Eelnõu (seisuga 19.03.2020)
Ahto Pregel
OÜ SOKKEL HOLDING
[email protected]
EELHINNANG
Mustu kruusamaardla Mustu V kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa
taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
OÜ SOKKEL HOLDING (registrikood 12245586, aadress Rapla maakond, Rapla vald, Purku
küla, Lonni, 78401) esitas Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi
ka kaevandamisluba) taotluse Mustu V kruusakarjääri mäeeraldisele. Esialgne taotlus on
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.05.2019 nr 12-2/19/359 all.
Menetlusse võeti parandatud taotlus, mis on registreeritud 02.07.2019 nr 12-2/19/359-3 all.
Taotletav Mustu V kruusakarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pajaka külas Mustu
kruusamaardlas (registrikaardi nr 0457) katastriüksustel Vardi metskond 2 (katastritunnus
50301:001:0307) ja Nurme karjäär (katastritunnus 50301:001:0303). Katastriüksuste omanik
on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa
Majandamise Keskus. Taotletava Mustu V kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 7,57 ha ja
mäeeraldise teenindusmaa pindala on 9,36 ha. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt
ehituskruus (kaevandatav varu 189 tuh m3) ja täiteliiv (kaevandatav varu 29 tuh m3) ning
maavara kavandatav kasutusvaldkond on teedeehitus, üldehitustööd ja täitematerjal.
Kaevandamise keskmine aastamäär on taotluse kohaselt 16 tuh m3. Maavara kaevandamise luba
taotletakse 15 aastaks.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)1 § 3
lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle
muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob
eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6
lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral
õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval
pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa
andja. Maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet, seega on
Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005
määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma
1
Kohaldatud on loa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni. Redaktsioon jõustus 01.01.2019.
eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on olulise
keskkonnamõjuga tegevus ning kaaluma KMH algatamise vajalikkust. KeHJS § 11 lõike 23
järgi otsustatakse KMH vajalikkus, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast.
I. EELHINNANG
KeHJS § 61 lõike 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu
asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning
eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lõike 5
alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu
täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31).
Vastavalt KeHJS § 61 lõikele 1 esitab arendaja eelhinnangu andmiseks koos tegevusloa
taotlusega või § 6 lõikes 24 nimetatud juhul otsustaja nõudmisel KeHJS § 61 lõikes 1 sätestatud
teabe. Nõutud teave sisaldub Mustu V kruusakarjääri korrigeeritud kaevandamisloa taotluses
(registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.07.2019 kirjana nr 12-
2/19/359-3) ning eelhinnangu koostamisel on tuginetud sellele.
1. Kavandatav tegevus
1.1. tegevuse iseloom ja maht
Taotletava Mustu V kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 7,57 ha ja mäeeraldise teenindusmaa
pindala on 9,36 ha. Kaevandamisluba taotletakse 15 aastaks.
Lisaks taotleb OÜ SOKKEL HOLDING Mustu VI kruusakarjääri kaevandamisluba Harju
maakonnas Saue vallas Nurme külas Mustu kruusamaardlas (registrikaardi nr 0457)
katastriüksustel Kloostri metskond 58 (katastritunnus 51801:001:0494). Katastriüksuse omanik
on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa
Majandamise Keskus. Taotletava Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 4,56 ha ja
mäeeraldise teenindusmaa pindala on 4,78 ha. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt
täiteliiv (kaevandatav varu 98 tuh m3) ja ehituskruus (kaevandatav varu 57 tuh m3) ning
maavara kavandatav kasutusvaldkond on teedeehitus, üldehitustööd ja täitematerjal.
Kaevandamise keskmine aastamäär on taotluse kohaselt 11 tuh m3. Maavara kaevandamise luba
taotletakse 15 aastaks. Parandatud ja menetlusse võetud taotlus on registreeritud
Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis vastavalt 06.08.2019 kirjana nr 12-2/19/360-4.
Käesolevas eelhinnangus on keskendutud Mustu V kruusakarjääriga kaasnevatele mõjudele.
Seal kus võimalik, on käsitletud ka seoseid olemasolevate karjääridega ja taotletava Mustu VI
kruusakarjääriga. Mustu kruusamaardlasse juba antud kaevandamislubade menetluste käigus
on välja selgitatud nende karjääridega kaasneda võivad mõjud ja vastavalt sellele on
kaevandamislubadele kantud täiendavad tingimused mõjude leevendamiseks.
Enne kaevandamise alustamist tuleb koostada kaevandamisprojekt, mille järgi on võimalik
Mustu V kruusakarjääris ohutult ja nõuetekohaselt kaevandada ning kaevandamist mäeeraldisel
määratakse korraldama selleks kompetentsust omav vastutav spetsialist.
Kaevandamise ettevalmistustöödeks on metsa raadamine, kändude juurimine ning kokkulüke
ja katendi koorimine. Katendi koorimisel kooritakse ja ladustatakse eraldi katendi kasvukihi
(mulla) osa. Mäeeraldisel saab paljandustöid teostada buldooseri või pöördkoppekskavaatoriga.
Ekskavaator tõstab katendi ajutisse puistangusse või otse kallurile, millega veetakse katend
puistangusse. Katend kogutakse aunadesse ning mäetööde arenedes kasutatakse võimalusel
kaevandatud ala korrastamisel.
Maavara kaevandamist Mustu V kruusakarjääris on võimalik teostada astangute kaupa
pöördkoppekskavaatoriga. Esmalt väljatakse veepealne ja seejärel veealune maavaravaru.
Veepealset varu kaevandades seisab ekskavaator karjääri külje ääres, ammutab materjali ja
tõstab selle kallurauto kasti. Veealune materjal tõstetakse esmalt vallidesse ja jäetakse nõrguma.
Pärast vee väljanõrgumist võib alustada materjali laadimist ekskavaatoriga või kopplaaduriga
kallurauto kasti. Vastavalt nõudlusele turustatakse kaevandatud maavara kas looduslikul
(töötlemata) või töödeldud (sõelutuna) kujul. Kallur transpordib seega materjali edasi kas otse
tarbijani või siis tõstetakse kaevis esmalt ekskavaatori abil sõelumisseadme kolusse. Juhul kui
on vajalik materjali töödelda, siis peale sõelumist moodustatakse materjali puistangud ning
sealt edasi transporditakse see tarbijani. Toodangu laadimisel saab kasutada
pöördkoppekskavaatorit või kopplaadurit.
Mustu V kruusakarjääri mäeeraldist läbiva Soo tee metsatee nr 5040527 alalt on kaevandamine
kooskõlastatud Riigimetsa Majandamise Keskusega (12.09.2017 kiri nr 3-1.1/3269).
Kooskõlastus on antud tingimusel, et kaevandamistööde ajaks peab olema rajatud ajutine tee
samaväärse läbipääsu tagamiseks ja kaevandamisjärgselt peab metsatee olema taastatud uuel
tasapinnal vähemalt kaevandamiseelses kvaliteedis.
Kaevandamise käigus kujundatakse taotletava mäeeraldise nõlvadele ohutud kalded. Nõlvade
kaldenurk sõltub nõlvu moodustavast materjalist. Taotluse seletuskirja kohaselt on taotletavas
Mustu V kruusakarjääris oodatav veetaseme absoluutkõrgus 50,62 m. Taotletavas
kruusakarjääris tuleb nõlvad moodustada pealpool oodatavat veetaset kaldega kuni 35° (1:1,4)
ja 26° (1:2) ja allpool oodatavat veetaset kaldega kuni 12° (1:5). Nõlva kalle allpool oodatavat
veetaset on valitud arvestades veealust materjali (valdav enamus liivsavi/saviliiv, moreen).
Kaevandatava maavaravaru maht taotletaval mäeeraldisel väheneb nõlvakao võrra. Mustu V
kruusakarjääri puhul on arvestatud nõlvakaoks 8 tuh m3 (6 tuh m3 ehituskruusa ja 2 tuh m3
täiteliiva).
1.2. tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Rapla maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb taotletav Mustu V kruusakarjäär maakonna piiril
rohelise võrgustiku alal osaliselt liiva- kruusa- ja savimaardlas. Märjamaa valla üldplaneeringus
puuduvad asjaolud, mis takistaksid karjääri rajamist taotletavasse kohta.
Taotletav Mustu V kruusakarjäär hakkab külgnema OÜ-le SOKKEL HOLDING kuuluva
Mustu IV liivakarjääriga (loa nr L.MK/331727) ning sellest ca 225 m loode suunda Saue valda
taotleb OÜ SOKKEL HOLDING Mustu VI kruusakarjääri.
1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine
Taotletaval alal kasvab mets. Kaevandamisloa saamisel mets raadatakse, juuritakse kännud ja
kooritakse katend (sh muld). Katend kasutatakse karjääri korrastamisel või võõrandatakse
Keskkonnaameti loal.
Kaevandatavat ehituskruusa ja täiteliiva plaanitakse kasutada teedeehituses, üldehitustöödel ja
täitematerjalina.
Olemasolevas ja töötavas Mustu III liivakarjääris (taotletavast karjäärist ca 300 m põhja suunas)
toimub maavara kaevandamine sarnaselt kavandatavale tegevusele taotletavas karjääris –
maavara kaevandamine toimub põhjavee taset alandamata. Taotletavast Mustu V
kruusakarjäärist ei hakata pumpama ega juhtima vett loodavate ning olemasolevate kraavidega
mäeeraldise alalt välja.
Taotletavate karjääride (Mustu V ja VI kruusakarjäär) rajamisega kaob metsa raadamisel
sellega seotud taimestik ja loomastik. Taotletav Mustu V kruusakarjäär korrastatakse enne
kaevandamisloa kehtivusaja lõppemist metsamaaks ja rohumaaks ning Mustu VI kruusakarjäär
veekoguks, metsamaaks ja rohumaaks.
1.4. tegevuse energiakasutus
Taotletava Mustu V kruusakarjäärini pääseb mööda Soo tee metsateed nr 5040527, mis on
ühendatud Riisipere-Nurme riigiteega nr 11162. Kaevandamisloa taotlejal on planeeritud
karjääri alale juurdepääsuks rajada karjääri lõunanurgast uus tee Vardi–Nurme kõrvalmaanteele
nr 20162 (taotlusele lisatud joonis), eesmärgiga vältida mööda Soo metsateed kulgevaid
järskude pöörangutega teelõike suunal Tallinn–Pärnu–Ikla põhimaantee nr 4. Seega on uue
väljaveotee rajamine üheks energiakasutuse valdkonnaks taotletava tegevuse juures. Taotletava
Mustu VI kruusakarjäärini on plaanis pääseda mööda taotleja rajatavat väljaveoteed läbi
taotletava Mustu V kruusakarjääri Mustu VI kruusakarjääri teenindusmaa kagunurgast.
Karjääri rajamisel kasutatakse energiat metsa raadamiseks, kändude juurimiseks ja katendid
koorimiseks. Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed
ja masinad.
1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate
seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks
määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras
seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad.
Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole taotluse seletuskirja kohaselt suurem, kui mõne teise
rasketehnikaga seotud tegevusala (nt põllumajandus) puhul. Masinate suuremahulisi hooldusi
ja remonttöid karjääris ei teostata. Seadmeid hooldatakse ning remonditakse väljaspool
mäeeraldist, selleks ettenähtud remonditöökodades. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel
tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses
absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud
reostuse kokku korjata. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt
kaevandamise projektis. Mäeeraldise ning mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi
mahapanek.
Taotluse seletuskirja kohaselt on maavara kaevandamisel ning laadimisel tolmu teke maavara
loodusliku niiskuse tõttu minimaalne ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni
läheduses. Tolmu võib tekkida mäeeraldise teenindusmaa piires kuival aastaajal katteta teedel
maavara transportivate veoautode liikumisest. Tolm koosneb erineva suurusega tahketest
osakestest ning jämedamad osakesed langevad maha kiiremini ja peenemad osakesed
aeglasemalt. Tolmu leviku ulatus ja hajumine sõltub peamiselt tuule suunast ja kiirusest ning
õhu niiskusest. Taotluse seletuskirja kohaselt võib kruusateedel toimuva transpordi käigus
tekkiv ülenormatiivne tolmukontsentratsioon levida kuivadel ilmastikutingimustel kuni 30 m
kauguseni allikast. Mäeeraldiselt tolmu levikut külgnevatele aladele vähendavad karjääri alal
paiknevad puistangud ning selle ümbruses paiknevad metsatukad. Taotletavat Mustu V
kruusakarjääri läbiv katteta Soo metsatee (väljaveotee) ei avalda taotluse seletuskirja kohaselt
mõju tolmu levikule, sest nimetatud teed ümbritseb metsaala. Uue väljaveotee rajamisega ning
kasutusele võtmisega väljaveoteena vähendatakse võimalikku tolmuhäiringut, sest nimetatud
tee rajatakse metsaga ümbritsetud alale ning see kulgeb otse Vardi–Nurme kõrvalmaanteele nr
20162.
Karjäärisisestel teedel saab transpordist tekkivat tolmu vajadusel vähendada teede
niisutamisega, juhul kui olukord seda nõuab. Karjääris töötamisega ei ole oodata tolmust
lähtuvat negatiivset mõju ümbritsevale elukeskkonnale ja elukvaliteedile.
Kaevandamistegevuse käigus peab kaevandaja tagama, et mäeeraldise teenindusmaalt lähtuv
tolm ei tekitaks lähimate majapidamiste juures ülenormatiivseid tolmukontsentratsioone.
Mürataseme ja tolmu tekke- ja leviku vähendamiseks saab vajadusel leevendava meetmena
karjäärisisestel teedel transpordivahendite liikumise kiirust piirata. Transpordivahendite kiirust
võib alandada mäeeraldisel 30 km/h ning vajadusel läbi viia laadurijuhtide täiendav instruktaaž,
mis tagab, et laadimisel satuks keskkonda vähem tolmu ja müratase oleks minimaalne.
Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 kuni 66.
Kaevandamisloa omaja on kohustatud kinni pidama nii atmosfääriõhu kaitse seadusest,
keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kui ka sotsiaalministri 04.03.2002
määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes
ja mürataseme mõõtmise meetodid“.
Karjääriga külgnevatele aladele kanduv müratase väheneb heli neeldumise tõttu. Avatud
maastikul punktmüraallika korral kauguse kahekordistumisel väheneb taotluse seletuskirja
kohaselt müratase 6 dB ning joonmüraallika korral 3 dB. Olenevalt karjääris töötavate masinate
konkreetsest asukohast jääb lisaks karjääri serva müra ekraniseeriv mõju 5–10 dB vahemikku.
Masinatest lähtuvat mürataset vähendab ka karjääris paiknevad katendi ja kaevise puistangud
ning kaevandamise käigus tekkinud süvend. Samuti vähendab karjäärist lähtuvat mürataset
mäeeraldise teenindusmaa ümber paiknevad metsatukad. Lisaks karjääris töötavatele
masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel. Karjääri
territooriumil kasutatavate transpordimasinate poolt tekitatav müra on samaväärne avalikel
teedel liiklevate masinate müraga. Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras
ja kehtivatele normidele vastavaid kallureid.
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale
kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Mustu V kruusakarjääris töötav
tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning
laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris
töötavaid inimesi või ümbruskonda. Kruusakarjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid
läbi ei viida.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandamsitegevusest ümbruskonnale ei kaasne.
1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Vastavalt maapõueseaduse § 50 lg 6 tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava kui
kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise
teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmekava
koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse §-ga 421 kehtestatud nõuetest.
Taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisel kaevandamisjäätmeid ei teki. Mäeeraldistel
esinev katend säilitatakse puistangutes ja kasutatakse karjääride korrastamisel või
võõrandatakse osaliselt. Olmejäätmeid tekib vähe ja need kogutakse konteinerisse ning antakse
üle jäätmekäitlejale.
1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite
suurus
Avariiolukorra võimalikkust on käsitletud eelhinnangu punktis 1.5. Võimalik heide on selle
kiirel likvideerimisel lokaalne ning minimaalne.
1.8. tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete
alusel
Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.
2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
2.1. olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused
Taotletaval alal kasvab taotluse menetlemise ajal mets. Taotluse kohaselt soovitakse
kaevandamisluba 15 aastaks. Kaevandamise järgselt kaevandatud maa korrastatakse. Taotletav
Mustu V kruusakarjäär korrastatakse enne kaevandamisloa kehtivusaja lõppemist metsamaaks
ja rohumaaks. Keskkonnaamet küsib korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku
omavalitsuse üksuse arvamust.
2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime
Taotletaval Mustu V kruusakarjääri mäeeraldistel ja teenindusmaal kasvab mets. Kaevandatava
maavarani jõudmiseks tuleb mets raadata, juurida kännud ja seejärel koorida katend.
Mustu maardla katendi moodustab kasvukiht ja ülipeeneteraline orgaanikarikas liiv. Katendi
keskmine paksus geoloogilise uuringu aruande järgi taotletavatel aladel on 0,7 m. Kasvukihi
paksus varieerub Mustu V kruusakarjääri piires vahemikus 0,2 kuni 0,5 m, keskmine 0,3 m.
Taotluse kohaselt on Mustu V kruusakarjääris katendi kogus 52 tuh m3, millest muld on 23 tuh
m3 .
Geoloogilise uuringu aruande kohaselt moodustab taotletava Mustu V kruusakarjääri kasuliku
kihi ehituskruus ja täiteliiv (täitepinnas ja saviliivmoreen koos). Kasuliku kihi paksus
kaevandite järgi varieerub vahemikus 1,4 m kuni 4,3 m, keskmine 3,1 m. Kasuliku kihi
lamamiks on liivsavimoreen või saviliivmoreen (gIII). Saviliivmoreeni (liivsavimoreeni)
käsitletakse täitepinnasena. Saviliivmoreeni proovitud paksus varieerub vahemikus 0 kuni 1,1
m, keskmine 0,5 m. Maardla maavara kasulik kiht jääb nii üles- kui ka allapoole põhjavee taset.
Taotletava Mustu V kruusakarjääri mäeeraldise kasulik kiht on esindatud kruusaga (Š-34, Š-
35, Š-36, Š-37, Š-38, Š-39, Š-40 ja Š-41). Kruusa sisaldus varieerub nendes kaevandites
vahemikus 65,0% kuni 71,7%. Kruusa kihi paksus on suurem taotletava mäeeraldise lõunaosas
ning väiksem põhjaosas. Mäeeraldisel on täitepinnas koos saviliivmoreeniga esindatud kruusa
lamamis.
2017. aastal toimunud geoloogilise uuringu välitööde käigus tehti hüdrogeoloogilistest töödest
veetaseme mõõtmisi kokku 30 kaevandis. Geoloogilise uuringu ajal varieerus veetaseme
sügavus maapinnast vahemikus 1,0 kuni 5,8 m, keskmiselt 3,6 m. Veetase jälgis üldjuhul
kaevandites saviliiva ja moreeni lasumi pinda ning absoluutkõrgused jäid vahemikku 47,9 kuni
52,8 m.
Geoloogilise uuringu andmetel varieerus taotletava Mustu V kruusakarjääri mäeeraldise alal
veetaseme sügavus maapinnast vahemikus 3,1 kuni 5,2 m. Keskmine põhjavee tase taotletava
Mustu V kruusakarjääri mäeeraldisega kattuval alal oli absoluutkõrgusel 50,62 m. Taotletava
kaeveala kasutuselevõtul on põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist
absoluutkõrgusel 50,62 m.
Taotletavast karjäärist ei pumbata ega juhita vett loodavate ning olemasolevate kraavidega
mäeeraldise alalt välja.
Taotletavatel aladel on looduslik mitmekesisus seotud seal kasvava metsaga. Karjääride
rajamisel ja nende töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatul vaesestub. See saab
hakata taastuma peale karjääride korrastamist. Mustu V kruusakarjäär korrastatakse enne
kaevandamisloa kehtivusaja lõppemist metsamaaks ja rohumaaks.
2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,
jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,
Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega
kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri-
või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Taotletaval mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas puuduvad märgalad, jõeäärsed alad,
jõesuudmed, rannad, kaldad, merekeskkond, pinnavormid ja Natura 2000 võrgustiku alad,
seega kaevandamistegevusel neile mõju puudub.
Taotletava karjääri alal kasvab mets. Kaevandamisloa saamisel mäeeraldisel kasvav mets
raadatakse. Mustu V kruusakarjäär korrastatakse enne kaevandamisloa kehtivusaja lõppemist
metsamaaks ja rohumaaks.
Taotletava Mustu V kruusakajääri teenindusmaa piirist ca 80 m kaugusele jääb II
kaitsekategooria liigi madala unilooga (Sisymbrium supinum) leiukoht (KLO9300527) ja
taotletava Mustu V kruusakarjääri teenindusmaast ca 50 m kaugusele lääne suunda teisele poole
Riisipere-Nurme riigiteed nr 11162 jääb III kaitsekategooria liigi longus rippsambla
(Antitrichia curtipendula) leiukoht (KLO9400089). Madal unilook kasvab lubjarikkal niiskel
pinnasel, mis pole tihedalt taimestunud ega sammaldunud, eeskätt karjäärides ja loopealsetel
autoroobastes. Taotletav tegevus koos uue väljaveotee rajamisega ei mõjuta kaitsealuse liigi
leiukohta. Taimeliik võib soodsate kasvutingimuste tekkimisel tulevikus levida ka rajatavatesse
karjääridesse. Karjääri mõju ei ulatu leiukohani nr KLO9400089 kuna seda eraldab leiukohast
tee. Samal põhjusel ei mõjuta taotletava karjääri tegevus sellest läänes asuva Alema
looduskaitseala (KLO1000141, kaugus Mustu V kruusakarjäärist ca 150 m) kaitse-eesmärkide
saavutamist ja vääriselupaika (VEP nr 153017, kaugus Mustu V kruusakarjäärist ca 50 m).
Taotletava Mustu V kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 300 m kaugusele jääb
II kaitsekategooria taimeliigi leiukoha serv ja ca 620 m kaugusele jääb II kaitsekategooria
linnuliigi püsielupaiga sihtkaitsevöönd. Neid eraldab taotletavast karjäärist mets ning piisav
vahemaa, et rajatav karjäär kaitsealuseid liike ei mõjutaks.
Taotletava mäeeraldise mõjupiirkonnas ei esine alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid
oleks ületatud või võidakse ületada.
Taotletav mäeeraldis ei asu tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuuri- või
arheoloogilise väärtusega alad, mistõttu kaevandamistegevusel neile mõju puudub.
2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
Mustu kruusamaardlas on kolm kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist:
1. Mustu kruusakarjäär. Kaevandamisluba nr HARM-109 kehtib kuni 13.05.2037, loa omaja
OÜ Laaseri Puit, pindala koos teenindusmaaga 7,83 ha;
2. Mustu III liivakarjäär. Kaevandamisluba nr HARM-152 kehtib kuni 29.10.2033, loa omaja
OÜ SOKKEL HOLDING, pindala koos teenindusmaaga 13,98 ha;
3. Mustu IV liivakarjäär. Kaevandamisluba nr L.MK/331727 kehtib kuni 19.09.2033, loa omaja
OÜ SOKKEL HOLDING, pindala koos teenindusmaaga 3,14 ha.
Mustu kruusamaardlasse juba antud kaevandamislubade menetluste käigus on välja selgitatud
nende karjääridega kaasneda võivad mõjud ja vastavalt sellele on kaevandamislubadele kantud
täiendavad tingimused mõjude leevendamiseks.
Lisaks Mustu V kruusakarjäärile taotleb OÜ SOKKEL HOLDING ka Mustu VI kruusakarjääri
mäeeraldist (Saue vallas Nurme külas katastriüksustel Kloostri metskond 58 (katastritunnus
51801:001:0494)), mille pindala koos teenindusmaaga on 4,78 ha. Taotletavad karjäärid
asuksid olemasolevast Mustu kruusakarjäärist ja Mustu III liivakarjäärist lõuna ja edela suunas
ning Mustu IV liivakarjäärist loode suunas.
Lähim eluhoone asub taotletavast Mustu V kruusakarjäärist ca 320 m kaugusel edela suunas
Metsavahi katastriüksusel (katastritunnus 51801:002:0130). Taotletava karjääri ja eluhoone
vahele jääb Riisipere-Nurme riigitee nr 11162. Kui toodangu väljavedu karjääri(de)st lõuna
suunal Vardi–Nurme kõrvalmaanteele nr 20162 hakkab toimuma mööda uut rajatavat
väljaveoteed, mitte mööda Riisipere-Nurme riigiteed, väheneb veoga kaasnev võimalik mõju
tolmu ja müra näol nimetatud eluhoonele.
Ehituskruusa ja täiteliiva kaevandamisega taotletaval Mustu V kruusakarjääri mäeeraldisel ei
kaasne keskkonnahäiringuid põhjaveele. Keskkonnaregistri andmetel ei paikne taotletav
mäeeraldis nitraaditundlikul- ega ka kaitsmata põhjaveega alal. Muuhulgas ei muuda
kaevandamine taotletavas kruusakarjääris piirkonna pinna- ega sadevee ökoloogilist, keemilist
ega koguselist seisundit. Kavandatava tegevusega ei pumbata ega juhita ära isevoolu teel
mäeeraldiselt põhja- ega sadevett ning ei alandata karjääri veetaset. Arvestades eelnevat on
välistatud veealuse maavara kaevandamisel veekogus ajutiselt tekkiva heljumi kandumine
väljapoole mäeeraldise piiri. Kavandatav tegevus ei avalda mõju piirkonna veerežiimile, sh
kaevude veetasemele ega vee kvaliteedile.
Taotletavast mäeeraldistest ca 20 m kaugusel kirde suunas asub Mittetulundusühingu
ORHIVAR poolt hallatav Alema suusarada. Mustu V kruusakarjääri kaevandamisloa taotlusele
on lisatud Mittetulundusühingu ORHIVAR juhatuse liikme poolt 26.02.2018 allkirjastatud
kooskõlastus, mille kohaselt suusaraja ja kaevandatava ala vahel säilitatakse kasvava metsa ala
(minimaalne laius 20 m, võimalusel rohkem) ning kaevandatud ala korrastatakse.
Peamised tegevusalad ümbruskonnas on metsa- ja põllumajandus aga ka kaevandamine. Lisaks
ülalnimetatud mäeeraldistele paikneb taotletavast Mustu V kruusakarjäärist ca 860 m kaugusel
lääne suunas Riisipere turbatootmisala (kaevandamisloa nr KMIN-077, kaevandamisloa omaja
aktsiaselts Tootsi Turvas). Riisipere alevik asub taotletavatest karjääridest ca 2,5 km kaugusel
loode suunas.
3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Keskkonnamõju hindamisel tuvastatakse kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline
keskkonnamõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja
looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile
ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele, samuti võimaliku
suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja
hinnatakse neid.
Kas kavandataval tegevusel võib olla otsene või kaudne oluline keskkonnamõju ülalmainitule
arvestades:
1) mõju suurust – ei;
2) mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus – ei;
3) mõju ilmnemise tõenäosust – ei;
4) mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust – müra ja tolm on lokaalse mõjuga;
5) mõju piiriülesust – ei;
6) mõju Natura 2000 võrgustiku alale – ei;
7) kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate
tegevustega – ei; piirkonda lisandub küll karjääre, kuid eelhinnangust nähtub, et kavandataval
tegevusel ei ole olulist keskkonnamõju ja KMH algatamine koosmõju väljaselgitamiseks ei ole
olemasoleva info põhjal vajalik;
8) ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi – ei.
4. Eelhinnangu järeldus
Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju,
kuna:
- kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning
kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid
ega kaitsealuseid liike;
- eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi, kuna
kaevandamise käigus veetaset ei alandata;
- eelhindamise tulemusena selgus, et lähimate eluhooneteni ei jõua eeldatavalt
ülenormatiivset müra ega tolmu;
- kaevandatud maa on kvalitatiivselt enne kaevandamislubade kehtivusaegade lõppemist
taastatav korrastamisega.
Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta.
Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta.
Teave vajalike keskkonnauuringute kohta.
Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.
KeHJS § 11 lõike 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama
asjakohaseid KeHJS § 61 lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või
keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või
ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava
tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud
vajalikeks keskkonnameetmeteks.
II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE
Keskkonnaamet pikendas 29.11.2019 kirjaga nr 12-2/19/359-11 Mustu V kruusakarjääri
kaevandamisloa taotlusele KMH algatamise või mittealgatamise otsuse esitamise tähtaega.
Kooskõlas maapõueseaduse 01.01.2020 jõustunud redaktsiooniga saatis Keskkonnaamet
10.01.2020 kirjaga nr 12-2/19/359-12 Mustu V kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse
Märjamaa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.
Märjamaa Vallavolikogu nõustus 18.02.2020 otsusega nr 179 Mustu V kruusakarjääri
kaevandamisloa taotlusega (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
20.02.2020 nr 12-2/19/359-14 all).
Keskkonnaamet saatis XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX Märjamaa Vallavalitsusele Mustu V
kruusakarjääri kohta tehtava otsuse ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõud.
Märjamaa Vallavalitsuse vastus ……………
III. OTSUSTUS
Lähtudes eelhinnangust, OÜ SOKKEL HOLDING poolt esitatud maavara kaevandamise
keskkonnaloa taotlusest, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3
lõike 1 punktist 1, § 6 lõike 2 punktist 2, § 61 lõigetest 1, 3 ja 5, § 9, § 11 lõigetest 2, 22, 23, 4,
8 ja 81, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punktist
4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning
tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade
põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ punktidele
2.5.1, 2.5.2 ja 3.5.8 otsustan:
3.1. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu Keskkonnaamet
ei algata Mustu V kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele
keskkonnamõju hindamist.
3.2. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks
või leevendamiseks on välja toodud maavara kaevandamise keskkonnaloa
täiendavate tingimuste osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Viktoria Burtin 484 1182
[email protected]
Eelnõu (seisuga 19.03.2020)
KORRALDUS
XX.XX.XXXX nr XXX
Mustu V kruusakarjääri mäeeraldise maavara
kaevandamise keskkonnaloa andmine
I. ASJAOLUD
OÜ SOKKEL HOLDING (registrikood 12245586, aadress Rapla maakond, Rapla vald, Purku
küla, Lonni, 78401) esitas Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi
ka kaevandamisluba) taotluse Mustu V kruusakarjääri mäeeraldisele. Esialgne taotlus on
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.05.2019 nr 12-2/19/359 all.
Menetlusse võeti parandatud taotlus, mis on registreeritud 02.07.2019 nr 12-2/19/359-3 all.
Taotletav Mustu V kruusakarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pajaka külas Mustu
kruusamaardlas (registrikaardi nr 0457) katastriüksustel Vardi metskond 2 (katastritunnus
50301:001:0307) ja Nurme karjäär (katastritunnus 50301:001:0303). Katastriüksuste omanik
on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa
Majandamise Keskus.
Taotletava Mustu V kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 7,57 ha ja mäeeraldise teenindusmaa
pindala on 9,36 ha. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on seisuga 01.01.2019 mäeeraldise
ehituskruusa aktiivne tarbevaru 195 tuh m3, millest kaevandatav on 189 tuh m3 ja täiteliiva
aktiivne tarbevaru on 31 tuh m3, millest kaevandatav on 29 tuh m3 (kaevandamisloale on
märgitud ülalmainitud maavara kogused, kuid tulevaseks kaevandatud koguste arvestuse
lihtsustamiseks loa andmisele eelnenud kvartali lõpu seisuga XX.XX.XXXX). Maavara
kavandatav kasutusvaldkond on teedeehitus, üldehitustööd ja täitematerjal. Katendi kogus on
taotluse kohaselt 52 tuh m3, millest muld on 23 tuh m3. Kaevandamise keskmine aastamäär on
taotluse kohaselt 16 tuh m3. Kaevandamisluba taotletakse 15 aastaks.
Kaevandamisloa taotlust on kontrollinud Keskkonnaamet ja keskkonnaregistri maardlate
nimistu andmete volitatud töötleja (Maa-amet) (28.05.2019 kiri nr 9-3/19/9015, 30.05.2019 kiri
nr 9-3/19/9015 ja 04.07.2019 kiri nr 9-3/19/9015-4).
Esialgne taotlus vajas parandamist kuna selles esinesid järgmised puudused:
Katastriüksuse Vardi metskond 2 katastritunnuseks oli taotluse seletuskirjas
50401:001:0022, kuid taotluse kontrollimise ajaks oli uueks katastritunnuseks
50301:001:0307. Katastriüksuse Nurme karjäär katastritunnuseks oli taotluse
seletuskirjas 50401:001:1180, kuid taotluse kontrollimise ajaks oli uueks
katastritunnuseks 50301:001:0303.
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Taotluse seletuskirjas seisis, et Mustu V kruusakarjääri alale ei kujune nõuetele vastavat
veekogu ning seega on peale varude ammendamist otstarbekas mäeeraldis korrastada
täitmisega maismaaks. Korrastamise plaan nägi ette karjääri korrastamist rohumaaks.
Mustu V kruusakarjäär asub riigimetsa maadel, piirneb metsamassiividega ning pärast
kaevandamist ja korrastamist antakse maad Riigimetsa Majandamise Keskusele tagasi.
Seega on vajalik riigimetsa maade vahel asuvad karjäärid, mis on enne kaevandamist
metsamaad, korrastada metsamaaks. Keskkonnaamet palus vastavalt ülaltoodule
taotlust parandada.
Nõuetele vastav taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
02.07.2019 nr 12-2/19/359-3 all.
Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa külgnevad kaguservas vahetult kehtiva
kaevandamisloaga mäeeraldisega Mustu IV liivakarjäär (loa nr L.MK/331727, loa omaja OÜ
SOKKEL HOLDING) ning selle teenindusmaaga. Taotluse seletuskirja kohaselt on
nõlvakadude arvutamisel arvestatud, et nõlvad moodustatakse taotletava mäeeraldise kirde,
edela ja loode serva ning jäetakse moodustamata mäeeraldise kaguserva, mis kaevandatakse
kokku olemasoleva Mustu IV liivakarjääri mäeeraldisega.
Riisipere-Nurme riigitee nr 11162 äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava mäeeraldise
ning selle teenindusmaa edelaservast ~32 m kaugusele. Taotletava mäeeraldise ning selle
teenindusmaa idaosas asub Soo tee metsatee nr 5040527. Taotluse seletuskirja kohaselt on Soo
tee osaliselt arvatud kaevandatava varu hulka. Taotlusele on lisatud Riigimetsa Majandamise
Keskuse 12.09.2017 kooskõlastuskiri nr 3-1.1/3269, mille kohaselt peab kaevandustööde ajaks
olema rajatud ajutine tee samaväärse läbipääsu tagamiseks ja kaevandamise järgselt peab olema
metsatee taastatud uuel tasapinnal vähemalt kaevanduseelses kvaliteedis. Vastav tingimus on
lisatud kaevandamisloa täiendavate tingimuste hulka. Taotluse seletuskirja kohaselt tagab
kaevandaja läbipääsuks vajaliku liikumise olemasoleva tee kaudu ning vajadusel on võimalik
rajada abiteed läbipääsu täiendavaks tagamiseks.
Taotletavast mäeeraldistest ca 20 m kirde suunas asub Mittetulundusühingu ORHIVAR poolt
hallatav Alema suusarada. Kaevandamisloa taotlusele on lisatud Mittetulundusühingu
ORHIVAR juhatuse liikme poolt 26.02.2018 allkirjastatud kooskõlastus, mille kohaselt
suusaraja ja kaevandatava ala vahel säilitatakse kasvava metsa ala (minimaalne laius 20 m,
võimalusel rohkem) ning kaevandatud ala korrastatakse.
Kuivõrd kaevandada soovitav maavara (ehituskruus ja täiteliiv) asub riigimaal ja kuulub seega
riigile, analüüsis Keskkonnaamet 09.08.2019 kirjas nr 12-2/19/359-4 Mustu V kruusakarjääri
kaevandamisloa andmise vajalikkust riigi huvi aspektist. Analüüsi tulemusel selgus, et varem
kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava
mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui
10 aastaks. Riigi huvi väljaselgitamisel tuleb olulist tähelepanu pöörata taotleja põhjendusele
mäeeraldise saamiseks. Kuna taotluse seletuskirjas toodud mäeeraldise saamise põhjendus ei
olnud piisavalt informatiivne siis palus Keskkonnaamet kirjaga nr 12-2/19/359-4 mäeeraldise
saamise vajadust põhjalikumalt selgitada.
OÜ SOKKEL HOLDING poolt esitatud mäeeraldiste (Mustu V kruusakarjäär ja Mustu VI
kruusakarjäär) saamise põhjendused on registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 28.08.2019 nr 12-2/19/359-5 all. Kirjas on selgitatud, et OÜ-le
SOKKEL HOLDING kuuluvate Mustu kruusamaardlas asuvate karjääride varuga osaletakse
mitme objekti (Kernu ümbersõit, Kernu tankla ja Haiba liiklussõlm) ehituses. See kahandab
oluliselt nende karjääride teedeehituses kasutatavale kvaliteedile vastava maavara varusid.
2/8
Taotletavate karjääridega soovitakse osaleda planeeritavatel Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee
laiendustöödel (Haiba-Varbola ja Varbola-Märjamaa). Taotletavad karjäärid asuksid võrreldes
teiste samaväärse kvaliteediga maavaraga karjääridega kavandatavatele tee-ehitus objektidele
oluliselt lähemal.
Maapõueseaduse1 (edaspidi MaaPS) § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise
ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid,
arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lg 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja
muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki,
arvestades MaaPS erisusi.
Kaevandamisloa taotlus on 29.08.2019 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 29.08.2019 kirjaga nr 12-2/19/359-6 kaevandamisloa
taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud
isikuid. Avalikustamise käigus huvitatud isikuid ei lisandunud. Kohalikus või maakondlikus
ajalehes teadet ei avaldatud, kuna kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või
keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi.
Maanteeamet teavitas Keskkonnaametit, et on tutvunud esitatud dokumentidega ning nõustub
Mustu V kruusakarjääri kaevandamisloa taotlusega. Kuna taotletava mäeeraldise teenindusmaa
piir ja Riisipere-Nurme riigitee nr 11162 teekaitsevööndi piir omavad osalist puutumust, siis
tegi Maanteeamet ettepaneku neid kaasata Mustu V menetluse edasiste tegevuste
menetlusosaliseks. Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
02.09.2019 nr 12-2/19/359-8 all.
Keskkonnaamet palus 30.08.2019 kirjaga nr 12-2/19/359-7 riigi huvi väljaselgitamiseks
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) seisukohta Mustu V
kruusakarjääri ja Mustu VI kruusakarjääri kaevandamislubade taotlustele.
MKM vastas 02.10.2019, et kuna Eesti Geoloogiateenistusel on teostamisel töö Raplamaa
ehitusmaterjalide varustuskindlusest, siis enne hinnangu kujundamist ootab MKM ära selle töö
(eeldatav valmimisaeg 2019. aasta lõpp) tulemused (registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 16.10.2019 nr 12-2/19/359-9 all).
MKM saatis Keskkonnaametile 14.02.2020 oma seisukoha Mustu V ja Mustu VI kruusakarjääri
kaevandamislubade taotlustele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
17.02.2020 nr 12-2/19/359-13 all). MKM märkis, et Keskkonnaameti hinnangutes on tuginetud
viimase 5 aasta keskmistele aastastele kaevandamismahtudele ja pole võetud arvesse suuri
kavandatavaid infrastruktuuriobjekte selles piirkonnas. Mustu V ja Mustu VI kruusakarjääri
võimalike kaevandamislubade väljastamisega rahuldatakse kvaliteetse (filtratsiooniga 0,5 ja 1,0
meetrit/ööpäevas) ehituskruusa ja täiteliiva vajadus Tallinn-Pärnu-Ikla [E67] põhimaantee nr 4
järgnevatel plaanitavatel laiendustöödel (Haiba-Varbola ja Varbola-Märjamaa). Samuti on
taotletavate Mustu V ja Mustu VI kruusakarjäärist saadava materjaliga võimalus tagada ka Rail
Balticu raudtee ehituseks kasutatava täitematerjali olemasolu. Mustu V ja Mustu VI
kruusikarjäärid on ca 36 km kaugusel kavandatavast raudteetrassist. Tuginedes esitatud
seisukohtadele, on MKM-i hinnangul Mustu V ja Mustu VI kruusakarjääride avamine riigi
huvides ning kaevandamislubade väljastamine põhjendatud.
Alates 01.01.2020 jõustus uus MaaPS redaktsioon. MaaPS2 § 130 lg 1 sätestab, et enne
1
Viidatud kuni 31.12.2019 kehtinud maapõueseaduse redaktsioonile.
2
Siin ja edaspidi viidatud 01.01.2020 jõustunud maapõueseaduse redaktsioonile.
3/8
käesoleva seaduse jõustumist esitatud kaevandamisloa taotlusi menetletakse edasi käesoleva
seaduse, sealhulgas käesolevast seadusest tulenevate menetlusõigusnormide alusel.
Vastavalt MaaPS § 49 lg 6 saatis Keskkonnaamet kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks
kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksusele (registreeritud
Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.01.2020 nr 12-2/19/359-12 all).
KOV üksus (Märjamaa Vallavolikogu) nõustus 18.02.2020 otsusega nr 179 Mustu V
kruusakarjääri kaevandamisloa taotlusega (registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 20.02.2020 nr 12-2/19/359-14 all).
Kooskõlas MaaPS § 1 lg-tega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet
XX.XX.XXXX ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks
kaevandamisloa kohta tehtava otsuse eelnõu ning andis XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX
menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi
võib kavandatav tegevus puudutada, on õigus alates avalikustamisest kuni menetluse lõpuni
esitada Keskkonnaametile loa taotluse või loa eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.
Ettepanekuid ja/või vastuväiteid esitati / ei esitatud.
Kooskõlas HMS § 40 lg-ga 1 andis loa andja enne haldusakti andmist menetlusosalisele
võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja (kaevandaisloa eelnõu)
kohta oma arvamus ja vastuväited (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
XX.XX.XXXX nr XXX all).
Arvamus ………….
II. KAALUTLUSED
2.1. Õiguslik alus
Vastavalt MaaPS § 49 lg 1 esitas taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale
taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49
lg 6 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava
kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe
kuu jooksul taotluse saamisest arvates.
Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ja KeÜS-le
ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks.
Riigilõiv 500 € on tasutud 22.05.2019 riigilõivuseaduse § 123 lg 1 kohaselt.
Vastavalt MaaPS § 50 lg 6 tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava kui kaevandamise
käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole
jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja
kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse §-ga 421 kehtestatud nõuetest.
Taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisel kaevandamisjäätmeid ei teki. Mäeeraldisel esinev
katend säilitatakse puistangutes ja kasutatakse karjääri korrastamisel või võõrandatakse
osaliselt. Olmejäätmeid tekib vähe ja need kogutakse konteinerisse ning antakse üle
jäätmekäitlejale.
4/8
Maakatastriseaduse § 182 lg 4 sätestab, et katastriüksusele, millele on välja antud maavara
kaevandamise luba, määratakse kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa
sihtotstarve. Maaregistri andmetel on katastriüksuste Vardi metskond 2 (katastritunnus
50301:001:0307) ja Nurme karjäär (katastritunnus 50301:001:0303) puhul tegemist 100%
maatulundusmaaga.
2.2. Kaalutlused loa andmisel
Kaevandamisloa menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki,
arvestades MaaPS erisusi.
Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus.
Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse
puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui
keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust.
MaaPS § 55 lg 3 p 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on
määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest kaevandamise või
kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist
kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning OÜ SOKKEL HOLDING
ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest
(karistusregistri päring seisuga 20.09.2019).
MaaPS § 55 lg 2 p 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest kui kaevandamine on
vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud
strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või
puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga
nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade
kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse
tagatusest“ (edaspidi juhend).
Keskkonnaamet analüüsis 30.08.2019 MKM-le saadetud kirjas nr 12-2/19/359-7,
kas taotletav tegevus on vajalik maavarade säästliku ja jätkusuutliku kasutamise
tagamiseks.
Taotletav tegevus on vajalik, kui:
1. kaevandamisloa andmisega hoitakse ära majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide
teke;
2. kaevandamisloa andmine tagab kasutusel oleva mäeeraldise lamamis oleva maavara täieliku
väljamise;
3. kaevandamisloa andmine tagab korrastamistingimuste otstarbekama täitmise;
4. kaevandamisloa andmine tagab planeeringutest või riigi taristu ehituse ja laiendamise
vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavara kaitse nõuete täitmise ning maavara
ratsionaalse kasutamise.
Keskkonnaameti hinnangul ei saa Mustu V kruusakarjääri ja Mustu VI kruusakarjääri
kaevandamisloa taotlusi lugeda ülaltoodud punktide alusel põhjendatuks kuna:
1. taotletavate mäeeraldiste piiresse jääv aktiivne tarbevaru on nõudluse olemasolul
kaevandatav ka iseseisvalt ning ebaotstarbekaid jääkvaru plokke ei teki;
5/8
2. tegemist ei ole olemasoleva(te) mäeeraldis(t)e sügavuti laiendamisega;
3. mäeeraldiste kasutuselevõtt ei ole vajalik olemasolevate mäeeraldiste korrastamistingimuste
otstarbekamaks täitmiseks, kuna taotletavatel aladel ei ole varasemalt kaevandatud ning
tegemist on valdavalt metsamaaga;
4. olemasolevate andmete põhjal ei ole varu väljamine vajalik maavara kaitse nõuete täitmiseks
või ratsionaalseks kasutamiseks seoses maardla alal planeeritavate tegevustega. Taotletavatel
mäeeraldiste aladel ei ole varem kaevandamist toimunud.
Keskkonnaamet analüüsis, kas taotletavate mäeeraldiste teeninduspiirkonnas on
tagatud varustuskindlus
Varustuskindluse tagatuse analüüsimise juures selgitati:
1. kas kaevandamiseks taotletavast mäeeraldisest kuni 50 km kaugusel (sõltumata
haldusjaotusest ja arvestades reaalseid veokauguseid) paikneb samaväärse maavara
kaevandamiseks varem antud mäeeraldisi;
2. kui suur on antud piirkonnas samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldiste
kaevandatav jääkvaru kokku;
3. milline on olnud maavara kasutamise intensiivsus kaevandamiseks taotletava mäeeraldise
teeninduspiirkonnas viimase viie aasta jooksul.
Seisuga 09.08.2019 jääb taotletavate Mustu V kruusakarjääri ja Mustu VI kruusakarjääri
teeninduspiirkonda 32 ehituskruusa ja 11 täiteliiva varuga mäeeraldist. Nende mäeeraldiste
kaevandatav jääkvaru kokku on ehituskruusa puhul ligikaudu 6918 tuh m3 ja täiteliiva puhul
ligikaudu 11196 tuh m3. Viimase 5 aasta keskmiste kaevandamismahtude põhjal kaevandatakse
piirkonnas igal aastal ligikaudu 327 tuh m3 ehituskruusa ja 566 tuh m3 täiteliiva. Seega on
piirkonna varustuskindlus ehituskruusa osas tagatud ligikaudu 21 aastaks ja täiteliiva osas 20
aastaks.
Juhendi punkti 5.1.2 kohaselt loetakse taotletav tegevus riigi huviga vastuolus olevaks juhul,
kui varem antud mäeeraldiste piires kaevandada antud samaväärse maavara jääk rahuldab
taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused enam kui 10 aastaks. Antud hetkel jätkub
piirkonnas ehituskruusa ligikaudu 21 ja täiteliiva ligikaudu 20 aastaks.
Seetõttu palus Keskkonnaamet 30.08.2019 kirjaga nr 12-2/19/359-7 riigi huvi
väljaselgitamiseks MKM seisukohta Mustu V kruusakarjääri ja Mustu VI kruusakarjääri
kaevandamislubade taotlustele.
MKM seisukoht on, et Mustu V kruusakarjääri avamine on riigi huvides ja kaevandamisloa
andmine on põhjendatud (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
17.02.2020 nr 12-2/19/359-13 all) (vt käesoleva korralduse asjaolude ptk).
2.3. Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnaamet jättis XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX “Mustu kruusamaardla Mustu V
kruusakarjääri ja Mustu VI kruusakarjääri maavara kaevandamise lubade taotlustele
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine” algatamata keskkonnamõju hindamise
kaevandamislubade taotluste menetluste käigus. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed
ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks on välja toodud maavara
kaevandamise loa täiendavate tingimuste osas.
2.4. Täiendavate tingimuste seadmine
6/8
HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja –vabadusi ning tema
muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab
haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas
volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi
asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). MaaPS §-le 56 lg 2 p 5 alusel
märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue
kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja
keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju
vähendamiseks. Kaevandamisloaga reguleeritakse vaid mäeeraldises ja mäeeraldise
teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt
kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele.
Kaevandamisloale on eelhinnangule ja käesolevale korraldusele tuginedes otstarbekas kanda
järgnevad täiendavad tingimused:
1. Kaevandamisel tuleb kinni pidada Riigimetsa Majandamise Keskuse 12.09.2017
kooskõlastusest nr 3-1.1/3269, millega seatakse tingimused Soo tee (metsatee nr 5040527)
kohta.
Kaevandamisloa omajale kehtivad kõik asjakohased õigusaktides (nt maapõueseadus,
keskkonnaseadustiku üldosa seadus, keskkonnatasude seadus, atmosfääriõhu kaitse seadus,
veeseadus, looduskaitseseadus jt) sätestatud nõuded. Sellest tulenevalt ei ole tarvidust
kaevandamisloal täiendavate tingimuste osas dubleerida õigusaktidega juba reguleeritut.
III. OTSUSTUS
Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks maapõueseaduse § 48, KeHJS § 3, § 6 lg 2 p 2 ja lg-d 22,
3 ja 31, § 9, § 11 lg-d 2 ja 4, § 12 lg 11 p 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224,
“Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu1”, § 3 p 4, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja
nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna
põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Märjamaa Vallavolikogu 18.02.2020 otsusele nr 179
ja OÜ SOKKEL HOLDING taotlusele otsustan:
3.1. Anda OÜ-le SOKKEL HOLDING Mustu V kruusakarjääri mäeeraldise maavara
kaevandamise keskkonnaluba nr Rapm-XXX (lisatud) kehtivusajaga kuni XX.XX.2035;
3.2. Täiendavateks tingimusteks seada järgnevad tingimused:
1. Kaevandamisel tuleb kinni pidada Riigimetsa Majandamise Keskuse 12.09.2017
kooskõlastusest nr 3-1.1/3269, millega seatakse tingimused Soo tee (metsatee nr 5040527)
kohta.
3.3. Käesolev korraldus jõustub teatavakstegemisest.
Maavara kaevandamise luba Rapm-XXX on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis
https://eteenus.keskkonnaamet.ee.
Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades
vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse
7/8
halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Saata: OÜ SOKKEL HOLDING (
[email protected]), Märjamaa Vallavalitsus
(
[email protected]), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (
[email protected]), Maa-
amet (
[email protected]).
Viktoria Burtin
maapõuespetsialist
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
8/8
Eelnõu (seisuga 19.03.2020)
MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA
Rapm-XXX
Keskkonnaamet (registreerimise number)
1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi OÜ SOKKEL HOLDING
1.2. Äriregistrikood 12245586 1.3. Aadress Rapla maakond,
Rapla vald, Purku küla, Lonni,
78401
2. Maardla 2.1. Maardla nimetus 2.2. Maardlaosa nimetus
Mustu kruusamaardla
2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 2.4. Maardla põhimaavara
number 0457 ehituskruus
3. Mäeeraldis ja 3.1. Mäeeraldise nimetus Mustu V kruusakarjäär
selle 3.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus)
teenindusmaa Rapla maakond, Märjamaa vald
3.3. Mäeeraldise pindala 7,57 ha
3.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala 9,36 ha
4. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne:
uuring nimetus Aruanne Mustu uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 30.09.2017)
geoloogiafondi number 8842
varude kinnitamise otsus ja kuupäev Maa-ameti peadirektori 27.12.2017
käskkiri nr 1-1/17/1270
5. Maavara 5.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik
kogus
aktiivne tarbevaru ehituskruus 195 tuh m3
aktiivne tarbevaru täiteliiv 31 tuh m3
kaevandatav varu ehituskruus 189 tuh m3
kaevandatav varu täiteliiv 29 tuh m3
5.2. Maavara kogus on esitatud seisuga XX.XX.2020
6. Katend, Katendi kogus 52 tuh m3, sh mulla kogus 23 tuh m3
sh muld
7. Maavara 7.1. Maavara kasutusala teedeehitus ja üldehitustööd, täitematerjal
kasutamine
7.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 16 tuh m3
7.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik
7.4. Loa kehtivusaeg XX.XX.2020 kuni XX.XX.2035 (15 aastat)
8. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: metsamaa ja rohumaa
9. Täiendavad 1. Kaevandamisel tuleb kinni pidada Riigimetsa Majandamise Keskuse
tingimused 12.09.2017 kooskõlastusest nr 3-1.1/3269, millega seatakse tingimused
Soo tee (metsatee nr 5040527) kohta.
10. Loa andmise Luba on antud Keskkonnaameti XX.XX.XXXX korraldusega nr XXX.
ja muutmise
otsused
Loa andja nimi ja amet
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Kuupäev: XX.XX.XXXX
2 (2)
Ahto Pregel
OÜ SOKKEL HOLDING
[email protected] 19.03.2020 nr 12-2/20/153
Mustu V kruusakarjääri maavara kaevandamise
keskkonnaloa ja eelhinnangu eelnõu edastamine
tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks
OÜ SOKKEL HOLDING (registrikood 12245586, aadress Rapla maakond, Rapla vald, Purku küla,
Lonni, 78401) esitas Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka
kaevandamisluba) taotluse Mustu V kruusakarjääri mäeeraldisele. Esialgne taotlus on registreeritud
Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.05.2019 nr 12-2/19/359 all. Menetlusse võeti
parandatud taotlus, mis on registreeritud 02.07.2019 nr 12-2/19/359-3 all.
Keskkonnaamet teatab, et OÜ SOKKEL HOLDING taotluse alusel on valminud Mustu V kruusakarjääri
mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise otsuse ja loa eelnõu ning Mustu
kruusamaardla Mustu V kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmise eelnõu.
Edastame Teile vastavalt haldusmenetluse seaduse § 49 lõikele 1 ja 2 eelnõud tutvumiseks ja arvamuse
andmiseks. Arvamust ootame kahe nädala jooksul, hiljemalt 02.04.2020 (k.a.). Kui arvamust ei ole
määratud tähtajaks antud, loetakse kooskõlastus antuks. Kui arvamust ei ole võimalik kahe nädala
jooksul anda, palume sellest Keskkonnaametit kirjalikult teavitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Lisad:
1. KORRALDUS_Mustu_V_kruus_eeln6u.pdf
2. LUBA_Mustu_V_kruus_eeln6u.pdf
3. EELHINNANG_Mustu_V_eeln6u.pdf
Sama: Märjamaa Vallavalitsus (
[email protected]), Maanteeamet (
[email protected]), OÜ Alemaa ja
Mets (
[email protected]).
Viktoria Burtin 484 1182
[email protected]
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658