Kehtna valla ja Rapla valla üldplaneeringute
lähteseisukohad
Sisukord
1. Üldplaneeringute ja mõjude hindamise läbiviimise korraldamine ................................................. 2
2. Üldplaneeringu korraldamine Kehtna vallas ................................................................................... 2
3. Üldplaneeringu korraldamine Rapla vallas...................................................................................... 3
4. Kehtna valla ja Rapla valla üldplaneeringute koostamise eesmärgid ning planeeritav ala ............ 4
5. Üldplaneeringute ülevaatamine Kehtna vallas ............................................................................... 4
6. Üldplaneeringute ülevaatamine Rapla vallas .................................................................................. 4
7. Üldplaneeringute lähteseisukohad ................................................................................................. 5
8. Üldplaneeringute koostamise põhimõtted ja teemakaardid .......................................................... 9
9. Kaasamiskava ................................................................................................................................ 10
10. Üldplaneeringute ja KSH koostamise ajakava ........................................................................... 10
11. Lisad ........................................................................................................................................... 12
12. Juhendid, abimaterjal ................................................................................................................ 12
KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA
ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD
1. Üldplaneeringute ja mõjude hindamise läbiviimise korraldamine
Kehtna Vallavalitsus ja Rapla Vallavalitsus on 08.06.2019 sõlminud ühiste kavatsuste
kokkuleppe, mille kohaselt Kehtna valla üldplaneering ja Rapla valla üldplaneering
koostatakse koostöös. Ühiselt leitakse üldplaneeringute konsultant ja koostaja ning mõjude
hindamise läbiviija, koos valitakse üldplaneeringutes käsitletavad teemad ja otsustatakse
planeeringu ülesehitus. Koostatakse üks ühine mõjude hindamise aruanne ja kaks iseseisvat
üldplaneeringut:
Kehtna valla üldplaneering
Rapla valla üldplaneering
Mõjude hindamise all mõistetakse keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)
läbiviimist (PlanS § 74 lg 4) koos asjakohaste sotsiaalsete, kultuuriliste ning majanduslike
mõjude hindamisega (PlanS § 4 lg 2 p 5). KSH eesmärk on keskkonnakaalutluste arvestamine
üldplaneeringu koostamisel. KSH koostamisel selgitatakse, hinnatakse ja kirjeldatakse
kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi
alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades üldplaneeringute eesmärke ja
käsitletavat territooriumi. Sotsiaalsete, kultuuriliste ning majanduslike mõjude hindamine on
vajalik jätkusuutliku planeeringulahenduse saavutamiseks.
Mõjude hindamise aruanne on kummagi üldplaneeringu lisa.
2. Üldplaneeringu korraldamine Kehtna vallas
Kehtna valla üldplaneeringu menetluse algataja, vastuvõtja, avaliku väljapaneku
väljakuulutaja ning planeeringu kehtestaja on Kehtna Vallavolikogu (KOKS § 22 lg 1 p 31 ja
32). Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Kehtna Vallavalitsus (PlanS § 74 lg 8; Kehtna
Vallavolikogu 21.11.2018 otsus nr 69). Üldplaneeringu koostamist juhib Kehtna Vallavalitsuse
29.01.2019 korraldusega nr 28 moodustatud komisjon.
Kehtna vallas kehtivad üldplaneeringud on kättesaadavad Kehtna valla ametlikul veebilehel.
Üldplaneeringu koostamise protsessi kajastatakse valla infokanalite vahendusel, valla
ajalehes „Valla Vaatleja“ ja maakonnalehes. Üldplaneeringu materjalid, sh ideekorje- ja
kaardirakendus on kättesaadavad veebiportaalis http://hendrikson.ee/maps/Kehtna-Rapla/.
2 / 12
KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA
ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD
Üldplaneeringute ja mõjude hindamisega seotud piirkonnad (aluskaart: xgis.maaamet.ee):
Kehtna valla üldplaneeringuga hõlmatav ala - kogu Kehtna valla haldusterritoorium
Rapla valla üldplaneeringuga hõlmatav ala - kogu Rapla valla haldusterritoorium
Kehtna valla ja Rapla valla üldplaneeringute mõjude hindamisega hõlmatav ala - nii
Kehtna valla kui Rapla valla haldusterritoorium
3. Üldplaneeringu korraldamine Rapla vallas
Rapla valla üldplaneeringu menetluse algataja, vastuvõtja, avaliku väljapaneku väljakuulutaja
ning planeeringu kehtestaja on Rapla Vallavolikogu (KOKS § 22 lg 1 p 31 ja 32).
Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus (PlanS § 74 lg 8; Rapla
Vallavolikogu 25.01.2018 otsus nr 12 ja Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsus nr 92).
Üldplaneeringu koostamist juhib Rapla Vallavalitsuse ametnikest moodustatud juhtrühm,
kes vajadusel kaasab täiendavaid eksperte.
Üldplaneeringu koostamise protsessi kajastatakse Rapla valla ametlikul veebilehel,
sotsiaalmeediakanalites, infolehes „Rapla Teataja“ ning maakonnalehes „Raplamaa
3 / 12
KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA
ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD
Sõnumid“. Üldplaneeringu materjalid, sh ideekorje- ja kaardirakendus on kättesaadavad
veebiportaalis http://hendrikson.ee/maps/Kehtna-Rapla/.
4. Kehtna valla ja Rapla valla üldplaneeringute koostamise eesmärgid ning
planeeritav ala
Üldplaneeringute eesmärgid on järgmised:
ruumilise arengu põhimõtete sätestamine;
soovitavate arengusuundade määratlemine;
ehitusõiguse ja maakasutuse üldiste reeglite kokkuleppimine;
tingimuste sätestamine, mis aitavad saavutada jätkusuutlikku elujõulisust
kahaneva ja stabiilse rahvastiku tingimustes.
Üldplaneeringud dokumentidena peaksid olema hõlpsasti arusaadavad ja üheselt
mõistetavad, täpselt formuleeritud ning sisaldama vaid olulisi, reguleerimist vajavaid
asjaolusid.
5. Üldplaneeringute ülevaatamine Kehtna vallas
Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Kehtna valla
territooriumil kehtib kaks erinevat üldplaneeringut:
Järvakandi Vallavolikogu 04.11.2009 otsusega nr 29 kehtestatud Järvakandi valla
üldplaneering;
Kehtna Vallavolikogu 16.06.2009 määrusega nr 73 kehtestatud Kehtna valla
üldplaneering.
Üldplaneeringud vaadati üle Kehtna Vallavolikogu 20.06.2018 istungil.
6. Üldplaneeringute ülevaatamine Rapla vallas
Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Rapla valla
territooriumil kehtib neli erinevat üldplaneeringut:
endise Rapla valla üldplaneering, kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega
nr 6;
endise Juuru valla üldplaneering, kehtestatud Juuru Vallavolikogu 25.03.2010
määrusega nr 10;
endise Kaiu valla üldplaneering, kehtestatud Kaiu Vallavolikogu 26.03.2004 määrusega
nr 19;
endise Raikküla valla üldplaneering, kehtestatud 17.06.2002, muudetud 17.12.2003
4 / 12
KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA
ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD
Rapla Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kinnitatud „Rapla valla üldplaneeringu
ülevaatamise tulemused“ tõi välja, et praeguse Rapla valla territooriumil kehtivad
üldplaneeringud on erinevad nii üldistusastmelt kui sätestatavate tingimuste iseloomult ega
vasta ruumilise arengu suundumustele ja valla praegustele ambitsioonidele. Ülevaatamise
tulemusena jõuti veendumusele uue üldplaneeringu koostamise vajalikkuses.
Ülevaatamise tulemusel jõuti järeldusele, et üldplaneeringute kehtivusajal on muutunud
seadusandlus ja sisu on saanud mitmed uued planeerimisvaldkonnas käibivad mõisted, millest
tulenevalt ei täida kehtivad üldplaneeringud mitmeid neile esitatavaid nõudeid.
7. Üldplaneeringute lähteseisukohad
Üldplaneeringu ülesanded on toodud planeerimisseaduse § 75 lõikes 1. Vastavalt sama
paragrahvi lõikele 2 lähtutakse üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel
kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist (vt ptk 4)
ning seega võivad planeeringu ülesanded planeeringu ja KSH koostamise käigus täpsustuda.
Üldplaneeringu koostamisel ja tingimuste sätestamisel on vajalik lähtuda valdade
demograafilistest näitajatest ning arvestada rahvastiku vananemise ja stabiilsuse või mõõduka
kahanemisega. Otstarbekas on määratleda erinevad tingimused arendussurvega (stabiilsed
või kasvavad ja sotsiaalmajanduslikult kõrge staatusega) ja ääremaastuvatele aladele.
Praegusest olukorrast, tendentsidest ning lähiaastate kavadest annavad ülevaate Eesti
väikeasulate uuring, Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019-2023 ning
Rapla valla arengukava 2018 - 2025 koos lisadega.
Valdade üldplaneeringute koostamise algetapis on selgunud järgmised teemad, mis
eeldatavasti vajavad suuremat tähelepanu planeerimisprotsessi ja KSH läbiviimisel:
ASULATE ARENG, EHITUS JA SOTSIAALNE ARENG
1. Töötada välja jätkusuutlikud maakasutus- ja ehitustingimused haldusterritooriumi
arendamiseks, mis on aluseks detailplaneeringute koostamisele ning
projekteerimistingimuste väljastamisele ning vastavad tänapäevastele arusaamadele:
defineerida kasutatavad mõisted (tiheasustusala, kompaktse hoonestusega ala,
juhtfunktsioon jt);
vaadata üle tiheasustusalade piirid (nt arvestada tehnovarustuse põhimõtteid,
aadressandmete kujundamise asjaolusid jm);
määrata tingimused asustuse arendamiseks (sh hajaasustuses, maanteede ja
raudteede mõjude piirkonnas, põhimõtted valglinnastumise ärahoidmiseks jms);
töötada välja/ajakohastada üldised arhitektuursed tingimused ja põhimõtted;
analüüsida kehtivaid arhitektuur-ehituslikke tingimusi ja reguleerimisvajaduse ulatust
piirkonniti;
määratleda projekteerimistingimuste alused;
sätestada tingimused elamualadel ümbruskonda mittehäirivate kõrvaltegevuste
arendamiseks;
5 / 12
KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA
ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD
defineerida ruumilised väärtused piirkondade kaupa ning sätestada tingimused nende
väärtuste säilitamiseks;
määratleda keskustes segafunktsioonidega alade kujundamise põhimõtted, mis
võimaldab keskuste ruumilist ja funktsionaalset tihendamist;
kaaluda olulise ruumilise mõjuga ehitiste ja olulise avaliku huviga ehitiste asukohte
perspektiive ja määrata vajadusel nende asukohad;
määrata kruntide minimaalsuurused arvestades piirkondlike erisustega;
seada põhimõtted vaba ehitustegevuse juhtudeks: loa- ja teatisekohustuseta ehitiste
püstitamiseks (näiteks kaaluda linnalise asustusega aladel vaba ehitustegevuse
kitsendamist väljakujunenud ehitusjoonest tänava poole).
2. Käsitleda asulate arenguväljavaateid ja teha asustusüksuste jätkusuutlikkuse tagamiseks
vajaminevate teenuste tagamise ettepanekuid.
Suuremad asulad Kehtna vallas:
Järvakandi alev
Kehtna alevik
Suuremad asulad Rapla vallas:
Rapla linn
Väiksemad asulad Kehtna vallas:
Eidapere alevik
Kaerepere alevik
Keava alevik
Lelle alevik
Väiksemad asulad Rapla vallas:
Alu alevik
Hagudi alevik
Juuru alevik
Kaiu alevik
Kuusiku alevik
3. Analüüsida asustusüksuste lahkmejooni ja vajadusel teha piiride muutmise
ettepanekuid.
4. Määrata miljööväärtuslikud alad ja töötada välja nende kasutamistingimused:
täpsustada miljööväärtuslikud hoonestusalad;
sätestada väljakujunenud tänavajoone mõiste ja sellega seotud kitsendused;
5. Käsitleda strateegilise turvalisuse ja kliimamuutustega kohanemise valdkondi
puudutavaid küsimusi:
elutähtsate teenuste kättesaadavus eriolukordade puhul (nt joogivesi);
elutähtsate funktsioonide toimimine (nt ahjud hajaasustuses);
päästevaldkonna juurdepääsud.
6 / 12
KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA
ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD
LOODUSVARAD (METS, MAAVARAD), LOODUSKAITSE JA LOODUSKASUTUS
6. Vaadata üle rohelise võrgustiku alade piirid ja rohevõrgustiku alade kasutustingimused:
analüüsida kavandatavate taristuobjektide ja asustuse arengu mõju rohelise
võrgustiku aladele ja korrigeerida rohelise võrgustiku elementide piire;
määratleda rohevõrgustiku koridorid ja tugialad sidusa terviku moodustumise
eesmärgiga;
määratleda rohevõrgustiku toimimiseks vajalikud tingimused rohevõrgustiku
tugialadele ja koridoridele;
määratleda vajadusel elurikkuse kaitsele orienteeritud tingimused ja soovitused
väljapool rohevõrgustiku tugialasid ja koridore asuvatele piirkondadele
(sinivõrgustikule, poollooduslikele aladele, põllumajandusmaadele, linnalisele
keskkonnale etc).
7. Määratleda kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid, maastikud,
maastiku üksikelemendid, looduskooslused ning nende kaitse- ja kasutustingimused.
8. Määrata metsa ja ökoloogilise mitmekesisuse säilitamise põhimõtted asustuse
piirkonnas.
9. Määratleda puhke- ja virgestusalad, nende kasutamistingimused ja kasutuselevõtmine:
määratleda turismiteed, matkarajad, supluskohad ja nende kasutustingimused;
töötada välja matkaradade võrgustik ning selle kasutus- ja hoolduspõhimõtted;
kirjeldada avalikus veekogus püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud
ehitiste üldised ehituslikud tingimused ja asukohad.
10. Määrata kaevandusest mõjutatud alade üldised kasutustingimused.
11. Käsitleda müraga seotud probleeme. .
12. Määratleda põhjavee teemad:
täpsustada kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alade kasutustingimused;
määratleda tingimused autonoomse veevarustuse ja kanalisatsioonilahenduse
rajamiseks.
13. Määratleda veekogude ja kallaste kasutamistingimused. Vaadata üle kalda
ehituskeeluvööndi ulatus ja teha põhjendatud asukohtades ehituskeeluvööndi
vähendamise ettepanek.
14. Käsitleda radooni teemat.
15. Sätestada keskkonnamürkide kasutamise tingimused. Sätestada tingimused
keskkonnamürkide kasutamiseks taristuobjektide umbrohutõrjel, põllu- ja
metsamajanduses ning muudel juhtudel.
7 / 12
KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA
ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD
16. Käsitleda valgusreostuse küsimusi.
PÕLLUMAJANDUS JA TÖÖSTUSLIK TOOTMINE
17. Määrata ja täpsustada väärtuslikud põllumaad ja nende kasutustingimused.
18. Määrata ja täpsustada tööstus- ja tootmisalad arvestades reostusohtudega. Määratleda
tingimused tootmistegevuse ja ettevõtluse puhvervööndi moodustamiseks.
ENERGEETIKA, TEHNOVÕRGUSTIK, TEEDEVÕRGUSTIK JA TRANSPORT
19. Käsitleda energeetika ja tehnilise taristu teemasid:
vesi, kanalisatsioon, gaas, kaugküte;
reserveerida elektrivarustuse trassid;
hinnata erinevate taastuvenergialahenduste sobivust ning seada vajalikud
arendustingimused.
20. Vaadata üle teede võrgustik ja transpordilahenduste vajadused:
selgitada välja ja arvestada üldplaneeringutes riigi panust teedevõrgustiku
kaasajastamisel (sh kavandatavate investeeringute ligikaudne ajajoon);
selgitada välja ja arvestada üldplaneeringutes riigi kavatsused raudteetaristuga (Rail
Baltic ja kohalikud rongid) (sh riiklikult planeeritav ajakava);
määrata teede ja tänavate võrgustiku kujundamise ning liikluskorralduse üldised
põhimõtted (sh analüüsida uute tänavate võimalikke kulgemisjooni Järvakandis,
Kehtnas, Rapla linnas, Suluperes, Uuskülas jm);
näha ette täiendavad kergliiklusteed sidusa kergteede võrgustiku kujundamiseks;
näha ette tingimused sidusa ühistranspordivõrgustiku kujunemiseks (sh arvestades eri
transpordiliikide koostoimet);
hinnata parklate laiendamise ja uute parklate rajamise vajadust keskustes;
reserveerida teede, parklate ja transpordilahenduste rajamiseks maa;
käsitleda tee ja tänava kaitsevööndeid (sh tuvastada tee kaitsevööndi vähendamise ja
tänava kaitsevööndi laiendamise vajadus ning juhud).
21. Käsitleda tehnilise taristu tulevikuteemasid:
kiire internetiühendus (sh hajaasustuses);
transporditaristu väljavaated ja vajadused;
ühistranspordi tulevikuväljavaated;
lennundusega seotud arenguperspektiivid.
MUUD TEEMAD
22. Vaadata üle ja täpsustada või üldistada maakasutusfunktsioonid:
sätestada vastavalt konkreetse piirkonna vajadusele maakasutuse juhtfunktsioonid,
nähes vajadusel ette erinevaid juhtostarvete kombinatsioone, sätestada
8 / 12
KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA
ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD
juhtfunktsioonide hajusad piirid või leida muu sobiv viis tegeliku elu vajadusi rahuldava
planeeringulahenduse formuleerimiseks;
jätta kitsendavad tingimused seadmata kohtades, kus see pole vajalik.
23. Määratleda detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud ja alad.
24. Määratleda arhitektuurivõistluse korraldamise kaalumise vajadusega alad ja juhud.
25. Selgitada välja riigikaitseliste maade ulatus ja kasutustingimused.
26. Formuleerida vajadusel ettepanekud maakonnaplaneeringu täpsustamiseks.
8. Üldplaneeringute koostamise põhimõtted ja teemakaardid
Analüüsidele ja uuringutele tuginedes koostatakse üldplaneeringute põhilahenduste
väljatöötamiseks eeldatavalt järgnevad teemakaardid:
kavandatavate maakasutuse juhtotstarvete kaart;
miljöö-, ajaloo- ja kultuuriväärtuste, säilitamisväärsete objektide ja alade ning
väärtuslike vaadete ja maastike kaart;
loodusväärtuste teemakaart, mis kajastab rohetaristu struktuuri ja rohevõrgustiku
toimimiseks vajalikke seoseid ning mis aitab üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel
arvestada looduskaitselisi ja elurikkuse aspekte;
teedevõrgustiku teemakaart;
tehnovarustuse teemakaart.
Suuremate ja väiksemate asulate1 kohta tuleb koostada eraldi kaardiväljavõtted, mis
koondavad kõigi teemakaartide sisu.
Üldplaneeringu koostamisel kajastatakse temaatilisi ruumiandmeid ja üldplaneeringu
ülesannete järgseid käsitlusi veebipõhises avalikult kasutatavas kaardirakenduses
(http://hendrikson.ee/maps/Kehtna-Rapla/). Paberkujul teemakaartide ja asulate väljavõtete
täpne ülesehitus selgub planeeringuprotsessi käigus.
Näha ette paindlikkuse võimalused üldplaneeringutes, mis võimaldab paremini reageerida
tegeliku elu vajadustele. Olukordades, kus ühe juhtfunktsiooni määramine pole piisavalt
põhjendatud, sätestada maakasutuse juhtotstarvete vahemik, arvestades oluliste väärtuste
säilimiseks vajalike tingimustega (näiteks seostades häiringu põhjustamise potentsiaaliga
funktsioonid puhvervööndi moodustamise vajaduse või asjakohaste kõrvaltingimustega).
Üldplaneeringute kaardid tuleb kujundada sobivas üldistusastmes ja selgelt loetavatena, mis
võimaldaks ka eriteadmisteta tavakodanikul üldplaneeringutega sätestatust ilma kõrvalise
abita aru saada.
1
Suuremate ja väiksemate asulate loend on üldplaneeringu lähteseisukohtade (peatükk 7) 2. punktis.
9 / 12
KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA
ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD
9. Kaasamiskava
Üldplaneering on ühiskondlik kokkulepe, mis on seda elujõulisem, mida suurema hulga
käsitletava piirkonna elanike seisukohti see väljendab. Üldplaneering mõjutab
arendustegevust ja põhiseadusega antud vabadusi omandi käsitlemisel, millest tulenevalt on
sellel keskne roll strateegia kujundamisel. Üldplaneering loob eeldused avalike väärtuste
kaitseks ja annab võimalused riiklike huvide suunamiseks.
riigi huvid
maakonnaplaneering
ÜLDPLANEERING
suunatud arengu garantii
igapäevane abimaterjal
infobaas
o taotluste
võimalus suunata võimalus kavandada menetlemisel
kodukandi ruumilist maade läbimõeldud o tegevuse
arengut kasutamist kavandamisel
koolitusprotsess ruumiotsuste alus
ELANIK MAAOMANIK ARENDAJA OMAVALITSUS
Üldplaneeringute koostamisest antakse ülevaade valdade infokanalite ja maakonnalehe
vahendusel. Planeeringumenetluses on igaühel õigus osaleda ning saada tasuta asjakohast
teavet planeerimismenetluse ja planeeringu kohta. Üldplaneeringute koostamise käigus
korraldatakse vähemalt kaheksateist avalikku arutelu (3 Juurus, 3 Järvakandis, 3 Kaius, 3
Kehtnas, 3 Raikkülas, 3 Raplas).
Üldplaneeringute koostamisel tehakse koostööd naaberomavalitsustega, valitsusasutustega,
kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneeringud käsitlevad, samuti asutuste ja isikutega,
kes on avaldanud soovi olla üldplaneeringu koostamisele kaasatud. Koostöötegijate ja
kaasatavate nimekiri koos ülevaatega esitatud lähteseisukohtadest on lisatud.
10.Üldplaneeringute ja KSH koostamise ajakava
Ajakava on esialgne, orienteeruv ja optimistlik. Ajakava määramatus tuleneb
avalikustamisega kaasnevast protsesside kordamise võimalusest ning demokraatliku
otsustusmehhanismi iseloomust, samuti mõjutab ajakavas püsimist koostöötegijate ja
kaasatavate operatiivsus ja koostöövalmidus, mida ei ole võimalik prognoosida.
Üldplaneeringu ja KSH etapp aeg
Üldplaneeringu ja KSH algatamine 20.12.2018
Üldplaneeringu-teemaline arutelu volikogu mai 2019
väljasõiduistungil
10 / 12
KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA
ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD
Ühiste kavatsuste kokkuleppimine Kehtna vallaga mai ... juuni 2019
Olemasolevate üldplaneeringute vektorandmete ... juuni 2019
koondamine
Arvamuskorje rakenduse koostamine ... juuni 2019
Koostööpartnerite leidmine, riigihangete läbiviimine ... oktoober 2019
Uuringute läbiviimine, KSH väljatöötamise kavatsuse Oktoober ... jaanuar 2020
koostamine, lähteseisukohtade täiendamine
Üldplaneeringute lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise Veebruar...aprill 2020
kavatsuse kohta ettepanekute küsimine, ettepanekute
läbiarutamine, materjalide täiendamine ja valikustamine
veebilehel ja üldplaneeringute portaalis
Üldplaneeringute eskiislahenduste ja KSH aruande eelnõu Märts ... juuni 2020
koostamine
Üldplaneeringute eskiislahenduste ja KSH aruande eelnõu juuli ... september 2020
avalikud väljapanekud ja avalikud arutelud
Avalikustamisel laekunud ettepanekute alusel oktoober ... detsember 2020
planeeringute täiendamine
Üldplaneeringute ja KSH aruande eelnõu esitamine detsember 2020 ... märts 2021
kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks, vajadusel
korduvkooskõlastamine
Üldplaneeringute ja KSH aruande vastuvõtmine aprill 2021
Üldplaneeringute avalikud väljapanekud ja avalikud mai ... august 2021
arutelud
Avalikustamise käigus laekunud ettepanekutega august ... september 2021
arvestamine
Üldplaneeringute esitamine heakskiitmiseks september 2021 ...
Üldplaneeringute kehtestamine detsember 2021 ...
11 / 12
KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA
ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD
11.Lisad
Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsus nr 92 (üldplaneeringu ja KSH algatamine)
Rapla Vallavolikogu 31.05.2018 otsus nr 51 (üldplaneeringute ülevaatamine)
Rapla valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemused
Endise Juuru valla üldplaneering
Endise Kaiu valla üldplaneering
Endise Raikküla valla üldplaneering
Endise Rapla valla üldplaneering
Koostöötegijate ja kaasatavate nimekiri
Rapla vallas kehtivate üldplaneeringute võrdlus
Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018 otsus nr 69) (üldplaneeringu koostamise ja KSH algatamine)
12.Juhendid, abimaterjal
Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019-2023
Rapla valla arengukava aastateks 2018 - 2025
Rapla valla profiil
Rapla valla kantide arengueelistused
Ruumilise planeerimise ajaveeb (Rahandusministeerium)
Üldplaneering Rapla valla ametlikul veebilehel
Rapla vallaga seotud uuringud, ideed, projektid (Rapla valla ametlik veebileht)
Rapla maakonnaplaneering ja teemaplaneeringud (Rahandusministeerium)
KSH käsiraamat (Keskkonnaministeerium, 2017)
Rohevõrgustiku planeerimisjuhend (Keskkonnaagentuur, Hendrikson & Ko, 2018)
Eesti väikeasulate uuring (Hendrikson & Ko, Tallinna Ülikool, Rahandusministeerium, 2019)
12 / 12
Kehtna Vallavalitsus Teie 06.02.2020 nr 7-6/2020/220
[email protected]
Pargi 2 Meie 20.03.2020 nr 15-2/20/6956-5
Kehtna alevik, 79001, Rapla
maakond
Ettepanekud Kehtna valla ja Rapla valla
üldplaneeringute lähteseisukohtadele ja KSH
väljatöötamise kavatsusele
Olete pöördunud Maanteeameti poole ettepanekute saamiseks Kehtna valla ja Rapla valla
üldplaneeringute lähteseisukohtadele ja valdade ühise keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) väljatöötamise kavatsusele. Vastavalt 08.06.2019 sõlmitud ühiste kavatsuste protokollile
koostavad Kehtna vald ja Rapla vald valdade üldplaneeringud koostöös. Lõpptulemusena
koostatakse kummalegi vallale eraldi üldplaneeringu dokument. Üldplaneeringud ja KSH algatati
Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega nr 69 ja Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr
92.
Võttes aluseks planeerimisseaduse (PlanS), ehitusseadustiku (EhS) ja Maanteeameti põhimääruse
(PM), esitab Maanteeamet Kehtna valla ja Rapla valla üldplaneeringute (edaspidi planeering)
lähteseisukohtadele ettepanekud. Palume kohalikul omavalitsusel suunistega arvestada, kaaluda
neid kohakeskselt, kajastada allpool viidatut vastavalt üldplaneeringu täpsusastmele ja teha
üldplaneeringute koostamise protsessis sisulist koostööd Maanteeameti taristu teenuste osakonna
piirkondlike spetsialistidega.
1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine
1.1. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Rapla
maakonnaplaneering. Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kavandatud
teedevõrgustik, sealhulgas seatud tingimused üks ühele.
1.2. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringuga kavandatud teedevõrgustik - st riigiteede
perspektiivsed trassid koos ristumiskohtadega, kogujateed jms.
1.3. Siduda planeeringusse perspektiivne teetrass (trassi koridor 150 m) ning liiklussõlmed
koostamisel olevast „Tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 4,553-47,619 Tallinn-
Rapla lõigu eskiisprojektist“. Projekti valmimise aeg juuni 2020, Maanteeameti poolne
projektijuht Margus Viiklepp (tel 5684 0511,
[email protected]). Planeeringus
tingimuste määramisel tuleb tagada projekti realiseerimine s.h. ruumivajadus.
1.4. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata
perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad.
Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas
kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest
tekkivate kitsenduste määramine.
Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee milledel on igaühel oma
funktsioon ja need funktsioonid on leitavad siit: majandus- ja taristuministri 25.06.2015
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“:
https://www.riigiteataja.ee/akt/121052019004. Igal riigiteel on lisaks liigile olemas tee
klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus.
Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee
projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid).
Normidest nähtub et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on
klasside kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega
ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla
vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda normides klassipõhine
käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstarbekaks klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse
viia. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku leppida suurema
liiklussagedusega riigiteedele ühise nimetuse: Kokkuleppeliselt eristatakse
üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend
OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist.
Liiklussagedused, millest üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leitavad siit:
https://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/View/index.html?appid=293d200a16454c1c
84f2cfe35720149f
1.5. Palume arvestada OLT-l vajadusega võimalike ristumiskohtade asukohtade määramiseks
kuna see mõjutab enamasti mitmeid kinnistuid ning hiljem detailplaneeringu faasis ei ole
reeglina mõistlik haarata kogu suurt maa-ala tervikuna. Nimetatud nõue on kooskõlas ka
PlanS § 75 lg 1 p 1 kohase transpordivõrgustiku objektide asukoha määramise ülesandega.
1.6. Kajastada üldplaneeringu kaardil punktis 1.4 nimetatud OLT-d vastavalt tänasele
liiklussagedusele.
1.7. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29
kaaluda avalikes huvides erateede omandamist. Kaalumisel palume pöörata erilist
tähelepanu OLT ja kohaliku teedevõrgu ristumiskohtadele kuna OLT-l on riigiteega
ristumiskohtade arv normidega piiratud.
2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sh tänava kaitsevööndi laiendamine, riigitee
kaitsevööndi vähendamine
2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel (sh kajastada ka perspektiivsete trasside
kaitsevööndid) lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul määrata kaitsevööndi ulatus
sama paragrahvi lõike 3 alusel.
2.2. EhS § 92 lg 3 tulenevalt on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee. Kehtna, Keava,
Lelle, Juuru, Kaiu ja Kuusiku alevikku läbivad riigiteed on EhS § 92 lg 3 mõistes tänavad.
Oleme hinnanud nimetatud asulaid läbivate riigiteede kaitsevööndite ulatust EhS § 71 lg
3 alusel. Välja kujunemata hoonestusjoone ja linliku keskkonna puudumise tõttu ning
riigimaantee funktsioonist ja/või kiirusrežiimist 90 km/h lähtuvalt teeme ettepaneku
määrata järgmised riigitee kaitsevööndi laiused äärmise sõiduraja välimisest servast:
2.2.1. riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 69,95-70,53 (Lelle aleviku ulatuses) määrata
riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 m;
2.2.2. riigi tugimaantee nr 14 Kose-Purila km 27,455-31,4 (Juuru aleviku ulatuses)
määrata riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 m;
2.2.3. riigitee nr 20126 Toomja tee km 3,013-3,29 (Kaiu aleviku piirist kuni riigiteega
20122 ristumiseni) määrata riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 m;
2.2.4. riigitee nr 20122 Kaiu-Vahastu tee Kaiu aleviku ulatuses määrata riigitee
kaitsevööndi laiuseks 30 m;
2.2.5. riigitee nr 28 Rapla-Märjamaa km 4,65-4,8 (Kuusiku aleviku piirist kuni Sireli
tänava ristmikuni) määrata riigitee kaitsevööndi laiuseks mõlemal teepoolel 30 m.
2 (6)
2.3. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool tiheasustusala, kaalub
Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2
tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist.
2.4. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis
esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis.
3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine
3.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke
hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale
kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et
ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud ainult
liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul
või selle pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik
arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku
mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad
keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on
arendaja või KOV-i kohustus.
3.2. Juurdepääsu tagamiseks OLT-le tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156
kinnistute maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud
juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus
igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega
ristumiskohtade arv normidega piiratud.
3.3. OLT-ga külgneva ehitustegevuse kavandamisel ilma detailplaneeringu koostamise
kohustuseta arvestada, et üldreeglina tuleb kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja
olemasolevaid ristumisi riigiteega, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv
normidega piiratud.
3.4. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva
rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks
eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee
rajamiseks antakse läbi avatud menetluse.
Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee
omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest
servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi
avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud
sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja
D = rootori e. tiiviku diameeter).
Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib
põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada
planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus
(H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla
vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit.
3.5. Soovitame kaaluda tehnoloogilise vööndi kohapõhise määramise vajadust. Eelkõige jalg-
ja jalgrattatee, avaliku tehnovõrk-rajatise või muu avaliku rajatise kavandamise korral.
3.6. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust
ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise
kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja
elluviimist. Palume arvestada, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest
tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede
võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.
3 (6)
3.7. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu tekstilises osas, et üldjuhul ei ole võimalik
juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud
juhtudel koostöös Maanteeametiga.
3.8. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele
maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul
anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas.
Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise
alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või
detailplaneeringu.
4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine
4.1. Palume lähtuda OLT funktsioonist teenindada eelkõige läbivat liiklust ja võimalusel
arvestada, et kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Planeeringulahendusega
vältida võimalusel kohaliku liikluse suunamist OLT-le.
4.2. Arendusalade juurdepääsud OLT-le lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on
ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Koostöös Maanteeametiga määrata
perspektiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoha vajadus avalikult kasutatavale
teele.
4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad
arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade
vahelise pendelliikumise vajadust. Logistika- ja tootmisalade juurdepääsude
kavandamisel vt punkti 1.4.
4.4. OLTle uusi samatasandilisi ristumiskohti üldjuhul mitte kavandada. Arvestada, et
kohalike teede uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt
koostöös Maanteeametiga.
4.5. Määrata koostöös Maanteeametiga oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava
teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse
tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe
või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine,
sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine,
olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade
rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna
teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga.
Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud
kirjeldus.
5. Liikuvus ja ühistransport
5.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu
koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja
mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täiendavalt uue praktilisest vajadusest
lähtuva mõistega OLT.
5.2. Maanteeameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja
reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu
ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes
olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed
piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal
ühistranspordi arendamiseks.
6. Mürakategooriate määramine
4 (6)
6.1. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate
määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi.
6.2. Riigiteelt leviva müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral
on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste
häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate
meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele
võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOV-i kohustus.
7. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele
7.1. KSH VTK osa 4.2. lõigus c) viidata kehtivale teehoiukavale (Vabariigi Valitsuse
09.01.2020 korraldusega nr 5 vastuvõetud „Riigiteede teehoiukava 2020-2030“).
7.2. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra,
vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes
kavandavast üldplaneeringu lahendusest.
7.3. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel,
sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt.
Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link
Lisas). Planeering kooskõlastada Maanteeametiga. Kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale
vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Maanteeameti ettepanekute arvestamise kohta
planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada.
Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama
käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning vajadusel koostöös välja töötama kohakeskselt
sobivaimaid lahendusi. Andmete saamiseks ja küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja
poole kelle nimi on toodud allpool.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad: 1. Maanteeameti veebilehelt leitavad lingid
2. 2020-01_ÜP_lähteseisukohad.pdf
3. Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute KSH VKT.pdf
Lisaadressaadid: Rapla Vallavalitsus
Marje-Ly Rebas
58581095
[email protected]
5 (6)
Lisa 1. Maanteeameti veebilehelt leitavad lingid
Maakonnaplaneeringuid täpsustavad riigimaanteede teemaplaneeringud
(www.mnt.ee/Tee/Ehitusobjektid/Teemaplaneeringud)
Transpordi arengukava
Riigimaanteede teehoiukava ja juhenddokumendid (www.mnt.ee/Tee/Teehoiukava ...)
Tolmuvabad katted kruusateedele: objektid aastateks 2017 - 2020
Riigiteede liigid (www.mnt.ee/Tee/Eesti teedevõrk)
Riiklik teeregister (www.mnt.ee/Tee/Teeregister)
Liiklussageduse statistika (www.mnt.ee/Ametist/Statistika/Liiklussageduse ...)
Liiklusloendus kergliiklusteedel (www.mnt.ee/Tee/Liiklussagedus)
Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/valisohus-
leviva-mura...)
Strateegiline mürakaart (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/....)
Õhusaaste (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/ohusaaste)
Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendus (www.mnt.ee/Tee /Elusloodus)
Käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis“ (www.mnt.ee/Tee /Elusloodus/Käsiraamat ...)
Seminari materjalid "Loomad ja maanteed" (12.05.2010)
Tee ehitus-, rekonstrueerimis- ja taastusremondiobjektid (www.mnt.ee/Tee/Ehitusobjektid/Tee ehitus-...)
Eelprojektid (www.mnt.ee/Tee/Ehitusobjektid/Eelprojektid)
Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” Lisa
„Maanteede projekteerimisnormid“
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf
Üldplaneeringu koostamise juhis „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“:
https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf
https://www.mnt.ee/et/tee/eesti-teedevork
6 (6)