Ehitusluba nr 1912271/11184 (eelnõu)
Kuupäev 12.03.2020
Ehitustegevuse liik
Hoone,Elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone,Jah,Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2,Püstitamine, rajamine
Ehitusloa väljastaja Alutaguse Vallavalitsus 77000281
TARTU MNT 84A-107, 10112 TALLINN, HARJUMAA
Telefon +372 5263 226 , e-post
[email protected]
TIIU PUU ehitusregistri pidaja
Seotud dokumendi andmed
Liik Ehitusloa taotlus
Number 1911271/01976
Kuupäev 12.03.2020
Ehitise andmed
Ehitisregistri kood 121274243
Ehitise nimetus Rendimaja
Ehitise asukoht
Ehitise koha-aadress
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla, Valduri
Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress
12201:001:0289 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla, Valduri
Ehitise koordinaadid
X Y X Y X Y
1. 6544615.10 689385.26 2. 6544607.42 689386.83 3. 6544607.78 689388.60
4. 6544603.47 689389.48 5. 6544604.73 689395.65 6. 6544607.48 689395.09
7. 6544607.87 689397.00 8. 6544617.16 689395.16 9. 6544615.10 689385.26
Ehitise tehnilised andmed
Ehitisealune pind (m²) 109,6
Maapealse osa alune pind (m²) 109,6
Maapealsete korruste arv 2
Maa-aluste korruste arv 0
Absoluutne kõrgus (m) 42,2
1/6 Allkiri ____________________
Ehitusluba nr 1912271/11184 (eelnõu), 12.03.2020
Kõrgus (m) 7,5
Pikkus (m) 15,2
Laius (m) 10,1
Sügavus (m) 0
Suletud netopind (m²) 132,4
Köetav pind (m²) 132,4
Maht (m³) 600
Maapealse osa maht (m³) 600
Üldkasutatav pind (m²) 0
Tehnopind (m²) 4.8
Kasutamise otstarve ja pinnad
Kood Kasutamise otstarve Eluruumide pind Mitteeluruumide
(m²) pind (m²)
12129 Muu lühiajalise majutuse hoone 127.6
KOKKU (m²) 127.6
Elektrisüsteemi liik võrk
Veevarustuse liik lokaalne, puurkaev
Kanalisatsiooni liik lokaalne, mahuti
Soojusvarustuse liik kohtküte
Soojusallikas soojuspump, ahi, kamin, pliit
Energiaallikas tahke (puit, turvas, brikett, puitgraanul,
saepuru vmt), õhusoojus + elekter
Ventilatsiooni liik sundsissepuhe ja -väljatõmme,
soojustagastusega ventilatsioon
Jahutussüsteemi liik puudub
Võrgu- või mahutigaasi olemasolu puudub
Konstruktsioonid ja materjalid
Vundamendi liik madalvundament
Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal väike- või suurplokk, näiteks vaht, mull,
kergkruus, kärg, betoon
Välisseina välisviimistluse materjal metall (seal hulgas plekk või profiilplekk),
fassaadiplaat (seal hulgas
tsementkiudplaat), krohv, fassaadikivi
(liimitav)
Välisseina liik väike- või suurplokk (vaht, mull,
kergkruus, kärg, betoon jms)
Katuste ja katuselagede kandva osa materjal puit
Vahelagede kandva osa materjal monoliitne raudbetoon, monteeritav
raudbetoon
Katusekatte materjal plekk
2/6 Allkiri ____________________
Ehitusluba nr 1912271/11184 (eelnõu), 12.03.2020
Mitte-
Mitte- Mitte-
elu- Mitte-
Mitteeluruumi nimetus eluruumi eluruumi Rõdude pind
ruumi eluruumi
sissepääsu köetav pind (m²)
nr pind (m²)
korrus (m²)
Gaasi- Mitte-
Mitte- Mitte-
paigaldise eluruumi
eluruumi eluruumi
Kasutamise otstarve olemasolu soojus- Aadress
soojus- energia-
varustuse
allikas allikas
liik
rendimaja 1 127.6 20.8
tahke (puit,
turvas,
brikett,
soojuspump
muu lühiajalise majutuse puitgraanul,
puudub kohtküte , ahi, kamin, Valduri
hoone saepuru
pliit
vmt),
õhusoojus +
elekter
Kokku mitteeluruumide pind (m²)
127.6
Kokku mitteeluruume 1
Esitatavad dokumendid
Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus
nimetus
Ehitusloa_taotlu
s_Nr_1911271/0
1976_Koondvaa Ehitusloa taotlus 1911271/01976
de.pdf 12.03.2020
Registrisse_kan
dmata_hoone_e Registrisse
nergiaarvutusel_ kandmata hoone
põhinev_energia energiaarvutusel
märgise_teatis_ põhinev
Nr_1911569/003 energiamärgise
20_Koondvaade teatis 1911569/00320
.pdf 14.02.2019
Detailplaneering Detailplaneering Arhitektuuribüro
.zip Muu lisa 19.02.2019 o Korrus OÜ
Detailplaneering Fail konteinerist Arhitektuuribüro
19.02.2019 o Korrus OÜ
DP1 - Valduri Fail konteinerist Arhitektuuribüro
kinnistu.pdf 19.02.2019 o Korrus OÜ
DP2 - Valduri Fail konteinerist Arhitektuuribüro
kinnistu.pdf 19.02.2019 o Korrus OÜ
DP3 - Taavi Fail konteinerist Arhitektuuribüro
kinnistu.pdf 19.02.2019 o Korrus OÜ
Taavi_Pohijooni Fail konteinerist Arhitektuuribüro
s_09_18.pdf 19.02.2019 o Korrus OÜ
Uuskla Taavi
detailplaneering
u
koosklastamine_ Fail konteinerist Arhitektuuribüro
0.pdf 19.02.2019 o Korrus OÜ
Valduri_seletusk Fail konteinerist Arhitektuuribüro
iri.pdf 19.02.2019 o Korrus OÜ
Projekteerimistin
gimused_Nr_18
11802-
00986_Koondva Alutaguse
PT ade.bdoc Muu lisa 19.02.2019 Vallavalitsus
3/6 Allkiri ____________________
Ehitusluba nr 1912271/11184 (eelnõu), 12.03.2020
Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus
nimetus
Projekteerimistin
gimused_Nr_18
11802_00986_K
oondvaade.pdf Fail konteinerist Alutaguse
19.02.2019 Vallavalitsus
KK- Maanteeameti_k
Maanteeamet iri.bdoc Muu lisa 19.02.2019 Maanteeamet
2. Valduri_DP Fail konteinerist
Pohijoonis.pdf 19.02.2019 Maanteeamet
3. AR-4- Fail konteinerist
01_eskiis.pdf 19.02.2019 Maanteeamet
1.
Maanteeamet_ki
ri_Template_15-
00028_233.ddoc
Fail konteinerist
19.02.2019 Maanteeamet
Valduri_geoalus
e_aruanne.bdoc
Geoalus Muu lisa 19.02.2019 Topograaf OÜ
Valduri geoaluse
aruanne.pdf Fail konteinerist
19.02.2019 Topograaf OÜ
TT- AS AS Connecto
Connecto Eesti TT610IV.bdoc Muu lisa 19.02.2019 Eesti
Fail konteinerist AS Connecto
TT610IV.pdf 19.02.2019 Eesti
Fail konteinerist AS Connecto
018K03.pdf 19.02.2019 Eesti
Elektrivrogu_uhi
skasutuse_tingi
TT-Elektrilevi mused.pdf Muu lisa 19.02.2019 Elektrilevi OÜ
dokumentatsioo
n_N11844.bdoc
TT-Telia Muu lisa 19.02.2019 Telia AS
TT_N11844.pdf Fail konteinerist
19.02.2019 Telia AS
Puurkaevu_asuk
oha_kooskolast
amine_Valduri.b Keskkonnaamet
KK-Puurkaev doc Muu lisa 19.02.2019
Puurkaevu
asukoha
kooskõlastamine Fail konteinerist Keskkonnaamet
_Valduri.pdf 19.02.2019
Sanitaarkaitseal
a_vahendamine
_-_Valduri.bdoc Keskkonnaamet
Korraldus Muu lisa 19.02.2019
Korraldus_Sanit
aarkaitseala_va
hendamine_AK_
26_10_18.pdf Fail konteinerist Keskkonnaamet
19.02.2019
Taavi_DP_J3_tu
Tuletõrje letorje_veevarus
veevõtukoht tus.pdf Muu lisa 12.06.2019 Alajõe vald
ELA SA Eesti Lairiba
tehnilised Arenduse
tingimused TT610IV.bdoc Muu lisa TT610IV 29.10.2018 Sihtasutus
Eesti Lairiba
Fail konteinerist Arenduse
TT610IV.pdf TT610IV 29.10.2018 Sihtasutus
Eesti Lairiba
Fail konteinerist Arenduse
018K03.pdf TT610IV 29.10.2018 Sihtasutus
4/6 Allkiri ____________________
Ehitusluba nr 1912271/11184 (eelnõu), 12.03.2020
Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus
nimetus
ELA SA Eesti Lairiba
kooskõlastused KK1685IV.asice Arenduse
Muu lisa KK1685IV 08.02.2019 Sihtasutus
Eesti Lairiba
Fail konteinerist Arenduse
KK1685IV.pdf KK1685IV 08.02.2019 Sihtasutus
PR14318_EP_A
S-4- Eesti Lairiba
03_tehnovorgud Fail konteinerist Arenduse
.pdf KK1685IV 08.02.2019 Sihtasutus
1835_EP_EL-3- Eesti Lairiba
000_seletuskiri. Fail konteinerist Arenduse
doc KK1685IV 08.02.2019 Sihtasutus
PR14318_EP_v Arhitektuuribüro
Rendimaja 04_Valduri.asice o Korrus
ehitusprojekt Ehitusprojekt PR 143/18 27.09.2019 Osaühing
Arhitektuuribüro
PR14318_EP_v Fail konteinerist o Korrus
04_AR.asice PR 143/18 27.09.2019 Osaühing
PR14318_EP_A Arhitektuuribüro
A-0-01_tiitel.pdf Fail konteinerist o Korrus
PR 143/18 27.09.2019 Osaühing
PR14318_EP_A
A-0-
02_dokumentide Arhitektuuribüro
-nimekiri.pdf Fail konteinerist o Korrus
PR 143/18 27.09.2019 Osaühing
PR14318_EP_A
R-5-01_v02_1K- Arhitektuuribüro
plaan.pdf Fail konteinerist o Korrus
PR 143/18 27.09.2019 Osaühing
PR14318_EP_A
R-5-02_v02_2K- Arhitektuuribüro
plaan.pdf Fail konteinerist o Korrus
PR 143/18 27.09.2019 Osaühing
PR14318_EP_A
R-5- Arhitektuuribüro
03_v02_katuse- Fail konteinerist o Korrus
plaan.pdf PR 143/18 27.09.2019 Osaühing
PR14318_EP_A
R-6- Arhitektuuribüro
01_v02_vaated. Fail konteinerist o Korrus
pdf PR 143/18 27.09.2019 Osaühing
PR14318_EP_A Arhitektuuribüro
R-6- Fail konteinerist o Korrus
02_loiked.pdf PR 143/18 27.09.2019 Osaühing
PR14318_EP_A
R-9-01_3D- Arhitektuuribüro
visualiseeringud. Fail konteinerist o Korrus
pdf PR 143/18 27.09.2019 Osaühing
PR14318_EP_A
S-4-
01_v02_situatsi Arhitektuuribüro
ooniskeem.pdf Fail konteinerist o Korrus
PR 143/18 27.09.2019 Osaühing
PR14318_EP_A
S-4- Arhitektuuribüro
03_v04_tehnovo Fail konteinerist o Korrus
rgud.pdf PR 143/18 27.09.2019 Osaühing
PR14318_EP_A
S-4- Arhitektuuribüro
02_v04_asend.p Fail konteinerist o Korrus
df PR 143/18 27.09.2019 Osaühing
PR14318_EP_A
A-0- Arhitektuuribüro
03_v04_seletus. Fail konteinerist o Korrus
pdf PR 143/18 27.09.2019 Osaühing
5/6 Allkiri ____________________
Ehitusluba nr 1912271/11184 (eelnõu), 12.03.2020
Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus
nimetus
PR14318_EP_v Arhitektuuribüro
04_ValduriKVVK Fail konteinerist o Korrus
.asice PR 143/18 27.09.2019 Osaühing
PR14318_EP_V
K-3- Arhitektuuribüro
01_v02_seletus Fail konteinerist o Korrus
kiri.pdf PR 143/18 27.09.2019 Osaühing
PR14318_EP_V
K-7- Arhitektuuribüro
01_v02_veemoo Fail konteinerist o Korrus
dusolm.pdf PR 143/18 27.09.2019 Osaühing
PR14318_TP_V
K-4- Arhitektuuribüro
01_v04_asendip Fail konteinerist o Korrus
laan.pdf PR 143/18 27.09.2019 Osaühing
Arhitektuuribüro
PR14318_EP_v Fail konteinerist o Korrus
04_EL.asice PR 143/18 27.09.2019 Osaühing
PR14318_EP_E
L-4- Arhitektuuribüro
001_V04_valisv Fail konteinerist o Korrus
ork.pdf PR 143/18 27.09.2019 Osaühing
PR14318_EP_E
L-3- Arhitektuuribüro
000_seletuskiri. Fail konteinerist o Korrus
pdf PR 143/18 27.09.2019 Osaühing
MNT-le Valduri_mahasoi
mahasõit t.asice Muu lisa T20-009 12.03.2020 Estvia OÜ
Valduri Fail konteinerist
mahasõit.zip T20-009 12.03.2020 Estvia OÜ
Lisa 1 mnt Fail konteinerist
tingimused.pdf T20-009 12.03.2020 Estvia OÜ
Lisa 2. ELA SA
kooskolastus.pdf Fail konteinerist
T20-009 12.03.2020 Estvia OÜ
Valduri Fail konteinerist
seletuskiri.pdf T20-009 12.03.2020 Estvia OÜ
Valduri T1
asukohaskeem. Fail konteinerist
pdf T20-009 12.03.2020 Estvia OÜ
Valduri T2 Fail konteinerist
asend.pdf T20-009 12.03.2020 Estvia OÜ
Valduri T3 Fail konteinerist
loige.pdf T20-009 12.03.2020 Estvia OÜ
Valduri T4 Fail konteinerist
nahtavus.pdf T20-009 12.03.2020 Estvia OÜ
Valduri Fail konteinerist
tiitelleht.pdf T20-009 12.03.2020 Estvia OÜ
Fail konteinerist
valduri TL.dwg T20-009 12.03.2020 Estvia OÜ
6/6 Allkiri ____________________
1
Sisukord
1 Üldosa ................................................................................................................................................. 2
1.1 Üldandmed .................................................................................................................................. 2
1.2 Projekteerimistöö piiritlus ............................................................................................................. 2
1.3 Alusdokumendid .......................................................................................................................... 2
1.3.1 Lähteandmed ....................................................................................................................... 2
1.3.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid .................................................................................... 2
1.4 Normdokumendid ........................................................................................................................ 2
2 Asendiplaan ......................................................................................................................................... 3
2.1 Üldosa .......................................................................................................................................... 3
2.2 Olemasolev olukord ..................................................................................................................... 3
2.3 Asendiplaaniline lahendus ........................................................................................................... 3
3 Arhitektuur ........................................................................................................................................... 4
3.1 Üldosa .......................................................................................................................................... 4
3.2 Olemasolev olukord ja lammutused ............................................................................................ 4
3.3 Arhitektuurne lahendus ................................................................................................................ 4
3.4 Välisviimistlus .............................................................................................................................. 4
3.5 Siseviimistlus ............................................................................................................................... 5
3.6 Hoone konstruktsioonid ............................................................................................................... 5
3.6.1 Vundamendid ....................................................................................................................... 5
3.6.2 Põrandad .............................................................................................................................. 6
3.6.3 Välisseinad ........................................................................................................................... 6
3.6.4 Siseseinad............................................................................................................................ 7
3.6.5 Vahelaed .............................................................................................................................. 7
3.6.6 Katusekonstruktsioonid ........................................................................................................ 8
3.6.7 Trepid ................................................................................................................................... 9
3.6.8 Kamin ja korstnad ................................................................................................................ 9
3.6.9 Aknad ................................................................................................................................. 10
3.6.10 Välisuksed .......................................................................................................................... 10
3.6.11 Varikatused ........................................................................................................................ 10
3.7 Insenervarustus ......................................................................................................................... 10
3.7.1 Üldosa ................................................................................................................................ 10
3.7.2 Vee- ja kanalisatsioonivarustus, kütte- ja ventilatsioonisüsteemid .................................... 10
3.7.3 Elekter ja nõrkvool ............................................................................................................. 11
3.8 Heakord, haljastus ja jäätmekäitlus ........................................................................................... 11
3.8.1 Olemasolev olukord ........................................................................................................... 11
3.8.2 Kavandatav lahendus ........................................................................................................ 11
3.8.3 Ehitusjäätmete käitlemine .................................................................................................. 12
3.9 Tuleohutus ................................................................................................................................. 14
3.9.1 Kasutatud normdokumentide loetelu: ................................................................................ 14
3.9.2 Hoone üldandmed, tuleohutusklass, kasutusviis ja -otstarve ............................................ 14
3.9.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ..................................................................................... 14
3.9.4 Tuletundlikkus .................................................................................................................... 14
3.9.5 Evakuatsioon...................................................................................................................... 15
3.9.6 Tuleohutuspaigaldised ....................................................................................................... 15
3.9.7 Tehnosüsteemide tuleohutus ............................................................................................. 15
3.9.8 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ja väline tulekustutusvesi ................................... 16
3.10 Energiatõhusus .......................................................................................................................... 16
3.11 Ehitustööde dokumenteerimine ja järelvalve ............................................................................. 16
3.12 Hoone ja kinnistu tehnilised näitajad ......................................................................................... 17
3.13 Ruumide eksplikatsioon ............................................................................................................. 17
Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing Töö nr PR 143/18
Reg. kood: 11151966 Rendimaja ehitusprojekt
MTR reg.nr EEP000617 Valduri kinnistu
Järvevana tee 7b/A korpus, 10132 Tallinn Eelprojekt
Tel/fax 60 70 808 Koostamise aeg: oktoober 2018.a.
E-post:
[email protected]
2
1 Üldosa
1.1 Üldandmed
Kinnistu andmed (kinnistule projekteeritakse üks hoone):
Aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald, Uusküla küla, Valduri kinnistu
Katastritunnus: 12201:001:0289
Kinnistu sihtotstarve: Ärimaa 100%
Pindala: 2255 m²
Projekti tellija: KLM Kinnisvara OÜ
Tel. (+372) 5556 8859
E-mail:
[email protected]
Arhitektuurne osa: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Aadress: Järvevana tee 7b/A korpus, 10132 Tallinn, Harjumaa, Eesti
Reg. kood: 11151966
MTR number: MTR EEP000617
E-mail:
[email protected]
Telefon: (+372) 6070 808
Projekti autor: arhitekt Aigar Roht (Volitatud arhitekt, tase 7)
Telefon: (+372) 5263 226
E-mail:
[email protected]
Projekti autor: arhitekt Kätlin Toms
Telefon: (+372) 525 1048
E-mail:
[email protected]
1.2 Projekteerimistöö piiritlus
Käesolevas osas on lahendatud Ida-Virumaale, Alutaguse valda, Uusküla külla, Valduri kinnistule
projekteeritava rendimaja arhitektuuriline osa koos tuleohutuse osaga. Ehitusprojekt on koostatud eelprojekti
staadiumis. Eriosad on esitatud eraldi osadena projekti koosseisu. Antud seletuskirjas ja joonistel kirjeldatu
lahknemisel tuleb lahenduse saamiseks pöörduda projekteerija poole. Joonistel näidatud mõõdud eelnevalt
kontrollida ja täpsustada ehitusobjektil enne uue tööetapiga alustamist! Projekti tuleb käsitleda koos kõikide
tehniliste tingimuste ning erinevate projekteerijate poolt koostatud projektidega.
1.3 Alusdokumendid
1.3.1 Lähteandmed
Käesoleva projekti koostamise aluseks on kehtiv Valduri kinnistu detailplaneering (Inari Works OÜ,
töö nr. D-0511-40, kehtestatud Alajõe Vallavolikogu 23.04.2016 otsusega nr. 9), Alutaguse Vallavalitsuse
väljastatud projekteerimistingimused nr 1811802/00986 ja tellijapoolne lähteülesanne.
1.3.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid
Geodeetilised uuringud:
Kinnistule on koostatud geodeetiline maa-ala plaan tehnovõrkudega OÜ Topograaf (Litsents: 790MA,
EEG000322) poolt, töö nr G042018.
1.4 Normdokumendid
Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad:
- Ehitusseadustik (kehtiv redaktsioon)
- Majandus- ja taristuministri 17.07.2015.a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile”
- Majandus- ja taristuministri 23.05.2012 a määrus nr 43 „Nõuded majutusettevõttele“
- Siseministri 30.03.2017 a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele”
- Majandus- ja taristuministri 01.01.2019 määrus nr 63 ,,Hoone energiatõhususe miinimumnõuded’’
Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing Töö nr PR 143/18
Reg. kood: 11151966 Rendimaja ehitusprojekt
MTR reg.nr EEP000617 Valduri kinnistu
Järvevana tee 7b/A korpus, 10132 Tallinn Eelprojekt
Tel/fax 60 70 808 Koostamise aeg: oktoober 2018.a.
E-post:
[email protected]
3
- Sotsiaalministri 04.03.2002 a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (kehtiv redaktsioon)
- Alajõe piirkonna jäätmehoolduseeskiri
- Tuleohutuse seadus 01.09.2010. a. (kehtiv redaktsioon)
- EVS 932:2017 Ehitusprojekt
- EVS 812 – 6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
- EVS 812 – 2:2014 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
- EVS 812 – 3:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid
- EVS 812 – 7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
- EVS 843:2016 “Linnatänavad”
- EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“
- Eesti standard EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“.
- EVS 15251:2007 „Sisekliima algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks,
lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“
Projekteerimistööd ja nende läbiviimine on teostatud Hea Ehitustava (ET-1 0207-0068) kohaselt ja vastavalt:
- Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, otsustele.
- Eesti Vabariigis kehtivatele (eel) normidele ja standarditele.
- Kohaliku võimu määrustele ja juhenditele.
- Võrgu- ja ressursivaldajate tehnilistele tingimustele.
- Tellija soovidele.
Lisaks on projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad toodud iga projektiosa seletuskirjas.
Projekti koostamisel on arvestatud ehituskirjelduses nimetatud toodetega; tooteid võib asendada
analoogidega, kui toote muutus toob kaasa projekti muudatuse ja tuleb kooskõlastada Projekteerija ja
Tellijaga projekti järelevalve käigus. Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama toote
valmistaja poolt toote paigaldamiseks antud juhistele.
2 Asendiplaan
2.1 Üldosa
Asendiplaani koostamise aluseks on detailplaneering, projekteerimistingimused, geodeetiline alusplaan ja
normdokumendid. Ehituskrunt asub Ida-Virumaal, Alutaguse vallas, Uusküla külas, Valduri kinnistul.
2.2 Olemasolev olukord
Käesoleva projektiga kavandatakse Ida-Virumaale, Alutaguse valda, Uusküla külla, Valduri kinnistule
rendimaja. Kinnistu on oma kujult kitsas ligi 20m laiune maariba Kauksi-Vasknarva tee ja Peipsi järve
vahelisel alal. Kinnistu piirneb põhjast Kauksi-Vasknarva teega (riigimaantee nr 13111), lõunast Peipsi järv,
idast Taavi ja Läänest Meelise kinnistuga. Kinnistu on olemasolevalt aedadega piiramata. Kinnistu on
valdavas osas kaetud loodusliku rohumaa ja männimetsaga. Krundi lõunapoolsel piiril on Peipsi järve
põhjakalda liivane rand ning luited. Ehituskrundi suuruseks on 2255 m2. Maapind on projekteeritaval kinnistul
üldiselt võrdlemisi tasase loomuga jäädes absoluutkõrguselt vahemikku 34,2…35,2 m, arvestamata üksikuid
kohalikke ebatasasusi.
2.3 Asendiplaaniline lahendus
Rendimaja on kavandatud detailplaneeringu järgsele hoonestusalale, mille kaugused kinnistu piirdest on
antud joonisel ’Asendiplaan’ (vt. joonist AS-4-02). Hoonestusala määrab paljuski põhja pool asuv
riigimaantee kaitsevöönd, mis on äärmise sõiduraja välimisest servast 30m. Lõuna pool paikneb
detailplaneeringu järgselt kalda ehituskeeluvöönd, mis on 100m Peipsi järve veepiirist. Vahekaugused
naaberkinnistute hoonetega on kooskõlas tuleohutuskujadega. Paralleelselt riigimaanteega nr 13111 Kauksi-
Vasknarva on arvestatud perspektiivse kergliiklustee tarbeks ettenähtud 4m laiuse koridoriga, mis on
mõeldud avalikuks kasutamiseks. Eraldusriba sõidutee ja perspektiivse kergliiklustee vahel on kavandatud
10m.
Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing Töö nr PR 143/18
Reg. kood: 11151966 Rendimaja ehitusprojekt
MTR reg.nr EEP000617 Valduri kinnistu
Järvevana tee 7b/A korpus, 10132 Tallinn Eelprojekt
Tel/fax 60 70 808 Koostamise aeg: oktoober 2018.a.
E-post:
[email protected]
4
Kinnistul olev kõrghaljastus säilitatakse maksimaalses võimalikus mahus. Ehitustegevuse ajal rakendatakse
säilitatavatele puudele nõuetekohased kaitsemeetmed. Ehitustegevuse alla jääv kõrghaljastus
likvideeritakse. Juurdepäästee riigimaanteelt on projekteeritud perspektiivsena. Juurdepääsu tee rajamiseks
on vajalik koostada eraldi tee-ehitusprojekt vastavalt Maanteeameti projekteerimistingimustele, see vastavas
ametis kooskõlastada ning projektlahendusele hankida KOV_st ehitusluba. Võimalik perspektiivse
juurdesõiduteega riigimaantee ristumiskoha nähtavust piirav kõrg- ja madalhaljastus kõrvaldatakse
(ristumiskoha nähtavuskolmnurk vt. joonist ’Asendiplaan’ AS-4-02). Perspektiivne juurdepääs kinnistule on
põhjast riigimaantee nr 13111 Kauksi-Vasknarva 4,11km’lt. Perspektiivne juurdepääs on lahendatud Valduri
ja Taavi kinnistu piirile mõlemale kinnistule ühine ning arvestatud on, et perspektiivne juurdepääs Meelise
kinnistule toimub läbi Valduri kinnistu. Enne projekteeritava hoone ehitustegevuse alustamist
koostatakse eraldi ristumiskoha teeprojekt põhiprojekti staadiumis, mis kooskõlastatakse
Maanteeametiga. Enne hoone ehituse alustamise teatise esitamist on kinnistu omanik kohustatud
rajama Maanteeameti poolt kooskõlastatud teeprojekti järgi ristumiskoha. Perspektiivne
juurdepääsutee on ette nähtud katta asfaltkattega ja ääristada äärekividega. Liikumisalad hoone külgedel on
projekteeritud katta betoonkiviga. Kivisillutisalalt on tagatud pääs hooneni ning hoone taha terrassini. Hoone
ette kavandatud asfaltkattega platsil on ette nähtud kolme auto parkimine. Hoonele projekteeritud terrassid
jäävad hoonest lõunaküljele. Projektiga on territooriumile ette nähtud eraldiseisvad, betoonkattega platsil
prügikonteinerid. Käesoleva projektiga kinnistule piirdeid ei kavandata. Maapinnale antakse kalle hoonest
eemale, kuid sademevete juhtimine naaberkinnistutele on keelatud. Sademeveed juhitakse teelt ja katustelt
ümbritsevasse pinnasesse omal kinnistul.
3 Arhitektuur
3.1 Üldosa
Käesoleva projekti koostamise aluseks on kehtiv detailplaneering, projekteerimistingimused ning tellijapoolne
ruumiprogramm. Projekti koostamisel on lähtutud Eesti ehituses kehtivate õigusaktide ja normdokumentide
loetelus (ET-1 0199-0076) antud projekteerimisnormidest, samuti heast ehitustavast (ET-1 0207-0068).
Projekt on koostatud Majandus- ja taristuministri 17.07.2015.a määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile”
määratud mahus.
3.2 Olemasolev olukord ja lammutused
Valduri kinnistu on hoonestamata ja lammutamisele kuuluvaid hooneid ei ole.
3.3 Arhitektuurne lahendus
Hoone on projekteeritud rendimajana. Arvestatud on kehtivas detailplaneeringus ja projekteerimistingimustes
ette nähtud hoonestustingimustega ning tellijapoolsete soovidega. Hoone on kahekorruseline, kus esimesel
korrusel asuvad tehnoruum, sanitaarruumid, köök, söögiruum, trepihall ja kaminasaal ning teisele korrusele
on kavandatud kolm magamistuba ning duširuum. Esimesele korrusele on kavandatud terrassid kuhu
pääseb köögist ning kaminasaalist. Teisele korrusele on kavandatud avar katuseterrass, kuhu pääseb läbi
lõunapoolsete magamistubade. Ehitisel on madalvundament. Katuseks on kahekordsel põhimahul 30
kraadine viilkatus. Hoone kõrgus maapinnast on 7,5 meetrit. Hoone mahud on kavandatud lähtuvalt
olemasolevast keskkonnast, detailplaneeringu ning projekteerimistingimuste nõuetest ja tellijapoolsest
lähteülesandest. Hoone välisviimistluse materjali valikul on lähtutud esteetilisusest, ehedusest ning
kestlikust printsiibist. Välditud on imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvitoonidena on valitud ümbruskonnaga
sobivad soojad toonid. Projekteeritav maht toetab selget ja modernset fassaadilahendust.
Hoone välisviimistlus on kombineeritud hallikas-kreemja krohvi ja dekoratiivkivi ning oranžikas-pruuni tooni
naturaalse puitspooniga komposiitplaadiga. Katusekatteks on tumehall valtsprofiil, mis jätkub teise korruse
külje seintel luues modernse, kuid traditsioone austava vormikeelega hoone. Rendimaja peasissepääs on
lahendatud betoonkonstruktsioonil trepiga. Peasissepääsu kohal olev konsoolne hoonemaht moodustab
sissekäigule varikatuse. Avatäidetena kasutatakse tumehallis toonis aknaid ja välisuksi.
3.4 Välisviimistlus
Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing Töö nr PR 143/18
Reg. kood: 11151966 Rendimaja ehitusprojekt
MTR reg.nr EEP000617 Valduri kinnistu
Järvevana tee 7b/A korpus, 10132 Tallinn Eelprojekt
Tel/fax 60 70 808 Koostamise aeg: oktoober 2018.a.
E-post:
[email protected]
5
Hoone viimistletakse väljastpoolt hallikas-kreemja ja pruunikas-tumehalli krohviga, hallikas-kreemja
dekoratiivkivi ning oranžikas-pruuni komposiitfassaadiplaadiga. Katusekatteks on tumehall valtsprofiil plekk.
Katteplekid jm plekkdetailid on PVDF kattega tsingitud plekk, toon tumehall.
1. Sokkel - krohvitud, toon hall, nt CAPAROL fassade A1 / JURA 35 L 65 / C 2 / H 92;
2. Sein - krohvitud, toon hallikas-kreemjas, nt CAPAROL fassade A1 / CURCUMA 25 L 77 / C 8 / H 82;
3. Sein - liimitav dekoratiivkivi, toon hallikas-kreemjas, nt Mathiostone Isola Gray;
4. Sein - komposiitfassaadiplaat, toon oranžikas-pruun (puitspoon), nt Prodema Prodex Rustik;
5. Sein - krohvitud, toon pruunikas-tumehall, nt CAPAROL fassade A1 / Tundra 5 L 38 / C 3 / H 100;
6. Aknad - klaaspakett puitalumiiniumraamis, toon tumehall, nt RAL 7010;
7. Välisuksed - hoone peauks metalluks mitteavaneva valgusaknaga, toon tumehall, nt RAL 7010;
8. Välistrepid ja lillekast - naturaalne betoon, viimistletud ilmastikukindlaks;
9. Terrass - puitkonstruktsioonil, sügavimmutatud, toon pruun;
10. Rõdu piirded - metallkonstruktsioonil lamineeritud klaas;
11. Katuse tuulekast, otsa- ja räästalauad - horisontaalne puitlaudis, toon oranžikas-pruun (poolkattev),
nt Remmers HK-Lasur Eiche Rustikal;
12. Katuseplekk, plekkdetailid, katteplekid, aknaplekid, vihmaveesüsteemid - toon tumehall, nt RAL 7010;
13. Žalusiiraam - metallraamis metallprofiilid, toon hallikas-pruun, nt RAL 7006.
Välisseina viimistlusmaterjalide peale kandmisel/paigaldamisel teha ühel ruutmeetril proovipind, mis enne
edasisi ehitustöid kooskõlastada tellijaga.
3.5 Siseviimistlus
Eluruumides seinad ja laed värvitakse, põrand kaetakse puitparketiga/keraamilise plaadiga. Siseviimistluse
jaoks on soovitav tellida eraldi projekt. Käesoleva projekti mahus on ruumipindade tabelis antud üldised
soovitused ja märkused.
3.6 Hoone konstruktsioonid
Eelprojekti staadiumis on kirjeldatud esialgsed hoonetarindid. Hoone normatiivsed kasuskoormused on
qk=2kN/m2; Qk=2kN, vastavalt EVS-EN 1991-1-1:2002. Piirdekonstruktsioonide projekteerimisel peab
liiklusmüra lubatud normtase eluruumides ja nendega võrdsustatud ruumides olema vastavuses standardiga
EVS 842:2003, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”, päevasel ajal mitte suurem kui: LpA,eq,T
35dB. Hoonele koostatakse eraldi konstruktiivne põhiprojekt, milles täpsustatakse kandvad tarindid.
3.6.1 Vundamendid
Hoone vundament lahendatakse monoliitsel armeeritud r/betoon taldmikul ja vundamendi plokkidel.
Vundamendi alus täidetakse vajaliku kõrguseni killustik- või kruustäitematerjaliga ja tihendatakse
vibraatoriga kihtide kaupa. Vundamendi välismüüritised tehakse väikeplokist (200 mm), millest
välisperimeetrist väljapoole on lisatud vahtpolüstüreen soojustus (150 mm) ning see kaetakse soklikrohviga.
Taldmik tehakse armeeritud betoonist (dimensioonid täpsustatakse vastavalt konstruktiivsetele arvutustele
põhiprojekti staadiumis). Vundamendimüüride ümbrus vajaliku kõrguseni põranda alla täidetakse killustik-,
liiv-, või kruustäitematerjaliga ja tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa. Müüride sisemist ja välimist
perimeetrit tuleb täita võrdselt, et vältida pinnase külgsurvet müürile. Vundamendi peale paigaldatakse
hüdroisolatsiooniks kaks kihti bituumenrullmaterjali vältimaks võimalikke liitekohtade avanemist ning niiskuse
kapillaartõusu. Vundamendiseina ja maapinna vahele lisatakse drenaažimatt. Täpne konstruktiivne
lahendus täpsustatakse konstruktiivse põhiprojektiga.
V01
- tihendatud täitepinnas
- drenaažimatt
- soklikrohv
- soojustus – vahtpolüstüreen, 150 mm
- kandev osa – väikeplokk, 200 mm
Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing Töö nr PR 143/18
Reg. kood: 11151966 Rendimaja ehitusprojekt
MTR reg.nr EEP000617 Valduri kinnistu
Järvevana tee 7b/A korpus, 10132 Tallinn Eelprojekt
Tel/fax 60 70 808 Koostamise aeg: oktoober 2018.a.
E-post:
[email protected]
6
- tihendatud täitepinnas
V02
- tihendatud täitepinnas
- kandev osa – väikeplokk, 200 mm
- tihendatud täitepinnas
3.6.2 Põrandad
Pinnasele toetuvad põrandaplaadid valatakse monoliitsest raudbetoonist ja armeeritakse sarrusvõrguga.
Plaati paigaldatakse põrandaküttetorustik. Põrandaplaatide alla tehakse ehituskilest niiskustõkke-liugekiht.
Põrandaaluseks soojustuseks on vahtpolüstüreen plaadid 200 mm. Põranda alla rajatakse tihendatud
killustikust alus, paksusega 200mm. Põrandad eraldatakse vertikaalsetest kandetarinditest elastse ribaga
10…20 mm. Täpne konstruktiivne lahendus täpsustatakse konstruktiivse põhiprojektiga.
AP01
U ≤ 0,12 W/(m²K)
- põranda viimistlusmaterjal
- põranda viimistlusmaterjali aluskiht
- raudbetoonplaat 100 mm
- kaitsekile, 200 mm ülekattega, teibitud
- vahtpolüstüreensoojustus, ≥100 kPa, 200 mm
- tihendatud killustik- või liivalus 200 mm, (tihedusaste 95%)
- aluspinnas (tihedusaste 95%)
3.6.3 Välisseinad
Hoone on projekteeritud kandekonstruktsioonilt väikeplokist müüritisele (kande ja välisseinad 200 mm).
Hoone välisseinad soojustatakse 200 mm vahtpolüstüreen soojustusega, mis viimistletakse vastavalt lamell
dekoratiivkiviga, krohviga ja komposiit fassaadiplaatidega. Seestpoolt plokkmüüritis krohvitakse ja
viimistletakse vastavalt ruumi otstarbele. Vintskapi küljeseinad tehakse puitkarkass-seinana. Täpne
konstruktiivne lahendus täpsustatakse konstruktiivse põhiprojektiga.
Kirjeldus välisseina tüüpide järgi, kirjeldust lugeda koos arhitektuursete joonistega.
VS01
U ≤ 0,14 W/(m²K)
- välisviimistluskrohv
- soojustus – vahtpolüstüreenplaadid, 200 mm
- kandev osa – väikeplokk, 200 mm
- siseviimistlus (aluskrohv ja siseviimistlus vastavalt sisekujundusprojektile)
VS02
U ≤ 0,14 W/(m²K)
- fassaadikivi (liimitav)
- soojustus – vahtpolüstüreenplaadid, 200 mm
- kandev osa – väikeplokk, 200 mm
- siseviimistlus (aluskrohv ja siseviimistlus vastavalt sisekujundusprojektile)
VS03
U ≤ 0,14 W/(m²K)
- komposiit fassaadiplaat, 8 mm
- kergkarkass / õhkvahe, 240 mm
- soojustus – vahtpolüstüreenplaadid, 200 mm
- kandev osa – väikeplokk, 200 mm
- siseviimistlus (aluskrohv ja siseviimistlus vastavalt sisekujundusprojektile)
Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing Töö nr PR 143/18
Reg. kood: 11151966 Rendimaja ehitusprojekt
MTR reg.nr EEP000617 Valduri kinnistu
Järvevana tee 7b/A korpus, 10132 Tallinn Eelprojekt
Tel/fax 60 70 808 Koostamise aeg: oktoober 2018.a.
E-post:
[email protected]
7
VS04
- komposiit fassaadiplaat, 8 mm
- kergkarkass / õhkvahe, 590 mm
- komposiit fassaadiplaat, 8 mm
VS05
U ≤ 0,14 W/(m²K)
- valtsplekk
- aluslaudis (tihe), 22 mm
- õhkvahe, 25 mm
- soojustus – vahtpolüstüreenplaadid, 200 mm
- kandev osa – väikeplokk, 200 mm
- siseviimistlus (aluskrohv ja siseviimistlus vastavalt sisekujundusprojektile)
VS06
U ≤ 0,14 W/(m²K)
- komposiit fassaadiplaat, 8 mm
- kergkarkass / õhkvahe, 25 mm
- soojustus – vahtpolüstüreenplaadid, 200 mm
- kandev osa – väikeplokk, 200 mm
- siseviimistlus (aluskrohv ja siseviimistlus vastavalt sisekujundusprojektile)
3.6.4 Siseseinad
Kandvad siseseinad laotakse väikeplokkidest 200 mm, ennastkandvad siseseinad laotakse väikeplokkidest
100 mm. Siseviimistluse jaoks on soovitav tellida eraldi projekt. Käesoleva projekti mahus on ruumipindade
tabelis antud üldised soovitused ja märkused. Täpne konstruktiivne lahendus täpsustatakse
konstruktiivse põhiprojektiga.
SS01
- siseviimistlus (aluskrohv ja siseviimistlus vastavalt sisekujundusprojektile)
- kandev osa – väikeplokk, 200 mm
- siseviimistlus (aluskrohv ja siseviimistlus vastavalt sisekujundusprojektile)
SS02
- siseviimistlus (aluskrohv ja siseviimistlus vastavalt sisekujundusprojektile)
- väikeplokk, 100 mm
- siseviimistlus (aluskrohv ja siseviimistlus vastavalt sisekujundusprojektile)
NB! Siseviimistlusmaterjal sõltub ruumi kastutusotstarbest, mis võib olla alljärgnev:
1. värv / tapeet
2. keraamiline plaat koos niiskustõkke ja paigaldusseguga
3. erinevad siseviimistlusplaadid
3.6.5 Vahelaed
Hoonete korruste vahelaed on monteeritavast või monoliitsest raudbetoonpaneelist paksusega 220 mm
(Täpsustatakse konstruktiivse põhiprojektiga). Plaadi peale paigaldatakse 20 mm vahtpolüstüreenplaat ning
selle peale sammumüra isolatsiooniks 30mm jäik mineraalvillast plaat. Isolatsiooni peale valatakse 80mm
betoonplaat, millele paigaldatakse põrandakate. Isolatsiooniplaat peab summutama sammumüra (näit.
Isover FLO). Altpoolt lagi tasandatakse ja viimistletakse. Täpne konstruktiivne lahendus täpsustatakse
konstruktiivse põhiprojektiga.
VL01
- põranda viimistlusmaterjal
- põranda viimistlusmaterjali aluskiht
Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing Töö nr PR 143/18
Reg. kood: 11151966 Rendimaja ehitusprojekt
MTR reg.nr EEP000617 Valduri kinnistu
Järvevana tee 7b/A korpus, 10132 Tallinn Eelprojekt
Tel/fax 60 70 808 Koostamise aeg: oktoober 2018.a.
E-post:
[email protected]
8
- raudbetoonplaat 80 mm
- jäik mineraalvilla plaat, 30 mm
- vahtpolüstüreenplaat, ≥80 kPa, 20 mm
- r/b õõnespaneel või monoliitne r/b plaat, 220 mm
- siseviimistlus (vastavalt sisekujundusprojektile)
VL02
- põranda viimistlusmaterjal
- põranda viimistlusmaterjali aluskiht
- raudbetoonplaat 80 mm
- jäik mineraalvilla plaat, 30 mm
- vahtpolüstüreenplaat, ≥80 kPa, 20 mm
- r/b õõnespaneel või monoliitne r/b plaat, 220 mm
- vahtpolüstüreenplaat, 200 mm
- roovid/õhkvahe, 30 mm
- komposiit fassaadiplaat, 8 mm
3.6.6 Katusekonstruktsioonid
Hoonele on projekteeritud viilkatused, lamekatusega vintskap ja katuseterrass. Viilkatuse konstruktsiooni
kandev osa on puitsarikad 45x195 mm sammuga 600 mm, mille vahele paigaldatakse mineraalvillaplaadid
200 mm, sarikate alla alla paigaldatakse aurutõkkekile, puitroovid 45 mm, mille vahele lisatakse 50 mm
mineraalvillaplaadid ja kipsplaat 13 mm, millele kantakse sisemine pinnaviimistlus vastavalt
sisekujundusprojektile. Sarikate peale paigaldatakse 13 mm tuuletõkkeplaat, piki sarikat distantslatt 50x50
mm sammuga 600 mm, mille peale paigaldatakse mittehingav aluskate, seejärel piki distantslatti distantsliist
25x50 sammuga 600 mm ning pleki alusroovitus risti distantsliistuga 25x100 mm sammuga 200 mm. Räästa
ja harja osas lisada alusroovitus täislaudisena ühe meetri ulatuses. Vintskapi lamekatuse konstruktsioon
tehakse puidust sarikatel. Sarikate vahele paigaldatakse mineraalvilla plaadid, alla aurutõkkekile, puitroovid
45 mm mille vahele lisatakse 50 mm mineraalvillaplaadid ja kipsplaat 13 mm, millele kantakse sisemine
pinnaviimistlus vastavalt sisekujundusprojektiga. Horisontaalse sarikapenni peale tulevad lisa talad 45x195,
mille vahel on mineraalvillaplaadid 200 mm. Selle peal tuuletõkkekangas ning puitklotsid kalde andmiseks
45x45…145 mm, sammuga 600 mm. Puitklotside peale paigaldatakse katusekatte puitlaastust alusplaat
paksusega 22 mm ning katus kaetakse kahe kihilise SBS katusekattega. Käidava katuseterrassi
konstruktsioon tehakse monteeritavast r/b õõnespaneelist või monoliitsest r/b plaadist. Kandva plaadi peale
lisatakse aurutõkkekiht SBS materjalist. Selle peale paigaldatakse kaldega vahtpolüstüreenplaadid
200…300 mm. See järel ehituskile ning r/b plaat 60 mm, mis kaetakse PVC katusekattega. Tellija soovil võib
katuse katta termotöödeldud puidust või puitkomposiidist terrassiplaatidega. Täpne konstruktiivne
lahendus täpsustatakse konstruktiivse põhiprojektiga.
KL01
U ≤ 0,10 W/(m²K)
- plekk katusekate, valts või valtsprofiil
- pleki alusroovitus 25x100 mm, s≤200 mm (vastavalt katusekatte paigaldusjuhendile)
- distantsliist 25x50 mm, s≤600 mm
- katuse aluskate (mittehingav)
- distantsliist 50x50 mm, s≤600 mm
- tuuletõkkeplaat, 13 mm
- puitsarikas 45x245 mm, s≤600 mm / vahel mineraalvill 250 mm
- aurutõkkekile, liitekohad teipida
- puitroov 45x45 mm, s≤600 mm / vahel mineraalvill 50 mm
- kipsplaat, 13 mm
- siseviimistlus (vastavalt sisekujundusprojektile)
KL02
U ≤ 0,09 W/(m²K)
- plekk katusekate, valts või valtsprofiil
Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing Töö nr PR 143/18
Reg. kood: 11151966 Rendimaja ehitusprojekt
MTR reg.nr EEP000617 Valduri kinnistu
Järvevana tee 7b/A korpus, 10132 Tallinn Eelprojekt
Tel/fax 60 70 808 Koostamise aeg: oktoober 2018.a.
E-post:
[email protected]
9
- pleki alusroovitus 25x100 mm, s≤200 mm (vastavalt katusekatte paigaldusjuhendile)
- distantsliist 25x50 mm, s≤600 mm
- katuse aluskate (mittehingav)
- distantsliist 50x50 mm, s≤600 mm
- tuuletõkkeplaat, 13 mm (paigaldada vähemalt 150 mm soojustuse pealispinnast kõrgemale)
- puitsarikas 45x195 mm, s≤600 mm / õhkvahe
- puitpenn 45x195 mm, s≤600 mm / vahel mineraalvill 400 mm
- aurutõkkekile, liitekohad teipida
- puitroov 45x45 mm, s≤600 mm / vahel mineraalvill 50 mm
- kipsplaat, 13 mm
- siseviimistlus (vastavalt sisekujundusprojektile)
KL03
U ≤ 0,09 W/(m²K)
- 2x SBS katusekate
- katusekatte alusplaat, puitlaastplaat, 22 mm
- puitklotsid kalde andmiseks 45x45…145 mm, s≤600 mm (tagada tuulutus)
- tuuletõkkekangas, liitekohad teipida
- puittalad 45x195 mm, s≤600 mm / vahel mineraalvill 200 mm
- puitpenn 45x195 mm, s≤600 mm / vahel mineraalvill 200 mm
- aurutõkkekile, liitekohad teipida
- puitroov 45x45 mm, s≤600 mm / vahel mineraalvill 50 mm
- kipsplaat, 13 mm
- siseviimistlus (vastavalt sisekujundusprojektile)
KL04
U ≤ 0,10 W/(m²K)
- (komposiitpuit terrassiplaat)
- PVC katusekate
- r/b plaat, 60 mm
- ehituskile, liidete ülekate 200 mm
- IKO enertherm ALU, kaldu lõigatud, 200…300 mm
- aurutõke (SBS)
- r/b õõnespaneel või monoliitne r/b plaat, 220 mm
- siseviimistlus (vastavalt sisekujundusprojektile)
3.6.7 Trepid
Välistrepid ehitatakse monoliitsest raudbetoonist, mille pealispind karestatakse libisemis- ja
ilmastikukindlamaks. Karedusaste peab vastama välispiiretes olevate treppide karedusastmele. Hoone
sisetrepp on pinnasele toetuv terasest kandetalaga või r/b trepp, mis on kaetud puiduga (viimistlus
täpsustatakse sisearhitektuurses osas edasise projekteerimise käigus). Trepi valem 2H+B jääb vahemikku
60…65cm.
3.6.8 Kamin ja korstnad
Kamin ehitatakse kergkonstruktsioonil (metallist südamik ja kergkonstruktsioonil kest). Kamina metallist
ühenduslõõri ning kolde osade, mis kuumenevad hõõguvpunaseks ohutuskujad põlevmaterjalideni on
külgsuunas ja allapoole 100 cm ning ülespoole 120 cm. Külgmisi ohutuskujasid võib vähendada 50 %
ühekordsel ja 75% kahekordsel kerget kaitseekraani kasutades. Puhastamiseks vajalikud tahmaluugid
paigaldatakse püstlõõri jalamisse ja lõõride käänukohtadesse nii, et suits ei põrkaks otse neisse. Luukide
alumine serv jääb põlevmaterjalist põrandast vähemalt 500 mm kõrgemale. Luukide ette jäetakse vähemalt
600 mm vaba ruumi. Väiksemaks tahmaluugi suuruseks on 65x130 mm. Kaminakorsten on
metallmoodulkorsten mis peab vastama CE normidele. Hoone korstna suitsugaasi temperatuuritaluvus on
T-600 °C. Kui korstent kasutatakse kuivades tingimustes ja kõrgetel temp. peab kaugus põlevmaterjalist
olema 100 mm. Korsten ulatub üle katuse harja vähemalt 80 cm. Moodulkorstna paigaldamisel tuleb järgida
korstna tootjapoolseid juhendeid ja ettekirjutusi! (juhul, kui tootjapoolses paigaldusjuhendis tuleohutuskujade
Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing Töö nr PR 143/18
Reg. kood: 11151966 Rendimaja ehitusprojekt
MTR reg.nr EEP000617 Valduri kinnistu
Järvevana tee 7b/A korpus, 10132 Tallinn Eelprojekt
Tel/fax 60 70 808 Koostamise aeg: oktoober 2018.a.
E-post:
[email protected]
10
kohta informatsioon puudub, tuleb lähtuda ja aluseks võtta kehtivad tuleohutusnõuded ja tehnilised
erinormid.)
3.6.9 Aknad
Seletuskirjas on käsitletud akende üldpõhimõtteid. Täpsem avatäidete spetsifikatsioon koostatakse edasise
projekteerimise käigus.
Akende üldine iseloomustus ja tehnilised näitajad aknatüüpide järgi:
- Hoone aknad ja rõduuksed eluruumide ja nendega võrdsustatud ruumide osas on projekteeritud 3x
klaaspaketiga puitalumiiniumraamis aknad, sisemine ja välimine klaas selektiivklaas. Akna soojusjuhtivus
on UW≤0,84 W/m2K, päikesekiirguse läbivuse koefitsient g=0,4 (lõunapoolsete ruumide akendel g=0,3) ja
helipidavus R`w≥32dB.
- Akende projekteerimisel on arvestatud, et igas (elu-) ruumis peab olema vähemalt üks aken avatav ruumi
tuulutamiseks.
- Projekteerimisel on arvestatud, et erandjuhul kui aken moodustab enam kui 50% välispiirde pinnast, tuleb
akna nõutavaks heliisolatsiooni suuruseks võtta välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
- Nõuded akendele (klass A3): õhuläbilaskvus - klass 4
veepidavus - 7a
vastupanu tuulekoormusele - C2
- Paigaldusel kasutada aurutõkketeipi (kasutada süsteemset lahendust)
3.6.10 Välisuksed
Seletuskirjas on käsitletud uste üldpõhimõtteid. Täpsem avatäidete spetsifikatsioon koostatakse põhiprojekti
staadiumis. Uste üldine iseloomustus ja tehnilised näitajad uksetüüpide järgi:
- Hoone peauks on mitteavaneva valgusakna ja framuugiga metalluks - profiili toon: väljast - RAL 7010
(tumehall, matt), seest - RAL 9010 (valge). Lävepakk: roostevaba teras, harjatud, minim. kõrgus.
Uksehinged: tootekesksed, tsingitud. Käepide: erikujundusega terastoru (roostevaba matt). Uksesulgur:
Valnes VAL T836V AB SI, roostevaba matt. Uks varustada piirajaga. Uksesulused peavad vastama
evakuatsioonipääsu nõuetele. Lukustus lahendatakse eraldi lukustusprojektiga.
3.6.11 Varikatused
Peasissepääsu kohal oleva varikatuse moodustab konsoolne teise korruse hoonemaht. Varikatuse
kandekonstruktsiooni moodustab monoliitne r/b plaat. Plaadi külge ehitatakse puidust või terasest karkass
varikatuse kuju andmiseks ning soojustatakse plaadi alt ja küljelt. Karkassi külge kinnitatakse alt ja küljelt
komposiitfassaadiplaat 8 mm. Fassaadiplaadile tagada tuulutus minimaalselt 25mm õhkvahega.
3.7 Insenervarustus
3.7.1 Üldosa
Hoone kõik insenervõrkude lahendused projekteeritakse eraldi projektidega.
Liitumine elektri ja sidega kavandatakse krundist põhja poolt Kauksi-Vasknarva tee äärest. Kõik vajalikud
ühendused ja liitumislepingud on sõlmitud või sõlmitakse. Veevarustus saadakse kohalikust enda kinnistule
rajatavast puurkaevust ning reovesi juhitakse lokaalsesse vabrikuvalmidusega klaasplastist
kogumismahutisse.
3.7.2 Vee- ja kanalisatsioonivarustus, kütte- ja ventilatsioonisüsteemid
Koostatud on eraldi ’’VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON, KÜTE JA VENTILATSIOON’’ projekt.
Töö nr-ga 5218 Koostaja on T. Viljus, Taviko OÜ
Veevarustus- Hoone tarbeveega varustamine on ettenähtud projekteeritava puurkaevu baasil. Puurkaevu
osa lahendatakse eraldi projektiga. Kinnistusisene veetorustik tuleb rajada De 32PE materjalist ning liited
teha elektrikeevisliitmikena kuni veemõõdusõlmeni.
Kanalisatsioon- Projekteeritavale hoonele on ettenähtud üks kanalisatsiooni väljaviik. Paigaldatakse
kinnistusisesed kanalisatsioonitorustikud De110PVC SN8 kuni projekteeritava kogumismahutini. Hoone
Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing Töö nr PR 143/18
Reg. kood: 11151966 Rendimaja ehitusprojekt
MTR reg.nr EEP000617 Valduri kinnistu
Järvevana tee 7b/A korpus, 10132 Tallinn Eelprojekt
Tel/fax 60 70 808 Koostamise aeg: oktoober 2018.a.
E-post:
[email protected]
11
reoveed kanaliseeritakse lokaalsesse sertifitseeritud kogumismahutisse 10m3. Mahuti varustada
ületäitumise alarmiga. Mahuti paigaldada vastavalt tootjapoolsele paigaldusjuhendile.
Küte- Hoone soojakulu kütteks on ~7,0 kW. Hoone kütmine toimub vesipõrandakütte baasil. Põranda
küttevee arvutuslikud temperatuurid põrandakontuuris on 40/35 °C. Põrandaküttetorustikud ja kollektor
paigaldada vastavalt tootjapoolsetele juhistele. Küttekollektorid paigaldada I korruse tehnoruumi ja II korruse
duširuumi. Hoone soojusvarustuseks on projekteeritud inverterkompressoriga õhk-vesi soojuspump SP1 (nt.
NIBE F2120-12 (välisosa) + VVM310 (siseosa).
Ventilatsioon- Hoonele on ettenähtud soojustagastusega ventilatsioon, mille temperatuuri suhtarv on
vähemalt 0.8, SFP mitte suurem kui 2,0 kW/m3/s. Ruumide sissepuhe toimub kaminasaalist ja
magamistubadest. Hoone väljatõmme toimub köögist, WC-st, pesuruumidest, esikust. Lisaks paigaldatakse
pliidi kohale kubu (väljatõmme -50 l/s). Pliidikubu peab olema varustatud rasvafiltriga. Heitõhk juhtida välja
läbi katuse. Hoone üldventilatsiooniks kasutada rootorsoojusvahetiga nt. Komfovent ventilatsiooniagregaati.
3.7.3 Elekter ja nõrkvool
Koostatud on eraldi ’’Tugev- ja nõrkvoolu projekt välisvõrkudega’’. Töö nr-ga 1835, koostaja T.
Kivisaar Goelro OÜ.
Liitumiskilbi kinnistu piirile projekteerib ja paigaldab võrguettevõte. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi
ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Liin tuleb markeerida aadressiga liitumispunktis. Liitumiskilbist
hoone peakilbini paigaldada maakaabel AXPK 4G16 hoone valdaja kulul. Liitumiskilbi installatsiooni- ja
ühendustöid on lubatud teostada ainult võrguvaldaja poolt väljastatud tööloa alusel. Hoone peakilp
paigaldatakse hoone tehnilise ruumi seinale.
3.8 Heakord, haljastus ja jäätmekäitlus
3.8.1 Olemasolev olukord
Kinnistu on hoonestamata, valdavas osas loodusliku rohumaa ja männimetsaga kaetud. Krundi lõunapoolsel
piiril on Peipsi järve põhjakalda liivane rand ning luited Kinnistu on olemasolevalt aedadega piiramata.
Juurdepääs kinnistule on põhjast Kauksi-Vasknarva teelt.
3.8.2 Kavandatav lahendus
Käesoleva projekti mahus on antud üldised soovitused ja vältimatud nõuded.
Krunt kujundatakse ilu- ja puhkeaiaks, taastatakse murukate peale ehitustöid. Kinnistul olev kõrghaljastus
säilitatakse maksimaalses võimalikus mahus. Ehitustegevuse alla jääv kõrghaljastus likvideeritakse.
Säilitatavale kõrghaljastusele nähakse ette ehitusaegsed kaitsemeetmed. Hoone ees olevatesse
istutuskastidesse on ette nähtud püsikud. Hoone esise ja perspektiivse kergliiklustee vahele on kavandatud
kõrghaljastust Asendiplaani joonisel näidatud kohtadesse (joonise nr AS-4-02). Projekt ei näe täpseid liike
ette, vaid jätab vabad käed kinnistu omanikele. Taimed peavad looduslikult sobima ümbruskonna
kõrghaljastusega ja olema Eesti puukoolist kättesaadavad, vastupidavad ja vajama vähe hooldust.
Istutuse üldised nõuded:
Kasutada ainult Eestis või lähiriikides kasvatatud istikuid. Kaugemalt toodud taim peab olema talvitunud
Eestis vähemalt kaks talve. Puittaimele tuleb luua sobivad kasvutingimused vähemalt 20 aastaks.
Üldised kvaliteedi- ja miinimumnõuded istikutele on:
- peavad olema liigi-, sordi- või vormiehtsad;
- istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigi-, sordi- või vormitüüpilised;
- istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud;
- juured peavad juurekaelalt kasvama ühtlaselt ja eri suundadesse.
Nõuded põõsastele :
- Oksad peavad hargnema liigi-, sordi- või vormiomaselt kas juurekaelast või sellest kuni 10 cm
kõrguselt.
- Põõsa kõrgust mõõdetakse juurekaelast või substraadist kuni okste (ladva) tipuni.
Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing Töö nr PR 143/18
Reg. kood: 11151966 Rendimaja ehitusprojekt
MTR reg.nr EEP000617 Valduri kinnistu
Järvevana tee 7b/A korpus, 10132 Tallinn Eelprojekt
Tel/fax 60 70 808 Koostamise aeg: oktoober 2018.a.
E-post:
[email protected]
12
Puu istikutel ei tohi olla: oksalõikehaavasid, mille läbimõõt on suurem kui 1/3 tüve läbimõõdust;
kahvelharusid; tüvest liiga lähestikku väljuvaid oksi; väikese väljumisnurgaga oksi; tüve ja sellest väljuvate
põhiokste vahel sissekasvanud koort; tüve- ja koorevigastusi, kuivanud oksi, külmakahjustusi ega
kemikaalidega töötlemisest tekkinud kahjustusi; taimekasvu pärssivaid kahjureid ja haigusi; keerdjuuri.
Ehitustööaegsed kaitsemeetmed kõrghaljastusele:
- Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega,
rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.
- Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri
ajutise piirdeaiaga.
- Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas
käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m.
- Tehnovõrkude paigaldamist segavate alla 4cm läbimõõduga puujuured lõigatakse läbi sirgelt terava
lõikevahendiga.
- Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise
vältimiseks.
- Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab
pinnase tihenemise.
Sissesõidutee ja parkimisala kaetakse asfaltkattega ja äärekividega. Käiguteed ümber hoone rajatakse
betoonkivist ning ääristatakse kõnnitee äärekividega. Autode ja jalakäijatele mittemõeldud alad kaetakse
murupindadega. Pindade eksplikatsioone käsitletakse edasise projekteerimise käigus. Haljastustööde
kvaliteet peab vastama MaaRYL2000 p.17 nõuetele. Kolme auto parkimine on lahendatud omal kinnistul
õuealal.
Maapind vahetult hoone ümber tõstetakse kõrgemaks, et tagada sademevete äravool. Sademeveed
immutatakse ümbritsevasse pinnasesse omal kinnistul, sademevete juhtimine naaberkinnistutele on
keelatud. Käesoleva projektiga kinnistule piirdeid ei kavandata. Prügikonteiner on ettenähtud betoonkivi
kattega platsil. Prügikonteineri paiknemine on antud arhitektuursel asendiplaanil (vt. joonis 'Asendiplaan' AR-
4-02) Jäätmekäitlus on korraldatud vastavalt kehtivale Alajõe piirkonna jäätmehoolduseeskirjale, millega on
reguleeritud tekkivate eriliigiliste jäätmete kogumine, sorteerimine, taaskasutamine, vedu ja käitlemine.
Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada jäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Keelatud on
jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. Eraldi kogutud aia ja haljastu
biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta. Kinnisel
territooriumil tekkivad aia ja haljastu biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. Lahtine
kompostiaun peab paiknema vähemalt 5 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
3.8.3 Ehitusjäätmete käitlemine
Ehitusjäätmete käitlemise aluseks on Alajõe piirkonna jäätmehoolduseeskiri, millega on sätestatud ehitus- ja
lammutustöödel tekkivate jäätmete, s.h saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnase (edaspidi ehitusjäätmed)
käitlemise nõuded Alutaguse valla haldusterritooriumil Alajõe piirkonnas.
Ehitamise käigus tekib jäätmeid alla 10 m3.
Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded
Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide
jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid) ning väljaveetav pinnas, mis
tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde
tegemiseks ei kasutata. Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks
esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Tekkinud
ehitusjäätmed taaskasutatakse kohapeal või taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides
mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid ei tohi üle anda vedamiseks,
kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks isikule, kellel puudub asjakohane jäätmeluba või kes ei ole
ehitusjäätmete jäätmevedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja
kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel
Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing Töö nr PR 143/18
Reg. kood: 11151966 Rendimaja ehitusprojekt
MTR reg.nr EEP000617 Valduri kinnistu
Järvevana tee 7b/A korpus, 10132 Tallinn Eelprojekt
Tel/fax 60 70 808 Koostamise aeg: oktoober 2018.a.
E-post:
[email protected]
13
Ehitusjäätmete nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise
omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele
on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja
omanik, kinnistu omanik või hoonestusõiguse omaja. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised
õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
- rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
- korraldama ehitusjäätmete taaskasutamise või andma ehitusjäätmed käitlemiseks üle asjakohast
jäätmeluba ja vajadusel ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale või jäätmekäitlejana registreeritud
isikule;
- rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
- võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või
laadimisel jäätmeveokitele või nende kohapeal taaskasutamisel, eeltoodud eesmärgil teostama
objektilt väljuva veoki rataste pesu või sisse- ja väljasõidutee killutamist (kõvakatte rajamist) kogu
ehitustegevuse perioodil;
- valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna kogumismahutite paigutamiseks;
- kooskõlastama vallavalitsusega kogumismahutite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele
ning parklatesse või parkidesse ja haljasaladele;
- tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
- teavitama oma töötajaid vallas kehtivatest jäätmehoolduse ja ehitusjäätmete käitlemise nõuetest.
Ehituse tavajäätmete käitlemine
Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Mahutid peavad olema tähistatud vastavalt
kogutavatele jäätmeliikidele. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest.
Tekkekohal tuleb liigiti koguda järgmised mitteohtlikud ehitusjäätmed:
- puit;
- kiletamata paber ja kartong;
- metall (eraldi must- ja värviline metall);
- mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
- raudbetoon- ja betoondetailid;
- tõrva mittesisaldav asfalt;
- kiled;
- muud jäätmed.
Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult
ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle asjakohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb
selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete suuremas ulatuses taaskasutamise.
Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides
asjakohase jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole
võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks
eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on
suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja
betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). Saastumata pinnast või sortimisel ülejäänud mineraalsete
püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult
vallavalitsusega. Saastumata pinnast võib kinnistu valdaja kasutada väljaspool oma kinnistut kooskõlas
maapõueseadusega. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada võimalusel samal ehitusel
haljastamiseks. Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende
taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult projekti alusel kinnistu
omaniku ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti ja eelsorditud ehituskive
ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat.
Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide
taaskasutamiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas
taaskasutada ehituskivide ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastava
jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks
üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmetena.
Ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda üle
purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ei ole võimalik, siis
tuleb jäätmed üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta. Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või
anda puiduhakke valmistamiseks üle asjakohast luba omavale isikule.
Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing Töö nr PR 143/18
Reg. kood: 11151966 Rendimaja ehitusprojekt
MTR reg.nr EEP000617 Valduri kinnistu
Järvevana tee 7b/A korpus, 10132 Tallinn Eelprojekt
Tel/fax 60 70 808 Koostamise aeg: oktoober 2018.a.
E-post:
[email protected]
14
Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju
tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed on jäätmed, mis
komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla
ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale.
Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: asbesti sisaldavad jäätmed nagu eterniit, asbesttsementplaadid,
asbesttsementtorud, isolatsiooni- materjalid jne; värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi
taara ja nendega immutatud materjalid; naftaprodukte sisaldavad jäätmed nagu tõrvapapp, immutatud
isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt; saastunud pinnas.
Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis
on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks
kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab
nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale
jäätmekäitlejale. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid,
lakid, lahustid ja liimid. Vedelad ohtlikud jäätmed ja nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt
märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega
kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja –tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad
jäätmed tuleb kõrvaldada asjakohast luba omavas jäätmekäitluskohas. Saastunud pinnast võib kohapeal
käidelda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav jäätmekäitleja projekti ja vallavalitsuse kooskõlastuse alusel.
3.9 Tuleohutus
3.9.1 Kasutatud normdokumentide loetelu:
- 01.07.2015. a. Tuleohutusseadus (kehtiv redaktsioon),
- Siseministri 30.03.2017 a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele”
- EVS 812:2-2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“
- EVS 812:3-2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“
- EVS 812:6-2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“
- EVS 812:7-2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“
- EVS 919:2013 „Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid“
3.9.2 Hoone üldandmed, tuleohutusklass, kasutusviis ja -otstarve
- Arvestuslik inimeste arv hoones ja tõenäoliselt võimalik maksimaalne hoones viibivate inimeste arv:
TP-3 II kasutusviisiga 2-korruselises hoones on lubatud maksimaalselt 10 kohta
- Korruste arv: 2
- Hoone kõrgus: 7,5 m
- Hoone kasutamisotstarve: Muu lühi- ja pikaajalise majutuse hoone (12129)
- Hoone kasutusviis: II
- Hoone tuleohutusklass: TP 3
3.9.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted
- Tuleohutuskujad: Kõrvalolevaid hooneid pole. Tagatud on nõuetekohased tuleohutuskujad.
- Eripõlemiskoormus hoones: ≤600 MJ/m².
- Hoone jäigastavate ja kandekonstruktsioonide tulepüsivused: nõuded puuduvad
- Tuletõkkesektsioonid ja nende tulepüsivus: Määruse nr. 17 kohaselt ei ole hoones
tuletõkkesektsioonide moodustamine nõutav.
- Suitsueemaldus: Suitsueemaldus toimub läbi käsitsi avatavate akende ja rõduuste – lahendusviis 1 ja
käivitustase 1 vastavalt EVS 919:2013.
3.9.4 Tuletundlikkus
- Sisepindade tuletundlikkus: Seinad ja laed üldiselt – vähemalt Ds2,d2; Põrandad üldiselt – nõudeid ei
esitata. Tehniliste ruumide seinad ja lagi – B-s1,d0; Katlaruumi põrand – A2FL-s1.
- Välisseina, välisseina välispinna ja õhutuspilu välis- ja sisepinna nõutud tuletundlikkus:
Soojustussüsteem – D,d0; Välisseina välispind – D,d2; Õhutuspilu välispind – D,d2; Õhutuspilu
sisepind – nõudeid ei esitata.
Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing Töö nr PR 143/18
Reg. kood: 11151966 Rendimaja ehitusprojekt
MTR reg.nr EEP000617 Valduri kinnistu
Järvevana tee 7b/A korpus, 10132 Tallinn Eelprojekt
Tel/fax 60 70 808 Koostamise aeg: oktoober 2018.a.
E-post:
[email protected]
15
- Katusekatte klass: BROOF(t2).
- Rõdu- ning terrassipõranda konstruktsioonile tuletundlikkus: kuni kahekorruselises hoones Dfl‑s2;
3.9.5 Evakuatsioon
- Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus: Evakuatsiooniks on välisuks. Evakueeruvate inimeste arv –
alla 10; väljumistee maksimaalpikkus ei ületa 30 m. Uksed on komplekteeritud seestpoolt lingiga
avatava ning väljastpoolt võtmega suletava evakuatsioonilukuga mis on seestpoolt ilma
lisaseadmeteta avatavad.
- Hädaväljapääsud: Hädaväljapääsudeks on avatavad aknad ja rõduuksed, mille valgusava kõrgus on
vähemalt 600 mm ja laius 500 mm ning kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500 mm. Üldiselt on
hädaväljapääsude juurde võimalik päästetehnikaga ligi pääseda.
- Pääs katusele: Pääs katusele toimub teisaldatava redeli kaudu.
3.9.6 Tuleohutuspaigaldised
- Tuleohutusabinõud hoones: Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur peab olema kuni kümne
majutuskohaga II kasutusviisiga hoone igas majutusruumis, kusjuures autonoomne
tulekahjusignalisatsiooniandur ühendatakse elektrisüsteemi ja varustatakse varutoitega või
paigaldatakse autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur, mille aku eluiga on vähemalt viis aastat.
Sealjuures peab autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduri häiresignaali teavitus olema tagatud
kogu hoones.
- Tulekustutite minimaalselt vajalik hulk on: üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti iga
200 m2 kohta, kuid vähemalt kaks kustutit igale korrusele. Korrusel võib olla üks vähemalt 6 kg
tulekustutusaine massiga tulekustuti juhul, kui selle korruse pindala on alla 50 m2
3.9.7 Tehnosüsteemide tuleohutus
- Ventilatsiooni– ja kütteseadmete tuleohutus: Hoone ventilatsioon on lahendatud soojustagastusega
sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemiga. Ventilatsiooniseade paigaldatakse tehnoruumi.
- Hoonet köetakse maasoojuspumbaga alla 25 kW.
- Kamin ehitatakse kergkonstruktsioonil (metallist südamik ja kergkonstruktsioonil kest). Kamina
metallist ühenduslõõri ning kolde osade, mis kuumenevad hõõguvpunaseks ohutuskujad
põlevmaterjalideni on külgsuunas ja allapoole 100 cm ning ülespoole 120 cm. Külgmisi ohutuskujasid
võib vähendada 50 % ühekordsel ja 75% kahekordsel kerget kaitseekraani kasutades. Puhastamiseks
vajalikud tahmaluugid paigaldatakse püstlõõri jalamisse ja lõõride käänukohtadesse nii, et suits ei
põrkaks otse neisse. Luukide alumine serv jääb põlevmaterjalist põrandast vähemalt 500 mm
kõrgemale. Luukide ette jäetakse vähemalt 600 mm vaba ruumi. Väiksemaks tahmaluugi suuruseks
on 65x130 mm. Kaminakorsten on metallmoodulkorsten mis peab vastama CE normidele. Hoone
korstna suitsugaasi temperatuuritaluvus on T 600 °C. Kui korstent kasutatakse kuivades tingimustes ja
kõrgetel temp. peab kaugus põlevmaterjalist olema 100 mm. Korsten ulatub üle katuse harja vähemalt
80 cm. Moodulkorstna paigaldamisel tuleb järgida korstna tootjapoolseid juhendeid ja ettekirjutusi!
(juhul, kui tootjapoolses paigaldusjuhendis tuleohutuskujade kohta informatsioon puudub, tuleb
lähtuda ja aluseks võtta kehtivad tuleohutusnõuded ja tehnilised erinormid.)
- Uksega küttekollete ohutuskuja küttekolde ees paiknevate põlevamaterjalist põranda kohta:
Põrand kaitstakse kas tihedalt põranda ja küttekoldega liituva metall-lehega või põlevmaterjalist
põrandakate asendatakse mittepõlevaga. Uksega küttekolde puhul on kaitstav ala vähemalt 10 cm
uksest kummalegi poole ning vähemalt 40 cm selle ees. Lahtise küttekolde kohal ulatub ohutuskuja
vähemalt 15 cm kolde ava külgedele ja 75 cm selle kolde esiservast mõõdetuna
- Küttekolde (kamin ja selle ühenduslõõr) ohutuskujad põlevmaterjalideni:
Kamin on eraldiseisev kergkamin. Kamina metallist ühenduslõõri ning kolde osade, mis kuumenevad
hõõguvpunaseks ohutuskujad põlevmaterjalideni on külgsuunas ja allapoole 100 cm ning ülepoole
120 cm. Külgmisi ohutuskujasid võib vähendada 50 % ühekordsel ja 75% kahekordsel kerget
kaitseekraani kasutades. Puhastamiseks vajalikud tahmaluugid paigaldatakse püstlõõri jalamisse ja
lõõride käänukohtadesse nii, et suits ei põrkaks otse neisse. Luukide alumine serv jääb
põlevmaterjalist põrandast vähemalt 500 mm kõrgemale. Luukide ette jäetakse vähemalt 600 mm
vaba ruumi. Väiksemaks tahmaluugi suuruseks on 65x130 mm.
- Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke konstruktsioonidest: Määruse nr. 17 kohaselt ei ole hoones
tuletõkkesektsioonide moodustamine nõutav, seega puuduvad ka läbiviigud tuletõkke
Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing Töö nr PR 143/18
Reg. kood: 11151966 Rendimaja ehitusprojekt
MTR reg.nr EEP000617 Valduri kinnistu
Järvevana tee 7b/A korpus, 10132 Tallinn Eelprojekt
Tel/fax 60 70 808 Koostamise aeg: oktoober 2018.a.
E-post:
[email protected]
16
konstruktsioonidest. Ventilatsiooni- ja kütteseadmete tuleohutus on käsitletud vastavate eriosade
projektides. Ventilatsioonisüsteem ja kommunikatsioonide läbiviigud lahendatakse nii, et see ei
tekitaks täiendavat tuleohtu ja tulelevikut ning arvestaks asjakohaseid standardeid ja nõuded.
- Ventilatsiooniseadmed tulekahju korral: Tulekahjusignalisatsiooni tööle rakendumisel
ventilatsiooniagregaat seiskub automaatselt. Kui ventilatsiooniseade on häire korral seiskunud, siis
uuesti tööle panna võib selle vaid manuaalselt.
3.9.8 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ja väline tulekustutusvesi
- Tuletõrjepääsud: Päästetehnika juurdepääsud hooneni on tagatud põhjast Kauksi-Vasknarva teelt.
Hoonesse – läbi uste.
- Väline tuletõrjeveevarustus: Vastavalt EVS 812-6:2012 p 5.3 tabel 1 ühe tulekahju normvooluhulk on
10l/s 3h vältel. Alajõe valla üldplaneeringu järgi asub lähim tuletõrje veevõtukoht Uusküla külas
Uusküla oja kaldal ca 1,4 km kaugusel Valduri maaüksusest kirde pool. Valduri maaüksusest 35
meetri kaugusele jääb Monacho maaüksus (katastritunnus 12201:001:0312), mille suhtes on
kehtestatud Alajõe Vallavolikogu 12.06.2014 otsusega nr 50 detailplaneering. Monacho maaüksuse
detailplaneeringu kohaselt lahendatakse ala tuletõrjevee varustus rajatava tuletõrje veevõtutiigiga,
milles on aastaringselt vähemalt 108 m3 vett. Nimetatud tiik varustatakse standardile EVS 812-6:2012
Osa 6: Tuletõrje veevarustus vastava veevõtukaevuga. Monacho maaüksuse tuletõrje veevõtutiik on
kantud ka Alajõe valla üldplaneeringu joonisele, millest tehtud väljavõte on antud detailplaneeringu
lisas. Tuletõrje veevõtukohtadele peab olema tagatud vaba juurdepääs ja veevõtu võimalus
aastaringselt. Lisan ka väljavõtte DP- joonisest ning situatsiooniskeemile on märgitud planeeritava
tiigi asukoht. NB! Tuletõrje veevõtukoht peab olema välja ehitatud selleks ajaks, kui majutushoonele
taotletakse kasutusluba. Vastasel juhul tuleb hoone omanikul endal veevarustus lahendada, vastavalt
standardile EVS 812-6:2012.
3.10 Energiatõhusus
Projektile on koostatud energiatõhususe miinimumnõuetele vastav energiamärgis arvutuslikul meetodil.
Energiaarvutus on tehtud arvutustarkvaraga, mis on valideeritud asjakohasele standardile või metoodikale.
Tarkvara võimaldab kasutada Eesti energiaarvutuste baasaasta kliima parameetreid. Arvutuse tulemusel on
saadud hoone summaarne energiakasutus hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja
elektriseadmete kasutamiseks standardkasutusel, mis energiatõhususarvu saamiseks on energiakandjate
kaalumisteguritega läbi korrutatud. Energiatõhususarv on antud hoone köetava pinna ruutmeetri kohta.
Ehitatava hoone energiatõhususarv ei tohi ärihoones ületada 210 kWh/(m2a). Märgise väljaandja kinnitab, et
projekteeritud hoone vastab energiatõhususe miinimumnõuetele (Majandus- ja taristuministri 01.01.2019
määrus nr 63 ,,Hoone energiatõhususe miinimumnõuded’’)
3.11 Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve
Töövõtja peab juhinduma alljärgnevatest töödokumentidest:
- tööde teostamise ja vastuvõtu eeskirjad
- antud ehitustööde seletuskiri
- ehituslikud tööjoonised ja standardid
- eriosade (töö)joonised
- projekteerija poolt töö käigus antud lisajoonised ja –seletused
- tellija kirjalikud ja suulised juhised
- tellija esindaja kirjalikud ja suulised juhised (ehituse tehniline järelevalve)
- Töövõtja, saades töödokumentatsiooni, on kohustatud seda võrdlema teiste asjasse puutuvate
jooniste ja dokumentidega ning otsekohe teatama tellijale võimalikest vastuoludest ja vigadest.
Ehitustööde teostamine - Juhul kui erilepetes ei ole teisiti määratud, kuuluvad töövõttu kõik töölepingus
määratletud tööd, nende teostamiseks vajalikud ehitusmaterjalid, tooted ja mehhanismid, kohustused ja
õigused. Samuti kuuluvad töövõttu ka need tööd ja kohustused, mida ei ole töölepingus eraldi mainitud, kuid
mis on ehitustraditsioone ja –tavasid silmas pidades vajalikud õnnestunud tulemuse saavutamiseks, samuti
mis kuuluvad tootja paigaldusjuhistesse ning mida näevad ette kehtivad normid. Juhul, kui
töödokumentatsioonis puudub selgitus materjali, montaaži või paigalduse kohta, tuleb juhinduda kehtivatest
normidest, tootja kirjeldustest ja üldiselt kasutusel olevatest töömeetoditest. Enne tööde alustamist peab
töövõtja veenduma, et töid saab teostada vastavalt eelpoolloetletud dokumentidele. Töövõtja peab esitama
Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing Töö nr PR 143/18
Reg. kood: 11151966 Rendimaja ehitusprojekt
MTR reg.nr EEP000617 Valduri kinnistu
Järvevana tee 7b/A korpus, 10132 Tallinn Eelprojekt
Tel/fax 60 70 808 Koostamise aeg: oktoober 2018.a.
E-post:
[email protected]
17
tellijale omapoolse garantiiaja antud objekti ehitustöödele üldiselt ning vajadusel üksikutele tööliikidele ja
seadmetele ning toodetele eraldi. Elektri-, veevarustuse- ja kanalisatsiooni süsteemi teostamise kohta
koostatakse kaetud tööde aktid. Vundamendi horisontaal- ja vertikaalsidumise vastavust projektile
kontrollitakse enne ehitustegevuse jätkumist, koostatakse vastav akt.
Ehitusmaterjalid ja tooted - Kõik ehitusmaterjalid peavad olema varustatud saatelehe või valmistaja
kaaskirjaga, mis tõestavad nende vastavust tellitud materjalidele, nad peavad olema terved, markeeritud,
kvaliteetsed ja vastama neile esitatud nõuetele ja normidele. Töövõtja võib tellija nõusolekul vahetada
materjale ja tooteid tingimusel, et nende kvaliteet ja tugevusomadused ei ole halvemad projektis
ettekirjutatuist. Kahtluse korral on töövõtjal õigus pöörduda projekteerija poole vastavate asenduste
kooskõlastamiseks. Kõik kasutatavad viimistlusmaterjalid peavad olema heaks kiidetud EV Keskkonna
ministeeriumi (Tervisekaitsetalituse) poolt.
3.12 Hoone ja kinnistu tehnilised näitajad
Kinnistu tehnilised andmed
Krundi pindala 2255 m2
Krundi sihtotstarve Ä 100%
Krundil projekteeritud hoone täisehitus 4,9%
Parkimiskohtade arv 3 krundil
Krundi haljastuse protsent 84,4%
Projekteeritav hoone Detailplaneeringuga määratud
Ehitisealune pind 109,6 m2 ≤ 110 m2
Korruselisus 2 ≤2
Hoone kõrgus 7,5 m ≤ 7,5 m
Hoone laius 10,1 m
Hoone pikkus 15,2 m
Katuse kalle hoone põhimahul 30°; 40° 30°-45°
Proj. Hoonete arv 1 1
Hoone tulepüsivusklass TP3 TP3
Ehitise suletud brutopind 176,7 m2
Ehitise suletud netopind 132,4 m2
Mitteeluruumide pind 127,6 m2
Tehnopind 4,8 m2
Ehitise maht 600 m3
3.13 Ruumide eksplikatsioon
Ruumi nr. Ruum Pind Seinad Põrand Lagi
Esimene korrus (75,9 m²)
101 Esik 4,1 Värv Keraamiline plaat Värv
102 Tehnoruum/Panipaik 4,8 Värv Keraamiline plaat Värv
Värv / Keraamiline
103 WC 1,9 Keraamiline plaat Värv / ripplagi
plaat
Värv / Keraamiline
104 Vannituba 6,2 Keraamiline plaat Värv / ripplagi
plaat
Köök / Söögituba /
105 36,3 Värv Puitparkett Värv
Trepihall
106 Kaminasaal 22,6 Värv Puitparkett Värv
Teine korrus (56,5 m²)
201 Hall 3,2 Värv Puitparkett Värv
Värv / Keraamiline
202 Duširuum 4,6 Keraamiline plaat Värv / ripplagi
plaat
203 Tuba 11,5 Värv Puitparkett Värv
204 Tuba 12,1 Värv Puitparkett Värv
205 Tuba 14,0 Värv Puitparkett Värv
Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing Töö nr PR 143/18
Reg. kood: 11151966 Rendimaja ehitusprojekt
MTR reg.nr EEP000617 Valduri kinnistu
Järvevana tee 7b/A korpus, 10132 Tallinn Eelprojekt
Tel/fax 60 70 808 Koostamise aeg: oktoober 2018.a.
E-post:
[email protected]
18
206 Tuba 11,1 Värv Puitparkett Värv
Netopind: 132,4 m²
Koostas: volitatud arhitekt Aigar Roht
Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing Töö nr PR 143/18
Reg. kood: 11151966 Rendimaja ehitusprojekt
MTR reg.nr EEP000617 Valduri kinnistu
Järvevana tee 7b/A korpus, 10132 Tallinn Eelprojekt
Tel/fax 60 70 808 Koostamise aeg: oktoober 2018.a.
E-post:
[email protected]
KRUNDI HOONETE EKSPLIKATSIOON TINGMÄRGID
ehitisealune neto- korruse-
Nr Nimetus Reg kood maht m³ Märkused
pind m² pind m² lisus
1 rendimaja 109,6 132,4 600 1 projekteeritav
PROJEKTEERITAVA ELAMU DET.PLANEERINGUGA
TEHNILISED ANDMED MÄÄRATUD
6
4.8 EHITISEALUNE PIND 109,6 m² (4,9%) 110 m² (≤4,9%)
1 9.2
5.1 POS 1
KORRUSELISUS 2 ≤2
HOONE KÕRGUS MAAPINNAST 7,5 m ≤7,5m A
KATUSE KALLE 30°; 40° 30°-45°
PROJ. HOONETE ARV 1 1
m HOONE TULEPÜSIVUSKLASS TP3
120 TP3
rk 7x
m nu
skol EHITISE SULETUD BRUTOPIND 176,7 m²
ta v u
Nä h
EHITISE SULETUD NETOPIND 132,4 m²
MITTEELURUUMIDE PIND 127,6 m²
TEHNOPIND 4,8 m²
120 m EHITISE MAHT 600 m³
olmnurk 7x
34.20
Nähtavusk
KRUNDI TEHNILISED NÄITAJAD
23.8
34.30
KINNISTU PINDALA 2254,7 m²
KINNISTU SIHTOTSTARVE Ä 100 %
29.2
34.40
P3
35.7
KRUNDIL PROJEKT. HOONE TÄISEHITUS % 4,9 %
34.50
ast
HOONE EHITISEALUNE PIND 109,6 m2
ja serv
1 õidura
27.4
34.60
30 m s PARKIMISKOHTADE ARV 3 krundil
2
34.7 2 KRUNDI HALJASTUSE PROTSENT 84,4%
0
3 P3
11.8
34.80
E
2
N
7.0
1
POS 1 34.80 35.00
E ±0.00=35.20 B
0 H=7,5 PERSPEKTIVNE PUURKAEV
4.4
.8
34
(Lahendatakse eraldi projektina) W
7.0
3
3 4.70 A E
15.2
7 4
0
8
.7
34
B 5
4.0
4.4
6
A 4.0
10.1
S 1
e
amis
10
1.9 34.60 2
end 1.8 5.5
i väh
önd 5 6
uvö iirist 3
keel p 1 2
itus 0m vee
a eh 0
Kald anek 1 34.50
4
p
ette
5
6
7
8
KOMMUNIKATSIOONID
OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOON
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
OLEMASOLEV KÕRGEPINGEKAABEL
Alutaguse Vallavalitsus Teie 12.03.2020
[email protected]
Tartu mnt 56 Meie 23.03.2020 nr 15-2/20/12916-2
Iisaku alevik, Alutaguse vald, 41101,
Ida-Viru maakond
Nõusolek Alutaguse vallas Uuskülas Valduri
kinnistul riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest kõrvale kaldumiseks
Esitasite Maanteeametile ehitusloa menetluses (Ehitusloa taotlus nr 1911271/01976, menetlus nr
171121) EhS § 42 lg 7 p 1 alusel kooskõlastamiseks Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas
Uuskülas Valduri kinnistule (katastritunnus 12201:001:0289) kavandatava elamu ehitusloa eelnõu.
Kinnistu paikneb osaliselt riigitee nr 13111 Kauksi-Vasknarva (edaspidi riigitee 1311) km 4,090-
4,110 kaitsevööndis. Ehitusloa aluseks on ehitusprojekt („Rendimaja ehitusprojekt“, PR 143/18 ).
Projektis kavandatakse rendimaja, mahasõidu, sideühenduse, elektrivarustuse, vee- ja
kanalisatsioonitorustiku ning mahuti ehitust.
Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivast EhS § 70 lg 2 p 2
tulenevast piirangust kõrvalekaldumiseks vastavalt Arhitektuuribüroo Korrus OÜ ; eelprojekt töö
nr 143/18 „Rendimaja ehitusprojekt“
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. Palume lisada haldusakti kõrvaltingimus, mis lubab elamu ja selle eriosade ehitamiseks
ehituslubade väljastamist alles siis, kui on välja ehitatud nõuetekohane mahasõit riigiteelt.
Ilma mahasõiduta ei ole võimalik hoone ehitusprojekti ellu viia ohutult ja riigiteed
kahjustamata.
2. Oleme Estvia OÜ koostatud põhiprojekti „Valduri kinnistu mahasõit „ töö nr T20-009 üle
vaadanud ning valmis sõlmima huvitatud osapoolega ristumiskoha ehitamise lepingu.
Lepingu sõlmimiseks Maanteeametiga palume esitada aadressile
[email protected] vabas
vormis avaldus.
3. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed
või selle korrakohast kasutamist..
4. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama
kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu
ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse
nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud
nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta.
5. Materjalide veod korraldada kinnistu juurdepääsutee kaudu.
6. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.
Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne
riigiteele sõitmist.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Käesolev nõusolek kehtib kaks aastat väljastamise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
Lisa 1. Ehitusluba 1912271/11184 (eelnõu)
Lisa 2. Asendiplaan
Lisa 3. Seletuskiri
Herkki Rõõm
5219446
[email protected]
2 (2)