksus (graafiline lisa 2. Sänna uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan).
Käesoleva aruande koostamise käigus viidi läbi järgmised tööd:
1. Sänna uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja topograafilise plaani koostamine
mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 2. Sänna uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan).
2. Puuraukude puurimine.
3. Laboratoorsed tööd.
Aruanne esitatakse keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale (Maa-ametile) läbi
vaatamiseks ja varu kinnitamiseks.
Joonis 1. Sänna uuringuruumi teenindusala asendiskeem (aluskaart Maa-amet).
KOBRAS AS 4
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
2. ÜLDANDMED SÄNNA UURINGURUUMI KOHTA
2.1. Geograafiline asend
Sänna uuringuruum asub Viljandimaa edelaosas Võru linnast ca 16 km edela suunas Rõuge vallas
Sänna külas Sänna karjääri kinnistul (katastriüksuse tunnus 69701:003:0150) ja Rõuge metskond 19
kinnistul (katastriüksuse tunnus 69701:003:0620), Sänna-Luhametsa-Tsooru riigi kõrvalmaanteest nr
25110 (katastriüksuse tunnus 69701:003:0005, maa sihtotstarve on transpordimaa) ca 30 m kaugusel
idas. Sänna uuringuruumi teenindusala keskosa geograafilised koordinaadid on 57°45’09’’ pl ja
26°46’18’’ ip ning uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5421
(graafiline lisa 2. Sänna uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan).
Lähim majapidamine asub Sänna uuringuruumist ca 320 m kaugusel lõuna suunas Tamme kinnistul
(katastriüksuse tunnus 69701:003:1071, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 3,37 ha).
Sänna uuringuruumist ca 200 m kaugusel ida ja põhja suunas asub poolkaare kujuliselt Pärlijõgi
(keskkonnaregistri kood VEE1155700), mis algab Lätist ning kulgeb kiirevoolulisena Haanja kõrgustikult
Võru-Hargla nõkku, kus ühineb Mustjõega (Timm, H., Järvekülg, R., Pall, P., Vilbaste, S. Eesti jõed.
Kirjastus Varrak. Tallinn, 2019) [1].
2.2. Geomorfoloogiline ehitus
Maastikuliselt paikneb Sänna uuringuruum Võru-Hargla nõo ja Haanja kõrgustiku piirialal. Võru-Hargla
nõo läänepoolne osa (Hargla nõgu) on osa jääaegade-eelsest suuremast lavamaast, mis ulatus Sakala
kõrgustikuni. Hargla nõol on suures osas lavamaa iseloom säilinud: sellel on õhuke pinnakate ja liustiku
poolt kulutatud aluspõhi. Lavamaale tüüpiliselt on tektooniliste lõhede kohal aluspõhja lõikunud jõeorud
(Arold, I. Eesti Maastikud. TÜ Geograafia Instituut. Tartu, 2005) [2]. Sänna uuringuruum asub Pärlijõe
oru läänenõlval. Maapinna absoluutne kõrgus uuringuruumi piirkonnas jääb vahemikku 70,3 – 84,0 m.
2.3. Geoloogiline ehitus
Sänna uuringuruumi geoloogilise ehituse kirjeldus on antud käesoleva töö käigus 2019. aasta oktoobris
puuritud 16 puuraugu (PA-1 kuni PA-16, sügavusega 3,5 – 20,0 m) andmete põhjal.
Sänna uuringuruumi kattekihi moodustab liivasegune kasvukiht (muld) paksusega 0,1 – 0,2 m,
keskmine paksus on 0,1 m. Kattekiht puudub osaliselt endise korrastamata karjääri maa-alal.
Sänna uuringuruumi kasuliku kihi moodustab glatsiofluviaalne liiv (fIIIjr3) paksusega 1,8 m
(PA-9) – 19,9+ m (PA-4), keskmine paksus on 5,0 m ning osaliselt selle lamamis asuv murenenud Kesk-
Devoni liivakivi (D2gj) paksusega 3,7 m (PA-12) – 17,0 m (PA-15), keskmine paksus on 9,1 m.
Glatsiofluviaalse liiva kiht puudub osaliselt endise korrastamata karjääri maa-alal, kus see on varasema
kaevandamistegevuse käigus eemaldatud. Uuringuruumi äärmises kirdeosas asub mattunud org, kus
glatsiofluviaalse liiva kihi paksus ületab geoloogilise uuringu loaga määratud uurimissügavust (PA-4).
KOBRAS AS 5
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
Kasuliku kihi lamami moodustab sitkeplastne kirjuvärviline Kesk-Devoni liivsavi (D2gj). Kasuliku kihi
lamamini ei jõutud puuraukudes PA-5, PA-6, PA-8, PA-10, PA-11 ja PA-14, kus sügavuse suunas jätkub
murenenud Kesk-Devoni liivakivi ning PA-4, kus sügavuse suunas jätkub glatsiofluviaalne liiv.
2.4. Geoloogiline uuritus
Sänna uuringuruumi aluspõhja moodustab Kesk-Devoni ladestiku Gauja lademe (D2gj) valkjaskollane
vilgusisaldusega murenenud liivakivi ning lilla- punase- ja hallikirju liivsavi.
Killar, R. Võru Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Sänna II liivakarjääri mäeeralduse seletuskiri. RPI
„Eesti Põllumajandusprojekt“, 1983 [3].
Sänna leiukohas tegi PI „Eesti Maanteeprojekt“ geoloogilise uuringu 1982. aastal. Geoloogilise
uuringuga tehti 10,4 ha suurusel maa-alal 39 puurauku ja 2 kaevandit üldmetraažiga 355 m, kokku võeti
uuringupunktidest 18 pinnaseproovi. 1982. aasta geoloogilise uuringu alusel koostati Sänna II karjääri
pass ja tehnilise rekultiveerimise projekt. Nimetatud dokumentatsiooni alusel taotles Võru Teedevalitsus
1993. aastal maa-ainese kaevandamise luba Sänna karjääri mäeeraldisel.
Geoloogilise uuringu andmetel moodustavad kasuliku kihi peeneteraline liiv ja Devoni liivakivi
murenenud ülemine osa, mis töötlemisel annab peenliiva. Kaevandatava kihi paksus on keskmiselt
6,9 m, mida katab keskmiselt 0,1 m paksune mullakiht. 1983. aasta mäeeraldise seletuskirja andmetel
määrati karjääri varu suuruseks 682 tuh m3 (C2 kategooria), millest kaevandatav varu oli 550 tuh m3.
Kaevandamine oli planeeritud kaheastmeliselt: esimese astmega kaevandatakse Devoni liivakivil lasuv
peenliiv ning teise astmega kaevandatakse murenenud Devoni liivakivi. Põhjavee tase ühtis geoloogilise
uuringu andmetel Pärlijõe veetasemega.
1982. aasta uuringu käigus puuriti Sänna uuringualale puurauke küllaltki suure tihedusega, kuid valdav
osa puurauke olid üsna madalad (sügavus <10 m) ning läbitud intervall on praeguseks enamuses välja
kaevandatud Võru Teede remondi ja Ehituse Valitsuse Sänna II liivakarjääri tegutsemise ajal. Uuringu
kohta puudub teadaolevalt korralikult kasutatav maavara näitajate laborianalüüs, mistõttu 1982. aastal
puuritud puuraukude andmestikku varu arvutusel käesoleva uuringu käigus kasutada ei saa ning
puuraukude kirjeldustes toodud kihtide paksused on üksnes informatiivse väärtusega. Sänna
uuringuruumi lähiümbruse varasem geoloogiline uuritus on esitatud graafilisel lisal 1.
Käesoleva geoloogilise uuringuläbi viimise ajal Sänna leiukoha liiva varu maavaravarude koondbilansis
ei kajastunud (Roosalu, R. Eesti Vabariigi 2018. aasta maavaravarude koondbilansid (seisuga
31.12.2018). Maa-amet. Tallinn 2019) [4]. Kuna keskkonnaregistri maardlate nimistu andmebaasis
Sänna liivamaardla puudub, esitatakse geoloogilise uuringu aruande lisana uue maardla registrikaardi
projekt (tekstilisa 12).
KOBRAS AS 6
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD
Geodeetilised mõõdistustööd tehti 2019. aasta novembris geodeet P. Haiba poolt (graafiline lisa 2.
Sänna uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Täpsemad andmed geodeetilise mõõdistuse kohta
on esitatud topotööde seletuskirjas (tekstilisa 7).
Geoloogilise uuringu käigus puuriti Sänna uuringuruumi 2019. aasta oktoobris 16 puurauku (PA-1
kuni PA-16 sügavusega 3,5 – 20,0 m ja kogumetraažiga 165,8 m (tekstilisa 1 ja 2). Sänna uuringuruumi
2019. aastal puuritud puuraukude vahekaugused on 71,4 – 197,7 m. Kasuliku kihi lamamini jõuti
üheksas puuraugus, kuues puuraugus jätkus murenenud Devoni liivakivi ning ühes augus
glatsiofluviaalse liiva kiht. Puuraugud puuriti keerdpuurimise meetodil puurmasinaga Geomachine
GM100 GL, puurmasin telliti osaühingust REIB. Puuraugud likvideeriti kohe pärast proovide võtmist,
veetaseme mõõtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Puuraukude
likvideerimise kohta koostati akt, mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 11).
Välitöid juhendas geoloog Tanel Mäger.
Proovide võtmine. Puuraukudest võeti kokku 35 proovi. Puuraukudest võeti keskmestatud proovid:
õhukesed erineva koostisega vahekihid, mida ei ole võimalik eraldi kaevandada, on lülitatud üldproovi
koosseisu. Võetud proovid on kahandatud kvarteerimise meetodil labori nõutava kaaluni.
Laboratoorsed uuringud. Laboratoorsed analüüsid tehti Eesti Geoloogiateenistuse laboris Tallinnas,
mille pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega L093. Laboris
määrati liiva lõimis, savi- ja tolmuosakeste ning orgaanika sisaldus (tekstilisa 3). Liiva teralise koostise
määramiseks kasutati sõelasid ava läbimõõduga (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2,
1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063.
Tehnoloogilise liiva kvaliteedi hindamiseks määrati murenenud Devoni liivakivi lühendatud
silikaatkoostis (tekstilisa 5). Proovides määrati järgmiste keemiliste ühendite sisaldus: SiO2, Al2O3,
Fe2O3, CaO, MgO.
Tellija soovil määrati laboris nelja koondproovi filtratsiooni moodul, kaks katset tehti glatsiofluviaalsest
liivast ning kaks katset murenenud Devoni liivakivist.
Sänna uuringuruumi loodusliku materjali lõimis on esitatud tekstilisas 3. Täiteliiva lõimis on toodud
tekstilisas 4 ning tehnoloogilise liiva silikaatkoostis on toodud tekstilisas 5. Laboriproovide
katseprotokollide koopiad on toodud tekstilisas 6.
Kameraaltööde käigus tehti laboriandmete põhjal väliandmete töötlus, hinnati materjali
kasutuskõlblikkust ning arvutati tehnoloogilise liiva ja täiteliiva varu. 2019. aasta oktoobris puuritud
puuraukude andmetele tuginedes joonistati 9 geoloogilist läbilõiget (graafiline lisa 3). Graafilised lisad
on joonestatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2012 abil. Varu arvutamiseks kasutati
programmi AutoCAD Civil 3D 2012 võimalusi, kasutati “Tin Volume” meetodit. Väljatrükil kasutati
printerit Canon TM-300 (A0 värviline).
KOBRAS AS 7
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
Saadud tulemuste usaldusväärsuse analüüs. Uuringu tulemusena saadud andmestikku võib pidada
usaldusväärseks aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks keskkonnaregistri maardlate nimistus.
Puuraukude vahekaugus ning võetud proovide pikkus vastab keskkonnaministri 17.12.2018 määruses
nr 52 esitatud uuringumetoodikale tarbevaru määramiseks. Sügavuti jõuti enamikus puuraukudes
kasuliku kihi lamamini. Uuringuruumi keskosas takistas tehnoloogilise liiva lasundi lamamini jõudmist
materjali veeküllastunud olek. Keerdpuurimise käigus purustas puurmasina šnekk nõrgalt
tsementeerunud liivakivi monoliitse struktuuri, mistõttu peeneteraline veeküllastunud liiv valgus šneki
keerme vahelt välja ning proovi analüüsiks vajaliku materjali hulga kogumine osutus võimatuks.
Uuringuruumi äärmist kirdeosa lõikava mattunud oru alale puuriti üks puurauk (PA-4) ning orus asuva
täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk on kontuuritud Maa-ameti geoloogia kaardirakenduses esitatud info
alusel. Mattunud oru kohta on võimalik täpsemat geoloogilist andmestikku koguda tulevase geoloogilise
uuringu käigus Sänna uuringuruumiga piirnevas Sänna II uuringuruumis (geoloogilise uuringu luba nr
L.MU/332195).
KOBRAS AS 8
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS
Materjali kvalitatiivne iseloomustus on antud ja aktiivne tarbevaru on arvutatud käesoleva töö käigus
Sänna uuringuruumis nelja plokina:
• plokk 1 (tehnoloogilise liiva varu ülalpool põhjavee taset) 9,18 ha pindalal 342 tuh m3;
• plokk 2 (tehnoloogilise liiva varu allpool põhjavee taset) 9,18 ha pindalal 555 tuh m3;
• plokk 3 (täiteliiva varu ülalpool põhjavee taset) 11,39 ha pindalal 444 tuh m3;
• plokk 4 (täiteliiva varu allpool põhjavee taset) 1,29 ha pindalal 61 tuh m3.
Aktiivse tarbevaru plokid on kontuuritud arvestades kasuliku kihi paksust ja kvaliteeti (joonis 2). Täiteliiva
plokk 3 ja selle lamamis asuv täiteliiva plokk 4 on kontuuritud kahe lahustükina uuringuruumi ida- ja
lääneosas. Uuringuruumi keskossa täiteliiva varu ei arvutatud, kuna glatsiofluviaalse liiva kiht on
varasema kaevandamistegevuse käigus alalt eemaldatud. Aktiivse tarbevaru plokkide kontuur on
toodud Sänna uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 2) ning geoloogilistel
läbilõigetel (graafiline lisa 3).
Joonis 2. Sänna uuringuruumi tehnoloogilise liiva (plokk 1 ja plokk 2) ning täiteliiva varuplokkide (plokk
3 ja plokk 4) asendiskeem.
KOBRAS AS 9
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
Tehnoloogilise liiva plokk 1 ja plokk 2 on piiritletud uuringuruumi keskossa uuringuruumi piiride ning
murenenud Devoni liivakivi kihti avavate puuraukude materjali kvalitatiivse iseloomustuse järgi. Allpool
põhjavee taset asuv plokk 2 paikneb täielikult plokk 1 lamamis ning nende pindalad kattuvad. Plokk 1
lamami absoluutkõrgus on 70,0 m, mis vastab läheduses asuva Pärlijõe veetasemele (vt ptk 4.3.
Hüdrogeoloogilised tingimused).
Täiteliiva plokk 3 ja plokk 4 on piiritletud uuringuruumi piiride ning kihti avavate ja läbivate puuraukude
materjali kvalitatiivse iseloomustuse järgi. Täiteliiva ploki 3 piiritlemine uuringuruumi keskosas on tehtud
välitööl kogutud visuaalse andmestiku põhjal – varu kontuur on joonistatud välitöö käigus tuvastatud
kihipinna paiknemise järgi mahajäetud karjääri nõlvadel. Täiteliiva plokk 4 on moodustatud ploki 3
lamamisse allapoole põhjavee taset. Ploki kontuurimisel on kasutatud kahe puuraugu andmeid ning
Maa-ameti geoloogia kaardirakenduses esitatud infot uuringuruumi äärmises kirdeosas asuva mattunud
oru kohta.
Tekstilisas 9 on esitatud aktiivse tarbevaru arvutamisel kasutatud plokkide lamami absoluutkõrgused
kõigis puuraukudes ning varu kontuurimise punktides. Varuplokkide moodustamisel kasutatud materjali
kvalitatiivne iseloomustus on toodud järgmises peatükis.
4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus
Kasuliku kihi moodustab Sänna uuringuruumis liiv. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu
arvutamisel on kasutatud käesoleva uuringu käigus kogutud 35 proovi andmeid, mida on võrreldud
keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise
nõuetega.
Keskkonnaministri 17.12.2018 määrus nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise
uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,
järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (RT I, 19.12.2018, 28) § 29 tulenevalt on liiva ja kruusa kasutusalade määramise
nõuded järgmised:
• tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3
sisaldus üle 0,6%;
• ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga
üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;
• ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi
läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%. Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria
on Los Angelese katsel 35 või väiksem, seejuures tehakse purunemiskindluse määrang killustikust
fraktsiooni suurusega 10–14 millimeetrit purunemiskindluse määramise standardi EVS-EN 1097-2
järgi;
• täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta eelpool loetletud punktides esitatud nõuetele.
KOBRAS AS 10
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
Tehnoloogilise liiva varu määramiseks tehti murenenud Devoni liivakivi silikaatanalüüs. Kokku analüüsiti
21 proovi, millest 20 vastas tehnoloogilisele liivale esitatud kvaliteedinõuetele. Vaid ühe proovi puhul ei
vastanud SiO2 ning Fe2O3 sisaldus keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud
kvaliteedinõuetele.
Murenenud Devoni liivakivi katendis asuvast glatsiofluviaalsest liivast võeti kokku 14 proovi, millest 5
proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas ehitusliiva nõuetele ning 9 proovi
täiteliiva nõuetele. Ehitusliiva nõuetele vastavad proovid asusid uuringuruumis sporaadiliselt, mistõttu
ei olnud võimalik välja eraldada ehitusliiva varuplokki. Ehitusliiva nõuetele vastavad proovid on liidetud
täiteliiva varuplokkide koosseisu.
Kasuliku kihi laboranalüüside tulemused on esitatud tekstilisas 3 (Sänna uuringuruumi loodusliku
materjali lõimis), tekstilisas 4 (Sänna uuringuruumi täiteliiva lõimis) ja tekstilisas 5 (Sänna uuringuruumi
tehnoloogilise liiva silikaatkoostis).
Tellija soovil määrati laboris nelja koondproovi filtratsiooni moodul (meetod: STT-19, seade KF-00M),
kaks katset tehti glatsiofluviaalsest liivast ning kaks katset murenenud Devoni liivakivist. Tulemused on
esitatud tabelis 1. Tabelis 2 kuni 5 on esitatud Sänna uuringuruumi tehnoloogilise liiva ja täiteliiva
aktiivse tarbevaru plokkide laboranalüüside põhinäitajad.
Tabel 1. Sänna uuringuruumi koondproovide filtratsiooni moodul.
Filtratsiooni moodul
PA nr Proovi nr Materjali kirjeldus
(m/ööp)
PA-4 4, 5, 6, 7 Glatsiofluviaalne liiv 2,08
PA-8 16, 17, 18 Murenenud Devoni liivakivi 1,27
PA-13 26, 27 Glatsiofluviaalne liiv 2,43
PA-15 31, 32, 33, 34 Murenenud Devoni liivakivi 1,17
Tabel 2. Sänna uuringuruumi plokk 1 tehnoloogilise liiva varu ülalpool põhjavee taset.
Näitaja Sänna uuringuruumi plokk 1
tehnoloogilise liiva varu ülalpool põhjavee taset
Minimaalne Maksimaalne Keskmine
SiO2 sisaldus (%) 94,44 96,90 95,60
Al2O3 sisaldus (%) 1,86 2,60 2,25
Fe2O3 sisaldus (%) 0,06 0,66 0,23
Sänna uuringuruumi plokk 1 liiv vastab tehnoloogilise liiva nõuetele.
Tabel 3. Sänna uuringuruumi plokk 2 tehnoloogilise liiva varu allpool põhjavee taset.
Näitaja Sänna uuringuruumi plokk 2
tehnoloogilise liiva varu allpool põhjavee taset
Minimaalne Maksimaalne Keskmine
SiO2 sisaldus (%) 94,90 96,90 95,84
Al2O3 sisaldus (%) 1,86 2,99 2,31
Fe2O3 sisaldus (%) 0,06 0,47 0,15
Sänna uuringuruumi plokk 2 liiv vastab tehnoloogilise liiva nõuetele.
KOBRAS AS 11
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
Tabel 4. Sänna uuringuruumi plokk 3 täiteliiva varu ülalpool põhjavee taset.
Näitaja Sänna uuringuruumi plokk 3
täiteliiva varu ülalpool põhjavee taset
Minimaalne Maksimaalne Keskmine
Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0
(kruusa sisaldus kokku),
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0
(liiva sisaldus kokku),
sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 3,8 20,0 7,2
Osakesed läbimõõduga 31,5-20 mm (%) 0,0 3,1 0,6
20-16 mm (%) 0,0 0,6 0,1
16-12,5 mm (%) 0,0 3,2 0,5
12,5-8,0 mm (%) 0,0 1,3 0,4
8,0-6,3 mm (%) 0,0 0,9 0,3
6,3-4,0 mm (%) 0,0 1,6 0,5
4,0-2,0 mm (%) 0,0 4,8 1,1
2,0-1,0 mm (%) 0,1 4,7 1,9
1,0-0,5 mm (%) 0,3 14,1 7,1
0,5-0,25 mm (%) 9,2 49,3 32,0
0,25-0,125 mm (%) 29,3 74,3 42,8
0,125-0,063 mm (%) 0,9 10,6 5,5
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus <0,063 mm (%) 3,8 20,0 7,2
Kokku liiva 100
Sänna uuringuruumi plokk 3 liiv vastab täiteliiva nõuetele.
Tabel 5. Sänna uuringuruumi plokk 4 täiteliiva varu allpool põhjavee taset.
Näitaja Sänna uuringuruumi plokk 4
täiteliiva varu allpool põhjavee taset
Minimaalne Maksimaalne Keskmine
Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0
(kruusa sisaldus kokku),
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0
(liiva sisaldus kokku),
sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 4,6 8,2 6,0
Osakesed läbimõõduga 31,5-20 mm (%) 0,0 1,3 0,4
20-16 mm (%) 0,0 0,0 0,0
16-12,5 mm (%) 0,0 0,5 0,2
12,5-8,0 mm (%) 0,4 1,3 0,7
8,0-6,3 mm (%) 0,2 1,0 0,5
6,3-4,0 mm (%) 0,6 2,0 1,1
4,0-2,0 mm (%) 1,6 4,8 3,0
2,0-1,0 mm (%) 5,8 8,3 6,6
1,0-0,5 mm (%) 15,1 19,1 17,3
0,5-0,25 mm (%) 31,1 37,2 35,5
0,25-0,125 mm (%) 20,9 26,1 24,0
0,125-0,063 mm (%) 3,5 5,9 4,6
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus <0,063 mm (%) 4,6 8,2 6,0
Kokku liiva 100
Sänna uuringuruumi plokk 4 liiv vastab täiteliiva nõuetele.
Kasuliku kihi kvalitatiivsest iseloomustusest lähtudes on Sänna uuringuruumi tehnoloogiline liiv sobilik
kasutamiseks toorainena klaasitööstuses. Tehnoloogiline liiv on sobilik kasutamiseks ka mujal
KOBRAS AS 12
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
tööstuses, näiteks vormiliivana: tulekindlate valuvormide põhikomponendina metallurgias. Täiteliiva
nõuetele vastav materjal sobib kasutamiseks tsiviil- ja teedeehituses erinevate ehitussegude koostises.
4.2. Varu arvutus
Sänna uuringuruumi varu on arvutatud kokku nelja plokina: tehnoloogilise liiva (plokk 1 ja plokk 2) ning
täiteliiva (plokk 3 ja plokk 4) aktiivse tarbevaru kategoorias. Varu asub nii ülalpool kui allpool põhjavee
taset.
Varu arvutuse aluseks olnud materjalid:
• Sänna uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 2);
• geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni IX – IX’, mõõtkavas horis 1:1000 ja vert 1:200 (graafiline lisa 3);
• puuraukude kirjeldused (tekstilisa 2);
• kasuliku kihi laborianalüüside tulemused (tekstilisa 3, 4 ja 5).
Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud programmi Autodesk
AutoCAD Civil 3D 2012. Programmis saab mahtude arvutamiseks kasutada mitmeid meetodeid,
käesoleva töö puhul kasutati “Tin Volume” meetodit. Kogu uuringuruumi maapinna reljeef on
mõõdistatud geodeedi poolt keskmiselt sammuga 20 meetrit. Reljeefi erisuste esinemisel on
mõõdistatud kõik väljapaistvad muutused. Saadud absoluutkõrguste abil jagatakse kogu uuringuala
reljeef kolmnurkade abil ruumiliseks pinnaks (joonis 3, helesinise värviga). Maavara lamami reljeefi
kontuur (joonis 3, pruuni värviga) saadakse sarnaselt maapinna reljeefi koostamisele, kuid kolmnurkade
joonestamiseks kasutatakse välitööde käigus kogutud ja labori poolt analüüsitud maavara plokiks
määratava maavara sügavust. Programm ühendab saadud sügavused kolmnurkadeks, millest
moodustubki lamami reljeefi ruumiline kontuur.
Joonis 3. Mahuarvutuse selgitus.
KOBRAS AS 13
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
Joonis 4. Mahuarvutuse selgitus.
Maavara maht arvutatakse AutoCAD Civil 3D poolt uuringuala reljeefi ja lamami reljeefi ning pindalaliselt
piiritletud ala vahele jäävas ruumis (joonis 4). Halli kontuurjoonega on märgitud varu arvutamiseks
määratud ala, mille maht arvutatakse liitmeetodi abil. Liitmeetodi puhul tekitab programm nii lasuva kui
lamava kontuuri kolmnurki arvesse võttes uue pinna. Võttes arvesse ka kahe pinna vahelisi kaugusi,
arvutab programm iga moodustunud kolmnurkse püstprisma ruumala eraldi ning seejärel liidab need
ühtseks ruumalaks (joonis 5).
Joonis 5. Mahuarvutuse selgitus.
Varuplokkide kontuur on toodud Sänna uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 2)
ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 3). Pindalad on määratud joonestusprogrammis Autodesk
AutoCAD Civil 3D 2012. Tekstilisas 8 on esitatud Sänna uuringuruumi kasuliku- ja kattekihi paksus,
mida on kasutatud varu arvutamisel.
KOBRAS AS 14
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
Varu arvutuse tulemus:
Tehnoloogilise liiva aktiivne tarbevaru plokk 1 (varu ülalpool põhjavee taset) 9,18 ha pindalal
kokku on 342 432 m3 (342 tuh m3).
Kasuliku kihi keskmine paksus on 3,7 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel
342 432 m3 : 91 775 m2 = 3,7 m).
Tehnoloogilise liiva aktiivne tarbevaru plokk 2 (varu allpool põhjavee taset) 9,18 ha pindalal
kokku on 555 306 m3 (555 tuh m3).
Kasuliku kihi keskmine paksus on 6,1 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel
555 306 m3 : 91 775 m2 = 6,1 m).
Täiteliiva aktiivne tarbevaru plokk 3 (varu ülalpool põhjavee taset) 11,39 ha pindalal kokku on
443 839 m3 (444 tuh m3).
Kasuliku kihi keskmine paksus on 3,9 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel
443 839 m3 : 113 883 m2 = 3,9 m).
Täiteliiva aktiivne tarbevaru plokk 4 (varu allpool põhjavee taset) 1,29 ha pindalal kokku on
61 304 m3 (61 tuh m3).
Kasuliku kihi keskmine paksus on 4,7 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel
61 304 m3 : 12 949 m2 = 4,7 m).
Kattekihi moodustab Sänna uuringuruumis kasvukiht (muld). Kasvukihi (mulla) maht pindalal
12,04 ha kokku on 12 184 m3 (12 tuh m3).
Kasvukihi (mulla) keskmine paksus on 0,1 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud mahu alusel
12 184 m3 : 120 036 m2 = 0,1 m).
KOBRAS AS 15
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused
Sänna uuringuruumi teenindusala maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 70,3 – 84,0 m. Kasuliku
kihi paksus on 1,8 – 19,9 m, keskmiselt 8,2 m (keskmine paksus ülalpool põhjavee taset on 3,8 m ning
allpool põhjavee taset 4,4 m). Kattekihi paksus on 0,0 – 0,2 m, keskmiselt 0,1 m. Kattekihi moodustab
liivasegune kasvukiht (muld).
Käesoleva geoloogilise uuringu käigus avati põhjavesi kokku kaheteistkümnes puuraugus, kolmes
puuraugus esines ülavesi ning üksnes puuraugus nr PA-3 veekihi esinemist pinnases ei tuvastatud.
Põhjavesi avati 0,9 – 12,5 meetri sügavusel maapinnast. Põhjavee tase oli uuringu ajal kogu Sänna
uuringuruumi piires suhteliselt ühtlane, asudes absoluutsel kõrgusel 69,6 m (PA-13) kuni 72,10 m
(PA-8). Kolmes puuraugus (PA-1, PA-9 ja PA-16) esines ülavesi Devoni liivsavi kihi pinnal absoluutsel
kõrgusel 78,9 – 81,8 m. Käesoleva uuringu käigus puuritud puuraukudes mõõdetud andmete alusel on
keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus 70,0 m, mis vastab läheduses asuva Pärlijõe veetasemele.
Veealuste varuplokkide kaevandamisel ilma veetaseme alandamiseta ümbruskonna põhjaveetasemele
eelduslikult mõju puudub. Sõltuvalt kasutada oleva tehnika parameetritest võib siiski vajalikuks osutuda
veetaseme osaline alandamine veealuse varu kaevandamisel. Sellisel juhul tekib karjääri
lähiümbrusesse väike alanduslehter, kuid veetaseme alandamise järgselt taastub põhjavee tase
piirkonnas Pärlijõe veetaseme kõrgusele.
4.4. Mäendustingimused
Sänna uuringuruumi mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on õhuke ning see on osaliselt
juba varasema kaevandamistegevuse käigus uuringuruumi alalt kooritud. Kaevandamist saab jätkata
mahajäetud karjääri alalt, mis võimaldab paralleelselt kaevandada nii täiteliiva kui tehnoloogilist liiva.
Täiteliiva kiht on õhuke (keskmiselt 5,0 m) ning seda saab enamasti kaevandada ühes astmes (v.a
uuringuruumi äärmine kirdeosa). Tehnoloogilise liiva kiht on tüsedam (keskmiselt 9,1 m) ning see asub
osaliselt allpool põhjavee taset, kaevandamine toimub vähemalt kahes astmes sõltuvalt kihi paksusest.
Sõltuvalt kasutada oleva tehnika parameetritest võib vajalikuks osutuda veetaseme osaline alandamine
veealuse varu kaevandamisel. Kohati on liivakivi tugevamalt tsementeerunud, mis muudab kasuliku kihi
väljamise mõnevõrra keerulisemaks (vajalik kaevise eelnev purustamine).
Juurdepääs tulevasele karjäärile on väga hea, Sänna-Luhametsa-Tsooru riigi kõrvalmaantee nr 25110
asub uuringuruumist ca 30 m kaugusel lääne ja lõuna suunas. Karjääri väljaveotee rajamiseks on head
tingimused (olemasolevad mahasõidud) uuringuruumi loode-, lääne- ning kaguosas. Kinnitamiseks
esitatakse ja kaevandama hakatakse täiteliiva varu ning tehnoloogilise liiva varu, mis asub nii ülal- kui
allpool põhjavee taset.
Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri määrusele
07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle
korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”
KOBRAS AS 16
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
(RT I, 08.04.2017, 5). Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud
korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma kaevandamise
keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestama maaomaniku poolseid nõudeid ja kohaliku
omavalitsuse arvamust. Korrastatava maa kasutamise sihtotstarbe määramisel lähtutakse maavara
kaevandamisloas märgitust. Korrastamisprojektiga määratakse kaevandatud ala korrastamise suunad
täpsemalt. Veealuste varuplokkide alale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu ning ülejäänud
mäeeraldise ala on otstarbekas metsastada.
5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
5.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang
Sänna uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid,
looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit.
Sänna uuringuruumi teenindusala piirist ca 200 m kaugusel ida ja põhja suunas asub Pärlijõgi
(keskkonnaregistri kood VEE1155700), mille kalda piiranguvööndi laius on 100 m. Pärlijõel asub Pärlijõe
hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000078), mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) ning II lisas nimetatud liikide –
hariliku võldase (Cottus gobio), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojalise jõekarbi (Unio
crassus) elupaikade kaitse. Pärlijõe hoiualaga kattub Natura loodusalade võrgustikku kuuluv Pärlijõe
loodusala (keskkonnaregistri kood EE0080605), millel on sama kaitse-eesmärk Pärlijõe hoiualaga.
Geoloogilise uuringu käigus puuritud puuraugud likvideeriti kohe pärast proovide võtmist, geoloogilise
läbilõike kirjeldamist ja veetaseme mõõtmist pinnasega täitmise teel. Puuraukude likvideerimise kohta
koostati akt, mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 11). Geoloogiline uuring
viidi läbi lühikese aja jooksul ning kasutati tehniliselt korras ja kaasaegset masinaparki, uuringu välitööd
keskkonnale olulist ja püsivat negatiivset mõju ei avaldanud. Geoloogiline uuring Sänna uuringuruumis
ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6, vastu võetud 22.02.2005 (RT I 2005, 15, 87).
5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnag
Tulevase karjääri avamisel ja kasutamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Liiva
kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Tuleb jälgida, et karjääris ei tekiks
kütuse- või õlileket. Juhuslikud lekked tuleb koristada. Jäätmete ladustamine, masinate remont ja
tankimine karjääris on keelatud.
Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja
määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel
kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile
teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse.
Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal
KOBRAS AS 17
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on
keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab
käitlema vastavalt kehtivatele seadustele.
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra ning maastikupildi
visuaalne muutumine. Kuival ajal veepealse varu kaevandamisel ning laadimisel on võimalik tolmu teke.
Tolmu tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid,
millega viiakse tolmu teke praktiliselt nullini. Mehhanismide töö tekitab müra ja õhusaastet.
Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Müratase peab vastama
kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni.
Veealuste varuplokkide kaevandamisel ilma veetaseme alandamiseta ümbruskonna põhjaveetasemele
eelduslikult mõju puudub. Sõltuvalt kasutada oleva tehnika parameetritest võib siiski vajalikuks osutuda
veetaseme osaline alandamine veealuse varu kaevandamisel. Sellisel juhul tekib karjääri lähiümbrusse
väike alanduslehter, kuid veetaseme alandamise järgselt taastub põhjavee tase piirkonnas Pärlijõe
veetaseme kõrgusele.
Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine
oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju. Kaevandamise järgselt
moodustub ala kesk- ja lääneossa veekogu ning idaosa metsastatakse.
KOBRAS AS 18
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
6. KOKKUVÕTE
Käesoleva töö eesmärgiks oli EMG Arendus OÜ tellimuse alusel alltöövõtu korras välja selgitada Sänna
uuringuruumi liiva varu maht ning kvaliteet.
Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati tehnoloogilise liiva ja täiteliiva aktiivne tarbevaru
Sänna uuringuruumis nelja plokina:
• tehnoloogilise liiva aktiivse tarbevaru plokk 1 (varu ülalpool põhjavee taset) 9,18 ha pindalal
kokku 342 tuh m3;
• tehnoloogilise liiva aktiivse tarbevaru plokk 2 (varu allpool põhjavee taset) 9,18 ha pindalal
kokku 555 tuh m3;
• täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 (varu ülalpool põhjavee taset) 11,39 ha pindalal kokku
444 tuh m3;
• täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 4 (varu allpool põhjavee taset) 1,29 ha pindalal kokku 61
tuh m3.
Geoloogilise uuringu tulemusena arvutatud varu esitatakse kinnitamiseks keskkonnaregistri maardlate
nimistu volitatud töötlejale (Maa-ametile) ning soovitatakse arvutatud tehnoloogilise liiva ja täiteliiva
plokid aktiivse tarbevaruna arvele võtta.
Kuna keskkonnaregistri maardlate nimistu andmebaasis Sänna uuringuruumi alal või vahetus
läheduses liivamaardla puudub, esitatakse geoloogilise uuringu aruande lisana uue maardla (Sänna
liivamaardla) registrikaardi projekt.
Geoloog: Tanel Mäger
KOBRAS AS 19
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
7. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Timm, H., Järvekülg, R., Pall, P., Vilbaste, S. Eesti jõed. Kirjastus Varrak. Tallinn, 2019. [1]
2. Arold, I. Eesti Maastikud. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut, Tartu 2005. [2]
3. Killar, R. Võru Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Sänna II liivakarjääri mäeeralduse
seletuskiri. RPI „Eesti Põllumajandusprojekt“, 1983 [3]
4. Roosalu, R. Eesti Vabariigi 2018. aasta maavaravarude koondbilansid (seisuga 31.12.2018).
Maa-amet, Tallinn 2019. [4]
KOBRAS AS 20
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
TEKSTILISAD
KOBRAS AS 21
Saatja: Erika Virroja <
[email protected]>
Saadetud: 19.03.2020 14:50
Adressaat: Erika Virroja <
[email protected]>
Teema: FW: Kooskõlastuse taotlus
Manused: image001.jpg; Sänna_uuringuruumi_ARUANNE_tekst.pdf;
Sänna_uuringuruumi_TOPO- ja VARU ARVUTUSE PLAAN.pdf; Sänna uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne.asice
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Thursday, March 19, 2020 2:31 PM
To:
[email protected]
Subject: Kooskõlastuse taotlus
Tere!
Kobras AS koostas EMG Arendus OÜ tellimusel Võrumaal Rõuge vallas asuva Sänna uuringuruumi
geoloogilise uuringu ning esitas uuringuaruande Maa-ametile üle vaatamiseks ja varu arvele võtmiseks.
Aruandes moodustatud varuplokkide lääneosa kattub kuni 2,5 m ulatuses Sänna – Luhametsa – Tsooru
riigitee nr 25110 kaitsevööndiga. Maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja
välimisest servast on kuni 30 meetrit (Euroopa teedevõrgu maanteel 50 m). Maantee omanik võib
kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Maa-amet palus 13.03.2020 kirjaga nr 9-3/20/3007-2
lisada aruandele Maanteeameti kooskõlastus riigitee kaitsevööndis kaevandamise võimalikkuse osas.
Palume anda nimetatud kooskõlastus.
Kirjale on lisatud Sänna uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande tekstiosa ja uuringuruumi plaan ning
Maa-ameti 13.03.2020 kiri nr 9-3/20/3007-2.
Lugupidamisega
Tanel Mäger
Kobras AS geoloog
-------------------------------------
Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad
kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata
ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu,
teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.
Urmas Uri Teie 26.02.2020
Kobras AS
[email protected] Meie 13.03.2020 nr 9-3/20/3007-2
Sänna uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne
Austatud Urmas Uri
Kobras AS esitas Maa-ametile EMG Arendus OÜ tellimusel koostatud aruande „Sänna uuringuruumi
geoloogiline uuring“ (varu seisuga 01.02.2020.a) (saabunud 26.02.2020, kirja registreerimise nr 9-
3/20/3007). Uuring on läbi viidud Sänna uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/332194
alusel.
Aruandes tehakse ettepanek võtta arvele tehnoloogilise liiva aktiivse tarbevaru 1. plokk, tehnoloogilise
liiva aktiivse tarbevaru 2. plokk, täiteliiva aktiivse tarbevaru 3. plokk ja täiteliiva aktiivse tarbevaru 4.
plokk. Oleme esitatud uuringuaruande läbi vaadanud ning märgime järgnevat.
Aruandes moodustatud varuplokkide alale jääb riigikaitselise ehitise Sänna linnak piiranguvöönd.
Palume aruandele lisada Kaitseministeeriumi kooskõlastuse riigikaitselise ehitise piiranguvööndis
kaevandamise võimalikkuse osas.
Aruandes moodustatud varuplokkide lääneosa kattub kuni 2,5 m ulatuses Sänna - Luhametsa – Tsooru
riigitee nr 25110 kaitsevööndiga. Maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja
välimisest servast on kuni 30 meetrit (Euroopa teedevõrgu maanteel 50 m). Maantee omanik võib
kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Palume aruandele lisada Maanteeameti
kooskõlastuse riigitee kaitsevööndis kaevandamise võimalikkuse osas.
Palume lisada aruandele Kaitseministeeriumi ja Maanteeameti kooskõlastused ja esitada need Maa-
ametile. Kui kooskõlastustes on tingimusi, palume nende täitmist kirjeldada aruandes.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Artu Ellmann
peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes
Triin Hinnosaar
665 0657
[email protected]
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098