dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
KorraldusAvalik

Korraldus

Maanteeamet · 23. märts 2020
Viit
1-3/20/042
Registreeritud
23. märts 2020
Dokumendi liik
Korraldus
Funktsioon
1 Üldjuhtimine
Sari
1-3 Korraldused
Toimik
1-3/2020
Vastutaja
Kristi Moisto (MA, Teehoiuteenistus, Põhja teehoiu osakond)

Failid

  • 📎1-320042 23.03.2020 Korraldus.bdoc3139 KB

Sisu (failidest)

Lisa 1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem Lõigu lõpp km 17,80 Lõigu algus km 11,60 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila- Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Tellija: OÜ Tuulekaru Täitja: OÜ Alkranel Projektijuht: Alar Noorvee (litsents nr: KMH0098) Tartu 2019 1 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 2 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kavandatav tegevuse iseloomustus ..................................................................................... 5 1.1. Asukoht, tegevuse iseloom, eesmärk ja maht .............................................................. 5 1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ........................................................... 6 1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine, sh energiakasutus ...... 7 1.4. Ülevaade tegevusega kaasnevatest teguritest, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ja jäätmeteke .................................... 7 1.5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus .............................. 8 1.6. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht ........................................ 8 2. Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond .............................................................. 9 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ................................................................................................................................ 9 2.2. Taristu .......................................................................................................................... 9 2.3. Vesi ja pinnas (sh geoloogia ja hüdrogeoloogia) ....................................................... 11 2.4. Loodusväärtused ja looduslik mitmekesisus ............................................................. 13 2.5. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ............................................................. 14 3. Hinnang tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju olulisusele ............................................. 16 3.1. Mõju elustikule, sh kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 võrgustiku aladele) ja liikidele ..................................... 16 3.2. Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele) ................................................................ 18 3.3. Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud .................................................................. 19 3.4. Mõju õhukvaliteedile ja kliimale ............................................................................... 21 3.5. Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväärtusega aladele ................................ 22 3.6. Mõju märgaladele ...................................................................................................... 22 3.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ning elanikkonnale ............................................... 22 3.9. Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld ja maavarad), jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele tegevustele ja mõjude kumulatiivsus) ...................................................................................................................... 22 Kokkuvõte ja meetmed mõjude minimeerimiseks ................................................................... 24 Olulisemad kasutatud allikad ................................................................................................... 26 3 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõju eelhinnang (KMHEH) riigimaanteel nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile. Seejuures selgitatakse eelhinnangu käigus, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju ning kas on vaja algatada keskkonnamõju hindamine. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib: • eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust; • põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; • seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 on esitatud olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul on keskkonnamõju hindamine kohustuslik. Antud tegevusele vastavalt KeHJS § 6 lg 1 automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 10 „infrastruktuuri ehitamine või kasutamine“ alla, mille korral tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas tegevusega võib kaasneda eeldatavalt oluline keskkonnamõju (KeHJS § 22). Kavandataval tegevusel on seos Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1: ✓ § 15 p 8 selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Rekonstrueeritava maanteelõigu äärde jääb kaitsealune Peningi mõisa park (kaitseala, KLO1200389). Kaitsealale kehtib vabariigi Valitsuse 03.03.2006. a määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“. KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (aluseks KeHJS § 61 lg 5). Käesolev KMH eelhinnang on koostatud lähtuvalt määruses esitatud nõuetest. Lisaks on aluseks võetud kaks juhendmaterjali: • Kutsar, R., 2015. Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine; • Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend (Keskkonnaministeerium, november 2017) KMH eelhinnangu tellijaks ja projekti koostajaks on OÜ Tuulekaru. KMH eelhinnangu koostajaks on OÜ Alkranel keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja keskkonnaspetsialist Kersti Õun. 4 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 1. Kavandatav tegevuse iseloomustus 1.1. Asukoht, tegevuse iseloom, eesmärk ja maht Rekonstrueeritav kõrvalmaantee 11310 Aruvalla – Jägala Perila – Tõhelgi lõigu (11,6-17,8 km) rekonstrueerimise asukoht on Harju maakonnas, Raasiku vallas, Peningi, Perila ja Tõhelgi külas. Lõigule ehitati bituumenstabiliseeritud kiht aastal 1973. Viimati pinnati lõiku 11,602-15,085 ja 16,452-17,800 2012 aastal ja km 15,085-16,452 aastal 2010. Projekteeritaval lõigul asub 3 üheavalist ja 1 kaheavaline truupi, lisaks võimalikud truubid mahasõitudel ja ristumistel teiste teedega. Lõigul asuvad Rätla, Retimäe ja Peningi bussipeatused. Olemasoleval maanteel esineb piki- ja põikpragusid, ebatasasusi ning katte serv on defektne. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2018. aastal loendusandmete järgi oli kõrvalmaantee 11310 Aruvalla-Jägala km 11,6-16,3 lõigul 1231 sõidukit ööpäevas, neist veoautod ja autobussid moodustasid 2% ja autorongid 2% ning lõigul 16,3-18 oli liiklussageduseks 362 sõidukit ööpäevas, millest raskeliiklus moodustas 5%. Joonis 1.1. Rekonstrueeritava maanteelõigu asukoht (aluskaart: Maa-amet, 2019) Kavandatava tegevuse ümbruse maakasutuse kirjeldus on esitatud ptk 2.1. 5 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 Kavandatava tegevuse eesmärk on kõrvalmaantee 11310 Aruvalla-Jägala km Perila-Tõhelgi 11,6-17,8 lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine, sh parandada külgnähtavust, korrastada vete ärajuhtimissüsteemid ja liikluskorraldusvahendid. Samuti on ette nähtud korrastada olemasolevad mahasõidud ning ristmikud, lisaks rekonstrueeritakse olemasolevad bussipeatused. Maantee projektkiiruseks 90 km/h ja ettenähtud sõiduradade arv on 2. Sõiduraja laiuseks peab projekteerima 3,25 m ning kindlustatud teepeenra laiuseks 0,75 m ja tugipeenra laiuseks 0,5 m. 1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Projekteeritava kõrvalmaantee 11310 Aruvalla-Jägala km Perila-Tõhelgi näol on tegemist olemasoleva maanteega, mille paiknemisega maastikus on arvestatud nii Raasiku valla üldplaneeringus (2005), kui ka Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud 2018). Üldplaneeringu kohaselt on valda läbiva Jüri–(Lagedi)–Aruküla–Peningi–Perila–Kiviloo ning Aruvalla-Jägala maanteed on valla jaoks olulised ja tõusva tähtsusega magistraalsed ühendusteed. Üldplaneeringu kohaselt on Aruvalla – Jägala maantee äärde ette nähtud kergliiklustee rajamine. Käesoleva eelhinnangu objektiks oleva maanteelõigu tehnilises kirjelduses ei ole ette nähtud kergliiklustee rajamist. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu 2030+ kohaselt läbib vaadeldav maanteelõik osaliselt turbamaardlat ning kahte rohevõrgustiku koridori (joonis 1.2). Transporditaristu puhul on peamisteks rohevõrgustiku konfliktobjektideks suure liiklusintensiivsusega maanteed (neist olulisemad Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu-Luhamaa, Tallinna ringtee, Tallinn-Paldiski, Tallinn- Pärnu-Ikla, Tallinn-Rapla-Türi). Lisaks jääb maanteelõik Peningi külast põhjapoole väärtusliku traditsioonilise maastiku äärde. Tegemist on Kalesi algupärase ajastumaastikuga ehk traditsioonilise kultuurmaastikuga, kus on säilinud ajalooline asustusstruktuur või ajalooline maastikumuster, mille kaitsmine aitab säilitada erinevate piirkondade kohalikku eripära. Nii olemasoleva kui ka planeeritava transporditaristu puhul on äärmiselt oluline arvestada maakonnaplaneeringus kehtestatud rohelise võrgustiku struktuuridega ning rakendada meetmeid, mis tagaksid rohevõrgu sidususe ja leevendaksid mõjusid konfliktsetes kohtades. Kavandatava tegevuse objektiks olev maantee ei ole nimetatud maakonnaplaneeringus kui rohevõrgustiku konfliktobjekt. 6 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 Joonis 1.2. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringust 2030+ (rekonstrueeritav teelõik märgitud punasega, OÜ Hendrikson & Ko, 2018) 1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine, sh energiakasutus Loodusvaradest kasutatakse teede ehitusel eelkõige maavaradest täitepinnasena liiva, kruusa ja lubjakivi killustikku. Osaliselt on võimalik kasutada ka olemasoleva maanteetammi täitepinnast. Lisaks kasutatakse loodusvarasid ka teekattematerjalide tootmisel. Asfaltbetooni tootmisel kasutatakse täitematerjalina killustiku ja purustatud kruusa fraktsioone. Sideainena kasutatakse naftabituumenit. Diiselkütuse ja bensiini kasutamine (energiakasutus) kaasneb tee-ehitusmasinate töötamisel ja materjalide veol. Maantee rekonstrueerimisel ei kasutata olulisel määral vett. Kuivõrd tegemist on olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, siis ei hõivata olulisel määral uut maa-ala. 1.4. Ülevaade tegevusega kaasnevatest teguritest, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ja jäätmeteke Maantee rekonstrueerimise ja kasutamisega kaasneb müra, vibratsiooni ja õhusaaste teke. Samuti tuleb arvestada maanteelt valguva sademeveega. Ehitustegevuse ajal kaasneb paratamatult ka teatud määral jäätmeteke. Mõjude iseloomu ja ulatust on täpsemalt kirjeldatud ptk 3. 7 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 Maantee rekonstrueerimise ja kasutamise ajal ei ole ette näha tegevusi, mis põhjustaksid soojuse, kiirguse või olulist lõhna teket. Maanteelõigu valgustus projekteeritakse minimaalses vajalikus mahus, arvestades olemasolevat olukorda. Valgustuse tehniline lahendus on ökonoomne ning tagab võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. Tee valgustuse projekteerimisel lähtutakse erinevatest standarditest ning mh ka Riigimaanteede valgustamise juhisest. Tee valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus. Tegemist maanteelõiguga, mille ääres suuremad asulad puuduvad. Seega eeldatavasti projekteeritakse valgustused peamiselt Peningi külla ja bussipeatustesse ning sellega ei kaasne ka olulist valgusreostuse suurenemist väliskeskkonda. 1.5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Maantee rekonstrueerimise üks eesmärke on liiklusohutuse tõstmine. Seega aitab kavandatava tegevuse elluviimine vähendada võimalikke avariide esinemise tõenäosust. Ehitustegevuse ajal aset leidvate avariide esinemise tõenäosus on väike, kuna töötsoonis on kiirus piiratud või vajadusel mingil ajaperioodil on tee liiklusele suletud ning liikluskorraldus tagatud vastavate märkide abil. 1.6. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht Kavandatava tegevusega kaasneb olemasoleva maantee rekonstrueerimine, millega suurendatakse liiklusohutust vaadeldaval lõigul. Seega vähendab kavandatav tegevus võimaliku suurõnnetuste ohu esinemise tõenäosust. Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste esinemine piirkonnas on vähetõenäoline ega avalda mõju kavandatava tegevuse elluviimisele. Pole ette näha ka kavandatavast tegevusest tulenevate tormikahjude suurenemise tõenäosust. Maanteelõik ületab kahte veekogu – Kaunissaare-Patika kanal (VEE1089205) ja Silmsi oja (VEE1088400). Mõlema veekogu valgala on üle 25 km2. Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste ohu (tormikahjud, üleujutused jms) tõenäosus vaadeldaval lõigul on väike. Arvestades maapinna kõrguste vahesid, pole tee üleujutamine tõenäoline. 8 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 2. Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast, olles valdkonniti erinev. Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest mõjudest jäävad teemaa piiridesse. Samas võib nt müra korral olla mõjuala ulatus laiem. Arvestades maantee liiklussagedusega (1231 sõidukit ööpäevas) ei ole ette näha, et mõjuala ulatus oleks ka müra osas suurem kui 100 m maanteest. Vaadeldava maanteelõigu äärse asustuse näol on tegemist valdavalt juba väljakujunenud asustusmustriga. Seejuures on maakasutuse sihtotstarbena valdavalt esindatud maatulundusmaa funktsioonid. Elamumaa sihtotstarbega jäävad maantee äärde peamiselt Peningi ja Perila külas asuvad kinnistud. Valdavas osas jäävad rekonstrueeritava maanteelõigu äärde põllumaad ja metsamaad. Peningi ja Perila külas jääb elamuid ka maantee äärde. Olemasolevaid elamuid on ka mõnel maatulundusmaa kinnistul. Lähimad elamud jäävad Peningi ja Perila külades rekonstrueeritavast maanteelõigust peamiselt ~15 m kaugusele, kuid on näiteks Peningi mõisakompleksi üks hoonetest jääb rekonstrueeritavast maanteelõigust umbes 5 m kaugusele. 2.2. Taristu Kõrvalmaantee 11310 Aruvalla-Jägala km Perila-Tõhelgi lõigu vasakul tee ääres asub Telia Eesti AS poolt hallatav sideehitis. Rekonstrueeritava lõigule jäävad järgmised elektriliinid: • Perila külla elektrimaakaabelliin JK49433; • Perila külast ca 850 m põhjapoole elektriõhuliin alla 1 kV Kolgi, Kruusimäe; • Perila külast ca 1010 m põhjapoole elektriõhuliin 1-20 kV VÕIDU:RAA; • Perila külast ca 1,75 km põhjapoole elektriõhuliin alla 1 kV Laut; • Peningi külast ca 1,2 km lõunapoole elektriõhuliin alla 1 kV Puuslani; • Peningi külas jääb rekonstrueeritava maanteelõigu äärde (umbes 700 m) elektrimaakaabelliin VÕIDU:RAA • Peningi külas jääb lisaks veel kaks elektriõhuliin alla 1 kV (Raasiku tee 1a ja Raasiku tee 5). • Peningi külast ca 1 km ja 1,6 põhja poole jääb elektriõhuliin 1-20 kV VÕIDU:RAA Maanteelõigu lähialale jäävad järgnevad maaparandussüsteemid on toodud tabelis 2.1 ja joonisel 2.1. Tabel 2.1 Maaparandussüsteemid rekonstrueeritava lõigu lähialal (allikas: Maa-amet, 2019). Nimetus Süsteemikood Pindala (ha) Silmsi 4108840020130 53,2 4108840020120 8 Peningi 4108790040620 159,4 Lohisoo 4108840020080 58,2 Sanderkopi 4108840020070 64,4 4108790040710 70,7 4108840020050 39,7 9 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 Joonis 2.1 Maaparandussüsteemid lähipiirkonnas (aluskaart: Maa-amet ja EELIS, 2019). Rekonstrueeritavast teelõigust jääb 50 m raadiusesse viis puurkaevu (toodud tabelis 2.2 ja joonisel 2.2). Tabel 2.2 Piirkonnas asuvad puurkaevud. Katastri Keskkonna- Otstarve Sügavus Sanitaar- Kaugus nr registrikood (m) kaitseala (m) kavandatavast tegevusest 21638 PRK0021638 olmevee 20 50 47 m saamiseks 54914 PRK0054914 olmevee 63 10 28 m saamiseks 1927 PRK0001927 hüdrogeoloogilise 5 - 10 m uuringu puurkaev 1926 PRK0001926 hüdrogeoloogilise 21,5 - 17 m uuringu puurkaev 51036 PRK0051036 olmevee 24 10 28 m saamiseks 10 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 Joonis 2.2 Puurkaevude asukoha kavandatava tegevuse lähipiirkonnas (mustaga märgitud rekonstrueeritav teelõik ning sinisega puurkaevud, aluskaart: Maa-amet, 2019). Projekteeritava maanteelõigu vahetus läheduses paikneb Maa-ameti planeeringute kaardirakenduse alusel (11.11.2019) kaks menetluses oleva detailplaneeringu ala. Linamäe I detailplaneeringu algatamise kuupäev oli 08.06.2004 ning eesmärgiks maa sihtotstarbe muutmine ja kruntideks jagamine. Kaasiku detailplaneeringu algatamise kuupäev oli 11.09.2007 ning eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine ja kruntideks jagamine. 2.3. Vesi ja pinnas (sh geoloogia ja hüdrogeoloogia) Maanteelõik ületab Kaunissaare-Patika kanalit (VEE1089205), mis rajati 1987. aastal juhtimaks vett Jägala süsteemist Pirita jõkke. Kanal kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse. Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele toimub Jägala-Pirita kanalisse juhitava vooluhulga reguleerimine Kaunissaare hüdrosõlmes, kanali alguses veehaarde- regulaatori kaudu. Kanal on isevoolne, maksimaalse läbilaskevõimega 2,5 m3/s, pikkusega 25 km. Kanali ristumiskohad teedega on lahendatud raudbetoonist truupregulaatoritega (16 tk sisemõõtmetega 3x2 m). Nende sisse-väljavooluotsakud on kindlustatud raudbetoonist plaatidega. Kanali suurema languga piirkonnas (enne Silmsi oja ca 150 m pikkune lõik) on kanali kogu perimeeter kindlustatud raudbetoonist plaatidega (ca 1600 m2 ulatuses). Kanal on ka eesvooluks metsa- ja põllumaade kuivenduskraavidele. Vesi suubub kanalisse torutruupidega 200 - 1000 mm, mille suubumiskohtades on kanali nõlv kindlustatud raudbetoonist plaatidega või monoliitbetoonist valuga. Osa kuivenduskraave, samuti Silmsi oja, Leivajõgi ja Jõelähtme jõgi on juhitud kanali alt läbi düükritega. Veekogu ei ole avalikult kasutatav. Lisaks ületab maanteelõik Silmsi oja (VEE1088400), pikkus 16,1 km ning suubub Jõelähtme jõkke. Veekogu kuulub osaliselt riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (vabariigi Valitsuse 01.11.2018. a korraldus nr 274). Ida-Eesti veemajanduskava kohaselt on oja seisundieesmärk "hea" saavutatud. 11 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 Maanteelõik asub nõrgalt kaitstud (reostusohtlik) põhjaveega alal (allikas: Maa-amet, 2019; joonis 2.3). Joonis 2.3. Põhjavee kaitstus vaadeldava maanteelõigu piirkonnas. Maanteelõik tähistatud punase joonega. (aluskaart: Maa-amet, 2019). Vastavalt Maa-ameti ehitusgeoloogia kaardirakenduse kohaselt moodustab aluspõhja avamuse Keila ja Oandu lademe savikas, biohermne lubjakivi. Pinnakatte sette tüüpideks on moreen, liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk, samuti ka turvas. Rekonstrueeritava maanteelõigu ääres umbes 20 m kaugusel paikneva puurkaevu (katastrinumbriga 51036) Keskkonnaregistri avaliku teenuse andmetele on puurkaevu geoloogiline läbilõige toodud tabelis 2.2. Tabel 2.1. Puurkaevu (katastrinumbriga 51036) geoloogiline läbilõige Stratigraafiline Kivimi litoloogiline Lasumi Lamami Paksus, m indeks kirjeldus sügavus, sügavus, m m lgQIII Liiv ja saviliiv 0 2 2 gQIII Saviliivmoreen 2 4,5 2,5 O3kl-on Lubjakivi 4,5 24 19,5 Kavandatava tegevuse ala jääb osaliselt Peningi turbamaardlale (joonis 2.4). Maa-ameti maardlate kaardirakenduse kohaselt on maardla pindala 4857,46 ha. Põhimaavaraks on vähelagunenud turvas (aiandusturbana) ning hästilagunenud turvas (kütte- ja väetusturbana). Kaasnevaks maavaraks järvemuda ja järvelubi põlluväetiseks. Lähim turbatootmisala Peningi maardlal asub rekonstrueeritavast teelõigust umbes 1 km kaugusel – Peningi turbatootmisala. Kaevandamisloa omaja on AS Tootsi Turvas, loa number on HARM-061 ning kaevandamisluba kehtib kuni 12.12.2019. 12 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 Joonis 2.4 Maardla rekonstrueeritava maanteelõigu lähialal (aluskaart: Maa-amet, 2019). 2.4. Loodusväärtused ja looduslik mitmekesisus Alljärgnevalt ja joonisel 2.4 on toodud ülevaade kaitstavatest loodusobjektidest, mis jäävad maantee 100 m vööndisse. Andmed pärinevad EELISe (11.11.2019) andmebaasist. EELISe andmetel ei läbi projekteeritava maanteelõigu trass looduskaitsealasid ega hoiualasid (sh Natura 2000 alasid). Lähim Natura ala (Paraspõllu loodusala, RAH0000459) jääb kavandatavast tegevusest umbes 2,4 km kaugusele. Rekonstrueeritava maanteelõigu äärde (umbes 140 m ulatuses) jääb kaitsealune Peningi mõisa park (kaitseala, KLO1200389). Kaitsealale kehtib vabariigi Valitsuse 03.03.2006. a määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“. Vastavalt nimetatud määruse § 1 lg 2 on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus, 11.11.2019) andmetel leidub Peningi mõisa pargis (rekonstrueeritava maanteelõigu ääres) nahkhiiri: veelendlane (Myotis daubentonii, KLO9100349), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii, KLO9100350) ja suurkõrv (Plecotus auritus, KLO9100351). Rohkem kaitsealuseid liike rekonstrueeritava maantee 100 m vööndisse ei jää. Järgmine kaitsealune liik asub rekonstrueeritavast maanteelõigust umbes 1 km kaugusel ida pool. Tegemist on I 13 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 kaitsekategooria liigiga väike-konnakotkas (Aquila pomarina, KLO9114532) ning leiukohale on moodustatud ka Peningi väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001369). Samuti jääb maanteelõigust umbes 1 km kaugusele läänesuunda II kaitsekategooria liigi metsise (Tetrao urogallus, KLO9122048) leiukoht. Joonis 2.5. Kaitse- ja hoiualad ning kaitsealused liigid maanteelõigu lähialal. (aluskaart: Maa-amet, 2019 ja EELIS, 11.11.2019). Lähim vääriselupaik (kuusikud ja kuuse segamets, VEP158093) jääb kavandatavast tegevusest umbes 1,5 km kaugusele. 2.5. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad Projekteeritava maanteelõigu vahetus läheduses asub neli muinsuskaitseobjekti (joonis 2.6): • Kultusekivi (registri nr 18709, seisund hea); • Asulakoht (registri nr 18699, seisund rahuldav); • Kirikuase (registri nr 18668, seisund rahuldav); • Asulakoht (registri nr 18667, seisund rahuldav). Projekteeritav maanteelõigu ääres asub viis pärandkultuuriobjekti (joonis 2.5): • Peningi mõis (objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%); • Peningi koolimaja (objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%); 14 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 • Peningi vallamaja (objekt on hästi säilinud); • Mälestuskivi Gustav Ernesaksa sünnikohas (objekt on hästi säilinud); • Perila veskikoht (objekti ei ole säilinud). Joonis 2.6 Muinsuskaitse (tähistatud sinisega)- ja pärandkultuuriobjektid (punasega) rekonstrueeritava maanteelõigu (tähistatud mustaga) lähipiirkonnas (aluskaart: Maa-amet, 2019). 15 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 3. Hinnang tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju olulisusele Järgnevates peatükkides käsitletakse mõjutatava keskkonna ning kavandatava tegevusega vahelisi seoseid ning kaasuvaid olulisi keskkonnamõjusid. KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (aluseks KeHJS § 61 lg 5). Määruse § 4 alusel, tuleb eelhinnangus hinnata, kas kavandataval tegevusel võib olla otsene või kaudne oluline keskkonnamõju, arvestades: 1) mõju suurust; 2) mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus; 3) mõju ilmnemise tõenäosust; 4) mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust; 5) mõju piiriülesust; 6) mõju Natura 2000 võrgustiku alale; 7) kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega; 8) ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi. Lisaks eelnevale tuleb hinnangu andmisel lähtuda mõjutatava keskkonna vastupanuvõimest, loodusvarade kättesaadavusest, kvaliteedist ja taastumisvõimest ning inimeste (elanikkonna) heaolu ja tervist puudutavatest aspektidest. Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu ei ole ette näha (riigi)piiriülese keskkonnamõju esinemist. 3.1. Mõju elustikule, sh kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 võrgustiku aladele) ja liikidele Kõrvalmaantee 11310 Aruvalla-Jägala km Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimisel asub lähim kaitsealune objekt (kaitseala Peningi mõisa park, sh nahkhiirte leiukoht) teelõigu ääres. Peningi mõisa pargi kaitseala piir ulatub katastriüksusele 65101:003:0349, mille sihtotstarve on transpordimaa. Peamiselt jääb kavandatav tegevus kaitseala piiridest välja, v.a kahe maha sõidu rekonstrueerimine (vt joonis 3.1). Tegemist on olemasolevate maha sõitudega ning vastavalt kavandatud tegevusel jääb rekonstrueeritavate maha sõitude asfaltkate Peningi mõisa pargi piirist välja. Peningi mõisa pargi alale jääb tugipeenar ehk asfaltkatte ning haljastatud ala vaheline ala. Vastavalt olemasolevale olukorrale jääb ka praegu tugipeenar Peningi mõisa pargi alale. Võrreldes olemasoleva olukorraga läheb tee osaliselt ka kitsamaks, näiteks Peningi mõisakompleksi tee ääres oleva hoone juurest. Seega Peningi mõisa pargi kaitse-eesmärke (ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine) ei kahjustata. 16 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 Joonis 3.1. 11310 Aruvalla-Jägala km Perila-Tõhelgi lõigu Peningi pargi äärne lõik (aluskaart: Maa- amet, 2019). Peningi mõisa pargi territooriumit kasutavad eeldatavalt elupaigaks ja toitumiskohaks nahkhiired. Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava (Keskkonnaamet, 2017) alusel nahkhiirte peamisteks ohuteguriteks nii suviste elupaikade kui ka talvituspaikade hävimine ja kvaliteedi langus, hukkumine tuuleparkides ja liikluses, keskkonnamürgid kui ka looduslikud mõjutegurid. Eestis kasutavad nahkhiired talvitumiseks peamiselt mitmesuguseid maa-aluseid ruume, mis on kaitstud (tugevate) miinuskraadide eest. Lisaks maa-alustele talvituspaikadele võivad osad loomad talvitumiseks kasutada ka maapealseid talvituspaikasid, kuid neist on Eestis vähe teada (Masing, Keppart & Lutsar 2008). Rekonstrueerimistööde piirkonna vahetus läheduses võivad talvituspaigaks olla näiteks Peningi mõisakompleksis asuvad hooned. Suvisteks varjepaikadeks on majade katusealused, seinapraod, pööningud ning puuõõnsused ja müürilõhed. Kavandatava tegevuse käigus rekonstrueeritakse maanteelõik, mis asub kaitsealuste liikide leiukohast ligikaudu 80 m kaugusel ning ei kavandata tegevusi, mis ohustaksid nimetatud liikide hävimist. Kuna tegemist on olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, siis ei rajata ka uusi häiringuid põhjustavaid objekte ega likvideerita olemasolevaid puid või hooneid. 17 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 Juhul, kui Peningi mõisa pargiga piirnevale alale rajatakse maantee valgustus, siis võib see põhjustada nahkhiirtele häiringuid. Et nahkhiiri võimalikult vähe häirida, on soovitav Peningi mõisa pargiga piirneval alal maantee valgustuse rajamise korral kasutada madalaid valgusteid. Peningi mõisa pargi valitseja on Keskkonnaamet. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.03.2006. a määrusele nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ § 7 lg 2 kohaselt on pargi valitseja nõusolekuta pargis keelatud mh nii projekteerimistingimuste kui ka ehitusloa andmine. Seega on vajalik taotleda Keskkonnaametilt nõusolekut nimetatud teelõigu rekonstrueerimiseks Peningi mõisa pargi piirkonnas. Lähim Natura 2000 ala (2,4 km kaugusel) ning teised kaitsealused liigid paiknevad rekonstrueeritavast maanteest enam kui 100 m kaugusel ning neile mõju puudub. Vastavalt eelpool toodud informatsioonile ning asjaolule, et tegemist on olemasoleva maanteelõigu, olemasolevate ristmike ja maha sõitude rekonstrueerimisega, mõju kaitsealustele loodusobjektidele puudub. 3.2. Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele) Peatüki 2.2 alusel piirneb olemasoleva maantee vaadeldav lõik osaliselt maaparandussüsteemiga kaetud aladega. Ehitustegevuse käigus tuleb vältida maaparandussüsteemide toimimise halvendamist, nähes seejuures projekteerimise käigus vajadusel ette süsteemide ümberehitamist. Teedelt ärajuhitav sademevesi sisaldab suures koguses heljumit ning vähem orgaanilisi ühendeid (naftaproduktid jm), raskmetalle, jäätõrjeaineid ja toiteaineid. Seejuures sõltub sademevee koostis peamiselt liiklussagedusest. AS Maves poolt 2013. a koostatud uuringu „Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring“ alusel tuleb liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas. Käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000 autost ööpäevas. Vaadeldava maanteelõigu liiklussagedus oli 2018. a 1231 a/ööp. Kuigi perspektiivis võib eeldada liiklussageduse teatavat kasvu, jäävad liiklussagedused eelduslikult ka perspektiivis tunduvalt madalamaks eelnimetatud AS Maves (2013) uuringu tulemusel sademevee puhastamisvajaduse rajamist soovitanud liiklussagedustest. Maanteelt ei juhita sademevett otse Kaunissaare-Patika kanalisse või Silmsi ojja. Kogu rekonstrueeritava lõigu ulatuses rajatakse kuivenduskraave umbes 1 km ulatuses, antud kohtades kogutakse sademevesi teetammi kuivenduskraavi, mis omakorda seotakse kohaliku maaparandussüsteemiga. Maaparandussüsteemiga seotud töödeks väljastab Põllumajandusamet projekteerimistingimused. Muul juhul valgub sademevesi pinnasesse. Pikim kuivenduskraav asub Sanderkopi maaparandussüsteemi juures asuval lõigul (joonis 2.1). Seega ühendatakse eeldatavasi kuivenduskraav Sanderkopi maaparandussüsteemi eesvooluga ehk Kalesi kraaviga. Silmsi oja on riigi poolt korrashoitavate ühiseesvool, kuid antud maanteelõigus ei ole kuivenduskraave kavandatud ning sademevesi hajub pinnasesse. Arvestades kõike eelnevat, siis ei ole ette näha mõju pinnaveele. Samas tuleb teetöödel jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks jõgede/kraavide ääres. Maardlatele ei ole projektiga kavandatud tegevustega olulist ebasoodsat mõju ette näha, kuivõrd tegemist on olemasoleva maanteelõigu rekonstrueerimisega. 18 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 Rekonstrueeritava teelõigu 50 m raadiusesse jääb viis puurkaevu (toodud ptk 2.2). Kavandatava tegevuse alale ulatub puurkaevu 21638 sanitaarkaitseala umbes 3 m ulatuses). Puurkaev jääb kavandatud tegevusest umbes 47 m kaugusele. Puurkaevu sanitaarkaitsealale on kavandatud kraav. Puurkaev on 20 m sügavune, seega kraavi rajamine ning kavandatav tegevus ei mõjuta puurkaevu veevarustust ning veekvaliteeti. Kokkuvõtvalt ei ole olulise ebasoodsa mõju ilmnemist veekeskkonnale (sh põhjaveele), pinnasele ja maardlatele ette näha. Seejuures tuleb arvestada leevendavate meetmetega (vt ptk Kokkuvõte ja meetmed mõjude minimeerimiseks). 3.3. Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud Liiklusmüra normeerimise aluseks on keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid, mille kohaselt rakendub vaadeldava lõigu puhul maanteele lähimate majapidamiste juures II kategooria ala (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa- alad, rohealad) müra piirväärtus päevasel ajal 60 dB (maanteepoolsel küljel 65 dB) ja öisel ajal 55 dB (maanteepoolsel küljel 60 dB). Lähimad elamud jäävad rekonstrueeritava maanteelõigu äärde. Kavandatava tegevusega on seotud kahte liiki müraallikaid. Esiteks ehitusperioodil kaasnev müra, teiseks automüra, mille allikaid on kaks: mootor (heitgaaside väljalaskesüsteem) ja rataste veeremisel teepinnal tekkiv müra. Kumb on suurem, sõltub liiklusvahendi kiirusest ja teekatte materjalist. Mootorimüra kiirusest eriti ei sõltu, küll aga suureneb kiirusega rattamüra. Sõiduautodel alates 50 km/h ja raskeveokitel alates 70 km/h on rattamüra peamine (Alkranel OÜ, 2009). Rekonstrueeritava maanteelõigu kiirusepiirangud on toodud joonisel 3.2. 19 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 Joonis 3.2 Kiirusepiirangud rekonstrueeritaval maanteelõigul. Punane 50 km/h, kollane – 70 km/h, ja roheline – 90 km/h (allikas: Maa-amet, 2019). Peamiselt jääb rekonstrueeritava maanteelõigu äärde elamuid Peningi külas, kus on kehtestatud kiiruspiirang on 50 km/h. Seega on rattamüra mõju tee ääres olevatele elamutele väiksem, kuivõrd rattamüra on peamine alates sõidukiirusest 50 km/h (sõiduautode puhul). Maanteede rekonstrueerimise järgselt võib olemasolev müraolukord muutuda ebasoodsamaks, kui maantee rekonstrueerimise järgselt kasvab oluliselt liiklussagedus või kui tõstetakse lubatud sõidukiirust või kui toimub maantee tõstmine pikiprofiilis kõrgemale võrreldes olemasoleva olukorraga. Kõige olulisem müraolukorra mõjutaja on maanteelõigu liiklussagedus. Kavandav tegevus liiklussagedust otseselt ei suurenda, samuti ei ole kavas piirkiiruse tõstmine (projekteeritaval maanteelõigul on valdavas osas kiirusepiiranguks 90 km/h, lõikudes, kus teeäärde jäävad elamud on kehtestatud kiirusepiirangud (joonis 3.2). Maantee rekonstrueerimise projektkiiruseks on samuti ette nähtud 90 km/h) ega kavandata olulisi muudatusi maantee pikiprofiilis. Rekonstrueerimise järgselt teest lähtuvad negatiivseid mõjud pigem vähenevad, sest teekatte uuendamine muudab liiklemist sujuvamaks. Siledam ja tasasem teekate ning sujuvam liiklus on peamine müra leevendav tegur, kuna siledam teekate vähendab rataste veeremisel teepinnal tekkivat müra. Tulenevalt väikesest liiklussagedusest teel (1231 sõidukit ööpäevas) ei ole põhjust eeldada ülenormatiivsete müratasemete avaldumist tee lähialal. Seega olulise mõju eeldus müra osas puudub. 20 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 Kavandatava tegevuse elluviimine vähendab võimalikku teelt lähtuva vibratsiooni teket, kuna paraneb teekate ja konstruktsioon. Liiklusest tingitud vibratsiooni mõjutab eeskätt teekatte konarlus. Kui sõiduki telg tee konarluste tõttu rohkem rapub ja hüpleb, siis annab iga taoline telje hüpe tee aluspinnale löögi, mis põhjustab pinnase vibreerimist. Üldjuhul vibratsioon väheneb teest kaugenemisega (Hunaidi, 2000). Seega maanteelõigu rekonstrueerimine ja teekatte uuendamine vähendab liiklusest tulenevat vibratsiooni ja vibratsiooni osas puudub olulise ebasoodsa mõju eeldus. Ehitustöödest põhjustatud vibratsiooni võivad tingida eelkõige katte freesimistööd, aluspinnase tihendamine jms. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Hooneid kahjustavat vibratsiooni tajuvad elanikud kui väga tugevat vibratsiooni (Hunaidi, 2000). Sellisel tasemel vibratsiooni kavandatava ehitustegevuse käigus ette näha ei ole. Samuti on ehitustegevuse käigus põhjustatav vibratsioon lühiajaline ning ajutine. Seega olulist mõju vibratsiooni osas ette näha ei ole. 3.4. Mõju õhukvaliteedile ja kliimale Õhusaaste koormus võib omada ebasoodsat mõju inimeste heaolule ja tervisele, kui ületatakse piirväärtusi. Liiklussageduse, sõidutee seisukorra ning mootorsõidukite ja nende tehniliste näitajatega on seotud sõidutee poolt avaldatav õhusaaste koormus. Liiklusest pärinevateks primaarseteks saasteaineteks on CO, NOx ja PM10 (ka PM2,5, sest mootorist pärit heitmete põlemisosakesed jäävad diameetrilt tavaliselt alla 2,5 μm). Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee-alaga ning selle vahetu ümbrusega ning eluhoonete asukohas piirväärtuse ületamist ette näha ei ole. Aruande Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (Kobras AS, 2009) raames teostati olemasoleva liiklussageduse (olenevalt lõigust 3580 - 7350 sõidukit/ööp) ja hinnangulise perspektiivse liiklussageduse juures aastaks 2035 õhusaaste modelleerimine. Liikluse poolt tekitatud õhusaaste hindamisel võeti aluseks keskkonnaministri määrus nr 115 Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase. Tulemused näitasid, et ühegi modelleeritud saasteaine (PM10, CO, NOx, NO2 ja SO2 ja benseen) osas piirväärtuse ületamist projektialal ei toimunud, suurimad kontsentratsioonid ja ületamiste arv oli kaugel allpool piirväärtusi. Käesoleval hetkel reguleerib õhukvaliteedi tasemete piirväärtusi keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. Kehtiv määrus eelpool nimetatud saasteainete piirväärtusi muutnud ei ole. Seega lähtudes käesoleva eelhinnanguga hõlmatava lõigu oluliselt väiksemast liiklussagedusest, ei ole olulisi mõjusid õhukvaliteedile kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha. Kui sõidutee seisukord on laitmatu ning liikluskorraldus soosib head liiklussujuvust, siis vähenevad ka sõidukite poolt õhku paisatavate heitgaaside kogused. Seega mõjub maanteelõigu rekonstrueerimine ka õhukvaliteedile pigem positiivselt ja olulise ebasoodsa mõju eeldused puuduvad. 21 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 3.5. Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväärtusega aladele Ehitustööde ajal seatakse maakasutusele ajutisi piiranguid, mis on tööde teostamise ajal vältimatud nagu näiteks liikluskorralduslikud muudatused. Antud mõju on lühiajaline ning ajutine, seega võib pidada seda väheoluliseks. Maastikuilmele avaldatakse mõju ehitustegevuse käigus. Ehitustööd ei too maastikuilmele kaasa mõjutusi, mis võiks olla kestva ning pöördumatu iseloomuga. Kuna tegemist on olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, siis maakasutusele ja maastikule tegevuse realiseerimisel mõjud puuduvad. Projekteeritava maanteelõigu vahetus läheduses asub kaks kultuurimälestist (asulakohad), tegemist on olemasoleva maanteelõigu rekonstrueerimisega ning ei kavandata tegevusi asulakohtades. Seega mõjud kultuurimälestistele puuduvad. Oluline on siiski rekonstrueerimistöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsiks tulekul tööd katkestada, jätta leid leiukohta ning teavitada sellest Muinsuskaitseametit. Projekteeritav maanteelõigu äärde jääb ka pärandkultuuriobjekte, kuid tegevust objektide piirkonnas ei toimu. Tegemist on olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, seega ei ole ette näha mõjusid pärandkultuuriobjekti säilimisele. 3.6. Mõju märgaladele Mõju märgaladele puudub, sest kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu märgalasid. 3.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ning elanikkonnale Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada maanteega seotud müra, vibratsiooni ja õhukvaliteet. Antud teemasid on käsitletud eeltoodud peatükkides. Kuivõrd ebasoodsaid mõjusid müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas ei ole ette näha, siis ei ole ette näha ka vastavate valdkondade ebasoodsaid mõjusid inimeste heaolule ja tervisele. Vastavalt peatükile 1 on kavandatava tegevuse eesmärk tõsta vaadeldava lõigu üldist liiklusohutust. Liiklusohutuse suurendamist võib pidada inimeste heaolu ja tervise seisukohast soodsaks ehk positiivseks mõjuks. Kuna kavandatava tegevusega ei muudeta olulisel määral senist liikluskorraldust, siis olulisi muutusi piirkonna inimeste igapäevaliikumistele pikas perspektiivis maantee remont kaasa ei too. Küll aga kaasnevad liikumispiirangud remont- ja ehitustööde ajal. Antud piirangud on ajutised ning nendega ei kaasne ebasoodsaid mõjusid inimeste heaolule ja tervisele. 3.9. Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld ja maavarad), jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele tegevustele ja mõjude kumulatiivsus) Kavandatava tegevusega ei ole ette näha olulisi ebasoodsaid mõjusid seoses, soojuse, kiirguse, valgusreostuse või lõhnaga. 22 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 Ehitustööde käigus kasutatakse looduslikke ressursse. Loodusvarasid kasutatakse vajalikul määral ning sellisel moel ja mahus, mis ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju. Tööde teostamisel kasutatavad seadmed vastavad standarditele ning nende energiakulu on optimaalne. Rekonstrueerimistööde käigus tekib ehitusjäätmeid, mille koguseid on raske prognoosida. Ehitusperioodil tekkivad erinevad ehitusjäätmed tuleb kohapeal sortida ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle anda jäätmeluba omavale ettevõttele. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel jäätmetekkel oluline mõju puudub. Õnnetuste risk on vähetõenäoline ning väiksemate tööõnnetuste esinemisel pole ette näha olulist mõju keskkonnale. Maantee rekonstrueerimise järgselt väheneb õnnetuste risk liikluses, kuna parandatakse liiklusohutust. Kavandatava tegevusega ei kaasne teadaolevalt faktoreid, mis on kumuleeruva mõjuga teistele praegustele ja planeeritavatele tegevustele Seega muud võimalikud koosmõjud teiste sarnaste tegevustega puuduvad, kuna muid olulisi sarnaseid tegevusi teadaolevalt piirkonnas ei toimu. 23 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 Kokkuvõte ja meetmed mõjude minimeerimiseks Keskkonnamõju eelhinnangu (KMHEH) objektiks oli riigimaantee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu eesmärgiks oli selgitada, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ning kas on vajalik algatada täiemahuline keskkonnamõju hindamine. Eelhinnangu teostamisel kirjeldati hinnatava piirkonna olemasolevat olukorda, anti ülevaade kavandatavast tegevusest ning analüüsiti kaasuvaid võimalikke mõjusid ja nende olulisust vastavalt eelhinnangule sätestatud nõuetele. KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (aluseks KeHJS § 61 lg 5). Kavandatava projektiga ei kaasne olulisi keskkonnamõjuga tegevusi, mis kahjustaks elustikku, üldist keskkonnaseisundit või loodusvarade taastumisvõimet. Tegevusega ei kaasne vibratsiooni, kiirguse, valguse ega soojuse reostust, ega mõju maakasutusele, märgaladele või maavaradele. Piiriülene mõju puudub. Tegevusega ei kaasne olulisi mõjusid pinna- ja põhjaveele või pinnasele, õhukvaliteedi muutustele, mürale või inimeste tervisele või heaolule. Oluline ebasoodne mõju õnnetuste riskide suurenemise osas puudub. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel puudub jäätmetekkel oluline keskkonnamõju. Lähtudes ptk 1 ja ptk 3 esitatud võimalike keskkonnamõjude olulisuse analüüsist, ei näe eelhinnangu koostaja vajadust täismahus keskkonnamõju hindamise algatamiseks ja läbiviimiseks KeHJS alusel. Siiski on projekti teostamisel oluline lähtuda alljärgnevatest tingimustest: • Ehitustegevuse käigus tuleb vältida maaparandussüsteemide toimimise halvendamist, nähes seejuures projekteerimise käigus vajadusel ette süsteemide ümberehitamist. • Teetöödel jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks jõgede/kraavide ääres. • Rekonstrueerimistöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsiks tulekul tööd katkestada, jätta leid leiukohta ning teavitada sellest Muinsuskaitseametit. • Et nahkhiiri võimalikult vähe häirida, on soovitav Peningi mõisa pargiga piirneval alal maantee valgustuse rajamise korral kasutada madalaid valgusteid. Vastavalt seadusandlusele, tehnilisele kirjeldusele ning objekti eripäradele (nt kaitsealused objektid) tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada erinevate asutustega. Riigiteele (sh kõrvalmaanteele) väljastab projekteerimistingimused Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse järgselt. Alljärgnevas tabelis on toodud tingimused projekti koostamiseks ning ehitustegevuseks. Tabelis 4.1 Tingimused kavandatavaks tegevuseks. Teema Vajalikud tingimused/kooskõlastused Asutus Projekteerimiseks Ehitamiseks Peningi Kooskõlastada Kooskõlastada ehitusluba - Keskkonnaamet mõisa park projekteerimistingimused – alus alus Kaitsealuste parkide, Kaitsealuste parkide, 24 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 arboreetumite ja puistute kaitse- arboreetumite ja puistute eeskiri § 7 lg 2. kaitse-eeskiri § 7 lg 2. Asulakoht nr Väljastab eritingimused – alus Kooskõlastada põhiprojekt, Muinsuskaitse- 18667 Muinsuskaitseseadus § 61 lg 4 ehitusluba – alus amet Muinsuskaitseseadus § 58. lg 1 Maaparandus Väljastab Kooskõlastada põhiprojekt, Põllumajandus- süsteemid projekteerimistingimused – alus ehitusluba – alus amet Maaparandusseadus § 52 lg 1. Maaparandusseadus § 50 lg 1. Elektriliinid Väljastab Kooskõlastada põhiprojekt - Elektrilevi OÜ projekteerimistingimused – alus alus rekonstrueeritava lõigu rekonstrueeritava lõigu põhiprojekti tehniline põhiprojekti tehniline kirjeldus. kirjeldus. Sideehitis Väljastab Kooskõlastada põhiprojekt - Telia Eesti AS projekteerimistingimused - alus alus rekonstrueeritava lõigu rekonstrueeritava lõigu põhiprojekti tehniline põhiprojekti tehniline kirjeldus. kirjeldus. Väljastab Kooskõlastada põhiprojekt - Raasiku projekteerimistingimused (nt alus rekonstrueeritava lõigu Vallavalitsus bussipeatused) - alus põhiprojekti tehniline rekonstrueeritava lõigu kirjeldus. põhiprojekti tehniline kirjeldus. 25 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 Olulisemad kasutatud allikad ✓ Alkranel OÜ, 2009. Tikmani maaüksusele (51301:013:0018) ja selle lähialale jõudva liiklusmüra modelleerimine. ✓ EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur, 11.11.2019); ✓ Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001. Eesti põhjaveekaitstuse kaart 1:400 000; ✓ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ, 2013. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis; ✓ Hunadi, O., 2000. Traffic Vibrations in Buildings; ✓ Kobras AS, 2009. Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamine; ✓ Kutsar, R., 2015. Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine; ✓ Maa-ameti kaardirakendus, 2019; ✓ Raasiku valla üldplaneering (2005); ✓ Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud 2018). ✓ AS Maves, 2013. Uuringu „Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring“. 26 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 KORRALDUS 23.03.2020 nr 1-3/20/042 Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks ja põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Ehitusseadustiku (EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel algatas Maanteeamet projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste menetluse ese (riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala) paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 65101:003:0349) Raasiku vallas. Projekti eesmärk on olemasoleva maantee Perila-Tõehelgi (km 11,60-17,80) vahelise lõigu rekonstrueerimine liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmiseks ning katendi kandevõime parandamiseks. Projektiga kavandatakse tee muldkeha remont, uue asfaltbetoonkattega katendi ehitamine, olemasolevate bussipeatuste, mahasõitude, ristmike ja vete äravoolusüsteemide korrastamine ning uute liikluskorraldusvahendite paigaldamine. Külgnähtavuse parendamiseks on vaja eemaldada puid ja hekke valdavalt teemaalt, kuid vajadusel tuleb kavandada raadamist ka piirnevatelt kinnistutelt. Sõidutee katte laiuseks jääb valdavalt 8 m, milles sõiduraja laiuseks on 2 x 3,25 m ja kindlustatud peenra laiuseks 2 x 0,75 m. Olemasolevad mahasõidud rekonstrueeritakse. Maantee madala mulde ulatuses on kavandatud küvetid ja olemasolevate küvettide puhastamine. Vanad betoonist truubid asendatakse uute plasttruupidega. Maanteelõigu kiirusrežiimi ei muudeta. Riigiteega 11310 külgneb lõigus km 15,86-16,60 Peningi mõisa pargi kaitseala. Objekti lõpus km 17,76 asub muinsuskaitse objekt – Kultusekivi (tunnus 18709, kinnistumäletis). EhS § 31 lõike 3 kohaselt kaasas Maanteeamet pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse järgnevas tabelis loetletud menetluse eseme kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikud: Katastritunnus Katastriüksuse aadress 65101:001:0484 Sauepõllu 65101:003:0298 Rehepapi 65101:003:0225 Võilille 65101:003:0897 Pargi tänav 2 65101:003:0258 Vihmaussi 65101:003:0172 Raasiku tee 12 65101:003:1780 Raasiku tee 10 65101:003:0106 Raasiku tee 8 65101:003:2290 Raasiku tee 6 65101:003:0915 Raasiku tee 4b 65101:003:0786 Pargi tee 65101:003:0495 Ilumaa 65101:003:0467 Peningi mõis 65101:003:0898 Parkimisplatsi tee 65101:003:1002 Masina 65101:003:0903 Salve tee 65101:003:0998 Saha 65101:003:0901 Latri tee 65101:003:1001 Mustu 65101:003:0177 Mustlepa 65101:003:0637 Sanglepa 65101:003:0402 Linamäe 65101:003:0401 Uus-Linamäe 65101:004:0470 Aksiimi 65101:004:0480 Nadeli 65101:004:0141 Murulase 65101:004:0019 Kruusila 65101:004:0387 Rätla tee 65103:001:0002 Jägala-Pirita kanal 65101:004:0232 Kallama 65101:004:0198 Soisalu 65101:004:0354 Killo tee 65101:004:0398 Kiili 65101:004:0250 Kreegi 65101:004:0351 Külakeskuse tee 65101:001:0347 Susimurru tee 65101:001:0346 Ernesaksa tee 8 65103:001:0001 Jägala-Pirita kanal 65101:004:0381 Lepa 65101:001:0158 Mätliku tee 65101:004:0022 Hallika 65101:004:0014 Vesiveski 65101:004:0369 Perila-Karjamõisa tee lõik 1 65101:004:0128 Hiireuru 65101:004:0384 Paunküla metskond 11 65101:003:2200 Kaasiku 65101:003:0404 Linamäe 65101:003:0403 Linamäe 65101:003:0259 Tedre-Meki 65101:003:1840 Kingu 65101:003:0909 Peningi-Kalesi tee lõik 1 65101:003:0825 Roosivälja 65101:003:1770 Raasiku tee 1 65101:003:0043 Raasiku tee 1a 3 65101:003:0896 Poe tänav 65101:003:0124 Poe tn 4 65101:003:0899 Vesiroosi tee 65101:003:0082 Raasiku tee 3 65101:003:2690 Raasiku tee 5 65101:003:2150 Raasiku tee 7 65101:003:0205 Raasiku tee 9 65101:003:0996 Raasiku tee 11a 65101:003:0206 Raasiku tee 11 65101:003:0114 Raasiku tee 13 65101:003:0305 Pireti 65101:001:0156 Kullemäe tee Tulenevalt EhS § 31 lõike 4 punktist 1 esitas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega: 1. Muinsuskaitseamet; 2. Keskkonnaamet; 3. Terviseamet; 4. Põllumajandusamet. Tulenevalt EhS § 31 lõike 4 punktist 2 esitas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada: 1. Raasiku Vallavalitsus; 2. Maa-amet; 3. MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus; 4. Telia Eesti AS; 5. Elektrilevi OÜ; 6. Raven OÜ; 7. Elering AS; 8. AS Tallinna Vesi. Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5 teavitas Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse: Katastriüksuse Katastritunnus aadress 65101:003:0931 Tõhelgi 65101:003:2710 Kuuse 65101:003:0528 Välimäe 65101:003:2130 Sillaotsa 65101:003:0247 Saialille 65101:004:0129 Võsavillemi 65101:004:0125 Koplimäe 65101:004:0013 Vesiveski 65101:004:0379 Võsa 4 65101:004:0209 Sügavloo 65101:004:0117 Tahemaa 65101:004:0167 Pärniku 65101:003:0249 Tatramäe 65101:003:0253 Vesiroti 65101:003:0674 Hiire 65101:003:0932 Tõhelgi 65101:003:0326 Pirgu 65101:004:0008 Vesiveski Tulenevalt EhS § 31 lõikest 1 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: 1. Muinsuskaitseamet: 2. Keskkonnaamet; 3. Raasiku Vallavalitsus; 4. Terviseamet. Maanteeamet on viinud läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on muu hulgas kaasatud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud ning asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Korralduse lisas 3 on projekteerimistingimuste ja projektiga kavandatud tegevuste kohta keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ja Maanteeameti selgitusi ning otsuseid märkustega arvestamise kohta. Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 31 lõike 6 kohaselt projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. Arvamust ei soovinud avaldada järgnevate menetluse eseme kinnisasjaga piirnevate kinnistute omanikud: Katastriüksuse Katastritunnus aadress 65101:003:0298 Rehepapi 65101:003:2710 Kuuse 65101:003:0225 Võilille 65101:003:0172 Raasiku tee 12 65101:003:0106 Raasiku tee 8 65101:003:2290 Raasiku tee 6 65101:003:0495 Ilumaa 65101:003:0467 Peningi mõis 5 65101:003:0177 Mustlepa 65101:003:0637 Sanglepa 65101:003:0402 Linamäe 65101:003:0401 Uus-Linamäe 65101:003:0528 Välimäe 65101:003:2130 Sillaotsa 65101:003:0247 Saialille 65101:004:0125 Koplimäe 65101:004:0470 Aksiimi 65101:004:0480 Nadeli 65101:004:0141 Murulase 65101:004:0013 Vesiveski 65101:004:0019 Kruusila 65101:004:0379 Võsa 65101:004:0232 Kallama 65101:004:0250 Kreegi 65101:001:0347 Susimurru tee 65101:001:0346 Ernesaksa tee 8 65101:004:0022 Hallika 65101:004:0209 Sügavloo 65101:004:0014 Vesiveski 65101:004:0117 Tahemaa 65101:004:0008 Vesiveski 65101:004:0167 Pärniku 65101:004:0128 Hiireuru 65101:003:0249 Tatramäe 65101:003:2200 Kaasiku 65101:003:0404 Linamäe 65101:003:0403 Linamäe 65101:003:0259 Tedre-Meki 65101:003:1840 Kingu 65101:003:0253 Vesiroti 65101:003:0674 Hiire 65101:003:0825 Roosivälja 65101:003:1770 Raasiku tee 1 65101:003:0043 Raasiku tee 1a 65101:003:0124 Poe tn 4 65101:003:0082 Raasiku tee 3 65101:003:2690 Raasiku tee 5 65101:003:2150 Raasiku tee 7 65101:003:0205 Raasiku tee 9 65101:003:0206 Raasiku tee 11 65101:003:0305 Pireti 65101:003:0326 Pirgu Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1. 6 Eeltoodust lähtudest ning võttes aluseks EhS § 2 lõike 6, § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, Maanteeameti põhimääruse § 14 lõike 1 punkti 3 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõigete 2, 2 2, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, Maanteeamet otsustab: 1. Anda projekteerimistingimused riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila- Tõhelgi lõigu põhiprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS §6¹ kohases korralduse lisaks 2 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. Negatiivse mõju vältimiseks rakendada projektis järgmiseid meetmeid: 2.1.Ehitustegevuse käigus tuleb vältida maaparandussüsteemide toimimise halvendamist, nähes seejuures projekteerimise käigus vajadusel ette süsteemide ümberehitamist. 2.2.Et nahkhiiri võimalikult vähe häirida, on soovitav Peningi mõisa pargiga piirneval alal maantee valgustuse projekteerimise korral kasutada madalaid valgusteid. 3. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada KMH algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning Maanteeameti põhja teehoiu osakonna projektijuhil Kristi Moistol teavitada menetlusosalisi 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates. 4. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldatakse Maanteeameti kodulehel ning edastatakse projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide esitamisega Maanteeametisse (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Urm juhataja taristu arendamise osakond Lisad: Lisa 1. Projekteerimistingimused riigitee 11310 Lisa 2. 11310 Perila-Tõhelgi lõigu keskkonnamõju eelhinnang Lisa 3. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 11310 Lisa 4. Asukohaskeem Lisa 1 Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks ja põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee nr 11310 Aruvalla–Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojekti koostamine 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: rekonstrueerimine Kasutamise otstarve: avalikult kasutatav riigitee 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA 2.1.Asutus: Maanteeamet 2.2.Asutuse registrikood: 70001490 2.3.Ametniku nimi: Andres Urm 2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu arendamise osakonna juhataja 3. TAOTLUSE ANDMED 3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel 3.2. Alus: Teehoiukava Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED 4.1.Katastritunnus*: 65101:003:0349 4.2.Koha-aadress: Harjumaa Raasiku vald *Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee ja kohaliku tee katastritunnused. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnistutest. Täiendava teemaa vajadus on näidatud Krundijaotuskava joonistel. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU, PÕHJENDUSED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED 5.1.Üldised 5.1.1. Projekti eesmärk Olemasoleva maantee rekonstrueerimine liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmiseks ning katendi kandevõime parandamiseks. Projektiga tuleb lahendada maantee rekonstrueerimine, sh bussipeatused, ristmikud, mahasõidud, vete äravoolusüsteemid jmt. 5.1.2. Projektkiirus 90 km/h, põhjendatud juhtudel lõuguti madalam 5.1.3. Projekteerimise lähtetase rahuldav 5.1.4. Sõiduradade arv 2 5.2.Ristumiskohad, sh mahasõidud 5.2.1. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike teede ristmike rekonstrueerimine. 5.2.2. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel) 5.2.3. Mahasõidud. Näha ette olemasolevate mahasõitude remont vastavalt mahasõidu tüüplahendustele. Teeregistris registreeritud mahasõidud on näidatud asendiplaani joonistel. Juhul, kui projekteerimise käigus selgub, et joonisel ei ole olemasolevat mahasõitu näidatud, kuid see on olemas ning kasutuses, siis näha ette mahasõidu rekonstrueerimine. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada. 5.3.Bussipeatused 5.3.1. Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste säilimine. 5.3.2. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad. 5.3.3. Bussipeatused projekteerida vastavalt Maanteeameti tüüpjoonistele (Maanteeameti koduleheküljelt: https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimisjuhendid) 5.3.4. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt). 5.4.Jalg- ja jalgrattateed (kergliiklusteed) 5.4.1. Bussipeatuste ühendamine jalg- jalgratta teedega 5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms) 5.5.1. Ei kavandata. 5.6.Teevalgustus 5.6.1. Valgustus projekteerida minimaalses vajalikus mahus, arvestades olemasolevat olukorda. 5.6.2. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades Töövõtja ettepanekuid ja põhjendusi 5.6.3. Teevalgustus projekteerida vastavalt Maanteeameti tehnilistele tingimustele. 5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused 5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat. 5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt, sh kraavide eelvoolude puhastamine, sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel kinnistutel. 5.7.3. Näha ette puude, võsa, aedade ning muude takistuste eelmaldamine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded. Info kitsenduste kohta on kättesaadav Maa-ameti Geoportaali Kitsenduste kaardirakenduselt http://geoportaal.maaamet.ee/est/. 5.8.1. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Maanteeametiga. 5.8.2. Arvestada piirangute ja kitsenduste osas pädevate asutuste või isikute poolt esitatud asjakohaste nõuetega, mis on esitatud Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 Ääsmäe ristmiku ja tänavavalgustuse ehitusprojekti koostamiseks“ Lisas 3 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted Haljastuse kavandamisel lähtutakse Maanteeameti kodulehel olevast juhisest „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted. 5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS ☒ Geodeetilised uurimustööd 25 m tee teljest mõlemale poole ☒ Geotehnilised uuringud Eelprojekti mahus, maaradari kasutamine on lubatud 5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD ☒ Liiklusprognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada ristmiku läbilaskvust ja määrata teenindustaset ning katte arvutamiseks vajalikku koormussagedust. Koostas: Kristi Moisto, põhja teehoiu osakonna ehituse projektijuht 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi Lisa 3 Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks ja põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel I. Arvamused: Jrk Arvamuse Arvamuse sisu Maanteeameti otsus nr esitaja 1. Sauepõllu Kas oleks võimalik kaardi märkega kuhta teha aruvalla-jägala Selgitus: Projekteerimistingimustega hallatav (65101:001:0484) maanteelt tehno mahasõit? teelõik paikneb km 11,6-17,8 ning soovitud mahasõit jääb hallatavast alast välja poole. Otsus: Esitatud arvamusega ei arvestata. 2. Tõhelgi 1.Mahasõidud 1.Selgitus: Projekteerimistingimustega ei (65101:003:0932) Teie poolt näidatud mahasõit ei sobi ei talukoha juurde saamiseks muudeta kinnistu mahasõitude arvu (teeregistri ega põllumajandustehnikaga põllule pääsemiseks – läheb üle järgi 2 tk). muinasasula koha. Otsus: Põhiprojekti koostamisel täpsustab Kinnistule põllumajandustehnikaga (reeglina ülegabariidiline) projekteerija puuderivi asukohta ning juurdepääsuks soovin mahasõitu piketi 171+40 piirkonda.Peningi kinnistuomanikuga mahasõitude nihutamise. poolt tulles kohta, kus põld lõppeb ja algab ajaloolist õueala markeeriv puuderivi risti maanteega. Puuderivist peab mahasõit 2.Otsus: jääma vähemalt 5 m kaugusele, et peale põllule jõudmist oleks Arvestada maaomaniku ettepanekuga, antud tehnikat võimalik tööasendisse viia puid vigastamata. See kinnistule kraavi mitte projekteerida. puuderivi ei ole ühelegi alusplaanile geodeedi poolt kantud. Talukohale olemasolevat juurdepääsu soovin nihutada ca 10 m 3.Selgitus: Raasiku poole. Ilmselt piketi 172+40 juurde. Miks ilmselt – jällegi Teemaalt puude likvideerimine on vajalik ei ole geodeedi poolt tänast mahasõitu alusplaanile kantud . külgnähtavuse tagamiseks (Maanteede 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi Peale alusplaanile puuderivi ja olemasoleva mahasõidu kandmist projekteerimisnormid tabel 2.14). Erakinnistult saan täpselt näidata ära soovitud mahasõitude asukohad. ilma kinnistuomaniku loata raadamistöid ei 2.Kraav ja selle rajamiseks vajalik äralõige eraomandist. teostata. Teilt saadud info põhjal on kraavi vaja, et vältida sadevete sattumist Otsus: tee muldkehasse ja selle tulemusena muldkeha läbileondumist. Põhiprojektis näidata ära teemaal olevate puude Kinnistu on mulle kuulunud 20 aastat . Selle aja jooksul ei ole ma likvideerimine. näinud ühelgi korral teetammi kõrval ega vahetus läheduse pinnasevett, lompe jms. Järelikult on pinnas piisavalt hea, et tekkinud vesi saaks imenduda. Sellele tuginedes ei soovi teostada riigi kasuks äralõiget minule kuuluvast kinnistust. 3. Puude raadamine teemaalt ja eraomandilt. Liikluskorraldus plaani joonise TL-2-13 leht 14 järgi plaanitakse likvideerida 28 puud. Joonist vaadates on plaan maha võtta kõik teega külgnevad puud. Pikettide 174+40 ja 173+00 vahel on põlluga külgneval alal kõik puud elujõulised. Enda kinnistile jäävate puude maha võtmist kindlasti ei aktsepteeri. Transpordimaale jäävate puude osas üks paikneb väga teepeenra lähedal – mõistlik maha võtta. Teiste osas tuleb tõsiselt kaaluda maksimaalselt puude säilitamise võimalust, vajadusel kärpida tee poole jäävat võra. Pikettide 173+00 ja 171+40 vahele jääb ajalooline talu õueala. Selles alas on puud palju suuremad ja ka vanemad. Siin tuleb dendroloogiga vaadata puistu seisund üle. Elujõulised puud säilitada , vajadusel tee poole jäävat võra kärpida. Haiged ja langemisohtlikud puud likvideerida. Likvideeritud puude asemele istutada kinnistu riigitee 11310 poolsesse serva uued puud (vaher/saar ) rinnaskõrguse läbimõõduga vähemalt 30 mm. 3. Tõhelgi 1. Kraav ja selle rajamiseks vajalik äralõige eraomandist. 1.Selgitus: (65101:003:0931) Siin on pinnasel suur kalle tee muldkehast eemale itta, Jõelähtme muldkeha püsivuse tagamiseks on kraav vajalik. jõe suunas. Pinnasevee äravool on valdavas osas teega külgnevas Otsus: alas hästi tagatud. 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi Kui planeeritav kraav võiks oluliselt parandada tee muldkehasse Põhiprojektis lahendada kraavide süsteem ning kapillaartõusuga jõudnud vee ja läbi asfaldi imendunud vee täpsustada eesvool. väljaimendumist kraavi teepoolse nõlva kaudu ,parandades muldkeha konstruktiivset püsivust, võib kraavi rajamisega ja maa 2.Selgitus: Vt. punkti 2.3 selgitust. juurdelõike tegemisega nõustuda. Otsus: 2. Puude raadamine teemaalt. Põhiprojektis näidata ära teemaal olevate puude Puudegrupp mahasõidu kohas põlluvaheteele, pikett 173+60 on likvideerimine. mõistlik säilitada. Puude vahekaugus on piisavalt suur pääsemaks põllule ülegabariitse tehnikaga. Kraavi võib ära lõpetada vahetult mahasõidu eel. Need on ainukesed puud kinnistul väljaspool vana lauda aset ( praegu ebamäärane kivihunnik piketi 172+00 kohal ). 4. Raasiku tee 13 Kas tehakse Peningi-Aruküla teelõik ka korda meie pere kasutab iga Selgitus: Teehoiukavas on planeeritud riigitee (65101:003:0114) päev seda lõiku lapsed kooli vanemad tööle see tee on jube, augud 11300 Lagedi–Aruküla–Peningi km 11,4-16,4 ja muhud ja võiks ka kergliiklustee olla et lapsed ei peaks ratastega Aruküla-Peningi lõigu projekteerimine sõitma mööda sõidu teed. planeeritud lähiaastatel. 5. Elektrilevi Elektrilevi on tutvunud Teie poolt saadetud riigitee nr 11310 Selgitus: Teeprojekti koostaja tellimusel on Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojektile Elektrilevi väljastanud tehnilised tingimused projekteerimistingimuste väljastamise menetluse materjalidega. 330986. Teeprojekti mahus koostatakse Projekti piirkonnas asuva Elektrilevi OÜ elektrivõrgu kohta palume tehnovõrkudele eelprojekt. Tööprojekti tellida Tehnilised tingimused mitteelektriprojektilekoostamine ja kolmepoolne koostöölepingu (https://www.elektrilevi.ee/et/tehnilised-tingimused). Teeprojekti sõlmimine korraldatakse vajadusel koostamise käigus Elektrilevi võrgu ümber projekteerimiseks tuleb ehituslepingu mahus, kus kolmandaks eelnevalt sõlmida kolmepoolne koostööleping ning juhinduda osapooleks on ehitusetöövõtja. väljastatavast projekteerimise lähteülesandest. Otsus: Mitte arvestada esitatud arvamusega. Teeprojekti koostamise käigus olemasoleva elektrivõrgu kohta täiendavaid tehnilisi tingimusi ei tellita ega sõlmita Elektrilevi võrgu ümberprojekteerimiseks kolmepoolset koostöölepingut. 6. Maa-amet Maanteeamet teavitas Maa-ametit 30.01.2020 kirjaga nr 15-1/20- Selgitus: Projekteerimistingimuste menetluse 0109/5714-1, et on algatanud menetluse riigitee nr 11310 Aruvalla- käigus on saadetud menetlusdokumendid koos 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojekti maantee rekonstrueerimise lahenduse koostamiseks. Projekti eesmärk on olemasoleva maantee ettepanekuga eraisikutele ja ettevõtetele, kelle rekonstrueerimine liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse kasuks on seatud kasutusvaldus, arvamuse tõstmiseks ning katendi kandevõime parandamiseks. avaldamiseks. Edastatud andmete kohaselt on projektiga hõlmatud Vihmaussi Samuti on saadetud ka vastava sisuline kiri (katastritunnus 65101:003:0258), Masina (katastritunnus RMK-le. 65101:003:1002), Saha (katastritunnus 65101:003:0998), Mustu Seadusest antud ajajooksul esitas oma arvamuse (katastritunnus 65101:003:1001), Murulase (katastritunnus ainult RMK (nende arvamust vt punkt 9). 65101:004:0141), Soisalu (katastritunnus 65101:004:0198), Kiili Põhiprojekti koostamise käigus projekteerijal (katastritunnus 65101:004:0398), Lepa (katastritunnus selgitada välja geodeetiliste märkide olemasolu, 65101:004:0381) kinnisasjad, mille riigivara valitseja on nende ümbertõstmise või kaitsmise vajadus. Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Murulase (katastritunnus 65101:004:0141) kinnisasjale on seatud Otsus: kasutusvaldus eraisiku kasuks. Esitatud arvamusega arvestatakse ning Paunküla metskond 11 (65101:004:0384) riigivara valitseja on põhiprojekti valmimisel kooskõlastab Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa projekteerija tervikprojekti Maa-ametiga. Majandamise Keskus (RMK). Palume põhiprojekt edastada RMK- le kooskõlastamiseks. Edastatud teavituskirjas on välja toodud kinnisasjad, mille osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse ning mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet:  Koplimäe (katastritunnus 65101:004:0125) ja Tahemaa (katastritunnus 65101:004:0117) kinnisasjadele on seatud kasutusvaldus eraisiku kasuks;  Saialille (katastritunnus 65101:003:0247), Sügavloo (katastritunnus 65101:004:0209) ja Hiire (katastritunnus 65101:003:0674) kinnisasjadele on seatud kasutusvaldus Peningi Masinaühistu kasuks;  Pärniku (katastritunnus 65101:004:0167) kinnisasjale on seatud kasutusvaldus Jakoch Agro OÜ kasuks; 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi  Võsa (katastritunnus 65101:004:0379) kinnisasi. Palume kavandatud tegevused kooskõlastada kasutusvaldajatega. Võsavillemi (katastritunnus 65101:004:0129) maaüksus kinnitati Raasiku Vallavolikogu 9.03.2004 otsusega nr 24 vaba metsamaa erastajate nimekirja, kuid Raasiku Vallavolikogu 13.11.2012 otsusega nr 70 otsustati lõpetada Võsavillemi erastamismenetlus. Eeldusel, et volikogu 13.11.2012 otsus nr 70 on isikule kätte toimetatud ja maaüksuse osas ei ole maareformi käigus esitatud teiste isikute taotlusi, jäetakse Võsavillemi maaüksus riigi omandisse riigi maareservina. Juhime tähelepanu, et metsaseaduse § 43 lõike 2 kohaselt majandab Keskkonnaministeeriumi valitsetavat metsa RMK, seega tuleb tööde käigus raie teostamine ja puitmaterjali käitlemine kooskõlastada RMK-ga. Riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigule jäävad riigi geodeetilise põhivõrgu 2. klassi geodeetiline märk Tõhelgi97 (andmebaasi id 43189) mille kaitsevöönd on 5 meetrit märgi tsentrist ja riigi geodeetilise tihendusvõrgu Rätla märk (andmebaasi id 43185) kaitsevööndiga 3 meetrit märgi tsentrist. Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lõige 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine. Kui töid tehakse kaitsevööndis, on vaja peale tööde lõpetamist teostada kontrollmõõtmised. Geodeetilise tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50 „Geodeetiliste tööde 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ (edaspidi „geodeetiliste tööde kord“). Geodeetilised märgid tuleb säilitada oma asukohas. Kui tööde käigus ei ole võimalik nimetatud geodeetilisi märke senises asukohas säilitada, tuleb need vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärsete geodeetiliste märkidega. Enne geodeetiliste märkide teisaldamist tuleb vastavalt geodeetilise töö korra § 10 lõikele 5 esitada geodeetilise töö projekt, mis sisaldab geodeetiliste tööde korra § 4 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud andmeid. Projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]). Täiendavat infot märkide kohta saab vajadusel Maa-ameti geodeesia osakonnast. Geodeetilise märgi teisaldamisel ning sellega seonduvatel ehitus-, mõõtmis- ja arvutustööde tegemisel tuleb juhinduda „Kohalike geodeetiliste võrkude rajamise ja rekonstrueerimise juhendist“ (https://geoportaal.maaamet.ee/docs/Geodeesia/Kohaliku- geodeetilise-vorgu-rajamise-ja-rekonstrueerimise- juhend.pdf?t=20180511112316). RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi kontrollmõõtmisi ja teisaldamise töid teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas. Geodeetiliste tööde korra § 10 lõike 6 kohaselt tuleb teostatud geodeetiliste tööde aruanne pärast teisaldamistööde lõppu esitada geodeetilise märgi omanikule kinnitamiseks. Aruandes esitatakse geodeetilise märgi teisaldamiseks teostatud mõõtmis- ja arvutustööd ning geodeetiliste märkide pikaajalist säilivust kindlustavad meetmed. Aruande palume esitada Maa-ameti 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]) viie tööpäeva jooksul peale geodeetiliste märkide teisaldamistööde lõpetamist. Palume projekteerimistingimustesse lisada järgnevad tingimused: 1. Geodeetilised märgid tuleb võimalusel säilitada vastavalt esitatud tehnilistele tingimustele. Geodeetiliste märkide teisaldamisel on vaja säilitada selle senine klass vastavalt õigusaktidega sätestatud korrale. 2. Koostada geodeetiliste tööde projekt. 3. Peale tööde lõpetamist teostada geodeetiliste punktide kontrollmõõtmised. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 1 punkti 1 kohaselt on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Luba tuleb taotleda muu hulgas kui maardlal soovitakse teha maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, milleks on vajalik esitada ehitusteatis või saada ehitusluba, muu luba või muu haldusakt. Keskkonnaminister on käskkirjaga 05.03.2019 nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse anda lube MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi Projekteeritav ala asub osaliselt Peningi turbamaardla (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 0236) hästilagunenud turba passiivse reservvaru 16. plokil ning vähesel määral hästilagunenud turba aktiivse reservvaru 15. plokil ja aktiivse tarbevaru 5. plokil, vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru 6. plokil ja aktiivse reservvaru 14. plokil ning järvelubja aktiivse reservvaru 18. plokil. Projekteeritav ala asub olemasoleval teemaal, seega ei ole alust arvata, et riigitee 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila- Tõhelgi lõigu rekonstrueerimine projekteerimistingimuste andmise korralduse eelnõus kirjeldatud viisil halvendaks olemasolevat olukorda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu osas. Maa-amet ei esita vastuväiteid projekteerimistingimuste andmise korralduse eelnõule riigitee riigitee 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks ning lubab maardla alal riigitee rekonstrueerimist. Palume edastada põhiprojekt koos kasutusvaldajate arvamustega Maa-ametile kooskõlastamiseks ning tuua eraldi välja äralõike vajadus teemaa moodustamise tarbeks, et ametil on võimalus esitada vajadusel projektile omapoolseid muudatus- või parandusettepanekuid. 7. AS Tallinna Vesi TEHNILISED TINGIMUSED 12.02.20 PR/2009048-1 Otsus: Arvestada esitatud tingimustega ning Teema: Tehnilised tingimused põhiprojekti valmimisel kooskõlastab Asukoht: Aruvalla-Jägala ja Perila-Tõhelgi projekteerija tervikprojekti AS-ga Tallinna Käsitletud: Maantee rekonstrueerimine Jägala-Pirita kanali lähistel Vesi. Maantee rekonstrueerimisel tuleb arvestada järgnevaga: 1. Teelt ja teealalt sadevete juhtimine Jägala-Pirita kanalisse ja sinna suubuvatesse kraavidesse ei ole lubatud. 2. Tee rajatis ei tohi muuta Jägala-Pirita kanali vee läbilaskevõimet, mis on 2,5m3/s. 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi 3. Kanali põhjakõrgust ja pikiprofiili ei tohi rajatise ehituse tõttu muutuda (ehituse käigus ei tohi juhtida kanalisse pinnast ja muud tekkivat prügi). 4. AS-il Tallinna Vesi puudub teadmine Kanali ületuse tee kandevõime kohta, enne projekteerimist tuleb inspekteerida antud rajatise seisukord ja vastavalt sellele koostada tööprojekt. 5. Tööprojekt kooskõlastada AS-ga Tallinna Vesi. AS Tallinna Vesi tehnilised nõuded ja servituutidega seonduv informatsioon on leitav aadressil: https://www.tallinnavesi.ee. 8. Elering AS Tehnilised tingimused Otsus: Arvestada esitatud tingimustega ning 1. Projekteeritavale alale ulatub Elering AS 110kV õhuliini põhiprojekti valmimisel kooskõlastab L194/L195 Aruküla – Kehra visang 46Y - 47Y kaitsevöönd, mis on projekteerija tervikprojekti AS-ga Elering. 25 m liini telgjoonest mõlemale poole; 2. Maantee planeerida mitte lähemale kui 10 meetrit õhuliini elementidest (mast, tõmmits, masti vundament); 3. Projekti koostamisel arvestada maa-ala kohta kehtestatud üldplaneeringut, tehnovõrkude detailplaneeringuid ja servituudialasid; 4. Maantee ehitamisel arvestada, et tee ristumisel õhuliiniga peab olema tagatud 7,5 meetrine gabariit tee ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C; 5. Tänavavalgustuse võib planeerida liini äärmisest juhtmest minimaalselt 5 meetri kaugusele. Valgusti konstruktsiooni ning liini lähima faasijuhtme vahel peab toodud õhkvahemik säilima ka juhul kui konstruktsioon kukub liini suunas (juhtme temperatuuri +60° juures); 6. Kaevetöödel mitte vigastada 110 kV õhuliinide mastide maanduskontuure; 7. Parkla ja jalgtee rajamisel õhuliini juhtmete alla arvestusega, et Elering AS ei vastuta õhuliinist tulenevate ohtude eest (nt: jäide). 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi 8. Projekti koostamise käigus saab informatsiooni olemasolevate Elering AS liinide ja seadmete kohta piirkonna käidukorraldajalt tel. 715 1310, 539 44581; 9. Projekti kooskõlastamiseks esitada projekti tehnovõrkude graafiline osa (asendiplaan koos lõigete ja ristumise lahendusega) ning seletuskiri vastava osaga digitaalsel kujul (dwg). Failid saata aadressile [email protected]; 10. Kaeve- ja tõstetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist, vormikohase taotluse esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-lt; 11. Taotluse vorm, esitada e-posti aadressile [email protected]. 9. Riigimetsa Edastasite Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) Selgitus: Majandamise Maanteeameti 30.01.2020.a kirja nr 15-1/20-0109/5701-1, millega Projektiga määratakse ära olemasolevate Keskus kaasati piirinaabrid riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60- kraavide ja truupide puhastamine ning vajadusel 17,80 Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojekti projekteerimistingimuste uute truupide rajamine. andmise menetlusse. Ekslikult oli RMK kui kinnisasja Paunküla metskond 11 (katastritunnus 65101:004:0384) haldaja jäänud Otsus: piirinaabrina nimetatud kirjaga kaasamata. Pöördusite nüüd RMK Arvestada esitatud ettepanekutega. poole nimetatud projekteerimistingimuste menetluse osas arvamuse saamiseks. RMK on tutvunud riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60- 17,80 piirinaabrid Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojekti projekteerimistingimustega eelnõuga ja liikluskorralduse plaanidega. Teeme RMK poolt ettepaneku kavandada projektiga kinnistu Paunküla metskond 11 (katastritunnus 65101:004:0384) piiril asuva teekraavi puhastamine piketist 140+20 kuni 145+20 lähistel asuva eesvoolu kraavini ning nimetatud kinnistule viiva Turbaraba tee mahasõidu all oleva truubi rekonstrueerimine (truubi puudumisel selle ehitamine). Juhime tähelepanu, et Metsaseaduse § 43 lg 2 kohaselt majandab Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi Kommunikatsiooniministeeriumi valitsetaval maal kasvavat riigimetsa RMK. Sellest tulenevalt tuleb nimetatud maal projekteeritud metsa raadamisetööde osas tööde teostajal saata avaldus koos raiet vajava ala plaaniga (dwg-formaadis fail, koordinaatide süsteem L-EST97) RMK Kirde regioonile [email protected] raieks vajaliku dokumentatsiooni vormistamiseks ja raietööde lepingu sõlmimiseks. Raieala piirid peavad olema looduses tähistatud taotleja poolt. 10. Raasiku Esitasite Raasiku vallavalitsusele 31.01.2020 kirjaga Selgitus: Finantsilised küsimused arutatakse Vallavalitsus projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks ning läbi kohaliku omavalitsusega ning fikseeritakse palusite meie seisukohta riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala km Maanteeameti ja kohaliku omavalitsuse vahel 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojektiga kavandatava koostöökokkulepe. tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse Põhiprojekti koostamisel kaasata kohaliku eelnõule. omavalitsuse esindaja. Esialgse lahendusega on tehtud ettepanek jalgtee projekteerimiseks Otsus: ja rajamiseks Peningi asulasse, lõigus Peningi kauplus kuni Raasiku  Põhiprojekti koostamisel pikendada tee 11 kinnistu mahasõiduni, s.o eelviimane maja enne ristteed. jalgteed 35 m võrra kuni Raasiku tee 13 Jalgtee laiuseks on 2 m ning asetseb maanteest vasakul. Jalgtee mahasõiduni. pikkuseks esialgsel kujul on 290 meetrit. Vallavalitsus teeb  Jalgteed nihutada sõiduteest eemale ettepaneku pikendada jalgteed min 35 meetri võrra Raasiku tee 13 säilitamaks võimalikult palju sissesõiduteeni. Esialgsest lahendusest johtub, et jalgtee rajamisega olemasolevat kõrghaljastust. lõigatakse maja enamik kortermajade ja riigitee vahelisest  Kõikidele bussipeatustele kõrghaljastusest. Soovitame jalgtee asukohta täpsustada projekteeritakse ootekodade alused. kõrghaljastuse osalise säilitamise eesmärgil.  Põhiprojektis täpsustada valgustuse Soovite teada saada, kas vald on nõus finantsiliselt jalgtee rajamist ehitusmaht. toetama. Vallavalitsus arutas küsimust ja leiab, et tiheasustusalal paikneval teemaal peaks jalgtee kui liiklusohutusmeetme eest seisma omanik ehk antud juhul riik. Kindlasti on vallavalitsus huvitatud jalgteest Peningi keskosas, seega oleme valmis läbirääkimisteks, kui lahendus on konkretiseerunud. 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi Oleme ka varemalt e-kirjaga väljendanud soovi, et kui maantee rekonstrueerimisega lahendatakse bussiootekoja alused, siis vald on valmis panustama ootekodade soetuse ja paigaldusega (või finantseerida seda, kui hanketegevuse käigus osutub mõistlikumaks see ühtsesse töövõttu hõlmata). Käesoleva projekteerimistöö mahtu on arvatud olemasoleva küla valgustuse rekonstrueerimine. Kuna tegemist on KOVi valgustusega, siis MNT valgustust ei ehita. KOV on kindlasti huvitatud kaasaegsest valgustusest, sest olemasolev on üks amortiseerunumaid Raasiku vallas. Oleme nõus finantseerima, mahtu tuleb projekteerimistööde käigus täpsustada. Ootame Teiepoolset infot kohtumiseks, et koostööpunkte sisu, mahtude ja eelarve mõistes planeerida. Kuivõrd maantee ehitus on kavandatud toimuma juba suvi-sügis 2020 ehk keset eelarveaastat, siis on KOVil väga keeruline mahtusid teadmata finantsvahendeid planeerida. Samuti soovime osaleda projekteerimise koosolekutel. 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi II. Kooskõlastused: Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse nr ja sisu Maanteeameti otsus nr asutus 1. Terviseamet Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks Otsus: riigitee nr 11310 Aruvalla Jägala km 11,60 17,80 Perila Tõhelgi Arvamus võetakse teadmiseks. lõigu põhiprojekti (edaspidi projekt) projekteerimistingimuste eelnõu ja seisukoha esitamiseks projektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu. Projekteerimistingimuste menetluse ese (riigitee nr 11310 Aruvalla Jägala) paikneb riigi transpordi maa kinnisasjal (65101:003:0349) Raasiku vallas. Projekti eesmärk o n olemasoleva maantee Perila Tõhelgi (km 11,60 17,80) vahelise lõigu rekonstrueerimine liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmiseks ning katendi kandevõime parandamiseks. Projektiga kavandatakse tee muldkeha remont, uue asfaltbetoonkattega katendi ehitamine, olemasolevate bussipeatuste (koos ooteplatvormidega), mahasõitude, ristmike ja vete äravoolusüsteemide korrastamine ning uute liikluskorraldusvahendite paigaldamine. Külgnähtavuse parandamiseks on vaja eemaldada puid, võsa ja hekke valdavalt teemaalt, kuid vajadusel tuleb kavandada raadamist ka piirnevatelt kinnistutelt. Maantee ehitus on planeeritud esialgse kava järgi suvi sügis 2020. Maantee rekonstrueerimist kavandatakse valdavalt olemasoleva teemaa piirides, kuid sõltuvalt lahendusest võib osutuda vajalikuks teostada ehitustöid ka teemaaga piirnevatel kinnistutel, sh riigile kuuluvatel maadel. Peningi asulas plaanitakse projektis 2 m laiuse jalgtee rajamist maanteest vasakule, lõigus Peningi kauplus kuni Raasiku tee 11 kinnistu mahasõiduni. Jalgtee realiseerimine sõltub Maanteeameti ja 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi kohaliku omavalitsuse kokkuleppest. Projekti käigus korrastatakse piiriaedade asukohad ehk nähakse ette transpordimaal asuvate piiriaedade ümbertõstmine kinnistu piirile. Lõigu aasta keskmine liiklussagedus on 1231 sõidukit ööpäevas. Maantee projektkiiruseks 90 km/h ja ettenähtud sõiduradade arv on 2. Vaadeldava maanteelõigu äärse asustuse näol on tegemist valdavalt juba väljakujunenud asustusmustriga. Seejuures on maakasutuse sihtotstarbena valdavalt esindatud maatulundusmaa funktsioonid. Elamumaa sihtotstarbega jäävad maantee äärde peamiselt Peningi ja Perila külas asuvad kinnistud. Valdavas osas jäävad rekonstrueeritava maanteelõigu äärde põllumaad ja metsamaad. Peningi ja Perila külas jääb maantee äärde ka elamuid. Olemasolevaid elamuid on ka mõnel maatulundusmaa kinnistul. Lähimad elamud jäävad Peni ngi ja Perila külades rekonstrueeritavast maanteelõigust peamiselt ~15m kaugusele, kuid on näiteks Peningi mõisakompleksi üks hoonetest jääb rekonstrueeritavast maanteelõigust umbes 5 m kaugusele. Projekti KMH eelhinnangus on välja toodud järgnev:  Liiklusmüra normeerimise aluseks on keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid, mille kohaselt rakendub vaadeldava lõigu puhul maanteele lähimate majapidamiste juures II kategooria ala (haridusasutuste, tervishoiu ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, rohealad) müra piirväärtus päevasel ajal 60 dB (maanteepoolsel küljel 65 dB) ja öisel ajal 55 dB (maant eepoolsel küljel 60 dB). Lähimad elamud jäävad rekonstrueeritava maanteelõigu äärde. Kavandatava tegevusega 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi on seotud kahte liiki müraallikaid. Esiteks ehitusperioodil kaasnev müra, teiseks automüra, mille allikaid on kaks: mootor (heitgaaside väljalaskesüsteem) ja rataste veeremisel teepinnal tekkiv müra. Kumb on suurem, sõltub liiklusvahendi kiirusest ja teekatte materjalist. Mootorimüra kiirusest eriti ei sõltu, küll aga suureneb kiirusega rattamüra. Sõiduautodel alates 50 km/h ja raskeveokitel alates 70 km/h on rattamüra peamine (Alkranel OÜ, 2009).  Maanteede rekonstrueerimise järgselt võib olemasolev müraolukord muutuda ebasoodsamaks, kui maantee rekonstrueerimise järgselt kasvab oluliselt liiklussagedus või kui tõstetakse lubatud sõidukiirust või kui toimub maantee tõstmine pikiprofiilis kõrgemale võrreldes olemasoleva olukorraga. Kõige olulisem müraolukorra mõjutaja on maanteelõigu liiklussagedus. Kavandav tegevus liiklussagedust otseselt ei suurenda, samuti ei ole kavas piirkiiruse tõstmine (projekte eritaval maanteelõigul on valdavas osas kiirusepiiranguks 90 km/h, lõikudes, kus teeäärde jäävad elamud on kehtestatud kiirusepiirangud. Maantee rekonstrueerimise projektkiiruseks on samuti ette nähtud 90 km/h) ega kavandata olulisi muudatusi maantee pikiprofiilis. Rekonstrueerimise järgselt teest lähtuvad negatiivseid mõjud pigem vähenevad, sest teekatte uuendamine muudab liiklemist sujuvamaks. Siledam ja tasasem teekate ning sujuvam liiklus on peamine müra leevendav tegur, kuna siledam teekate vähendab rataste veeremisel teepinnal tekkivat müra. Tulenevalt väikesest liiklussagedusest teel (1231 sõidukit ööpäevas) ei ole põhjust eeldada ülenormatiivsete müratasemete avaldumist tee lähialal. 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi  Maanteelõigu valgustus projekte eritakse minimaalses vajalikus mahus, arvestades olemasolevat olukorda. Valgustuse tehniline lahendus on ökonoomne ning tagab võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. Tee valgustuse projekteerimisel lähtutakse erinevatest standarditest ning mh ka riigimaanteede valgustamise juhise st. tee valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus. Tegemist maanteelõiguga, mille ääres suuremad asulad puuduvad. Seega eeldatavasti projekteeritakse valgustused peamiselt Peningi külla ja bussipeatustesse ning sellega ei kaasne ka olulist valgusreostuse suurenemist väliskeskkonda. Amet on tutvunud esitatud ja aadressil https://pilv.mkm.ee/s/teeMOQYQZcmRyQX asuvate materjalidega ning ei esita vastuväiteid tee projekteerimistingimuste eelnõule ning leiab, et KMH läbiviimine ei ole vajalik, kui projekti koosseisus käsitletakse ja arvestatakse järgmiste aspektidega:  Projekti ala ääres asuvad mitmed elamud. Rekonstrueerimise järgselt ei tohi liiklusmüratase ületada keskkonnamini stri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 II müra kategooria alale kehtestatud piirväärtust.  Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).  Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00 07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.  Nii ehitusest kui liiklusest tulenevad vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.  Amet soovitab pärast tee valmimist hinnata mürataset enim mõjutatud müratundlikel maa-aladel ning vajadusel rakendada müra leevendavaid meetmeid.  Teha koostööd tee läheduses elavate inimestega ning teavitada neid eelnevalt mürarikaste töödega alustamisest ja tööde kestusest, et vältida teadmatusest tingitud kaebusi.  Valgustuse rajamisel ja töömaa valgustamisel arvestada ümbruses paiknevate elamutega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 2. Keskkonnaamet Maanteeamet esitas Keskkonnaametile kooskõlastamiseks1 1.Otsus: Riigitee nr 11310 Aruvalla Jägala km 11,60 17,80 Perila Arvestada esitatud tingimusega. Lisada Tõhelgi lõigu põhiprojekti projekteerimistingimuste eelnõu ja tingimus põhiprojekti seletuskirja. seisukohaseisukoha2 andmiseks eelnimetatud põhiprojektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi 2. Selgitus: KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu ning KMH Sanitaarkaitsealal on Veeseaduse (VeeS) §151 eelhinnangu (Osaühing Alkranel, Tartu Projekti eesmärk on lõike 2 punkti 5 kohaselt lubatud õiguspäraselt olemasoleva maantee Perila Tõehelgi (km 11,60 17,80) ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega vahelise lõigu rekonstrueerimine liiklusohutuse taseme ja seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei sõidumugavuse tõstmiseks ning katendi kandevõime põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. parandamiseks. Projektiga kavandatakse tee muldkeha remont, Projektiga kavandatav tegevus (olemasoleva uue asfaltbetoonkattega katendi ehitamine, olemasolevate tee rekonstrueerimine olemasoleva ehitise 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi bussipeatuste (koos ooteplatvormidega), mahasõitude, ristmike piirides) liigitub sellise tegevuse hulka. Juhul, ja vete äravoolusüsteemide korrastamine ning uute kui mõnel sanitaarkaitsealal tuleks teha töid liikluskorraldusvahendite paigaldamine. Külgnähtavuse väljaspool olemasolevat ehitist (n. tee parandamiseks on vaja eemaldada puid, võsa ja hekke valdavalt laiendamisel või nihkumisel), siis tuleks teemaalt, kuid vajadusel tuleb kavandada raadamist ka puurkaevu omanikul taotleda piirnevatelt kinnistutelt. Keskkonnaregistri andmetel jääb Keskkonnaametilt puurkaevu sanitaarkaitseala projektalasse Peningi mõisa park, mis on looduskaitseseaduse kaotamist ja hooldusala moodustamist. alusel kaitstav objekt Keskkonnaamet kui kaitstava Teeprojektiga ei kavandata VeeS §154 lõikes loodusobjekti Peningi mõisa park valitseja kooskõlastab 5 nimetatud tegevusi, mis võivad ohustada looduskaitseseadus e § 14 lg 1 p 7 alusel Riigitee nr 11310 põhjaveekihi vee omadusi. Aruvalla Jägala km 11,60 17,80 Perila Tõhelgi lõigu põhiprojekti projekteerimistingimuste eelnõu tingimusteta. Otsus: KMH algatamise vajalikkuse küsimuses nõustub Arvestada esitatud märkusega. Keskkonnaamet KMH algatamata jätmise otsuse eelnõus esitatuga, kuid peab vajalikuks välja tuua, et kuna projektala 3. Otsus: jääb Arvestada esitatud märkusega. Projektiga nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, tuleb arvestada järgnevaga: kavandatud tegevus vastab VeeS § 151 lõike 2 1. Nõrgalt kaitstud põhjaveega ala on inimtegevuse suhtes punktile 5 ehk tegemist on õiguspäraselt tundlikum ning seetõttu vajab suuremat tähelepanu. Tegevustes ehitatud ehitise kasutamise või muu ehitisega tuleb jälgida ettevaatusabinõusid, et mitte kahjustada põhjavett seotud tegevusega kavandatud viisil (tee ning mitte avaldad a mõju lähedalasuvate puurkaevude rekonstrueerimine olemasoleva ehitise veekvaliteedile. piirides), kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi 2. Planeeritav tegevus jääb puurkaevu PRK0021638 halvenemist. sanitaarkaitsealasse. Vastavalt veeseaduse § 129 p 7 on sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja 4, 5 ja 6. Otsus: hooldusalal keelatud. Veeseaduse § 15 4 lg 5 p 4 alusel on Arvestada esitatud tingimustega. Lisada põhjavee saastumise vältimiseks hooldusalal keelatud tegevus, tingimused põhiprojekti seletuskirja. mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas maaparandussüsteemide rajamine. Sellest tulenevalt on vajalik sanitaarkaitseala muutmine 10-meetriseks hooldusalaks. Maaomaniku nõusolekul on vastavalt veeseaduse § 148 p 2 veehaarde sanitaarkaitseala võimalik muuta hooldusalaks 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m3ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse puurkaevu omaniku taotluse alusel veeseaduse § 154 kohane hooldusala. Kui põhjaveevõtt on suurem kui 10 m3 ööpäevas, ei ole vastavalt veeseaduse § 149 lg 1 p-le 3 võimalik sanitaarkaitseala ulatust vähendada, kuna tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnaga. 3. Veeseaduse § 151 lg 2 p 5 kohaselt on veehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud, välja arvatud õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitusega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta veekvaliteedi halvenemist. Juhul, kui puurkaevu PRK0021638 sanitaarkaitseala ulatuseks jääb 50 m, tuleb selle ulatusse jääva kraavi kavandamisel arvestada, et sanitaarkaitseala ulatuses saab olemasoleva tee jaoks vajalikku kraavi rajada vaid siis, kui sanitaarkaitseala ulatusse jäävas osas juhitakse vesi torusse. 4. Maanteelõik ületab Kaunissaare-Patika kanalit ja Silmsi oja. Vastavalt veeseaduse § 119 p 6 on veekaitsevööndis keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kanda erosiooni või hajuheidet. Tegevustes tuleb arvestada veekaitsepiiranguga ning tegevused ei tohi minna vastuollu veeseaduse § 119 p 6-ga. 5. Kaunissaare-Patika kanal kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse. Rekonstrueerimise käigus tuleb vältida reostuse sattumist kanalisse. 6. Rekonstrueerimistegevusega ei tohi kahjustada Silmsi oja seisundit. 3. Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet edastas 19.08.2019, kirjaga nr 5.1- Otsus: Arvestada esitatud tingimustega ning 17.9/195-1 Tuulekaru OÜ-le tingimused, mis võtta tee põhiprojekti valmimisel kooskõlastab projekteerimisele aluseks. Planeeritud tööde alale jäävad lisaks 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi kirjeldatud Kultusekivi reg-nr 18709 kaitsevööndile ka projekteerija tervikprojekti Asulakoha reg-nr 18699 kaitsevöönd ja Asulakoht reg-nr Muinsuskaitseametiga. 18667. Projekteerimise aluseks tuleb võtta samad, 2019. aasta augustis väljastatud Muinsuskaitseameti tingimused, mis tuleb projekti lisada eraldi alapeatükina: 1. Riigitee 11310 Aruvalla–Jägala km 11,60-17,80 Perila- Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti alale jäävad järgmised kaitsealused arheoloogiamälestised ja nende kaitsevööndid: Kultusekivi reg-nr 18709 kaitsevöönd, Asulakoht reg-nr 18699 kaitsevöönd, Asulakoht reg-nr 18667. Mälestised ja nende kaitsevööndid tuleb kanda projekti asendiplaanile. 2. Kui kaevetööd toimuvad olemasoleva teetammi sees, ei ole arheoloogiline uuring mälestiste ja nende kaitsevööndite aladel vajalik. Kui aga kaevetööd toimuvad olemasoleva tee muldkehandist väljaspool (näiteks kraavide kaevamisel), siis tuleb MuKS § 46 lg 2 ja § 58 lg 4 alusel mälestiste aladel ja kaitsevööndites tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised kaevamised). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). 3. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu osas on juriidilisel isikul võimalik Muinsuskaitseametist taotleda hüvitist uuringutele kulunud maksumusest pooles ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1500 eurot. 4. Enne tööde tegemist tuleb mälestise kaitsevööndis tehtavate tööde puhul üldjuhul esitada tööde tegemise teatis, kuid MuKS § 58 lg 1–2 kohaselt ei ole mälestise kaitsevööndis tööde tegemisel kohustust esitada tööde tegemise teatist, kui ehitusprojekt on Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud. 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi Mälestise (Asulakoht reg-nr 18667) alal tehtavate tööde puhul tuleb Muinsuskaitseametist taotleda tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg 3 - https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa taotluse vorm). Mõlemal puhul peab silmas pidama seda, et kaevetöödega ei tohi alustada enne kui arheoloogilise uuringu tegevuskava on uuringut teostava ettevõtte või spetsialisti poolt Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud ning on väljastatud arheoloogilise uuringu luba. 5. Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 6. Projekt esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks. 4. Põllumajandusamet Olete esitanud meile taotluse olemasoleva riigitee nr 11310 Otsus: Arvestada esitatud tingimustega ning Aruvalla–Jägala km 11,60-17,80 Perila–Tõhelgi lõigu põhiprojekti koostamisel konsulteerida rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks ja arvamuse Põllumajandusametiga 1970/76. aastal rajatud avaldamiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise drenaaž asukohtadest. Projekteerija otsuse eelnõu kohta. Projektis käsitletud tee ristub kahe kooskõlastab valmis projekti maaparandusehitiste eesvooluga, Silmsi oja Põllumajandusametiga. (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4108840020000/001) ja Sanderkopi kraav (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4108840020070/001), ning piirneb osaliselt drenaažiga kuivendatud põllumajandus maaga. Põllumajandusamet peab vajalikuks juba põhiprojekti koostamise etapis teada anda järgmist: 1) meie arhiivis on Riikliku Projekteerimise Instituudi „Eesti Põllumajandusprojekt“ poolt 1970/76. aastal koostatud projektid millest selgub, et tee serva on rajati drenaaž kuivenduse eesmärgil. 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi 2) kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu ja ei esita vastuväiteid keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule. Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 kohaselt tuleb esitada projekt meile kooskõlastamiseks.
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel