OTSUS
19.03.2020 nr 15-7/20/097
Tori silla ehituse põhiprojektiga kavandatavate
tegevuste keskkonnamõju hindamise programmi
nõuetele vastavaks tunnistamine
Maanteeamet, kes kavandatava tegevuse osas on keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 8 alusel arendaja ja § 9 alusel otsustaja, esitas
asutusesiseselt keskkonnatalituse juhatajale riigi tugimaantee nr 59 Pärnu - Tori km 20,800 asuva
Tori silla ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise (KMH)
programmi nõuetele vastavaks tunnistamiseks.
I. ASJAOLUD
Maanteeamet (registrikood 70001490, aadress Teelise 4, 10916 Tallinn), edaspidi nimetatud ka
Arendaja või Otsustaja, algatas oma sisemise korraldusega menetluse projekteerimistingimuste
andmiseks riigi tugimaantee nr 59 Pärnu - Tori km 20,800 asuva Tori silla ehituse põhiprojekti
koostamiseks. Projekti eesmärgiks on tugimaantee nr 59 Pärnu-Tori km 20,800 asuva
amortiseerunud Tori silla lammutamine ning uue, võimalusel optimeeritud sillaavade arvuga silla
ehitamine.
Maanteeameti keskkonnatalituse juhataja algatas 26.08.2019 otsusega nr 15-4/19/285 tugimaantee
nr 59 Pärnu - Tori km 20,800 asuva Tori silla ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste
KMH. Maanteeamet teavitas KMH algatamisest 02.09.2019 „Ametlikes Teadaannetes“
teadaandega nr 1514919 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõikes 1
nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi elektrooniliselt 03.09.2019 kirjaga nr 15-5/19/32258-6.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 151
kohaselt peab enne KeHJS § 16 kohast KMH programmi avalikustamist otsustaja küsima
programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Asjaomane asutus esitab
otsustajale oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha, sealhulgas programmi asjakohasuse ja
piisavuse ning ekspertrühma koosseisu piisavuse osas. Maanteeamet küsis 20.11.2019 kirjaga nr
15-5/19/32258-7 seisukohti Keskkonnaametilt, Põllumajandusametilt, Muinsuskaitseametilt,
Keskkonnainspektsioonilt, Päästeametilt ja Tori Vallavalitsuselt. Seisukohta 20.11.2019 saadetud
KMH programmile ei esitanud Keskkonnainspektsioon ja Muinsuskaitseamet.
Põllumajandusamet 20.12.2019 kirjaga nr 14.5-1/2174-1, Päästeamet 11.12.2019 kirjaga nr 7.2-
3.4/13346-2 ja Tori Vallavalitsus 27.11.2019 korraldusega nr 932 pidasid KMH programmi
asjakohaseks ja piisavaks. Keskkonnaamet esitas KMH programmi täiendamiseks seisukohad
19.12.2019 kirjaga nr 6-3/19/11556-5. Muinsuskaitseamet esitas seisukoha, millega palus
keskkonnamõju hindamisel ning KMH aruande ja ehitusprojekti koostamisel arvestada 16.10.2019
kirjas nr 1.1-7/1777-4 tooduga.
2
Maanteeamet edastas saadud seisukohad KMH ekspertgrupile ning KMH ekspertgrupp täiendas
saadud info alusel KMH programmi.
Tori silla ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi avalik väljapanek
toimus ajavahemikus 09.01.2020-29.01.2020. KMH programmi avalikust väljapanekust ja arutelu
toimumisest teatas Maanteeamet maakondlikus ajalehes Pärnu Postimees (09.01.2020), ametlikus
väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 08.01.2020 (teade nr 1566899), elektrooniliselt kavandatava
tegevusega seotud asjaomaseid asutusi ja muid menetlusosalisi 07.01.2020 kirjaga nr 15-
5/20/1202-1. KMH programmi eelnõuga oli võimalik tutvuda digitaalselt aadressil
https://pilv.mkm.ee/s/vnuFbeJ89OJLHIW.
KMH programmi avalik arutelu ja Tori silla ehitusprojekti tutvustus toimus 30.01.2020 algusega
kell 17.30 Tori Rahvamajas (Võlli tee 4, Tori alevik).
KMH programmi avalikul arutelul tutvustati kavandatavat tegevust ja projekteerimise seisu ning
KMH programmi sisu. KMH programmi avaliku arutelu protokoll on lisatud KMH programmile.
Suuliselt esitatud küsimustele vastati kohapeal suuliselt.
Riigi tugimaantee nr 59 Pärnu - Tori km 20,800 asuva Tori silla ehituse põhiprojektiga
kavandatavate tegevuste KMH programmi avalikustamise ja avaliku arutelu järgselt KMH
eksperdi poolt täiendatud programm koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja
küsimustega, nendega arvestamise selgitused, arvestamata jätmise põhjendused ning programmi
avaliku arutelu protokoll on asutusesiseselt esitatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
Maanteeamet on KeHJS § 9 ja ehitusseadustiku § 99 lõike 2 ning § 101 lõike 2 järgi otsustajaks
ehk projekteerimistingimuste ja ehitusloa andjaks riigiteel, mistõttu KeHJS § 18 lõigete 2 ja 3
kohane KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimine kuulub Maanteeameti pädevusse.
II. KMH PROGRAMMI VASTAVUSE KONTROLL
Vastavalt KeHJS § 18 lõikele 1 esitab arendaja pärast KMH programmi avalikku arutelu
programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega ning KeHJS § 17
lõikes 3 nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga otsustajale nõuetele vastavuse
kontrollimiseks.
Maanteeamet peab KeHJS § 18 lõike 2 alusel tuginedes KeHJS § 151 kohaselt esitatud asjaomaste
asutuste seisukohtadele kontrollima programmi vastavust KeJHS § 13-s sätestatud nõetele,
programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks ning
programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.
2.1. KMH programmi vastavus KeHJS § 13 sätestatud nõuetele
KMH programmis on vastavalt KeHJS §-le 13 nimetatud kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne
asukoht (ptk 1), kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus
(ptk 2), eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus (ptk 4), kavandatava tegevuse seos
strateegiliste planeerimisdokumentidega (ptk 3), teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate
mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta (ptk 5),
keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave
keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta (ptk 7), ajakava (ptk 8), andmed arendaja
kohta ning juhteksperdi nimi ja eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid
valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama (ptk 9) ja asjaomaste asutuste
3
loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega (ptk 10). Kuna Maanteeamet on arendaja ja
tegevusloa andja ühes isikus, siis tegevusloa taotlust asutusesisest ei esitata, vaid antakse
asutusesisene töökorraldus.
Lähtudes eeltoodust on riigi tugimaantee nr 59 Pärnu - Tori km 20,800 asuva Tori silla ehituse
põhiprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programm koostatud vastavalt KeHJS § 13
sätestatud nõuetele. Asjaomaste asutuste ettepanekutega on programmi täiendamisel arvestatud,
avalikul arutelul esitatud küsimustele vastati suuliselt ning need on kantud avaliku arutelu
protokolli (KMH programmi lisa 2).
2.2. KMH programmi asjakohasus ja piisavus kavandatava tegevuse KMH-ks
Keskkonnamõju hindamise objektiks on tugimaantee nr 59 Pärnu - Tori km 20,800 asuva Tori silla
ehituse põhiprojektiga kavandatavad tegevused. Kavandatud on olemasoleva amortiseerunud silla
lammutamine ning ehitada uued kaasaegsed kaldasambad, tugevdada olemasolevaid jõesambaid
või rajada kolme olemasoleva jõesamba asemele kaks uut jõesammast ja ehitada uus
tekikonstruktsioon. Lisaks on vajalik silla laiendamine kuni u 6,6 m ulatuses, et tagada tänapäeva
ohutusnõuetele vastavus ning jalgteede olemasolu sillal.
Tori silla ehituse põhiprojektiga kavandatud tegevuste KMH algatamise otsus tugineb KMH
eelhinnangule1. Eelhinnangu kohaselt tuleb projekteerimise käigus läbi viia Natura 2000
võrgustiku ala asjakohane hindamine ning see on võimalik läbi viia vaid KMH menetluse käigus.
KMH programmi ptk 6 käsitleb Natura 2000 asjakohase hindamise läbiviimist ja selle käigus
selgitatakse välja kavandatava tegevuse võimalikud mõjud Tori põrgu loodusalale (RAH0000286)
ja Pärnu jõe loodusalale (RAH0000027). KMH programmi koostamise käigus on välja selgitatud
keskkonnauuringute vajadus ning läbi viiakse geoloogiline ekspertiis Tori põrgu loodusalal,
selgitamaks kavandatava tegevusega võimalikud kaasnevad mõjud. Eksperthinnang peab andma
suunised leevendavate meetmete rakendamiseks ehitustöödel (sh vibratsiooni vähendavad
meetmed). Kavandatavaks tegevuseks olev silla rekonstrueerimine toimub olemasoleva Tori silla
asukohas. On oluline leida ehitusprotsessist tulenevad mõjud ja silla tehniliste lahendustega
kaasnevad mõjud ning näha ette meetmed nende minimeerimiseks ja leevendamiseks. Ei ole
põhjust eeldada silla kasutusaegsete mõjude olulist erinevust võrreldes olemasoleva olukorraga.
KMH programmi kohaselt on KMH juhteksperdiks Juhan Ruut (KMH litsents nr KMH00155,
litsents kehtib kuni 15.12.2021). Lisaks juhteksperdile kuuluvad KMH ekspertrühma Martin Ruul
(hindab valguse mõju, jäätmete käitluse mõju, mõju inimese tervisele, heaolule ja varale), Jaak
Järvekülg (valguse mõju hindamine ja mõjude hindamise kvaliteedikontroll), Kadri Auväärt
(hindab mõju pinna- ja põhjaveele), Kalle Eschbaum (hindab mõju kaitstavatele loodusobjektidele,
Natura 2000 võrgustikule, loomastikule, kalastikule, vee-elustikule ja rohelisele võrgustikule) ja
Katrin Uibo (kultuuripärandi ekspert).
Maanteeameti hinnangul on KMH programm asjakohane ja piisav kavandatava tegevuse
keskkonnamõju hindamiseks.
2.3. KMH programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamine
KeHJS § 151 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 16 kohast KMH programmi avalikustamist
küsima programmi sisu kohta seisukohti kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Tulenevalt KeHJS § 15¹
lõikest 4 esitab asjaomane asutus otsustajale oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha,
1
https://www.mnt.ee/sites/default/files/environmental_impact/59_parnu_tori_loigu_kmheh.pdf
4
sealhulgas hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse ning eksperdirühma koosseisulise
piisavuse kohta.
Keskkonnainspektsioon ja Muinsuskaitseamet seisukohta KMH programmi sisu, sh. asjakohasuse
ja piisavuse ning eksperdirühma koosseisulise piisavuse kohta ei esitanud. Põllumajandusamet
20.12.2019 kirjaga nr 14.5-1/2174-1, Päästeamet 11.12.2019 kirjaga nr 7.2-3.4/13346-2 ja Tori
Vallavalitsus 27.11.2019 korraldusega nr 932 pidasid KMH programmi asjakohaseks ja piisavaks.
Keskkonnaamet esitas KMH programmi täiendamiseks seisukohad 19.12.2019 kirjaga nr 6-
3/19/11556-5. Muinsuskaitseamet esitas seisukoha, millega palus keskkonnamõju hindamisel ning
KMH aruande ja ehitusprojekti koostamisel arvestada 16.10.2019 kirjas nr 1.1-7/1777-4 toodut.
Esitatud seisukohtadega on KMH programmis arvestatud ja programmi vastavalt täiendatud.
Maanteeamet nõustub KMH programmis tehtud paranduste ja muudatustega.
KeHJS § 16 lõigete 1 ja 5 kohaselt tuleb korraldada KMH programmi avalik väljapanek ja avalik
arutelu, mille käigus on igaühel õigus tutvuda KMH programmi ning muude asjakohaste
dokumendituga, esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile
vastuseid. KMH programmi avaliku väljapaneku perioodil kirjalikke seisukohti ei esitatud.
Avalikul arutelul esitatud küsimustele vastati kohapeal suuliselt ning need on kantud avaliku
arutelu protokolli.
III. OTSUS
Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 9, § 13, § 18 lõigetele 2-4 ja 8, ehitusseadustiku §
99 lõikele 2 ja § 101 lõikele 2 ning Maanteeameti peadirektori 24.04.2015 käskkirjale nr 0125
„Volituse andmine“:
otsustan:
1. tunnistada tugimaantee nr 59 Pärnu - Tori km 20,800 asuva Tori silla ehituse põhiprojektiga
kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise programm nõuetele vastavaks;
2. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada 14 päeva jooksul KMH programmi nõuetele
vastavaks tunnistamisest ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ ning
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid
menetlusosalisi eraldi kirjaga.
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide
esitamisega Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras
või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Villu Lükk
keskkonnatalituse juhataja
Versioon 17.03.2020 /// Töö nr 19003385
Tori silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise programm
Töö nr 19003385 Tartu 2019
Juhan Ruut
KMH litsents KMH 0155
Martin Ruul
projektijuht
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko
51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee
tel +372 740 9800 tel +372 617 7690
[email protected]
Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm
Sisukord
SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5
1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ...................................... 6
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE
VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ............................................................................... 7
2.1 Kavandatav tegevus ...........................................................................................................................7
2.2 Reaalsed alternatiivsed võimalused ...................................................................................................7
2.2.1 Eelprojekti lahendus ........................................................................................................................7
2.2.2 Põhiprojekti koostamisel väljatöötatav lahendus ............................................................................8
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .......................................................................... 10
3.1 Pärnu maakonnaplaneering ............................................................................................................ 10
3.2 Tori valla üldplaneering ................................................................................................................... 10
3.3 Teehoiukava aastateks 2018-2022 ................................................................................................. 10
3.4 Lääne-Eesti veemajanduskava ....................................................................................................... 10
4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .............................. 12
4.1 Asustus ja maakasutus ................................................................................................................... 12
4.2 Vesi ja pinnas .................................................................................................................................. 12
4.3 Loodusväärtused ............................................................................................................................. 13
4.4 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ................................................................................... 14
5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE
KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING
MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID .......................................................... 16
6 NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD ................................................................... 18
6.1 Tori põrgu loodusala (RAH0000286) .............................................................................................. 18
6.2 Pärnu jõe loodusala (RAH0000027) ............................................................................................... 18
7 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISEKS
VAJALIKUD UURINGUD.......................................................................................... 20
7.1 Hindamismetoodika ......................................................................................................................... 20
7.2 Uuringud ja eksperthinnangud ........................................................................................................ 21
8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA ............................. 23
9 ANDMED ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA ........... 25
10 KAASAMINE........................................................................................................ 26
10.1 Kaasamise kava ............................................................................................................................ 26
10.2 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine .......................................................... 27
10.3 Avalikustamine ja avalik arutelu .................................................................................................... 28
10.4 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine ................................... 28
11 TEGEVUSLOA TAOTLUSE KOOPIA ................................................................. 29
LISAD ....................................................................................................................... 30
Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 5
SISSEJUHATUS
Ümberehitatav Tori sild (nr 701) asub Pärnu maakonnas riigitee nr 59 Pärnu-Tori km 20,80 kilomeetril.
Sild on ehitatud 1956. aastal ja remonditud 1999. aastal, mistõttu pole sild projekteeritud tänapäevastele
liikluskoormustele ning ei vasta nõuetele. Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ (2018) poolt teostatud
uuringust selgus, et silla talastiku ja sammaste olukord on halb ning tuleks teostada põhjalik remont.
Tori silla ümberehituse põhiprojekti eesmärgiks on tugimaantee nr 59 Pärnu-Tori km 20,800 asuva
amortiseerunud Tori silla lammutamine ning uue, võimalusel optimeeritud sillaavade arvuga silla
ehitamine. Põhiprojekti käigus tuleb leida finantsiliselt ja tehniliselt kõige optimaalseimad lahendused
silla eluea tõstmiseks koos kandevõime, sõidumugavuse ja liiklusohutuse parendamisega.
Tori sillale on 2018. aastal Ehituse ja Tarkvara inseneribüroo OÜ poolt koostatud eelprojekt, mis on
põhiprojekti koostamise aluseks. Eelprojekti faasis koostati projektiga kavandatavate tegevuste osas
(sh silla rekonstrueerimine) KMH eelhinnang1, et selgitada keskkonnamõju hindamise vajadus.
Eelhindamise tulemusena jõuti järeldusele, et ei ole võimalik välistada Tori silla ehitusega kaasneda
võivat ebasoodsat mõju Tori põrgu loodusalale ning sellest tulenevalt soovitati algatada keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohane keskkonnamõju hindamine.
Vastavalt eelhinnangus toodud põhjendustel algatas Maanteeamet keskkonna talituse juhataja
26.08.2019 otsusega nr 15-7/19/285 riigitee nr 59 Pärnu - Tori km 20,800 asuva Tori silla ehituse
põhiprojektiga kavandatavatele tegevuste keskkonnamõjude hindamise (KMH).
Algatamisotsuse kohaselt tuleb:
▪ projekteerimise käigus läbi viia Natura 2000 võrgustiku ala asjakohane hindamine. Natura 2000
võrgustiku ala asjakohane hindamine on võimalik läbi viia vaid KMH menetluse käigus;
▪ keskkonnamõju hindamisel lähtuda KeHJS § 29 sätestatud Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava
tegevuse keskkonnamõju hindamise erisustest;
▪ KMH programmi koostamise käigus selgitada välja keskkonnauuringute vajadus. Eelhinnangu
alusel on mõjude hindamisel vajalik koostada geoloogiline ekspertiis kavandatava tegevusega
võimalike kaasnevate mõjude kohta (füüsiline kahjustamine, vibratsioon, niiskusrežiimi muutus
jms) Tori põrgu loodusalal. Eksperthinnang peab andma suunised leevendavate meetmete
rakendamiseks ehitustöödel.
Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmiga pannakse paika tegevuskava, mille alusel
koostatakse KMH aruanne. KMH läbiviimisel, sh KMH programmi koostamisel, lähtutakse ka KMH
algatamise otsusest ning selle aluseks olevast eelhinnangust 1.
Mõjude hindaja on Hendrikson & Ko OÜ (juhtekspert Juhan Ruut, litsentsi nr KMH 0155).
1
„Riigitee nr 59 Pärnu – Tori km 16,0-21,0 lõigu rekonstrueerimise eelprojekt (1. ja 2. etapp)“, keskkonnamõju eelhinnang, Alkranel
OÜ 2017-2018
6 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm
1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT
Projekti eesmärk on välja selgitada maantee nr 59 Pärnu - Tori km 20,80 Tori silla finantsiliselt ja
tehniliselt kõige optimaalseimad lahendused silla eluea tõstmiseks koos kandevõime, sõidumugavuse
ja liiklusohutuse parendamisega. Tori sillale on 2018. aastal Ehituse ja Tarkvara inseneribüroo OÜ poolt
koostatud eelprojekt, mis on põhiprojekti koostamise aluseks ning millega nähakse ette komposiitsilla
rajamine endise raudbetoontaladest silla asukohas.
Tori sild asub Pärnu maakonnas, Tori vallas, Tori alevikus (joonis 1.1).
Joonis 1.1 Projekteeritav Tori sild, tähistatud punasega. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus.
www.hendrikson.ee
Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 7
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE
ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS
2.1 Kavandatav tegevus
Tori sillale on 2018. aastal Ehituse ja Tarkvara inseneribüroo OÜ poolt koostatud eelprojekt, mis on
põhiprojekti koostamise aluseks ning millega nähakse ette komposiitsilla rajamine endise
raudbetoontaladest silla asukohas. Tori silla vanus on 62 aasta ning Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo
OÜ (2018) poolt teostatud Tori silla uuringu kohaselt on silla talastiku ja sammaste olukord halb. Sild
projekteeriti tolleaegsele liikluskoormusele, mis aga ei vasta tänapäeva nõuetele. Sillauuringu teostajate
hinnangul tuleks Tori sillale teha põhjalik remont. Rekonstrueerimise käigus tuleb ehitada uued
kaasaegsed kaldasambad, tugevdada olemasolevaid jõesambaid või rajada kolme olemasoleva
jõesamba asemele kaks uut jõesammast ja ehitada uus tekikonstruktsioon. Lisaks on vajalik silla
laiendamine kuni u 6,6 m ulatuses, et tagada tänapäeva ohutusnõuetele vastavus ning jalgteede
olemasolu sillal.
2.2 Reaalsed alternatiivsed võimalused
KMH käigus võrreldakse keskkonnamõjude seisukohast kahte erinevat tehnilist lahendust – eelprojekti
lahendust ning riigihankega soovitud ja põhiprojekti koostamise käigus väljatöötatavat alternatiivset
lahendust. 0-alternatiivi KMH käigus ei hinnata, kuna sild tuleb ohutuse seisukohast igal juhul
rekonstrueerida ning seetõttu pole tegemist reaalse võimalusega.
Alternatiivide põhimõtteline erinevus seisneb silla jõesammaste arvus. Muus osas võivad järgnevalt
kirjeldatud tehnilised detailid, sh jõesammaste paigutus, konstruktsioonide parameetrid, ehitustööde
koosseis ja ehitusaegne ajutine liikluslahendus edasise keskkonnamõju hindamise-projekteerimise
käigus muutuda – võib tekkida vajadus keskkonnamõju leevendamiseks.
2.2.1 Eelprojekti lahendus
Silla konstruktsioonid
Tori komposiitsild rajatakse endise monteeritavatest raudbetoontaladest silla asukohta. Uus sild on 4-
avaline jätkuvtalasild, mille kogupikkus on 115,8 m, sillaplaadi kogulaius 15,7 m. Silla avade pikkused
on määratud olemasoleva silla jõesammaste telgede vahelise kaugusega 25,72+31,15+31,10+25,83 m.
Sillal asetseva sõidutee laius on 9 m ja mõlemal küljel asetseva kõnnitee laius on 2,5 m.
Alusehitus
Endise silla kaldasambad lammutatakse täies mahus ja nende asemele rajatakse uued, vastavalt silla
laiusele raudbetoonist uued kaldasambad. Kaldasambad on ilma vaialuseta ja toetuvad 1 m paksusele
alusplaadile. Uue samba rajamissügavus on +6,00 mis on ca 1 m allpool vana samba
rajamissügavusest.
Uusi jõesambaid ei ole projekteeritud, vanad jõesambad ümbritsetakse 10 cm paksuse betoonsärgiga.
Jõesammaste ülemine osa lammutatakse kõrguseni +14,04 ja rajatakse uus monoliitsest raudbetoonist
sambapea komposiittalade toetamiseks. Jõesammaste jäämurdjate betoon kuni jäämineku veetaseme
kõrguseni kaitstakse 10 mm paksusest roostevabast terasest lehega, mis jälgib samba esiserva kuju.
Kummalegi poole sildade pealesõitudele rajatakse 4 m pikkune ja 25 cm paksune pealesõiduplaat, mille
alla ja peale rajatakse dreenkiht.
8 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm
Pealisehitus
Silla pealisehituse moodustavad 4 muutuva kõrgusega terasest tala, mis on nihketüüblitega ühendatud
monoliitbetoonist tekiplaadiga. Terastalade kõrgus on kaldasammastel ja jõesammaste vahel 1,2 m,
jõesammastel 1,8 m. Terastalad on omavahel ühendatud põiksidemetega, mille samm on ca 6 m.
Sademevesi juhitakse silla pikikalde abil üle silla vuugi, mis arvestades silla pikkust, on riskantne
tegevus ja võib kaasa tuua vee läbijooksu vuugist. Silla valgustid on kinnitatud servaprussi küljele.
Tööde teostamine
Tagamaks jalakäijate ülepääs jõest, rajatakse olemasolevast sillast allavoolu ajutine sild, milline peab
olema ekspluateeritav ka jäämineku ja kõrgvee perioodil ehk rajatava ajutise silla sambad on vaja
kindlustada vastavalt. Samuti tuleb rajada ajutine sild piisavalt kõrgele, et ajutise sillateki alumine
kõrgusmärk ulatuks vähemalt 0,25 m eeldatavast kõrgveepinnast kõrgemale.
Olemasoleva silla teki ja silla sammaste osaliseks lammutamiseks ning uue silla ehituseks tuleb kalda-
ja jõesammaste vaheline ala ajutiselt täita, piirates ja kindlustades nii sammaste ehituseks kui ka
tekiehituse montaažiks ajutiselt täidetav ala võimalikult vibratsioonivabal meetodil soovitavale
kõrgusmärgile, mis võimaldaks alal liikumise raske tõstetehnikaga.
Olemasolevad, kallastele lähemad jõesambad, lammutatakse seejärel projektiga sätestatud kõrguseni
ja teostatakse särgi ja riiglite valu, kasutades ligipääsuks rajatud täidet. Keskmise jõesamba osaliseks
lammutamiseks ja ehituseks ette näha tellingute ehitus, lammutusprahi eemaldamine suures osas
käsitsi, kasutades materjali ja tehnika jõetranspordiks pontoone. Peale silla alusehituse valmimist
teostada teki montaaž kraanadega, kasutades vastavalt tööprojektiga määratud montaaži sektsioone ja
vastavat tõstetehnikat.
2.2.2 Põhiprojekti koostamisel väljatöötatav lahendus
Kirjeldatud on KMH programmi koostamisel ajaks väljatöötatud esialgset lahendust.
Silla konstruktsioonid
Tori komposiitsild rajatakse endise monteeritavatest raudbetoontaladest silla asukohta. Uus sild on 3-
avaline jätkuvtalasild, mille kogupikkus on 115,0 m, sillaplaadi kogulaius 15,7 m. Silla avade pikkused
on määratud uute rajatavate silla jõesammaste telgede vahelise ning uute rajatavate kaldasammaste
vahelise kaugusega 31,5+52+31,5 m. Sillal asetseva sõidutee laius on 9 m ja mõlemal küljel asetseva
kõnnitee laius on 2,5 m.
Alusehitus
Endise silla kaldasambad lammutatakse täies mahus ja nende asemele rajatakse uued raudbetoonist
kaldasambad, mis vastavad silla kogulaiusele. Kaldasambad on ilma vaialuseta ja toetuvad
alusplaadile. Uue samba rajamissügavus on +6,00 mis on ca 1 m allpool vana samba
rajamissügavusest.
Olemasoleva silla kolme jõesamba asemele rajatakse kaks uut jõesammast olemasolevatest
kaldapoolsetest jõesammastest ca 6m keskmise jõesamba poole, milline likvideeritakse, parandades
sellega jõe hüdroloogilist profiili. Jõesambad rajatakse vaialusele ning nende rajamissügavus on +3,50,
mis on ka olemasolevate jõesammaste rajamissügavus. Jõesammaste jäämurdjate betoon kuni
jäämineku veetaseme kõrguseni kaitstakse 10 mm paksusest roostevabast terasest lehega, mis jälgib
samba esiserva kuju.
Kummalegi poole sildade pealesõitudele rajatakse 4 m pikkune ja 30 cm paksune pealesõiduplaat, mille
alla ja peale rajatakse dreenkiht.
www.hendrikson.ee
Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 9
Pealisehitus
Silla pealisehituse moodustavad 4 muutuva kõrgusega terasest tala, mis on nihketüüblitega ühendatud
monoliitbetoonist tekiplaadiga. Terastalade kõrgus on kaldasammastel ja jõesammaste vahel 1,6 m,
jõesammastel 2,6 m. Terastalad on omavahel ühendatud põiksidemetega, mille samm on ca 6 m.
Sademevesi juhitakse joa- ja tilktorude abil läbi sillateki sademeveesüsteemi, mille kaudu sademevesi
kogutakse kokku silla kaldasammaste piirkonnas ja juhitakse läbi õlipüüduri pinnasesse.
Silla valgustid on kinnitatud servaprussi küljele.
Tööde teostamine
Sarnaselt eelprojekti lahendusele, tagamaks jalakäijate ülepääs jõest, rajatakse olemasolevast sillast
allavoolu ajutine sild, milline peab olema ekspluateeritav ka jäämineku ja kõrgvee perioodil. Rajatava
ajutise silla sambad on vaja kindlustada vastavalt. Samuti tuleb rajada ajutine sild piisavalt kõrgele, et
ajutise sillateki alumine kõrgusmärk ulatuks vähemalt 0,25 m eeldatavast kõrgveepinnast kõrgemale.
Olemasoleva silla teki ja silla sammaste lammutamiseks ning uue silla ehituseks tuleb kaldasammaste
ja rajatavate jõesammaste vaheline ala ajutiselt täita. Selleks tuleb piirata ja kindlustada sammaste
ehituseks ja tekiehituse montaažiks ajutiselt täidetav ala võimalikult vibratsioonivabal meetodil
soovitavale kõrgusmärgile, mis võimaldaks alal liikumise raske tõstetehnikaga.
Jõesambad lammutatakse seejärel projektiga sätestatud kõrguseni ja teostatakse uute sammaste
vaialuste ehitus vibratsioonivabal meetodil ning rajatakse kaks uut jõesammast. Olemasolevate
jõesammaste lammutamiseks jõepõhja tasemele, ette näha lammutamine ja lammutusprahi
eemaldamine suures osas käsitsi, kasutades materjali ja tehnika jõetranspordiks pontoone. Peale silla
alusehituse valmimist teostada teki montaaž kraanadega, kasutades vastavalt tööprojektiga määratud
montaaži sektsioone ja vastavat tõstetehnikat.
10 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
3.1 Pärnu maakonnaplaneering
Vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule on Pärnu jõgi kogu maakonnas määratletud rohelise
võrgustiku koridori veekoguna. Planeeringu seletuskirjas on täpsustatud, et rohelise võrgustiku
toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, järvede ja jõgede ääres, kus
rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. Rohelise võrgustiku ja infrastruktuuri
objektide konfliktide korral tuleb planeeringu kohaselt määrata leevendavad meetmed konfliktide
vähendamiseks või pehmendamiseks saab iga konkreetse konfliktikoha jaoks tehtavate uuringute ja
hinnangute alusel. Seega on konfliktide lahendamine järgnevate planeeringute või konkreetsete
projektide ülesandeks.
KMH käigus hinnatakse mõjusid rohelisele koridorile ning pakutakse vajadusel välja leevendavad
meetmed. Tegevus on kooskõlas Pärnu maakonnaplaneeringu rohelise võrgustiku tingimustega.
Lisaks on Tori sild maakonnaplaneeringus määratud silmapaistvalt ilusa vaatega kohaks.
Maakonnaplaneeringus on ilusate vaadetega kohtade tingimused seatud vaid üldplaneeringu tasandile,
kuid KMH protsessi on kaasatud kultuuripärandi ekspert, kes hindab kavandatava tegevuse kultuurilisi
mõjusid ning vajadusel annab soovitused nende leevendamiseks.
3.2 Tori valla üldplaneering
Tori valla üldplaneering on kehtestatud 2009. aastal ning käsitleb valla ruumilist arengut aastani 2024.
Vastavalt üldplaneeringule on Pärnu jõge ületav Tori sild määratud miljööväärtuslikuks hoonestusalaks.
Planeeringu kohaselt tuleb miljööväärtuslikus elamupiirkonnas paiknevate ehitiste rekonstrueerimisel
erilist tähelepanu pöörata miljöösobivusele ja restaureerimise kvaliteedile.
KMH protsessi on kaasatud kultuuripärandi ekspert, kes hindab kavandatava tegevuse kultuurilisi
mõjusid (sh miljöösobivust) ning vajadusel annab soovitused nende leevendamiseks. Selle läbi
tagatakse kavandatava tegevuse kooskõla Tori valla üldplaneeringu tingimustega.
3.3 Teehoiukava aastateks 2018-2022
Teedehoiukava kohaselt tuleb veokimassi muutmisega 52 tonnile investeerida sildade tugevdamisse
vajaliku kandevõimes tagamiseks kogu silla eluea jooksul. Vastavalt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi 18.12.2018 käskkirjale nr 1.1-1/18-223 Kattega riigiteede
rekonstrueerimisobjektid aastateks 2018-2022 ette nähtud tee nr 59 Pärnu-Tori km 16,85-21,05 lõigu
(kuhu jääb ka Tori sild) rekonstrueerimine. Kavandatav tegevusena ette nähtud silla rekonstrueerimise
eesmärk on silla kandevõime tagamine, mis on kooskõlas teehoiukavaga aastateks 2018-2022.
3.4 Lääne-Eesti veemajanduskava
Veemajanduskava on strateegiline dokument, mis koostatakse pinna- ja põhjavee kaitse ja kasutamise
abinõude planeerimiseks. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest.
Veepoliitika raamdirektiiv seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete hea seisundi saavutamise ning
direktiivi kohaselt oleks tulnud veekogud heasse seisu viia 2015. aastaks. Põhjendatud juhtumitel on
siiski võimalik ka erandite seadmine.
Veemajanduskavas sisaldub nimekiri veekogumitest, mis tõenäoliselt ei saavuta 2015–2021
rakendatavate meetmete tulemusel head seisundit. Nende veekogumite puhul on hea seisundi
www.hendrikson.ee
Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 11
saavutamise eesmärk edasi pikendatud maksimaalselt kuni 2027. aastani. Eesmärki on pikendatud
aastani 2027 ka Pärnu_3 vooluveekogumi puhul, millel kavandatav tegevus asub. Lääne-Eesti
vesikonna veemajanduskava kohaselt oli ökoloogiline seisund ja koondseisund Pärnu_3
vooluveekogumis halb (2013. aasta seis). Viimaste pinnaveeseire andmete kohaselt2 (2018. aasta seis)
oli Pärnu_3 vooluveekogumis ökoloogiline seisund kesine ja koondseisund halb.
KMH protsessi hinnatakse kavandatava tegevuse mõjusid Pärnu jõe veekvaliteedile, sh lähtudes sellest,
et kavandav tegevus ei läheks vastuollu Pärnu_3 vooluveekogumi hea seisundi saavutamise
eesmärgiga. Vajadusel seab KMH tingimused mõjude vältimiseks või leevendamiseks, mille
eesmärgiks on tagada kavandatava tegevuse vastavus Lääne-Eesti veemajanduskava eesmärkidega.
2 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid -tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite -seisundiinfo (05.12.2019)
12 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm
4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
4.1 Asustus ja maakasutus
Kavandatav tegevus toimub olemasoleva Tori silla asukohas, mistõttu on tegemist juba olemasoleva
maanteeliikluse poolt mõjutatud keskkonnaga. Tori sild asub Pärnu maakonnas, Tori vallas, Tori
alevikus. Sild ületab riigimaantee nr 59 Pärnu-Tori 20,80 kilomeetril Pärnu jõge. Silla lähedusse,
mõlemale poole jõge on koondunud valdav osa Tori aleviku elamutest. Sillaületuskohas ümbritsevad
jõge peamiselt rohumaad, jõe vasakul kaldal asub Kesk-Devoni liivakivipaljand. Sillale lähimad hooned
on lõuna pool Pärnu mnt 2 kinnistul asuvad hooned (lähim sillast ca 20 m kagu suunas) ja Tori kirik
(sillast ca 50 m edela suunas) ning põhja pool Tori Vallamaja (sillast ca 85 m põhja suunas).
Kavandatav projektiala jääb täielikult transpordimaa sihtotstarbega alale (katastritunnus
80803:001:0283).
2018. a loenduse põhjal oli aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2071 autot/ööp. Olemasoleva
silla kogupikkus on 113,3 m ning kogulaius 9,2 m.
4.2 Vesi ja pinnas
Vaadeldav sild ületab Pärnu jõge (VEE1123500). Lääne-Eesti veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi
Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016. a) kohaselt oli ökoloogiline seisund ja koondseisund Pärnu_3
vooluveekogumis halb (2013. aasta seis). Viimaste pinnaveeseire andmete kohaselt3 (2018. aasta seis)
oli Pärnu_3 vooluveekogumis ökoloogiline seisund kesine ja koondseisund halb.
Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt paikneb projektiala keskmiselt
kaitstud põhjaveega alal. Tori silla remonttööde tsooni puurkaevud ja/või nende sanitaarkaitsealad ei
ulatu.
Vastavalt keskkonnaministri 28.05.2004.a nr 58 määrusele (Suurte üleujutusaladega siseveekogude
nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord) ei kuulu Pärnu jõgi, mida remonditav
sild ületab, suure üleujutusalaga siseveekogude nimistusse. Keskkonnaagentuur on Tori silla projekti
raames koostanud jõe hüdraulilise analüüsi ja määranud ära jõe maksimaalsed vooluhulgad ning
veetasemed 3%, 10% ja 25 % suurvee esinemise tõenäosuse korral (tabel 4.1).
Tabel 4.1 Pärnu jõe maksimaalsed vooluhulgad ning veetasemed 3%, 10% ja 25 % suurvee esinemise
tõenäosuse korral Tori silla asukohas
Suurvee esinemise Maksimaalne Maksimaalne veetase
tõenäosus vooluhulk
25% 407 m3/sek 12,18 m AS
10% 516 m3/sek 12,77 m AS
3% 653 m3/sek 13,41 m AS
Jõe vasakul kaldal, Pärnu-Tori maanteest ülesvoolu, asub 9 m kõrgune ja 400 m laiune Tori paljand.
Kaldajärsakus paljanduvad hallid ja kollakashallid põimkihilised liivakivid. Paljand on Kesk-Devoni
vanima, Pärnu lademe stratotüüp ja selle taseme parim paljand kogu Euroopa loodeosa jaoks.
Väljavoolavate allikate tegevuse tulemusel on tekkinud paljandisse kolm koobast, millest suurim kannab
nime „Tori Põrgu“.
3 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite -seisundiinfo (05.12.2019)
www.hendrikson.ee
Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 13
Pärnu jõgi on oma oru kulutanud liivakividesse, osaliselt on kulutusorg täitunud jõesetetega - vähese
orgaanikaga liivade ja kruusadega. Jõesetete ülemises osas võib esineda lammisetteid – mudast liiva
ja turvast.
Põhiprojekti raames koostatud geoloogilise uuringu kohaselt (uuringud tehti kaheksas jõe sängis asuvas
uuringupunktis, silla all või vahetult selle kõrval) asub kavandatava tegevuse ala Lääne-Eesti madaliku
ja Soomaa piiril, Pärnu jõe kulutusorus. Uuritud alal 6…6,5 m sügavusel (abs 2,5…3m) lamavad
aluspõhjalised Alam-Siluri Jaagarahu lademe lubjakivid ja dolomiidid. Neil lasuvad Kesk-Devoni Pärnu
lademe Tori kihistiku liivakivid. Uuritud ala setete kõige ülemise osa moodustab täitekiht, mis valdavalt
koosneb ebaühtlase kihina asetsevatest jõesetetega segunenud betoonlahmakatest ja kividest –
II Maailmasõjas purustatud vana silla jäänustest.
4.3 Loodusväärtused
Kaitstavad loodusobjektid
Ümberehitatav sild jääb mitmete kaitstavate loodusobjektide lähedusse. Vastavalt Eesti Looduse
Infosüsteemi (EELIS) andmetele asub kavandatava tegevuse mõjualas üks hoiuala, üks kaitseala ja üks
kavandatav kaitseala (joonis 4.1):
▪ Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293)
▪ Tori põrgu kaitseala (KLO1000081)
▪ Tori paljand ja koopad (kavandatav kaitseala, reg nr 401551553)
Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärgid on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –
jõed ja ojad (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas
(Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus)
– elupaikade kaitse. Tori põrgu kaitseala on loodud 1959. aastal Kesk-Devoni liivakivipaljandite ning
koobaste kaitseks.
Joonis 4.1 Projekteeritava silla paiknemine loodusobjektide suhtes. Allikas: EELISE andmebaas
oktoober 2019
14 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm
Projektialal paiknevad ka kaks Natura 2000 võrgustiku ala - Pärnu jõe loodusala (RAH0000027), mis
silla piirkonnas hõlmab Pärnu jõge ning Tori põrgu kaitsealaga kattuvat Tori põrgu loodusala
(RAH0000286). Natura 2000 alad ja elupaigatüübid on detailsemalt kirjeldatud peatükis 6.
