dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Rapla ja Kehtna valla ÜP LSK ja KSH ettepanekud

Maanteeamet · 20. märts 2020
Viit
15-2/20/6956-5
Registreeritud
20. märts 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kehtna Vallavalitsus, Rapla Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Marje-Ly Rebas (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-2206956-5 20.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc2799 KB

Sisu (failidest)

Kehtna valla ja Rapla valla üldplaneeringute lähteseisukohad Sisukord 1. Üldplaneeringute ja mõjude hindamise läbiviimise korraldamine ................................................. 2 2. Üldplaneeringu korraldamine Kehtna vallas ................................................................................... 2 3. Üldplaneeringu korraldamine Rapla vallas...................................................................................... 3 4. Kehtna valla ja Rapla valla üldplaneeringute koostamise eesmärgid ning planeeritav ala ............ 4 5. Üldplaneeringute ülevaatamine Kehtna vallas ............................................................................... 4 6. Üldplaneeringute ülevaatamine Rapla vallas .................................................................................. 4 7. Üldplaneeringute lähteseisukohad ................................................................................................. 5 8. Üldplaneeringute koostamise põhimõtted ja teemakaardid .......................................................... 9 9. Kaasamiskava ................................................................................................................................ 10 10. Üldplaneeringute ja KSH koostamise ajakava ........................................................................... 10 11. Lisad ........................................................................................................................................... 12 12. Juhendid, abimaterjal ................................................................................................................ 12 KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD 1. Üldplaneeringute ja mõjude hindamise läbiviimise korraldamine Kehtna Vallavalitsus ja Rapla Vallavalitsus on 08.06.2019 sõlminud ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt Kehtna valla üldplaneering ja Rapla valla üldplaneering koostatakse koostöös. Ühiselt leitakse üldplaneeringute konsultant ja koostaja ning mõjude hindamise läbiviija, koos valitakse üldplaneeringutes käsitletavad teemad ja otsustatakse planeeringu ülesehitus. Koostatakse üks ühine mõjude hindamise aruanne ja kaks iseseisvat üldplaneeringut:  Kehtna valla üldplaneering  Rapla valla üldplaneering Mõjude hindamise all mõistetakse keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimist (PlanS § 74 lg 4) koos asjakohaste sotsiaalsete, kultuuriliste ning majanduslike mõjude hindamisega (PlanS § 4 lg 2 p 5). KSH eesmärk on keskkonnakaalutluste arvestamine üldplaneeringu koostamisel. KSH koostamisel selgitatakse, hinnatakse ja kirjeldatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades üldplaneeringute eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Sotsiaalsete, kultuuriliste ning majanduslike mõjude hindamine on vajalik jätkusuutliku planeeringulahenduse saavutamiseks. Mõjude hindamise aruanne on kummagi üldplaneeringu lisa. 2. Üldplaneeringu korraldamine Kehtna vallas Kehtna valla üldplaneeringu menetluse algataja, vastuvõtja, avaliku väljapaneku väljakuulutaja ning planeeringu kehtestaja on Kehtna Vallavolikogu (KOKS § 22 lg 1 p 31 ja 32). Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Kehtna Vallavalitsus (PlanS § 74 lg 8; Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018 otsus nr 69). Üldplaneeringu koostamist juhib Kehtna Vallavalitsuse 29.01.2019 korraldusega nr 28 moodustatud komisjon. Kehtna vallas kehtivad üldplaneeringud on kättesaadavad Kehtna valla ametlikul veebilehel. Üldplaneeringu koostamise protsessi kajastatakse valla infokanalite vahendusel, valla ajalehes „Valla Vaatleja“ ja maakonnalehes. Üldplaneeringu materjalid, sh ideekorje- ja kaardirakendus on kättesaadavad veebiportaalis http://hendrikson.ee/maps/Kehtna-Rapla/. 2 / 12 KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD Üldplaneeringute ja mõjude hindamisega seotud piirkonnad (aluskaart: xgis.maaamet.ee): Kehtna valla üldplaneeringuga hõlmatav ala - kogu Kehtna valla haldusterritoorium Rapla valla üldplaneeringuga hõlmatav ala - kogu Rapla valla haldusterritoorium Kehtna valla ja Rapla valla üldplaneeringute mõjude hindamisega hõlmatav ala - nii Kehtna valla kui Rapla valla haldusterritoorium 3. Üldplaneeringu korraldamine Rapla vallas Rapla valla üldplaneeringu menetluse algataja, vastuvõtja, avaliku väljapaneku väljakuulutaja ning planeeringu kehtestaja on Rapla Vallavolikogu (KOKS § 22 lg 1 p 31 ja 32). Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus (PlanS § 74 lg 8; Rapla Vallavolikogu 25.01.2018 otsus nr 12 ja Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsus nr 92). Üldplaneeringu koostamist juhib Rapla Vallavalitsuse ametnikest moodustatud juhtrühm, kes vajadusel kaasab täiendavaid eksperte. Üldplaneeringu koostamise protsessi kajastatakse Rapla valla ametlikul veebilehel, sotsiaalmeediakanalites, infolehes „Rapla Teataja“ ning maakonnalehes „Raplamaa 3 / 12 KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD Sõnumid“. Üldplaneeringu materjalid, sh ideekorje- ja kaardirakendus on kättesaadavad veebiportaalis http://hendrikson.ee/maps/Kehtna-Rapla/. 4. Kehtna valla ja Rapla valla üldplaneeringute koostamise eesmärgid ning planeeritav ala Üldplaneeringute eesmärgid on järgmised:  ruumilise arengu põhimõtete sätestamine;  soovitavate arengusuundade määratlemine;  ehitusõiguse ja maakasutuse üldiste reeglite kokkuleppimine;  tingimuste sätestamine, mis aitavad saavutada jätkusuutlikku elujõulisust kahaneva ja stabiilse rahvastiku tingimustes. Üldplaneeringud dokumentidena peaksid olema hõlpsasti arusaadavad ja üheselt mõistetavad, täpselt formuleeritud ning sisaldama vaid olulisi, reguleerimist vajavaid asjaolusid. 5. Üldplaneeringute ülevaatamine Kehtna vallas Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Kehtna valla territooriumil kehtib kaks erinevat üldplaneeringut:  Järvakandi Vallavolikogu 04.11.2009 otsusega nr 29 kehtestatud Järvakandi valla üldplaneering;  Kehtna Vallavolikogu 16.06.2009 määrusega nr 73 kehtestatud Kehtna valla üldplaneering. Üldplaneeringud vaadati üle Kehtna Vallavolikogu 20.06.2018 istungil. 6. Üldplaneeringute ülevaatamine Rapla vallas Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Rapla valla territooriumil kehtib neli erinevat üldplaneeringut:  endise Rapla valla üldplaneering, kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6;  endise Juuru valla üldplaneering, kehtestatud Juuru Vallavolikogu 25.03.2010 määrusega nr 10;  endise Kaiu valla üldplaneering, kehtestatud Kaiu Vallavolikogu 26.03.2004 määrusega nr 19;  endise Raikküla valla üldplaneering, kehtestatud 17.06.2002, muudetud 17.12.2003 4 / 12 KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD Rapla Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kinnitatud „Rapla valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemused“ tõi välja, et praeguse Rapla valla territooriumil kehtivad üldplaneeringud on erinevad nii üldistusastmelt kui sätestatavate tingimuste iseloomult ega vasta ruumilise arengu suundumustele ja valla praegustele ambitsioonidele. Ülevaatamise tulemusena jõuti veendumusele uue üldplaneeringu koostamise vajalikkuses. Ülevaatamise tulemusel jõuti järeldusele, et üldplaneeringute kehtivusajal on muutunud seadusandlus ja sisu on saanud mitmed uued planeerimisvaldkonnas käibivad mõisted, millest tulenevalt ei täida kehtivad üldplaneeringud mitmeid neile esitatavaid nõudeid. 7. Üldplaneeringute lähteseisukohad Üldplaneeringu ülesanded on toodud planeerimisseaduse § 75 lõikes 1. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 lähtutakse üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist (vt ptk 4) ning seega võivad planeeringu ülesanded planeeringu ja KSH koostamise käigus täpsustuda. Üldplaneeringu koostamisel ja tingimuste sätestamisel on vajalik lähtuda valdade demograafilistest näitajatest ning arvestada rahvastiku vananemise ja stabiilsuse või mõõduka kahanemisega. Otstarbekas on määratleda erinevad tingimused arendussurvega (stabiilsed või kasvavad ja sotsiaalmajanduslikult kõrge staatusega) ja ääremaastuvatele aladele. Praegusest olukorrast, tendentsidest ning lähiaastate kavadest annavad ülevaate Eesti väikeasulate uuring, Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019-2023 ning Rapla valla arengukava 2018 - 2025 koos lisadega. Valdade üldplaneeringute koostamise algetapis on selgunud järgmised teemad, mis eeldatavasti vajavad suuremat tähelepanu planeerimisprotsessi ja KSH läbiviimisel: ASULATE ARENG, EHITUS JA SOTSIAALNE ARENG 1. Töötada välja jätkusuutlikud maakasutus- ja ehitustingimused haldusterritooriumi arendamiseks, mis on aluseks detailplaneeringute koostamisele ning projekteerimistingimuste väljastamisele ning vastavad tänapäevastele arusaamadele:  defineerida kasutatavad mõisted (tiheasustusala, kompaktse hoonestusega ala, juhtfunktsioon jt);  vaadata üle tiheasustusalade piirid (nt arvestada tehnovarustuse põhimõtteid, aadressandmete kujundamise asjaolusid jm);  määrata tingimused asustuse arendamiseks (sh hajaasustuses, maanteede ja raudteede mõjude piirkonnas, põhimõtted valglinnastumise ärahoidmiseks jms);  töötada välja/ajakohastada üldised arhitektuursed tingimused ja põhimõtted;  analüüsida kehtivaid arhitektuur-ehituslikke tingimusi ja reguleerimisvajaduse ulatust piirkonniti;  määratleda projekteerimistingimuste alused;  sätestada tingimused elamualadel ümbruskonda mittehäirivate kõrvaltegevuste arendamiseks; 5 / 12 KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD  defineerida ruumilised väärtused piirkondade kaupa ning sätestada tingimused nende väärtuste säilitamiseks;  määratleda keskustes segafunktsioonidega alade kujundamise põhimõtted, mis võimaldab keskuste ruumilist ja funktsionaalset tihendamist;  kaaluda olulise ruumilise mõjuga ehitiste ja olulise avaliku huviga ehitiste asukohte perspektiive ja määrata vajadusel nende asukohad;  määrata kruntide minimaalsuurused arvestades piirkondlike erisustega;  seada põhimõtted vaba ehitustegevuse juhtudeks: loa- ja teatisekohustuseta ehitiste püstitamiseks (näiteks kaaluda linnalise asustusega aladel vaba ehitustegevuse kitsendamist väljakujunenud ehitusjoonest tänava poole). 2. Käsitleda asulate arenguväljavaateid ja teha asustusüksuste jätkusuutlikkuse tagamiseks vajaminevate teenuste tagamise ettepanekuid. Suuremad asulad Kehtna vallas:  Järvakandi alev  Kehtna alevik Suuremad asulad Rapla vallas:  Rapla linn Väiksemad asulad Kehtna vallas:  Eidapere alevik  Kaerepere alevik  Keava alevik  Lelle alevik Väiksemad asulad Rapla vallas:  Alu alevik  Hagudi alevik  Juuru alevik  Kaiu alevik  Kuusiku alevik 3. Analüüsida asustusüksuste lahkmejooni ja vajadusel teha piiride muutmise ettepanekuid. 4. Määrata miljööväärtuslikud alad ja töötada välja nende kasutamistingimused:  täpsustada miljööväärtuslikud hoonestusalad;  sätestada väljakujunenud tänavajoone mõiste ja sellega seotud kitsendused; 5. Käsitleda strateegilise turvalisuse ja kliimamuutustega kohanemise valdkondi puudutavaid küsimusi:  elutähtsate teenuste kättesaadavus eriolukordade puhul (nt joogivesi);  elutähtsate funktsioonide toimimine (nt ahjud hajaasustuses);  päästevaldkonna juurdepääsud. 6 / 12 KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD LOODUSVARAD (METS, MAAVARAD), LOODUSKAITSE JA LOODUSKASUTUS 6. Vaadata üle rohelise võrgustiku alade piirid ja rohevõrgustiku alade kasutustingimused:  analüüsida kavandatavate taristuobjektide ja asustuse arengu mõju rohelise võrgustiku aladele ja korrigeerida rohelise võrgustiku elementide piire;  määratleda rohevõrgustiku koridorid ja tugialad sidusa terviku moodustumise eesmärgiga;  määratleda rohevõrgustiku toimimiseks vajalikud tingimused rohevõrgustiku tugialadele ja koridoridele;  määratleda vajadusel elurikkuse kaitsele orienteeritud tingimused ja soovitused väljapool rohevõrgustiku tugialasid ja koridore asuvatele piirkondadele (sinivõrgustikule, poollooduslikele aladele, põllumajandusmaadele, linnalisele keskkonnale etc). 7. Määratleda kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid, maastikud, maastiku üksikelemendid, looduskooslused ning nende kaitse- ja kasutustingimused. 8. Määrata metsa ja ökoloogilise mitmekesisuse säilitamise põhimõtted asustuse piirkonnas. 9. Määratleda puhke- ja virgestusalad, nende kasutamistingimused ja kasutuselevõtmine:  määratleda turismiteed, matkarajad, supluskohad ja nende kasutustingimused;  töötada välja matkaradade võrgustik ning selle kasutus- ja hoolduspõhimõtted;  kirjeldada avalikus veekogus püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste üldised ehituslikud tingimused ja asukohad. 10. Määrata kaevandusest mõjutatud alade üldised kasutustingimused. 11. Käsitleda müraga seotud probleeme. . 12. Määratleda põhjavee teemad:  täpsustada kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alade kasutustingimused;  määratleda tingimused autonoomse veevarustuse ja kanalisatsioonilahenduse rajamiseks. 13. Määratleda veekogude ja kallaste kasutamistingimused. Vaadata üle kalda ehituskeeluvööndi ulatus ja teha põhjendatud asukohtades ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek. 14. Käsitleda radooni teemat. 15. Sätestada keskkonnamürkide kasutamise tingimused. Sätestada tingimused keskkonnamürkide kasutamiseks taristuobjektide umbrohutõrjel, põllu- ja metsamajanduses ning muudel juhtudel. 7 / 12 KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD 16. Käsitleda valgusreostuse küsimusi. PÕLLUMAJANDUS JA TÖÖSTUSLIK TOOTMINE 17. Määrata ja täpsustada väärtuslikud põllumaad ja nende kasutustingimused. 18. Määrata ja täpsustada tööstus- ja tootmisalad arvestades reostusohtudega. Määratleda tingimused tootmistegevuse ja ettevõtluse puhvervööndi moodustamiseks. ENERGEETIKA, TEHNOVÕRGUSTIK, TEEDEVÕRGUSTIK JA TRANSPORT 19. Käsitleda energeetika ja tehnilise taristu teemasid:  vesi, kanalisatsioon, gaas, kaugküte;  reserveerida elektrivarustuse trassid;  hinnata erinevate taastuvenergialahenduste sobivust ning seada vajalikud arendustingimused. 20. Vaadata üle teede võrgustik ja transpordilahenduste vajadused:  selgitada välja ja arvestada üldplaneeringutes riigi panust teedevõrgustiku kaasajastamisel (sh kavandatavate investeeringute ligikaudne ajajoon);  selgitada välja ja arvestada üldplaneeringutes riigi kavatsused raudteetaristuga (Rail Baltic ja kohalikud rongid) (sh riiklikult planeeritav ajakava);  määrata teede ja tänavate võrgustiku kujundamise ning liikluskorralduse üldised põhimõtted (sh analüüsida uute tänavate võimalikke kulgemisjooni Järvakandis, Kehtnas, Rapla linnas, Suluperes, Uuskülas jm);  näha ette täiendavad kergliiklusteed sidusa kergteede võrgustiku kujundamiseks;  näha ette tingimused sidusa ühistranspordivõrgustiku kujunemiseks (sh arvestades eri transpordiliikide koostoimet);  hinnata parklate laiendamise ja uute parklate rajamise vajadust keskustes;  reserveerida teede, parklate ja transpordilahenduste rajamiseks maa;  käsitleda tee ja tänava kaitsevööndeid (sh tuvastada tee kaitsevööndi vähendamise ja tänava kaitsevööndi laiendamise vajadus ning juhud). 21. Käsitleda tehnilise taristu tulevikuteemasid:  kiire internetiühendus (sh hajaasustuses);  transporditaristu väljavaated ja vajadused;  ühistranspordi tulevikuväljavaated;  lennundusega seotud arenguperspektiivid. MUUD TEEMAD 22. Vaadata üle ja täpsustada või üldistada maakasutusfunktsioonid:  sätestada vastavalt konkreetse piirkonna vajadusele maakasutuse juhtfunktsioonid, nähes vajadusel ette erinevaid juhtostarvete kombinatsioone, sätestada 8 / 12 KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD juhtfunktsioonide hajusad piirid või leida muu sobiv viis tegeliku elu vajadusi rahuldava planeeringulahenduse formuleerimiseks;  jätta kitsendavad tingimused seadmata kohtades, kus see pole vajalik. 23. Määratleda detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud ja alad. 24. Määratleda arhitektuurivõistluse korraldamise kaalumise vajadusega alad ja juhud. 25. Selgitada välja riigikaitseliste maade ulatus ja kasutustingimused. 26. Formuleerida vajadusel ettepanekud maakonnaplaneeringu täpsustamiseks. 8. Üldplaneeringute koostamise põhimõtted ja teemakaardid Analüüsidele ja uuringutele tuginedes koostatakse üldplaneeringute põhilahenduste väljatöötamiseks eeldatavalt järgnevad teemakaardid:  kavandatavate maakasutuse juhtotstarvete kaart;  miljöö-, ajaloo- ja kultuuriväärtuste, säilitamisväärsete objektide ja alade ning väärtuslike vaadete ja maastike kaart;  loodusväärtuste teemakaart, mis kajastab rohetaristu struktuuri ja rohevõrgustiku toimimiseks vajalikke seoseid ning mis aitab üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada looduskaitselisi ja elurikkuse aspekte;  teedevõrgustiku teemakaart;  tehnovarustuse teemakaart. Suuremate ja väiksemate asulate1 kohta tuleb koostada eraldi kaardiväljavõtted, mis koondavad kõigi teemakaartide sisu. Üldplaneeringu koostamisel kajastatakse temaatilisi ruumiandmeid ja üldplaneeringu ülesannete järgseid käsitlusi veebipõhises avalikult kasutatavas kaardirakenduses (http://hendrikson.ee/maps/Kehtna-Rapla/). Paberkujul teemakaartide ja asulate väljavõtete täpne ülesehitus selgub planeeringuprotsessi käigus. Näha ette paindlikkuse võimalused üldplaneeringutes, mis võimaldab paremini reageerida tegeliku elu vajadustele. Olukordades, kus ühe juhtfunktsiooni määramine pole piisavalt põhjendatud, sätestada maakasutuse juhtotstarvete vahemik, arvestades oluliste väärtuste säilimiseks vajalike tingimustega (näiteks seostades häiringu põhjustamise potentsiaaliga funktsioonid puhvervööndi moodustamise vajaduse või asjakohaste kõrvaltingimustega). Üldplaneeringute kaardid tuleb kujundada sobivas üldistusastmes ja selgelt loetavatena, mis võimaldaks ka eriteadmisteta tavakodanikul üldplaneeringutega sätestatust ilma kõrvalise abita aru saada. 1 Suuremate ja väiksemate asulate loend on üldplaneeringu lähteseisukohtade (peatükk 7) 2. punktis. 9 / 12 KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD 9. Kaasamiskava Üldplaneering on ühiskondlik kokkulepe, mis on seda elujõulisem, mida suurema hulga käsitletava piirkonna elanike seisukohti see väljendab. Üldplaneering mõjutab arendustegevust ja põhiseadusega antud vabadusi omandi käsitlemisel, millest tulenevalt on sellel keskne roll strateegia kujundamisel. Üldplaneering loob eeldused avalike väärtuste kaitseks ja annab võimalused riiklike huvide suunamiseks.  riigi huvid  maakonnaplaneering ÜLDPLANEERING  suunatud arengu garantii  igapäevane abimaterjal  infobaas o taotluste  võimalus suunata  võimalus kavandada menetlemisel kodukandi ruumilist maade läbimõeldud o tegevuse arengut kasutamist kavandamisel  koolitusprotsess  ruumiotsuste alus ELANIK MAAOMANIK ARENDAJA OMAVALITSUS Üldplaneeringute koostamisest antakse ülevaade valdade infokanalite ja maakonnalehe vahendusel. Planeeringumenetluses on igaühel õigus osaleda ning saada tasuta asjakohast teavet planeerimismenetluse ja planeeringu kohta. Üldplaneeringute koostamise käigus korraldatakse vähemalt kaheksateist avalikku arutelu (3 Juurus, 3 Järvakandis, 3 Kaius, 3 Kehtnas, 3 Raikkülas, 3 Raplas). Üldplaneeringute koostamisel tehakse koostööd naaberomavalitsustega, valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneeringud käsitlevad, samuti asutuste ja isikutega, kes on avaldanud soovi olla üldplaneeringu koostamisele kaasatud. Koostöötegijate ja kaasatavate nimekiri koos ülevaatega esitatud lähteseisukohtadest on lisatud. 10.Üldplaneeringute ja KSH koostamise ajakava Ajakava on esialgne, orienteeruv ja optimistlik. Ajakava määramatus tuleneb avalikustamisega kaasnevast protsesside kordamise võimalusest ning demokraatliku otsustusmehhanismi iseloomust, samuti mõjutab ajakavas püsimist koostöötegijate ja kaasatavate operatiivsus ja koostöövalmidus, mida ei ole võimalik prognoosida. Üldplaneeringu ja KSH etapp aeg Üldplaneeringu ja KSH algatamine 20.12.2018 Üldplaneeringu-teemaline arutelu volikogu mai 2019 väljasõiduistungil 10 / 12 KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD Ühiste kavatsuste kokkuleppimine Kehtna vallaga mai ... juuni 2019 Olemasolevate üldplaneeringute vektorandmete ... juuni 2019 koondamine Arvamuskorje rakenduse koostamine ... juuni 2019 Koostööpartnerite leidmine, riigihangete läbiviimine ... oktoober 2019 Uuringute läbiviimine, KSH väljatöötamise kavatsuse Oktoober ... jaanuar 2020 koostamine, lähteseisukohtade täiendamine Üldplaneeringute lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise Veebruar...aprill 2020 kavatsuse kohta ettepanekute küsimine, ettepanekute läbiarutamine, materjalide täiendamine ja valikustamine veebilehel ja üldplaneeringute portaalis Üldplaneeringute eskiislahenduste ja KSH aruande eelnõu Märts ... juuni 2020 koostamine Üldplaneeringute eskiislahenduste ja KSH aruande eelnõu juuli ... september 2020 avalikud väljapanekud ja avalikud arutelud Avalikustamisel laekunud ettepanekute alusel oktoober ... detsember 2020 planeeringute täiendamine Üldplaneeringute ja KSH aruande eelnõu esitamine detsember 2020 ... märts 2021 kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks, vajadusel korduvkooskõlastamine Üldplaneeringute ja KSH aruande vastuvõtmine aprill 2021 Üldplaneeringute avalikud väljapanekud ja avalikud mai ... august 2021 arutelud Avalikustamise käigus laekunud ettepanekutega august ... september 2021 arvestamine Üldplaneeringute esitamine heakskiitmiseks september 2021 ... Üldplaneeringute kehtestamine detsember 2021 ... 11 / 12 KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD 11.Lisad Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsus nr 92 (üldplaneeringu ja KSH algatamine) Rapla Vallavolikogu 31.05.2018 otsus nr 51 (üldplaneeringute ülevaatamine) Rapla valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemused Endise Juuru valla üldplaneering Endise Kaiu valla üldplaneering Endise Raikküla valla üldplaneering Endise Rapla valla üldplaneering Koostöötegijate ja kaasatavate nimekiri Rapla vallas kehtivate üldplaneeringute võrdlus Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018 otsus nr 69) (üldplaneeringu koostamise ja KSH algatamine) 12.Juhendid, abimaterjal Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019-2023 Rapla valla arengukava aastateks 2018 - 2025 Rapla valla profiil Rapla valla kantide arengueelistused Ruumilise planeerimise ajaveeb (Rahandusministeerium) Üldplaneering Rapla valla ametlikul veebilehel Rapla vallaga seotud uuringud, ideed, projektid (Rapla valla ametlik veebileht) Rapla maakonnaplaneering ja teemaplaneeringud (Rahandusministeerium) KSH käsiraamat (Keskkonnaministeerium, 2017) Rohevõrgustiku planeerimisjuhend (Keskkonnaagentuur, Hendrikson & Ko, 2018) Eesti väikeasulate uuring (Hendrikson & Ko, Tallinna Ülikool, Rahandusministeerium, 2019) 12 / 12 Kehtna Vallavalitsus Teie 06.02.2020 nr 7-6/2020/220 [email protected] Pargi 2 Meie 20.03.2020 nr 15-2/20/6956-5 Kehtna alevik, 79001, Rapla maakond Ettepanekud Kehtna valla ja Rapla valla üldplaneeringute lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele Olete pöördunud Maanteeameti poole ettepanekute saamiseks Kehtna valla ja Rapla valla üldplaneeringute lähteseisukohtadele ja valdade ühise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsusele. Vastavalt 08.06.2019 sõlmitud ühiste kavatsuste protokollile koostavad Kehtna vald ja Rapla vald valdade üldplaneeringud koostöös. Lõpptulemusena koostatakse kummalegi vallale eraldi üldplaneeringu dokument. Üldplaneeringud ja KSH algatati Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega nr 69 ja Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 92. Võttes aluseks planeerimisseaduse (PlanS), ehitusseadustiku (EhS) ja Maanteeameti põhimääruse (PM), esitab Maanteeamet Kehtna valla ja Rapla valla üldplaneeringute (edaspidi planeering) lähteseisukohtadele ettepanekud. Palume kohalikul omavalitsusel suunistega arvestada, kaaluda neid kohakeskselt, kajastada allpool viidatut vastavalt üldplaneeringu täpsusastmele ja teha üldplaneeringute koostamise protsessis sisulist koostööd Maanteeameti taristu teenuste osakonna piirkondlike spetsialistidega. 1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine 1.1. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Rapla maakonnaplaneering. Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kavandatud teedevõrgustik, sealhulgas seatud tingimused üks ühele. 1.2. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringuga kavandatud teedevõrgustik - st riigiteede perspektiivsed trassid koos ristumiskohtadega, kogujateed jms. 1.3. Siduda planeeringusse perspektiivne teetrass (trassi koridor 150 m) ning liiklussõlmed koostamisel olevast „Tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 4,553-47,619 Tallinn- Rapla lõigu eskiisprojektist“. Projekti valmimise aeg juuni 2020, Maanteeameti poolne projektijuht Margus Viiklepp (tel 5684 0511, [email protected]). Planeeringus tingimuste määramisel tuleb tagada projekti realiseerimine s.h. ruumivajadus. 1.4. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad. Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee milledel on igaühel oma funktsioon ja need funktsioonid on leitavad siit: majandus- ja taristuministri 25.06.2015 Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“: https://www.riigiteataja.ee/akt/121052019004. Igal riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid). Normidest nähtub et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on klasside kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda normides klassipõhine käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstarbekaks klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse viia. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku leppida suurema liiklussagedusega riigiteedele ühise nimetuse: Kokkuleppeliselt eristatakse üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist. Liiklussagedused, millest üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leitavad siit: https://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/View/index.html?appid=293d200a16454c1c 84f2cfe35720149f 1.5. Palume arvestada OLT-l vajadusega võimalike ristumiskohtade asukohtade määramiseks kuna see mõjutab enamasti mitmeid kinnistuid ning hiljem detailplaneeringu faasis ei ole reeglina mõistlik haarata kogu suurt maa-ala tervikuna. Nimetatud nõue on kooskõlas ka PlanS § 75 lg 1 p 1 kohase transpordivõrgustiku objektide asukoha määramise ülesandega. 1.6. Kajastada üldplaneeringu kaardil punktis 1.4 nimetatud OLT-d vastavalt tänasele liiklussagedusele. 1.7. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29 kaaluda avalikes huvides erateede omandamist. Kaalumisel palume pöörata erilist tähelepanu OLT ja kohaliku teedevõrgu ristumiskohtadele kuna OLT-l on riigiteega ristumiskohtade arv normidega piiratud. 2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sh tänava kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähendamine 2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel (sh kajastada ka perspektiivsete trasside kaitsevööndid) lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel. 2.2. EhS § 92 lg 3 tulenevalt on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee. Kehtna, Keava, Lelle, Juuru, Kaiu ja Kuusiku alevikku läbivad riigiteed on EhS § 92 lg 3 mõistes tänavad. Oleme hinnanud nimetatud asulaid läbivate riigiteede kaitsevööndite ulatust EhS § 71 lg 3 alusel. Välja kujunemata hoonestusjoone ja linliku keskkonna puudumise tõttu ning riigimaantee funktsioonist ja/või kiirusrežiimist 90 km/h lähtuvalt teeme ettepaneku määrata järgmised riigitee kaitsevööndi laiused äärmise sõiduraja välimisest servast: 2.2.1. riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 69,95-70,53 (Lelle aleviku ulatuses) määrata riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 m; 2.2.2. riigi tugimaantee nr 14 Kose-Purila km 27,455-31,4 (Juuru aleviku ulatuses) määrata riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 m; 2.2.3. riigitee nr 20126 Toomja tee km 3,013-3,29 (Kaiu aleviku piirist kuni riigiteega 20122 ristumiseni) määrata riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 m; 2.2.4. riigitee nr 20122 Kaiu-Vahastu tee Kaiu aleviku ulatuses määrata riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 m; 2.2.5. riigitee nr 28 Rapla-Märjamaa km 4,65-4,8 (Kuusiku aleviku piirist kuni Sireli tänava ristmikuni) määrata riigitee kaitsevööndi laiuseks mõlemal teepoolel 30 m. 2 (6) 2.3. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool tiheasustusala, kaalub Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist. 2.4. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis. 3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine 3.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud ainult liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või selle pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOV-i kohustus. 3.2. Juurdepääsu tagamiseks OLT-le tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv normidega piiratud. 3.3. OLT-ga külgneva ehitustegevuse kavandamisel ilma detailplaneeringu koostamise kohustuseta arvestada, et üldreeglina tuleb kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv normidega piiratud. 3.4. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud menetluse. Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit. 3.5. Soovitame kaaluda tehnoloogilise vööndi kohapõhise määramise vajadust. Eelkõige jalg- ja jalgrattatee, avaliku tehnovõrk-rajatise või muu avaliku rajatise kavandamise korral. 3.6. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist. Palume arvestada, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. 3 (6) 3.7. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu tekstilises osas, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Maanteeametiga. 3.8. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. 4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine 4.1. Palume lähtuda OLT funktsioonist teenindada eelkõige läbivat liiklust ja võimalusel arvestada, et kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Planeeringulahendusega vältida võimalusel kohaliku liikluse suunamist OLT-le. 4.2. Arendusalade juurdepääsud OLT-le lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Koostöös Maanteeametiga määrata perspektiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoha vajadus avalikult kasutatavale teele. 4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade vahelise pendelliikumise vajadust. Logistika- ja tootmisalade juurdepääsude kavandamisel vt punkti 1.4. 4.4. OLTle uusi samatasandilisi ristumiskohti üldjuhul mitte kavandada. Arvestada, et kohalike teede uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt koostöös Maanteeametiga. 4.5. Määrata koostöös Maanteeametiga oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga. Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud kirjeldus. 5. Liikuvus ja ühistransport 5.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täiendavalt uue praktilisest vajadusest lähtuva mõistega OLT. 5.2. Maanteeameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal ühistranspordi arendamiseks. 6. Mürakategooriate määramine 4 (6) 6.1. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. 6.2. Riigiteelt leviva müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOV-i kohustus. 7. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele 7.1. KSH VTK osa 4.2. lõigus c) viidata kehtivale teehoiukavale (Vabariigi Valitsuse 09.01.2020 korraldusega nr 5 vastuvõetud „Riigiteede teehoiukava 2020-2030“). 7.2. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes kavandavast üldplaneeringu lahendusest. 7.3. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt. Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link Lisas). Planeering kooskõlastada Maanteeametiga. Kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Maanteeameti ettepanekute arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada. Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning vajadusel koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi. Andmete saamiseks ja küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja poole kelle nimi on toodud allpool. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. Maanteeameti veebilehelt leitavad lingid 2. 2020-01_ÜP_lähteseisukohad.pdf 3. Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute KSH VKT.pdf Lisaadressaadid: Rapla Vallavalitsus Marje-Ly Rebas 58581095 [email protected] 5 (6) Lisa 1. Maanteeameti veebilehelt leitavad lingid Maakonnaplaneeringuid täpsustavad riigimaanteede teemaplaneeringud (www.mnt.ee/Tee/Ehitusobjektid/Teemaplaneeringud) Transpordi arengukava Riigimaanteede teehoiukava ja juhenddokumendid (www.mnt.ee/Tee/Teehoiukava ...) Tolmuvabad katted kruusateedele: objektid aastateks 2017 - 2020 Riigiteede liigid (www.mnt.ee/Tee/Eesti teedevõrk) Riiklik teeregister (www.mnt.ee/Tee/Teeregister) Liiklussageduse statistika (www.mnt.ee/Ametist/Statistika/Liiklussageduse ...) Liiklusloendus kergliiklusteedel (www.mnt.ee/Tee/Liiklussagedus) Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/valisohus- leviva-mura...) Strateegiline mürakaart (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/....) Õhusaaste (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/ohusaaste) Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendus (www.mnt.ee/Tee /Elusloodus) Käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis“ (www.mnt.ee/Tee /Elusloodus/Käsiraamat ...) Seminari materjalid "Loomad ja maanteed" (12.05.2010) Tee ehitus-, rekonstrueerimis- ja taastusremondiobjektid (www.mnt.ee/Tee/Ehitusobjektid/Tee ehitus-...) Eelprojektid (www.mnt.ee/Tee/Ehitusobjektid/Eelprojektid) Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf Üldplaneeringu koostamise juhis „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“: https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf https://www.mnt.ee/et/tee/eesti-teedevork 6 (6)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →