dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
OtsusAvalik

Otsus

Maanteeamet · 19. märts 2020
Viit
15-7/20/097
Registreeritud
19. märts 2020
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-7 Keskkonnamõjude hindamise otsused
Toimik
15-7/2020
Vastutaja
Kristi Olt (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Keskkonnatalitus)

Failid

  • 📎15-720097 19.03.2020 Otsus.bdoc397 KB
  • 📎Tori silla ümberehituse põhiprojekti KMH programm_17-03-2020.pdf1394 KB

Sisu (failidest)

OTSUS 19.03.2020 nr 15-7/20/097 Tori silla ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Maanteeamet, kes kavandatava tegevuse osas on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 8 alusel arendaja ja § 9 alusel otsustaja, esitas asutusesiseselt keskkonnatalituse juhatajale riigi tugimaantee nr 59 Pärnu - Tori km 20,800 asuva Tori silla ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi nõuetele vastavaks tunnistamiseks. I. ASJAOLUD Maanteeamet (registrikood 70001490, aadress Teelise 4, 10916 Tallinn), edaspidi nimetatud ka Arendaja või Otsustaja, algatas oma sisemise korraldusega menetluse projekteerimistingimuste andmiseks riigi tugimaantee nr 59 Pärnu - Tori km 20,800 asuva Tori silla ehituse põhiprojekti koostamiseks. Projekti eesmärgiks on tugimaantee nr 59 Pärnu-Tori km 20,800 asuva amortiseerunud Tori silla lammutamine ning uue, võimalusel optimeeritud sillaavade arvuga silla ehitamine. Maanteeameti keskkonnatalituse juhataja algatas 26.08.2019 otsusega nr 15-4/19/285 tugimaantee nr 59 Pärnu - Tori km 20,800 asuva Tori silla ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste KMH. Maanteeamet teavitas KMH algatamisest 02.09.2019 „Ametlikes Teadaannetes“ teadaandega nr 1514919 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi elektrooniliselt 03.09.2019 kirjaga nr 15-5/19/32258-6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 151 kohaselt peab enne KeHJS § 16 kohast KMH programmi avalikustamist otsustaja küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Asjaomane asutus esitab otsustajale oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha, sealhulgas programmi asjakohasuse ja piisavuse ning ekspertrühma koosseisu piisavuse osas. Maanteeamet küsis 20.11.2019 kirjaga nr 15-5/19/32258-7 seisukohti Keskkonnaametilt, Põllumajandusametilt, Muinsuskaitseametilt, Keskkonnainspektsioonilt, Päästeametilt ja Tori Vallavalitsuselt. Seisukohta 20.11.2019 saadetud KMH programmile ei esitanud Keskkonnainspektsioon ja Muinsuskaitseamet. Põllumajandusamet 20.12.2019 kirjaga nr 14.5-1/2174-1, Päästeamet 11.12.2019 kirjaga nr 7.2- 3.4/13346-2 ja Tori Vallavalitsus 27.11.2019 korraldusega nr 932 pidasid KMH programmi asjakohaseks ja piisavaks. Keskkonnaamet esitas KMH programmi täiendamiseks seisukohad 19.12.2019 kirjaga nr 6-3/19/11556-5. Muinsuskaitseamet esitas seisukoha, millega palus keskkonnamõju hindamisel ning KMH aruande ja ehitusprojekti koostamisel arvestada 16.10.2019 kirjas nr 1.1-7/1777-4 tooduga. 2 Maanteeamet edastas saadud seisukohad KMH ekspertgrupile ning KMH ekspertgrupp täiendas saadud info alusel KMH programmi. Tori silla ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikus 09.01.2020-29.01.2020. KMH programmi avalikust väljapanekust ja arutelu toimumisest teatas Maanteeamet maakondlikus ajalehes Pärnu Postimees (09.01.2020), ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 08.01.2020 (teade nr 1566899), elektrooniliselt kavandatava tegevusega seotud asjaomaseid asutusi ja muid menetlusosalisi 07.01.2020 kirjaga nr 15- 5/20/1202-1. KMH programmi eelnõuga oli võimalik tutvuda digitaalselt aadressil https://pilv.mkm.ee/s/vnuFbeJ89OJLHIW. KMH programmi avalik arutelu ja Tori silla ehitusprojekti tutvustus toimus 30.01.2020 algusega kell 17.30 Tori Rahvamajas (Võlli tee 4, Tori alevik). KMH programmi avalikul arutelul tutvustati kavandatavat tegevust ja projekteerimise seisu ning KMH programmi sisu. KMH programmi avaliku arutelu protokoll on lisatud KMH programmile. Suuliselt esitatud küsimustele vastati kohapeal suuliselt. Riigi tugimaantee nr 59 Pärnu - Tori km 20,800 asuva Tori silla ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi avalikustamise ja avaliku arutelu järgselt KMH eksperdi poolt täiendatud programm koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega, nendega arvestamise selgitused, arvestamata jätmise põhjendused ning programmi avaliku arutelu protokoll on asutusesiseselt esitatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Maanteeamet on KeHJS § 9 ja ehitusseadustiku § 99 lõike 2 ning § 101 lõike 2 järgi otsustajaks ehk projekteerimistingimuste ja ehitusloa andjaks riigiteel, mistõttu KeHJS § 18 lõigete 2 ja 3 kohane KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimine kuulub Maanteeameti pädevusse. II. KMH PROGRAMMI VASTAVUSE KONTROLL Vastavalt KeHJS § 18 lõikele 1 esitab arendaja pärast KMH programmi avalikku arutelu programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega ning KeHJS § 17 lõikes 3 nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Maanteeamet peab KeHJS § 18 lõike 2 alusel tuginedes KeHJS § 151 kohaselt esitatud asjaomaste asutuste seisukohtadele kontrollima programmi vastavust KeJHS § 13-s sätestatud nõetele, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks ning programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. 2.1. KMH programmi vastavus KeHJS § 13 sätestatud nõuetele KMH programmis on vastavalt KeHJS §-le 13 nimetatud kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht (ptk 1), kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus (ptk 2), eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus (ptk 4), kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega (ptk 3), teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta (ptk 5), keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta (ptk 7), ajakava (ptk 8), andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi ja eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama (ptk 9) ja asjaomaste asutuste 3 loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega (ptk 10). Kuna Maanteeamet on arendaja ja tegevusloa andja ühes isikus, siis tegevusloa taotlust asutusesisest ei esitata, vaid antakse asutusesisene töökorraldus. Lähtudes eeltoodust on riigi tugimaantee nr 59 Pärnu - Tori km 20,800 asuva Tori silla ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programm koostatud vastavalt KeHJS § 13 sätestatud nõuetele. Asjaomaste asutuste ettepanekutega on programmi täiendamisel arvestatud, avalikul arutelul esitatud küsimustele vastati suuliselt ning need on kantud avaliku arutelu protokolli (KMH programmi lisa 2). 2.2. KMH programmi asjakohasus ja piisavus kavandatava tegevuse KMH-ks Keskkonnamõju hindamise objektiks on tugimaantee nr 59 Pärnu - Tori km 20,800 asuva Tori silla ehituse põhiprojektiga kavandatavad tegevused. Kavandatud on olemasoleva amortiseerunud silla lammutamine ning ehitada uued kaasaegsed kaldasambad, tugevdada olemasolevaid jõesambaid või rajada kolme olemasoleva jõesamba asemele kaks uut jõesammast ja ehitada uus tekikonstruktsioon. Lisaks on vajalik silla laiendamine kuni u 6,6 m ulatuses, et tagada tänapäeva ohutusnõuetele vastavus ning jalgteede olemasolu sillal. Tori silla ehituse põhiprojektiga kavandatud tegevuste KMH algatamise otsus tugineb KMH eelhinnangule1. Eelhinnangu kohaselt tuleb projekteerimise käigus läbi viia Natura 2000 võrgustiku ala asjakohane hindamine ning see on võimalik läbi viia vaid KMH menetluse käigus. KMH programmi ptk 6 käsitleb Natura 2000 asjakohase hindamise läbiviimist ja selle käigus selgitatakse välja kavandatava tegevuse võimalikud mõjud Tori põrgu loodusalale (RAH0000286) ja Pärnu jõe loodusalale (RAH0000027). KMH programmi koostamise käigus on välja selgitatud keskkonnauuringute vajadus ning läbi viiakse geoloogiline ekspertiis Tori põrgu loodusalal, selgitamaks kavandatava tegevusega võimalikud kaasnevad mõjud. Eksperthinnang peab andma suunised leevendavate meetmete rakendamiseks ehitustöödel (sh vibratsiooni vähendavad meetmed). Kavandatavaks tegevuseks olev silla rekonstrueerimine toimub olemasoleva Tori silla asukohas. On oluline leida ehitusprotsessist tulenevad mõjud ja silla tehniliste lahendustega kaasnevad mõjud ning näha ette meetmed nende minimeerimiseks ja leevendamiseks. Ei ole põhjust eeldada silla kasutusaegsete mõjude olulist erinevust võrreldes olemasoleva olukorraga. KMH programmi kohaselt on KMH juhteksperdiks Juhan Ruut (KMH litsents nr KMH00155, litsents kehtib kuni 15.12.2021). Lisaks juhteksperdile kuuluvad KMH ekspertrühma Martin Ruul (hindab valguse mõju, jäätmete käitluse mõju, mõju inimese tervisele, heaolule ja varale), Jaak Järvekülg (valguse mõju hindamine ja mõjude hindamise kvaliteedikontroll), Kadri Auväärt (hindab mõju pinna- ja põhjaveele), Kalle Eschbaum (hindab mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustikule, loomastikule, kalastikule, vee-elustikule ja rohelisele võrgustikule) ja Katrin Uibo (kultuuripärandi ekspert). Maanteeameti hinnangul on KMH programm asjakohane ja piisav kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks. 2.3. KMH programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamine KeHJS § 151 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 16 kohast KMH programmi avalikustamist küsima programmi sisu kohta seisukohti kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Tulenevalt KeHJS § 15¹ lõikest 4 esitab asjaomane asutus otsustajale oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha, 1 https://www.mnt.ee/sites/default/files/environmental_impact/59_parnu_tori_loigu_kmheh.pdf 4 sealhulgas hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse ning eksperdirühma koosseisulise piisavuse kohta. Keskkonnainspektsioon ja Muinsuskaitseamet seisukohta KMH programmi sisu, sh. asjakohasuse ja piisavuse ning eksperdirühma koosseisulise piisavuse kohta ei esitanud. Põllumajandusamet 20.12.2019 kirjaga nr 14.5-1/2174-1, Päästeamet 11.12.2019 kirjaga nr 7.2-3.4/13346-2 ja Tori Vallavalitsus 27.11.2019 korraldusega nr 932 pidasid KMH programmi asjakohaseks ja piisavaks. Keskkonnaamet esitas KMH programmi täiendamiseks seisukohad 19.12.2019 kirjaga nr 6- 3/19/11556-5. Muinsuskaitseamet esitas seisukoha, millega palus keskkonnamõju hindamisel ning KMH aruande ja ehitusprojekti koostamisel arvestada 16.10.2019 kirjas nr 1.1-7/1777-4 toodut. Esitatud seisukohtadega on KMH programmis arvestatud ja programmi vastavalt täiendatud. Maanteeamet nõustub KMH programmis tehtud paranduste ja muudatustega. KeHJS § 16 lõigete 1 ja 5 kohaselt tuleb korraldada KMH programmi avalik väljapanek ja avalik arutelu, mille käigus on igaühel õigus tutvuda KMH programmi ning muude asjakohaste dokumendituga, esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. KMH programmi avaliku väljapaneku perioodil kirjalikke seisukohti ei esitatud. Avalikul arutelul esitatud küsimustele vastati kohapeal suuliselt ning need on kantud avaliku arutelu protokolli. III. OTSUS Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 9, § 13, § 18 lõigetele 2-4 ja 8, ehitusseadustiku § 99 lõikele 2 ja § 101 lõikele 2 ning Maanteeameti peadirektori 24.04.2015 käskkirjale nr 0125 „Volituse andmine“: otsustan: 1. tunnistada tugimaantee nr 59 Pärnu - Tori km 20,800 asuva Tori silla ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise programm nõuetele vastavaks; 2. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada 14 päeva jooksul KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamisest ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi eraldi kirjaga. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide esitamisega Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Villu Lükk keskkonnatalituse juhataja Versioon 17.03.2020 /// Töö nr 19003385 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise programm Töö nr 19003385 Tartu 2019 Juhan Ruut KMH litsents KMH 0155 Martin Ruul projektijuht Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm Sisukord SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ...................................... 6 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ............................................................................... 7 2.1 Kavandatav tegevus ...........................................................................................................................7 2.2 Reaalsed alternatiivsed võimalused ...................................................................................................7 2.2.1 Eelprojekti lahendus ........................................................................................................................7 2.2.2 Põhiprojekti koostamisel väljatöötatav lahendus ............................................................................8 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .......................................................................... 10 3.1 Pärnu maakonnaplaneering ............................................................................................................ 10 3.2 Tori valla üldplaneering ................................................................................................................... 10 3.3 Teehoiukava aastateks 2018-2022 ................................................................................................. 10 3.4 Lääne-Eesti veemajanduskava ....................................................................................................... 10 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .............................. 12 4.1 Asustus ja maakasutus ................................................................................................................... 12 4.2 Vesi ja pinnas .................................................................................................................................. 12 4.3 Loodusväärtused ............................................................................................................................. 13 4.4 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ................................................................................... 14 5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID .......................................................... 16 6 NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD ................................................................... 18 6.1 Tori põrgu loodusala (RAH0000286) .............................................................................................. 18 6.2 Pärnu jõe loodusala (RAH0000027) ............................................................................................... 18 7 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD.......................................................................................... 20 7.1 Hindamismetoodika ......................................................................................................................... 20 7.2 Uuringud ja eksperthinnangud ........................................................................................................ 21 8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA ............................. 23 9 ANDMED ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA ........... 25 10 KAASAMINE........................................................................................................ 26 10.1 Kaasamise kava ............................................................................................................................ 26 10.2 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine .......................................................... 27 10.3 Avalikustamine ja avalik arutelu .................................................................................................... 28 10.4 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine ................................... 28 11 TEGEVUSLOA TAOTLUSE KOOPIA ................................................................. 29 LISAD ....................................................................................................................... 30 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 5 SISSEJUHATUS Ümberehitatav Tori sild (nr 701) asub Pärnu maakonnas riigitee nr 59 Pärnu-Tori km 20,80 kilomeetril. Sild on ehitatud 1956. aastal ja remonditud 1999. aastal, mistõttu pole sild projekteeritud tänapäevastele liikluskoormustele ning ei vasta nõuetele. Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ (2018) poolt teostatud uuringust selgus, et silla talastiku ja sammaste olukord on halb ning tuleks teostada põhjalik remont. Tori silla ümberehituse põhiprojekti eesmärgiks on tugimaantee nr 59 Pärnu-Tori km 20,800 asuva amortiseerunud Tori silla lammutamine ning uue, võimalusel optimeeritud sillaavade arvuga silla ehitamine. Põhiprojekti käigus tuleb leida finantsiliselt ja tehniliselt kõige optimaalseimad lahendused silla eluea tõstmiseks koos kandevõime, sõidumugavuse ja liiklusohutuse parendamisega. Tori sillale on 2018. aastal Ehituse ja Tarkvara inseneribüroo OÜ poolt koostatud eelprojekt, mis on põhiprojekti koostamise aluseks. Eelprojekti faasis koostati projektiga kavandatavate tegevuste osas (sh silla rekonstrueerimine) KMH eelhinnang1, et selgitada keskkonnamõju hindamise vajadus. Eelhindamise tulemusena jõuti järeldusele, et ei ole võimalik välistada Tori silla ehitusega kaasneda võivat ebasoodsat mõju Tori põrgu loodusalale ning sellest tulenevalt soovitati algatada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohane keskkonnamõju hindamine. Vastavalt eelhinnangus toodud põhjendustel algatas Maanteeamet keskkonna talituse juhataja 26.08.2019 otsusega nr 15-7/19/285 riigitee nr 59 Pärnu - Tori km 20,800 asuva Tori silla ehituse põhiprojektiga kavandatavatele tegevuste keskkonnamõjude hindamise (KMH). Algatamisotsuse kohaselt tuleb: ▪ projekteerimise käigus läbi viia Natura 2000 võrgustiku ala asjakohane hindamine. Natura 2000 võrgustiku ala asjakohane hindamine on võimalik läbi viia vaid KMH menetluse käigus; ▪ keskkonnamõju hindamisel lähtuda KeHJS § 29 sätestatud Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava tegevuse keskkonnamõju hindamise erisustest; ▪ KMH programmi koostamise käigus selgitada välja keskkonnauuringute vajadus. Eelhinnangu alusel on mõjude hindamisel vajalik koostada geoloogiline ekspertiis kavandatava tegevusega võimalike kaasnevate mõjude kohta (füüsiline kahjustamine, vibratsioon, niiskusrežiimi muutus jms) Tori põrgu loodusalal. Eksperthinnang peab andma suunised leevendavate meetmete rakendamiseks ehitustöödel. Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmiga pannakse paika tegevuskava, mille alusel koostatakse KMH aruanne. KMH läbiviimisel, sh KMH programmi koostamisel, lähtutakse ka KMH algatamise otsusest ning selle aluseks olevast eelhinnangust 1. Mõjude hindaja on Hendrikson & Ko OÜ (juhtekspert Juhan Ruut, litsentsi nr KMH 0155). 1 „Riigitee nr 59 Pärnu – Tori km 16,0-21,0 lõigu rekonstrueerimise eelprojekt (1. ja 2. etapp)“, keskkonnamõju eelhinnang, Alkranel OÜ 2017-2018 6 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT Projekti eesmärk on välja selgitada maantee nr 59 Pärnu - Tori km 20,80 Tori silla finantsiliselt ja tehniliselt kõige optimaalseimad lahendused silla eluea tõstmiseks koos kandevõime, sõidumugavuse ja liiklusohutuse parendamisega. Tori sillale on 2018. aastal Ehituse ja Tarkvara inseneribüroo OÜ poolt koostatud eelprojekt, mis on põhiprojekti koostamise aluseks ning millega nähakse ette komposiitsilla rajamine endise raudbetoontaladest silla asukohas. Tori sild asub Pärnu maakonnas, Tori vallas, Tori alevikus (joonis 1.1). Joonis 1.1 Projekteeritav Tori sild, tähistatud punasega. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus. www.hendrikson.ee Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 7 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 2.1 Kavandatav tegevus Tori sillale on 2018. aastal Ehituse ja Tarkvara inseneribüroo OÜ poolt koostatud eelprojekt, mis on põhiprojekti koostamise aluseks ning millega nähakse ette komposiitsilla rajamine endise raudbetoontaladest silla asukohas. Tori silla vanus on 62 aasta ning Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ (2018) poolt teostatud Tori silla uuringu kohaselt on silla talastiku ja sammaste olukord halb. Sild projekteeriti tolleaegsele liikluskoormusele, mis aga ei vasta tänapäeva nõuetele. Sillauuringu teostajate hinnangul tuleks Tori sillale teha põhjalik remont. Rekonstrueerimise käigus tuleb ehitada uued kaasaegsed kaldasambad, tugevdada olemasolevaid jõesambaid või rajada kolme olemasoleva jõesamba asemele kaks uut jõesammast ja ehitada uus tekikonstruktsioon. Lisaks on vajalik silla laiendamine kuni u 6,6 m ulatuses, et tagada tänapäeva ohutusnõuetele vastavus ning jalgteede olemasolu sillal. 2.2 Reaalsed alternatiivsed võimalused KMH käigus võrreldakse keskkonnamõjude seisukohast kahte erinevat tehnilist lahendust – eelprojekti lahendust ning riigihankega soovitud ja põhiprojekti koostamise käigus väljatöötatavat alternatiivset lahendust. 0-alternatiivi KMH käigus ei hinnata, kuna sild tuleb ohutuse seisukohast igal juhul rekonstrueerida ning seetõttu pole tegemist reaalse võimalusega. Alternatiivide põhimõtteline erinevus seisneb silla jõesammaste arvus. Muus osas võivad järgnevalt kirjeldatud tehnilised detailid, sh jõesammaste paigutus, konstruktsioonide parameetrid, ehitustööde koosseis ja ehitusaegne ajutine liikluslahendus edasise keskkonnamõju hindamise-projekteerimise käigus muutuda – võib tekkida vajadus keskkonnamõju leevendamiseks. 2.2.1 Eelprojekti lahendus Silla konstruktsioonid Tori komposiitsild rajatakse endise monteeritavatest raudbetoontaladest silla asukohta. Uus sild on 4- avaline jätkuvtalasild, mille kogupikkus on 115,8 m, sillaplaadi kogulaius 15,7 m. Silla avade pikkused on määratud olemasoleva silla jõesammaste telgede vahelise kaugusega 25,72+31,15+31,10+25,83 m. Sillal asetseva sõidutee laius on 9 m ja mõlemal küljel asetseva kõnnitee laius on 2,5 m. Alusehitus Endise silla kaldasambad lammutatakse täies mahus ja nende asemele rajatakse uued, vastavalt silla laiusele raudbetoonist uued kaldasambad. Kaldasambad on ilma vaialuseta ja toetuvad 1 m paksusele alusplaadile. Uue samba rajamissügavus on +6,00 mis on ca 1 m allpool vana samba rajamissügavusest. Uusi jõesambaid ei ole projekteeritud, vanad jõesambad ümbritsetakse 10 cm paksuse betoonsärgiga. Jõesammaste ülemine osa lammutatakse kõrguseni +14,04 ja rajatakse uus monoliitsest raudbetoonist sambapea komposiittalade toetamiseks. Jõesammaste jäämurdjate betoon kuni jäämineku veetaseme kõrguseni kaitstakse 10 mm paksusest roostevabast terasest lehega, mis jälgib samba esiserva kuju. Kummalegi poole sildade pealesõitudele rajatakse 4 m pikkune ja 25 cm paksune pealesõiduplaat, mille alla ja peale rajatakse dreenkiht. 8 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm Pealisehitus Silla pealisehituse moodustavad 4 muutuva kõrgusega terasest tala, mis on nihketüüblitega ühendatud monoliitbetoonist tekiplaadiga. Terastalade kõrgus on kaldasammastel ja jõesammaste vahel 1,2 m, jõesammastel 1,8 m. Terastalad on omavahel ühendatud põiksidemetega, mille samm on ca 6 m. Sademevesi juhitakse silla pikikalde abil üle silla vuugi, mis arvestades silla pikkust, on riskantne tegevus ja võib kaasa tuua vee läbijooksu vuugist. Silla valgustid on kinnitatud servaprussi küljele. Tööde teostamine Tagamaks jalakäijate ülepääs jõest, rajatakse olemasolevast sillast allavoolu ajutine sild, milline peab olema ekspluateeritav ka jäämineku ja kõrgvee perioodil ehk rajatava ajutise silla sambad on vaja kindlustada vastavalt. Samuti tuleb rajada ajutine sild piisavalt kõrgele, et ajutise sillateki alumine kõrgusmärk ulatuks vähemalt 0,25 m eeldatavast kõrgveepinnast kõrgemale. Olemasoleva silla teki ja silla sammaste osaliseks lammutamiseks ning uue silla ehituseks tuleb kalda- ja jõesammaste vaheline ala ajutiselt täita, piirates ja kindlustades nii sammaste ehituseks kui ka tekiehituse montaažiks ajutiselt täidetav ala võimalikult vibratsioonivabal meetodil soovitavale kõrgusmärgile, mis võimaldaks alal liikumise raske tõstetehnikaga. Olemasolevad, kallastele lähemad jõesambad, lammutatakse seejärel projektiga sätestatud kõrguseni ja teostatakse särgi ja riiglite valu, kasutades ligipääsuks rajatud täidet. Keskmise jõesamba osaliseks lammutamiseks ja ehituseks ette näha tellingute ehitus, lammutusprahi eemaldamine suures osas käsitsi, kasutades materjali ja tehnika jõetranspordiks pontoone. Peale silla alusehituse valmimist teostada teki montaaž kraanadega, kasutades vastavalt tööprojektiga määratud montaaži sektsioone ja vastavat tõstetehnikat. 2.2.2 Põhiprojekti koostamisel väljatöötatav lahendus Kirjeldatud on KMH programmi koostamisel ajaks väljatöötatud esialgset lahendust. Silla konstruktsioonid Tori komposiitsild rajatakse endise monteeritavatest raudbetoontaladest silla asukohta. Uus sild on 3- avaline jätkuvtalasild, mille kogupikkus on 115,0 m, sillaplaadi kogulaius 15,7 m. Silla avade pikkused on määratud uute rajatavate silla jõesammaste telgede vahelise ning uute rajatavate kaldasammaste vahelise kaugusega 31,5+52+31,5 m. Sillal asetseva sõidutee laius on 9 m ja mõlemal küljel asetseva kõnnitee laius on 2,5 m. Alusehitus Endise silla kaldasambad lammutatakse täies mahus ja nende asemele rajatakse uued raudbetoonist kaldasambad, mis vastavad silla kogulaiusele. Kaldasambad on ilma vaialuseta ja toetuvad alusplaadile. Uue samba rajamissügavus on +6,00 mis on ca 1 m allpool vana samba rajamissügavusest. Olemasoleva silla kolme jõesamba asemele rajatakse kaks uut jõesammast olemasolevatest kaldapoolsetest jõesammastest ca 6m keskmise jõesamba poole, milline likvideeritakse, parandades sellega jõe hüdroloogilist profiili. Jõesambad rajatakse vaialusele ning nende rajamissügavus on +3,50, mis on ka olemasolevate jõesammaste rajamissügavus. Jõesammaste jäämurdjate betoon kuni jäämineku veetaseme kõrguseni kaitstakse 10 mm paksusest roostevabast terasest lehega, mis jälgib samba esiserva kuju. Kummalegi poole sildade pealesõitudele rajatakse 4 m pikkune ja 30 cm paksune pealesõiduplaat, mille alla ja peale rajatakse dreenkiht. www.hendrikson.ee Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 9 Pealisehitus Silla pealisehituse moodustavad 4 muutuva kõrgusega terasest tala, mis on nihketüüblitega ühendatud monoliitbetoonist tekiplaadiga. Terastalade kõrgus on kaldasammastel ja jõesammaste vahel 1,6 m, jõesammastel 2,6 m. Terastalad on omavahel ühendatud põiksidemetega, mille samm on ca 6 m. Sademevesi juhitakse joa- ja tilktorude abil läbi sillateki sademeveesüsteemi, mille kaudu sademevesi kogutakse kokku silla kaldasammaste piirkonnas ja juhitakse läbi õlipüüduri pinnasesse. Silla valgustid on kinnitatud servaprussi küljele. Tööde teostamine Sarnaselt eelprojekti lahendusele, tagamaks jalakäijate ülepääs jõest, rajatakse olemasolevast sillast allavoolu ajutine sild, milline peab olema ekspluateeritav ka jäämineku ja kõrgvee perioodil. Rajatava ajutise silla sambad on vaja kindlustada vastavalt. Samuti tuleb rajada ajutine sild piisavalt kõrgele, et ajutise sillateki alumine kõrgusmärk ulatuks vähemalt 0,25 m eeldatavast kõrgveepinnast kõrgemale. Olemasoleva silla teki ja silla sammaste lammutamiseks ning uue silla ehituseks tuleb kaldasammaste ja rajatavate jõesammaste vaheline ala ajutiselt täita. Selleks tuleb piirata ja kindlustada sammaste ehituseks ja tekiehituse montaažiks ajutiselt täidetav ala võimalikult vibratsioonivabal meetodil soovitavale kõrgusmärgile, mis võimaldaks alal liikumise raske tõstetehnikaga. Jõesambad lammutatakse seejärel projektiga sätestatud kõrguseni ja teostatakse uute sammaste vaialuste ehitus vibratsioonivabal meetodil ning rajatakse kaks uut jõesammast. Olemasolevate jõesammaste lammutamiseks jõepõhja tasemele, ette näha lammutamine ja lammutusprahi eemaldamine suures osas käsitsi, kasutades materjali ja tehnika jõetranspordiks pontoone. Peale silla alusehituse valmimist teostada teki montaaž kraanadega, kasutades vastavalt tööprojektiga määratud montaaži sektsioone ja vastavat tõstetehnikat. 10 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 3.1 Pärnu maakonnaplaneering Vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule on Pärnu jõgi kogu maakonnas määratletud rohelise võrgustiku koridori veekoguna. Planeeringu seletuskirjas on täpsustatud, et rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, järvede ja jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. Rohelise võrgustiku ja infrastruktuuri objektide konfliktide korral tuleb planeeringu kohaselt määrata leevendavad meetmed konfliktide vähendamiseks või pehmendamiseks saab iga konkreetse konfliktikoha jaoks tehtavate uuringute ja hinnangute alusel. Seega on konfliktide lahendamine järgnevate planeeringute või konkreetsete projektide ülesandeks. KMH käigus hinnatakse mõjusid rohelisele koridorile ning pakutakse vajadusel välja leevendavad meetmed. Tegevus on kooskõlas Pärnu maakonnaplaneeringu rohelise võrgustiku tingimustega. Lisaks on Tori sild maakonnaplaneeringus määratud silmapaistvalt ilusa vaatega kohaks. Maakonnaplaneeringus on ilusate vaadetega kohtade tingimused seatud vaid üldplaneeringu tasandile, kuid KMH protsessi on kaasatud kultuuripärandi ekspert, kes hindab kavandatava tegevuse kultuurilisi mõjusid ning vajadusel annab soovitused nende leevendamiseks. 3.2 Tori valla üldplaneering Tori valla üldplaneering on kehtestatud 2009. aastal ning käsitleb valla ruumilist arengut aastani 2024. Vastavalt üldplaneeringule on Pärnu jõge ületav Tori sild määratud miljööväärtuslikuks hoonestusalaks. Planeeringu kohaselt tuleb miljööväärtuslikus elamupiirkonnas paiknevate ehitiste rekonstrueerimisel erilist tähelepanu pöörata miljöösobivusele ja restaureerimise kvaliteedile. KMH protsessi on kaasatud kultuuripärandi ekspert, kes hindab kavandatava tegevuse kultuurilisi mõjusid (sh miljöösobivust) ning vajadusel annab soovitused nende leevendamiseks. Selle läbi tagatakse kavandatava tegevuse kooskõla Tori valla üldplaneeringu tingimustega. 3.3 Teehoiukava aastateks 2018-2022 Teedehoiukava kohaselt tuleb veokimassi muutmisega 52 tonnile investeerida sildade tugevdamisse vajaliku kandevõimes tagamiseks kogu silla eluea jooksul. Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 18.12.2018 käskkirjale nr 1.1-1/18-223 Kattega riigiteede rekonstrueerimisobjektid aastateks 2018-2022 ette nähtud tee nr 59 Pärnu-Tori km 16,85-21,05 lõigu (kuhu jääb ka Tori sild) rekonstrueerimine. Kavandatav tegevusena ette nähtud silla rekonstrueerimise eesmärk on silla kandevõime tagamine, mis on kooskõlas teehoiukavaga aastateks 2018-2022. 3.4 Lääne-Eesti veemajanduskava Veemajanduskava on strateegiline dokument, mis koostatakse pinna- ja põhjavee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest. Veepoliitika raamdirektiiv seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete hea seisundi saavutamise ning direktiivi kohaselt oleks tulnud veekogud heasse seisu viia 2015. aastaks. Põhjendatud juhtumitel on siiski võimalik ka erandite seadmine. Veemajanduskavas sisaldub nimekiri veekogumitest, mis tõenäoliselt ei saavuta 2015–2021 rakendatavate meetmete tulemusel head seisundit. Nende veekogumite puhul on hea seisundi www.hendrikson.ee Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 11 saavutamise eesmärk edasi pikendatud maksimaalselt kuni 2027. aastani. Eesmärki on pikendatud aastani 2027 ka Pärnu_3 vooluveekogumi puhul, millel kavandatav tegevus asub. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt oli ökoloogiline seisund ja koondseisund Pärnu_3 vooluveekogumis halb (2013. aasta seis). Viimaste pinnaveeseire andmete kohaselt2 (2018. aasta seis) oli Pärnu_3 vooluveekogumis ökoloogiline seisund kesine ja koondseisund halb. KMH protsessi hinnatakse kavandatava tegevuse mõjusid Pärnu jõe veekvaliteedile, sh lähtudes sellest, et kavandav tegevus ei läheks vastuollu Pärnu_3 vooluveekogumi hea seisundi saavutamise eesmärgiga. Vajadusel seab KMH tingimused mõjude vältimiseks või leevendamiseks, mille eesmärgiks on tagada kavandatava tegevuse vastavus Lääne-Eesti veemajanduskava eesmärkidega. 2 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid -tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite -seisundiinfo (05.12.2019) 12 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 4.1 Asustus ja maakasutus Kavandatav tegevus toimub olemasoleva Tori silla asukohas, mistõttu on tegemist juba olemasoleva maanteeliikluse poolt mõjutatud keskkonnaga. Tori sild asub Pärnu maakonnas, Tori vallas, Tori alevikus. Sild ületab riigimaantee nr 59 Pärnu-Tori 20,80 kilomeetril Pärnu jõge. Silla lähedusse, mõlemale poole jõge on koondunud valdav osa Tori aleviku elamutest. Sillaületuskohas ümbritsevad jõge peamiselt rohumaad, jõe vasakul kaldal asub Kesk-Devoni liivakivipaljand. Sillale lähimad hooned on lõuna pool Pärnu mnt 2 kinnistul asuvad hooned (lähim sillast ca 20 m kagu suunas) ja Tori kirik (sillast ca 50 m edela suunas) ning põhja pool Tori Vallamaja (sillast ca 85 m põhja suunas). Kavandatav projektiala jääb täielikult transpordimaa sihtotstarbega alale (katastritunnus 80803:001:0283). 2018. a loenduse põhjal oli aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2071 autot/ööp. Olemasoleva silla kogupikkus on 113,3 m ning kogulaius 9,2 m. 4.2 Vesi ja pinnas Vaadeldav sild ületab Pärnu jõge (VEE1123500). Lääne-Eesti veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016. a) kohaselt oli ökoloogiline seisund ja koondseisund Pärnu_3 vooluveekogumis halb (2013. aasta seis). Viimaste pinnaveeseire andmete kohaselt3 (2018. aasta seis) oli Pärnu_3 vooluveekogumis ökoloogiline seisund kesine ja koondseisund halb. Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt paikneb projektiala keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Tori silla remonttööde tsooni puurkaevud ja/või nende sanitaarkaitsealad ei ulatu. Vastavalt keskkonnaministri 28.05.2004.a nr 58 määrusele (Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord) ei kuulu Pärnu jõgi, mida remonditav sild ületab, suure üleujutusalaga siseveekogude nimistusse. Keskkonnaagentuur on Tori silla projekti raames koostanud jõe hüdraulilise analüüsi ja määranud ära jõe maksimaalsed vooluhulgad ning veetasemed 3%, 10% ja 25 % suurvee esinemise tõenäosuse korral (tabel 4.1). Tabel 4.1 Pärnu jõe maksimaalsed vooluhulgad ning veetasemed 3%, 10% ja 25 % suurvee esinemise tõenäosuse korral Tori silla asukohas Suurvee esinemise Maksimaalne Maksimaalne veetase tõenäosus vooluhulk 25% 407 m3/sek 12,18 m AS 10% 516 m3/sek 12,77 m AS 3% 653 m3/sek 13,41 m AS Jõe vasakul kaldal, Pärnu-Tori maanteest ülesvoolu, asub 9 m kõrgune ja 400 m laiune Tori paljand. Kaldajärsakus paljanduvad hallid ja kollakashallid põimkihilised liivakivid. Paljand on Kesk-Devoni vanima, Pärnu lademe stratotüüp ja selle taseme parim paljand kogu Euroopa loodeosa jaoks. Väljavoolavate allikate tegevuse tulemusel on tekkinud paljandisse kolm koobast, millest suurim kannab nime „Tori Põrgu“. 3 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite -seisundiinfo (05.12.2019) www.hendrikson.ee Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 13 Pärnu jõgi on oma oru kulutanud liivakividesse, osaliselt on kulutusorg täitunud jõesetetega - vähese orgaanikaga liivade ja kruusadega. Jõesetete ülemises osas võib esineda lammisetteid – mudast liiva ja turvast. Põhiprojekti raames koostatud geoloogilise uuringu kohaselt (uuringud tehti kaheksas jõe sängis asuvas uuringupunktis, silla all või vahetult selle kõrval) asub kavandatava tegevuse ala Lääne-Eesti madaliku ja Soomaa piiril, Pärnu jõe kulutusorus. Uuritud alal 6…6,5 m sügavusel (abs 2,5…3m) lamavad aluspõhjalised Alam-Siluri Jaagarahu lademe lubjakivid ja dolomiidid. Neil lasuvad Kesk-Devoni Pärnu lademe Tori kihistiku liivakivid. Uuritud ala setete kõige ülemise osa moodustab täitekiht, mis valdavalt koosneb ebaühtlase kihina asetsevatest jõesetetega segunenud betoonlahmakatest ja kividest – II Maailmasõjas purustatud vana silla jäänustest. 4.3 Loodusväärtused Kaitstavad loodusobjektid Ümberehitatav sild jääb mitmete kaitstavate loodusobjektide lähedusse. Vastavalt Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetele asub kavandatava tegevuse mõjualas üks hoiuala, üks kaitseala ja üks kavandatav kaitseala (joonis 4.1): ▪ Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293) ▪ Tori põrgu kaitseala (KLO1000081) ▪ Tori paljand ja koopad (kavandatav kaitseala, reg nr 401551553) Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärgid on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõed ja ojad (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus) – elupaikade kaitse. Tori põrgu kaitseala on loodud 1959. aastal Kesk-Devoni liivakivipaljandite ning koobaste kaitseks. Joonis 4.1 Projekteeritava silla paiknemine loodusobjektide suhtes. Allikas: EELISE andmebaas oktoober 2019 14 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm Projektialal paiknevad ka kaks Natura 2000 võrgustiku ala - Pärnu jõe loodusala (RAH0000027), mis silla piirkonnas hõlmab Pärnu jõge ning Tori põrgu kaitsealaga kattuvat Tori põrgu loodusala (RAH0000286). Natura 2000 alad ja elupaigatüübid on detailsemalt kirjeldatud peatükis 6. Lisaks eelmainitud kaitstavatele aladele asuvad EELIS-e andmetel projektialal või selle lähistel järgmised kaitsealuste liikide leiukohad: ▪ II kaitsekategooria nahkhiireliikide veelendlane (Myotis daubentonii; KLO9114054), pargi- nahkhiir (Pipistrellus nathusii; KLO9114056), tiigilendlane (Myotis dasycneme; KLO9113965), hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus; KLO9113966), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9114055) ja suurvidevlane (Nyctalus noctule; KLO9108756) - leiukohaks Pärnu jõgi. ▪ II kaitsekategooria liigi paksukojaline jõekarp (Unio crassus, KLO9200097) - leiukohaks Pärnu jõgi. ▪ III kaitsekategooria liigid hink (Cobitis taenia; KLO9102683) ja võldas (Cottus gobio; KLO9102681) - leiukohaks Pärnu jõgi. ▪ III kaitsekategooria liik kaldapääsuke (Riparia riparia, KLO9124227) – leiukoht ca 60 m projektialast. Pärnu jõgi kuulub Tarbja paisust suubumiseni merre looduskaitseseaduse (LKS) § 51 lg 2 alusel kehtestatud „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“, kus vastavalt LKS § 51 lg 1 on keelatud veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Roheline võrgustik Rohelise võrgustiku kirjeldamisel on lähtutud Pärnu maakonnaplaneeringust 2030+, mis on kõige uuem rohelist võrgustikku täpsustav strateegiline dokument, mis muuhulgas võttis rohelise võrgustiku väljatöötamisel arvesse ka kehtivaid üldplaneeringuid. Vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule on Pärnu jõgi kogu maakonnas määratletud rohelise võrgustiku koridori veekoguna. Planeeringu seletuskirjas on täpsustatud, et rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, järvede ja jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus, mis Pärnu jõel on 50 m looduskaitseseaduse kohaselt. 4.4 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad Pärnu maakonna planeeringu 2030 +kohaselt on Pärnumaal määratud 33 väärtuslikku maastikku. Üks nendest on Tori väärtuslik maastik, millel asub ka projekteeritav sild. Planeeringu kohaselt seisneb väärtus eelkõige Tori kui ühe vanema asustusega piirkonna ja looduskauni Pärnu jõe paiknemisega maastikus. Lisaks eelnevale on Tori sild maakonnaplaneeringus määratud silmapaistvalt ilusa vaatega kohaks. Muinsuskaitseameti hinnangul (29.07.2019 kiri nr 15-5/19/32258-1) on rekonstrueeritav Tori sild kultuuriväärtuslik objekt (ei ole kultuurimälestis). Nimelt oli 135,8 m pikkune lihttalasüsteemis raudbetoon-tarisild üle 20 aasta Eesti pikim sild. See valmis Sojuzdorprojekt Leningradi filiaali ehitusprojekti järgi 1957. aastal. Sild rajati 1936-38. aastal, Taani ettevõtte Højgaard & Schultz ehitatud, tollal samuti Eesti pikima (129 m) raudbetoon-jätkuvtalasilla sõjapurustusest säilinud tahutud maakivivoodriga sambavundamentidele. Ka Tori valla üldplaneeringu kohaselt on Tori sild üks kultuuriajaloo tähtsamatest miljööväärtuslikest hoonestusaladest. Projekteeritava silla lõunapoolse otsa läheduses on mitmeid kultuurimälestisi, mille ühisesse piiranguvööndisse jääb ka kavandatava tegevuse ala. Lõunakaldal on lähimaks kultuurimälestiseks Tori kirik (reg nr. 16846), mis asub rekonstrueeritavast sillast ca 50 m kaugusel (joonis 4.2). Kiriku vahetus läheduses, Pärnu mnt 1 ja Pärnu mnt 3 kinnistutel, on kultuurimälestiste riiklikus registris muistisena (arheoloogiamälestisena) võetud arvele Kalmistu (reg nr A30747). Tegemist on ajaloolise (17.-18 saj) Tori kihelkonnakalmistu ja senise leiumaterjali põhjal ka keskaegse asulakoha alaga. www.hendrikson.ee Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 15 Sillast põhja pool, ca 80 m kaugusel sillast, asub kultuurimälestiste registrisse kantud Tori uus vallamaja (reg nr 16848) – joonis 4.2. Joonis 4.2 Kultuurimälestiste ja nende ühise kaitsevööndi (helesinine viirutus) paiknemine Tori silla suhtes. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus oktoober 2019 16 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega ja ka olemasoleva olukorra säilitamisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Kavandatavaks tegevuseks olev silla rekonstrueerimine toimub olemasoleva silla asukohas, mistõttu ei ole põhjust eeldada kasutusaegsete liiklusest tulenevate mõjude olulist erinevust võrreldes olemasoleva olukorraga, vaid olulisemad on ehitusprotsessist tulenevad mõjud ja silla tehniliste lahendustega kaasnevad mõjud ning nende minimeerimine ja leevendamine. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide elluviimisega kaasneda võivad valdkonnad4, mille puhul on põhjust eeldada võimalikku olulist ebasoodsat mõju ning mida KMH aruande raames hinnatakse vastavalt ptk 7 kirjeldatud hindamismetoodikale: ▪ mõju pinnaveele – oluline võimalik mõju Pärnu jõele (sh mõju kalastikule, vee-elustikule ja veerežiimile). Hinnataks erinevate sademevee lahenduste mõjusid ning veeloa ja/või veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlemise kohustust. Mõjuallikateks on ehitusprotsessist pärinev ainete sattumine pinnavette, ehitus- ja kasutusaegsed takistused vee liikumisele (nt sillasambad, võimalik osaline jõesängi täitmine) ning teelt pärinevad sademeveed. Samuti tuleb arvestada varasemate sildade jões leiduvatest osadest tuleva võimaliku koosmõju tekkimist. Võimaliku mõjuala suuruseks on Pärnu jõgi Tori sillast kuni suudmeni; ▪ mõju pinnasele – ehitusprotsessi (peamiselt ehitusmasinate vibratsiooni) oluline võimalik mõju Tori liivakivipaljanditele. Võimalik mõjuala piirdub lähialadega (eeldatavalt mitte kaugemale kui 50 m ehitusalast); ▪ jäätmete käitlusega kaasneda võiv keskkonnamõju – oluline eelkõige ehitusaegselt (ainete sattumine Pärnu jõkke ehitusprotsessi käigus). Võimaliku mõjuala suuruseks on Pärnu jõgi Tori sillast kuni suudmeni; ▪ valguse mõju – oluline võimalik mõju nahkhiirtele nii ehitus- kui ka kasutusaegselt. Hinnatakse ka mõju olulisust lähipiirkonnas elavatele inimestele. Mõjuallikateks on ehitusmasinate valgus ning ehitusplatside ja silla valgustus). Võimalik mõjuala on lokaalse ulatusega (eeldatavalt mitte suurem kui mõnisada meetrit projektialast); ▪ mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 aladele ja rohelisele võrgustikule – võimalik oluline mõju Pärnu jõe hoiualale ning loodusalale, Tori põrgu kaitsealale ja loodusalale, kavandatavale kaitsealale Tori paljand ja koopad, kaitsealustele liikidele ning rohelisele võrgustikule nii ehitus- kui ka kasutusaegselt (sh kasutusaegsete avariiliste juhtumite võimalik mõju). Võimalikud mõjuallikad ning mõjuala suurused on kirjeldatud eelmiste punktide raames; ▪ mõju kultuuripärandile – võimalik oluline mõju arheoloogiaväärtustele ning miljööväärtuslikule alale nii ehitus- kui ka kasutusaegselt. Mõjuallikateks on pinnast mõjutavad ehitusprotsessid ning silla ja sellega seotud objektide lahendus (sobivus miljööväärtuslikule alale). Võimalik mõjuala on lokaalse ulatusega (piiritletud miljööväärtusliku ala ulatusega); ▪ mõju inimese tervisele, heaolule ja varale – võimalik oluline ehitusaegne mõju inimeste liikumisvõimalustele (nii kergliiklejatele kui ka sõidukitele), ühistranspordi korraldusele, ettevõtlusele (sh põllumajandus ja turism) ja päästevõimekusele. Käsitletakse ka ehitusaegse vibratsiooni võimalikku mõju. Võimalikuks mõjuallikaks on peamiselt ehitusmasinate vibratsioon ning võimalik mõjuala piirdub lähialadega (eeldatavalt mitte kaugemale kui 50 m ehitusalast). Liikluskorralduse muutumise mõjude täpset ulatust on raske prognoosida, kuid see on tõenäoliselt kümnetes kilomeetrites; ▪ ajutiste ehitusaegsete rajatiste (sh ajutise silla ja teede rajamine) mõjud – mõju võib avalduda kõigis eeltoodud mõjuvaldkondades. 4 Valdkonnad, mille puhul on põhjust eeldada võimalikku olulist ebasoodsat mõju , on mõlema alternatiivi puhul samad. Alternatiivide lõikes võib erineda mõju olulisus, kuid s ee selgub täpsemalt KMH aruande käigus. www.hendrikson.ee Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 17 Silla rekonstrueerimistöödega kaasnevad tavapärasele ehitusprotsessile iseloomulikud häiringud nagu müra, tolmu ja lõhna levik projektiala lähistel. Tegemist on häiringutega, mille leevendamine on tavapärase ehitusprosessi osa (nt pindade niisutamine tolmu leviku piiramiseks, mürarikaste ehitustööde ajastamine päevasele ajale, masinate tehnilise korrasoleku tagamine, jms) ja leevendusmeetmete rakendamisel ei ole põhjust eeldada olulise mõju avaldumist. Seetõttu neid mõjuvaldkondi KMH aruandes ei hinnata, kuid tuuakse välja vajalikud leevendavad meetmed. Samalaadselt käsitletakse ka ehitusaegseid liiklemispiiranguid – tuuakse välja vajalikud meetmed liikumisvõimaluste tagamiseks. Alljärgevas loetelus on esitatud mõjuvaldkonnad, mille puhul ei ole käesoleva teabe alusel põhjuste eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist, koos selle hinnangu aluseks olevate põhjendustega: ▪ mõju põhjavee kvaliteedile - kavandatava tegevuse mõjuala asub kogu ulatuses keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Samuti ei kattu remonttööde tsooni alaga ühtegi puurkaevu ja/või sanitaarkaitseala, mis põhjaveekvaliteeti mõjutada võiks. Projektiga mõjutatav maa-ala on piiratud ning sellestki valdav osa hõlmab Pärnu jõge. Sellest tulenevalt ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju põhjavee kvaliteedile. ▪ mõju maakasutusele – tegemist on olemasoleva sillaga ning remonttööde tulemusena silla asukoht ei muutu. Projektiala asub transpordi sihtotstarbega alal (katastritunnus 80803:001:0283), mistõttu olulist mõju maakasutusele ette näha ei ole. Ehitusaegse liikluslahenduse ajutiste rajatiste tõttu tekkida võivaid ajutisi kasutuspiiranguid käsitletakse mõjude hindamisel inimese heaolule ja varale ▪ kumulatiivse mõju (st üksikute mõjutegurite kuhjuva mõju) esinemise võimalus – käesoleval hetkel ei ole ette näha olulise kumulatiivse mõju avaldumist. Vajadusel käsitletakse võimalikke kumulatiivse mõju avaldumise võimalusi KMH aruande erinevate mõjuvaldkondade hindamise raames. 18 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 6 NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele on eelnevalt käsitletud Alkranel OÜ keskkonnamõju eelhinnangus „ Riigitee nr 59 Pärnu – Tori km 16,0-21,0 lõigu rekonstrueerimise eelprojekt (1. ja 2. etapp)“ läbi viidud Natura eelhindamise raames. Natura eelhindamise tulemusel jõuti alljärgnevate järeldusteni: ▪ Eelhindamise etapis ei ole võimalik välistada Tori silla põhjalike remontöödega kaasneda võivat ebasoodsat mõju Tori põrgu loodusalale (RAH0000286) ning projekteerimise etapis tuleb vastava eriala eksperdi (geoloog) poolt läbi viia kavandatava tegevuse mõju hinnang loodusala kaitse-eesmärgis nimetatud elupaigatüüpidele avalduva mõju (füüsiline kahjustamine, vibratsioon, niiskusrežiimi muutus jms) kohta. Eksperthinnang peab andma ka suuniseid milliseid leevendavaid meetmeid tuleb rakendada ehitustööde käigus (sh vibratsiooni vähendavad meetmed). Eelnevast lähtuvalt on põhiprojekti staadiumis vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine. Eeltoodud Natura eelhindamise tulemusi arvesse võttes viiakse KMH aruande koostamise raames läbi Natura asjakohane hindamine, mille käigus selgitatakse välja kavandatava tegevuse võimalikud mõjud Tori põrgu loodusalale (RAH0000286) ja Pärnu jõe loodusalale (RAH0000027). 6.1 Tori põrgu loodusala (RAH0000286) Tori põrgu loodusala (joonis 6.1) kaitse-eesmärkideks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübid allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220) ning koopad (8310). Kaitse- eesmärgis nimetatud elupaigatüüpidest on Tori sillale lähim liivakivipaljandid (8220) elupaigatüüp, mis jääb minimaalselt u 9 m kaugusele sillast. Teised elupaigatüübid (allikad ja allikasood (7160) ja koopad (8310)) jäävad sillast kaugemale (min 180 m kaugusele). 6.2 Pärnu jõe loodusala (RAH0000027) Tori põrgu loodusala (joonis 6.1) kaitse-eesmärkideks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530) ning direktiivi II lisas nimetatud liikide - harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus) – elupaigad. Loodusala kaitse-eesmärkides nimetatud liikide harilik hink, harilik võldas, jõesilm, lõhe ja paksukojaline jõekarp sobilikud elupaigad jäävad mh ka Tori silla piirkonda. www.hendrikson.ee Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 19 Joonis 6.1 Tori põrgu ja Pärnu jõe loodusalade paiknemine Tori silla piirkonnas. Allikas: EELISE andmebaas oktoober 2019 20 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 7 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD 7.1 Hindamismetoodika Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), mis annab üldised nõuded keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. Käesoleva KMH programmi koostamisel on järgitud KeHJS-ist tulenevaid KMH programmi ülesehitusele ja programmi avalikustamise protsessile seatud nõudeid. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse kehtivast seadusandlusest, heast tavast ning kasutatakse sellekohast tunnustatud metoodikat ja tehnikaid. Peamiseks eeldatavaks hindamismeetodiks KMH aruande faasis on erialaspetsialistide poolne eksperthinnang, mille aluseks on olemasolev informatsioon ning projekti käigus läbiviidav geoloogiline ekspertiis võimalike kaasnevate mõjude kohta Tori põrgu loodusalal. Käesoleva teadmise alusel on olemasolevad alusandmed (andmebaasid loodus- ja kultuuriväärtuste kohta, olemasolevad või koostamisel olevad kaitsekorralduskavad ning 2018. aasta seisuga Pärnu jõe pinnaveeseire andmed) koos projekti raames koostatavate uuringutega (hüdrauliline analüüs, geoloogilised uurimustööd ja silla uurimustööd) piisavad ja ajakohased hinnangute andmiseks. Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb kahte faasi: keskkonnamõju hindamise programmi koostamine ning keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KeHJS-ist tulenevad protsessi etapid ja eeldatav ajakava on esitatud ptk-s 8. Keskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument) on kava, kuidas planeeritakse läbi viia keskkonnamõju hindamine, sh tuuakse välja eeldatavad mõjuvaldkonnad, läbiviimise ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega. Keskkonnamõju hindamise aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. Aruande koostamisel arvestatakse KeHJS § 20 nõuetega ja Maanteeameti 26.08.2019 KMH algatamise otsusega nr 15-7/19/285. Koostatav KMH aruanne sisaldab informatsiooni keskkonnamõju hindamise käigus kasutatava materjali allikate kohta. KMH aruandele lisatakse ka koopiad mõju hindamise protsessi (sealhulgas avalikud arutelud) käigus saadud küsimustest, ettepanekutest ja vastuväidetest, mis puudutavad aruannet. Küsimustele vastatakse, ettepanekuid ja vastuväiteid võetakse arvesse või põhjendatakse nende mittearvestamist. Lisatakse avalike arutelude protokollid koos kommentaaridega. Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal - sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Keskkonnamõju hindamise aruandes esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks keskkonnameetmed ning vajadusel soovitused seire korraldamiseks. Alternatiivide võrdlemise metoodika Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse sageli alternatiivide võrdlemise meetodit. Alternatiivide võrdlemine on KMH etapp, milles sünteesitakse analüüsietapis saadud tulemused ja esitatakse argumenteeritud järeldused, mis aitab otsusetegijal teha informeeritud otsust. Keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternatiivide vajadus määratakse lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Seejuures tuleb välja pakkuda ja seejärel võrdlevalt hinnata reaalseid alternatiive. Käesoleval juhul ei ole 0-alternatiiv realistlik, kuna sild tuleb ohutuse seisukohast igal juhul www.hendrikson.ee Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 21 rekonstrueerida ning seetõttu võrreldakse KMH käigus kahte tehnilist alternatiivi, mis on kirjeldatud ptk 2.2. Sisuliste alternatiivide hulk ja iseloom mõjutab omakorda alternatiivide võrdlemise metoodika valikut. Alternatiivide võrdlemisel on aluseks võetud T. Põdra koostatud metoodilises juhendi lk 159 toodu5: „Alternatiive võib võrrelda mitmel viisil. Lihtsal juhul, kui tegemist on ühe-kahe alternatiiviga (lisaks 0- alternatiivile), ning eriti juhul, kui nende põhjustatavad mõjud on ühesugust liiki, võib ka sõnaline esitus olla ammendav .“ Kuna kavandatava projekti puhul asukoha alternatiivid puuduvad ning võrreldavad realistlikud tehnilised alternatiivid on väikese erinevusega (kolmele olemasolevale jõesambale silla ehitamine vs silla rajamine kahele uuele jõesambale) ei ole alternatiivide võrdlemiseks otstarbekas kasutada mõju olulisuse skaalasid. Sellest tulenevalt kirjeldatakse KMH aruandes alternatiividega kaasnevaid mõjusid eksperthinnangu vormis ning selle põhjal selgitatakse keskkonnamõjude seisukohast eelistatud lahendus. Natura hindamise metoodika ja põhimõtted KMH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013, uuendatud 2016). Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“. Kavandatava tegevuse elluviimine Natura ala(de)l või nende lähialadel on võimalik, kui hindamise tulemusena on jõutud järeldusele, et oluline negatiivne mõju Natura-ala(de)le puudub või kavandatavad leevendavad meetmed tagavad Natura-ala(de) terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamise. Kui leevendavad meetmed ei taga Natura-ala(de) terviklikkust ega kaitse-eesmärkide saavutamist tuleb loobuda kavandatavast tegevusest või asuda (täiendavaid) alternatiivseid lahendusi otsima. 7.2 Uuringud ja eksperthinnangud Käesoleva KMH läbiviimisel arvestatakse ja kasutatakse varasemalt teostatud seire tulemusi, uuringuid, hinnanguid ning kirjanduses leiduvaid analoogiliste olukordade võrdlusmaterjale. Lisaks olemasolevale informatsioonile on keskkonnamõju hindamise protsessi käigus kavas läbi viia geoloogiline ekspertiis Tori põrgu loodusalal ning ehitustööde aegselt on vajalik arheoloogiline uuring meetodil: arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised kaevamised. Geoloogiline ekspertiis Tori põrgu loodusalal Vastavalt KMH algatamisotsusele on KMH käigus vajalik koostada geoloogiline ekspertiis kavandatava tegevusega võimalike kaasnevate mõjude kohta Tori põrgu loodusalal. Tori põrgu loodusala kaitse- eesmärgis nimetatud elupaigatüüpidest on Tori sillale lähim liivakivipaljandid (8220) elupaigatüüp, mis jääb minimaalselt u 9 m kaugusele sillast. Seetõttu peab mõju hinnang käsitlema ehitustööde käigus loodusalal tekkida võivat füüsilist kahjustumist, vibratsiooni, niiskuserežiimi muutust jms. Eksperthinnang peab andma suunised leevendavate meetmete rakendamiseks ehitustöödel (sh vibratsiooni vähendavad meetmed). Nõutud geoloogiline ekspertiis koostatakse IPT projektijuhtimine OÜ pool KMH protsessi raames. 5 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf 22 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm Arheoloogiline uuring Kavandatava tegevuse läheduses, Pärnu mnt 1 ja Pärnu mnt 3 kinnistutel, asub muistisena arvele võetud kalmistu (A30747), mis on senise arheoloogilise leiumaterjali põhjal keskaegse asukohaga ala. Tori keskaegse kihelkonnakalmistu ja asulakoha piirid ei ole siiani täpselt teada ega määratud, mistõttu võib silla remonttööde alas leiduda arheoloogilisi leide. Muinsuskaitseseaduse § 31 lg 3 kohaselt, tuleb kinnisasjal, kus ameti andmeil võib ajalooliste allikate põhjal leiduda arheoloogilisi esemeid, inimluid või arheoloogiline kultuurkiht, teha keskkonnamõju hindamise käigus arheoloogiline uuring. Muinsuskaitseamet on oma 16.10.2019 kirjas nr: 1.1-7/1777-4 edastanud järgmise seisukoha: Muinsuskaitseamet on seisukohal, et silla ehitamine võib puudutada mitmeid pinnasekihte, mida ei ole seni veel uuritud ega ehitustöödega segamini paisatud. Arheoloogilise uuringu meetodil: arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised kaevamised, võib läbi viia ehitustööde ajal ning tuleb teha mh paikades, kus tööd ulatuvad pinnasekihtidesse, mida seni ei ole veel kaevatud, sest Tori kihelkonnakalmistu ja asulakoha piirid ei ole väga täpselt teada ega määratud. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (vt MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3, §-d 69–70). Palume keskkonnamõju hindamisel ning selle aruande ja ehitusprojekti koostamisel sellega arvestada. Sellest tulenevalt arheoloogilist uuringut KMH etapis läbi ei viida, kuid lisatakse nõue, et sellega tuleb arvestada ehitustööde kavandamisel ja läbiviimisel. www.hendrikson.ee Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 23 8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s (järgides KMH algatamisel 01.10.2019 kehtinud redaktsiooni) ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes (haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele. Käesoleva KMH programmi koostamise ajal prognoositud ajagraafik on indikatiivne ning see võib tegelikkuses erineda plaanitavast. Täpsustav teave avalikkuse kaasamise ürituste kohta ja KMH aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega ettenähtud korras. Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögrupp valmis huvilistele tutvustama töö käiku. KMH läbiviimise etapid ja orienteeruv aeg on esitatud tabelis 8.1. Tabel 8.1 KMH protsessi läbiviimise etapid Eeldatav läbiviimise KMH etapp Etapi sisu ja toimumise kestus tähtaeg6 Algatatud Maanteeameti keskkonnatalituse juhataja KMH algatamine 26.08.2019 otsusega nr 15- 7/19/285. KMH ekspertrühm koostab KMH programmi. KMH programmi September-oktoober2019 koostamine KMH programm esitatakse otsustajale. november 2019 Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust ja esitab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks 14 päeva november 2019 jooksul. Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva november-detsember 2019 jooksul. Otsustaja teostab 14 päeva jooksul asjakohaste asutuste KMH programmi seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH detsember 2019 kontroll ja programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. seisukohtade KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH programmis küsimine parandused ja täiendused. jaanuar 2020 Orienteeruvalt üks nädal. Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH programmi 14 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral jaanuar 2020 menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud. Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust KMH programmi ja avalikust arutelust. KMH programmi avalik väljapanek on jaanuar-veebruar 2020 avalikustamine vähemalt 14-päevaline. Toimub KMH programmi avaliku arutelu. KMH ekspertrühm teeb 7 päeva jooksul KMH programmi KMH programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis täiendamine ning vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja veebruar 2020 esitamine nõuetele vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist vastavuse ning vastab esitatud küsimustele. kontrollimiseks Korrigeeritud KMH programm esitatakse otsustajale nõuetele veebruar 2020 vastavuse kontrollimiseks. KMH programmi Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH programmi nõuetele vastavuse vastavust, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava kontrollimine ja tegevuse keskkonnamõju hindamiseks. märts 2020 nõuetele vastavaks Otsustaja teeb KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine tunnistamise otsuse. Lähtudes KMH programmist, koostab KMH ekspertrühm KMH KMH aruande märts-aprill 2020 aruande. koostamine KMH aruanne esitatakse otsustajale. aprill 2020 Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust ja esitab selle KMH aruande kontroll asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks 21 päeva aprill-mai 2020 ja seisukohtade jooksul. küsimine Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva mai-juuni 2020 jooksul. 6 Iga KMH protsessi etapi puhul on arvestatud KMH algatamise kuupäeval kehtinud KeHJS -ist tulenevat optimaalset etapi kestust. 24 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm Otsustaja teostab 21 päeva jooksul asjakohaste asutuste seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH juuni 2020 aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH aruandes parandused ja täiendused. juuli 2020 Orienteeruvalt 2 nädalat. Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH aruannet 21 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral menetlusse juuli-august 2020 asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud. Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust KMH aruande ja avalikust arutelust. august 2020 avalikustamine KMH aruande avalik väljapanek on vähemalt 30-päevaline. Toimub KMH aruande avaliku arutelu. KMH ekspertrühm teeb 30 päeva jooksul KMH aruande kohta KMH aruande tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes vajalikud täiendamine ning parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja september 2020 esitamine nõuetele vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist vastavuse ning vastab esitatud küsimustele. kontrollimiseks Pärast KMH aruande avalikku arutelu esitatakse aruanne september 2020 otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Otsustaja edastab KMH aruande kooskõlastamiseks asjaomastele asutustele, kes kooskõlastab või jätab oktoober 2020 kooskõlastamata keskkonnamõju hindamise aruande 30 KMH aruande päeva jooksul. nõuetele vastavuse Tuginedes kooskõlastustele, kontrollib otsustaja 30 päeva kontrollimine ja jooksul KMH aruande vastavust programmile, nõuetele, nõuetele vastavaks aruande asjakohasust ja piisavust, samuti esitatud november 2020 tunnistamine ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. Otsustaja teeb KMH aruande nõuetele vastavaks november 2020 tunnistamise otsuse. www.hendrikson.ee Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 25 9 ANDMED ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA Arendaja ja otsustaja Maanteeamet Teelise 4, 10916 Tallinn Tel: 611 9300 E-post: [email protected] Kontaktisik: Ervin Hein tel: ; e-post: +372 5347 0008, [email protected] Keskkonnamõju hindaja OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, 51004 Tartu Kontaktisik: Martin Ruul tel: ; e-post: +372 5547 911, [email protected] KMH ekspertrühm koosneb järgmistest liikmetest: Töörühma Vastutav valdkond Eksperdi pädevus liige KMH juhtekspert (litsents Haridus: Keskkonnakorraldus (MSc) KMH00155) - mõju Juhan Ruut Töökogemus: Enam kui 20 aastane keskkonnamõjude õhukvaliteedile, avariiriskide hindamine. hindamise kogemus. KMH/KSH-de läbiviimine, projektijuhtimine. Projektijuht - valguse mõju, Haridus: Keskkonnatehnoloogia (MSc) jäätmete käitluse mõju, mõju Töökogemus: Enam, kui 6 aastat töökogemust keskkonnamõju Martin Ruul inimese tervisele, heaolule ja hindamise valdkonnas. Transporditaristu projektide varale. projektijuhtimise ja mõjuhindamise kogemus. Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc) Valguse mõju hindamine, Jaak Järvekülg mõjude hindamise Töökogemus: 14 aasta töökogemust teeprojektide kvaliteedikontroll. keskkonnamõjude hindamisel. 10 aastat kogemust KMH juhteksperdina. Haridus: Loodusvarade kasutamine ja kaitse (BSc) Töökogemus: Enam kui 15 aastane kogemus keskkonna Keskkonnakorralduse valdkonnas – keskkonnamõjude hindamine/strateegiline mõjude Kadri Auväärt spetsialist – mõju pinna- ja hindamine eksperdi ja projektijuhina; looduskeskkonnale põhjaveele avalduvate mõjude järelevalve (KeM); riiklikku keskkonnaseire korraldus, seire allprogrammide koostamine ja veeanalüüsid (KAUR). Ekspert (zooloog)- mõju Haridus: zooloogia (BSc) kaitstavatele loodusobjektidele, Natura Töökogemus: Enam kui 10 aastat töökogemust keskkonnamõju Kaile Eschbaum 2000 võrgustikule, hindamise valdkonnas. Projektijuhtimise kogemus, loomastiku loomastikule, kalastikule, vee- uuringute läbiviimine. Keskkonna-alased konsultatsioonid, elustikule ja rohelisele loomastiku eksperthinnangud, Natura hindamised (sh Pärnu võrgustikule jõega seotud Natura hindamised). Haridus: ERKI arhitektuur 1979, Tallinna Restaureerimiskool täienduskoolitus oktoober 1999-aprill 2000 Katrin Uibo Kultuuripärandi ekspert Töökogemus: pikaajaline arhitektuurse projekteerimise , planeeringute koostamise töökogemus, muinsuskaitse eritingimuste ia restaureerimisprojektide koostamise kogemus 26 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 10 KAASAMINE 10.1 Kaasamise kava KMH avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne. Menetlusosalised, keda, ja infokanalid, mille kaudu, käesoleva KMH käigus eeldatavasti teavitatakse: ▪ Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine); ▪ Ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu); ▪ kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu); ▪ Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust vastavalt KeHJS §16 lg3. KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust eeldatavalt teavitavate isikute loetelu on esitatud tabelis 10.1. Tabel 10.1 KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust eeldatavalt huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm Asjaomased asutused Viib ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike Keskkonnaamet Teavitatakse e-kirjaga keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. Muinsuskaitseamet Muinsuskaitse korraldus ja järelevalve. Teavitatakse e-kirjaga Päästeamet Päästetööde korraldamine ja tuleohtusjärelevalve Teavitatakse e-kirjaga Elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna eest Terviseamet Teavitatakse e-kirjaga vastutav asutus Kavandatav tegevus jääb antud vallavalitsuse Tori vallavalitsus Teavitatakse e-kirjaga territooriumile: KeHJS § 16 lg 3 p 1 Keskkonnainspektsioon Korraldab keskkonnajärelevalvet. Teavitatakse e-kirjaga Muud menetlusosalised Eesti Keskkonnaühenduste Valitsusväliseid keskkonnaühendusi koondav Teavitatakse e-kirjaga Koda koostöövõrgustik. Naaberkinnisasjade On huvitatud maksimaalselt kõrge kvaliteediga Teavitatakse e-kirjaga omanikud elukeskkonnast. Teavitatakse kohaliku meedia, Ametlike Kavandatav tegevus võib otseselt mõjutada Piirkonna elanikud Teadaannete ning piirkonna elanike elukvaliteeti. Maanteeameti ja Tori valla kodulehe kaudu Teavitatakse kohaliku meedia, Ametlike Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud ja huvid Teadaannete ning Maanteeameti ja Tori valla kodulehe kaudu www.hendrikson.ee Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 27 10.2 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine Tulenevalt KeHJS-i § 151 peab otsustaja enne KMH programmi avalikustamist programmi sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. KMH programmile esitas oma seisukohad Keskkonnaamet (kiri Lisas 1). Alljärgnevas tabelis on kirjeldatud, kuidas esitatud seisukohtadega arvestatud on. Keskkonnaameti seisukoht Seisukohaga arvestamine 1. KMH programmi ptk 3 – palume lisada Peatükki 3 on täiendatud Lääne-Eesti vesikonna strateegiliste planeerimisdokumentide hulka, veemajanduskava alapeatükiga ning kõigi millega kavandataval tegevusel on seos, ka käsitletavate planeerimisdokumentide osas on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava lisatud hinnang kavandatava tegevuse kooskõla (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar kohta. 2016.a). Peatükis on nimetatud erinevaid planeerimisdokumente, kuid ülevaatest ei selgu täpsemalt, kas või millisel määral kavandatav tegevus on dokumentides esitatud tingimustega kooskõlas. 2. Ptk 4.2 - Lähtuvalt KMH programmi eesmärgist tuleb käsitleda alapeatükis „ Vesi ja pinnas“, milline on Lääne-Eesti veemajanduskavas toodud Peatükki 4.2 on lisatud ülevaade Pärnu_3 ökoloogiline seisund ning koondseisund Pärnu_3 vooluveekogumi ökoloogilise ja koondseisundi vooluveekogumis arvestades ka viimaseid kohta Lääne-Eesti veemajanduskava ja viimaste pinnaveeseire andmeid1, millest lähtuvalt saab pinnaveeseire andmete põhjal. anda hinnangu, kuidas mõjutavad planeeritavad tööd Pärnu jõe seisundit vana silla lammutamisel, ajutise jalakäijate silla rajamisel ning mõlema ehituslahenduse (alternatiivi) puhul. 3. Ptk 5 – Soovitame kavandatava tegevusega Lisasime ptk 5 järgmise selgituse: “Valdkonnad, kaasnevaid eeldavaid mõjuvaldkondi selguse mille puhul on põhjust eeldada võimalikku olulist huvides kirjeldada alternatiivide kaupa. Mõju ebasoodsat mõju, on mõlema alternatiivi puhul pinnaveele osas on vajalik hinnata ka mõju samad. Alternatiivide lõikes võib erineda mõju kalastikule, vee-elustikule ja veerežiimile. Palume olulisus, kuid see selgub täpsemalt KMH aruande hinnata ka erinevate sademevee lahenduste käigus.“ mõjusid. Pinnavee mõjude osa on täiendatud vastavalt ettepanekule. 4. Ptk 5 – KeHJS § 13 p 5 kohaselt tuleb KMH Peatükki on täiendatud mõjuallikate ja mõjualade programmis esitada teave kavandatava tegevuse suuruse kirjeldustega. ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta. Peatükis puudub ülevaade eeldatavatest mõjuallikatest ja mõjuala suurusest. 28 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 5. Ptk-s 7 on kirjeldatud hindamismetoodikat ja Ptk 7 on täiendatud järgmise selgitusega: teostatavaid uuringuid. Mõju hindamisel (sh ka “Käesoleva teadmise alusel on olemasolevad kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alusandmed (andmebaasid loodus- ja asjakohase hindamise läbiviimiseks) tuleb KMH kultuuriväärtuste kohta, olemasolevad või programmis selgitada, kas alusandmed koostamisel olevad kaitsekorralduskavad ning hinnangute andmiseks on piisavad ja ajakohased 2018. aasta seisuga Pärnu jõe pinnaveeseire ning olulised kasutavad infoallikad lisada andmed) koos projekti raames koostatavate kasutatava kirjanduse loetellu. uuringutega (hüdrauliline analüüs, geoloogilised uurimustööd ja silla uurimustööd) piisavad ja ajakohased hinnangute andmiseks.“ Loetelu hinnangute andmisel kasutatud olulistest infoallikates lisatakse KSH aruandesse, kuna siis on täpselt teada, milliseid allikaid kasutati. 6. Ptk 9 – Seoses vajadusega hinnata Ptk 9 on täpsustatud, et mõju kalastikule ja vee- ekspertrühma koosseisulist piisavust palume elustikule hindab Kaile Echbaum, kellel on Pärnu täpsustada, kes KMH ekspertrühmast hindab jõega soetud Natura hinnangute koostamise mõju kalastikule ja vee-elustikule. Täpsustada kogemus. tuleks antud valdkondades ka senist töökogemust. 7. Ptk-s 10, tabelis 10.1 on esitatud KMH Tabelit on vastavalt ettepanekule täiendatud. avalikust väljapanekust eeldatavalt huvitatud asjaomase asutuste ja isikute loetelu. Palume eristada tabelis asjaomased asutused (KeHJS § 23) ja muud menetlusosalised (KeHJS § 16 lg 3). 10.3 Avalikustamine ja avalik arutelu Tori silla ümberehituse põhiprojekti KMH programmi ning projekteerimise hetkeseisu tutvustati 30.01.2020 avalikul arutelul Tori rahvamajas (Võlli tee 4, Tori alevik, Tori vald, Pärnu maakond). Koosolekul osale 44 inimest ning koosolek kestis ca 1,5 tundi. Kõiki koosolekul esitatud küsimused said suulise vastuse, mis registreeriti ka avaliku arutelu protokolli, mis asub käesoleva dokumendi lisas 2. 10.4 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Peatükki täiendatakse KMH programmi edasisel menetlemisel. www.hendrikson.ee Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 29 11 TEGEVUSLOA TAOTLUSE KOOPIA KeHJS-e § 13 punkti 10 kohaselt tuleb KMH programmi lisada tegevusloa taotluse koopia. Kuid kuna projekteerimistingimuste menetlemine toimub Maanteeameti huvidest lähtuvalt, siis tegevusloa taotlust antud juhul ei esitata, sest huvitatud osapool (arendaja) ja menetleja/haldusorgan (otsustaja) on sama juriidiline isik. Aluseks on ehitusseadustiku § 31 lõike 1 kohaselt pädev asutus (Maanteeamet) otsustab keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajaduse ja projekteerimistingimuste andmise menetluse korraldamise avatud menetlusena. 30 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm LISAD www.hendrikson.ee Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 31 Lisa 1. Keskkonnaameti seisukoht 32 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm www.hendrikson.ee Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 33 Lisa 2. 30.01.2020 KMH programmi avaliku arutelu protokoll 34 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm www.hendrikson.ee Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 35 36 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm www.hendrikson.ee
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →