dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
KorraldusAvalik

Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 77 Kuressaare-Sääre km 11,226-21,150 Mändjala-Läätsa rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

Maanteeamet · 23. märts 2020
Viit
1-3/20/043
Registreeritud
23. märts 2020
Dokumendi liik
Korraldus
Funktsioon
1 Üldjuhtimine
Sari
1-3 Korraldused
Toimik
1-3/2020
Vastutaja
Anni Luht (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Projekteerimise talitus)

Failid

  • 📎1-320043 23.03.2020 Korraldus.bdoc2683 KB

Sisu (failidest)

KORRALDUS 23.03.2020 nr 1-3/20/043 Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 77 Kuressaare-Sääre km 11,226-21,150 Mändjala- Läätsa rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. Asjaolud Maanteeamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee nr 77 Kuressaare-Sääre km 11,226-21,150 Mändjala-Läätsa lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel. Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee nr 77 Kuressaare-Sääre km 11,226- 21,150 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 34801:008:0168, 72101:001:0913, 72101:002:0639) Saare maakonnas Saaremaa vallas Mändjala, Keskranna, Järve, Tehumardi, Üübike, Läätsa, Imara külades ning Salme alevikus. Projekteerimistingimused on kooskõlas Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu ning Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringuga, milles menetluse esemeks olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas asukohas. Projekti eesmärk on olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt) ning vajalikes ulatustes jalgratta- ja jalgteede rajamist, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet. 1.2. Menetluse käik Maanteeamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud menetluse eseme kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel. Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega EhS 31 lõige 4 punkti 1 alusel. 2 Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31 lõige 4 punkti 2 alusel. Maanteeamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on muu hulgas kaasatud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud ning asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Vastavalt EhS § 31 lg 6, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1. 2. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, Maanteeameti põhimääruse §14 lõike 1 punkti 3 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“: 3. OTSUS 1. Anda projekteerimistingimused riigitee nr 77 Kuressaare–Sääre km 11,226-21,150 Mändjala-Läätsa lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldada Maanteeameti kodulehel. 3. Projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele. 4. RAKENDUSSÄTTED Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide esitamisega Maanteeametisse (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Urm juhataja taristu arendamise osakond 3 Lisad: Lisa 1. Projekteerimistingimused riigitee nr 77 Kuressaare–Sääre km 11,226-21,150 Mändjala- Läätsa Lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel Lisa 3. Asukoha skeem Lisa 1 Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 77 Kuressaare-Sääre km 11,226-21,150 Mändjala-Läätsa lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee nr 77 Kuressaare–Sääre km 11,226-21,150 Mändjala-Läätsa lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine Kasutamise otstarve: avalikult kasutatav riigitee 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA 2.1.Asutus: Maanteeamet 2.2.Asutuse registrikood: 70001490 2.3.Ametniku nimi: Andres Urm 2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu arendamise osakonna juhataja 3. TAOTLUSE ANDMED 3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel 3.2. Alus: Teehoiukava Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED 4.1.Katastritunnus*: 34801:008:0168, 7210:001:0913, 72101:002:0639, 72101:001:0919, 72101:001:0962, 72101:002:0641 4.2.Koha-aadress: Saare maakond Saaremaa vald (Mändjala, Keskranna, Järve, Tehumardi, Üübike, Läätsa ja Imara külad ning Salme alevik) *Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastritunnus. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnistutest. Täiendava teemaa vajadus on näidatud Krundijaotuskava joonistel. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU, PÕHJENDUSED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED 5.1.Üldised 5.1.1. Projekti eesmärk Olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt) ning vajalikes ulatustes jalgratta- ja jalgteede rajamist, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet. 5.1.2. Projektkiirus 90 km/h, põhjendatud juhtudel madalam. Asulas 50 km/h. 5.1.3. Projekteerimise lähtetase rahuldav 5.1.4. Sõiduradade arv 2 5.1.5. Ristlõige Sõiduradade laiuse valikul lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhise“ 3. osa punktist 1 5.2.Ristumiskohad (sh mahasõidud) 5.2.1. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike teede ristmike rekonstrueerimine. 5.2.2. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 5.2.3. Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude remont vastavalt mahasõidu tüüplahendustele. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada. 5.3.Bussipeatused 5.3.1. Koostöös kohaliku omavalitsuse ja ühistranspordi keskusega täpsustada bussipeatuste asukohad. 5.3.2. Rekonstrueeritavasse lõiku sobilikud bussipeatuse tüübid selgitada välja vastavalt juhendile „Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted“ ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormide“ p 5.2.13 toodud põhimõtetele. 5.3.3. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt). 5.3.4. Vajadusel näha ette olemasolevate ootepaviljonide ümbertõstmine. 5.4.Jalgratta- ja jalgteed (kergliiklusteed) 5.4.1. Projekteerida jalgratta- ja jalgtee riigitee km 18,18-18,60. 5.4.2. Salme alevikku jalgratta- ja jalgtee kavandamisel lähtuda Eesti Standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“. 5.4.3. Jalgratta- ja jalgtee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel kitsam. 5.4.4. Projekti koostamisel arvestada riigitee ääres paikneva olemasoleva jalgratta- ja jalgteega ning Klotoid OÜ tööga nr 220518 „Saaremaa vald Salme-Läätsa kergliiklustee“. 5.4.5. Rekonstrueeritava riigitee kokkuviimiseks olemasoleva jalgratta- ja jalgteega kavandada vajadusel jalgratta- ja jalgtee ümberehitus. 5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms) 5.5.1. Projekteeritavas lõigus km 18,238 Salme asulas asub binokkeltruup, mille ümberehituseks on 2014. aastal valminud tehniline projekt. Ümberehituse projekt tuleb viia vastavusse projekteerimise hetkel kehtivate normide ja standarditega, vajadusel muutes või täiendades olemasolevat projektlahendust. 5.5.2. Rajatise elueaks arvestada 100 aastat. 5.6.Teevalgustus 5.6.1. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus. 5.6.2. Valgustus kavandada vastavalt „Riigimaanteede valgustamise juhisele“. 5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused 5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat. 5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt, sh kraavide eelvoolude puhastamine, sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel kinnistutel. 5.7.3. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded. Info kitsenduste kohta on kättesaadav Maa-ameti Geoportaali Kitsenduste kaardirakenduselt http://geoportaal.maaamet.ee/est/. 5.8.1. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Maanteeametiga. 5.8.2. Arvestada piirangute ja kitsenduste osas pädevate asutuste või isikute poolt esitatud asjakohaste nõuetega, mis on esitatud Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 77 Kuressaare–Sääre km 11,226- 21,150 Mändjala-Läätsa rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ Lisas 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel. 5.8.3. Juhul kui projektiga kavandatakse geodeetiliste märkide teisaldamist, rekonstrueerimist või tegevusi geodeetiliste märkide kaitsevööndis, arvestada Maa- ameti 16.03.2020 kirjas nr 6-3/20/2784-2 toodud tingimustega. 5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted Haljastuse kavandamisel lähtutakse Maanteeameti kodulehel olevast juhisest „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted. 5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS ☒ Geodeetilised uurimustööd Vähemalt 25 m tee teljest mõlemale poole. Mõõdistus peab olema piisav, et projektlahendust koostada ja hinnata. ☒ Geotehnilised uuringud Põhiprojekti mahus 5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD ☒ Liiklusprognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset ning katte arvutamiseks vajalikku koormussagedust. 5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS ☒ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist eelhindamine ☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist ☐ Ei kohaldu Koostas: Anni Luht, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht Lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. ARVAMUSED 1.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse nr osas 1 Saaremaa - * Vallavalitsus 2 Riigimetsa - * Majandamise Keskus * Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). 1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr nimi tunnus arvamuse osas 1 Tammemetsa 34801:008:0332 Sain kirja, et on võimalik avaldada arvamust Selgitus: projekteerimistingimuste eelnõu osas. Oman Maanteeametile teadaolevalt ei ole skeemil kinnistut katastritunnusega 34801:008:0332. näidatud asukohas riigiteel truupi olnud. Mille kohta täpsemalt saab arvamust avaldada? Eeldatavasti on kinnistu veerežiim muutunud Mure siis selline, et kas seekord rajatakse ka kohaliku omavalitsuse poolt riigitee äärde kraavid tee äärde, kuna on kunagi kinnistu äärest rajatud jalgratta- ja jalgteega seoses. jooksnud kraav otse mereni, aga hetke seisuga on Projekteerimistingimuste punkt 5.7.2 kohaselt see tee poolt ära lõigatud. Kas tulevikus on tuleb projektis tagada vete piki- ja põiksuunaline võimalik kinnistult võimalik vesi ära juhtida jälle äravool teemaalt, sh kraavide eelvoolude mõõda antud kraavi? Lisasin ka puhastamine, sh vajadusel kraavide eelvoolud, maanteeameti pildi kus antud kraav on. mis asuvad teega piirnevatel kinnistutel. Lisa 2 Otsus: Vete ärajuhtimise lahendused selguvad projekteerimisel. Tõenäoliselt riigitee katetelt ja muldkehast vete ärajuhtimiseks antud piirkonnas ei osutu uue truubi projekteerimine vajalikuks. 2 Veepargi 34801:008:0616 Palun paigaldada Veepargi kinnistu mahasõidu Selgitus: lõigule ohtuspeegel, mille kaudu on võimalik Veepargi kinnistuga külgnevale alale on kinnitustult autoga väljudes näha kergliiklusteel piirdeaed rajatud jalgratta- ja jalgtee ehitamisega liiklejaid. seoses. Maanteeamet on jalgratta- ja jalgtee Ratturite, rulluisutajate ja jooksjale märkmaine projekti kooskõlastanud 20.06.16 kirjaga nr 15- on nende liikumiskiiruse tõttu keeruline. Sõites 2/16-00038/176. Kooskõlastatud küll üliaegselt värast välja on siiski tekkinud projektlahendus Veepargi kinnistuga külgnevas ohtlikke olukordi, kus kergliiklusteel viibijad ei lõigus näeb jalgratta- ja jalgtee äärde piirdeaia ole autot märganud ja „komistanud” auto peale. rajamise. Asendiplaanil on täpsustatud piirde Autojuhina näen kergliiklusteel liiklejaid kui auto tüüpi (tüüp 2). Seletuskirjas on kirjeldatud, et kapot on väravst väljas, seega on auto juba tüüp 2 puhul on tegemist poolringprofiiliga poolensiti kergliiklustee peal. sügavimmutatud lattaiaga ning illustratiivselt Vastav ohutuspeelgel, mis võimaldab näha lisatud pilt. kergliiklusteel liiklejaid, aitab vältida õnnetusi. Loodan,et ettepanek viiakse ellu. Lisa 2 Jalgratta- ja jalgtee äärde rajatud piirdeaed erineb Maanteeameti poolt kooskõlastatud lahendusest ning ei taga ristumiskohal majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ sätestatud nähtavuse tagamise nõudeid. Nähtavuskolmnurk on ala, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Soome juhendmaterjalis „Jalakäijate ja jalgrattateede projekteerimine“ ptk 6.2 pilt 73 kohaselt tuleb rahuldaval tasemel jalgratta- ja jalgtee ning Lisa 2 sõidutee ristumiskohal tagada nähtavuskolmnurk parameetritega 10x10 m. Otsus: Ettepanekuga paigaldada liikluspeegel mitte arvestada. Ristumiskohal nähtavuskolmnurga tagamiseks tuleb kinnistu omanikul nihutada piirdeaed nähtavuskolmnurga alast välja või säilitada olemasolevas asukohas muutes vähemalt nähtavuskolmnurga ulatuses piirde tüüpi vastavalt Maanteeameti poolt kooskõlastatud jalgratta- ja jalgtee projektlahendusele. 3 Taru 72101:001:0452 Oleme nõus kavandis toodud Selgitus: projekteerimistingimustega, kuid soovime enne Projekti eesmärgi realiseerimiseks eeldatavasti ei ehitusloa väljastamist tutvuda ka kaasne ehitustööde teostamist Taru kinnistul. ehitusprojektiga. Ehitusprojektiga soovime Projektis nähakse ette mahasõitude remont tutvuda, kuna osa rekonstrueeritavast alast vastavalt projekteerimistingimuste punktile paikneb meie kinnistul. Meid huvitab ka 5.2.3. sissesõidu tee ja kinnistuga külgneva Bussipeatuste lahendus selgitatakse bussipeatuse lahendus. Ehitusprojekti projekteerimisel vastavalt koostamisel tuleb välistada tee-maa sadevee projekteerimistingimuste punktidele 5.3.1-5.3.4. valgumine meie kinnistule. Otsus: 1. Projekti koostamisel leida lahendus, mis välistab teemaalt sademevete valgumise Taru kinnistule. 2. Projekt esitada ehitusloa menetluses kinnistu omanikule arvamuse avaldamiseks. Lisa 2 4 Sõrve mnt 10 72101:002:0190 EhS § 31 lõike 4 p 2 ja lõike 5 kohaselt esitame Selgitus: omapoolsed märkused-ettepanekud: Maanteeametile teadaolevalt on Saaremaa 1. Sõrve mnt 10 (katastritunnus 72101:002:0190) Vallavalitsus Sõrve mnt 10 ja 12 kinnistute ja Sõrve mnt 12 (katastritunnus 72101:002:0509) arendustegevusega seoses 14.05.2019 kinnistute omanikuna teavitame Teid asjaolust, et väljastanud projekteerimistingimused nr nimetatud kinnistutele kehtestatud 1911802/03077, mis näevad ette kaupluse hoone detailplaneering on Saaremaa Vallavolikogu püstitamise Sõrve mnt 12 maaüksusele. 06.11.2019 otsusega nr 78 tunnistatud kehtetuks. Projekteerimistingimustele on lisatud Sellega seoses palume: eskiisprojekt, millelt nähtub, et juurdepääs 1.1. Sõrve mnt 10 kinnistu osas säilitada kõnesolevatele kinnistutele on perspektiivselt olemasolev mahasõit; kavas lahendada riigitee nr 77 km 18,60 asuva 1.2. Sõrve mnt 12 (elamumaa) osas näha ette ristumiskoha kaudu. eraldi mahasõit kinnistule (hoovialale). Viimasest tulenevalt teeme ettepaneku muuta projekteerimistingimuste eelnõu p 5.2.3. jättes välja nimetatud punkti teine lause: “Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada”. 2. Sõrve mnt 2 (katastritunnus 72101:002:0170) kinnistu volitatud esindajana Saaremaa Vallavalituse poolt 18.02.2020 korraldusega nr 2- 3/339 algatatud Sõrve mnt 2, Salme alevik detailplaneeringu koostamisel, palume eelnõu p 5.2.3 kohaselt projekteerida meie kinnistuga Maanteeamet on projekteerimistingimuste piirneva olemasoleva Töökoja tee2/2 eelnõu kooskõlastanud 04.04.2019 kirjaga nr 15- (katastritunnus 72101:002:0699) mahasõidu 2/19/16046-2, kus on mh esitatud nõuded riigitee remont vastavalt mahasõidu tüüplahendusele, km 18,60 asuva ristumiskoha säilitades tänane vaba pääs Töökoja tänavale. rekonstrueerimiseks. Maanteeametile Palume eeltooduga Riigitee nr 77 Kuressaare- teadaolevalt ei ole projekteerimistingimusi Sääre km 11,226-21,150 Mändjala-Läätsa lõigu kehtetuks tunnistatud. rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamisel Riikliku teeregistri andmetel Sõrve mnt 12 arvestada. kinnistul riigiteel eraldiseisvat mahasõitu ei ole. Lisa 2 Otsus: 1.Projektis säilitatakse riigitee km 18,60 asuv olemasolev ristumiskoht. 2. Ettepanekuga näha Sõrve mnt 12 kinnistule ette eraldi mahasõit ning jätta välja projekteerimistingimuste punktis 5.2.3 toodud tingimuse “Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada”, mitte arvestada. Sõrve mnt 12 kinnistule arendustegevuse kavandamisel on võimalik juurdepääs tagada riigitee km 18,60 asuva ristumiskoha kaudu läbi Sõrve mnt 10 kinnistu. 3. Projekteerimistingimuste punkt 5.2.3 alusel kavandada projektis Töökoja tee ristumiskoha remont vastavalt mahasõidu tüüplahendusele. 5 Sõrve mnt 12 72101:002:0509 EhS § 31 lõike 4 p 2 ja lõike 5 kohaselt esitame Selgitus: omapoolsed märkused-ettepanekud: Maanteeametile teadaolevalt on Saaremaa 1. Sõrve mnt 10 (katastritunnus 72101:002:0190) Vallavalitsus Sõrve mnt 10 ja 12 kinnistute ja Sõrve mnt 12 (katastritunnus 72101:002:0509) arendustegevusega seoses 14.05.2019 kinnistute omanikuna teavitame Teid asjaolust, et väljastanud projekteerimistingimused nr nimetatud kinnistutele kehtestatud 1911802/03077, mis näevad ette kaupluse hoone detailplaneering on Saaremaa Vallavolikogu püstitamise Sõrve mnt 12 maaüksusele. 06.11.2019 otsusega nr 78 tunnistatud kehtetuks. Projekteerimistingimustele on lisatud Sellega seoses palume: eskiisprojekt, millelt nähtub, et juurdepääs 1.1. Sõrve mnt 10 kinnistu osas säilitada kõnesolevatele kinnistutele on perspektiivselt olemasolev mahasõit; kavas lahendada riigitee nr 77 km 18,60 asuva 1.2. Sõrve mnt 12 (elamumaa) osas näha ette ristumiskoha kaudu. eraldi mahasõit kinnistule (hoovialale). Viimasest tulenevalt teeme ettepaneku muuta projekteerimistingimuste eelnõu p 5.2.3. jättes Lisa 2 välja nimetatud punkti teine lause: “Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada”. 2. Sõrve mnt 2 (katastritunnus 72101:002:0170) kinnistu volitatud esindajana Saaremaa Vallavalituse poolt 18.02.2020 korraldusega nr 2- 3/339 algatatud Sõrve mnt 2, Salme alevik detailplaneeringu koostamisel, palume eelnõu p 5.2.3 kohaselt projekteerida meie kinnistuga piirneva olemasoleva Töökoja tee2/2 (katastritunnus 72101:002:0699) mahasõidu remont vastavalt mahasõidu tüüplahendusele, Maanteeamet on projekteerimistingimuste säilitades tänane vaba pääs Töökoja tänavale. eelnõu kooskõlastanud 04.04.2019 kirjaga nr 15- Palume eeltooduga Riigitee nr 77 Kuressaare- 2/19/16046-2, kus on mh esitatud nõuded riigitee Sääre km 11,226-21,150 Mändjala-Läätsa lõigu km 18,60 asuva ristumiskoha rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamisel rekonstrueerimiseks. Maanteeametile arvestada. teadaolevalt ei ole projekteerimistingimusi kehtetuks tunnistatud. Riikliku teeregistri andmetel Sõrve mnt 12 kinnistul riigiteel eraldiseisvat mahasõitu ei ole. Otsus: 1.Projektis säilitatakse riigitee km 18,60 asuv olemasolev ristumiskoht. 2. Ettepanekuga näha Sõrve mnt 12 kinnistule ette eraldi mahasõit ning jätta välja projekteerimistingimuste punktis 5.2.3 toodud tingimuse “Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada”, mitte arvestada. Sõrve mnt 12 kinnistule arendustegevuse kavandamisel on võimalik juurdepääs tagada riigitee km 18,60 asuva ristumiskoha kaudu läbi Sõrve mnt 10 kinnistu. Lisa 2 3. Projekteerimistingimuste punkt 5.2.3 alusel kavandada projektis Töökoja tee ristumiskoha remont vastavalt mahasõidu tüüplahendusele. 6 Sõrve mnt 14 72101:002:0448 Projekteerimistingimuste eelnõus on lause : Selgitus: *Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava Juhul kui projekti koostamisel tekib maavajadus, riigitee katastritunnus. Projektlahenduse koostatakse projekteerimistingimuste punkt 4.1 koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava alusel krundijaotuskava, milles näidatakse ära teemaa omandamine teega piirnevatest kavandatav äralõige ning projektlahendus kinnistutest. Täiendava teemaa vajadus on kinnistuga piirneval lõigul. Sellisel juhul näidatud Krundijaotuskava joonistel. kaasatakse kinnistu omanik maade omandamise Kust ma leian krundijaotuskava joonised või protsessi ning ehitusloa menetlusse. tegelikult huvitab kas Sõrve mnt.14 Salme alevis kinnistult soovite saada lisamaad? Kui jah siis millises ulatuses? 7 Sõrve mnt 22 72101:002:0327 Olen Saaremaa vallas, Salme alevis, kinnistu Otsus: Sõrve mnt 22 omanik. Seoses nimetatud maantee Sademevete sh truupide lahendus selgitatakse rekonstrueerimisega on mul mõned ettepanekud projekteerimise käigus. ja probleemid, mis projekteerimise ja ehitamise käigus meie jaoks oleks vaja ära lahendada. Praegu on juba aastaid kestnud probleem, et suurte veokite (nt. metsaveokid) ülesõit olemasolevast truubist (asub Sõrve mnt ja Viiase tee ristumise lähedal) raputab tugevasti meie maja. Igal aastal pean kuidagi sättima maja välisust, et see normaalselt liiguks ja sulguks. Tundub, et tee põhi truubi kohal on õhuke ja tee on muutunud ebatasaseks vajumise tõttu. Paar aastat tagasi kutsusime teie spetsialistid ka kohale. Kohapeal veendusid nemadki, et probleem on olemas. Mingil määral isegi freesiti teed natuke tasasemaks, aga palju paremaks asi ei Lisa 2 muutunud. Meie jaoks oleks ideaalne lahendus see, kui tee rekonstrueerimise käigus ehitataks uus truup Viiase teest Sõrve poole. See ei peaks ju keeruline olema.(21. sajand ju). Seeoleks väga vajalik ka selle pärast, et kinnistult meist Sõrve poole voolab poole suveni seisev vesi vahtult enne ristumist maanteega Viiase tee alt läbi truubi meie krundi nurka ja sealt eelpool kirjutatud truubi kaudu mere poole. See seisev vesi on ära rikkunud meie salvkaevu vee nii et see juba haiseb. Õnneks on meil kasutada alevi tsentraalvesi. Kogu selle probleemi on tekitanud maanteest mere poole kunagi rajatud tuletõrje veevõtu tiik. Selle ülevool, mis peaks reguleerima tiigi veetaset, on umbes ja pinnase vee taseme määrabki tiigi vee tase. Loodame teie mõistvale suhtumisele, ehk saavad meie mured ka siis lahenduse. 8 Sõrve mnt 40 72101:002:0632 Saadan kinnituse et sain kätte Riigitee nr 77 Selgitus: Kuressaare-Sääre km 11,226-21,150 Mändjala- Maanteeamet on hinnanud Sõrve mnt 40 ja 42 Läätsa rekonstrueerimise ehitusprojekti kinnistute piiril asuva mahasõidu nihutamise koostamise projekteerimistingimused. võimalikkust ning jõudnud seisukohale, et On ka paar soovi seoses sellega, aga ei oska mahasõidu nihutamine ei anna soovitud digidoci faile lisada. Ehk piisab sellest kui tulemust, sest kinnistu sisene tee on piiritletud kirjutan siia: alleega, mida eeldatavasti ei soovita likvideerida. Soovime asendada olemasoleva drenaaži kaevu Arvestades Sõrve mnt 42 kinnistul asuva ära voolu toru mis on tee all 2.2m sügavusel uue sademeveekaevu lähedust mahasõidule võib kinnise toruga. Soovitati ka magistraal kraavi, Maanteeameti hinnangul mahasõidu mis aga tundub ebapraktiline olevat arvestades nihutamisega kaasneda ka sademeveekaevu torude sügavust. ümbertõstmise vajadus. Kuna projekti eesmärgi Soov on ka nihutada teelt mahasõitu, mis asub realiseerimiseks ei ole kaevu ümbertõstmine praegu Sõrve Maantee 40 (Katastriüksuse tunnus: Lisa 2 72101:002:0632) ja Sõrve Maantee 42 vajalik, ei lahendata käesoleva projektiga (Katastriüksuse tunnus: 72101:002:0396) piiril, kinnistu siseste tehnovõrkude ümberehitamist. et see ei oleks täpselt piiri peal. Kuna meie, Sõrve Otsus: Maantee 40, seda teed ei kasuta, siis soovitavalt 1. Maanteeamet teostab riigitee transpordimaa Sõrve Maantee 42 kinnistu peale, kuna nemad ulatuses drenaažitoru seisukorra välja kasutavad seda. selgitamiseks täiendavad uuringud ning põhjendatud vajadusel nähakse ette transpordimaa ulatuses drenaažitoru väljavahetamine. 2. Mahasõit säilitada olemasolevas asukohas. 9 Sõrve mnt 42 72101:002:0396 Seoses riigitee nr.77 projekteerimistingimustega Otsus: annan teada, et minu kinnistult Sõrve mnt 42 Maanteeamet teostab riigitee transpordimaa Salme alevikus läbib riigiteed drenaažitoru mis ulatuses drenaažitoru seisukorra välja vajab rekonstrueerimist. selgitamiseks täiendavad uuringud ning põhjendatud vajadusel nähakse ette transpordimaa ulatuses drenaažitoru väljavahetamine. 10 Sõrve mnt 44 72101:002:0397 Vastavalt minule edastatud dokumentidele, Otsus: "Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 77 1. Projekteerimistingimuste punkti 5.2.3 alusel Kuressaare-Sääre km 11,226-21,150 Mändjala- näha Sõrve mnt 44 kinnistul ette mahasõidu Läätsa rekonstrueerimise ehitusprojekti remont vastavalt tüüplahendusele. koostamiseks", soovime: 2. Maanteeamet teostab riigitee transpordimaa 1. Mahasõidu asfalteerimist Sõrve mnt 44 ulatuses drenaažitoru seisukorra välja kinnistule. selgitamiseks täiendavad uuringud ning 2. Võimalusel tee remondi käigus uuendada põhjendatud vajadusel nähakse ette maantee alt läbi jooksva põhjaveedrenaažitoru transpordimaa ulatuses drenaažitoru uuendamist. Sõrve mnt 44 põhjavee drenaaž väljavahetamine. jookseb maantee ääres olevasse drenaažikaevu (asub naaberkinnistul Sõrve mnt 42) ja sealt edasi maantee alt läbi kraavi. Lisa 2 11 Teeääre 72101:002:0080 Võiks rajada müra takistava rajatise Teeääre Selgitus: kinnistu piirile. 1. Maanteeameti tegevused normatiive ületava Kiiruspiirang peaks olema Teeääre kinnistu müra vähendamisel järgneva viie aasta juures 50km/h. jooksul on seatud tegevuskavas „Välisõhus Vajalik turvaline valgustatud jalakäijate leviva müra vähendamise tegevuskava ülekäigukoht. maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni Säilitada Kala bussipeatuse juures olev vana tee sõiduki aastas 2019-2024“ (leitav lõik. https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja- valisohk/valisohus-leviva-mura- vahendamise-tegevuskava- maanteeloikudes-mida). Tegevuskavaga on hõlmatud maanteelõigud, mida kasutab üle 8200 sõiduki ööpäevas (s.o üle kolme miljoni sõiduki aastas 2014.aasta põhjal) ning põhineb „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2019-2024“. Esmatähtsad parandamist vajavad olukorrad on tegevuskavas esitatud prioriteetsuse järjekorras. Vastavalt sellele toimub nende realiseerimine. Riigitee nr 77 Mändjala-Läätsa vahelisel lõigul on 2019. a andmetel liiklussagedus 1170-1653 a/ööp ning eeltoodust lähtuvalt müratõkkeid kõnesoleva rekonstrueerimisprojektiga ei rajata. 2. Maanteeamet on seisukohal, et piirkonnas välja kujunenud liikluskeskkond ning ümbritsev keskkond kiiruspiirangu 50 km/h kehtestamist ei toeta. Liikluskeskkonnale mittevastav kiirusepiirang loob täiendavaid liiklusohte, mistõttu projektiga Teeääre Lisa 2 kinnistuga külgneval lõigus kiiruspiirangut ei muudeta. 3. Riigiteele valgustuse rajamise vajadus selgitatakse vastavalt juhendile “Riigimaanteede valgustamise juhisele”. Nimetatud juhendi alusel ei ole kõnesolevale ületuskohale valgustuse rajamine põhjendatud. OOtsus: 1. Müratõkkeseinu projektiga ei kavandata. 2. Teeääre kinnistuga külgnevas lõigus kiirusrežiimi projektiga ei muudeta. 3. Ületuskohale valgustust ei projekteerita. 4. Projektis säilitada Kala tee ja Truksi tee vaheline nn vana tee lõik. 12 Kala tee 72101:002:0855 Kiiruspiirang peaks olema Kala tee juures 50 Selgitus: km/ h. 1. Maanteeamet on seisukohal, et piirkonnas Vajalik turvaline valgustatud jalakäijate välja kujunenud liikluskeskkond ning ülekäigukoht. ümbritsev keskkond kiiruspiirangu 50 km/h Säilitada Kala bussipeatuse juures olev vana tee kehtestamist ei toeta. Liikluskeskkonnale lõik. mittevastav kiirusepiirang loob täiendavaid liiklusohte, mistõttu projektiga Kala teega külgnevas lõigus kiiruspiirangut ei muudeta. 2. Riigiteele valgustuse rajamise vajadus selgitatakse vastavalt juhendile “Riigimaanteede valgustamise juhisele”. Nimetatud juhendi alusel ei ole kõnesolevale ületuskohale valgustuse rajamine põhjendatud. Otsus: 1. Teeääre kinnistuga külgnevas lõigus kiirusrežiimi projektiga mitte muuta. Lisa 2 2. Ületuskohale valgustust ei projekteerita. 3. Projektis säilitada Kala tee ja Truksi tee vaheline nn vana tee lõik. 13 Annevälja 72101:002:0578 Maanteeamet võib kinnistutel Annevälja 72101 Selgitus: :002:0578 ja Õnneranna 72101:001:0785 teha Projekti eesmärgi realiseerimiseks eeldatavasti ei tõid ainult selles ulatuses, mis Eesti Riigi kaasne ehitustööde teostamine Annevälja ja seadused Maanteeametile ette näevad. Kõik Õnneranna kinnistutel. Projektiga kavandatav muud tööd laiemas ulatuses (jalgratta kergtee) jalgratta- ja jalgtee nimetatud kinnistuteni ei rajamine nendel 2 üleval antud kinnistutel ulatu. minuga koheselt kooskõlastada. Kindlasti ka kõik Otsus: ehitusjäätmed ja võsa raiumise jäätmed koheselt Juhul kui projekteerimise käigus selgub vajadus koristada ehitustööde lõppemisel nendel 2 üleval tööde teostamiseks Annevälja ja Õnneranna nimetatud kinnistul. Kõik tööd mis minu eramaad kinnistutel, kaasata kinnistu omanik ehitusloa puudutava minuga kooskõlastada. Minu õigustest menetlusse. palun kinni pidada. 14 Kadaka 71401:001:0228 25 m tee teljest tehakse geodeetilisi uuringuid? Selgitus: Mida see reaalsuses tähendab? Maanteeameti esindaja on 26.02.2020. a Kas on plaanis pikendada kergliiklusteed, misselgitanud, et geodeetilised uuringud on nn ehitati Salmest Läätsani sügisel? maamõõtmine, mille tulemusena valmib Kas midagi on plaanis teha Kadaka krundi maa geodeetiline alusplaan, millele projektlahendust peal? koostama hakatakse. Praeguses etapis ei ole ette näha, et projekti eesmärgi realiseerimiseks on vajalik tööde teostamine Kadaka kinnistul. Otsus: Juhul kui projekteerimise käigus selgub vajadus tööde teostamiseks Kadaka kinnistul, kaasata kinnistu omanik ehitusloa menetlusse. 15 Tammetalu 72101:002:0449 Avaldan arvamust Läätsa asulat läbiva Selgitused: riigimaantee projekti kohta. Olen kinnisasja 1. Lõigus, mille osas on esitatud ettepanek katastriüksuse 72101:002:0449 Tammetalu kehtestada 50 km/h kehtib olemasolevalt elanik. Minu ettepanekud oleksid järgmised: kiirusrežiim 70 km/h (ca km 20,30-20,70) ja Lisa 2 1. Liikluskiirus oleks asulas 50 km/h, kuna Sõrve 90 km/h (ca km 20,70-20,90). 2019. a suunaline liiklus on väga intensiivne. Minu andmetel on liiklussagedus vastavas lõigus ettepanek oleks, et 50 ala algaks Läätsa 1170 a/ööp. Riigiteele kiirusrežiimi Kalatööstusest kuni kaardil näidatud alani. kehtestamine sõltub liikluskeskkonnast ning 2. Pikendada kergliiklusteed Sadamateest-asule ümbritsevast keskkonnast. Maanteeamet on lõpuni. (Lisan kaardi koos katkendliku seisukohal, et piirkonnas välja kujunenud joonega, mis tähistab seda lõiku.) Põhjendus: liikluskeskkond ei toeta täiendava ilma riigimaanteele minemata ei ole võimalik kiiruspiirangu kehtestamist. pääseda valminud kergliiklusteele kuna Liikluskeskkonnale mittevastav naaberkrundi aed on ehitatud krundi piirile, kiirusepiirang loob täiendavaid liiklusohte, mis on praktiliselt maantee ääres lubatud mistõttu eskiisjoonisel näidatud lõigus piires. projektiga kiiruspiirangut ei muudeta. 3. Paigaldada piisav valgustus riigimaanteele 2. Projekteerimistingimuste punkt 5.4.1 asula piires. Ettepanek Läätsa Kalatööstusest kohaselt projekteeritakse jalgratta- ja jalgtee asula lõpuni. riigitee km 18,18-18,60, mis jääb Salme alevikku. Jalgratta- ja jalgteede rajamise vajadus on reguleeritud “Maanteede projekteerimisnormides” ning rajamine sõltub jalakäijate ja jalgratturite liiklussagedusest. “Maanteede projekteerimisnormidele” tuginedes ei ole lõiku, mille osas ettepanek esitati, jalgratta- ja jalgtee rajamine põhjendatud. Jalgratta- ja jalgtee rajamise ettepanekuga on võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. 3. Riigiteele valgustuse rajamise vajadus selgitatakse vastavalt juhendile “Riigimaanteede valgustamise juhisele”. Nimetatud juhendi alusel ei ole lõiku, mille osas esitati ettepanek, valgustuse rajamine põhjendatud. Lisa 2 Otsus: 1. Projektiga riigiteel kiirusrežiimi ei muudeta. 2. Jalgratta- ja jalgteed lõiku, mille osas esitati ettepanek, ei projekteerita. 3. Riigiteele valgustust ei projekteerita. 16 Tiigi tee 6 72101:002:0101 Kiri kätte saadud. Projekteerimisel leida Otsus: lahendus, et Tiigi tee 6 maaüksuse juures Piirkonna sademevee probleem vajab paikneva truubi kaudu ei valguks vesi enam kompleksset lahendamist koostöös kohaliku edaspidi katastriüksusele 72101:002:0101. omavalitsusega. Riigiteelt sademevete ärajuhtimine lahendatakse käesoleva teeprojektiga. 17 Õnneranna 72101:001:0785 Maanteeamet võib kinnistutel Annevälja 72101 Selgitus: :002:0578 ja Õnneranna 72101:001:0785 teha Projekti eesmärgi realiseerimiseks eeldatavasti ei tõid ainult selles ulatuses mis Eesti Riigi seadused kaasne ehitustööde teostamine Annevälja ja maanteametile ette näevad. Kõik muud tööd Õnneranna kinnistutel. Projektiga kavandatav laiemas ulatuses ( jalgratta kergtee) rajamine jalgratta- ja jalgtee nimetatud kinnistuteni ei nendel 2 üleval antud kinnistutel minuga koheselt ulatu. Lisa 2 kooskõlastada. Kindlasti ka kõik ehitusjäätmed ja Otsus: võsa raiumise jäätmed koheselt koristada Juhul kui projekteerimise käigus selgub vajadus ehitustööde lõppemisel nendel 2 üleval nimetatud tööde teostamiseks Annevälja ja Õnneranna kinnistul. Kõik tööd mis minu eramaad kinnistutel, kaasata kinnistu omanik ehitusloa puudutava minuga kooskõlastada. Minu õigustest menetlusse. palun kinni pidada. Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluses arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus tunnus tunnus Mändjala kergtee 34801:008:0648 Sõrve mnt 4 72101:002:0452 Oru 72101:002:0451 T19 Kuressaare metskond 34801:008:0607 Sõrve mnt 6 72101:002:0501 Kaasiku 72101:002:0409 540 Mändjala kergtee 43301:001:0713 Sõrve mnt 8 72101:002:0220 Läätsa rannatee 72101:002:0925 T20 Marise 34801:008:0608 Aia tänav 72101:002:0816 Tammera 72101:002:0079 Aruniidi 43301:001:1247 Sõrve mnt 16 72101:002:0003 Leesi 72101:002:0111 Arukalda 43301:001:1246 Sõrve mnt 18 71401:001:0499 Ootepaviljoni 72101:001:1354 Aru 34801:008.0049 Sõrve mnt 20 72101:002:0304 Kalatööstuse 72101:002:0479 Kristo 34801:008:0117 Viiase tee 72101:002:0845 Biopuhasti 72101:002:0847 Rõõmu-Ala 34801:008:0118 Mardi 72101:002:0336 Sõrve mnt 57 72101:001:1440 Kuressaare metskond 34801:008:0546 Antsu 72101:002:0425 Sõrve mnt 55 72101:001:1439 278 Kristo 34801:008:0116 Sõrve mnt 28 72101:002:0471 Sõrve mnt 53 72101:001:1438 Elari 34801:008:0464 Sõrve mnt 30 72101:002:0285 Sõrve mnt 51 72101:001:1437 Evelini 34801:008:0463 Sõrve mnt 32 72101:002:0176 Sõrve mnt 49 72101:001:1436 Lisa 2 2700039 Laiaselja tee 34801:008:0566 Sõrve mnt 34 72101:002:0461 Sõrve mnt 47 72101:001:1435 Mändjala kergtee 43301:001:1113 Sõrve mnt 36 72101:002:0464 Sõrve mnt 45 72101:001:1434 T21 Männi tee 2 34801:008:0277 Sõrve mnt 38 71401:001:0767 Sõrve mnt 43 72101:002:0012 Männi tee 34801:008:0270 Sõrve mnt 38a 71401:001:0768 Sõrve mnt 41 72101:002:0752 Kalda 34801:008:0373 Andruse 72101:002:0833 Sõrve mnt 39 72101:002:0751 Lootsi 34801:008:0157 Linnutee 72101:002:0851 Sõrve mnt 37 72101:002:0462 Keskranna kergtee 43301:001:1120 Andi 72101:002:0087 Paupõllu 72101:002:0472 T1 Mere 34801:008:0615 Liini 72101:001:1406 Männi 72101:002:0482 Keskranna 34801:008:0509 Nõmmepõllu 72101:002:0666 Sõrve mnt 27 72101:002:0241 Keskranna kergtee 43301:001:1111 Kaasiku 72101:002:0664 Tiigi tee 4 72101:001:1343 T2 Tiigi 34801:008:0282 Käära 72101:001:1279 Tiigi tee 2 72101:001:1342 Loigu 34801:008:0149 Liivamäe tee 8 72101:002:0434 Mere tänav 72101:002:0814 Heina 34801:008:0404 Liivamäe tee 6 72101:002:0497 Sõrve mnt 21 72101:002:0478 Tamme 34801:008:0180 Liivamäe tee 4 72101:002:0475 Sõrve mnt 19 72101:002:0732 Järveranna 34801:008:0036 Liivamäe tee 2 72101.02.0435 Sõrve mnt 17 71401:001:0923 Männi 72101:004:0018 Sauna 72101:002:0554 Sõrve mnt 15 72101:002:0403 Rüütli 72101:004:0025 Luule 72101:002:0412 Mere tänav 72101:002:0814 Tamme 72101:004:0026 Uuetalu 72101:002:0548 Sõrve mnt 13 71401:001:0922 Murri 72101:004:0016 Kusti 72101:002:0148 Sõrve mnt 9a 72101:001:1357 Põldmaa 72101:001:0287 Kusti 72101:002:0147 Sõrve mnt 9 72101:001:1356 Põlluotsa 72101:001:1137 Läätsa-Imara tee 72101:002:0922 Sõrve mnt 7 72101:002:0398 Tiksi 72101:001:1138 Pähkli 71401:001:0229 Sõrve mnt 5 72101:002:0738 Teemaja 72101:001:0348 Kadakavälja 72101:002:0793 Rannapargi tee 72101:002:0817 Niidiotsa 72101:001:0183 Männituka 72101:002:0792 Sõrve mnt 3 72101:002:0740 Järve-Tiigi 72101:001:1081 Liiase 72101:002:0876 Sõrve mnt 1 72101:002:0201 Järve-Teeotsa 72101:001:0893 Härma 72101:002:0875 Rannapargi tee 4 72101:002:0741 Järve-Kaarli 72101:001:1086 Sõrve mnt 4 72101:002:0452 Kuressaare mnt 2 72101:001:1070 Niidiotsa 72101:001:0181 Sõrve mnt 6 72101:002:0501 Kuressaare mnt 4 72101:001:1071 Lisa 2 Niidu 72101:001:0975 Sõrve mnt 8 72101:002:0220 Kuressaare mnt 8 72101:001:0192 Jaska 72101:001:0906 Aia tänav 72101:002:0816 Kuresssaare mnt 10 72101:001:0118 Tehumardi linnak 72101:001:0905 Sõrve mnt 16 72101:002:0003 Kuressaare mnt 12 72101:002:0249 Männi 72101:001:1139 Sõrve mnt 18 71401:001:0499 Tasi tee 8 72101:002:0240 Kuuse 72101:001:0604 Sõrve mnt 20 72101:002:0304 Kuressaare mnt 14 72101:001:0799 Orava 71401:001:0611 Viiase tee 72101:002:0845 Kuressaare mnt 16 72101:001:1209 Kadaka 71401:001:0342 Mardi 72101:002:0336 Kuressaare mnt 18 72101:001:1208 Peetri 72101:001:0927 Antsu 72101:002:0425 Kuressaare mnt 20 72101:001:1355 Ketu 72101:001:0359 Sõrve mnt 28 72101:002:0471 Kuressaare mnt 22 72101:001:0381 Salme-Tehumardi tee 72101:001:1171 Sõrve mnt 30 72101:002:0285 Kuressaare mnt 24 72101:001:0441 Maarja 72101:001:0440 Sõrve mnt 32 72101:002:0176 Kuressaare mnt 26 72101:001:0329 Ankru tee 1 72101:001:1224 Sõrve mnt 34 72101:002:0461 Kuressaare mnt 28 72101:001:0324 Kapteni tee 2 72101:001:1227 Sõrve mnt 36 72101:002:0464 Kuressaare mnt 30 72101:001:1166 Kapteni tee 1 72101:001:1226 Sõrve mnt 38 71401:001:0767 Triinu 72101:001:1167 Laeva tee 2 72101:001:1232 Sõrve mnt 38a 71401:001:0768 Rannaroosi 72101:001:0759 Kuressaare mnt 1 72101:001:0964 Andruse 72101:002:0833 Sepa 72101:001:0130 Kooli tee 6 72101:002:0939 Linnutee 72101:002:0851 Ausamba 72101:001:1122 Töökoja tee 2/1 72101:002:0789 Andi 72101:002:0087 Laasma 72101:001:0911 Töökoja tee 2/2 72101:002:0699 Liini 72101:001:1406 Ootepaviljoni 72101:001:1350 Sõrve mnt 2 72101:002:0170 Nõmmepõllu 72101:002:0666 Tuuliku-Sepa 72101:001:0220 Kastani tänav 72101:002:0813 Kaasiku 72101:002:0664 Kaarli 72101:001:0102 2. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas 1 Keskkonnaamet Tööd jäävad järgmiste looduskaitseseaduse (LKS) §-s Otsus: 12.03.2020 kiri nr 7- 4 nimetatud kaitstavate loodusobjektide alale või 1.Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu 9/2897-2 piirnevad nendega vahetult: Järve luidete Keskkonnaameti poolt kooskõlastatuks. maastikukaitseala Järve luidete sihtkaitsevöönd, 2.Projekti koostamisel arvestada, et Järve luidete Tehumardi nõmme hoiuala, II ja III kaitsekategooria maastikukaitsealal ning Tehumardi nõmme hoiualal Lisa 2 taimeliikide kasvukohad ning III kaitsekategooria (Tehumardi mälestussamba parklast Kuressaarde putukaliigi, nõmme-tähniksinitiib (Phengaris arion), poole) on keelatud puittaimestiku raie ning selle elupaik. II kaitsekategooria taimeliikideks on vitsosi kahjustamine kaevetöödega. Nendel lõikudel (Equisetum x moorei), nõmmnelk (Dianthus olemasolevate kraavide puhastamine on lubatud, kuid arenarius), Gmelini kilbirohi (Alyssum montanum suuremaks kaevamine on keelatud, sest see võib subsp. gmelinii), kaunis kuldking (Cypripedium kahjustada transpordimaaga piirnevat kaitstavat calceolus), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), kooslust metsastunud luited. lamav ristik (Trifolium campestre), III kaitsekategooria 3.Kaitstavatele aladele uusi jalgratta- ja jalgteid mitte liigid on kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), aas- projekteerida. karukell (Pulsatilla pratensis), suur käopõll (Listera 4.Täiendada projekti tööde teostamise osa seletuskirjas ovata), hall käpp (Orchis militaris), tumepunane ning lisada tingimus, et kaitstavatel aladel ei tohi neiuvaip (Epipactis atrorubens). Osaliselt on ladustada ehitusmaterjale ega sõita rasketehnikaga. nimetatud taimeliigid seatud Järve luidete Materjale võib ladustada olemasolevates parklates. maastikukaitseala ja Tehumardi nõmme hoiuala kaitse- 5.Salme jõega seotud tööde puhul arvestada, et vees on eesmärgiks. Tööde alast eemal ning eeldatavast lubatud töid teostada väljaspool kalade kudemisaega, mõjualast väljaspool asub lisaks teisi kaitsealuseid st tööd on lubatud 15. maist kuni järgmise aasta taimeliike. Tööd toimuvad Läänemere, Laiaselja oja ja kevadeni (jääminekuni või 15. märtsini). Salme jõe kallaste veekaitselistes vööndites. 6.Projekt esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Järve luidete maastikukaitseala osas on töödega piirneval alal registreeritud kaitstava metsakoosluse metsastunud luited (2180) esinemine. Tehumardi nõmme hoiuala osas on registreeritud kaitstavate koosluste lood (6280*) ja metsastunud luited esinemine. Keskkonnaamet nende piirangute kohta käesolevale kirjale kaardimaterjali ei lisa, sest III kaitsekategooria taimeliikide ning III kaitsekategooria liblikaliigi esinemisalad on kätte saadavad Maa-ameti looduskaitse kaardirakenduses. II kaitsekategooria liikide esinemisalasid näeb Keskkonnaregistris (ligipääsu on võimalik taotleda Keskkonnaagentuurist). Maa-ameti kitsenduste Lisa 2 kaardirakenduses on võimalik vaadata veekogude veekaitseliste vööndite ulatusi. Järve luidete maastikukaitsealal kehtib kaitse-eeskirjas1 ja LKS-is sätestatud kaitsekord. Tehumardi nõmme hoiualal2 kehtib LKS §-des 14, 32 ja 33 toodud kaitsekord. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku Järve loodusalana3. Kavandatud tööde puhul on tegemist ehitustegevusega ehitusseadustiku § 4 tähenduses. Tehumardi nõmme hoiualal on vajalik Keskkonnaameti nõusolek projekteerimistingimuste väljastamiseks LKS § 14 lg 1 p 7 alusel, Järve luidete maastikukaitsealal lisaks viidatud sättele ka kaitse-eeskirja § 5 lg 1 p 7 alusel (tegemist on olemasoleva ehitise hooldustöödega § 4 lg 6 tähenduses). Koostatav ehitusprojekt tuleb Keskkonnaametiga kooskõlastada LKS § 14 lg 1 p-de 6 ja 8 alusel (Järve luidete maastikukaitsealal lisaks kaitse-eeskirja § 5 lg 1 p 8 alusel). Kaitstavate liikide elupaikades, mis asuvad väljaspool kaitstavaid alasid, ei ole Keskkonnaameti nõusolek projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamiseks vajalik. LKS § 14 lg 3 kohaselt võib Keskkonnaamet LKS § 14 lg-s 1 nimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kui tegevus on vastuolus ala kaitse-eesmärkidega, siis Keskkonnaamet keeldub kooskõlastuse andmisest (LKS § 14 lg 2). Lisa 2 Töödega tuleb tagada Järve luidete maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks oleva koosluse metsastunud luited ja seal esinevate taimeliikide soodne seisund4. Tehumardi nõmme hoiualal tuleb tagada eesmärgiks oleva koosluse metsastunud luited ja seal esinevate liikide soodne seisund5. Soodne seisund tuleb tagada ka Järve loodusala kaitse-eesmärgiks oleva koosluse, lood, säilimisele (esineb Tehumardi nõmme hoiualal). Kahjustada ei tohi ka kaitsealuseid liike, mis ei ole ala kaitse-eesmärgiks või esinevad väljaspool kaitstavaid alasid. LKS § 55 lg 7 kohaselt on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, keelatud. LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. LKS § 55 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine, isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Tööd toimuvad mitmete veekogude kalda (ranna) ehituskeeluvööndis. Vastavalt LKS § 38 lg 3 on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeluvööndis on lubatud olemasolevate ehitiste rekonstrueerimine (remonttööd), lisaks ei laiene ehituskeeld olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Seega on tööd ehituskeeluvööndis lubatud. Kui veekogusid süvendatakse, vahetatakse truupe, sinna uputatakse Lisa 2 tahkeid aineid või teostatakse sarnaseid tegevusi, võib vajalik olla veeluba (veeseadus § 187) või veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (veeseaduse § 196). Arvestada tuleb lisaks veekaitsevööndis kehtivate nõuetega (veeseaduse § 118). Keskkonnaameti seisukoht: Keskkonnaamet on seisukohal, et töid on võimalik teostada eelpool viidatud kaitstavaid alasid ja väärtuseid kahjustamata, sest tööd toimuvad olemasoleva riigimaantee transpordi maal või selle vahetusläheduses. Seega on tegemist juba inimmõjuga alaga. Keskkonnaamet nõustub projekteerimistingimuste väljastamisega Järve luidete maastikukaitseala ja Tehumardi nõmme hoiuala osas LKS § 14 lg 1 p 7 tähenduses. Projekti koostamisel tuleb arvestada: 1. Järve luidete maastikukaitsealal ning Tehumardi nõmme hoiualal (Tehumardi mälestussamba parklast Kuressaarde poole) on keelatud puittaimestiku raie ning selle kahjustamine kaevetöödega. Nendel lõikudel olemasolevate kraavide puhastamine on lubatud, kuid suuremaks kaevamine on keelatud, sest see võib kahjustada transpordimaaga piirnevat kaitstavat kooslust metsastunud luited; 2. uute jalgratta teede, jalgteede ehitamine kaitstavatel aladel ei ole lubatud, kuna kahjustab seal esinevaid loodusväärtuseid; 3. kaitstavatel aladel mitte ladustada ehitusmaterjale ega sõita rasketehnikaga. Materjale võib ladustada olemasolevates parklates; Lisa 2 Väljaspool Järve luidete maastikukaitseala ja Tehumardi nõmme hoiuala esinevad kaitsealused taimeliigid suurel alal ning tegevused neid eeldatavalt LKS § 55 lg 7 ja 8 tähenduses ei kahjusta. Valdavalt kasvavad need liigid maanteekraavi servast nn sisemaa-ja merepoole, ehk siis tööde alast väljaspool. Samuti ei mõjuta tegevus kaitstavat liblikaliiki nõmme-tähniksinitiib LKS § 55 tähenduses. Salme jõega seotud tööde puhul arvestada, et vees on lubatud töid teostada väljaspool kalade kudemisaega, st tööd on lubatud 15. maist kuni järgmise aasta kevadeni (jääminekuni või 15. märtsini). 2 Põllumajandusamet Eelnõus käsitletud tee ristub maaparandusehitiste Otsus: 26.02.2020 kiri nr eesvooludega - Salme jõgi 1. Projekti koostamisel arvestada, et ülepääsude ja 14.2-1/6840 (maaparandussüsteemi/ehitise kood eesvoolude rekonstrueerimisel tuleb tagada 7116670020000/001), Mändjala ÜP-203-II eesvool maaparandussüsteemide toimimine ning säilitada või (maaparandussüsteemi/ehitise kood taastada veejuhtmete kindlustus. 7034060100060/001), Mändjala eesvool (Laiaselja 2. Projekt esitada Põllumajandusametile oja) kooskõlastamiseks. (maaparandussüsteemi/ehitise kood 7034060100050/002). Ülepääsude ja eesvoolude rekonstrueerimisel tagada maaparandussüsteemide toimimine ning säilitada või taastada veejuhtmete kindlustus. Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandusametile kooskõlastamiseks. 3 Maa-amet Projekteeritav teelõik piirneb järgmiste riigi omandis Otsus: 16.03.2020 kiri nr 6- olevate kinnisasjadega, mille valitseja on 1. Maa-ameti kirja alusel on täiendatud 3/20/2784-2 Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutus projekteerimistingimusi punktiga nr 5.8.3. Maa-amet: 2. Projekt esitada Maa-ametile kooskõlastamiseks.  Liini, katastritunnus 72101:001:1406, Üüdibe küla; Lisa 2  Sõrve mnt 18, katastritunnus 71401:001:0499, Salme alevik;  Teeristi, katastritunnus 43301:001:1039, Mändjala küla. Projekti töötsooni jääb kokku 2 geodeetilist märki:nr n/ta (GPA ID 1947) ja nr III (GPA ID 202912). Nimetatud geodeetiliste märkide kaitsevööndiks on 0,5 meetrit ehitise pinnast horisontaalsuunas ning 3,2 meetrit märgi tsentrist vertikaalsuunas. Projekti töötsooni lähedusse jääb veel 5 geodeetilist märki. Geodeetilise märgi (fundamentaalreeper) nr 8886 (GPA ID 218217) kaitsevöönd on 5 meetrit märgi tsentrist. Geodeetiliste märkide (pinnasereeperid) nr 8826 (GPA ID 218216), nr 8034 (GPA ID 218260), nr 931 (GPA ID 202915) ja nr 8809 (GPA ID 218630) kaitsevöönd on 3 meetrit märgi tsentrist. Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lõige1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine. Kui töid tehakse kaitsevööndis, on vaja peale tööde lõpetamist teostada kontrollmõõtmised. Geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi Lisa 2 tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ (edaspidi „geodeetiliste tööde kord“). Geodeetilised märgid tuleb võimalusel säilitada oma asukohas ning kaitsta ehitustööde ajaks. Kui tööde käigus ei ole võimalik nimetatud geodeetilisi märke senises asukohas säilitada, tuleb need vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärsete geodeetiliste märkidega. Enne geodeetiliste märkide teisaldamist tuleb vastavalt geodeetilise töö korra § 10 lõikele 5 esitada geodeetilise töö projekt, mis sisaldab geodeetiliste tööde korra § 4 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud andmeid. Projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]). Kõrgusvõrgu reeperite teisaldamisel ning sellega seonduvate ehitus-, mõõtmis-ja arvutustööde tegemisel tuleb juhinduda geodeetiliste tööde korra § 5 lõikes 5 sätestatust ja „Kõrgusvõrgu rekonstrueerimise ja rajamise juhendist“ (https://geoportaal.maaamet.ee/docs/Geodeesia/Riikliku- korgusvorgu-juhend_2006.pdf?t=20180511112319). RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi kontrollmõõtmisi ja teisaldamise töid teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas. Geodeetiliste tööde korra§ 10 lõike 6 kohaselt tuleb teostatud geodeetiliste tööde aruanne pärast teisaldamistööde lõppu esitada geodeetilise märgi omanikule kinnitamiseks. Aruandes esitatakse geodeetilise märgi teisaldamiseks teostatud mõõtmis-ja Lisa 2 arvutustööd ning geodeetiliste märkide pikaajalist säilivust kindlustavad meetmed. Aruande palume esitada Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected])viie tööpäeva jooksul peale geodeetiliste märkide teisaldamistööde lõpetamist. Palume projekteerimistingimustesse lisada järgnevad tingimused: 1. Geodeetilised märgid tuleb võimalusel säilitada vastavalt esitatud tehnilistele tingimustele. Geodeetiliste märkide teisaldamisel on vaja säilitada selle senine klass või järk vastavalt õigusaktidega sätestatud korrale. 2. Koostada geodeetiliste tööde projekt ning vastavalt geodeetilise töö korra § 10 lõikele 5 esitada kooskõlastamiseks Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]). 3. Peale tööde lõpetamist teostada geodeetiliste punktide kontrollmõõtmised. Palume edastada valminud riigitee nr 77 Kuressaare- Sääre km 11,226-21,150 Mändjala-Läätsa lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekt Maa-ametile seisukoha kujundamiseks. 4 Muinsuskaitseamet - * * Kui kooskõlastaja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks (EhS § 31 lg 6). Asukoha skeem: Riigitee nr 77 Kuressaare–Sääre km 11,226-21,150 asuv Mändjala-Läätsa lõik KM 11,226 KM 21,150
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →