dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

AS KOVEK taotlus veetorustiku paigaldamiseks 11421 Laagri-Hüüru

Maanteeamet · 20. märts 2020
Seotud ettevõtted
Aktsiaselts KOVEK (adressaat)
Viit
16-3/20/14173-1
Registreeritud
20. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Aktsiaselts KOVEK
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
16 Teemaa ja karjääride haldamise korraldamine
Sari
16-3 Tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamise alane kirjavahetus
Toimik
16-3/2020
Vastutaja
Mati Meeliste (MA, Teehoiuteenistus, Teemaa osakond)
Lahendamise tähtaeg
19. aprill 2020

Failid

  • 📎AS Kovek taotlus, 08.04.2020.asice2054 KB
  • 📎AS Kovek taotlus.asice1968 KB

Sisu (failidest)

Stardi- ja VLP-1 V-1, VLP-1 Maakraan DN40 koos spindlipikenduse ja kapega V-1 KM 0,11 Elekterkeevismuhv De50 Elekterkeevis-sadul De160-50 De50 on rajatakse kinnisel PE De160 PE De160 meetodil L=19.6m Olemasolevad t : Olemasolev veetorustik Olemasolev reoveekanalisatsioon Olemasolev drenaazitorustik Olemasolev gaasitorustik Kinnistupiir SED AS TERRAT 1 Meistri tee 4, Tutermaa Harku vald, 76617 Harjumaa tel 679 0977; faks 679 0976 MTR - EEP000683 2 MTR - EH10095208-0001 3 ; 4. Stardi- ja MK-1 VLP-1, MK-1 Maakraan DN40 koos spindlipikenduse ja kapega VLP-1 Elekterkeevismuhv De50 Elekterkeevis-sadul De160-50 De50 on rajatakse kinnisel PE De160 PE De160 meetodil L=19.6m Olemasolevad t : Olemasolev veetorustik Olemasolev reoveekanalisatsioon Olemasolev drenaazitorustik Olemasolev gaasitorustik Kinnistupiir SED AS TERRAT 1 Meistri tee 4, Tutermaa Harku vald, 76617 Harjumaa tel 679 0977; faks 679 0976 MTR - EEP000683 2 MTR - EH10095208-0001 3 ; 4. Suundpuurimine VLP-1 MK-1 33.50 33.00 32.50 32.00 31.50 31.00 30.93 30.93 De50 De50 30.50 30.00 Mhor 1:500 Mvert 1:50 VLP-1 MK-1 OLEMASOLEVA MAAPINNA 33.00 33.20 PROJEKTEERITUD 33.00 33.20 30.93 30.93 (m ABS) 2.07 2.27 LANG PIKKUS (m) 19.6 De50 - 19.6m VAHEKAUGUSED (m) 19.6 (kinnisel meetodil) PE De160mm PE De110mm (toorvesi) SIRGESTATUD TRASSI PLAAN SED 1 2 3 ; 4. AS TERRAT Meistri tee 4, Tutermaa Harku vald, 76617 Harjumaa tel 679 0977; faks 679 0976 MTR - EEP000683 MTR - EH10095208-0001 MAJANDUSETEGEVUS: EEP000683 – projekteerimine EH10095208-0001 – ehitamine Jõeveere tee 4, Laagri alevik, Saue vald, Harjumaa Jõeveere tee 4 vee liitumispunkti projekteerimis-ehitustööd Töö nr 151019 Tellija: AS Kovek Projekt 10.2019 AS TERRAT Telefon (372) 679 0977 Konto 10022002383007 Konto 1120262675 Meistri tee 4, Tutermaa Faks (372) 679 0976 SEB Pank AS Swedbank AS Harku vald E-post: [email protected] BIC: EEUHEE2X BIC: HABAEE2X 76617 HARJUMAA www.terrat.ee IBAN: EE141010022002383007 IBAN:E662200001120262675 Reg nr 10095208 KMKR:EE100434945 1(8) 1. Sissejuhatus Töö tellijaks on AS KOVEK. Töö mahtu kuulub vee torustiku rajamine koos liitumispunktiga. Projekteerimstöö koostamisel on lähtutud AS Kovekilt, Saue Vallavalitsusest saadud materjalidest, Maanteeametist:  Geoalus jooniselt “Maa-ala plaan tehnovõrkudega“ Töö nr 0319-15-G – TVG Grupp OÜ 07.03.2019  Olemasolevate trasside teostujooonised – “Vee- ja kanalisatsioonitrasside teostusmõõdistamine“ Töö nr 12T021.1 – Kagu Geodeesia OÜ  Kergliikustee teostujooonised – “Kotka tee ja riigitee nr 11184 Alliku-Laagri-Hüüru (Karutiigi- Laagri) kergliikustee Katendite teostusjoonis“ Töö nr TJ-36_18 – 100 Aakrit OÜ  Nõuded Jõeveere tee 4 kinnistu (72701:001:1838)veevarustuse projekteerimiseks nr 15- 2/19/40015-2 Projekteerimistöödel on olnud aluseks projekteerimisnormid ja nõuded:  Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus (2019.a täiendustega)  EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk  EVS 835:2014 Hoone veevärk Projektis on joonistena esitatud asendiplaan 1:500, pikiprofiilid, sõlmed. 1.1 Geoloogia ja reljeefi kirjeldus Antud projektipiirkonnas ei ole tehtud geoloogilisi uurimistöid. Samas lähedal olevad puuraugud on kättesaadavad Maaameti kodulehelt. Lähimast puuragust on näha, et eeldatavalt rajatakse torustikud kihiti peenliiv. 1.2 Geoloodeesia kirjeldus Antud projektipiirkonnas on tehtud kooskõlastustega geoteetiline alusplaan töö nr 0319-15-G. 2. Töö kirjeldus 2.1 Üldist Laagri alevikus on ette nähtud ehitada veetorutorustik Jõeveere tee äärest Jõeveere tee 4 kinnistule. Veetorustiku rajamisega soovitakse saada Jeõeveere tee 4 kinnistule vee liitumispunkt, mille ühendamine tehakse olemasolevast veetorustikust Jõeveere tee haljasalalt. Täpsed töömahtude piirid vt. joonis 1 ja 2. 2.2 Torustike arvutus, läbimõõdud ja paigaldussügavused Kõik ehitustööd tehakse vastavalt kehtivatele tehnilistele tingimustele ja ohutustehnika eeskirjadele. 2(8) Veevarustustoru paigaldatakse PE kaitsehülssi, mis on rajatud kinnisel meetodil Jõeveere tee alt läbi sügavusega vähemal 1,8m toru peale. Veetorustiku rajamiseks kinnisel meetodil kaevatakse haljasalale sardikaevikud, milles saab hiljem teostada veetoru ühendamise ja liitumispunkti rajamise. Torude paigaldusel peab vajadusel kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja hea kord oleksid tagatud. Vastutus toestuse eest kuulub töövõtjale. Olemasolevate teadmata kõrgusega side-ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse sõidutee all 1m ja väljaspool sõiduteed 0.9m. 2.3 Majaühendused Projekti piirkonda jääva kinnistule on projekteeritud liitumispunkt arvestades olemasolevaid torustikke, kõrgepingeliini ja kergliikustee asukohta. Kinnistule on ettenähtud paigaldada liitumispunkt veega- maakraan. 3. Nõuded ehitustööle 3.1 Mõõdistused 3.1.1 Tööde teostamiseks vajalikud mõõtmised 3.1.1.1 Projekti märkimine maastikule Projekt märgitakse maastikule iga tööetapi jaoks ettenähtud korra kohaselt. Maasse paigaldatakse nii palju vaiasid, kõrguse tähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et nende abil võib teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, et märgistus on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral mõõdetakse märgid uuesti maastikule. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende paigutust ja kõrgust kõrvalolevate kinnispunktidega. Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb Töövõtja mõõtmiste jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel. Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga. 3.1.1.2 Tehtud töömahtude mõõtmine Peale torustiku paigaldamist ja enne kaeviku tagasitäitmist mõõdetakse üle paigaldatud torustiku pikkus, loetakse üle paigaldatud tarvikud, kaevud, seadmed jms. 3.2 Kvaliteedikontroll Kvaliteedikontrolli abil jälgitakse, et kasutatavad materjalid ja ehitustöö vastavad projektile. Selles peatükis kirjeldatakse kvaliteedikontrolli üldpõhimõtteid ja käsitletakse valmisoleva ehitise lubatud mõõtudest kõrvalekaldeid. Ehitusele vastavad kvaliteedinõuded ja kvaliteedi kontrolli meetmed on välja toodud kõikide tööde juures, mida on kirjeldatud selles dokumendis. 3(8) 3.2.1 Materjalide kvaliteedi kontroll Enne valmisdetailide ja materjalide kasutusele võtmist teostatakse vajalikud katsetused ja hangitakse nõuetekohased sertifikaadid, nii nagu nõutud standardlahendustes või projektis ja nendes dokumentides, millele projektis või standardlahendustes on viidatud. 3.2.2 Tihendamistööde kontroll Iga tagasitäitekihi ja teede, platside aluses osad omavad tiheduse ja paksuse nõudeid ja need peavad olema täidetud. Kandevõime on ära toodud punktis 3.7.2.4 3.2.3 Torustike kvaliteedikontroll Kõik kontrollid teostatakse vastavalt RIL 77-1990 “Maa sisse ja vettepaigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.” näidatud katsetusmetoodikale 3.3 Eeltööd 3.3.1 Ehitiste kaitse, ümberpaigaldused ja lammutamised Enne tööde algust selgitatakse välja varasemast ajast tööplatsil paiknevad kaablid, torustikud ja muud maa-alused kommunikatsioonid, mille vahetus läheduses hakatakse töötama. Kui kaevetöid tehakse olemasolevate torude kõrval või all, toestatakse torud nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul. 3.4 Kaevetööd 3.4.1 Üldised nõuded Kaeve- ja kinnise meetoditööd tuleb teostada nii, et veetoru võib paigaldada lubatud kõrvalekallete raames ja saavutada antud lähteülesandes ja teiste nõuetega esitatud kvaliteedi nõuded. Kaevetöid teostatakse vastavalt kaevikute projektile või vastavalt “RIL 77 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend." nõuetele. 3.4.2 Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide juures teostatavatele kaevetöödele Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt. 3.4.3 Kaeviku hoidmine kuivana Kaevikut peab hoidma nii kuivana, et seal tehtavaid töid võib vastavalt teostada ja materjale tihendada kuni nõutud tasemeni. Vajaduse korral alandatakse põhjavee taset vastavalt nõuetele. 3.5 Pinnase kaevetööd 3.5.1 Üldnõuded kaevikule Kaevetöid teostatakse vastavalt kaevikute projektile või vastavalt “RIL 77 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend." nõuetele. Kaevetöid tuleb hoolikalt teostada, arvestades pinnase kvaliteeti, kaeviku sügavust, seina kallet, olemasolevaid konstruktsioone ja koormatust ning vee ja transpordi mõjul tekkivaid ohtusid. Kaevude, hüdrantide ja muude seadmete ligidal tehakse kaevik vajaduse korral laiemaks sel moel, et kaevikuseinad jääksid vähemalt 200 mm kaugusele torudest ja kaevudest. Siiski tuleb arvestada ka tihendamisseadme laiusega, et mahuks suurte torude ja seadmete puhul pinnast tihendama. 4(8) 3.5.2 Kaeviku asendi ja sügavuse kontroll Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne aluskihi tegemist. 3.5.3 Kaeviku rajamise põhimõtteid Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusse kui ka sügavusse. Kaeviku alumist osa kaevatakse ettevaatlikult, et mitte rikkuda sellest allapoole jäävat pinnase struktuuri. Valmis kaevatud kaeviku põhi tasandatakse ja sellest eemaldatakse kivid. Projektis eraldi märgitud kohtades, kus torude omavaheline kõrguste vahe on suur, võidakse kaeviku põhi teha astmeliselt. 3.5.4 Väljakaevatud pinnase paigutamine Väljakaevatud pinnas ladustatakse kaeviku kõrvale, millega hiljem teaotatakse tagasitäide. 3.6 Toestus 3.6.1 Üldist Toestuse abil, kui see osutub vajalikuks, tagatakse torude turvaline paigaldus ja takistatakse kaeviku põhja hüdraulilist murdumist, kaeviku seinte kokkuvarisemist ja väljakaevatud pinnase kukkumist kaevikusse. 3.6.2 Kaeviku toestusele esitatavad nõudmised Toestusviis valitakse arvestades muuhulgas tööohutust, ehituskoha pinnase iseärasusi, olemasolevaid konstruktsioone ja kaeviku mõõtmeid. 3.7 Torustiku rajamine 3.7.1 Aluskiht 3.7.1.1 Üldist Aluskiht on tagasitäite kiht, mis paigaldatakse kaevikupõhja toru alla. Aluskihi abil antakse torule õige kalle ja paigaldussügavus. 3.7.1.2 Materjalile esitatavad nõuded Plastmassist toru all aluskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali, liiv, killustik või kivipuru suurim lubatud materjali osakeste suurus on 10 % toru nominaalmõõdust, aga siiski nii, et torudele DN < 200 suurim lubatud materjali osakeste suurus on 20 mm Plastmassist torude DN > 100 Aluskihis on lubatud killustiku kasutamine, kusjuures suurim lubatud materjali osakeste suurus on 16 mm. Tingimustes, kus aluskihi peenaine võib läbi külmuda, tehakse see killustikust, mille suurim materjali osakeste suurus vastab eeskirjadele ja milles ei leidu alla 4 mm materjali osakesi. 3.7.2 Algtäide 3.7.2.1 Materjalile esitatavad nõuded Kaeviku algtäide peab koosnema liivast, killustikust või kivipurust. Täitematerjal ei tohi kahjustada torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Läbikülmunud täitematerjali ei tohi kasutada. 5(8) 3.7.2.2 Mõõtmetele esitatavad nõuded Algtäide tihendatakse, torude külgedelt, 95% tiheduse astmeni. Plastiktoru külgedele tehtav algtäide ehitatakse ja tihendatakse homogeensete kihtidena ka toru pikisuunas. Plastiktoru peale tulevaid täitemasse võib tihendada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m paksune liivakiht. 3.7.2.3 Nõuded algtäitele Väljaspool üldkasutatavaid teid võib algtäidet teha ilma tihendamata, kui projektis on nõnda sätestatud. Plastmassist torudele, mis kuuluvad surveklassi PN 10 jäetakse algtäide väljaspool üldkasutatavaid teid tihendamata. Täitekihte peab juurde lisama enam-vähem ühtlaselt mõlemal pool toru. Algtäidis ulatub üldkasutatavatel teedel kuni tarindkonstruktsioonini. Väljaspool vähemalt 300 mm kõrgemast torust ülespoole. Enne täitmist kontrollitakse, et torud on terved ja projektikohaselt paigaldatud. Veendutakse, et betoonkonstruktsioonid on saavutanud täitmise jaoks vajaliku ja piisava tugevuse. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäidet paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse nii, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude alla ja külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks. Esimene täitekiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. 3.7.2.4 Tagasitäite pinnase kandevõime teede alal Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal LOADMAN või Inspector seadmega, vähemalt iga 100 meetri tagant ristlõike kolmes punktis (tee teljel ja aluse mõlemast servast 1,0 meetri kaugusel) ning teesse rajatud kommunikatsiooni tagasitäite kohal ja kaevuluukide kõrval. Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema ≥ 180MPa. Sõiduteega külgneva äärekividega eraldatud (või eraldiseisva) kõnnitee või jalg- ja jalgrattatee aluse kandevõime peab olema > 120MPa. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema eelnevalt võrreldud LOADMAN-seadmega, leitud vastav üleminekutegur ning selle mõõtetulemusi korrutatakse üleminekuteguriga. 3.7.3 Soojusisolatsiooni tegemine Kui on vajalik torustike soojusisolatsiooni paigaldamine, näidatakse projektis ära soojusisolatsiooni meetod ja materjalid ja kooskõlastatakse see Tellijaga. 3.7.4 Lõpptäide (tagasitäide) 3.7.4.1 Lõpptäide liikluspiirkonnas Liikluspiirkonnas tehakse lõpptäide mineraalsest tihendatavast liivapinnasest. Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav ja ta tuleb tihendada vähemalt 98%. 3.7.4.2 Lõpptäide väljaspool liikluspiirkonda Lõplikuks täitmiseks kasutatakse üldiselt kaevatud pinnast. Kaevikut tuleb täita niisuguse kõrguseni, et hiljem tihenev täitematerjal jääks planeeritud kõrgusele ning selles olukorras peab tema tihedus vastama enamvähem ümbritseva loodusliku pinnase tihedusega. Täiesti tihendamata võib jätta lõpptäite juhul kui tegemist on tühermaaga vms., millele Tellija ei esita nõudmisi ja millele ei rajata haljastust. 6(8) 3.7.5 Kaevuümbruse täitmine Kaevude, hüdrantide ja peakraanide külgedel, tehakse lõplik täitmine nende välispinnast vähemalt 0,3 m kaugusele materjalist, mis ei külmu läbi. 3.7.6 Täitmise kontroll Lõplikuks täitmiseks kasutatud materjali kõlblikkust kontrollitakse materjali osakeste uurimisega. Iga algava 400 m3 osalt võetakse üks proov. Lõpliku täitmise tihedusastet kontrollitakse mõõtmistega iga 50 m pealt. Juhul, kui mõõtmisi tehakse rohkem kui nõutud, peavad mõõtmistulemused vastama tiheduse nõudele. 3.7.7 Seadmete paigaldus Kaevude, siibrite ja muude seadmete ning torupõlvede toestus tehakse nii, nagu torudelegi. Eelpool mainitud seadmetele tehakse sellise laiusega alustäide, mis ulatub seadmete gabariidist väljapoole sama palju, nagu torudelgi. 3.7.8 Tööplatsi olukord peale tööde lõppemist Tööplats puhastakse ja korrastatakse vastavalt projektile. Kõik ehitusjäätmed ja ajutised tarindid kõrvaldatakse. Peale täitetööde lõpetamist kaetakse väljaspool liiklusala olevad kaevikud olemasoleva mullakihiga. Lõhutud teede ja tänavate kattekiht taasatatakse vastavalt eenenud olukorrale. 4. Nõuded tööde teostamisele 4.1 Seadusandlus ja standardid Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. 4.2 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded Ehitustööde üldine kvaliteet peab vastama MaaRYL 2000 (originaal MaaRYL 2000 Rakennustöiden yleiset laatuvaatimukset 2000 Talonrakennuksen maatyöt) ning TarindiRYL 2000 (originaal MaaRYL 2000 Rakennustöiden yleiset laatuvaatimukset Talonrakennuksen runkotyöt) nõuetele. Torustiku paigaldamisel tuleb juhinduda plasttorude paigaldusjuhendist “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.” RIL 77 – 1990 (eestikeelne väljatrükk Eesti Toruliidu poolt 2000.a) ning Eesti Vabariigi Standarditest. 4.3 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine 1. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. 2. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile. 3. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide 7(8) eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Kasutatavate liiklusmärkide kuju ja paigaldus peavad vastama kehtivale korrale. 4. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma koormust 0.5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms.) võib olla hoiatav eesmärk näiteks ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtusattumise. 5. Kogu ehitustööde teostamise perioodi vältel peab olema tagatud jalakäijate ohutu läbipääs piirkonnast. Jalakäijate tee ja ehituskaeviku lõikumisel tuleb ehituskaevikutest ülepääsuks paigaldada vähemalt 1 m laiused ajutised sillad käsipuude kõrgusega vähemalt 1 m. 6. Liiklusvahendite juurdepääsu tõkestamisel kinnistule või mõnele muule objektile tuleb selle valdajat kirjalikult teavitada vähemalt 3 päeva ette. Vajaduse korral tuleb ette näha valvega parkimisvõimalus tööpiirkonnast väljaspool. 7. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. 8. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele. 4.4 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine 1. Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. 2. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomule tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms. kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal. 3. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada. Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. 4. Tööde käigus likvideeritud või kahjustatud geodeetilise võrgu punktid tuleb peale tööde lõpetamist taastada. Taastamisest tulenevad kulud kannab tööde teostaja. 4.5 Ettevalmistustööd 1. Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras. LISAD LISA 1 – Joonised: asendiplaan ja sõlmed; pikiprofiil 8(8) Aktsiaselts Terrat Teie 21.10.2019 [email protected] Meistri tee 4 Meie 11.11.2019 nr 15-2/19/48588-2 Tutermaa küla, Harku vald, 76603, Harju maakond Jõeveere tee 4 liitumispunkti projekteerimis- ehitustööd Edastasite 21.10.2019 kirjaga Maanteeametile kooskõlastamiseks töö nr 151019 „Jõeveere tee 4 liitumispunkti projekteerimis-ehitustööd“. Tutvunud kooskõlastamiseks esitatud lahendusega, märgime järgmist. Projekti lahenduse kohaselt kavandatakse riigiteega nr 11421 Laagri-Hüüru selle km 0,11 kinnisel meetodil ristuvana veetorustik hülsis. Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti 30.09.2019 kirjaga nr 15-2/19/40015-2 väljastatud nõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame AS Terrat töö nr 151019 „Jõeveere tee 4 liitumispunkti projekteerimis-ehitustööd“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 4. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 6. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektijärgsete tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 8. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Asendiplaan, Pikiprofiil, Seletuskiri Ave Talli 56652509 [email protected] 2 (2) Stardi- ja VLP-1 V-1, VLP-1 Maakraan DN40 koos spindlipikenduse ja kapega V-1 Elekterkeevismuhv De50 Elekterkeevis-sadul De160-50 De50 on rajatakse kinnisel PE De160 PE De160 meetodil L=19.6m Olemasolevad t : Olemasolev veetorustik Olemasolev reoveekanalisatsioon Olemasolev drenaazitorustik Olemasolev gaasitorustik Kinnistupiir SED AS TERRAT 1 Meistri tee 4, Tutermaa Harku vald, 76617 Harjumaa tel 679 0977; faks 679 0976 MTR - EEP000683 2 MTR - EH10095208-0001 3 ; 4. Stardi- ja MK-1 VLP-1, MK-1 Maakraan DN40 koos spindlipikenduse ja kapega VLP-1 Elekterkeevismuhv De50 Elekterkeevis-sadul De160-50 De50 on rajatakse kinnisel PE De160 PE De160 meetodil L=19.6m Olemasolevad t : Olemasolev veetorustik Olemasolev reoveekanalisatsioon Olemasolev drenaazitorustik Olemasolev gaasitorustik Kinnistupiir SED AS TERRAT 1 Meistri tee 4, Tutermaa Harku vald, 76617 Harjumaa tel 679 0977; faks 679 0976 MTR - EEP000683 2 MTR - EH10095208-0001 3 ; 4. Suundpuurimine VLP-1 MK-1 33.50 33.00 32.50 32.00 31.50 31.00 30.93 30.93 De50 De50 30.50 30.00 Mhor 1:500 Mvert 1:50 VLP-1 MK-1 OLEMASOLEVA MAAPINNA 33.00 33.20 PROJEKTEERITUD 33.00 33.20 30.93 30.93 (m ABS) 2.07 2.27 LANG PIKKUS (m) 19.6 De50 - 19.6m VAHEKAUGUSED (m) 19.6 (kinnisel meetodil) PE De160mm PE De110mm (toorvesi) SIRGESTATUD TRASSI PLAAN SED 1 2 3 ; 4. AS TERRAT Meistri tee 4, Tutermaa Harku vald, 76617 Harjumaa tel 679 0977; faks 679 0976 MTR - EEP000683 MTR - EH10095208-0001 MAJANDUSETEGEVUS: EEP000683 – projekteerimine EH10095208-0001 – ehitamine Jõeveere tee 4, Laagri alevik, Saue vald, Harjumaa Jõeveere tee 4 vee liitumispunkti projekteerimis-ehitustööd Töö nr 151019 Tellija: AS Kovek Projekt 10.2019 AS TERRAT Telefon (372) 679 0977 Konto 10022002383007 Konto 1120262675 Meistri tee 4, Tutermaa Faks (372) 679 0976 SEB Pank AS Swedbank AS Harku vald E-post: [email protected] BIC: EEUHEE2X BIC: HABAEE2X 76617 HARJUMAA www.terrat.ee IBAN: EE141010022002383007 IBAN:E662200001120262675 Reg nr 10095208 KMKR:EE100434945 1(8) 1. Sissejuhatus Töö tellijaks on AS KOVEK. Töö mahtu kuulub vee torustiku rajamine koos liitumispunktiga. Projekteerimstöö koostamisel on lähtutud AS Kovekilt, Saue Vallavalitsusest saadud materjalidest, Maanteeametist:  Geoalus jooniselt “Maa-ala plaan tehnovõrkudega“ Töö nr 0319-15-G – TVG Grupp OÜ 07.03.2019  Olemasolevate trasside teostujooonised – “Vee- ja kanalisatsioonitrasside teostusmõõdistamine“ Töö nr 12T021.1 – Kagu Geodeesia OÜ  Kergliikustee teostujooonised – “Kotka tee ja riigitee nr 11184 Alliku-Laagri-Hüüru (Karutiigi- Laagri) kergliikustee Katendite teostusjoonis“ Töö nr TJ-36_18 – 100 Aakrit OÜ  Nõuded Jõeveere tee 4 kinnistu (72701:001:1838)veevarustuse projekteerimiseks nr 15- 2/19/40015-2 Projekteerimistöödel on olnud aluseks projekteerimisnormid ja nõuded:  Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus (2019.a täiendustega)  EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk  EVS 835:2014 Hoone veevärk Projektis on joonistena esitatud asendiplaan 1:500, pikiprofiilid, sõlmed. 1.1 Geoloogia ja reljeefi kirjeldus Antud projektipiirkonnas ei ole tehtud geoloogilisi uurimistöid. Samas lähedal olevad puuraugud on kättesaadavad Maaameti kodulehelt. Lähimast puuragust on näha, et eeldatavalt rajatakse torustikud kihiti peenliiv. 1.2 Geoloodeesia kirjeldus Antud projektipiirkonnas on tehtud kooskõlastustega geoteetiline alusplaan töö nr 0319-15-G. 2. Töö kirjeldus 2.1 Üldist Laagri alevikus on ette nähtud ehitada veetorutorustik Jõeveere tee äärest Jõeveere tee 4 kinnistule. Veetorustiku rajamisega soovitakse saada Jeõeveere tee 4 kinnistule vee liitumispunkt, mille ühendamine tehakse olemasolevast veetorustikust Jõeveere tee haljasalalt. Täpsed töömahtude piirid vt. joonis 1 ja 2. 2.2 Torustike arvutus, läbimõõdud ja paigaldussügavused Kõik ehitustööd tehakse vastavalt kehtivatele tehnilistele tingimustele ja ohutustehnika eeskirjadele. 2(8) Veevarustustoru paigaldatakse PE kaitsehülssi, mis on rajatud kinnisel meetodil Jõeveere tee alt läbi sügavusega vähemal 1,8m toru peale. Veetorustiku rajamiseks kinnisel meetodil kaevatakse haljasalale sardikaevikud, milles saab hiljem teostada veetoru ühendamise ja liitumispunkti rajamise. Torude paigaldusel peab vajadusel kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja hea kord oleksid tagatud. Vastutus toestuse eest kuulub töövõtjale. Olemasolevate teadmata kõrgusega side-ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse sõidutee all 1m ja väljaspool sõiduteed 0.9m. 2.3 Majaühendused Projekti piirkonda jääva kinnistule on projekteeritud liitumispunkt arvestades olemasolevaid torustikke, kõrgepingeliini ja kergliikustee asukohta. Kinnistule on ettenähtud paigaldada liitumispunkt veega- maakraan. 3. Nõuded ehitustööle 3.1 Mõõdistused 3.1.1 Tööde teostamiseks vajalikud mõõtmised 3.1.1.1 Projekti märkimine maastikule Projekt märgitakse maastikule iga tööetapi jaoks ettenähtud korra kohaselt. Maasse paigaldatakse nii palju vaiasid, kõrguse tähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et nende abil võib teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, et märgistus on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral mõõdetakse märgid uuesti maastikule. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende paigutust ja kõrgust kõrvalolevate kinnispunktidega. Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb Töövõtja mõõtmiste jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel. Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga. 3.1.1.2 Tehtud töömahtude mõõtmine Peale torustiku paigaldamist ja enne kaeviku tagasitäitmist mõõdetakse üle paigaldatud torustiku pikkus, loetakse üle paigaldatud tarvikud, kaevud, seadmed jms. 3.2 Kvaliteedikontroll Kvaliteedikontrolli abil jälgitakse, et kasutatavad materjalid ja ehitustöö vastavad projektile. Selles peatükis kirjeldatakse kvaliteedikontrolli üldpõhimõtteid ja käsitletakse valmisoleva ehitise lubatud mõõtudest kõrvalekaldeid. Ehitusele vastavad kvaliteedinõuded ja kvaliteedi kontrolli meetmed on välja toodud kõikide tööde juures, mida on kirjeldatud selles dokumendis. 3(8) 3.2.1 Materjalide kvaliteedi kontroll Enne valmisdetailide ja materjalide kasutusele võtmist teostatakse vajalikud katsetused ja hangitakse nõuetekohased sertifikaadid, nii nagu nõutud standardlahendustes või projektis ja nendes dokumentides, millele projektis või standardlahendustes on viidatud. 3.2.2 Tihendamistööde kontroll Iga tagasitäitekihi ja teede, platside aluses osad omavad tiheduse ja paksuse nõudeid ja need peavad olema täidetud. Kandevõime on ära toodud punktis 3.7.2.4 3.2.3 Torustike kvaliteedikontroll Kõik kontrollid teostatakse vastavalt RIL 77-1990 “Maa sisse ja vettepaigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.” näidatud katsetusmetoodikale 3.3 Eeltööd 3.3.1 Ehitiste kaitse, ümberpaigaldused ja lammutamised Enne tööde algust selgitatakse välja varasemast ajast tööplatsil paiknevad kaablid, torustikud ja muud maa-alused kommunikatsioonid, mille vahetus läheduses hakatakse töötama. Kui kaevetöid tehakse olemasolevate torude kõrval või all, toestatakse torud nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul. 3.4 Kaevetööd 3.4.1 Üldised nõuded Kaeve- ja kinnise meetoditööd tuleb teostada nii, et veetoru võib paigaldada lubatud kõrvalekallete raames ja saavutada antud lähteülesandes ja teiste nõuetega esitatud kvaliteedi nõuded. Kaevetöid teostatakse vastavalt kaevikute projektile või vastavalt “RIL 77 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend." nõuetele. 3.4.2 Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide juures teostatavatele kaevetöödele Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt. 3.4.3 Kaeviku hoidmine kuivana Kaevikut peab hoidma nii kuivana, et seal tehtavaid töid võib vastavalt teostada ja materjale tihendada kuni nõutud tasemeni. Vajaduse korral alandatakse põhjavee taset vastavalt nõuetele. 3.5 Pinnase kaevetööd 3.5.1 Üldnõuded kaevikule Kaevetöid teostatakse vastavalt kaevikute projektile või vastavalt “RIL 77 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend." nõuetele. Kaevetöid tuleb hoolikalt teostada, arvestades pinnase kvaliteeti, kaeviku sügavust, seina kallet, olemasolevaid konstruktsioone ja koormatust ning vee ja transpordi mõjul tekkivaid ohtusid. Kaevude, hüdrantide ja muude seadmete ligidal tehakse kaevik vajaduse korral laiemaks sel moel, et kaevikuseinad jääksid vähemalt 200 mm kaugusele torudest ja kaevudest. Siiski tuleb arvestada ka tihendamisseadme laiusega, et mahuks suurte torude ja seadmete puhul pinnast tihendama. 4(8) 3.5.2 Kaeviku asendi ja sügavuse kontroll Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne aluskihi tegemist. 3.5.3 Kaeviku rajamise põhimõtteid Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusse kui ka sügavusse. Kaeviku alumist osa kaevatakse ettevaatlikult, et mitte rikkuda sellest allapoole jäävat pinnase struktuuri. Valmis kaevatud kaeviku põhi tasandatakse ja sellest eemaldatakse kivid. Projektis eraldi märgitud kohtades, kus torude omavaheline kõrguste vahe on suur, võidakse kaeviku põhi teha astmeliselt. 3.5.4 Väljakaevatud pinnase paigutamine Väljakaevatud pinnas ladustatakse kaeviku kõrvale, millega hiljem teaotatakse tagasitäide. 3.6 Toestus 3.6.1 Üldist Toestuse abil, kui see osutub vajalikuks, tagatakse torude turvaline paigaldus ja takistatakse kaeviku põhja hüdraulilist murdumist, kaeviku seinte kokkuvarisemist ja väljakaevatud pinnase kukkumist kaevikusse. 3.6.2 Kaeviku toestusele esitatavad nõudmised Toestusviis valitakse arvestades muuhulgas tööohutust, ehituskoha pinnase iseärasusi, olemasolevaid konstruktsioone ja kaeviku mõõtmeid. 3.7 Torustiku rajamine 3.7.1 Aluskiht 3.7.1.1 Üldist Aluskiht on tagasitäite kiht, mis paigaldatakse kaevikupõhja toru alla. Aluskihi abil antakse torule õige kalle ja paigaldussügavus. 3.7.1.2 Materjalile esitatavad nõuded Plastmassist toru all aluskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali, liiv, killustik või kivipuru suurim lubatud materjali osakeste suurus on 10 % toru nominaalmõõdust, aga siiski nii, et torudele DN < 200 suurim lubatud materjali osakeste suurus on 20 mm Plastmassist torude DN > 100 Aluskihis on lubatud killustiku kasutamine, kusjuures suurim lubatud materjali osakeste suurus on 16 mm. Tingimustes, kus aluskihi peenaine võib läbi külmuda, tehakse see killustikust, mille suurim materjali osakeste suurus vastab eeskirjadele ja milles ei leidu alla 4 mm materjali osakesi. 3.7.2 Algtäide 3.7.2.1 Materjalile esitatavad nõuded Kaeviku algtäide peab koosnema liivast, killustikust või kivipurust. Täitematerjal ei tohi kahjustada torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Läbikülmunud täitematerjali ei tohi kasutada. 5(8) 3.7.2.2 Mõõtmetele esitatavad nõuded Algtäide tihendatakse, torude külgedelt, 95% tiheduse astmeni. Plastiktoru külgedele tehtav algtäide ehitatakse ja tihendatakse homogeensete kihtidena ka toru pikisuunas. Plastiktoru peale tulevaid täitemasse võib tihendada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m paksune liivakiht. 3.7.2.3 Nõuded algtäitele Väljaspool üldkasutatavaid teid võib algtäidet teha ilma tihendamata, kui projektis on nõnda sätestatud. Plastmassist torudele, mis kuuluvad surveklassi PN 10 jäetakse algtäide väljaspool üldkasutatavaid teid tihendamata. Täitekihte peab juurde lisama enam-vähem ühtlaselt mõlemal pool toru. Algtäidis ulatub üldkasutatavatel teedel kuni tarindkonstruktsioonini. Väljaspool vähemalt 300 mm kõrgemast torust ülespoole. Enne täitmist kontrollitakse, et torud on terved ja projektikohaselt paigaldatud. Veendutakse, et betoonkonstruktsioonid on saavutanud täitmise jaoks vajaliku ja piisava tugevuse. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäidet paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse nii, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude alla ja külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks. Esimene täitekiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. 3.7.2.4 Tagasitäite pinnase kandevõime teede alal Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal LOADMAN või Inspector seadmega, vähemalt iga 100 meetri tagant ristlõike kolmes punktis (tee teljel ja aluse mõlemast servast 1,0 meetri kaugusel) ning teesse rajatud kommunikatsiooni tagasitäite kohal ja kaevuluukide kõrval. Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema ≥ 180MPa. Sõiduteega külgneva äärekividega eraldatud (või eraldiseisva) kõnnitee või jalg- ja jalgrattatee aluse kandevõime peab olema > 120MPa. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema eelnevalt võrreldud LOADMAN-seadmega, leitud vastav üleminekutegur ning selle mõõtetulemusi korrutatakse üleminekuteguriga. 3.7.3 Soojusisolatsiooni tegemine Kui on vajalik torustike soojusisolatsiooni paigaldamine, näidatakse projektis ära soojusisolatsiooni meetod ja materjalid ja kooskõlastatakse see Tellijaga. 3.7.4 Lõpptäide (tagasitäide) 3.7.4.1 Lõpptäide liikluspiirkonnas Liikluspiirkonnas tehakse lõpptäide mineraalsest tihendatavast liivapinnasest. Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav ja ta tuleb tihendada vähemalt 98%. 3.7.4.2 Lõpptäide väljaspool liikluspiirkonda Lõplikuks täitmiseks kasutatakse üldiselt kaevatud pinnast. Kaevikut tuleb täita niisuguse kõrguseni, et hiljem tihenev täitematerjal jääks planeeritud kõrgusele ning selles olukorras peab tema tihedus vastama enamvähem ümbritseva loodusliku pinnase tihedusega. Täiesti tihendamata võib jätta lõpptäite juhul kui tegemist on tühermaaga vms., millele Tellija ei esita nõudmisi ja millele ei rajata haljastust. 6(8) 3.7.5 Kaevuümbruse täitmine Kaevude, hüdrantide ja peakraanide külgedel, tehakse lõplik täitmine nende välispinnast vähemalt 0,3 m kaugusele materjalist, mis ei külmu läbi. 3.7.6 Täitmise kontroll Lõplikuks täitmiseks kasutatud materjali kõlblikkust kontrollitakse materjali osakeste uurimisega. Iga algava 400 m3 osalt võetakse üks proov. Lõpliku täitmise tihedusastet kontrollitakse mõõtmistega iga 50 m pealt. Juhul, kui mõõtmisi tehakse rohkem kui nõutud, peavad mõõtmistulemused vastama tiheduse nõudele. 3.7.7 Seadmete paigaldus Kaevude, siibrite ja muude seadmete ning torupõlvede toestus tehakse nii, nagu torudelegi. Eelpool mainitud seadmetele tehakse sellise laiusega alustäide, mis ulatub seadmete gabariidist väljapoole sama palju, nagu torudelgi. 3.7.8 Tööplatsi olukord peale tööde lõppemist Tööplats puhastakse ja korrastatakse vastavalt projektile. Kõik ehitusjäätmed ja ajutised tarindid kõrvaldatakse. Peale täitetööde lõpetamist kaetakse väljaspool liiklusala olevad kaevikud olemasoleva mullakihiga. Lõhutud teede ja tänavate kattekiht taasatatakse vastavalt eenenud olukorrale. 4. Nõuded tööde teostamisele 4.1 Seadusandlus ja standardid Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. 4.2 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded Ehitustööde üldine kvaliteet peab vastama MaaRYL 2000 (originaal MaaRYL 2000 Rakennustöiden yleiset laatuvaatimukset 2000 Talonrakennuksen maatyöt) ning TarindiRYL 2000 (originaal MaaRYL 2000 Rakennustöiden yleiset laatuvaatimukset Talonrakennuksen runkotyöt) nõuetele. Torustiku paigaldamisel tuleb juhinduda plasttorude paigaldusjuhendist “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.” RIL 77 – 1990 (eestikeelne väljatrükk Eesti Toruliidu poolt 2000.a) ning Eesti Vabariigi Standarditest. 4.3 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine 1. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. 2. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile. 3. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide 7(8) eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Kasutatavate liiklusmärkide kuju ja paigaldus peavad vastama kehtivale korrale. 4. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma koormust 0.5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms.) võib olla hoiatav eesmärk näiteks ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtusattumise. 5. Kogu ehitustööde teostamise perioodi vältel peab olema tagatud jalakäijate ohutu läbipääs piirkonnast. Jalakäijate tee ja ehituskaeviku lõikumisel tuleb ehituskaevikutest ülepääsuks paigaldada vähemalt 1 m laiused ajutised sillad käsipuude kõrgusega vähemalt 1 m. 6. Liiklusvahendite juurdepääsu tõkestamisel kinnistule või mõnele muule objektile tuleb selle valdajat kirjalikult teavitada vähemalt 3 päeva ette. Vajaduse korral tuleb ette näha valvega parkimisvõimalus tööpiirkonnast väljaspool. 7. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. 8. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele. 4.4 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine 1. Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. 2. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomule tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms. kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal. 3. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada. Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. 4. Tööde käigus likvideeritud või kahjustatud geodeetilise võrgu punktid tuleb peale tööde lõpetamist taastada. Taastamisest tulenevad kulud kannab tööde teostaja. 4.5 Ettevalmistustööd 1. Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras. LISAD LISA 1 – Joonised: asendiplaan ja sõlmed; pikiprofiil 8(8) Aktsiaselts Terrat Teie 21.10.2019 [email protected] Meistri tee 4 Meie 11.11.2019 nr 15-2/19/48588-2 Tutermaa küla, Harku vald, 76603, Harju maakond Jõeveere tee 4 liitumispunkti projekteerimis- ehitustööd Edastasite 21.10.2019 kirjaga Maanteeametile kooskõlastamiseks töö nr 151019 „Jõeveere tee 4 liitumispunkti projekteerimis-ehitustööd“. Tutvunud kooskõlastamiseks esitatud lahendusega, märgime järgmist. Projekti lahenduse kohaselt kavandatakse riigiteega nr 11421 Laagri-Hüüru selle km 0,11 kinnisel meetodil ristuvana veetorustik hülsis. Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti 30.09.2019 kirjaga nr 15-2/19/40015-2 väljastatud nõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame AS Terrat töö nr 151019 „Jõeveere tee 4 liitumispunkti projekteerimis-ehitustööd“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 4. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 6. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektijärgsete tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 8. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Asendiplaan, Pikiprofiil, Seletuskiri Ave Talli 56652509 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel