KORRALDUS
23.03.2020 nr 1-3/20/043
Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 77
Kuressaare-Sääre km 11,226-21,150 Mändjala-
Läätsa rekonstrueerimise ehitusprojekti
koostamiseks
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1. Asjaolud
Maanteeamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee nr 77 Kuressaare-Sääre
km 11,226-21,150 Mändjala-Läätsa lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks
ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.
Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee nr 77 Kuressaare-Sääre km 11,226-
21,150 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 34801:008:0168,
72101:001:0913, 72101:002:0639) Saare maakonnas Saaremaa vallas Mändjala, Keskranna,
Järve, Tehumardi, Üübike, Läätsa, Imara külades ning Salme alevikus.
Projekteerimistingimused on kooskõlas Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi
ühisplaneeringu ning Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringuga, milles menetluse
esemeks olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas asukohas.
Projekti eesmärk on olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning
muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, vete
äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt) ning vajalikes ulatustes jalgratta-
ja jalgteede rajamist, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi
kandevõimet.
1.2. Menetluse käik
Maanteeamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud
menetluse eseme kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.
Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele,
kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega EhS 31
lõige 4 punkti 1 alusel.
2
Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud
asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31
lõige 4 punkti 2 alusel.
Maanteeamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on
muu hulgas kaasatud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud ning asutused ja isikud, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi
või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.
Vastavalt EhS § 31 lg 6, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul
kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist,
loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või
eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada.
Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning
Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.
Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid
projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks
pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.
2. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, Maanteeameti
põhimääruse §14 lõike 1 punkti 3 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a
määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“:
3. OTSUS
1. Anda projekteerimistingimused riigitee nr 77 Kuressaare–Sääre km 11,226-21,150
Mändjala-Läätsa lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse
lisale 1.
2. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldada Maanteeameti kodulehel.
3. Projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada projekteerimistingimuste
menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele.
4. RAKENDUSSÄTTED
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide
esitamisega Maanteeametisse (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Urm
juhataja
taristu arendamise osakond
3
Lisad:
Lisa 1. Projekteerimistingimused riigitee nr 77 Kuressaare–Sääre km 11,226-21,150 Mändjala-
Läätsa
Lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
Lisa 3. Asukoha skeem
Lisa 1 Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 77
Kuressaare-Sääre km 11,226-21,150 Mändjala-Läätsa lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti
koostamiseks“
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
Riigitee nr 77 Kuressaare–Sääre km 11,226-21,150 Mändjala-Läätsa lõigu
rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks
1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS
Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine
Kasutamise otstarve: avalikult kasutatav riigitee
2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA
2.1.Asutus: Maanteeamet
2.2.Asutuse registrikood: 70001490
2.3.Ametniku nimi: Andres Urm
2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu arendamise osakonna juhataja
3. TAOTLUSE ANDMED
3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel
3.2. Alus: Teehoiukava
Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on
haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2
4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED
4.1.Katastritunnus*: 34801:008:0168, 7210:001:0913, 72101:002:0639,
72101:001:0919, 72101:001:0962, 72101:002:0641
4.2.Koha-aadress: Saare maakond Saaremaa vald (Mändjala, Keskranna,
Järve, Tehumardi, Üübike, Läätsa ja Imara külad ning
Salme alevik)
*Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastritunnus. Projektlahenduse
koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest
kinnistutest. Täiendava teemaa vajadus on näidatud Krundijaotuskava joonistel.
5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU, PÕHJENDUSED JA
LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED
5.1.Üldised
5.1.1. Projekti eesmärk Olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab
tee katendi ning muldkeha remonti (sh bussipeatused,
olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused,
teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid,
liikluskorraldusvahendite asendamine jmt) ning vajalikes
ulatustes jalgratta- ja jalgteede rajamist, et tõsta
liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi
kandevõimet.
5.1.2. Projektkiirus 90 km/h, põhjendatud juhtudel madalam. Asulas 50
km/h.
5.1.3. Projekteerimise lähtetase rahuldav
5.1.4. Sõiduradade arv 2
5.1.5. Ristlõige Sõiduradade laiuse valikul lähtuda „Riigiteede
liikluskorralduse juhise“ 3. osa punktist 1
5.2.Ristumiskohad (sh mahasõidud)
5.2.1. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike teede ristmike
rekonstrueerimine.
5.2.2. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima
arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
5.2.3. Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude remont vastavalt
mahasõidu tüüplahendustele. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada.
5.3.Bussipeatused
5.3.1. Koostöös kohaliku omavalitsuse ja ühistranspordi keskusega täpsustada
bussipeatuste asukohad.
5.3.2. Rekonstrueeritavasse lõiku sobilikud bussipeatuse tüübid selgitada välja vastavalt
juhendile „Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted“ ning
majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“
lisa „Maanteede projekteerimisnormide“ p 5.2.13 toodud põhimõtetele.
5.3.3. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).
5.3.4. Vajadusel näha ette olemasolevate ootepaviljonide ümbertõstmine.
5.4.Jalgratta- ja jalgteed (kergliiklusteed)
5.4.1. Projekteerida jalgratta- ja jalgtee riigitee km 18,18-18,60.
5.4.2. Salme alevikku jalgratta- ja jalgtee kavandamisel lähtuda Eesti Standardist EVS
843:2016 „Linnatänavad“.
5.4.3. Jalgratta- ja jalgtee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel kitsam.
5.4.4. Projekti koostamisel arvestada riigitee ääres paikneva olemasoleva jalgratta- ja
jalgteega ning Klotoid OÜ tööga nr 220518 „Saaremaa vald Salme-Läätsa
kergliiklustee“.
5.4.5. Rekonstrueeritava riigitee kokkuviimiseks olemasoleva jalgratta- ja jalgteega
kavandada vajadusel jalgratta- ja jalgtee ümberehitus.
5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms)
5.5.1. Projekteeritavas lõigus km 18,238 Salme asulas asub binokkeltruup, mille
ümberehituseks on 2014. aastal valminud tehniline projekt. Ümberehituse projekt
tuleb viia vastavusse projekteerimise hetkel kehtivate normide ja standarditega,
vajadusel muutes või täiendades olemasolevat projektlahendust.
5.5.2. Rajatise elueaks arvestada 100 aastat.
5.6.Teevalgustus
5.6.1. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva
valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.
5.6.2. Valgustus kavandada vastavalt „Riigimaanteede valgustamise juhisele“.
5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused
5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.
5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt, sh kraavide eelvoolude
puhastamine, sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel
kinnistutel.
5.7.3. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui
perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded.
Info kitsenduste kohta on kättesaadav Maa-ameti Geoportaali Kitsenduste kaardirakenduselt
http://geoportaal.maaamet.ee/est/.
5.8.1. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse
projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad
projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise
alustamist Maanteeametiga.
5.8.2. Arvestada piirangute ja kitsenduste osas pädevate asutuste või isikute poolt esitatud
asjakohaste nõuetega, mis on esitatud Maanteeameti korralduse
„Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 77 Kuressaare–Sääre km 11,226-
21,150 Mändjala-Läätsa rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ Lisas 2
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.
5.8.3. Juhul kui projektiga kavandatakse geodeetiliste märkide teisaldamist,
rekonstrueerimist või tegevusi geodeetiliste märkide kaitsevööndis, arvestada Maa-
ameti 16.03.2020 kirjas nr 6-3/20/2784-2 toodud tingimustega.
5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Haljastuse kavandamisel lähtutakse Maanteeameti kodulehel olevast juhisest „Kasutus- ja
hooldusjuhendi koostamise põhimõtted.
5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS
☒ Geodeetilised uurimustööd Vähemalt 25 m tee teljest mõlemale poole.
Mõõdistus peab olema piisav, et projektlahendust
koostada ja hinnata.
☒ Geotehnilised uuringud Põhiprojekti mahus
5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD
☒ Liiklusprognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada
ristmike läbilaskvust ja määrata
teenindustaset ning katte arvutamiseks
vajalikku koormussagedust.
5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS
☒ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist
eelhindamine
☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist
☐ Ei kohaldu
Koostas: Anni Luht, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht
Lisa 2
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. ARVAMUSED
1.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse
nr osas
1 Saaremaa - *
Vallavalitsus
2 Riigimetsa - *
Majandamise Keskus
* Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja
pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).
1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk Kinnisasja Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud
nr nimi tunnus arvamuse osas
1 Tammemetsa 34801:008:0332 Sain kirja, et on võimalik avaldada arvamust Selgitus:
projekteerimistingimuste eelnõu osas. Oman Maanteeametile teadaolevalt ei ole skeemil
kinnistut katastritunnusega 34801:008:0332. näidatud asukohas riigiteel truupi olnud.
Mille kohta täpsemalt saab arvamust avaldada? Eeldatavasti on kinnistu veerežiim muutunud
Mure siis selline, et kas seekord rajatakse ka kohaliku omavalitsuse poolt riigitee äärde
kraavid tee äärde, kuna on kunagi kinnistu äärest rajatud jalgratta- ja jalgteega seoses.
jooksnud kraav otse mereni, aga hetke seisuga on Projekteerimistingimuste punkt 5.7.2 kohaselt
see tee poolt ära lõigatud. Kas tulevikus on tuleb projektis tagada vete piki- ja põiksuunaline
võimalik kinnistult võimalik vesi ära juhtida jälle äravool teemaalt, sh kraavide eelvoolude
mõõda antud kraavi? Lisasin ka puhastamine, sh vajadusel kraavide eelvoolud,
maanteeameti pildi kus antud kraav on. mis asuvad teega piirnevatel kinnistutel.
Lisa 2
Otsus:
Vete ärajuhtimise lahendused selguvad
projekteerimisel. Tõenäoliselt riigitee katetelt ja
muldkehast vete ärajuhtimiseks antud piirkonnas
ei osutu uue truubi projekteerimine vajalikuks.
2 Veepargi 34801:008:0616 Palun paigaldada Veepargi kinnistu mahasõidu Selgitus:
lõigule ohtuspeegel, mille kaudu on võimalik Veepargi kinnistuga külgnevale alale on
kinnitustult autoga väljudes näha kergliiklusteel piirdeaed rajatud jalgratta- ja jalgtee ehitamisega
liiklejaid. seoses. Maanteeamet on jalgratta- ja jalgtee
Ratturite, rulluisutajate ja jooksjale märkmaine projekti kooskõlastanud 20.06.16 kirjaga nr 15-
on nende liikumiskiiruse tõttu keeruline. Sõites 2/16-00038/176. Kooskõlastatud
küll üliaegselt värast välja on siiski tekkinud projektlahendus Veepargi kinnistuga külgnevas
ohtlikke olukordi, kus kergliiklusteel viibijad ei lõigus näeb jalgratta- ja jalgtee äärde piirdeaia
ole autot märganud ja „komistanud” auto peale. rajamise. Asendiplaanil on täpsustatud piirde
Autojuhina näen kergliiklusteel liiklejaid kui auto tüüpi (tüüp 2). Seletuskirjas on kirjeldatud, et
kapot on väravst väljas, seega on auto juba tüüp 2 puhul on tegemist poolringprofiiliga
poolensiti kergliiklustee peal. sügavimmutatud lattaiaga ning illustratiivselt
Vastav ohutuspeelgel, mis võimaldab näha lisatud pilt.
kergliiklusteel liiklejaid, aitab vältida õnnetusi.
Loodan,et ettepanek viiakse ellu.
Lisa 2
Jalgratta- ja jalgtee äärde rajatud piirdeaed erineb
Maanteeameti poolt kooskõlastatud lahendusest
ning ei taga ristumiskohal majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee
projekteerimise normid“ lisas „Maanteede
projekteerimisnormid“ sätestatud nähtavuse
tagamise nõudeid.
Nähtavuskolmnurk on ala, kus ei tohi paikneda
nähtavust piiravaid takistusi. Soome
juhendmaterjalis „Jalakäijate ja jalgrattateede
projekteerimine“ ptk 6.2 pilt 73 kohaselt tuleb
rahuldaval tasemel jalgratta- ja jalgtee ning
Lisa 2
sõidutee ristumiskohal tagada nähtavuskolmnurk
parameetritega 10x10 m.
Otsus:
Ettepanekuga paigaldada liikluspeegel mitte
arvestada. Ristumiskohal nähtavuskolmnurga
tagamiseks tuleb kinnistu omanikul nihutada
piirdeaed nähtavuskolmnurga alast välja või
säilitada olemasolevas asukohas muutes
vähemalt nähtavuskolmnurga ulatuses piirde
tüüpi vastavalt Maanteeameti poolt
kooskõlastatud jalgratta- ja jalgtee
projektlahendusele.
3 Taru 72101:001:0452 Oleme nõus kavandis toodud Selgitus:
projekteerimistingimustega, kuid soovime enne Projekti eesmärgi realiseerimiseks eeldatavasti ei
ehitusloa väljastamist tutvuda ka kaasne ehitustööde teostamist Taru kinnistul.
ehitusprojektiga. Ehitusprojektiga soovime Projektis nähakse ette mahasõitude remont
tutvuda, kuna osa rekonstrueeritavast alast vastavalt projekteerimistingimuste punktile
paikneb meie kinnistul. Meid huvitab ka 5.2.3.
sissesõidu tee ja kinnistuga külgneva Bussipeatuste lahendus selgitatakse
bussipeatuse lahendus. Ehitusprojekti projekteerimisel vastavalt
koostamisel tuleb välistada tee-maa sadevee projekteerimistingimuste punktidele 5.3.1-5.3.4.
valgumine meie kinnistule. Otsus:
1. Projekti koostamisel leida lahendus, mis
välistab teemaalt sademevete valgumise Taru
kinnistule.
2. Projekt esitada ehitusloa menetluses kinnistu
omanikule arvamuse avaldamiseks.
Lisa 2
4 Sõrve mnt 10 72101:002:0190 EhS § 31 lõike 4 p 2 ja lõike 5 kohaselt esitame Selgitus:
omapoolsed märkused-ettepanekud: Maanteeametile teadaolevalt on Saaremaa
1. Sõrve mnt 10 (katastritunnus 72101:002:0190) Vallavalitsus Sõrve mnt 10 ja 12 kinnistute
ja Sõrve mnt 12 (katastritunnus 72101:002:0509) arendustegevusega seoses 14.05.2019
kinnistute omanikuna teavitame Teid asjaolust, et väljastanud projekteerimistingimused nr
nimetatud kinnistutele kehtestatud 1911802/03077, mis näevad ette kaupluse hoone
detailplaneering on Saaremaa Vallavolikogu püstitamise Sõrve mnt 12 maaüksusele.
06.11.2019 otsusega nr 78 tunnistatud kehtetuks. Projekteerimistingimustele on lisatud
Sellega seoses palume: eskiisprojekt, millelt nähtub, et juurdepääs
1.1. Sõrve mnt 10 kinnistu osas säilitada kõnesolevatele kinnistutele on perspektiivselt
olemasolev mahasõit; kavas lahendada riigitee nr 77 km 18,60 asuva
1.2. Sõrve mnt 12 (elamumaa) osas näha ette ristumiskoha kaudu.
eraldi mahasõit kinnistule (hoovialale).
Viimasest tulenevalt teeme ettepaneku muuta
projekteerimistingimuste eelnõu p 5.2.3. jättes
välja nimetatud punkti teine lause: “Täiendavaid
mahasõite projektiga mitte kavandada”.
2. Sõrve mnt 2 (katastritunnus 72101:002:0170)
kinnistu volitatud esindajana Saaremaa
Vallavalituse poolt 18.02.2020 korraldusega nr 2-
3/339 algatatud Sõrve mnt 2, Salme alevik
detailplaneeringu koostamisel, palume eelnõu p
5.2.3 kohaselt projekteerida meie kinnistuga Maanteeamet on projekteerimistingimuste
piirneva olemasoleva Töökoja tee2/2 eelnõu kooskõlastanud 04.04.2019 kirjaga nr 15-
(katastritunnus 72101:002:0699) mahasõidu 2/19/16046-2, kus on mh esitatud nõuded riigitee
remont vastavalt mahasõidu tüüplahendusele, km 18,60 asuva ristumiskoha
säilitades tänane vaba pääs Töökoja tänavale. rekonstrueerimiseks. Maanteeametile
Palume eeltooduga Riigitee nr 77 Kuressaare- teadaolevalt ei ole projekteerimistingimusi
Sääre km 11,226-21,150 Mändjala-Läätsa lõigu kehtetuks tunnistatud.
rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamisel Riikliku teeregistri andmetel Sõrve mnt 12
arvestada. kinnistul riigiteel eraldiseisvat mahasõitu ei ole.
Lisa 2
Otsus:
1.Projektis säilitatakse riigitee km 18,60 asuv
olemasolev ristumiskoht.
2. Ettepanekuga näha Sõrve mnt 12 kinnistule
ette eraldi mahasõit ning jätta välja
projekteerimistingimuste punktis 5.2.3 toodud
tingimuse “Täiendavaid mahasõite projektiga
mitte kavandada”, mitte arvestada. Sõrve mnt 12
kinnistule arendustegevuse kavandamisel on
võimalik juurdepääs tagada riigitee km 18,60
asuva ristumiskoha kaudu läbi Sõrve mnt 10
kinnistu.
3. Projekteerimistingimuste punkt 5.2.3 alusel
kavandada projektis Töökoja tee ristumiskoha
remont vastavalt mahasõidu tüüplahendusele.
5 Sõrve mnt 12 72101:002:0509 EhS § 31 lõike 4 p 2 ja lõike 5 kohaselt esitame Selgitus:
omapoolsed märkused-ettepanekud: Maanteeametile teadaolevalt on Saaremaa
1. Sõrve mnt 10 (katastritunnus 72101:002:0190) Vallavalitsus Sõrve mnt 10 ja 12 kinnistute
ja Sõrve mnt 12 (katastritunnus 72101:002:0509) arendustegevusega seoses 14.05.2019
kinnistute omanikuna teavitame Teid asjaolust, et väljastanud projekteerimistingimused nr
nimetatud kinnistutele kehtestatud 1911802/03077, mis näevad ette kaupluse hoone
detailplaneering on Saaremaa Vallavolikogu püstitamise Sõrve mnt 12 maaüksusele.
06.11.2019 otsusega nr 78 tunnistatud kehtetuks. Projekteerimistingimustele on lisatud
Sellega seoses palume: eskiisprojekt, millelt nähtub, et juurdepääs
1.1. Sõrve mnt 10 kinnistu osas säilitada kõnesolevatele kinnistutele on perspektiivselt
olemasolev mahasõit; kavas lahendada riigitee nr 77 km 18,60 asuva
1.2. Sõrve mnt 12 (elamumaa) osas näha ette ristumiskoha kaudu.
eraldi mahasõit kinnistule (hoovialale).
Viimasest tulenevalt teeme ettepaneku muuta
projekteerimistingimuste eelnõu p 5.2.3. jättes
Lisa 2
välja nimetatud punkti teine lause: “Täiendavaid
mahasõite projektiga mitte kavandada”.
2. Sõrve mnt 2 (katastritunnus 72101:002:0170)
kinnistu volitatud esindajana Saaremaa
Vallavalituse poolt 18.02.2020 korraldusega nr 2-
3/339 algatatud Sõrve mnt 2, Salme alevik
detailplaneeringu koostamisel, palume eelnõu p
5.2.3 kohaselt projekteerida meie kinnistuga
piirneva olemasoleva Töökoja tee2/2
(katastritunnus 72101:002:0699) mahasõidu
remont vastavalt mahasõidu tüüplahendusele, Maanteeamet on projekteerimistingimuste
säilitades tänane vaba pääs Töökoja tänavale. eelnõu kooskõlastanud 04.04.2019 kirjaga nr 15-
Palume eeltooduga Riigitee nr 77 Kuressaare- 2/19/16046-2, kus on mh esitatud nõuded riigitee
Sääre km 11,226-21,150 Mändjala-Läätsa lõigu km 18,60 asuva ristumiskoha
rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamisel rekonstrueerimiseks. Maanteeametile
arvestada. teadaolevalt ei ole projekteerimistingimusi
kehtetuks tunnistatud.
Riikliku teeregistri andmetel Sõrve mnt 12
kinnistul riigiteel eraldiseisvat mahasõitu ei ole.
Otsus:
1.Projektis säilitatakse riigitee km 18,60 asuv
olemasolev ristumiskoht.
2. Ettepanekuga näha Sõrve mnt 12 kinnistule
ette eraldi mahasõit ning jätta välja
projekteerimistingimuste punktis 5.2.3 toodud
tingimuse “Täiendavaid mahasõite projektiga
mitte kavandada”, mitte arvestada. Sõrve mnt 12
kinnistule arendustegevuse kavandamisel on
võimalik juurdepääs tagada riigitee km 18,60
asuva ristumiskoha kaudu läbi Sõrve mnt 10
kinnistu.
Lisa 2
3. Projekteerimistingimuste punkt 5.2.3 alusel
kavandada projektis Töökoja tee ristumiskoha
remont vastavalt mahasõidu tüüplahendusele.
6 Sõrve mnt 14 72101:002:0448 Projekteerimistingimuste eelnõus on lause : Selgitus:
*Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava Juhul kui projekti koostamisel tekib maavajadus,
riigitee katastritunnus. Projektlahenduse koostatakse projekteerimistingimuste punkt 4.1
koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava alusel krundijaotuskava, milles näidatakse ära
teemaa omandamine teega piirnevatest kavandatav äralõige ning projektlahendus
kinnistutest. Täiendava teemaa vajadus on kinnistuga piirneval lõigul. Sellisel juhul
näidatud Krundijaotuskava joonistel. kaasatakse kinnistu omanik maade omandamise
Kust ma leian krundijaotuskava joonised või protsessi ning ehitusloa menetlusse.
tegelikult huvitab kas Sõrve mnt.14 Salme alevis
kinnistult soovite saada lisamaad? Kui jah siis
millises ulatuses?
7 Sõrve mnt 22 72101:002:0327 Olen Saaremaa vallas, Salme alevis, kinnistu Otsus:
Sõrve mnt 22 omanik. Seoses nimetatud maantee Sademevete sh truupide lahendus selgitatakse
rekonstrueerimisega on mul mõned ettepanekud projekteerimise käigus.
ja probleemid, mis projekteerimise ja ehitamise
käigus meie jaoks oleks vaja ära lahendada.
Praegu on juba aastaid kestnud probleem, et
suurte veokite (nt. metsaveokid) ülesõit
olemasolevast truubist (asub Sõrve mnt ja Viiase
tee ristumise lähedal) raputab tugevasti meie
maja. Igal aastal pean kuidagi sättima maja
välisust, et see normaalselt liiguks ja sulguks.
Tundub, et tee põhi truubi kohal on õhuke ja tee
on muutunud ebatasaseks vajumise tõttu. Paar
aastat tagasi kutsusime teie spetsialistid ka
kohale. Kohapeal veendusid nemadki, et
probleem on olemas. Mingil määral isegi freesiti
teed natuke tasasemaks, aga palju paremaks asi ei
Lisa 2
muutunud. Meie jaoks oleks ideaalne lahendus
see, kui tee rekonstrueerimise käigus ehitataks
uus truup Viiase teest Sõrve poole. See ei peaks
ju keeruline olema.(21. sajand ju). Seeoleks väga
vajalik ka selle pärast, et kinnistult meist Sõrve
poole voolab poole suveni seisev vesi vahtult
enne ristumist maanteega Viiase tee alt läbi truubi
meie krundi nurka ja sealt eelpool kirjutatud
truubi kaudu mere poole. See seisev vesi on ära
rikkunud meie salvkaevu vee nii et see juba
haiseb. Õnneks on meil kasutada alevi
tsentraalvesi. Kogu selle probleemi on tekitanud
maanteest mere poole kunagi rajatud tuletõrje
veevõtu tiik. Selle ülevool, mis peaks reguleerima
tiigi veetaset, on umbes ja pinnase vee taseme
määrabki tiigi vee tase. Loodame teie mõistvale
suhtumisele, ehk saavad meie mured ka siis
lahenduse.
8 Sõrve mnt 40 72101:002:0632 Saadan kinnituse et sain kätte Riigitee nr 77 Selgitus:
Kuressaare-Sääre km 11,226-21,150 Mändjala- Maanteeamet on hinnanud Sõrve mnt 40 ja 42
Läätsa rekonstrueerimise ehitusprojekti kinnistute piiril asuva mahasõidu nihutamise
koostamise projekteerimistingimused. võimalikkust ning jõudnud seisukohale, et
On ka paar soovi seoses sellega, aga ei oska mahasõidu nihutamine ei anna soovitud
digidoci faile lisada. Ehk piisab sellest kui tulemust, sest kinnistu sisene tee on piiritletud
kirjutan siia: alleega, mida eeldatavasti ei soovita likvideerida.
Soovime asendada olemasoleva drenaaži kaevu Arvestades Sõrve mnt 42 kinnistul asuva
ära voolu toru mis on tee all 2.2m sügavusel uue sademeveekaevu lähedust mahasõidule võib
kinnise toruga. Soovitati ka magistraal kraavi, Maanteeameti hinnangul mahasõidu
mis aga tundub ebapraktiline olevat arvestades nihutamisega kaasneda ka sademeveekaevu
torude sügavust. ümbertõstmise vajadus. Kuna projekti eesmärgi
Soov on ka nihutada teelt mahasõitu, mis asub realiseerimiseks ei ole kaevu ümbertõstmine
praegu Sõrve Maantee 40 (Katastriüksuse tunnus:
Lisa 2
72101:002:0632) ja Sõrve Maantee 42 vajalik, ei lahendata käesoleva projektiga
(Katastriüksuse tunnus: 72101:002:0396) piiril, kinnistu siseste tehnovõrkude ümberehitamist.
et see ei oleks täpselt piiri peal. Kuna meie, Sõrve Otsus:
Maantee 40, seda teed ei kasuta, siis soovitavalt 1. Maanteeamet teostab riigitee transpordimaa
Sõrve Maantee 42 kinnistu peale, kuna nemad ulatuses drenaažitoru seisukorra välja
kasutavad seda. selgitamiseks täiendavad uuringud ning
põhjendatud vajadusel nähakse ette
transpordimaa ulatuses drenaažitoru
väljavahetamine.
2. Mahasõit säilitada olemasolevas asukohas.
9 Sõrve mnt 42 72101:002:0396 Seoses riigitee nr.77 projekteerimistingimustega Otsus:
annan teada, et minu kinnistult Sõrve mnt 42 Maanteeamet teostab riigitee transpordimaa
Salme alevikus läbib riigiteed drenaažitoru mis ulatuses drenaažitoru seisukorra välja
vajab rekonstrueerimist. selgitamiseks täiendavad uuringud ning
põhjendatud vajadusel nähakse ette
transpordimaa ulatuses drenaažitoru
väljavahetamine.
10 Sõrve mnt 44 72101:002:0397 Vastavalt minule edastatud dokumentidele, Otsus:
"Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 77 1. Projekteerimistingimuste punkti 5.2.3 alusel
Kuressaare-Sääre km 11,226-21,150 Mändjala- näha Sõrve mnt 44 kinnistul ette mahasõidu
Läätsa rekonstrueerimise ehitusprojekti remont vastavalt tüüplahendusele.
koostamiseks", soovime: 2. Maanteeamet teostab riigitee transpordimaa
1. Mahasõidu asfalteerimist Sõrve mnt 44 ulatuses drenaažitoru seisukorra välja
kinnistule. selgitamiseks täiendavad uuringud ning
2. Võimalusel tee remondi käigus uuendada põhjendatud vajadusel nähakse ette
maantee alt läbi jooksva põhjaveedrenaažitoru transpordimaa ulatuses drenaažitoru
uuendamist. Sõrve mnt 44 põhjavee drenaaž väljavahetamine.
jookseb maantee ääres olevasse drenaažikaevu
(asub naaberkinnistul Sõrve mnt 42) ja sealt edasi
maantee alt läbi kraavi.
Lisa 2
11 Teeääre 72101:002:0080 Võiks rajada müra takistava rajatise Teeääre Selgitus:
kinnistu piirile. 1. Maanteeameti tegevused normatiive ületava
Kiiruspiirang peaks olema Teeääre kinnistu müra vähendamisel järgneva viie aasta
juures 50km/h. jooksul on seatud tegevuskavas „Välisõhus
Vajalik turvaline valgustatud jalakäijate leviva müra vähendamise tegevuskava
ülekäigukoht. maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni
Säilitada Kala bussipeatuse juures olev vana tee sõiduki aastas 2019-2024“ (leitav
lõik. https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-
valisohk/valisohus-leviva-mura-
vahendamise-tegevuskava-
maanteeloikudes-mida). Tegevuskavaga on
hõlmatud maanteelõigud, mida kasutab üle
8200 sõiduki ööpäevas (s.o üle kolme
miljoni sõiduki aastas 2014.aasta põhjal)
ning põhineb „Välisõhus leviva müra
vähendamise tegevuskava maanteelõikudes,
mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas
2019-2024“. Esmatähtsad parandamist
vajavad olukorrad on tegevuskavas esitatud
prioriteetsuse järjekorras. Vastavalt sellele
toimub nende realiseerimine. Riigitee nr 77
Mändjala-Läätsa vahelisel lõigul on 2019. a
andmetel liiklussagedus 1170-1653 a/ööp
ning eeltoodust lähtuvalt müratõkkeid
kõnesoleva rekonstrueerimisprojektiga ei
rajata.
2. Maanteeamet on seisukohal, et piirkonnas
välja kujunenud liikluskeskkond ning
ümbritsev keskkond kiiruspiirangu 50 km/h
kehtestamist ei toeta. Liikluskeskkonnale
mittevastav kiirusepiirang loob täiendavaid
liiklusohte, mistõttu projektiga Teeääre
Lisa 2
kinnistuga külgneval lõigus kiiruspiirangut
ei muudeta.
3. Riigiteele valgustuse rajamise vajadus
selgitatakse vastavalt juhendile
“Riigimaanteede valgustamise juhisele”.
Nimetatud juhendi alusel ei ole kõnesolevale
ületuskohale valgustuse rajamine
põhjendatud.
OOtsus:
1. Müratõkkeseinu projektiga ei kavandata.
2. Teeääre kinnistuga külgnevas lõigus
kiirusrežiimi projektiga ei muudeta.
3. Ületuskohale valgustust ei projekteerita.
4. Projektis säilitada Kala tee ja Truksi tee
vaheline nn vana tee lõik.
12 Kala tee 72101:002:0855 Kiiruspiirang peaks olema Kala tee juures 50 Selgitus:
km/ h. 1. Maanteeamet on seisukohal, et piirkonnas
Vajalik turvaline valgustatud jalakäijate välja kujunenud liikluskeskkond ning
ülekäigukoht. ümbritsev keskkond kiiruspiirangu 50 km/h
Säilitada Kala bussipeatuse juures olev vana tee kehtestamist ei toeta. Liikluskeskkonnale
lõik. mittevastav kiirusepiirang loob täiendavaid
liiklusohte, mistõttu projektiga Kala teega
külgnevas lõigus kiiruspiirangut ei muudeta.
2. Riigiteele valgustuse rajamise vajadus
selgitatakse vastavalt juhendile
“Riigimaanteede valgustamise juhisele”.
Nimetatud juhendi alusel ei ole kõnesolevale
ületuskohale valgustuse rajamine
põhjendatud.
Otsus:
1. Teeääre kinnistuga külgnevas lõigus
kiirusrežiimi projektiga mitte muuta.
Lisa 2
2. Ületuskohale valgustust ei projekteerita.
3. Projektis säilitada Kala tee ja Truksi tee
vaheline nn vana tee lõik.
13 Annevälja 72101:002:0578 Maanteeamet võib kinnistutel Annevälja 72101 Selgitus:
:002:0578 ja Õnneranna 72101:001:0785 teha Projekti eesmärgi realiseerimiseks eeldatavasti ei
tõid ainult selles ulatuses, mis Eesti Riigi kaasne ehitustööde teostamine Annevälja ja
seadused Maanteeametile ette näevad. Kõik Õnneranna kinnistutel. Projektiga kavandatav
muud tööd laiemas ulatuses (jalgratta kergtee) jalgratta- ja jalgtee nimetatud kinnistuteni ei
rajamine nendel 2 üleval antud kinnistutel ulatu.
minuga koheselt kooskõlastada. Kindlasti ka kõik Otsus:
ehitusjäätmed ja võsa raiumise jäätmed koheselt Juhul kui projekteerimise käigus selgub vajadus
koristada ehitustööde lõppemisel nendel 2 üleval tööde teostamiseks Annevälja ja Õnneranna
nimetatud kinnistul. Kõik tööd mis minu eramaad kinnistutel, kaasata kinnistu omanik ehitusloa
puudutava minuga kooskõlastada. Minu õigustest menetlusse.
palun kinni pidada.
14 Kadaka 71401:001:0228 25 m tee teljest tehakse geodeetilisi uuringuid?
Selgitus:
Mida see reaalsuses tähendab? Maanteeameti esindaja on 26.02.2020. a
Kas on plaanis pikendada kergliiklusteed, misselgitanud, et geodeetilised uuringud on nn
ehitati Salmest Läätsani sügisel? maamõõtmine, mille tulemusena valmib
Kas midagi on plaanis teha Kadaka krundi maa geodeetiline alusplaan, millele projektlahendust
peal? koostama hakatakse.
Praeguses etapis ei ole ette näha, et projekti
eesmärgi realiseerimiseks on vajalik tööde
teostamine Kadaka kinnistul.
Otsus:
Juhul kui projekteerimise käigus selgub vajadus
tööde teostamiseks Kadaka kinnistul, kaasata
kinnistu omanik ehitusloa menetlusse.
15 Tammetalu 72101:002:0449 Avaldan arvamust Läätsa asulat läbiva Selgitused:
riigimaantee projekti kohta. Olen kinnisasja 1. Lõigus, mille osas on esitatud ettepanek
katastriüksuse 72101:002:0449 Tammetalu kehtestada 50 km/h kehtib olemasolevalt
elanik. Minu ettepanekud oleksid järgmised: kiirusrežiim 70 km/h (ca km 20,30-20,70) ja
Lisa 2
1. Liikluskiirus oleks asulas 50 km/h, kuna Sõrve 90 km/h (ca km 20,70-20,90). 2019. a
suunaline liiklus on väga intensiivne. Minu andmetel on liiklussagedus vastavas lõigus
ettepanek oleks, et 50 ala algaks Läätsa 1170 a/ööp. Riigiteele kiirusrežiimi
Kalatööstusest kuni kaardil näidatud alani. kehtestamine sõltub liikluskeskkonnast ning
2. Pikendada kergliiklusteed Sadamateest-asule ümbritsevast keskkonnast. Maanteeamet on
lõpuni. (Lisan kaardi koos katkendliku seisukohal, et piirkonnas välja kujunenud
joonega, mis tähistab seda lõiku.) Põhjendus: liikluskeskkond ei toeta täiendava
ilma riigimaanteele minemata ei ole võimalik kiiruspiirangu kehtestamist.
pääseda valminud kergliiklusteele kuna Liikluskeskkonnale mittevastav
naaberkrundi aed on ehitatud krundi piirile, kiirusepiirang loob täiendavaid liiklusohte,
mis on praktiliselt maantee ääres lubatud mistõttu eskiisjoonisel näidatud lõigus
piires. projektiga kiiruspiirangut ei muudeta.
3. Paigaldada piisav valgustus riigimaanteele 2. Projekteerimistingimuste punkt 5.4.1
asula piires. Ettepanek Läätsa Kalatööstusest kohaselt projekteeritakse jalgratta- ja jalgtee
asula lõpuni. riigitee km 18,18-18,60, mis jääb Salme
alevikku. Jalgratta- ja jalgteede rajamise
vajadus on reguleeritud “Maanteede
projekteerimisnormides” ning rajamine sõltub
jalakäijate ja jalgratturite liiklussagedusest.
“Maanteede projekteerimisnormidele”
tuginedes ei ole lõiku, mille osas ettepanek
esitati, jalgratta- ja jalgtee rajamine
põhjendatud. Jalgratta- ja jalgtee rajamise
ettepanekuga on võimalik pöörduda kohaliku
omavalitsuse poole.
3. Riigiteele valgustuse rajamise vajadus
selgitatakse vastavalt juhendile
“Riigimaanteede valgustamise juhisele”.
Nimetatud juhendi alusel ei ole lõiku, mille
osas esitati ettepanek, valgustuse rajamine
põhjendatud.
Lisa 2
Otsus:
1. Projektiga riigiteel kiirusrežiimi ei muudeta.
2. Jalgratta- ja jalgteed lõiku, mille osas esitati
ettepanek, ei projekteerita.
3. Riigiteele valgustust ei projekteerita.
16 Tiigi tee 6 72101:002:0101 Kiri kätte saadud. Projekteerimisel leida Otsus:
lahendus, et Tiigi tee 6 maaüksuse juures Piirkonna sademevee probleem vajab
paikneva truubi kaudu ei valguks vesi enam kompleksset lahendamist koostöös kohaliku
edaspidi katastriüksusele 72101:002:0101. omavalitsusega. Riigiteelt sademevete
ärajuhtimine lahendatakse käesoleva
teeprojektiga.
17 Õnneranna 72101:001:0785 Maanteeamet võib kinnistutel Annevälja 72101 Selgitus:
:002:0578 ja Õnneranna 72101:001:0785 teha Projekti eesmärgi realiseerimiseks eeldatavasti ei
tõid ainult selles ulatuses mis Eesti Riigi seadused kaasne ehitustööde teostamine Annevälja ja
maanteametile ette näevad. Kõik muud tööd Õnneranna kinnistutel. Projektiga kavandatav
laiemas ulatuses ( jalgratta kergtee) rajamine jalgratta- ja jalgtee nimetatud kinnistuteni ei
nendel 2 üleval antud kinnistutel minuga koheselt ulatu.
Lisa 2
kooskõlastada. Kindlasti ka kõik ehitusjäätmed ja Otsus:
võsa raiumise jäätmed koheselt koristada Juhul kui projekteerimise käigus selgub vajadus
ehitustööde lõppemisel nendel 2 üleval nimetatud tööde teostamiseks Annevälja ja Õnneranna
kinnistul. Kõik tööd mis minu eramaad kinnistutel, kaasata kinnistu omanik ehitusloa
puudutava minuga kooskõlastada. Minu õigustest menetlusse.
palun kinni pidada.
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluses arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva
jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja
ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus tunnus tunnus
Mändjala kergtee 34801:008:0648 Sõrve mnt 4 72101:002:0452 Oru 72101:002:0451
T19
Kuressaare metskond 34801:008:0607 Sõrve mnt 6 72101:002:0501 Kaasiku 72101:002:0409
540
Mändjala kergtee 43301:001:0713 Sõrve mnt 8 72101:002:0220 Läätsa rannatee 72101:002:0925
T20
Marise 34801:008:0608 Aia tänav 72101:002:0816 Tammera 72101:002:0079
Aruniidi 43301:001:1247 Sõrve mnt 16 72101:002:0003 Leesi 72101:002:0111
Arukalda 43301:001:1246 Sõrve mnt 18 71401:001:0499 Ootepaviljoni 72101:001:1354
Aru 34801:008.0049 Sõrve mnt 20 72101:002:0304 Kalatööstuse 72101:002:0479
Kristo 34801:008:0117 Viiase tee 72101:002:0845 Biopuhasti 72101:002:0847
Rõõmu-Ala 34801:008:0118 Mardi 72101:002:0336 Sõrve mnt 57 72101:001:1440
Kuressaare metskond 34801:008:0546 Antsu 72101:002:0425 Sõrve mnt 55 72101:001:1439
278
Kristo 34801:008:0116 Sõrve mnt 28 72101:002:0471 Sõrve mnt 53 72101:001:1438
Elari 34801:008:0464 Sõrve mnt 30 72101:002:0285 Sõrve mnt 51 72101:001:1437
Evelini 34801:008:0463 Sõrve mnt 32 72101:002:0176 Sõrve mnt 49 72101:001:1436
Lisa 2
2700039 Laiaselja tee 34801:008:0566 Sõrve mnt 34 72101:002:0461 Sõrve mnt 47 72101:001:1435
Mändjala kergtee 43301:001:1113 Sõrve mnt 36 72101:002:0464 Sõrve mnt 45 72101:001:1434
T21
Männi tee 2 34801:008:0277 Sõrve mnt 38 71401:001:0767 Sõrve mnt 43 72101:002:0012
Männi tee 34801:008:0270 Sõrve mnt 38a 71401:001:0768 Sõrve mnt 41 72101:002:0752
Kalda 34801:008:0373 Andruse 72101:002:0833 Sõrve mnt 39 72101:002:0751
Lootsi 34801:008:0157 Linnutee 72101:002:0851 Sõrve mnt 37 72101:002:0462
Keskranna kergtee 43301:001:1120 Andi 72101:002:0087 Paupõllu 72101:002:0472
T1
Mere 34801:008:0615 Liini 72101:001:1406 Männi 72101:002:0482
Keskranna 34801:008:0509 Nõmmepõllu 72101:002:0666 Sõrve mnt 27 72101:002:0241
Keskranna kergtee 43301:001:1111 Kaasiku 72101:002:0664 Tiigi tee 4 72101:001:1343
T2
Tiigi 34801:008:0282 Käära 72101:001:1279 Tiigi tee 2 72101:001:1342
Loigu 34801:008:0149 Liivamäe tee 8 72101:002:0434 Mere tänav 72101:002:0814
Heina 34801:008:0404 Liivamäe tee 6 72101:002:0497 Sõrve mnt 21 72101:002:0478
Tamme 34801:008:0180 Liivamäe tee 4 72101:002:0475 Sõrve mnt 19 72101:002:0732
Järveranna 34801:008:0036 Liivamäe tee 2 72101.02.0435 Sõrve mnt 17 71401:001:0923
Männi 72101:004:0018 Sauna 72101:002:0554 Sõrve mnt 15 72101:002:0403
Rüütli 72101:004:0025 Luule 72101:002:0412 Mere tänav 72101:002:0814
Tamme 72101:004:0026 Uuetalu 72101:002:0548 Sõrve mnt 13 71401:001:0922
Murri 72101:004:0016 Kusti 72101:002:0148 Sõrve mnt 9a 72101:001:1357
Põldmaa 72101:001:0287 Kusti 72101:002:0147 Sõrve mnt 9 72101:001:1356
Põlluotsa 72101:001:1137 Läätsa-Imara tee 72101:002:0922 Sõrve mnt 7 72101:002:0398
Tiksi 72101:001:1138 Pähkli 71401:001:0229 Sõrve mnt 5 72101:002:0738
Teemaja 72101:001:0348 Kadakavälja 72101:002:0793 Rannapargi tee 72101:002:0817
Niidiotsa 72101:001:0183 Männituka 72101:002:0792 Sõrve mnt 3 72101:002:0740
Järve-Tiigi 72101:001:1081 Liiase 72101:002:0876 Sõrve mnt 1 72101:002:0201
Järve-Teeotsa 72101:001:0893 Härma 72101:002:0875 Rannapargi tee 4 72101:002:0741
Järve-Kaarli 72101:001:1086 Sõrve mnt 4 72101:002:0452 Kuressaare mnt 2 72101:001:1070
Niidiotsa 72101:001:0181 Sõrve mnt 6 72101:002:0501 Kuressaare mnt 4 72101:001:1071
Lisa 2
Niidu 72101:001:0975 Sõrve mnt 8 72101:002:0220 Kuressaare mnt 8 72101:001:0192
Jaska 72101:001:0906 Aia tänav 72101:002:0816 Kuresssaare mnt 10 72101:001:0118
Tehumardi linnak 72101:001:0905 Sõrve mnt 16 72101:002:0003 Kuressaare mnt 12 72101:002:0249
Männi 72101:001:1139 Sõrve mnt 18 71401:001:0499 Tasi tee 8 72101:002:0240
Kuuse 72101:001:0604 Sõrve mnt 20 72101:002:0304 Kuressaare mnt 14 72101:001:0799
Orava 71401:001:0611 Viiase tee 72101:002:0845 Kuressaare mnt 16 72101:001:1209
Kadaka 71401:001:0342 Mardi 72101:002:0336 Kuressaare mnt 18 72101:001:1208
Peetri 72101:001:0927 Antsu 72101:002:0425 Kuressaare mnt 20 72101:001:1355
Ketu 72101:001:0359 Sõrve mnt 28 72101:002:0471 Kuressaare mnt 22 72101:001:0381
Salme-Tehumardi tee 72101:001:1171 Sõrve mnt 30 72101:002:0285 Kuressaare mnt 24 72101:001:0441
Maarja 72101:001:0440 Sõrve mnt 32 72101:002:0176 Kuressaare mnt 26 72101:001:0329
Ankru tee 1 72101:001:1224 Sõrve mnt 34 72101:002:0461 Kuressaare mnt 28 72101:001:0324
Kapteni tee 2 72101:001:1227 Sõrve mnt 36 72101:002:0464 Kuressaare mnt 30 72101:001:1166
Kapteni tee 1 72101:001:1226 Sõrve mnt 38 71401:001:0767 Triinu 72101:001:1167
Laeva tee 2 72101:001:1232 Sõrve mnt 38a 71401:001:0768 Rannaroosi 72101:001:0759
Kuressaare mnt 1 72101:001:0964 Andruse 72101:002:0833 Sepa 72101:001:0130
Kooli tee 6 72101:002:0939 Linnutee 72101:002:0851 Ausamba 72101:001:1122
Töökoja tee 2/1 72101:002:0789 Andi 72101:002:0087 Laasma 72101:001:0911
Töökoja tee 2/2 72101:002:0699 Liini 72101:001:1406 Ootepaviljoni 72101:001:1350
Sõrve mnt 2 72101:002:0170 Nõmmepõllu 72101:002:0666 Tuuliku-Sepa 72101:001:0220
Kastani tänav 72101:002:0813 Kaasiku 72101:002:0664 Kaarli 72101:001:0102
2. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud
nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas
1 Keskkonnaamet Tööd jäävad järgmiste looduskaitseseaduse (LKS) §-s Otsus:
12.03.2020 kiri nr 7- 4 nimetatud kaitstavate loodusobjektide alale või 1.Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu
9/2897-2 piirnevad nendega vahetult: Järve luidete Keskkonnaameti poolt kooskõlastatuks.
maastikukaitseala Järve luidete sihtkaitsevöönd, 2.Projekti koostamisel arvestada, et Järve luidete
Tehumardi nõmme hoiuala, II ja III kaitsekategooria maastikukaitsealal ning Tehumardi nõmme hoiualal
Lisa 2
taimeliikide kasvukohad ning III kaitsekategooria (Tehumardi mälestussamba parklast Kuressaarde
putukaliigi, nõmme-tähniksinitiib (Phengaris arion), poole) on keelatud puittaimestiku raie ning selle
elupaik. II kaitsekategooria taimeliikideks on vitsosi kahjustamine kaevetöödega. Nendel lõikudel
(Equisetum x moorei), nõmmnelk (Dianthus olemasolevate kraavide puhastamine on lubatud, kuid
arenarius), Gmelini kilbirohi (Alyssum montanum suuremaks kaevamine on keelatud, sest see võib
subsp. gmelinii), kaunis kuldking (Cypripedium kahjustada transpordimaaga piirnevat kaitstavat
calceolus), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), kooslust metsastunud luited.
lamav ristik (Trifolium campestre), III kaitsekategooria 3.Kaitstavatele aladele uusi jalgratta- ja jalgteid mitte
liigid on kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), aas- projekteerida.
karukell (Pulsatilla pratensis), suur käopõll (Listera 4.Täiendada projekti tööde teostamise osa seletuskirjas
ovata), hall käpp (Orchis militaris), tumepunane ning lisada tingimus, et kaitstavatel aladel ei tohi
neiuvaip (Epipactis atrorubens). Osaliselt on ladustada ehitusmaterjale ega sõita rasketehnikaga.
nimetatud taimeliigid seatud Järve luidete Materjale võib ladustada olemasolevates parklates.
maastikukaitseala ja Tehumardi nõmme hoiuala kaitse- 5.Salme jõega seotud tööde puhul arvestada, et vees on
eesmärgiks. Tööde alast eemal ning eeldatavast lubatud töid teostada väljaspool kalade kudemisaega,
mõjualast väljaspool asub lisaks teisi kaitsealuseid st tööd on lubatud 15. maist kuni järgmise aasta
taimeliike. Tööd toimuvad Läänemere, Laiaselja oja ja kevadeni (jääminekuni või 15. märtsini).
Salme jõe kallaste veekaitselistes vööndites. 6.Projekt esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.
Järve luidete maastikukaitseala osas on töödega
piirneval alal registreeritud kaitstava metsakoosluse
metsastunud luited (2180) esinemine. Tehumardi
nõmme hoiuala osas on registreeritud kaitstavate
koosluste lood (6280*) ja metsastunud luited
esinemine.
Keskkonnaamet nende piirangute kohta käesolevale
kirjale kaardimaterjali ei lisa, sest III kaitsekategooria
taimeliikide ning III kaitsekategooria liblikaliigi
esinemisalad on kätte saadavad Maa-ameti
looduskaitse kaardirakenduses. II kaitsekategooria
liikide esinemisalasid näeb Keskkonnaregistris
(ligipääsu on võimalik taotleda
Keskkonnaagentuurist). Maa-ameti kitsenduste
Lisa 2
kaardirakenduses on võimalik vaadata veekogude
veekaitseliste vööndite ulatusi.
Järve luidete maastikukaitsealal kehtib kaitse-eeskirjas1
ja LKS-is sätestatud kaitsekord. Tehumardi nõmme
hoiualal2 kehtib LKS §-des 14, 32 ja 33 toodud
kaitsekord. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku
Järve loodusalana3.
Kavandatud tööde puhul on tegemist ehitustegevusega
ehitusseadustiku § 4 tähenduses. Tehumardi nõmme
hoiualal on vajalik Keskkonnaameti nõusolek
projekteerimistingimuste väljastamiseks LKS § 14 lg 1
p 7 alusel, Järve luidete maastikukaitsealal lisaks
viidatud sättele ka kaitse-eeskirja § 5 lg 1 p 7 alusel
(tegemist on olemasoleva ehitise hooldustöödega § 4 lg
6 tähenduses). Koostatav ehitusprojekt tuleb
Keskkonnaametiga kooskõlastada LKS § 14 lg 1 p-de
6 ja 8 alusel (Järve luidete maastikukaitsealal lisaks
kaitse-eeskirja § 5 lg 1 p 8 alusel). Kaitstavate liikide
elupaikades, mis asuvad väljaspool kaitstavaid alasid,
ei ole Keskkonnaameti nõusolek
projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamiseks
vajalik.
LKS § 14 lg 3 kohaselt võib Keskkonnaamet LKS § 14
lg-s 1 nimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis
kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava
loodusobjekti valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekut,
kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille
täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti
kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava
loodusobjekti seisundit. Kui tegevus on vastuolus ala
kaitse-eesmärkidega, siis Keskkonnaamet keeldub
kooskõlastuse andmisest (LKS § 14 lg 2).
Lisa 2
Töödega tuleb tagada Järve luidete maastikukaitseala
kaitse-eesmärgiks oleva koosluse metsastunud luited ja
seal esinevate taimeliikide soodne seisund4. Tehumardi
nõmme hoiualal tuleb tagada eesmärgiks oleva
koosluse metsastunud luited ja seal esinevate liikide
soodne seisund5. Soodne seisund tuleb tagada ka Järve
loodusala kaitse-eesmärgiks oleva koosluse, lood,
säilimisele (esineb Tehumardi nõmme hoiualal).
Kahjustada ei tohi ka kaitsealuseid liike, mis ei ole ala
kaitse-eesmärgiks või esinevad väljaspool kaitstavaid
alasid. LKS § 55 lg 7 kohaselt on I ja II
kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine,
sealhulgas korjamine ja hävitamine, keelatud. LKS §
55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria
taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja
loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi
säilimist selles elupaigas. LKS § 55 kohaselt on
keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik
surmamine, isendi püüdmine ja tahtlik häirimine
paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning
rände ajal.
Tööd toimuvad mitmete veekogude kalda (ranna)
ehituskeeluvööndis. Vastavalt LKS § 38 lg 3 on
ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine
keelatud. Ehituskeeluvööndis on lubatud
olemasolevate ehitiste rekonstrueerimine
(remonttööd), lisaks ei laiene ehituskeeld olemasoleva
ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui
juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik
olemasoleva ehitise kubatuurist. Seega on tööd
ehituskeeluvööndis lubatud. Kui veekogusid
süvendatakse, vahetatakse truupe, sinna uputatakse
Lisa 2
tahkeid aineid või teostatakse sarnaseid tegevusi, võib
vajalik olla veeluba (veeseadus § 187) või
veekeskkonnariskiga tegevuse registreering
(veeseaduse § 196). Arvestada tuleb lisaks
veekaitsevööndis kehtivate nõuetega (veeseaduse §
118).
Keskkonnaameti seisukoht:
Keskkonnaamet on seisukohal, et töid on võimalik
teostada eelpool viidatud kaitstavaid alasid ja väärtuseid
kahjustamata, sest tööd toimuvad olemasoleva
riigimaantee transpordi maal või selle vahetusläheduses.
Seega on tegemist juba inimmõjuga alaga.
Keskkonnaamet nõustub projekteerimistingimuste
väljastamisega Järve luidete maastikukaitseala ja
Tehumardi nõmme hoiuala osas LKS § 14 lg 1 p 7
tähenduses.
Projekti koostamisel tuleb arvestada:
1. Järve luidete maastikukaitsealal ning Tehumardi
nõmme hoiualal (Tehumardi mälestussamba parklast
Kuressaarde poole) on keelatud puittaimestiku raie ning
selle kahjustamine kaevetöödega. Nendel lõikudel
olemasolevate kraavide puhastamine on lubatud, kuid
suuremaks kaevamine on keelatud, sest see võib
kahjustada transpordimaaga piirnevat kaitstavat kooslust
metsastunud luited;
2. uute jalgratta teede, jalgteede ehitamine kaitstavatel
aladel ei ole lubatud, kuna kahjustab seal esinevaid
loodusväärtuseid;
3. kaitstavatel aladel mitte ladustada ehitusmaterjale ega
sõita rasketehnikaga. Materjale võib ladustada
olemasolevates parklates;
Lisa 2
Väljaspool Järve luidete maastikukaitseala ja Tehumardi
nõmme hoiuala esinevad kaitsealused taimeliigid suurel
alal ning tegevused neid eeldatavalt LKS § 55 lg 7 ja 8
tähenduses ei kahjusta. Valdavalt kasvavad need liigid
maanteekraavi servast nn sisemaa-ja merepoole, ehk siis
tööde alast väljaspool. Samuti ei mõjuta tegevus
kaitstavat liblikaliiki nõmme-tähniksinitiib LKS § 55
tähenduses.
Salme jõega seotud tööde puhul arvestada, et vees on
lubatud töid teostada väljaspool kalade kudemisaega, st
tööd on lubatud 15. maist kuni järgmise aasta kevadeni
(jääminekuni või 15. märtsini).
2 Põllumajandusamet Eelnõus käsitletud tee ristub maaparandusehitiste Otsus:
26.02.2020 kiri nr eesvooludega - Salme jõgi 1. Projekti koostamisel arvestada, et ülepääsude ja
14.2-1/6840 (maaparandussüsteemi/ehitise kood eesvoolude rekonstrueerimisel tuleb tagada
7116670020000/001), Mändjala ÜP-203-II eesvool maaparandussüsteemide toimimine ning säilitada või
(maaparandussüsteemi/ehitise kood taastada veejuhtmete kindlustus.
7034060100060/001), Mändjala eesvool (Laiaselja 2. Projekt esitada Põllumajandusametile
oja) kooskõlastamiseks.
(maaparandussüsteemi/ehitise kood
7034060100050/002).
Ülepääsude ja eesvoolude rekonstrueerimisel tagada
maaparandussüsteemide toimimine ning
säilitada või taastada veejuhtmete kindlustus.
Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada
ehitusprojekt Põllumajandusametile
kooskõlastamiseks.
3 Maa-amet Projekteeritav teelõik piirneb järgmiste riigi omandis Otsus:
16.03.2020 kiri nr 6- olevate kinnisasjadega, mille valitseja on 1. Maa-ameti kirja alusel on täiendatud
3/20/2784-2 Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutus projekteerimistingimusi punktiga nr 5.8.3.
Maa-amet: 2. Projekt esitada Maa-ametile kooskõlastamiseks.
Liini, katastritunnus 72101:001:1406, Üüdibe küla;
Lisa 2
Sõrve mnt 18, katastritunnus 71401:001:0499, Salme
alevik;
Teeristi, katastritunnus 43301:001:1039, Mändjala
küla.
Projekti töötsooni jääb kokku 2 geodeetilist märki:nr n/ta
(GPA ID 1947) ja nr III (GPA ID 202912). Nimetatud
geodeetiliste märkide kaitsevööndiks on 0,5 meetrit
ehitise pinnast horisontaalsuunas ning 3,2 meetrit märgi
tsentrist vertikaalsuunas. Projekti töötsooni lähedusse
jääb veel 5 geodeetilist märki. Geodeetilise märgi
(fundamentaalreeper) nr 8886 (GPA ID 218217)
kaitsevöönd on 5 meetrit märgi tsentrist. Geodeetiliste
märkide (pinnasereeperid) nr 8826 (GPA ID 218216), nr
8034 (GPA ID 218260), nr 931 (GPA ID 202915) ja nr
8809 (GPA ID 218630) kaitsevöönd on 3 meetrit märgi
tsentrist.
Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et
geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki
ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise
vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS §
26 lõige1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi
kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata
keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada
geodeetilist märki ja selle tähistust, mh
löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine
või tasandamine, transpordivahenditele ja
mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni-
või mullatööde tegemine. Kui töid tehakse kaitsevööndis,
on vaja peale tööde lõpetamist teostada
kontrollmõõtmised.
Geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda
keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50
„Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi
Lisa 2
tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi
ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise
kord“ (edaspidi „geodeetiliste tööde kord“).
Geodeetilised märgid tuleb võimalusel säilitada oma
asukohas ning kaitsta ehitustööde ajaks. Kui tööde käigus
ei ole võimalik nimetatud geodeetilisi märke senises
asukohas säilitada, tuleb need vastavalt geodeetiliste
tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta
ning asendada samaväärsete geodeetiliste märkidega.
Enne geodeetiliste märkide teisaldamist tuleb vastavalt
geodeetilise töö korra § 10 lõikele 5 esitada geodeetilise
töö projekt, mis sisaldab geodeetiliste tööde korra § 4
lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud andmeid. Projekt tuleb esitada
kooskõlastamiseks Maa-ameti geodeesia osakonna
juhatajale (Karin Kollo, e-post
[email protected]).
Kõrgusvõrgu reeperite teisaldamisel ning sellega
seonduvate ehitus-, mõõtmis-ja arvutustööde tegemisel
tuleb juhinduda geodeetiliste tööde korra § 5 lõikes 5
sätestatust ja „Kõrgusvõrgu rekonstrueerimise ja rajamise
juhendist“
(https://geoportaal.maaamet.ee/docs/Geodeesia/Riikliku-
korgusvorgu-juhend_2006.pdf?t=20180511112319).
RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi
kontrollmõõtmisi ja teisaldamise töid teostada isik, kellel
on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega
sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele
kõrgema geodeesia valdkonnas.
Geodeetiliste tööde korra§ 10 lõike 6 kohaselt tuleb
teostatud geodeetiliste tööde aruanne pärast
teisaldamistööde lõppu esitada geodeetilise märgi
omanikule kinnitamiseks. Aruandes esitatakse
geodeetilise märgi teisaldamiseks teostatud mõõtmis-ja
Lisa 2
arvutustööd ning geodeetiliste märkide pikaajalist
säilivust kindlustavad meetmed. Aruande palume esitada
Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo,
e-post
[email protected])viie tööpäeva jooksul
peale geodeetiliste märkide teisaldamistööde lõpetamist.
Palume projekteerimistingimustesse lisada järgnevad
tingimused:
1. Geodeetilised märgid tuleb võimalusel säilitada
vastavalt esitatud tehnilistele tingimustele. Geodeetiliste
märkide teisaldamisel on vaja säilitada selle senine klass
või järk vastavalt õigusaktidega sätestatud korrale.
2. Koostada geodeetiliste tööde projekt ning vastavalt
geodeetilise töö korra § 10 lõikele 5 esitada
kooskõlastamiseks Maa-ameti geodeesia osakonna
juhatajale (Karin Kollo, e-post
[email protected]).
3. Peale tööde lõpetamist teostada geodeetiliste punktide
kontrollmõõtmised.
Palume edastada valminud riigitee nr 77 Kuressaare-
Sääre km 11,226-21,150 Mändjala-Läätsa lõigu
rekonstrueerimise ehitusprojekt Maa-ametile seisukoha
kujundamiseks.
4 Muinsuskaitseamet - *
* Kui kooskõlastaja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud
tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks (EhS § 31 lg 6).
Asukoha skeem: Riigitee nr 77 Kuressaare–Sääre km 11,226-21,150 asuv
Mändjala-Läätsa lõik
KM 11,226
KM 21,150