EELNÕU 19.03.2020
Maanteeamet Teie
Meie
Kihnu karjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmisel keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine
Maanteeamet (registrikood 70001490, aadress Teelise 4, 10916 Tallinn, edaspidi taotleja) esitas
Keskkonnaametile 26.09.2019 Kihnu karjääri maavara kaevandamise loa muutmise taotluse
(registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis, edaspidi DHS 26.092019 nr 12-
2/19/459).
Kihnu karjäär asub Pärnu maakonnas Kihnu vallas Rootsiküla külas Kihnu kruusamaardlas
(registrikaart nr 0768). Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Eesti Vabariigile kuuluval
katastriüksusel Kihnu kruusamaardla (katastritunnus 30301:001:0611, sihtotstarve 100%
mäetööstusmaa). Seisuga 30.06.2019 on olemasoleva Kihnu karjääriga seotud varuploki
jääkvaru 110,892 tuh m3. Loa taotlusega pikendatakse Kihnu karjääri mäeeraldise maavara
kaevandamise luba 15 aasta võrra, keskmise aastase kaevandamise mahuga 7 tuh m³.
Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele
(edaspidi MaaPS), keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö
loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse
vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise
uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning, kas koos kaevandamisloa taotlusega oli
esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) § 61 lg 1
kohane teave. Esitatud kaevandamisloa taotlus vastas nõuetele, kaevandamisloa taotlus sisaldas
KeHJS § 61 lg-s 1 nimetatud teavet.
Kaevandamisloa taotlus on avalikustatud 28.11.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas taotluse menetlusse võtmisest 26.11.2019 kirjaga nr 12-
2/19/459-5 menetlusosalisi. Avalikustamise käigus seisukohti ei laekunud.
KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle
muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob
eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 11 lg 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6
lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg-s 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis
sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS
§ 61 lg-s 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on
Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 61 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 3 p 4
kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25
hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama
KMH algatamise või algatamata jätmise üle.
KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja
asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või
arvestamata jätmise kohta, vt ptk II). KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH
algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele
eelhinnang.
I. EELHINNANG
KeHJS § 61 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase
teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast
keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud
keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded“ (edaspidi määrus nr 31).
Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:
1. Kaevandamisloa muutmise taotlust, sh KeHJS § 61 lg 1 kohast teavet.
1.1. Kavandatav tegevus
Kihnu karjäär asub Pärnu maakonnas Kihnu vallas Rootsiküla külas Kihnu kruusamaardlas
(registrikaart nr 0768). Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Eesti Vabariigile kuuluval
katastriüksusel Kihnu kruusamaardla (katastritunnus 30301:001:0611, sihtotstarve 100%
mäetööstusmaa). Seisuga 30.06.2019 on olemasoleva Kihnu karjääriga seotud varuploki
jääkvaru 110,892 tuh m3. Loa taotlusega pikendatakse Kihnu karjääri mäeeraldise maavara
kaevandamise luba 15 aasta võrra, keskmise aastase kaevandamise mahuga 7 tuh m³.
Lõunapoolsel lahustükil on kaevandamistegevust alustatud – mets on raadatud ja kattepinnas
kooritud ning ladustatud idas paiknevale mäeeraldise piirile ja teenindusmaale. Lõunapoolse
lahustüki kattepinnase maht on ~15 tuh m³. Mäeeraldise põhjapoolsel lahustükil
kaevandamistegevust ei ole käesoleval ajal toimunud. Enne kaevandamise alustamist on vaja
raadata mets, juurida kännud ja koorida kattepinnas. Kattepinnase maht põhjapoolsel lahustükil
on ~10 tuh m³. Kattepinnas ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal. Metsa raadamistöid ja
kändude juurimist on vaja teha ~2,4 ha ulatuses.
Varu väljamine toimub kasutades ekskavaatorit. Varu väljatakse ühe astanguga kogu kasuliku
kihi ulatuses. Põhjavee ilmnemisel kaevandatakse veealune varu vajadusel ekskavaatoriga
eraldi. Kruusa-veeriselise-rahnulise sisalduse tõttu on vaja kaevis enne turustamist purustada ja
fraktsioneerida. Väljavedu toimub kalluritega mööda olemasolevat teed (Suigu-Kalmu tee).
Kasutatav masinapark on mobiilne ja toodaks karjääri ainult kaevandamise perioodiks.
Kihnu karjääri mäeeraldise kattekiht sisaldab kruusa, veeriseid ja tardkivimilisi rahne, mille
paksus varieerub 0,3 - 0,5 m (keskmiselt 0,4 m).
2 (8)
Korrastamise eelduseks on, et kaevandatud alal põhjavett ei esine. Ala korrastamisel
metsamaaks, ei ole korrastatava ala katmine mullaga hädavajalik. Tulenevalt eelnevast,
võõrandatakse nõudluse olemasolul mäeeraldise teenindusmaal ladustatud katend. See osa, mis
jääb nõudluse puudumisel alles, kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks (täitmiseks), kui
korrastamise projekt ei näe ette teisiti.
Kaevandamistegevus ei ole teadaolevalt seotud ühegi strateegilise planeerimisdokumendiga
ega ole nendega ka vastuolus. Kaevandamistegevusega haaratud alasid ümbruskonnas ei ole.
Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade
kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Koos loa
taotlusega on esitatud ka kaevandamisjäätmekava. Kaevandamisjäätmekava on kinnitatud
XX.XX.XXXX.
Varu on 2002. a geoloogilise uuringu järgi osaliselt veealune. Käesoleval ajal on lõunapoolsel
lahustükil kaevandatud kuni absoluutkõrguseni 3,5 meetrit ja senise kaevandamise käigus ei ole
esinenud põhjavett. Kuna põhjapoolsel lahustükil ei ole kaevandamistegevust toimunud, siis on
keeruline prognoosida, kas seal põhjavett hakkab esinema.
Varu väljamine toimub kasutades ekskavaatorit. Varu väljatakse ühe astanguga kogu kasuliku
kihi ulatuses. Põhjavee ilmnemisel kaevandatakse veealune varu vajadusel ekskavaatoriga
eraldi.
Kaevandamine Kihnu karjääri mäeeraldisel põhjustab peamiselt maastiku väljanägemise,
samuti maapinna reljeefi muutuse ning taimkatte hävimise. Kuna osal taotletaval mäeeraldise
ja mäeeraldise teenindusmaal on varasemalt kaevandatud ning ala on korrastamata, siis pärast
kaevandmise lõppemist korrastatakse ka juba varasemalt kaevandatud ala.
Maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse juures ei eraldu märkimisväärselt
tolmu ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Maavara transpordiga võib
teedel kuival aastaajal tekkida tolmu.
Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, laadur, kallurauto).
Transpordimasinatel on müratase normeeritud. Eestis kehtivate müra normitasemete järgi on
150 kW ja suuremate mootoritega ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase 84-90
dB piirides. Samasugust müra põhjustavad ka ekskavaator ja frontaallaadur. Purustus- ja
sorteerimissõlme müratase jääb 110 – 117 dB piiresse. Masinatest põhjustatud müra levik sõltub
elumajade kaugusest müraallikast, tööprotsessist, masinate tehnilisest korrasolekust, reljeefist
jt teguritest. Loa omanik on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ lisas 1 kehtestatud müra normtaseme arvsuurusi II kategooria aladel tööstusmüra
piirväärtus päeval 60 ja öösel 45 dB. Karjääris planeeritavad kaevetööd toimuvad päevasel ajal
ning üldreeglina tööpäeviti. Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja
kehtivatele normidele vastavaid sõidukeid.
Uue-Kalmu kinnistu (katastritunnus 30301:001:0338), Mäese kinnistu (katastritunnus
30301:001:0146) ja Tõnu kinnistu (katastritunnus 30301:001:0139) elamud jäävad karjäärist ca
60 m kaugusele. Elamutele lähimas karjääriosas töötamisel on arvutuslik maksimaalne
müratase kahe müraallika (sõelur ja purusti) koostöötamisel 76,5 dB, kui karjääris materjali
töötlemist ei toimu, on eeldatav müratase kahe masina koostöötamisel (ekskavaator ja kallur)
49,5 dB. Karjääris liiguvad masinad süvises või puistangute vahel, mis tekitavad müra tõkke ja
alandavad samuti mürataset keskmiselt 18-25 dB võrra. Samuti tuleb arvestada karjääri
ümbritsevat metsaga, mis aitab alandada mürataset.
3 (8)
Karjääri kaevandamistöödega ei kaasne karjäärist väljapoole levivat vibratsiooni, kuna ei
kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte
tegevusest ümbruskonnale ei kaasne.
Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle
vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide
likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse ning põhjavette sattumise
vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma
selleks ettenähtud kohtades. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või
katastroofide tekke ohtu.
1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
Kihnu karjäär asub Pärnu maakonnas Kihnu vallas Rootsiküla külas Kihnu kruusamaardlas
(registrikaart nr 0768). Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Eesti Vabariigile kuuluval
katastriüksusel Kihnu kruusamaardla (katastritunnus 30301:001:0611, sihtotstarve 100%
mäetööstusmaa).
Kihnu karjäär on põhja-lõunasuunal väljavenitatud ning koosneb kahest lahustükist –
põhjapoolne lahustükk ja lõunapoolne lahustükk. Kaevandatud on lõunapoolse lahustüki piires,
põhjapoolset lahustükki katab metsamaa.
Läänest ja põhjast piirneb mäeeraldis Audru metskond 63 kinnistuga (katastritunnus
30301:001:1048), läänest Masti kinnistuga (katastriüksus 30301:001:0154), lõunast Audru
metskond 64 kinnistuga (katastritunnus 30301:001:0612) ning idast 19139 Lennujaama-Suigu
tee kinnistuga (katastritunnus 30301:001:1059).
Karjäärist ~600 m kaugusele kagusse jääb Rootsiküla külakeskus. Mäeeraldisest idas kulgeb
Lennujaama-Suigu kõrvalmaantee (tee nr 19139) ja kohalik Suigu-Abja tee (tee nr 3030014),
mis lõunaosas läheb üle metsateeks. Mäeeraldise põhja- ja lõunapoolseid lahustükke läbib
idaläänesuunaliselt kohalik Suigu-Kalmu eratee (tee nr 3030028), mida kasutatakse karjääri
teenindamiseks.
Mäeeraldise lõunapoolsest lahustükist põhjas asub Suigu kalmu teest 5-15 m kaugusel põhjas
paralleelselt kulgev ida-läänesuunaline POOTSI:KQP 1-20 kV elektriõhuliin (tunnus
K224028647, kaitsevööndiga 10 m) ja sideehitis maismaal (tunnus 148460789; kaitsevööndiga
1 m). Põhjapoolse lahustüki mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa lõunapiir kattub Maa-
ameti andmetel elektriõhuliini POOTSI:KQP kaitsevööndiga ~0,3 m ulatuses. Viimase
markšeidermõõdistusega (19.10.2017) määrati elektriõhuliini asukoht ja selle kaitsevöönd ning
nende andmete põhjal kattumist ei esine. Mäeeraldisest idas kulgeb põhja-lõunasuunaline 1 kV
elektriõhuliin Üisrippes (tunnus M20820361, kaitsevööndiga 2 m) ja sideehitised maismaal
(tunnus 157273156, 148460763, kaitsevööndiga 1 m). Läänes asuvad sideehitised maismaal
(tunnus ELA063, 52510893) ning 1 kV elektriõhuliin Kalmu talu (tunnus M20820385,
kaitsevööndiga 2 m) ja Mere poole (tunnus M20820386, kaitsevööndiga 2 m).
Kihnu karjäär ei asu ühelgi kaitstaval objektil. Kihnu karjääri põhjapoolse lahustükk piirneb ida
suunal VEP nr.161045. Kihnu karjääri põhjapoolse lahustükist lääne suunas ca 0,522 km
kaugusel asub VEP nr. L00546. Kihnu karjääri põhjapoolse lahustükist lääne suunas ca 1.046
km kaugusel asub VEP nr. L00545. Kihnu karjääri põhjapoolse lahustüki põhja suunas ca 0,930
km kaugusel ja lõunapoolse lahustüki lõuna suunas ca 0,323 km asub Kihnu hoiuala
(keskkonnaregistri kood KLO2000298). Kihnu karjääri põhjapoolse lahustükist loode suunas
ca 3,746 km kaugusel asub I kaitsekategooria liigi merikotka (Haliaeetus albicilla,
4 (8)
keskkonnaregistri kood KLO9124428) elupaik. Kihnu karjääri lõunapoolse lahustüki edela
suunas ca 2,805 km kaugusel asuvad III kaitsekategooria liikide soo-neiuvaip (Epipactis
palustris; keskkonnaregistri kood KLO9340079), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii;
keskkonnaregistri kood KLO9340064), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha;
keskkonnaregistri kood KLO9340063), hall käpp (Orchis militaris; keskkonnaregistri kood
KLO9340062) leiukoht.
Lähimad majapidamised jäävad mäeeraldisest ~60 m kaugusele itta (katastritunnus
30301:001:0139, 30301:001:0146 ja 30301:001:0338).
Kihnu karjääri mäeeraldise kattekiht sisaldab kruusa, veeriseid ja tardkivimilisi rahne, mille
paksus varieerub 0,3 - 0,5 m (keskmiselt 0,4 m). Kattekiht on eemaldatud kogu mäeeraldise
lõunaosa lahustüki piires ning ladustatud mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa idaserva.
Kasulik kiht on esindatud peamiselt eriteralise veeriselis-rahnulise kruusaga. Kruusaterad on
valdavalt karbonaatsed ja hästi ümardunud. Kohati esineb kruusas selgeid kvartspäevakivi
koostisega ülipeene- kuni ülijämedateralise liiva kihte. Kruusaja liivakihid on vahelduvad.
Kasuliku kihi jääkpaksus Kihnu karjääris on 0,9 - 3,0 m vahemikus (keskmiselt 2,2 m). Kasulik
kiht on suuremas osas ühtlase paksusega, olles lõunaosas suurem.
Maa-ala piires puuduvad märgalad, jõeäärsete alad, jõesuudmed, rannad ja kaldad,
merekeskkond. Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega
kehtestatud nõudeid on ületatud. Maa-ala ei asu tiheasustusalal ning selle piires ja mõjualal
puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.
1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Mõju Natura 2000 võrgustiku alale: Kihnu karjääri põhjapoolse lahustüki põhja suunas ca 930
meetri kaugusel asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Kihnu hoiuala (keskkonnaregistri kood
KLO2000298). Kihnu hoiuala asub piisavalt kaugel, et eeldatavad mõju ei avaldu.
Kihnu karjääriga piirnevatele VEP-idele ja läheduses paiknevatele VEP-idele eeldatavalt mõju
ei ole, kuna raiet ei teostata.
Kihnu karjääri põhjapoolse lahustükist loode suunas ca 3,746 km kaugusel asub I
kaitsekategooria liigi merikotka (Haliaeetus albicilla, keskkonnaregistri kood KLO9124428)
elupaik. Nimetatud liigi elupaigale eeldatavad mõju ei ole kuna asub piisavalt kaugel.
Kihnu karjääri lõunapoolse lahustüki edela suunas ca 2,805 km kaugusel asuvad III
kaitsekategooria liikide soo-neiuvaip (Epipactis palustris; keskkonnaregistri kood
KLO9340079), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii; keskkonnaregistri kood
KLO9340064), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha; keskkonnaregistri kood
KLO9340063), hall käpp (Orchis militaris; keskkonnaregistri kood KLO9340062) leiukoht.
Nimetatud liikide leiupaik asub piisavalt kaugel, et mõju liikidele eeldatavalt ei avaldu.
Hüdrogeoloogia aspektist lähtuvalt ei ulatu mõju väljapoole mäeeraldise piire, kuna
kaevandamisel allpool põhjavee taset veetaset ei alandata ja põhjaveerežiimi oluliselt ei
muudeta. Selleks, et ei kahjustataks põhjavee kvaliteeti ning pinnast, tuleb tehnikat hooldada ja
remontida selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peavad olema vahendid õli ja
naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. Avariide vältimiseks tuleb jälgida
masinate tehnilist seisundit.
5 (8)
Maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse juures ei eraldu märkimisväärselt
tolmu ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Maavara transpordiga võib
teedel kuival aastaajal tekkida tolmu. Ülenormatiivse tolmu kohta kaebuste esitamisel tuleb
tolmu leviku takistamiseks kasutada täiendavaid meetmeid elumajade vahetus läheduses
kulgevatel teelõikudel. Võimalikud tolmu leviku takistamise meetmed on teede niisutamine või
katmine kaltsiumkloriidi lahusega.
Vähesel määral satub tolm õhku kaevandamistöödel ja kaevise laadimisel kalluritele. Tolmu
eraldumise intensiivsus neil protsessidel sõltub kaevise niiskusest ja peenfraktsiooni
sisaldusest. Tolmu eraldumine on suurem kuiva ilmaga, vihmase või niiske ilmaga see
praktiliselt puudub. Kuivõrd kaevandatav materjal sisaldab alati teataval määral looduslikku
niiskust, siis kaevise laadimisel eralduv tolm on tühine.
Kehtivas kaevandamisloas on määratud täiendavaks tingimuseks: Õhusaaste piirnormide
ületamise vältimiseks rakendada leevendavaid meetmeid (nt karjääris paiknevate veoteede
niisutamine, kaltsiumkloriidiga töötlemine). Juhul kui kaevandamistegevuse tõttu tekkiv tolm
põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb loa omanikul kasutusele võtta
tõhusamad leevendusmeetmed. Antud tingimus jääb ka muudetavas loas kehtima.
Elamutele lähimas karjääriosas töötamisel on arvutuslik maksimaalne müratase kahe
müraallika (sõelur ja purusti) koostöötamisel 76,5 dB, kui karjääris materjali töötlemist ei
toimu, on eeldatav müratase kahe masina koostöötamisel (ekskavaator ja kallur) 49,5 dB.
Karjääris liiguvad masinad süvises või puistangute vahel, mis tekitavad müra tõkke ja
alandavad samuti mürataset keskmiselt 18-25 dB võrra. Samuti tuleb arvestada karjääri
ümbritsevat metsaga, mis aitab alandada mürataset.
Kehtivas kaevandamisloas on määratud täiendavaks tingimuseks : Müratasemele kehtestatud
piirnormide ületamise vältimiseks peab loa omanik rakendama leevendavaid meetmeid (nt
puistanguvallide paigutamine lähedalasuva talu suunale, kaasaegse madala müratasemega
tehnika ja mobiilse purustussõlme kasutamine). Antud tingimus jääb ka muudetavas loas
kehtima.
Mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala
korrastamisega. Mäeeraldisel taimkate hävib.
Lähtudes eelnevast puudub mõju inimestele, sh tervisele, heaolule ning varale, samuti mõju
kultuuripärandile.
Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Kui
seadmete või masinate hooldus ja remont toimub ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil ning
tagatud on kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid, on välditud võimalikud avariiolukorrad.
Oluline kumulatiivne mõju puudub. Piiriülest mõju ette näha ei ole.
1.4. Eelhinnangu järeldus
Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna:
1. Kavandatava tegevusega ei mõjutata läheduses asuvat Natura 2000 ala, VEP alasid ega
kaitsealuseid liike.
2. Kaevandamisega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid õhusaaste osas, kui täidetakse
kehtivas loas määratud tingimusi.
3. Kaevandamisega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid müra osas kui täidetakse kehtivas
loas määratud tingimusi.
6 (8)
4. Kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna allpool põhjavee taset
kaevandamisel ei alandata veetaset.
5. Mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-
ala korrastamisega.
6. Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid.
Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Kütte- ja määrdeainete
pinnasesse ning põhjavette sattumise välistamiseks võib seadmete või masinate hooldus
ja remont toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peavad olema
vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks.
KeHJS § 11 lg 81 kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama
asjakohaseid KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või
keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või
ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava
tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud
vajalikeks keskkonnameetmeteks.
KeHJS § 33 lg 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva
ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning
põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka
keskkonnaseire. KeHJS § 33 lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas
keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava
tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.
Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.
Loa taotleja ei ole KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud Keskkonnaametile teavet kavandatava
tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab
vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju
Lähtudes eelhinnangu järeldustest (p 1.4), tuleb lähtuda kehtivas loas määratud tingimustest:
õhusaaste piirnormide ületamise vältimiseks rakendada leevendavaid meetmeid (nt karjääris
paiknevate veoteede niisutamine, kaltsiumkloriidiga töötlemine). Juhul kui
kaevandamistegevuse tõttu tekkiv tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või
elanikele, tuleb loa omanikul kasutusele võtta tõhusamad leevendusmeetmed. Müratasemele
kehtestatud piirnormide ületamise vältimiseks peab loa omanik rakendama leevendavaid
meetmeid (nt puistanguvallide paigutamine lähedalasuva talu suunale, kaasaegse madala
müratasemega tehnika ja mobiilse purustussõlme kasutamine).
II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE
Keskkonnaamet saatis XX.XX.XXXX kirjaga nr XXXX KeHJS § 11 lg 22 ja haldusmenetluse
seaduse § 40 lg 2 alusel loa taotlejale ja Kihnu Vallavalitsusele tutvumiseks ning seisukoha
andmiseks käesoleva eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Loa taotlejal ja Kihnu Vallavalitsusel esinesid/puudusid ettepanekud ning vastuväited
eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta.
III. OTSUSTUS
Lähtudes eelnevast ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 3 lg 1 p-le 1, § 6 lg 2 p-le 2 ja lg-le 4, § 61 lg-tele 3 ja 5, § 9 lg-le 1, § 11 lg-tele 2, 22,
23, 4, 8 ja 81, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
7 (8)
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg-le 1
ja § 3 p-le 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded“ ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr
1-1/16/306 „Osakondade põhimääruste kinnitamine” lisa 1 „Keskkonnaameti
keskkonnaosakonna põhimäärus“ p-dele 2.5.1, 2.5.2 ja 3.9.4 otsustan:
1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Kihnu kruusamaardla Kihnu karjääri
maavara kaevandamise loa taotluse menetluse raames.
3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.
Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lg 11 p 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest
14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi
menetlusosalisi eraldi kirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Teadmiseks: Kihnu Vallavalitsus
Merike Rosin 452 7773
[email protected]
Liisu Aulik 447 7372
[email protected]
8 (8)
Kihnu Vallavalitsus Teie 25.02.2020
[email protected]
Meie 20.03.2020 nr 12-2/20/162
Arvamuse küsimine Kihnu karjääri
kaevandamisloa pikendamise taotlusele
keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kohta
Maanteeamet (registrikood 70001490, aadress Teelise 4, 10916 Tallinn, edaspidi taotleja) esitas
Keskkonnaametile 26.09.2019 Kihnu karjääri maavara kaevandamise loa muutmise taotluse
(registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.092019 nr 12-2/19/459).
Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele § 11 lg 22
soovib Keskkonnaamet Teie arvamust Kihnu karjääri kaevandamisloa pikendamise taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnangule.
Keskkonnaamet palub esitada arvamus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu
jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 20.04.2020. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud
ega tähtaega pikendatud, otsustatakse keskkonnamõju hindamise algatamine või algatamata
jätmine Teie arvamuseta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Lisa: Kihnu eelhinnang_eelnõu.pdf
Sama: Maanteeamet (
[email protected])
Merike Rosin 4527773
[email protected]
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658