Lisaks eelmainitud kaitstavatele aladele asuvad EELIS-e andmetel projektialal või selle lähistel
järgmised kaitsealuste liikide leiukohad:
▪ II kaitsekategooria nahkhiireliikide veelendlane (Myotis daubentonii; KLO9114054), pargi-
nahkhiir (Pipistrellus nathusii; KLO9114056), tiigilendlane (Myotis dasycneme; KLO9113965),
hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus; KLO9113966), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii;
KLO9114055) ja suurvidevlane (Nyctalus noctule; KLO9108756) - leiukohaks Pärnu jõgi.
▪ II kaitsekategooria liigi paksukojaline jõekarp (Unio crassus, KLO9200097) - leiukohaks Pärnu
jõgi.
▪ III kaitsekategooria liigid hink (Cobitis taenia; KLO9102683) ja võldas (Cottus gobio;
KLO9102681) - leiukohaks Pärnu jõgi.
▪ III kaitsekategooria liik kaldapääsuke (Riparia riparia, KLO9124227) – leiukoht ca 60 m
projektialast.
Pärnu jõgi kuulub Tarbja paisust suubumiseni merre looduskaitseseaduse (LKS) § 51 lg 2 alusel
kehtestatud „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“, kus vastavalt
LKS § 51 lg 1 on keelatud veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine.
Roheline võrgustik
Rohelise võrgustiku kirjeldamisel on lähtutud Pärnu maakonnaplaneeringust 2030+, mis on kõige uuem
rohelist võrgustikku täpsustav strateegiline dokument, mis muuhulgas võttis rohelise võrgustiku
väljatöötamisel arvesse ka kehtivaid üldplaneeringuid.
Vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule on Pärnu jõgi kogu maakonnas määratletud rohelise
võrgustiku koridori veekoguna. Planeeringu seletuskirjas on täpsustatud, et rohelise võrgustiku
toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, järvede ja jõgede ääres, kus
rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus, mis Pärnu jõel on 50 m
looduskaitseseaduse kohaselt.
4.4 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad
Pärnu maakonna planeeringu 2030 +kohaselt on Pärnumaal määratud 33 väärtuslikku maastikku. Üks
nendest on Tori väärtuslik maastik, millel asub ka projekteeritav sild. Planeeringu kohaselt seisneb
väärtus eelkõige Tori kui ühe vanema asustusega piirkonna ja looduskauni Pärnu jõe paiknemisega
maastikus. Lisaks eelnevale on Tori sild maakonnaplaneeringus määratud silmapaistvalt ilusa vaatega
kohaks.
Muinsuskaitseameti hinnangul (29.07.2019 kiri nr 15-5/19/32258-1) on rekonstrueeritav Tori sild
kultuuriväärtuslik objekt (ei ole kultuurimälestis). Nimelt oli 135,8 m pikkune lihttalasüsteemis
raudbetoon-tarisild üle 20 aasta Eesti pikim sild. See valmis Sojuzdorprojekt Leningradi filiaali
ehitusprojekti järgi 1957. aastal. Sild rajati 1936-38. aastal, Taani ettevõtte Højgaard & Schultz ehitatud,
tollal samuti Eesti pikima (129 m) raudbetoon-jätkuvtalasilla sõjapurustusest säilinud tahutud
maakivivoodriga sambavundamentidele.
Ka Tori valla üldplaneeringu kohaselt on Tori sild üks kultuuriajaloo tähtsamatest miljööväärtuslikest
hoonestusaladest.
Projekteeritava silla lõunapoolse otsa läheduses on mitmeid kultuurimälestisi, mille ühisesse
piiranguvööndisse jääb ka kavandatava tegevuse ala. Lõunakaldal on lähimaks kultuurimälestiseks Tori
kirik (reg nr. 16846), mis asub rekonstrueeritavast sillast ca 50 m kaugusel (joonis 4.2).
Kiriku vahetus läheduses, Pärnu mnt 1 ja Pärnu mnt 3 kinnistutel, on kultuurimälestiste riiklikus registris
muistisena (arheoloogiamälestisena) võetud arvele Kalmistu (reg nr A30747). Tegemist on ajaloolise
(17.-18 saj) Tori kihelkonnakalmistu ja senise leiumaterjali põhjal ka keskaegse asulakoha alaga.
www.hendrikson.ee
Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 15
Sillast põhja pool, ca 80 m kaugusel sillast, asub kultuurimälestiste registrisse kantud Tori uus vallamaja
(reg nr 16848) – joonis 4.2.
Joonis 4.2 Kultuurimälestiste ja nende ühise kaitsevööndi (helesinine viirutus) paiknemine Tori silla
suhtes. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus oktoober 2019
16 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm
5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT
KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD
MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD
KESKKONNAELEMENDID
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega ja ka
olemasoleva olukorra säilitamisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle
mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.
Kavandatavaks tegevuseks olev silla rekonstrueerimine toimub olemasoleva silla asukohas, mistõttu ei
ole põhjust eeldada kasutusaegsete liiklusest tulenevate mõjude olulist erinevust võrreldes olemasoleva
olukorraga, vaid olulisemad on ehitusprotsessist tulenevad mõjud ja silla tehniliste lahendustega
kaasnevad mõjud ning nende minimeerimine ja leevendamine.
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide elluviimisega kaasneda võivad valdkonnad4, mille
puhul on põhjust eeldada võimalikku olulist ebasoodsat mõju ning mida KMH aruande raames
hinnatakse vastavalt ptk 7 kirjeldatud hindamismetoodikale:
▪ mõju pinnaveele – oluline võimalik mõju Pärnu jõele (sh mõju kalastikule, vee-elustikule ja
veerežiimile). Hinnataks erinevate sademevee lahenduste mõjusid ning veeloa ja/või
veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlemise kohustust. Mõjuallikateks on
ehitusprotsessist pärinev ainete sattumine pinnavette, ehitus- ja kasutusaegsed takistused vee
liikumisele (nt sillasambad, võimalik osaline jõesängi täitmine) ning teelt pärinevad sademeveed.
Samuti tuleb arvestada varasemate sildade jões leiduvatest osadest tuleva võimaliku koosmõju
tekkimist. Võimaliku mõjuala suuruseks on Pärnu jõgi Tori sillast kuni suudmeni;
▪ mõju pinnasele – ehitusprotsessi (peamiselt ehitusmasinate vibratsiooni) oluline võimalik mõju
Tori liivakivipaljanditele. Võimalik mõjuala piirdub lähialadega (eeldatavalt mitte kaugemale kui
50 m ehitusalast);
▪ jäätmete käitlusega kaasneda võiv keskkonnamõju – oluline eelkõige ehitusaegselt (ainete
sattumine Pärnu jõkke ehitusprotsessi käigus). Võimaliku mõjuala suuruseks on Pärnu jõgi Tori
sillast kuni suudmeni;
▪ valguse mõju – oluline võimalik mõju nahkhiirtele nii ehitus- kui ka kasutusaegselt. Hinnatakse
ka mõju olulisust lähipiirkonnas elavatele inimestele. Mõjuallikateks on ehitusmasinate valgus
ning ehitusplatside ja silla valgustus). Võimalik mõjuala on lokaalse ulatusega (eeldatavalt mitte
suurem kui mõnisada meetrit projektialast);
▪ mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 aladele ja rohelisele võrgustikule – võimalik
oluline mõju Pärnu jõe hoiualale ning loodusalale, Tori põrgu kaitsealale ja loodusalale,
kavandatavale kaitsealale Tori paljand ja koopad, kaitsealustele liikidele ning rohelisele
võrgustikule nii ehitus- kui ka kasutusaegselt (sh kasutusaegsete avariiliste juhtumite võimalik
mõju). Võimalikud mõjuallikad ning mõjuala suurused on kirjeldatud eelmiste punktide raames;
▪ mõju kultuuripärandile – võimalik oluline mõju arheoloogiaväärtustele ning miljööväärtuslikule
alale nii ehitus- kui ka kasutusaegselt. Mõjuallikateks on pinnast mõjutavad ehitusprotsessid ning
silla ja sellega seotud objektide lahendus (sobivus miljööväärtuslikule alale). Võimalik mõjuala
on lokaalse ulatusega (piiritletud miljööväärtusliku ala ulatusega);
▪ mõju inimese tervisele, heaolule ja varale – võimalik oluline ehitusaegne mõju inimeste
liikumisvõimalustele (nii kergliiklejatele kui ka sõidukitele), ühistranspordi korraldusele,
ettevõtlusele (sh põllumajandus ja turism) ja päästevõimekusele. Käsitletakse ka ehitusaegse
vibratsiooni võimalikku mõju. Võimalikuks mõjuallikaks on peamiselt ehitusmasinate vibratsioon
ning võimalik mõjuala piirdub lähialadega (eeldatavalt mitte kaugemale kui 50 m ehitusalast).
Liikluskorralduse muutumise mõjude täpset ulatust on raske prognoosida, kuid see on
tõenäoliselt kümnetes kilomeetrites;
▪ ajutiste ehitusaegsete rajatiste (sh ajutise silla ja teede rajamine) mõjud – mõju võib avalduda
kõigis eeltoodud mõjuvaldkondades.
4 Valdkonnad, mille puhul on põhjust eeldada võimalikku olulist ebasoodsat mõju , on mõlema alternatiivi puhul samad. Alternatiivide
lõikes võib erineda mõju olulisus, kuid s ee selgub täpsemalt KMH aruande käigus.
www.hendrikson.ee
Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 17
Silla rekonstrueerimistöödega kaasnevad tavapärasele ehitusprotsessile iseloomulikud häiringud nagu
müra, tolmu ja lõhna levik projektiala lähistel. Tegemist on häiringutega, mille leevendamine on
tavapärase ehitusprosessi osa (nt pindade niisutamine tolmu leviku piiramiseks, mürarikaste
ehitustööde ajastamine päevasele ajale, masinate tehnilise korrasoleku tagamine, jms) ja
leevendusmeetmete rakendamisel ei ole põhjust eeldada olulise mõju avaldumist. Seetõttu neid
mõjuvaldkondi KMH aruandes ei hinnata, kuid tuuakse välja vajalikud leevendavad meetmed.
Samalaadselt käsitletakse ka ehitusaegseid liiklemispiiranguid – tuuakse välja vajalikud meetmed
liikumisvõimaluste tagamiseks.
Alljärgevas loetelus on esitatud mõjuvaldkonnad, mille puhul ei ole käesoleva teabe alusel põhjuste
eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist, koos selle hinnangu aluseks olevate põhjendustega:
▪ mõju põhjavee kvaliteedile - kavandatava tegevuse mõjuala asub kogu ulatuses keskmiselt
kaitstud põhjaveega alal. Samuti ei kattu remonttööde tsooni alaga ühtegi puurkaevu ja/või
sanitaarkaitseala, mis põhjaveekvaliteeti mõjutada võiks. Projektiga mõjutatav maa-ala on
piiratud ning sellestki valdav osa hõlmab Pärnu jõge. Sellest tulenevalt ei ole ette näha olulist
ebasoodsat mõju põhjavee kvaliteedile.
▪ mõju maakasutusele – tegemist on olemasoleva sillaga ning remonttööde tulemusena silla
asukoht ei muutu. Projektiala asub transpordi sihtotstarbega alal (katastritunnus
80803:001:0283), mistõttu olulist mõju maakasutusele ette näha ei ole. Ehitusaegse
liikluslahenduse ajutiste rajatiste tõttu tekkida võivaid ajutisi kasutuspiiranguid käsitletakse
mõjude hindamisel inimese heaolule ja varale
▪ kumulatiivse mõju (st üksikute mõjutegurite kuhjuva mõju) esinemise võimalus – käesoleval
hetkel ei ole ette näha olulise kumulatiivse mõju avaldumist. Vajadusel käsitletakse võimalikke
kumulatiivse mõju avaldumise võimalusi KMH aruande erinevate mõjuvaldkondade hindamise
raames.
18 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm
6 NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD
Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele on eelnevalt käsitletud Alkranel OÜ keskkonnamõju
eelhinnangus „ Riigitee nr 59 Pärnu – Tori km 16,0-21,0 lõigu rekonstrueerimise eelprojekt (1. ja 2.
etapp)“ läbi viidud Natura eelhindamise raames. Natura eelhindamise tulemusel jõuti alljärgnevate
järeldusteni:
▪ Eelhindamise etapis ei ole võimalik välistada Tori silla põhjalike remontöödega kaasneda võivat
ebasoodsat mõju Tori põrgu loodusalale (RAH0000286) ning projekteerimise etapis tuleb
vastava eriala eksperdi (geoloog) poolt läbi viia kavandatava tegevuse mõju hinnang loodusala
kaitse-eesmärgis nimetatud elupaigatüüpidele avalduva mõju (füüsiline kahjustamine,
vibratsioon, niiskusrežiimi muutus jms) kohta. Eksperthinnang peab andma ka suuniseid milliseid
leevendavaid meetmeid tuleb rakendada ehitustööde käigus (sh vibratsiooni vähendavad
meetmed). Eelnevast lähtuvalt on põhiprojekti staadiumis vajalik läbi viia Natura asjakohane
hindamine.
Eeltoodud Natura eelhindamise tulemusi arvesse võttes viiakse KMH aruande koostamise
raames läbi Natura asjakohane hindamine, mille käigus selgitatakse välja kavandatava tegevuse
võimalikud mõjud Tori põrgu loodusalale (RAH0000286) ja Pärnu jõe loodusalale (RAH0000027).
6.1 Tori põrgu loodusala (RAH0000286)
Tori põrgu loodusala (joonis 6.1) kaitse-eesmärkideks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud
elupaigatüübid allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220) ning koopad (8310). Kaitse-
eesmärgis nimetatud elupaigatüüpidest on Tori sillale lähim liivakivipaljandid (8220) elupaigatüüp, mis
jääb minimaalselt u 9 m kaugusele sillast. Teised elupaigatüübid (allikad ja allikasood (7160) ja
koopad (8310)) jäävad sillast kaugemale (min 180 m kaugusele).
6.2 Pärnu jõe loodusala (RAH0000027)
Tori põrgu loodusala (joonis 6.1) kaitse-eesmärkideks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud
elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530) ning direktiivi II lisas
nimetatud liikide - harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis),
lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus) – elupaigad. Loodusala kaitse-eesmärkides
nimetatud liikide harilik hink, harilik võldas, jõesilm, lõhe ja paksukojaline jõekarp sobilikud
elupaigad jäävad mh ka Tori silla piirkonda.
www.hendrikson.ee
Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 19
Joonis 6.1 Tori põrgu ja Pärnu jõe loodusalade paiknemine Tori silla piirkonnas. Allikas: EELISE
andmebaas oktoober 2019
20 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm
7 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA
KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISEKS VAJALIKUD
UURINGUD
7.1 Hindamismetoodika
Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), mis annab üldised nõuded keskkonnamõju hindamise
läbiviimiseks.
Käesoleva KMH programmi koostamisel on järgitud KeHJS-ist tulenevaid KMH programmi ülesehitusele
ja programmi avalikustamise protsessile seatud nõudeid. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse
kehtivast seadusandlusest, heast tavast ning kasutatakse sellekohast tunnustatud metoodikat ja
tehnikaid. Peamiseks eeldatavaks hindamismeetodiks KMH aruande faasis on erialaspetsialistide
poolne eksperthinnang, mille aluseks on olemasolev informatsioon ning projekti käigus läbiviidav
geoloogiline ekspertiis võimalike kaasnevate mõjude kohta Tori põrgu loodusalal. Käesoleva teadmise
alusel on olemasolevad alusandmed (andmebaasid loodus- ja kultuuriväärtuste kohta, olemasolevad
või koostamisel olevad kaitsekorralduskavad ning 2018. aasta seisuga Pärnu jõe pinnaveeseire
andmed) koos projekti raames koostatavate uuringutega (hüdrauliline analüüs, geoloogilised
uurimustööd ja silla uurimustööd) piisavad ja ajakohased hinnangute andmiseks.
Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb kahte faasi: keskkonnamõju hindamise programmi
koostamine ning keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KeHJS-ist tulenevad
protsessi etapid ja eeldatav ajakava on esitatud ptk-s 8.
Keskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument) on kava, kuidas planeeritakse läbi viia
keskkonnamõju hindamine, sh tuuakse välja eeldatavad mõjuvaldkonnad, läbiviimise ajakava ja
kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega.
Keskkonnamõju hindamise aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. Aruande
koostamisel arvestatakse KeHJS § 20 nõuetega ja Maanteeameti 26.08.2019 KMH algatamise
otsusega nr 15-7/19/285.
Koostatav KMH aruanne sisaldab informatsiooni keskkonnamõju hindamise käigus kasutatava materjali
allikate kohta. KMH aruandele lisatakse ka koopiad mõju hindamise protsessi (sealhulgas avalikud
arutelud) käigus saadud küsimustest, ettepanekutest ja vastuväidetest, mis puudutavad aruannet.
Küsimustele vastatakse, ettepanekuid ja vastuväiteid võetakse arvesse või põhjendatakse nende
mittearvestamist. Lisatakse avalike arutelude protokollid koos kommentaaridega.
Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal -
sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju
saab lugeda oluliseks.
Keskkonnamõju hindamise aruandes esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete
võimaluste keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks keskkonnameetmed ning vajadusel
soovitused seire korraldamiseks.
Alternatiivide võrdlemise metoodika
Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse sageli alternatiivide võrdlemise meetodit. Alternatiivide
võrdlemine on KMH etapp, milles sünteesitakse analüüsietapis saadud tulemused ja esitatakse
argumenteeritud järeldused, mis aitab otsusetegijal teha informeeritud otsust. Keskkonnamõju
hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternatiivide vajadus määratakse lähtuvalt tegevuse
eesmärgist ja arendusetappidest. Seejuures tuleb välja pakkuda ja seejärel võrdlevalt hinnata reaalseid
alternatiive. Käesoleval juhul ei ole 0-alternatiiv realistlik, kuna sild tuleb ohutuse seisukohast igal juhul
www.hendrikson.ee
Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 21
rekonstrueerida ning seetõttu võrreldakse KMH käigus kahte tehnilist alternatiivi, mis on kirjeldatud ptk
2.2.
Sisuliste alternatiivide hulk ja iseloom mõjutab omakorda alternatiivide võrdlemise metoodika valikut.
Alternatiivide võrdlemisel on aluseks võetud T. Põdra koostatud metoodilises juhendi lk 159 toodu5:
„Alternatiive võib võrrelda mitmel viisil. Lihtsal juhul, kui tegemist on ühe-kahe alternatiiviga (lisaks 0-
alternatiivile), ning eriti juhul, kui nende põhjustatavad mõjud on ühesugust liiki, võib ka sõnaline esitus
olla ammendav .“
Kuna kavandatava projekti puhul asukoha alternatiivid puuduvad ning võrreldavad realistlikud tehnilised
alternatiivid on väikese erinevusega (kolmele olemasolevale jõesambale silla ehitamine vs silla rajamine
kahele uuele jõesambale) ei ole alternatiivide võrdlemiseks otstarbekas kasutada mõju olulisuse
skaalasid. Sellest tulenevalt kirjeldatakse KMH aruandes alternatiividega kaasnevaid mõjusid
eksperthinnangu vormis ning selle põhjal selgitatakse keskkonnamõjude seisukohast eelistatud
lahendus.
Natura hindamise metoodika ja põhimõtted
KMH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura hindamine on
menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4.
Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate
kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised
juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3
rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013, uuendatud 2016). Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga
„Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“. Kavandatava tegevuse elluviimine
Natura ala(de)l või nende lähialadel on võimalik, kui hindamise tulemusena on jõutud järeldusele, et
oluline negatiivne mõju Natura-ala(de)le puudub või kavandatavad leevendavad meetmed tagavad
Natura-ala(de) terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamise. Kui leevendavad meetmed ei taga
Natura-ala(de) terviklikkust ega kaitse-eesmärkide saavutamist tuleb loobuda kavandatavast
tegevusest või asuda (täiendavaid) alternatiivseid lahendusi otsima.
7.2 Uuringud ja eksperthinnangud
Käesoleva KMH läbiviimisel arvestatakse ja kasutatakse varasemalt teostatud seire tulemusi, uuringuid,
hinnanguid ning kirjanduses leiduvaid analoogiliste olukordade võrdlusmaterjale. Lisaks olemasolevale
informatsioonile on keskkonnamõju hindamise protsessi käigus kavas läbi viia geoloogiline ekspertiis
Tori põrgu loodusalal ning ehitustööde aegselt on vajalik arheoloogiline uuring meetodil:
arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised kaevamised.
Geoloogiline ekspertiis Tori põrgu loodusalal
Vastavalt KMH algatamisotsusele on KMH käigus vajalik koostada geoloogiline ekspertiis kavandatava
tegevusega võimalike kaasnevate mõjude kohta Tori põrgu loodusalal. Tori põrgu loodusala kaitse-
eesmärgis nimetatud elupaigatüüpidest on Tori sillale lähim liivakivipaljandid (8220) elupaigatüüp, mis
jääb minimaalselt u 9 m kaugusele sillast. Seetõttu peab mõju hinnang käsitlema ehitustööde käigus
loodusalal tekkida võivat füüsilist kahjustumist, vibratsiooni, niiskuserežiimi muutust jms.
Eksperthinnang peab andma suunised leevendavate meetmete rakendamiseks ehitustöödel (sh
vibratsiooni vähendavad meetmed). Nõutud geoloogiline ekspertiis koostatakse IPT projektijuhtimine
OÜ pool KMH protsessi raames.
5 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2018.
https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf
22 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm
Arheoloogiline uuring
Kavandatava tegevuse läheduses, Pärnu mnt 1 ja Pärnu mnt 3 kinnistutel, asub muistisena arvele
võetud kalmistu (A30747), mis on senise arheoloogilise leiumaterjali põhjal keskaegse asukohaga ala.
Tori keskaegse kihelkonnakalmistu ja asulakoha piirid ei ole siiani täpselt teada ega määratud, mistõttu
võib silla remonttööde alas leiduda arheoloogilisi leide.
Muinsuskaitseseaduse § 31 lg 3 kohaselt, tuleb kinnisasjal, kus ameti andmeil võib ajalooliste allikate
põhjal leiduda arheoloogilisi esemeid, inimluid või arheoloogiline kultuurkiht, teha keskkonnamõju
hindamise käigus arheoloogiline uuring.
Muinsuskaitseamet on oma 16.10.2019 kirjas nr: 1.1-7/1777-4 edastanud järgmise seisukoha:
Muinsuskaitseamet on seisukohal, et silla ehitamine võib puudutada mitmeid pinnasekihte, mida ei ole
seni veel uuritud ega ehitustöödega segamini paisatud. Arheoloogilise uuringu meetodil: arheoloogiline
jälgimine, vajadusel arheoloogilised kaevamised, võib läbi viia ehitustööde ajal ning tuleb teha mh
paikades, kus tööd ulatuvad pinnasekihtidesse, mida seni ei ole veel kaevatud, sest Tori
kihelkonnakalmistu ja asulakoha piirid ei ole väga täpselt teada ega määratud. Arheoloogilisi uuringuid
võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (vt MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3, §-d 69–70).
Palume keskkonnamõju hindamisel ning selle aruande ja ehitusprojekti koostamisel sellega arvestada.
Sellest tulenevalt arheoloogilist uuringut KMH etapis läbi ei viida, kuid lisatakse nõue, et sellega tuleb
arvestada ehitustööde kavandamisel ja läbiviimisel.
www.hendrikson.ee
Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 23
8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA
AJAKAVA
Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s (järgides KMH
algatamisel 01.10.2019 kehtinud redaktsiooni) ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes
(haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele.
Käesoleva KMH programmi koostamise ajal prognoositud ajagraafik on indikatiivne ning see võib
tegelikkuses erineda plaanitavast. Täpsustav teave avalikkuse kaasamise ürituste kohta ja KMH
aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega ettenähtud korras.
Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögrupp valmis huvilistele tutvustama töö
käiku.
KMH läbiviimise etapid ja orienteeruv aeg on esitatud tabelis 8.1.
Tabel 8.1 KMH protsessi läbiviimise etapid
Eeldatav läbiviimise
KMH etapp Etapi sisu ja toimumise kestus
tähtaeg6
Algatatud Maanteeameti
keskkonnatalituse juhataja
KMH algatamine
26.08.2019 otsusega nr 15-
7/19/285.
KMH ekspertrühm koostab KMH programmi.
KMH programmi September-oktoober2019
koostamine
KMH programm esitatakse otsustajale. november 2019
Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust ja esitab selle
asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks 14 päeva november 2019
jooksul.
Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva
november-detsember 2019
jooksul.
Otsustaja teostab 14 päeva jooksul asjakohaste asutuste
KMH programmi
seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH detsember 2019
kontroll ja
programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.
seisukohtade
KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH programmis
küsimine
parandused ja täiendused. jaanuar 2020
Orienteeruvalt üks nädal.
Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH
programmi 14 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral
jaanuar 2020
menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole
arvestatud.
Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust
KMH programmi ja avalikust arutelust. KMH programmi avalik väljapanek on
jaanuar-veebruar 2020
avalikustamine vähemalt 14-päevaline. Toimub KMH programmi avaliku
arutelu.
KMH ekspertrühm teeb 7 päeva jooksul KMH programmi
KMH programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis
täiendamine ning vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja veebruar 2020
esitamine nõuetele vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist
vastavuse ning vastab esitatud küsimustele.
kontrollimiseks Korrigeeritud KMH programm esitatakse otsustajale nõuetele
veebruar 2020
vastavuse kontrollimiseks.
KMH programmi Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH programmi
nõuetele vastavuse vastavust, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava
kontrollimine ja tegevuse keskkonnamõju hindamiseks. märts 2020
nõuetele vastavaks Otsustaja teeb KMH programmi nõuetele vastavaks
tunnistamine tunnistamise otsuse.
Lähtudes KMH programmist, koostab KMH ekspertrühm KMH
KMH aruande märts-aprill 2020
aruande.
koostamine
KMH aruanne esitatakse otsustajale. aprill 2020
Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust ja esitab selle
KMH aruande kontroll asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks 21 päeva aprill-mai 2020
ja seisukohtade jooksul.
küsimine Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva
mai-juuni 2020
jooksul.
6 Iga KMH protsessi etapi puhul on arvestatud KMH algatamise kuupäeval kehtinud KeHJS -ist tulenevat optimaalset etapi kestust.
24 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm
Otsustaja teostab 21 päeva jooksul asjakohaste asutuste
seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH juuni 2020
aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta.
KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH aruandes parandused
ja täiendused. juuli 2020
Orienteeruvalt 2 nädalat.
Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH aruannet
21 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral menetlusse juuli-august 2020
asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud.
Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust
KMH aruande ja avalikust arutelust.
august 2020
avalikustamine KMH aruande avalik väljapanek on vähemalt 30-päevaline.
Toimub KMH aruande avaliku arutelu.
KMH ekspertrühm teeb 30 päeva jooksul KMH aruande kohta
KMH aruande tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes vajalikud
täiendamine ning parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja september 2020
esitamine nõuetele vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist
vastavuse ning vastab esitatud küsimustele.
kontrollimiseks Pärast KMH aruande avalikku arutelu esitatakse aruanne
september 2020
otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
Otsustaja edastab KMH aruande kooskõlastamiseks
asjaomastele asutustele, kes kooskõlastab või jätab
oktoober 2020
kooskõlastamata keskkonnamõju hindamise aruande 30
KMH aruande päeva jooksul.
nõuetele vastavuse Tuginedes kooskõlastustele, kontrollib otsustaja 30 päeva
kontrollimine ja jooksul KMH aruande vastavust programmile, nõuetele,
nõuetele vastavaks aruande asjakohasust ja piisavust, samuti esitatud november 2020
tunnistamine ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata
jätmist.
Otsustaja teeb KMH aruande nõuetele vastavaks
november 2020
tunnistamise otsuse.
www.hendrikson.ee
Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 25
9 ANDMED ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA
EKSPERTRÜHMA KOHTA
Arendaja ja otsustaja
Maanteeamet
Teelise 4, 10916 Tallinn
Tel: 611 9300
E-post:
[email protected]
Kontaktisik: Ervin Hein
tel: ; e-post: +372 5347 0008,
[email protected]
Keskkonnamõju hindaja
OÜ Hendrikson & Ko
Raekoja plats 8, 51004 Tartu
Kontaktisik: Martin Ruul
tel: ; e-post: +372 5547 911,
[email protected]
KMH ekspertrühm koosneb järgmistest liikmetest:
Töörühma
Vastutav valdkond Eksperdi pädevus
liige
KMH juhtekspert (litsents Haridus: Keskkonnakorraldus (MSc)
KMH00155) - mõju
Juhan Ruut Töökogemus: Enam kui 20 aastane keskkonnamõjude
õhukvaliteedile, avariiriskide
hindamine. hindamise kogemus. KMH/KSH-de läbiviimine, projektijuhtimine.
Projektijuht - valguse mõju, Haridus: Keskkonnatehnoloogia (MSc)
jäätmete käitluse mõju, mõju Töökogemus: Enam, kui 6 aastat töökogemust keskkonnamõju
Martin Ruul
inimese tervisele, heaolule ja hindamise valdkonnas. Transporditaristu projektide
varale. projektijuhtimise ja mõjuhindamise kogemus.
Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc)
Valguse mõju hindamine,
Jaak Järvekülg mõjude hindamise Töökogemus: 14 aasta töökogemust teeprojektide
kvaliteedikontroll. keskkonnamõjude hindamisel. 10 aastat kogemust KMH
juhteksperdina.
Haridus: Loodusvarade kasutamine ja kaitse (BSc)
Töökogemus: Enam kui 15 aastane kogemus keskkonna
Keskkonnakorralduse valdkonnas – keskkonnamõjude hindamine/strateegiline mõjude
Kadri Auväärt spetsialist – mõju pinna- ja hindamine eksperdi ja projektijuhina; looduskeskkonnale
põhjaveele avalduvate mõjude järelevalve (KeM); riiklikku keskkonnaseire
korraldus, seire allprogrammide koostamine ja veeanalüüsid
(KAUR).
Ekspert (zooloog)- mõju Haridus: zooloogia (BSc)
kaitstavatele
loodusobjektidele, Natura Töökogemus: Enam kui 10 aastat töökogemust keskkonnamõju
Kaile Eschbaum 2000 võrgustikule, hindamise valdkonnas. Projektijuhtimise kogemus, loomastiku
loomastikule, kalastikule, vee- uuringute läbiviimine. Keskkonna-alased konsultatsioonid,
elustikule ja rohelisele loomastiku eksperthinnangud, Natura hindamised (sh Pärnu
võrgustikule jõega seotud Natura hindamised).
Haridus: ERKI arhitektuur 1979, Tallinna Restaureerimiskool
täienduskoolitus oktoober 1999-aprill 2000
Katrin Uibo Kultuuripärandi ekspert
Töökogemus: pikaajaline arhitektuurse projekteerimise ,
planeeringute koostamise töökogemus, muinsuskaitse
eritingimuste ia restaureerimisprojektide koostamise kogemus
26 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm
10 KAASAMINE
10.1 Kaasamise kava
KMH avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne. Menetlusosalised, keda,
ja infokanalid, mille kaudu, käesoleva KMH käigus eeldatavasti teavitatakse:
▪ Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu,
programmi ja aruande heakskiitmine);
▪ Ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu);
▪ kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (programmi
ja aruande avalik väljapanek ning arutelu);
▪ Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust
vastavalt KeHJS §16 lg3.
KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust eeldatavalt teavitavate isikute loetelu on
esitatud tabelis 10.1.
Tabel 10.1 KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust eeldatavalt huvitatud asjaomaste
asutuste ja isikute loetelu
Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm
Asjaomased asutused
Viib ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja
kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike
Keskkonnaamet Teavitatakse e-kirjaga
keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike
dokumentide väljatöötamises ning täiustamises.
Muinsuskaitseamet Muinsuskaitse korraldus ja järelevalve. Teavitatakse e-kirjaga
Päästeamet Päästetööde korraldamine ja tuleohtusjärelevalve Teavitatakse e-kirjaga
Elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna eest
Terviseamet Teavitatakse e-kirjaga
vastutav asutus
Kavandatav tegevus jääb antud vallavalitsuse
Tori vallavalitsus Teavitatakse e-kirjaga
territooriumile: KeHJS § 16 lg 3 p 1
Keskkonnainspektsioon Korraldab keskkonnajärelevalvet. Teavitatakse e-kirjaga
Muud menetlusosalised
Eesti Keskkonnaühenduste Valitsusväliseid keskkonnaühendusi koondav
Teavitatakse e-kirjaga
Koda koostöövõrgustik.
Naaberkinnisasjade On huvitatud maksimaalselt kõrge kvaliteediga
Teavitatakse e-kirjaga
omanikud elukeskkonnast.
Teavitatakse kohaliku
meedia, Ametlike
Kavandatav tegevus võib otseselt mõjutada
Piirkonna elanikud Teadaannete ning
piirkonna elanike elukvaliteeti.
Maanteeameti ja Tori
valla kodulehe kaudu
Teavitatakse kohaliku
meedia, Ametlike
Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud ja huvid Teadaannete ning
Maanteeameti ja Tori
valla kodulehe kaudu
www.hendrikson.ee
Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 27
10.2 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega
arvestamine
Tulenevalt KeHJS-i § 151 peab otsustaja enne KMH programmi avalikustamist programmi sisu kohta
küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt.
KMH programmile esitas oma seisukohad Keskkonnaamet (kiri Lisas 1). Alljärgnevas tabelis on
kirjeldatud, kuidas esitatud seisukohtadega arvestatud on.
Keskkonnaameti seisukoht Seisukohaga arvestamine
1. KMH programmi ptk 3 – palume lisada Peatükki 3 on täiendatud Lääne-Eesti vesikonna
strateegiliste planeerimisdokumentide hulka, veemajanduskava alapeatükiga ning kõigi
millega kavandataval tegevusel on seos, ka käsitletavate planeerimisdokumentide osas on
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava lisatud hinnang kavandatava tegevuse kooskõla
(kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar kohta.
2016.a). Peatükis on nimetatud erinevaid
planeerimisdokumente, kuid ülevaatest ei selgu
täpsemalt, kas või millisel määral kavandatav
tegevus on dokumentides esitatud tingimustega
kooskõlas.
2. Ptk 4.2 - Lähtuvalt KMH programmi eesmärgist
tuleb käsitleda alapeatükis „ Vesi ja pinnas“,
milline on Lääne-Eesti veemajanduskavas toodud Peatükki 4.2 on lisatud ülevaade Pärnu_3
ökoloogiline seisund ning koondseisund Pärnu_3 vooluveekogumi ökoloogilise ja koondseisundi
vooluveekogumis arvestades ka viimaseid kohta Lääne-Eesti veemajanduskava ja viimaste
pinnaveeseire andmeid1, millest lähtuvalt saab pinnaveeseire andmete põhjal.
anda hinnangu, kuidas mõjutavad planeeritavad
tööd Pärnu jõe seisundit vana silla lammutamisel,
ajutise jalakäijate silla rajamisel ning mõlema
ehituslahenduse (alternatiivi) puhul.
3. Ptk 5 – Soovitame kavandatava tegevusega Lisasime ptk 5 järgmise selgituse: “Valdkonnad,
kaasnevaid eeldavaid mõjuvaldkondi selguse mille puhul on põhjust eeldada võimalikku olulist
huvides kirjeldada alternatiivide kaupa. Mõju ebasoodsat mõju, on mõlema alternatiivi puhul
pinnaveele osas on vajalik hinnata ka mõju samad. Alternatiivide lõikes võib erineda mõju
kalastikule, vee-elustikule ja veerežiimile. Palume olulisus, kuid see selgub täpsemalt KMH aruande
hinnata ka erinevate sademevee lahenduste käigus.“
mõjusid.
Pinnavee mõjude osa on täiendatud vastavalt
ettepanekule.
4. Ptk 5 – KeHJS § 13 p 5 kohaselt tuleb KMH Peatükki on täiendatud mõjuallikate ja mõjualade
programmis esitada teave kavandatava tegevuse suuruse kirjeldustega.
ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega
eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju,
eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning
mõjutatavate keskkonnaelementide kohta.
Peatükis puudub ülevaade eeldatavatest
mõjuallikatest ja mõjuala suurusest.
28 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm
5. Ptk-s 7 on kirjeldatud hindamismetoodikat ja Ptk 7 on täiendatud järgmise selgitusega:
teostatavaid uuringuid. Mõju hindamisel (sh ka “Käesoleva teadmise alusel on olemasolevad
kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alusandmed (andmebaasid loodus- ja
asjakohase hindamise läbiviimiseks) tuleb KMH kultuuriväärtuste kohta, olemasolevad või
programmis selgitada, kas alusandmed koostamisel olevad kaitsekorralduskavad ning
hinnangute andmiseks on piisavad ja ajakohased 2018. aasta seisuga Pärnu jõe pinnaveeseire
ning olulised kasutavad infoallikad lisada andmed) koos projekti raames koostatavate
kasutatava kirjanduse loetellu. uuringutega (hüdrauliline analüüs, geoloogilised
uurimustööd ja silla uurimustööd) piisavad ja
ajakohased hinnangute andmiseks.“
Loetelu hinnangute andmisel kasutatud olulistest
infoallikates lisatakse KSH aruandesse, kuna siis
on täpselt teada, milliseid allikaid kasutati.
6. Ptk 9 – Seoses vajadusega hinnata Ptk 9 on täpsustatud, et mõju kalastikule ja vee-
ekspertrühma koosseisulist piisavust palume elustikule hindab Kaile Echbaum, kellel on Pärnu
täpsustada, kes KMH ekspertrühmast hindab jõega soetud Natura hinnangute koostamise
mõju kalastikule ja vee-elustikule. Täpsustada kogemus.
tuleks antud valdkondades ka senist
töökogemust.
7. Ptk-s 10, tabelis 10.1 on esitatud KMH Tabelit on vastavalt ettepanekule täiendatud.
avalikust väljapanekust eeldatavalt huvitatud
asjaomase asutuste ja isikute loetelu. Palume
eristada tabelis asjaomased asutused (KeHJS §
23) ja muud menetlusosalised (KeHJS § 16 lg 3).
10.3 Avalikustamine ja avalik arutelu
Tori silla ümberehituse põhiprojekti KMH programmi ning projekteerimise hetkeseisu tutvustati
30.01.2020 avalikul arutelul Tori rahvamajas (Võlli tee 4, Tori alevik, Tori vald, Pärnu maakond).
Koosolekul osale 44 inimest ning koosolek kestis ca 1,5 tundi. Kõiki koosolekul esitatud küsimused said
suulise vastuse, mis registreeriti ka avaliku arutelu protokolli, mis asub käesoleva dokumendi lisas 2.
10.4 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele
vastavaks tunnistamine
Peatükki täiendatakse KMH programmi edasisel menetlemisel.
www.hendrikson.ee
Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 29
11 TEGEVUSLOA TAOTLUSE KOOPIA
KeHJS-e § 13 punkti 10 kohaselt tuleb KMH programmi lisada tegevusloa taotluse koopia. Kuid kuna
projekteerimistingimuste menetlemine toimub Maanteeameti huvidest lähtuvalt, siis tegevusloa taotlust
antud juhul ei esitata, sest huvitatud osapool (arendaja) ja menetleja/haldusorgan (otsustaja) on sama
juriidiline isik. Aluseks on ehitusseadustiku § 31 lõike 1 kohaselt pädev asutus (Maanteeamet)
otsustab keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajaduse ja projekteerimistingimuste andmise
menetluse korraldamise avatud menetlusena.
30 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm
LISAD
www.hendrikson.ee
Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 31
Lisa 1. Keskkonnaameti seisukoht
32 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm
www.hendrikson.ee
Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 33
Lisa 2. 30.01.2020 KMH programmi avaliku arutelu
protokoll
34 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm
www.hendrikson.ee
Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm 35
36 Tori silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Programm
www.hendrikson.ee