Lisa 1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem
Lõigu lõpp
km 17,80
Lõigu algus
km 11,60
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-
Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang
Tellija: OÜ Tuulekaru
Täitja: OÜ Alkranel
Projektijuht: Alar Noorvee
(litsents nr: KMH0098)
Tartu 2019
1
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
2
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
SISUKORD
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1. Kavandatav tegevuse iseloomustus ..................................................................................... 5
1.1. Asukoht, tegevuse iseloom, eesmärk ja maht .............................................................. 5
1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ........................................................... 6
1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine, sh energiakasutus ...... 7
1.4. Ülevaade tegevusega kaasnevatest teguritest, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku
ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ja jäätmeteke .................................... 7
1.5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus .............................. 8
1.6. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht ........................................ 8
2. Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond .............................................................. 9
2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused ................................................................................................................................ 9
2.2. Taristu .......................................................................................................................... 9
2.3. Vesi ja pinnas (sh geoloogia ja hüdrogeoloogia) ....................................................... 11
2.4. Loodusväärtused ja looduslik mitmekesisus ............................................................. 13
2.5. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ............................................................. 14
3. Hinnang tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju olulisusele ............................................. 16
3.1. Mõju elustikule, sh kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstavatele
loodusobjektidele (sh Natura 2000 võrgustiku aladele) ja liikidele ..................................... 16
3.2. Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele) ................................................................ 18
3.3. Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud .................................................................. 19
3.4. Mõju õhukvaliteedile ja kliimale ............................................................................... 21
3.5. Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväärtusega aladele ................................ 22
3.6. Mõju märgaladele ...................................................................................................... 22
3.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ning elanikkonnale ............................................... 22
3.9. Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld ja maavarad), jäätmeteke,
valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele tegevustele ja mõjude
kumulatiivsus) ...................................................................................................................... 22
Kokkuvõte ja meetmed mõjude minimeerimiseks ................................................................... 24
Olulisemad kasutatud allikad ................................................................................................... 26
3
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Sissejuhatus
Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõju eelhinnang (KMHEH) riigimaanteel nr
11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile.
Seejuures selgitatakse eelhinnangu käigus, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline
keskkonnamõju ning kas on vaja algatada keskkonnamõju hindamine.
KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib:
• eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust;
• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 on
esitatud olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul on keskkonnamõju hindamine
kohustuslik. Antud tegevusele vastavalt KeHJS § 6 lg 1 automaatselt keskkonnamõju
hindamise kohustuslikkust ei kaasne.
Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 10 „infrastruktuuri ehitamine või kasutamine“
alla, mille korral tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas tegevusega võib kaasneda eeldatavalt
oluline keskkonnamõju (KeHJS § 22). Kavandataval tegevusel on seos Vabariigi Valitsuse
29.08.2005. a määruse nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1:
✓ § 15 p 8 selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole
selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt
mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.
Rekonstrueeritava maanteelõigu äärde jääb kaitsealune Peningi mõisa park (kaitseala,
KLO1200389). Kaitsealale kehtib vabariigi Valitsuse 03.03.2006. a määrus nr 64 „Kaitsealuste
parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“.
KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud
keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (aluseks
KeHJS § 61 lg 5). Käesolev KMH eelhinnang on koostatud lähtuvalt määruses esitatud nõuetest.
Lisaks on aluseks võetud kaks juhendmaterjali:
• Kutsar, R., 2015. Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,
sh Natura-eelhindamine;
• Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend (Keskkonnaministeerium,
november 2017)
KMH eelhinnangu tellijaks ja projekti koostajaks on OÜ Tuulekaru. KMH eelhinnangu
koostajaks on OÜ Alkranel keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja
keskkonnaspetsialist Kersti Õun.
4
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
1. Kavandatav tegevuse iseloomustus
1.1. Asukoht, tegevuse iseloom, eesmärk ja maht
Rekonstrueeritav kõrvalmaantee 11310 Aruvalla – Jägala Perila – Tõhelgi lõigu (11,6-17,8 km)
rekonstrueerimise asukoht on Harju maakonnas, Raasiku vallas, Peningi, Perila ja Tõhelgi
külas.
Lõigule ehitati bituumenstabiliseeritud kiht aastal 1973. Viimati pinnati lõiku 11,602-15,085 ja
16,452-17,800 2012 aastal ja km 15,085-16,452 aastal 2010. Projekteeritaval lõigul asub 3
üheavalist ja 1 kaheavaline truupi, lisaks võimalikud truubid mahasõitudel ja ristumistel teiste
teedega. Lõigul asuvad Rätla, Retimäe ja Peningi bussipeatused. Olemasoleval maanteel esineb
piki- ja põikpragusid, ebatasasusi ning katte serv on defektne.
Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2018. aastal loendusandmete järgi oli kõrvalmaantee
11310 Aruvalla-Jägala km 11,6-16,3 lõigul 1231 sõidukit ööpäevas, neist veoautod ja
autobussid moodustasid 2% ja autorongid 2% ning lõigul 16,3-18 oli liiklussageduseks 362
sõidukit ööpäevas, millest raskeliiklus moodustas 5%.
Joonis 1.1. Rekonstrueeritava maanteelõigu asukoht (aluskaart: Maa-amet, 2019)
Kavandatava tegevuse ümbruse maakasutuse kirjeldus on esitatud ptk 2.1.
5
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Kavandatava tegevuse eesmärk on kõrvalmaantee 11310 Aruvalla-Jägala km Perila-Tõhelgi
11,6-17,8 lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine, sh parandada
külgnähtavust, korrastada vete ärajuhtimissüsteemid ja liikluskorraldusvahendid. Samuti on
ette nähtud korrastada olemasolevad mahasõidud ning ristmikud, lisaks rekonstrueeritakse
olemasolevad bussipeatused. Maantee projektkiiruseks 90 km/h ja ettenähtud sõiduradade arv
on 2. Sõiduraja laiuseks peab projekteerima 3,25 m ning kindlustatud teepeenra laiuseks 0,75
m ja tugipeenra laiuseks 0,5 m.
1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Projekteeritava kõrvalmaantee 11310 Aruvalla-Jägala km Perila-Tõhelgi näol on tegemist
olemasoleva maanteega, mille paiknemisega maastikus on arvestatud nii Raasiku valla
üldplaneeringus (2005), kui ka Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud 2018).
Üldplaneeringu kohaselt on valda läbiva Jüri–(Lagedi)–Aruküla–Peningi–Perila–Kiviloo ning
Aruvalla-Jägala maanteed on valla jaoks olulised ja tõusva tähtsusega magistraalsed
ühendusteed. Üldplaneeringu kohaselt on Aruvalla – Jägala maantee äärde ette nähtud
kergliiklustee rajamine. Käesoleva eelhinnangu objektiks oleva maanteelõigu tehnilises
kirjelduses ei ole ette nähtud kergliiklustee rajamist.
Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu 2030+ kohaselt läbib vaadeldav maanteelõik
osaliselt turbamaardlat ning kahte rohevõrgustiku koridori (joonis 1.2). Transporditaristu puhul
on peamisteks rohevõrgustiku konfliktobjektideks suure liiklusintensiivsusega maanteed (neist
olulisemad Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu-Luhamaa, Tallinna ringtee, Tallinn-Paldiski, Tallinn-
Pärnu-Ikla, Tallinn-Rapla-Türi). Lisaks jääb maanteelõik Peningi külast põhjapoole väärtusliku
traditsioonilise maastiku äärde. Tegemist on Kalesi algupärase ajastumaastikuga ehk
traditsioonilise kultuurmaastikuga, kus on säilinud ajalooline asustusstruktuur või ajalooline
maastikumuster, mille kaitsmine aitab säilitada erinevate piirkondade kohalikku eripära.
Nii olemasoleva kui ka planeeritava transporditaristu puhul on äärmiselt oluline arvestada
maakonnaplaneeringus kehtestatud rohelise võrgustiku struktuuridega ning rakendada
meetmeid, mis tagaksid rohevõrgu sidususe ja leevendaksid mõjusid konfliktsetes kohtades.
Kavandatava tegevuse objektiks olev maantee ei ole nimetatud maakonnaplaneeringus kui
rohevõrgustiku konfliktobjekt.
6
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Joonis 1.2. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringust 2030+ (rekonstrueeritav teelõik märgitud
punasega, OÜ Hendrikson & Ko, 2018)
1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara,
vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine,
sh energiakasutus
Loodusvaradest kasutatakse teede ehitusel eelkõige maavaradest täitepinnasena liiva, kruusa ja
lubjakivi killustikku. Osaliselt on võimalik kasutada ka olemasoleva maanteetammi
täitepinnast. Lisaks kasutatakse loodusvarasid ka teekattematerjalide tootmisel. Asfaltbetooni
tootmisel kasutatakse täitematerjalina killustiku ja purustatud kruusa fraktsioone. Sideainena
kasutatakse naftabituumenit.
Diiselkütuse ja bensiini kasutamine (energiakasutus) kaasneb tee-ehitusmasinate töötamisel ja
materjalide veol.
Maantee rekonstrueerimisel ei kasutata olulisel määral vett.
Kuivõrd tegemist on olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, siis ei hõivata olulisel määral
uut maa-ala.
1.4. Ülevaade tegevusega kaasnevatest teguritest, nagu heide vette, pinnasesse
ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ja jäätmeteke
Maantee rekonstrueerimise ja kasutamisega kaasneb müra, vibratsiooni ja õhusaaste teke.
Samuti tuleb arvestada maanteelt valguva sademeveega.
Ehitustegevuse ajal kaasneb paratamatult ka teatud määral jäätmeteke.
Mõjude iseloomu ja ulatust on täpsemalt kirjeldatud ptk 3.
7
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Maantee rekonstrueerimise ja kasutamise ajal ei ole ette näha tegevusi, mis põhjustaksid
soojuse, kiirguse või olulist lõhna teket. Maanteelõigu valgustus projekteeritakse minimaalses
vajalikus mahus, arvestades olemasolevat olukorda. Valgustuse tehniline lahendus on
ökonoomne ning tagab võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. Tee valgustuse
projekteerimisel lähtutakse erinevatest standarditest ning mh ka Riigimaanteede valgustamise
juhisest. Tee valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus. Tegemist
maanteelõiguga, mille ääres suuremad asulad puuduvad. Seega eeldatavasti projekteeritakse
valgustused peamiselt Peningi külla ja bussipeatustesse ning sellega ei kaasne ka olulist
valgusreostuse suurenemist väliskeskkonda.
1.5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Maantee rekonstrueerimise üks eesmärke on liiklusohutuse tõstmine. Seega aitab kavandatava
tegevuse elluviimine vähendada võimalikke avariide esinemise tõenäosust. Ehitustegevuse ajal
aset leidvate avariide esinemise tõenäosus on väike, kuna töötsoonis on kiirus piiratud või
vajadusel mingil ajaperioodil on tee liiklusele suletud ning liikluskorraldus tagatud vastavate
märkide abil.
1.6. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,
sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide
oht
Kavandatava tegevusega kaasneb olemasoleva maantee rekonstrueerimine, millega
suurendatakse liiklusohutust vaadeldaval lõigul. Seega vähendab kavandatav tegevus
võimaliku suurõnnetuste ohu esinemise tõenäosust.
Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste esinemine piirkonnas on vähetõenäoline ega
avalda mõju kavandatava tegevuse elluviimisele. Pole ette näha ka kavandatavast tegevusest
tulenevate tormikahjude suurenemise tõenäosust.
Maanteelõik ületab kahte veekogu – Kaunissaare-Patika kanal (VEE1089205) ja Silmsi oja
(VEE1088400). Mõlema veekogu valgala on üle 25 km2. Kliimamuutustest põhjustatud
suurõnnetuste ohu (tormikahjud, üleujutused jms) tõenäosus vaadeldaval lõigul on väike.
Arvestades maapinna kõrguste vahesid, pole tee üleujutamine tõenäoline.
8
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
2. Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond
2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või
planeeritavad tegevused
Mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast, olles valdkonniti erinev. Enamus
kavandatava tegevusega kaasnevatest mõjudest jäävad teemaa piiridesse. Samas võib nt müra
korral olla mõjuala ulatus laiem. Arvestades maantee liiklussagedusega (1231 sõidukit
ööpäevas) ei ole ette näha, et mõjuala ulatus oleks ka müra osas suurem kui 100 m maanteest.
Vaadeldava maanteelõigu äärse asustuse näol on tegemist valdavalt juba väljakujunenud
asustusmustriga. Seejuures on maakasutuse sihtotstarbena valdavalt esindatud maatulundusmaa
funktsioonid. Elamumaa sihtotstarbega jäävad maantee äärde peamiselt Peningi ja Perila külas
asuvad kinnistud. Valdavas osas jäävad rekonstrueeritava maanteelõigu äärde põllumaad ja
metsamaad.
Peningi ja Perila külas jääb elamuid ka maantee äärde. Olemasolevaid elamuid on ka mõnel
maatulundusmaa kinnistul. Lähimad elamud jäävad Peningi ja Perila külades
rekonstrueeritavast maanteelõigust peamiselt ~15 m kaugusele, kuid on näiteks Peningi
mõisakompleksi üks hoonetest jääb rekonstrueeritavast maanteelõigust umbes 5 m kaugusele.
2.2. Taristu
Kõrvalmaantee 11310 Aruvalla-Jägala km Perila-Tõhelgi lõigu vasakul tee ääres asub Telia
Eesti AS poolt hallatav sideehitis. Rekonstrueeritava lõigule jäävad järgmised elektriliinid:
• Perila külla elektrimaakaabelliin JK49433;
• Perila külast ca 850 m põhjapoole elektriõhuliin alla 1 kV Kolgi, Kruusimäe;
• Perila külast ca 1010 m põhjapoole elektriõhuliin 1-20 kV VÕIDU:RAA;
• Perila külast ca 1,75 km põhjapoole elektriõhuliin alla 1 kV Laut;
• Peningi külast ca 1,2 km lõunapoole elektriõhuliin alla 1 kV Puuslani;
• Peningi külas jääb rekonstrueeritava maanteelõigu äärde (umbes 700 m)
elektrimaakaabelliin VÕIDU:RAA
• Peningi külas jääb lisaks veel kaks elektriõhuliin alla 1 kV (Raasiku tee 1a ja Raasiku
tee 5).
• Peningi külast ca 1 km ja 1,6 põhja poole jääb elektriõhuliin 1-20 kV VÕIDU:RAA
Maanteelõigu lähialale jäävad järgnevad maaparandussüsteemid on toodud tabelis 2.1 ja
joonisel 2.1.
Tabel 2.1 Maaparandussüsteemid rekonstrueeritava lõigu lähialal (allikas: Maa-amet, 2019).
Nimetus Süsteemikood Pindala (ha)
Silmsi 4108840020130 53,2
4108840020120 8
Peningi 4108790040620 159,4
Lohisoo 4108840020080 58,2
Sanderkopi 4108840020070 64,4
4108790040710 70,7
4108840020050 39,7
9
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Joonis 2.1 Maaparandussüsteemid lähipiirkonnas (aluskaart: Maa-amet ja EELIS, 2019).
Rekonstrueeritavast teelõigust jääb 50 m raadiusesse viis puurkaevu (toodud tabelis 2.2 ja
joonisel 2.2).
Tabel 2.2 Piirkonnas asuvad puurkaevud.
Katastri Keskkonna- Otstarve Sügavus Sanitaar- Kaugus
nr registrikood (m) kaitseala (m) kavandatavast
tegevusest
21638 PRK0021638 olmevee 20 50 47 m
saamiseks
54914 PRK0054914 olmevee 63 10 28 m
saamiseks
1927 PRK0001927 hüdrogeoloogilise 5 - 10 m
uuringu puurkaev
1926 PRK0001926 hüdrogeoloogilise 21,5 - 17 m
uuringu puurkaev
51036 PRK0051036 olmevee 24 10 28 m
saamiseks
10
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Joonis 2.2 Puurkaevude asukoha kavandatava tegevuse lähipiirkonnas (mustaga märgitud
rekonstrueeritav teelõik ning sinisega puurkaevud, aluskaart: Maa-amet, 2019).
Projekteeritava maanteelõigu vahetus läheduses paikneb Maa-ameti planeeringute
kaardirakenduse alusel (11.11.2019) kaks menetluses oleva detailplaneeringu ala. Linamäe I
detailplaneeringu algatamise kuupäev oli 08.06.2004 ning eesmärgiks maa sihtotstarbe
muutmine ja kruntideks jagamine. Kaasiku detailplaneeringu algatamise kuupäev oli
11.09.2007 ning eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine ja kruntideks jagamine.
2.3. Vesi ja pinnas (sh geoloogia ja hüdrogeoloogia)
Maanteelõik ületab Kaunissaare-Patika kanalit (VEE1089205), mis rajati 1987. aastal
juhtimaks vett Jägala süsteemist Pirita jõkke. Kanal kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi
joogiveehaardesse. Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele toimub Jägala-Pirita kanalisse
juhitava vooluhulga reguleerimine Kaunissaare hüdrosõlmes, kanali alguses veehaarde-
regulaatori kaudu. Kanal on isevoolne, maksimaalse läbilaskevõimega 2,5 m3/s, pikkusega 25
km. Kanali ristumiskohad teedega on lahendatud raudbetoonist truupregulaatoritega (16 tk
sisemõõtmetega 3x2 m). Nende sisse-väljavooluotsakud on kindlustatud raudbetoonist
plaatidega. Kanali suurema languga piirkonnas (enne Silmsi oja ca 150 m pikkune lõik) on
kanali kogu perimeeter kindlustatud raudbetoonist plaatidega (ca 1600 m2 ulatuses). Kanal on
ka eesvooluks metsa- ja põllumaade kuivenduskraavidele. Vesi suubub kanalisse
torutruupidega 200 - 1000 mm, mille suubumiskohtades on kanali nõlv kindlustatud
raudbetoonist plaatidega või monoliitbetoonist valuga. Osa kuivenduskraave, samuti Silmsi oja,
Leivajõgi ja Jõelähtme jõgi on juhitud kanali alt läbi düükritega. Veekogu ei ole avalikult
kasutatav.
Lisaks ületab maanteelõik Silmsi oja (VEE1088400), pikkus 16,1 km ning suubub Jõelähtme
jõkke. Veekogu kuulub osaliselt riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (vabariigi
Valitsuse 01.11.2018. a korraldus nr 274). Ida-Eesti veemajanduskava kohaselt on oja
seisundieesmärk "hea" saavutatud.
11
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Maanteelõik asub nõrgalt kaitstud (reostusohtlik) põhjaveega alal (allikas: Maa-amet, 2019;
joonis 2.3).
Joonis 2.3. Põhjavee kaitstus vaadeldava maanteelõigu piirkonnas. Maanteelõik tähistatud punase
joonega. (aluskaart: Maa-amet, 2019).
Vastavalt Maa-ameti ehitusgeoloogia kaardirakenduse kohaselt moodustab aluspõhja avamuse
Keila ja Oandu lademe savikas, biohermne lubjakivi. Pinnakatte sette tüüpideks on moreen,
liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk, samuti ka turvas.
Rekonstrueeritava maanteelõigu ääres umbes 20 m kaugusel paikneva puurkaevu
(katastrinumbriga 51036) Keskkonnaregistri avaliku teenuse andmetele on puurkaevu
geoloogiline läbilõige toodud tabelis 2.2.
Tabel 2.1. Puurkaevu (katastrinumbriga 51036) geoloogiline läbilõige
Stratigraafiline Kivimi litoloogiline Lasumi Lamami Paksus, m
indeks kirjeldus sügavus, sügavus,
m m
lgQIII Liiv ja saviliiv 0 2 2
gQIII Saviliivmoreen 2 4,5 2,5
O3kl-on Lubjakivi 4,5 24 19,5
Kavandatava tegevuse ala jääb osaliselt Peningi turbamaardlale (joonis 2.4). Maa-ameti
maardlate kaardirakenduse kohaselt on maardla pindala 4857,46 ha. Põhimaavaraks on
vähelagunenud turvas (aiandusturbana) ning hästilagunenud turvas (kütte- ja väetusturbana).
Kaasnevaks maavaraks järvemuda ja järvelubi põlluväetiseks. Lähim turbatootmisala Peningi
maardlal asub rekonstrueeritavast teelõigust umbes 1 km kaugusel – Peningi turbatootmisala.
Kaevandamisloa omaja on AS Tootsi Turvas, loa number on HARM-061 ning
kaevandamisluba kehtib kuni 12.12.2019.
12
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Joonis 2.4 Maardla rekonstrueeritava maanteelõigu lähialal (aluskaart: Maa-amet, 2019).
2.4. Loodusväärtused ja looduslik mitmekesisus
Alljärgnevalt ja joonisel 2.4 on toodud ülevaade kaitstavatest loodusobjektidest, mis jäävad
maantee 100 m vööndisse. Andmed pärinevad EELISe (11.11.2019) andmebaasist.
EELISe andmetel ei läbi projekteeritava maanteelõigu trass looduskaitsealasid ega hoiualasid
(sh Natura 2000 alasid). Lähim Natura ala (Paraspõllu loodusala, RAH0000459) jääb
kavandatavast tegevusest umbes 2,4 km kaugusele.
Rekonstrueeritava maanteelõigu äärde (umbes 140 m ulatuses) jääb kaitsealune Peningi mõisa
park (kaitseala, KLO1200389). Kaitsealale kehtib vabariigi Valitsuse 03.03.2006. a määrus nr
64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“. Vastavalt nimetatud
määruse § 1 lg 2 on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt,
kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning
pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja
arendamise suunamisega.
EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus,
11.11.2019) andmetel leidub Peningi mõisa pargis (rekonstrueeritava maanteelõigu ääres)
nahkhiiri: veelendlane (Myotis daubentonii, KLO9100349), põhja-nahkhiir (Eptesicus
nilssonii, KLO9100350) ja suurkõrv (Plecotus auritus, KLO9100351). Rohkem kaitsealuseid
liike rekonstrueeritava maantee 100 m vööndisse ei jää. Järgmine kaitsealune liik asub
rekonstrueeritavast maanteelõigust umbes 1 km kaugusel ida pool. Tegemist on I
13
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
kaitsekategooria liigiga väike-konnakotkas (Aquila pomarina, KLO9114532) ning leiukohale
on moodustatud ka Peningi väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001369). Samuti jääb
maanteelõigust umbes 1 km kaugusele läänesuunda II kaitsekategooria liigi metsise (Tetrao
urogallus, KLO9122048) leiukoht.
Joonis 2.5. Kaitse- ja hoiualad ning kaitsealused liigid maanteelõigu lähialal. (aluskaart: Maa-amet,
2019 ja EELIS, 11.11.2019).
Lähim vääriselupaik (kuusikud ja kuuse segamets, VEP158093) jääb kavandatavast tegevusest
umbes 1,5 km kaugusele.
2.5. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad
Projekteeritava maanteelõigu vahetus läheduses asub neli muinsuskaitseobjekti (joonis 2.6):
• Kultusekivi (registri nr 18709, seisund hea);
• Asulakoht (registri nr 18699, seisund rahuldav);
• Kirikuase (registri nr 18668, seisund rahuldav);
• Asulakoht (registri nr 18667, seisund rahuldav).
Projekteeritav maanteelõigu ääres asub viis pärandkultuuriobjekti (joonis 2.5):
• Peningi mõis (objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%);
• Peningi koolimaja (objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%);
14
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
• Peningi vallamaja (objekt on hästi säilinud);
• Mälestuskivi Gustav Ernesaksa sünnikohas (objekt on hästi säilinud);
• Perila veskikoht (objekti ei ole säilinud).
Joonis 2.6 Muinsuskaitse (tähistatud sinisega)- ja pärandkultuuriobjektid (punasega) rekonstrueeritava
maanteelõigu (tähistatud mustaga) lähipiirkonnas (aluskaart: Maa-amet, 2019).
15
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
3. Hinnang tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju olulisusele
Järgnevates peatükkides käsitletakse mõjutatava keskkonna ning kavandatava tegevusega
vahelisi seoseid ning kaasuvaid olulisi keskkonnamõjusid.
KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud
keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (aluseks
KeHJS § 61 lg 5). Määruse § 4 alusel, tuleb eelhinnangus hinnata, kas kavandataval tegevusel
võib olla otsene või kaudne oluline keskkonnamõju, arvestades:
1) mõju suurust;
2) mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus;
3) mõju ilmnemise tõenäosust;
4) mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust;
5) mõju piiriülesust;
6) mõju Natura 2000 võrgustiku alale;
7) kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate
tegevustega;
8) ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi.
Lisaks eelnevale tuleb hinnangu andmisel lähtuda mõjutatava keskkonna vastupanuvõimest,
loodusvarade kättesaadavusest, kvaliteedist ja taastumisvõimest ning inimeste (elanikkonna)
heaolu ja tervist puudutavatest aspektidest.
Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu ei ole ette näha (riigi)piiriülese
keskkonnamõju esinemist.
3.1. Mõju elustikule, sh kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja
kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 võrgustiku aladele) ja
liikidele
Kõrvalmaantee 11310 Aruvalla-Jägala km Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimisel asub lähim
kaitsealune objekt (kaitseala Peningi mõisa park, sh nahkhiirte leiukoht) teelõigu ääres. Peningi
mõisa pargi kaitseala piir ulatub katastriüksusele 65101:003:0349, mille sihtotstarve on
transpordimaa. Peamiselt jääb kavandatav tegevus kaitseala piiridest välja, v.a kahe maha sõidu
rekonstrueerimine (vt joonis 3.1). Tegemist on olemasolevate maha sõitudega ning vastavalt
kavandatud tegevusel jääb rekonstrueeritavate maha sõitude asfaltkate Peningi mõisa pargi
piirist välja. Peningi mõisa pargi alale jääb tugipeenar ehk asfaltkatte ning haljastatud ala
vaheline ala. Vastavalt olemasolevale olukorrale jääb ka praegu tugipeenar Peningi mõisa pargi
alale. Võrreldes olemasoleva olukorraga läheb tee osaliselt ka kitsamaks, näiteks Peningi
mõisakompleksi tee ääres oleva hoone juurest. Seega Peningi mõisa pargi kaitse-eesmärke
(ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt,
esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste
kujunduselementide säilitamine) ei kahjustata.
16
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Joonis 3.1. 11310 Aruvalla-Jägala km Perila-Tõhelgi lõigu Peningi pargi äärne lõik (aluskaart: Maa-
amet, 2019).
Peningi mõisa pargi territooriumit kasutavad eeldatavalt elupaigaks ja toitumiskohaks
nahkhiired. Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava (Keskkonnaamet, 2017) alusel nahkhiirte
peamisteks ohuteguriteks nii suviste elupaikade kui ka talvituspaikade hävimine ja kvaliteedi
langus, hukkumine tuuleparkides ja liikluses, keskkonnamürgid kui ka looduslikud
mõjutegurid. Eestis kasutavad nahkhiired talvitumiseks peamiselt mitmesuguseid maa-aluseid
ruume, mis on kaitstud (tugevate) miinuskraadide eest. Lisaks maa-alustele talvituspaikadele
võivad osad loomad talvitumiseks kasutada ka maapealseid talvituspaikasid, kuid neist on
Eestis vähe teada (Masing, Keppart & Lutsar 2008). Rekonstrueerimistööde piirkonna vahetus
läheduses võivad talvituspaigaks olla näiteks Peningi mõisakompleksis asuvad hooned.
Suvisteks varjepaikadeks on majade katusealused, seinapraod, pööningud ning puuõõnsused ja
müürilõhed.
Kavandatava tegevuse käigus rekonstrueeritakse maanteelõik, mis asub kaitsealuste liikide
leiukohast ligikaudu 80 m kaugusel ning ei kavandata tegevusi, mis ohustaksid nimetatud
liikide hävimist. Kuna tegemist on olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, siis ei rajata ka
uusi häiringuid põhjustavaid objekte ega likvideerita olemasolevaid puid või hooneid.
17
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Juhul, kui Peningi mõisa pargiga piirnevale alale rajatakse maantee valgustus, siis võib see
põhjustada nahkhiirtele häiringuid. Et nahkhiiri võimalikult vähe häirida, on soovitav Peningi
mõisa pargiga piirneval alal maantee valgustuse rajamise korral kasutada madalaid valgusteid.
Peningi mõisa pargi valitseja on Keskkonnaamet. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.03.2006. a
määrusele nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ § 7 lg 2 kohaselt
on pargi valitseja nõusolekuta pargis keelatud mh nii projekteerimistingimuste kui ka ehitusloa
andmine. Seega on vajalik taotleda Keskkonnaametilt nõusolekut nimetatud teelõigu
rekonstrueerimiseks Peningi mõisa pargi piirkonnas.
Lähim Natura 2000 ala (2,4 km kaugusel) ning teised kaitsealused liigid paiknevad
rekonstrueeritavast maanteest enam kui 100 m kaugusel ning neile mõju puudub.
Vastavalt eelpool toodud informatsioonile ning asjaolule, et tegemist on olemasoleva
maanteelõigu, olemasolevate ristmike ja maha sõitude rekonstrueerimisega, mõju kaitsealustele
loodusobjektidele puudub.
3.2. Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele)
Peatüki 2.2 alusel piirneb olemasoleva maantee vaadeldav lõik osaliselt
maaparandussüsteemiga kaetud aladega. Ehitustegevuse käigus tuleb vältida
maaparandussüsteemide toimimise halvendamist, nähes seejuures projekteerimise käigus
vajadusel ette süsteemide ümberehitamist.
Teedelt ärajuhitav sademevesi sisaldab suures koguses heljumit ning vähem orgaanilisi
ühendeid (naftaproduktid jm), raskmetalle, jäätõrjeaineid ja toiteaineid. Seejuures sõltub
sademevee koostis peamiselt liiklussagedusest. AS Maves poolt 2013. a koostatud uuringu
„Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring“ alusel tuleb liiklusega
kaasneva keskkonnariski vähendamiseks sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000
autot ööpäevas. Käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000 autost ööpäevas.
Vaadeldava maanteelõigu liiklussagedus oli 2018. a 1231 a/ööp. Kuigi perspektiivis võib
eeldada liiklussageduse teatavat kasvu, jäävad liiklussagedused eelduslikult ka perspektiivis
tunduvalt madalamaks eelnimetatud AS Maves (2013) uuringu tulemusel sademevee
puhastamisvajaduse rajamist soovitanud liiklussagedustest.
Maanteelt ei juhita sademevett otse Kaunissaare-Patika kanalisse või Silmsi ojja. Kogu
rekonstrueeritava lõigu ulatuses rajatakse kuivenduskraave umbes 1 km ulatuses, antud
kohtades kogutakse sademevesi teetammi kuivenduskraavi, mis omakorda seotakse kohaliku
maaparandussüsteemiga. Maaparandussüsteemiga seotud töödeks väljastab
Põllumajandusamet projekteerimistingimused. Muul juhul valgub sademevesi pinnasesse.
Pikim kuivenduskraav asub Sanderkopi maaparandussüsteemi juures asuval lõigul (joonis 2.1).
Seega ühendatakse eeldatavasi kuivenduskraav Sanderkopi maaparandussüsteemi eesvooluga
ehk Kalesi kraaviga. Silmsi oja on riigi poolt korrashoitavate ühiseesvool, kuid antud
maanteelõigus ei ole kuivenduskraave kavandatud ning sademevesi hajub pinnasesse.
Arvestades kõike eelnevat, siis ei ole ette näha mõju pinnaveele. Samas tuleb teetöödel jälgida,
et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks jõgede/kraavide ääres.
Maardlatele ei ole projektiga kavandatud tegevustega olulist ebasoodsat mõju ette näha,
kuivõrd tegemist on olemasoleva maanteelõigu rekonstrueerimisega.
18
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Rekonstrueeritava teelõigu 50 m raadiusesse jääb viis puurkaevu (toodud ptk 2.2). Kavandatava
tegevuse alale ulatub puurkaevu 21638 sanitaarkaitseala umbes 3 m ulatuses). Puurkaev jääb
kavandatud tegevusest umbes 47 m kaugusele. Puurkaevu sanitaarkaitsealale on kavandatud
kraav. Puurkaev on 20 m sügavune, seega kraavi rajamine ning kavandatav tegevus ei mõjuta
puurkaevu veevarustust ning veekvaliteeti.
Kokkuvõtvalt ei ole olulise ebasoodsa mõju ilmnemist veekeskkonnale (sh põhjaveele),
pinnasele ja maardlatele ette näha. Seejuures tuleb arvestada leevendavate meetmetega (vt ptk
Kokkuvõte ja meetmed mõjude minimeerimiseks).
3.3. Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud
Liiklusmüra normeerimise aluseks on keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid, mille
kohaselt rakendub vaadeldava lõigu puhul maanteele lähimate majapidamiste juures II
kategooria ala (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa-
alad, rohealad) müra piirväärtus päevasel ajal 60 dB (maanteepoolsel küljel 65 dB) ja öisel ajal
55 dB (maanteepoolsel küljel 60 dB). Lähimad elamud jäävad rekonstrueeritava maanteelõigu
äärde.
Kavandatava tegevusega on seotud kahte liiki müraallikaid. Esiteks ehitusperioodil kaasnev
müra, teiseks automüra, mille allikaid on kaks: mootor (heitgaaside väljalaskesüsteem) ja
rataste veeremisel teepinnal tekkiv müra. Kumb on suurem, sõltub liiklusvahendi kiirusest ja
teekatte materjalist. Mootorimüra kiirusest eriti ei sõltu, küll aga suureneb kiirusega rattamüra.
Sõiduautodel alates 50 km/h ja raskeveokitel alates 70 km/h on rattamüra peamine (Alkranel
OÜ, 2009). Rekonstrueeritava maanteelõigu kiirusepiirangud on toodud joonisel 3.2.
19
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Joonis 3.2 Kiirusepiirangud rekonstrueeritaval maanteelõigul. Punane 50 km/h, kollane – 70 km/h, ja
roheline – 90 km/h (allikas: Maa-amet, 2019).
Peamiselt jääb rekonstrueeritava maanteelõigu äärde elamuid Peningi külas, kus on kehtestatud
kiiruspiirang on 50 km/h. Seega on rattamüra mõju tee ääres olevatele elamutele väiksem,
kuivõrd rattamüra on peamine alates sõidukiirusest 50 km/h (sõiduautode puhul).
Maanteede rekonstrueerimise järgselt võib olemasolev müraolukord muutuda ebasoodsamaks,
kui maantee rekonstrueerimise järgselt kasvab oluliselt liiklussagedus või kui tõstetakse lubatud
sõidukiirust või kui toimub maantee tõstmine pikiprofiilis kõrgemale võrreldes olemasoleva
olukorraga. Kõige olulisem müraolukorra mõjutaja on maanteelõigu liiklussagedus.
Kavandav tegevus liiklussagedust otseselt ei suurenda, samuti ei ole kavas piirkiiruse tõstmine
(projekteeritaval maanteelõigul on valdavas osas kiirusepiiranguks 90 km/h, lõikudes, kus
teeäärde jäävad elamud on kehtestatud kiirusepiirangud (joonis 3.2). Maantee
rekonstrueerimise projektkiiruseks on samuti ette nähtud 90 km/h) ega kavandata olulisi
muudatusi maantee pikiprofiilis. Rekonstrueerimise järgselt teest lähtuvad negatiivseid mõjud
pigem vähenevad, sest teekatte uuendamine muudab liiklemist sujuvamaks. Siledam ja tasasem
teekate ning sujuvam liiklus on peamine müra leevendav tegur, kuna siledam teekate vähendab
rataste veeremisel teepinnal tekkivat müra.
Tulenevalt väikesest liiklussagedusest teel (1231 sõidukit ööpäevas) ei ole põhjust eeldada
ülenormatiivsete müratasemete avaldumist tee lähialal. Seega olulise mõju eeldus müra osas
puudub.
20
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Kavandatava tegevuse elluviimine vähendab võimalikku teelt lähtuva vibratsiooni teket, kuna
paraneb teekate ja konstruktsioon. Liiklusest tingitud vibratsiooni mõjutab eeskätt teekatte
konarlus. Kui sõiduki telg tee konarluste tõttu rohkem rapub ja hüpleb, siis annab iga taoline
telje hüpe tee aluspinnale löögi, mis põhjustab pinnase vibreerimist. Üldjuhul vibratsioon
väheneb teest kaugenemisega (Hunaidi, 2000). Seega maanteelõigu rekonstrueerimine ja
teekatte uuendamine vähendab liiklusest tulenevat vibratsiooni ja vibratsiooni osas puudub
olulise ebasoodsa mõju eeldus.
Ehitustöödest põhjustatud vibratsiooni võivad tingida eelkõige katte freesimistööd, aluspinnase
tihendamine jms. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis
hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav.
Hooneid kahjustavat vibratsiooni tajuvad elanikud kui väga tugevat vibratsiooni (Hunaidi,
2000). Sellisel tasemel vibratsiooni kavandatava ehitustegevuse käigus ette näha ei ole. Samuti
on ehitustegevuse käigus põhjustatav vibratsioon lühiajaline ning ajutine. Seega olulist mõju
vibratsiooni osas ette näha ei ole.
3.4. Mõju õhukvaliteedile ja kliimale
Õhusaaste koormus võib omada ebasoodsat mõju inimeste heaolule ja tervisele, kui ületatakse
piirväärtusi.
Liiklussageduse, sõidutee seisukorra ning mootorsõidukite ja nende tehniliste näitajatega on
seotud sõidutee poolt avaldatav õhusaaste koormus. Liiklusest pärinevateks primaarseteks
saasteaineteks on CO, NOx ja PM10 (ka PM2,5, sest mootorist pärit heitmete põlemisosakesed
jäävad diameetrilt tavaliselt alla 2,5 μm). Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes
kontsentratsioonides piirdub reeglina tee-alaga ning selle vahetu ümbrusega ning eluhoonete
asukohas piirväärtuse ületamist ette näha ei ole.
Aruande Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandavate tegevuste keskkonnamõju
hindamine (Kobras AS, 2009) raames teostati olemasoleva liiklussageduse (olenevalt lõigust
3580 - 7350 sõidukit/ööp) ja hinnangulise perspektiivse liiklussageduse juures aastaks 2035
õhusaaste modelleerimine. Liikluse poolt tekitatud õhusaaste hindamisel võeti aluseks
keskkonnaministri määrus nr 115 Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja
saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning
saasteainete sisaldusest teavitamise tase. Tulemused näitasid, et ühegi modelleeritud saasteaine
(PM10, CO, NOx, NO2 ja SO2 ja benseen) osas piirväärtuse ületamist projektialal ei toimunud,
suurimad kontsentratsioonid ja ületamiste arv oli kaugel allpool piirväärtusi. Käesoleval hetkel
reguleerib õhukvaliteedi tasemete piirväärtusi keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75
Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid. Kehtiv määrus eelpool nimetatud saasteainete piirväärtusi muutnud ei ole.
Seega lähtudes käesoleva eelhinnanguga hõlmatava lõigu oluliselt väiksemast
liiklussagedusest, ei ole olulisi mõjusid õhukvaliteedile kavandatava tegevuse elluviimisel ette
näha.
Kui sõidutee seisukord on laitmatu ning liikluskorraldus soosib head liiklussujuvust, siis
vähenevad ka sõidukite poolt õhku paisatavate heitgaaside kogused. Seega mõjub maanteelõigu
rekonstrueerimine ka õhukvaliteedile pigem positiivselt ja olulise ebasoodsa mõju eeldused
puuduvad.
21
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
3.5. Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväärtusega aladele
Ehitustööde ajal seatakse maakasutusele ajutisi piiranguid, mis on tööde teostamise ajal
vältimatud nagu näiteks liikluskorralduslikud muudatused. Antud mõju on lühiajaline ning
ajutine, seega võib pidada seda väheoluliseks.
Maastikuilmele avaldatakse mõju ehitustegevuse käigus. Ehitustööd ei too maastikuilmele
kaasa mõjutusi, mis võiks olla kestva ning pöördumatu iseloomuga. Kuna tegemist on
olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, siis maakasutusele ja maastikule tegevuse
realiseerimisel mõjud puuduvad.
Projekteeritava maanteelõigu vahetus läheduses asub kaks kultuurimälestist (asulakohad),
tegemist on olemasoleva maanteelõigu rekonstrueerimisega ning ei kavandata tegevusi
asulakohtades. Seega mõjud kultuurimälestistele puuduvad. Oluline on siiski
rekonstrueerimistöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi
ilmsiks tulekul tööd katkestada, jätta leid leiukohta ning teavitada sellest Muinsuskaitseametit.
Projekteeritav maanteelõigu äärde jääb ka pärandkultuuriobjekte, kuid tegevust objektide
piirkonnas ei toimu. Tegemist on olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, seega ei ole ette
näha mõjusid pärandkultuuriobjekti säilimisele.
3.6. Mõju märgaladele
Mõju märgaladele puudub, sest kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu märgalasid.
3.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ning elanikkonnale
Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada maanteega seotud müra, vibratsiooni ja õhukvaliteet.
Antud teemasid on käsitletud eeltoodud peatükkides. Kuivõrd ebasoodsaid mõjusid müra,
vibratsiooni ja õhusaaste osas ei ole ette näha, siis ei ole ette näha ka vastavate valdkondade
ebasoodsaid mõjusid inimeste heaolule ja tervisele.
Vastavalt peatükile 1 on kavandatava tegevuse eesmärk tõsta vaadeldava lõigu üldist
liiklusohutust. Liiklusohutuse suurendamist võib pidada inimeste heaolu ja tervise seisukohast
soodsaks ehk positiivseks mõjuks.
Kuna kavandatava tegevusega ei muudeta olulisel määral senist liikluskorraldust, siis olulisi
muutusi piirkonna inimeste igapäevaliikumistele pikas perspektiivis maantee remont kaasa ei
too. Küll aga kaasnevad liikumispiirangud remont- ja ehitustööde ajal. Antud piirangud on
ajutised ning nendega ei kaasne ebasoodsaid mõjusid inimeste heaolule ja tervisele.
3.9. Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld ja maavarad),
jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele
tegevustele ja mõjude kumulatiivsus)
Kavandatava tegevusega ei ole ette näha olulisi ebasoodsaid mõjusid seoses, soojuse, kiirguse,
valgusreostuse või lõhnaga.
22
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Ehitustööde käigus kasutatakse looduslikke ressursse. Loodusvarasid kasutatakse vajalikul
määral ning sellisel moel ja mahus, mis ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju. Tööde teostamisel
kasutatavad seadmed vastavad standarditele ning nende energiakulu on optimaalne.
Rekonstrueerimistööde käigus tekib ehitusjäätmeid, mille koguseid on raske prognoosida.
Ehitusperioodil tekkivad erinevad ehitusjäätmed tuleb kohapeal sortida ja vastavalt materjalile
kas taaskasutada või üle anda jäätmeluba omavale ettevõttele. Jäätmete nõuetekohasel
käitlemisel jäätmetekkel oluline mõju puudub.
Õnnetuste risk on vähetõenäoline ning väiksemate tööõnnetuste esinemisel pole ette näha
olulist mõju keskkonnale. Maantee rekonstrueerimise järgselt väheneb õnnetuste risk liikluses,
kuna parandatakse liiklusohutust.
Kavandatava tegevusega ei kaasne teadaolevalt faktoreid, mis on kumuleeruva mõjuga teistele
praegustele ja planeeritavatele tegevustele Seega muud võimalikud koosmõjud teiste sarnaste
tegevustega puuduvad, kuna muid olulisi sarnaseid tegevusi teadaolevalt piirkonnas ei toimu.
23
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Kokkuvõte ja meetmed mõjude minimeerimiseks
Keskkonnamõju eelhinnangu (KMHEH) objektiks oli riigimaantee nr 11310 Aruvalla – Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu eesmärgiks
oli selgitada, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda olulisi ebasoodsaid
keskkonnamõjusid ning kas on vajalik algatada täiemahuline keskkonnamõju hindamine.
Eelhinnangu teostamisel kirjeldati hinnatava piirkonna olemasolevat olukorda, anti ülevaade
kavandatavast tegevusest ning analüüsiti kaasuvaid võimalikke mõjusid ja nende olulisust
vastavalt eelhinnangule sätestatud nõuetele. KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe
sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 Eelhinnangu
sisu täpsustatud nõuded (aluseks KeHJS § 61 lg 5).
Kavandatava projektiga ei kaasne olulisi keskkonnamõjuga tegevusi, mis kahjustaks elustikku,
üldist keskkonnaseisundit või loodusvarade taastumisvõimet. Tegevusega ei kaasne
vibratsiooni, kiirguse, valguse ega soojuse reostust, ega mõju maakasutusele, märgaladele või
maavaradele. Piiriülene mõju puudub.
Tegevusega ei kaasne olulisi mõjusid pinna- ja põhjaveele või pinnasele, õhukvaliteedi
muutustele, mürale või inimeste tervisele või heaolule. Oluline ebasoodne mõju õnnetuste
riskide suurenemise osas puudub. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel puudub jäätmetekkel
oluline keskkonnamõju.
Lähtudes ptk 1 ja ptk 3 esitatud võimalike keskkonnamõjude olulisuse analüüsist, ei näe
eelhinnangu koostaja vajadust täismahus keskkonnamõju hindamise algatamiseks ja
läbiviimiseks KeHJS alusel. Siiski on projekti teostamisel oluline lähtuda alljärgnevatest
tingimustest:
• Ehitustegevuse käigus tuleb vältida maaparandussüsteemide toimimise halvendamist,
nähes seejuures projekteerimise käigus vajadusel ette süsteemide ümberehitamist.
• Teetöödel jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks
jõgede/kraavide ääres.
• Rekonstrueerimistöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise
kultuurkihi ilmsiks tulekul tööd katkestada, jätta leid leiukohta ning teavitada sellest
Muinsuskaitseametit.
• Et nahkhiiri võimalikult vähe häirida, on soovitav Peningi mõisa pargiga piirneval alal
maantee valgustuse rajamise korral kasutada madalaid valgusteid.
Vastavalt seadusandlusele, tehnilisele kirjeldusele ning objekti eripäradele (nt kaitsealused
objektid) tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada erinevate asutustega. Riigiteele (sh
kõrvalmaanteele) väljastab projekteerimistingimused Maanteeamet projekteerimistingimuste
menetluse järgselt. Alljärgnevas tabelis on toodud tingimused projekti koostamiseks ning
ehitustegevuseks.
Tabelis 4.1 Tingimused kavandatavaks tegevuseks.
Teema Vajalikud tingimused/kooskõlastused Asutus
Projekteerimiseks Ehitamiseks
Peningi Kooskõlastada Kooskõlastada ehitusluba - Keskkonnaamet
mõisa park projekteerimistingimused – alus alus Kaitsealuste parkide,
Kaitsealuste parkide,
24
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
arboreetumite ja puistute kaitse- arboreetumite ja puistute
eeskiri § 7 lg 2. kaitse-eeskiri § 7 lg 2.
Asulakoht nr Väljastab eritingimused – alus Kooskõlastada põhiprojekt, Muinsuskaitse-
18667 Muinsuskaitseseadus § 61 lg 4 ehitusluba – alus amet
Muinsuskaitseseadus § 58. lg
1
Maaparandus Väljastab Kooskõlastada põhiprojekt, Põllumajandus-
süsteemid projekteerimistingimused – alus ehitusluba – alus amet
Maaparandusseadus § 52 lg 1. Maaparandusseadus § 50 lg
1.
Elektriliinid Väljastab Kooskõlastada põhiprojekt - Elektrilevi OÜ
projekteerimistingimused – alus alus rekonstrueeritava lõigu
rekonstrueeritava lõigu põhiprojekti tehniline
põhiprojekti tehniline kirjeldus. kirjeldus.
Sideehitis Väljastab Kooskõlastada põhiprojekt - Telia Eesti AS
projekteerimistingimused - alus alus rekonstrueeritava lõigu
rekonstrueeritava lõigu põhiprojekti tehniline
põhiprojekti tehniline kirjeldus. kirjeldus.
Väljastab Kooskõlastada põhiprojekt - Raasiku
projekteerimistingimused (nt alus rekonstrueeritava lõigu Vallavalitsus
bussipeatused) - alus põhiprojekti tehniline
rekonstrueeritava lõigu kirjeldus.
põhiprojekti tehniline kirjeldus.
25
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Olulisemad kasutatud allikad
✓ Alkranel OÜ, 2009. Tikmani maaüksusele (51301:013:0018) ja selle lähialale jõudva
liiklusmüra modelleerimine.
✓ EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur,
11.11.2019);
✓ Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001. Eesti põhjaveekaitstuse kaart 1:400 000;
✓ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ, 2013. Juhised Natura hindamise
läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis;
✓ Hunadi, O., 2000. Traffic Vibrations in Buildings;
✓ Kobras AS, 2009. Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandavate tegevuste
keskkonnamõju hindamine;
✓ Kutsar, R., 2015. Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh
Natura-eelhindamine;
✓ Maa-ameti kaardirakendus, 2019;
✓ Raasiku valla üldplaneering (2005);
✓ Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud 2018).
✓ AS Maves, 2013. Uuringu „Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise
puhastamise uuring“.
26
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
KORRALDUS
23.03.2020 nr 1-3/20/042
Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11310
Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu
rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks ja
põhiprojektiga kavandatavate tegevuste
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Ehitusseadustiku (EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel algatas Maanteeamet projekteerimistingimuste
andmise menetluse riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu
põhiprojekti koostamiseks.
Projekteerimistingimuste menetluse ese (riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala) paikneb riigi
transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 65101:003:0349) Raasiku vallas.
Projekti eesmärk on olemasoleva maantee Perila-Tõehelgi (km 11,60-17,80) vahelise lõigu
rekonstrueerimine liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmiseks ning katendi kandevõime
parandamiseks. Projektiga kavandatakse tee muldkeha remont, uue asfaltbetoonkattega katendi
ehitamine, olemasolevate bussipeatuste, mahasõitude, ristmike ja vete äravoolusüsteemide
korrastamine ning uute liikluskorraldusvahendite paigaldamine. Külgnähtavuse parendamiseks on
vaja eemaldada puid ja hekke valdavalt teemaalt, kuid vajadusel tuleb kavandada raadamist ka
piirnevatelt kinnistutelt.
Sõidutee katte laiuseks jääb valdavalt 8 m, milles sõiduraja laiuseks on 2 x 3,25 m ja kindlustatud
peenra laiuseks 2 x 0,75 m. Olemasolevad mahasõidud rekonstrueeritakse. Maantee madala mulde
ulatuses on kavandatud küvetid ja olemasolevate küvettide puhastamine. Vanad betoonist truubid
asendatakse uute plasttruupidega. Maanteelõigu kiirusrežiimi ei muudeta.
Riigiteega 11310 külgneb lõigus km 15,86-16,60 Peningi mõisa pargi kaitseala. Objekti lõpus km
17,76 asub muinsuskaitse objekt – Kultusekivi (tunnus 18709, kinnistumäletis).
EhS § 31 lõike 3 kohaselt kaasas Maanteeamet pädeva asutusena projekteerimistingimuste
menetlusse järgnevas tabelis loetletud menetluse eseme kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade
omanikud:
Katastritunnus Katastriüksuse aadress
65101:001:0484 Sauepõllu
65101:003:0298 Rehepapi
65101:003:0225 Võilille
65101:003:0897 Pargi tänav
2
65101:003:0258 Vihmaussi
65101:003:0172 Raasiku tee 12
65101:003:1780 Raasiku tee 10
65101:003:0106 Raasiku tee 8
65101:003:2290 Raasiku tee 6
65101:003:0915 Raasiku tee 4b
65101:003:0786 Pargi tee
65101:003:0495 Ilumaa
65101:003:0467 Peningi mõis
65101:003:0898 Parkimisplatsi tee
65101:003:1002 Masina
65101:003:0903 Salve tee
65101:003:0998 Saha
65101:003:0901 Latri tee
65101:003:1001 Mustu
65101:003:0177 Mustlepa
65101:003:0637 Sanglepa
65101:003:0402 Linamäe
65101:003:0401 Uus-Linamäe
65101:004:0470 Aksiimi
65101:004:0480 Nadeli
65101:004:0141 Murulase
65101:004:0019 Kruusila
65101:004:0387 Rätla tee
65103:001:0002 Jägala-Pirita kanal
65101:004:0232 Kallama
65101:004:0198 Soisalu
65101:004:0354 Killo tee
65101:004:0398 Kiili
65101:004:0250 Kreegi
65101:004:0351 Külakeskuse tee
65101:001:0347 Susimurru tee
65101:001:0346 Ernesaksa tee 8
65103:001:0001 Jägala-Pirita kanal
65101:004:0381 Lepa
65101:001:0158 Mätliku tee
65101:004:0022 Hallika
65101:004:0014 Vesiveski
65101:004:0369 Perila-Karjamõisa tee lõik 1
65101:004:0128 Hiireuru
65101:004:0384 Paunküla metskond 11
65101:003:2200 Kaasiku
65101:003:0404 Linamäe
65101:003:0403 Linamäe
65101:003:0259 Tedre-Meki
65101:003:1840 Kingu
65101:003:0909 Peningi-Kalesi tee lõik 1
65101:003:0825 Roosivälja
65101:003:1770 Raasiku tee 1
65101:003:0043 Raasiku tee 1a
3
65101:003:0896 Poe tänav
65101:003:0124 Poe tn 4
65101:003:0899 Vesiroosi tee
65101:003:0082 Raasiku tee 3
65101:003:2690 Raasiku tee 5
65101:003:2150 Raasiku tee 7
65101:003:0205 Raasiku tee 9
65101:003:0996 Raasiku tee 11a
65101:003:0206 Raasiku tee 11
65101:003:0114 Raasiku tee 13
65101:003:0305 Pireti
65101:001:0156 Kullemäe tee
Tulenevalt EhS § 31 lõike 4 punktist 1 esitas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu
kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste
menetluse esemega:
1. Muinsuskaitseamet;
2. Keskkonnaamet;
3. Terviseamet;
4. Põllumajandusamet.
Tulenevalt EhS § 31 lõike 4 punktist 2 esitas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu
arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või
ehitamine puudutada:
1. Raasiku Vallavalitsus;
2. Maa-amet;
3. MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus;
4. Telia Eesti AS;
5. Elektrilevi OÜ;
6. Raven OÜ;
7. Elering AS;
8. AS Tallinna Vesi.
Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5 teavitas Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse käigus
järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib
projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides
omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse:
Katastriüksuse
Katastritunnus aadress
65101:003:0931 Tõhelgi
65101:003:2710 Kuuse
65101:003:0528 Välimäe
65101:003:2130 Sillaotsa
65101:003:0247 Saialille
65101:004:0129 Võsavillemi
65101:004:0125 Koplimäe
65101:004:0013 Vesiveski
65101:004:0379 Võsa
4
65101:004:0209 Sügavloo
65101:004:0117 Tahemaa
65101:004:0167 Pärniku
65101:003:0249 Tatramäe
65101:003:0253 Vesiroti
65101:003:0674 Hiire
65101:003:0932 Tõhelgi
65101:003:0326 Pirgu
65101:004:0008 Vesiveski
Tulenevalt EhS § 31 lõikest 1 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamise
vajaduse.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 23 lõigete 1 ja 2 ning
§ 11 lõike 22 alusel küsis Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta
seisukoha asjaomastelt asutustelt:
1. Muinsuskaitseamet:
2. Keskkonnaamet;
3. Raasiku Vallavalitsus;
4. Terviseamet.
Maanteeamet on viinud läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus
on muu hulgas kaasatud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud ning asutused ja isikud, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi
või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.
Korralduse lisas 3 on projekteerimistingimuste ja projektiga kavandatud tegevuste kohta
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise menetluse käigus esitatud arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ja
Maanteeameti selgitusi ning otsuseid märkustega arvestamise kohta.
Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu
saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja
pikendamist, loetakse EhS § 31 lõike 6 kohaselt projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja
poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi
projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada.
Arvamust ei soovinud avaldada järgnevate menetluse eseme kinnisasjaga piirnevate kinnistute
omanikud:
Katastriüksuse
Katastritunnus aadress
65101:003:0298 Rehepapi
65101:003:2710 Kuuse
65101:003:0225 Võilille
65101:003:0172 Raasiku tee 12
65101:003:0106 Raasiku tee 8
65101:003:2290 Raasiku tee 6
65101:003:0495 Ilumaa
65101:003:0467 Peningi mõis
5
65101:003:0177 Mustlepa
65101:003:0637 Sanglepa
65101:003:0402 Linamäe
65101:003:0401 Uus-Linamäe
65101:003:0528 Välimäe
65101:003:2130 Sillaotsa
65101:003:0247 Saialille
65101:004:0125 Koplimäe
65101:004:0470 Aksiimi
65101:004:0480 Nadeli
65101:004:0141 Murulase
65101:004:0013 Vesiveski
65101:004:0019 Kruusila
65101:004:0379 Võsa
65101:004:0232 Kallama
65101:004:0250 Kreegi
65101:001:0347 Susimurru tee
65101:001:0346 Ernesaksa tee 8
65101:004:0022 Hallika
65101:004:0209 Sügavloo
65101:004:0014 Vesiveski
65101:004:0117 Tahemaa
65101:004:0008 Vesiveski
65101:004:0167 Pärniku
65101:004:0128 Hiireuru
65101:003:0249 Tatramäe
65101:003:2200 Kaasiku
65101:003:0404 Linamäe
65101:003:0403 Linamäe
65101:003:0259 Tedre-Meki
65101:003:1840 Kingu
65101:003:0253 Vesiroti
65101:003:0674 Hiire
65101:003:0825 Roosivälja
65101:003:1770 Raasiku tee 1
65101:003:0043 Raasiku tee 1a
65101:003:0124 Poe tn 4
65101:003:0082 Raasiku tee 3
65101:003:2690 Raasiku tee 5
65101:003:2150 Raasiku tee 7
65101:003:0205 Raasiku tee 9
65101:003:0206 Raasiku tee 11
65101:003:0305 Pireti
65101:003:0326 Pirgu
Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32
projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks
pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.
6
Eeltoodust lähtudest ning võttes aluseks EhS § 2 lõike 6, § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2,
Maanteeameti põhimääruse § 14 lõike 1 punkti 3 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri
02.07.2015. a määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste
vorminõuded“, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõigete 2, 2 2, 23, 4, 8,
81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad
käesoleva osas vastuväited,
Maanteeamet otsustab:
1. Anda projekteerimistingimused riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-
Tõhelgi lõigu põhiprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu
põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS §6¹
kohases korralduse lisaks 2 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate
tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid ning üldiseid
keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning
inimese tervisele, heaolule ja varale. Negatiivse mõju vältimiseks rakendada projektis
järgmiseid meetmeid:
2.1.Ehitustegevuse käigus tuleb vältida maaparandussüsteemide toimimise halvendamist,
nähes seejuures projekteerimise käigus vajadusel ette süsteemide ümberehitamist.
2.2.Et nahkhiiri võimalikult vähe häirida, on soovitav Peningi mõisa pargiga piirneval alal
maantee valgustuse projekteerimise korral kasutada madalaid valgusteid.
3. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada KMH algatamata jätmisest ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded ning Maanteeameti põhja teehoiu osakonna projektijuhil Kristi
Moistol teavitada menetlusosalisi 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisest arvates.
4. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldatakse Maanteeameti kodulehel ning
edastatakse projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele.
Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.
Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide
esitamisega Maanteeametisse (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Urm
juhataja
taristu arendamise osakond
Lisad:
Lisa 1. Projekteerimistingimused riigitee 11310
Lisa 2. 11310 Perila-Tõhelgi lõigu keskkonnamõju eelhinnang
Lisa 3. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 11310
Lisa 4. Asukohaskeem
Lisa 1 Maanteeameti korraldusele
„Projekteerimistingimuste andmine
riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu
rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks
ja põhiprojektiga kavandatavate tegevuste
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
Riigitee nr 11310 Aruvalla–Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojekti
koostamine
1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS
Ehitustegevuse liik: rekonstrueerimine
Kasutamise otstarve: avalikult kasutatav riigitee
2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA
2.1.Asutus: Maanteeamet
2.2.Asutuse registrikood: 70001490
2.3.Ametniku nimi: Andres Urm
2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu arendamise osakonna juhataja
3. TAOTLUSE ANDMED
3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel
3.2. Alus: Teehoiukava
Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on
haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2
4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED
4.1.Katastritunnus*: 65101:003:0349
4.2.Koha-aadress: Harjumaa Raasiku vald
*Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee ja kohaliku tee katastritunnused.
Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega
piirnevatest kinnistutest. Täiendava teemaa vajadus on näidatud Krundijaotuskava joonistel.
5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU, PÕHJENDUSED JA
LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED
5.1.Üldised
5.1.1. Projekti eesmärk Olemasoleva maantee rekonstrueerimine liiklusohutuse
taseme ja sõidumugavuse tõstmiseks ning katendi
kandevõime parandamiseks. Projektiga tuleb lahendada
maantee rekonstrueerimine, sh bussipeatused, ristmikud,
mahasõidud, vete äravoolusüsteemid jmt.
5.1.2. Projektkiirus 90 km/h, põhjendatud juhtudel lõuguti madalam
5.1.3. Projekteerimise lähtetase rahuldav
5.1.4. Sõiduradade arv 2
5.2.Ristumiskohad, sh mahasõidud
5.2.1. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike teede ristmike
rekonstrueerimine.
5.2.2. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima
arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel)
5.2.3. Mahasõidud. Näha ette olemasolevate mahasõitude remont vastavalt mahasõidu
tüüplahendustele. Teeregistris registreeritud mahasõidud on näidatud asendiplaani
joonistel. Juhul, kui projekteerimise käigus selgub, et joonisel ei ole olemasolevat
mahasõitu näidatud, kuid see on olemas ning kasutuses, siis näha ette mahasõidu
rekonstrueerimine. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada.
5.3.Bussipeatused
5.3.1. Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste säilimine.
5.3.2. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada
bussipeatuste asukohad.
5.3.3. Bussipeatused projekteerida vastavalt Maanteeameti tüüpjoonistele (Maanteeameti
koduleheküljelt: https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimisjuhendid)
5.3.4. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).
5.4.Jalg- ja jalgrattateed (kergliiklusteed)
5.4.1. Bussipeatuste ühendamine jalg- jalgratta teedega
5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms)
5.5.1. Ei kavandata.
5.6.Teevalgustus
5.6.1. Valgustus projekteerida minimaalses vajalikus mahus, arvestades olemasolevat
olukorda.
5.6.2. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades
Töövõtja ettepanekuid ja põhjendusi
5.6.3. Teevalgustus projekteerida vastavalt Maanteeameti tehnilistele tingimustele.
5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused
5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.
5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt, sh kraavide eelvoolude
puhastamine, sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel
kinnistutel.
5.7.3. Näha ette puude, võsa, aedade ning muude takistuste eelmaldamine nii olemasoleva
kui perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded.
Info kitsenduste kohta on kättesaadav Maa-ameti Geoportaali Kitsenduste kaardirakenduselt
http://geoportaal.maaamet.ee/est/.
5.8.1. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse
projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad
projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise
alustamist Maanteeametiga.
5.8.2. Arvestada piirangute ja kitsenduste osas pädevate asutuste või isikute poolt esitatud
asjakohaste nõuetega, mis on esitatud Maanteeameti korralduse
„Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265
Ääsmäe ristmiku ja tänavavalgustuse ehitusprojekti koostamiseks“ Lisas 3
„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Haljastuse kavandamisel lähtutakse Maanteeameti kodulehel olevast juhisest „Kasutus- ja
hooldusjuhendi koostamise põhimõtted.
5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS
☒ Geodeetilised uurimustööd 25 m tee teljest mõlemale poole
☒ Geotehnilised uuringud Eelprojekti mahus, maaradari kasutamine on lubatud
5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD
☒ Liiklusprognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada
ristmiku läbilaskvust ja määrata
teenindustaset ning katte arvutamiseks
vajalikku koormussagedust.
Koostas: Kristi Moisto, põhja teehoiu osakonna ehituse projektijuht
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
Lisa 3 Maanteeameti korraldusele
„Projekteerimistingimuste andmine
riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu
rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks
ja põhiprojektiga kavandatavate tegevuste
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
I. Arvamused:
Jrk Arvamuse Arvamuse sisu Maanteeameti otsus
nr esitaja
1. Sauepõllu Kas oleks võimalik kaardi märkega kuhta teha aruvalla-jägala Selgitus: Projekteerimistingimustega hallatav
(65101:001:0484) maanteelt tehno mahasõit? teelõik paikneb km 11,6-17,8 ning soovitud
mahasõit jääb hallatavast alast välja poole.
Otsus: Esitatud arvamusega ei arvestata.
2. Tõhelgi 1.Mahasõidud 1.Selgitus: Projekteerimistingimustega ei
(65101:003:0932) Teie poolt näidatud mahasõit ei sobi ei talukoha juurde saamiseks muudeta kinnistu mahasõitude arvu (teeregistri
ega põllumajandustehnikaga põllule pääsemiseks – läheb üle järgi 2 tk).
muinasasula koha. Otsus: Põhiprojekti koostamisel täpsustab
Kinnistule põllumajandustehnikaga (reeglina ülegabariidiline) projekteerija puuderivi asukohta ning
juurdepääsuks soovin mahasõitu piketi 171+40 piirkonda.Peningi kinnistuomanikuga mahasõitude nihutamise.
poolt tulles kohta, kus põld lõppeb ja algab ajaloolist õueala
markeeriv puuderivi risti maanteega. Puuderivist peab mahasõit 2.Otsus:
jääma vähemalt 5 m kaugusele, et peale põllule jõudmist oleks Arvestada maaomaniku ettepanekuga, antud
tehnikat võimalik tööasendisse viia puid vigastamata. See kinnistule kraavi mitte projekteerida.
puuderivi ei ole ühelegi alusplaanile geodeedi poolt kantud.
Talukohale olemasolevat juurdepääsu soovin nihutada ca 10 m 3.Selgitus:
Raasiku poole. Ilmselt piketi 172+40 juurde. Miks ilmselt – jällegi Teemaalt puude likvideerimine on vajalik
ei ole geodeedi poolt tänast mahasõitu alusplaanile kantud . külgnähtavuse tagamiseks (Maanteede
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
Peale alusplaanile puuderivi ja olemasoleva mahasõidu kandmist projekteerimisnormid tabel 2.14). Erakinnistult
saan täpselt näidata ära soovitud mahasõitude asukohad. ilma kinnistuomaniku loata raadamistöid ei
2.Kraav ja selle rajamiseks vajalik äralõige eraomandist. teostata.
Teilt saadud info põhjal on kraavi vaja, et vältida sadevete sattumist Otsus:
tee muldkehasse ja selle tulemusena muldkeha läbileondumist. Põhiprojektis näidata ära teemaal olevate puude
Kinnistu on mulle kuulunud 20 aastat . Selle aja jooksul ei ole ma likvideerimine.
näinud ühelgi korral teetammi kõrval ega vahetus läheduse
pinnasevett, lompe jms. Järelikult on pinnas piisavalt hea, et
tekkinud vesi saaks imenduda.
Sellele tuginedes ei soovi teostada riigi kasuks äralõiget minule
kuuluvast kinnistust.
3. Puude raadamine teemaalt ja eraomandilt.
Liikluskorraldus plaani joonise TL-2-13 leht 14 järgi plaanitakse
likvideerida 28 puud.
Joonist vaadates on plaan maha võtta kõik teega külgnevad puud.
Pikettide 174+40 ja 173+00 vahel on põlluga külgneval alal kõik
puud elujõulised. Enda kinnistile jäävate puude maha võtmist
kindlasti ei aktsepteeri. Transpordimaale jäävate puude osas üks
paikneb väga teepeenra lähedal – mõistlik maha võtta. Teiste osas
tuleb tõsiselt kaaluda maksimaalselt puude säilitamise võimalust,
vajadusel kärpida tee poole jäävat võra.
Pikettide 173+00 ja 171+40 vahele jääb ajalooline talu õueala.
Selles alas on puud palju suuremad ja ka vanemad. Siin tuleb
dendroloogiga vaadata puistu seisund üle. Elujõulised puud
säilitada , vajadusel tee poole jäävat võra kärpida. Haiged ja
langemisohtlikud puud likvideerida. Likvideeritud puude asemele
istutada kinnistu riigitee 11310 poolsesse serva uued puud
(vaher/saar ) rinnaskõrguse läbimõõduga vähemalt 30 mm.
3. Tõhelgi 1. Kraav ja selle rajamiseks vajalik äralõige eraomandist. 1.Selgitus:
(65101:003:0931) Siin on pinnasel suur kalle tee muldkehast eemale itta, Jõelähtme muldkeha püsivuse tagamiseks on kraav vajalik.
jõe suunas. Pinnasevee äravool on valdavas osas teega külgnevas Otsus:
alas hästi tagatud.
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
Kui planeeritav kraav võiks oluliselt parandada tee muldkehasse Põhiprojektis lahendada kraavide süsteem ning
kapillaartõusuga jõudnud vee ja läbi asfaldi imendunud vee täpsustada eesvool.
väljaimendumist kraavi teepoolse nõlva kaudu ,parandades
muldkeha konstruktiivset püsivust, võib kraavi rajamisega ja maa 2.Selgitus: Vt. punkti 2.3 selgitust.
juurdelõike tegemisega nõustuda. Otsus:
2. Puude raadamine teemaalt. Põhiprojektis näidata ära teemaal olevate puude
Puudegrupp mahasõidu kohas põlluvaheteele, pikett 173+60 on likvideerimine.
mõistlik säilitada. Puude vahekaugus on piisavalt suur pääsemaks
põllule ülegabariitse tehnikaga. Kraavi võib ära lõpetada vahetult
mahasõidu eel. Need on ainukesed puud kinnistul väljaspool vana
lauda aset ( praegu ebamäärane kivihunnik piketi 172+00 kohal ).
4. Raasiku tee 13 Kas tehakse Peningi-Aruküla teelõik ka korda meie pere kasutab iga Selgitus: Teehoiukavas on planeeritud riigitee
(65101:003:0114) päev seda lõiku lapsed kooli vanemad tööle see tee on jube, augud 11300 Lagedi–Aruküla–Peningi km 11,4-16,4
ja muhud ja võiks ka kergliiklustee olla et lapsed ei peaks ratastega Aruküla-Peningi lõigu projekteerimine
sõitma mööda sõidu teed. planeeritud lähiaastatel.
5. Elektrilevi Elektrilevi on tutvunud Teie poolt saadetud riigitee nr 11310 Selgitus: Teeprojekti koostaja tellimusel on
Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojektile Elektrilevi väljastanud tehnilised tingimused
projekteerimistingimuste väljastamise menetluse materjalidega. 330986. Teeprojekti mahus koostatakse
Projekti piirkonnas asuva Elektrilevi OÜ elektrivõrgu kohta palume tehnovõrkudele eelprojekt. Tööprojekti
tellida Tehnilised tingimused mitteelektriprojektilekoostamine ja kolmepoolne koostöölepingu
(https://www.elektrilevi.ee/et/tehnilised-tingimused). Teeprojekti sõlmimine korraldatakse vajadusel
koostamise käigus Elektrilevi võrgu ümber projekteerimiseks tuleb ehituslepingu mahus, kus kolmandaks
eelnevalt sõlmida kolmepoolne koostööleping ning juhinduda osapooleks on ehitusetöövõtja.
väljastatavast projekteerimise lähteülesandest. Otsus: Mitte arvestada esitatud arvamusega.
Teeprojekti koostamise käigus olemasoleva
elektrivõrgu kohta täiendavaid tehnilisi
tingimusi ei tellita ega sõlmita Elektrilevi võrgu
ümberprojekteerimiseks kolmepoolset
koostöölepingut.
6. Maa-amet Maanteeamet teavitas Maa-ametit 30.01.2020 kirjaga nr 15-1/20- Selgitus: Projekteerimistingimuste menetluse
0109/5714-1, et on algatanud menetluse riigitee nr 11310 Aruvalla- käigus on saadetud menetlusdokumendid koos
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojekti maantee rekonstrueerimise lahenduse
koostamiseks. Projekti eesmärk on olemasoleva maantee ettepanekuga eraisikutele ja ettevõtetele, kelle
rekonstrueerimine liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse kasuks on seatud kasutusvaldus, arvamuse
tõstmiseks ning katendi kandevõime parandamiseks. avaldamiseks.
Edastatud andmete kohaselt on projektiga hõlmatud Vihmaussi Samuti on saadetud ka vastava sisuline kiri
(katastritunnus 65101:003:0258), Masina (katastritunnus RMK-le.
65101:003:1002), Saha (katastritunnus 65101:003:0998), Mustu Seadusest antud ajajooksul esitas oma arvamuse
(katastritunnus 65101:003:1001), Murulase (katastritunnus ainult RMK (nende arvamust vt punkt 9).
65101:004:0141), Soisalu (katastritunnus 65101:004:0198), Kiili Põhiprojekti koostamise käigus projekteerijal
(katastritunnus 65101:004:0398), Lepa (katastritunnus selgitada välja geodeetiliste märkide olemasolu,
65101:004:0381) kinnisasjad, mille riigivara valitseja on nende ümbertõstmise või kaitsmise vajadus.
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Murulase
(katastritunnus 65101:004:0141) kinnisasjale on seatud Otsus:
kasutusvaldus eraisiku kasuks. Esitatud arvamusega arvestatakse ning
Paunküla metskond 11 (65101:004:0384) riigivara valitseja on põhiprojekti valmimisel kooskõlastab
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa projekteerija tervikprojekti Maa-ametiga.
Majandamise Keskus (RMK). Palume põhiprojekt edastada RMK-
le kooskõlastamiseks.
Edastatud teavituskirjas on välja toodud kinnisasjad, mille osas võib
projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või
selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või
selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse ning mille riigivara
valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet:
Koplimäe (katastritunnus 65101:004:0125) ja Tahemaa
(katastritunnus 65101:004:0117) kinnisasjadele on seatud
kasutusvaldus eraisiku kasuks;
Saialille (katastritunnus 65101:003:0247), Sügavloo
(katastritunnus 65101:004:0209) ja Hiire (katastritunnus
65101:003:0674) kinnisasjadele on seatud kasutusvaldus
Peningi Masinaühistu kasuks;
Pärniku (katastritunnus 65101:004:0167) kinnisasjale on
seatud kasutusvaldus Jakoch Agro OÜ kasuks;
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
Võsa (katastritunnus 65101:004:0379) kinnisasi.
Palume kavandatud tegevused kooskõlastada kasutusvaldajatega.
Võsavillemi (katastritunnus 65101:004:0129) maaüksus kinnitati
Raasiku Vallavolikogu 9.03.2004 otsusega nr 24 vaba metsamaa
erastajate nimekirja, kuid Raasiku Vallavolikogu 13.11.2012
otsusega nr 70 otsustati lõpetada Võsavillemi erastamismenetlus.
Eeldusel, et volikogu 13.11.2012 otsus nr 70 on isikule kätte
toimetatud ja maaüksuse osas ei ole maareformi käigus esitatud
teiste isikute taotlusi, jäetakse Võsavillemi maaüksus riigi
omandisse riigi maareservina.
Juhime tähelepanu, et metsaseaduse § 43 lõike 2 kohaselt majandab
Keskkonnaministeeriumi valitsetavat metsa RMK, seega tuleb
tööde käigus raie teostamine ja puitmaterjali käitlemine
kooskõlastada RMK-ga.
Riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
lõigule jäävad riigi geodeetilise põhivõrgu 2. klassi geodeetiline
märk Tõhelgi97 (andmebaasi id 43189) mille kaitsevöönd on 5
meetrit märgi tsentrist ja riigi geodeetilise tihendusvõrgu Rätla märk
(andmebaasi id 43185) kaitsevööndiga 3 meetrit märgi tsentrist.
Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et
geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala,
kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt
kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lõige 1 sätestab üheselt, et
geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi
omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada
geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega
töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine,
transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade
rajamine ning künni- või mullatööde tegemine. Kui töid tehakse
kaitsevööndis, on vaja peale tööde lõpetamist teostada
kontrollmõõtmised. Geodeetilise tööde tegemisel tuleb juhinduda
keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50 „Geodeetiliste tööde
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi
kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise
kord“ (edaspidi „geodeetiliste tööde kord“).
Geodeetilised märgid tuleb säilitada oma asukohas. Kui tööde
käigus ei ole võimalik nimetatud geodeetilisi märke senises
asukohas säilitada, tuleb need vastavalt geodeetiliste tööde korra §
9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada
samaväärsete geodeetiliste märkidega.
Enne geodeetiliste märkide teisaldamist tuleb vastavalt geodeetilise
töö korra § 10 lõikele 5 esitada geodeetilise töö projekt, mis sisaldab
geodeetiliste tööde korra § 4 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud andmeid.
Projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Maa-ameti geodeesia
osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post
[email protected]).
Täiendavat infot märkide kohta saab vajadusel Maa-ameti
geodeesia osakonnast. Geodeetilise märgi teisaldamisel ning sellega
seonduvatel ehitus-, mõõtmis- ja arvutustööde tegemisel tuleb
juhinduda „Kohalike geodeetiliste võrkude rajamise ja
rekonstrueerimise juhendist“
(https://geoportaal.maaamet.ee/docs/Geodeesia/Kohaliku-
geodeetilise-vorgu-rajamise-ja-rekonstrueerimise-
juhend.pdf?t=20180511112316).
RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi kontrollmõõtmisi
ja teisaldamise töid teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis
vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud
kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia
valdkonnas.
Geodeetiliste tööde korra § 10 lõike 6 kohaselt tuleb teostatud
geodeetiliste tööde aruanne pärast teisaldamistööde lõppu esitada
geodeetilise märgi omanikule kinnitamiseks. Aruandes esitatakse
geodeetilise märgi teisaldamiseks teostatud mõõtmis- ja
arvutustööd ning geodeetiliste märkide pikaajalist säilivust
kindlustavad meetmed. Aruande palume esitada Maa-ameti
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post
[email protected]) viie tööpäeva jooksul peale geodeetiliste
märkide teisaldamistööde lõpetamist.
Palume projekteerimistingimustesse lisada järgnevad tingimused:
1. Geodeetilised märgid tuleb võimalusel säilitada vastavalt esitatud
tehnilistele tingimustele. Geodeetiliste märkide teisaldamisel on
vaja säilitada selle senine klass vastavalt õigusaktidega sätestatud
korrale.
2. Koostada geodeetiliste tööde projekt.
3. Peale tööde lõpetamist teostada geodeetiliste punktide
kontrollmõõtmised.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 1 punkti 1 kohaselt
on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks vajalik
Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri
volitatud asutuse luba. Luba tuleb taotleda muu hulgas kui maardlal
soovitakse teha maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat
tegevust, milleks on vajalik esitada ehitusteatis või saada ehitusluba,
muu luba või muu haldusakt. Keskkonnaminister on käskkirjaga
05.03.2019 nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse anda lube
MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud maapõue seisundit ja kasutamist
mõjutavaks tegevuseks.
MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada
maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul,
kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena
säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või
halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid
tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara
kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu
olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga
ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku
tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole
mõistlikku alternatiivset asukohta.
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
Projekteeritav ala asub osaliselt Peningi turbamaardla
(keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 0236)
hästilagunenud turba passiivse reservvaru 16. plokil ning vähesel
määral hästilagunenud turba aktiivse reservvaru 15. plokil ja
aktiivse tarbevaru 5. plokil, vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru
6. plokil ja aktiivse reservvaru 14. plokil ning järvelubja aktiivse
reservvaru 18. plokil.
Projekteeritav ala asub olemasoleval teemaal, seega ei ole alust
arvata, et riigitee 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-
Tõhelgi lõigu rekonstrueerimine projekteerimistingimuste andmise
korralduse eelnõus kirjeldatud viisil halvendaks olemasolevat
olukorda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale
juurdepääsu osas.
Maa-amet ei esita vastuväiteid projekteerimistingimuste andmise
korralduse eelnõule riigitee riigitee 11310 Aruvalla-Jägala km
11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
koostamiseks ning lubab maardla alal riigitee rekonstrueerimist.
Palume edastada põhiprojekt koos kasutusvaldajate arvamustega
Maa-ametile kooskõlastamiseks ning tuua eraldi välja äralõike
vajadus teemaa moodustamise tarbeks, et ametil on võimalus
esitada vajadusel projektile omapoolseid muudatus- või
parandusettepanekuid.
7. AS Tallinna Vesi TEHNILISED TINGIMUSED 12.02.20 PR/2009048-1 Otsus: Arvestada esitatud tingimustega ning
Teema: Tehnilised tingimused põhiprojekti valmimisel kooskõlastab
Asukoht: Aruvalla-Jägala ja Perila-Tõhelgi projekteerija tervikprojekti AS-ga Tallinna
Käsitletud: Maantee rekonstrueerimine Jägala-Pirita kanali lähistel Vesi.
Maantee rekonstrueerimisel tuleb arvestada järgnevaga:
1. Teelt ja teealalt sadevete juhtimine Jägala-Pirita kanalisse ja sinna
suubuvatesse kraavidesse ei ole lubatud.
2. Tee rajatis ei tohi muuta Jägala-Pirita kanali vee läbilaskevõimet,
mis on 2,5m3/s.
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
3. Kanali põhjakõrgust ja pikiprofiili ei tohi rajatise ehituse tõttu
muutuda (ehituse käigus ei tohi juhtida kanalisse pinnast ja muud
tekkivat prügi).
4. AS-il Tallinna Vesi puudub teadmine Kanali ületuse tee
kandevõime kohta, enne projekteerimist tuleb inspekteerida antud
rajatise seisukord ja vastavalt sellele koostada tööprojekt.
5. Tööprojekt kooskõlastada AS-ga Tallinna Vesi.
AS Tallinna Vesi tehnilised nõuded ja servituutidega seonduv
informatsioon on leitav aadressil: https://www.tallinnavesi.ee.
8. Elering AS Tehnilised tingimused Otsus: Arvestada esitatud tingimustega ning
1. Projekteeritavale alale ulatub Elering AS 110kV õhuliini põhiprojekti valmimisel kooskõlastab
L194/L195 Aruküla – Kehra visang 46Y - 47Y kaitsevöönd, mis on projekteerija tervikprojekti AS-ga Elering.
25 m liini telgjoonest mõlemale poole;
2. Maantee planeerida mitte lähemale kui 10 meetrit õhuliini
elementidest (mast, tõmmits, masti vundament);
3. Projekti koostamisel arvestada maa-ala kohta kehtestatud
üldplaneeringut, tehnovõrkude detailplaneeringuid ja
servituudialasid;
4. Maantee ehitamisel arvestada, et tee ristumisel õhuliiniga peab
olema tagatud 7,5 meetrine
gabariit tee ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme
temperatuuril +60°C;
5. Tänavavalgustuse võib planeerida liini äärmisest juhtmest
minimaalselt 5 meetri kaugusele. Valgusti konstruktsiooni ning liini
lähima faasijuhtme vahel peab toodud õhkvahemik säilima ka juhul
kui konstruktsioon kukub liini suunas (juhtme temperatuuri +60°
juures);
6. Kaevetöödel mitte vigastada 110 kV õhuliinide mastide
maanduskontuure;
7. Parkla ja jalgtee rajamisel õhuliini juhtmete alla arvestusega, et
Elering AS ei vastuta õhuliinist tulenevate ohtude eest (nt: jäide).
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
8. Projekti koostamise käigus saab informatsiooni olemasolevate
Elering AS liinide ja seadmete kohta piirkonna käidukorraldajalt tel.
715 1310, 539 44581;
9. Projekti kooskõlastamiseks esitada projekti tehnovõrkude
graafiline osa (asendiplaan koos lõigete ja ristumise lahendusega)
ning seletuskiri vastava osaga digitaalsel kujul (dwg). Failid saata
aadressile
[email protected];
10. Kaeve- ja tõstetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult
pärast kooskõlastamist, vormikohase taotluse esitamist ja
kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-lt;
11. Taotluse vorm, esitada e-posti aadressile
[email protected].
9. Riigimetsa Edastasite Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) Selgitus:
Majandamise Maanteeameti 30.01.2020.a kirja nr 15-1/20-0109/5701-1, millega Projektiga määratakse ära olemasolevate
Keskus kaasati piirinaabrid riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60- kraavide ja truupide puhastamine ning vajadusel
17,80 Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojekti projekteerimistingimuste uute truupide rajamine.
andmise menetlusse. Ekslikult oli RMK kui kinnisasja Paunküla
metskond 11 (katastritunnus 65101:004:0384) haldaja jäänud Otsus:
piirinaabrina nimetatud kirjaga kaasamata. Pöördusite nüüd RMK Arvestada esitatud ettepanekutega.
poole nimetatud projekteerimistingimuste menetluse osas arvamuse
saamiseks.
RMK on tutvunud riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-
17,80 piirinaabrid Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojekti
projekteerimistingimustega eelnõuga ja liikluskorralduse
plaanidega. Teeme RMK poolt ettepaneku kavandada projektiga
kinnistu Paunküla metskond 11 (katastritunnus 65101:004:0384)
piiril asuva teekraavi puhastamine piketist 140+20 kuni 145+20
lähistel asuva eesvoolu kraavini ning nimetatud kinnistule viiva
Turbaraba tee mahasõidu all oleva truubi rekonstrueerimine (truubi
puudumisel selle ehitamine).
Juhime tähelepanu, et Metsaseaduse § 43 lg 2 kohaselt majandab
Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsetaval maal kasvavat
riigimetsa RMK. Sellest tulenevalt tuleb nimetatud maal
projekteeritud metsa raadamisetööde osas tööde teostajal saata
avaldus koos raiet vajava ala plaaniga (dwg-formaadis fail,
koordinaatide süsteem L-EST97) RMK Kirde regioonile
[email protected] raieks vajaliku dokumentatsiooni
vormistamiseks ja raietööde lepingu sõlmimiseks. Raieala piirid
peavad olema looduses tähistatud taotleja poolt.
10. Raasiku Esitasite Raasiku vallavalitsusele 31.01.2020 kirjaga Selgitus: Finantsilised küsimused arutatakse
Vallavalitsus projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks ning läbi kohaliku omavalitsusega ning fikseeritakse
palusite meie seisukohta riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala km Maanteeameti ja kohaliku omavalitsuse vahel
11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojektiga kavandatava koostöökokkulepe.
tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse Põhiprojekti koostamisel kaasata kohaliku
eelnõule. omavalitsuse esindaja.
Esialgse lahendusega on tehtud ettepanek jalgtee projekteerimiseks Otsus:
ja rajamiseks Peningi asulasse, lõigus Peningi kauplus kuni Raasiku Põhiprojekti koostamisel pikendada
tee 11 kinnistu mahasõiduni, s.o eelviimane maja enne ristteed. jalgteed 35 m võrra kuni Raasiku tee 13
Jalgtee laiuseks on 2 m ning asetseb maanteest vasakul. Jalgtee mahasõiduni.
pikkuseks esialgsel kujul on 290 meetrit. Vallavalitsus teeb Jalgteed nihutada sõiduteest eemale
ettepaneku pikendada jalgteed min 35 meetri võrra Raasiku tee 13 säilitamaks võimalikult palju
sissesõiduteeni. Esialgsest lahendusest johtub, et jalgtee rajamisega olemasolevat kõrghaljastust.
lõigatakse maja enamik kortermajade ja riigitee vahelisest Kõikidele bussipeatustele
kõrghaljastusest. Soovitame jalgtee asukohta täpsustada projekteeritakse ootekodade alused.
kõrghaljastuse osalise säilitamise eesmärgil. Põhiprojektis täpsustada valgustuse
Soovite teada saada, kas vald on nõus finantsiliselt jalgtee rajamist ehitusmaht.
toetama. Vallavalitsus arutas küsimust ja leiab, et tiheasustusalal
paikneval teemaal peaks jalgtee kui liiklusohutusmeetme eest
seisma omanik ehk antud juhul riik. Kindlasti on vallavalitsus
huvitatud jalgteest Peningi
keskosas, seega oleme valmis läbirääkimisteks, kui lahendus on
konkretiseerunud.
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
Oleme ka varemalt e-kirjaga väljendanud soovi, et kui maantee
rekonstrueerimisega lahendatakse bussiootekoja alused, siis vald on
valmis panustama ootekodade soetuse ja paigaldusega (või
finantseerida seda, kui hanketegevuse käigus osutub mõistlikumaks
see ühtsesse töövõttu hõlmata).
Käesoleva projekteerimistöö mahtu on arvatud olemasoleva küla
valgustuse rekonstrueerimine. Kuna tegemist on KOVi
valgustusega, siis MNT valgustust ei ehita. KOV on kindlasti
huvitatud kaasaegsest valgustusest, sest olemasolev on üks
amortiseerunumaid Raasiku vallas. Oleme nõus finantseerima,
mahtu tuleb projekteerimistööde käigus täpsustada.
Ootame Teiepoolset infot kohtumiseks, et koostööpunkte sisu,
mahtude ja eelarve mõistes planeerida. Kuivõrd maantee ehitus on
kavandatud toimuma juba suvi-sügis 2020 ehk keset eelarveaastat,
siis on KOVil väga keeruline mahtusid teadmata finantsvahendeid
planeerida.
Samuti soovime osaleda projekteerimise koosolekutel.
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
II. Kooskõlastused:
Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse nr ja sisu Maanteeameti otsus
nr asutus
1. Terviseamet Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks Otsus:
riigitee nr 11310 Aruvalla Jägala km 11,60 17,80 Perila Tõhelgi Arvamus võetakse teadmiseks.
lõigu põhiprojekti (edaspidi projekt) projekteerimistingimuste
eelnõu ja seisukoha esitamiseks projektiga kavandatava
tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Projekteerimistingimuste menetluse ese (riigitee nr 11310
Aruvalla Jägala) paikneb riigi transpordi maa kinnisasjal
(65101:003:0349) Raasiku vallas. Projekti eesmärk o n
olemasoleva maantee Perila Tõhelgi (km 11,60 17,80) vahelise
lõigu rekonstrueerimine liiklusohutuse taseme ja
sõidumugavuse tõstmiseks ning katendi kandevõime
parandamiseks. Projektiga kavandatakse tee muldkeha remont,
uue asfaltbetoonkattega katendi ehitamine, olemasolevate
bussipeatuste (koos ooteplatvormidega), mahasõitude, ristmike
ja vete äravoolusüsteemide korrastamine ning uute
liikluskorraldusvahendite paigaldamine. Külgnähtavuse
parandamiseks on vaja eemaldada puid, võsa ja hekke valdavalt
teemaalt, kuid vajadusel tuleb kavandada raadamist ka
piirnevatelt kinnistutelt. Maantee ehitus on planeeritud esialgse
kava järgi suvi sügis 2020. Maantee rekonstrueerimist
kavandatakse valdavalt olemasoleva teemaa piirides, kuid
sõltuvalt lahendusest võib osutuda vajalikuks teostada
ehitustöid ka teemaaga piirnevatel kinnistutel, sh riigile
kuuluvatel maadel. Peningi asulas plaanitakse projektis 2 m
laiuse jalgtee rajamist maanteest
vasakule, lõigus Peningi kauplus kuni Raasiku tee 11 kinnistu
mahasõiduni. Jalgtee realiseerimine sõltub Maanteeameti ja
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
kohaliku omavalitsuse kokkuleppest. Projekti käigus
korrastatakse piiriaedade asukohad ehk nähakse ette
transpordimaal asuvate piiriaedade ümbertõstmine kinnistu
piirile. Lõigu aasta keskmine liiklussagedus on 1231 sõidukit
ööpäevas. Maantee projektkiiruseks 90 km/h ja ettenähtud
sõiduradade arv on 2.
Vaadeldava maanteelõigu äärse asustuse näol on tegemist
valdavalt juba väljakujunenud asustusmustriga. Seejuures on
maakasutuse sihtotstarbena valdavalt esindatud
maatulundusmaa funktsioonid. Elamumaa sihtotstarbega
jäävad maantee äärde peamiselt Peningi ja Perila külas asuvad
kinnistud. Valdavas osas jäävad rekonstrueeritava
maanteelõigu äärde põllumaad ja metsamaad. Peningi ja Perila
külas jääb maantee äärde ka elamuid. Olemasolevaid elamuid
on ka mõnel maatulundusmaa kinnistul. Lähimad elamud
jäävad Peni ngi ja Perila külades rekonstrueeritavast
maanteelõigust peamiselt ~15m kaugusele, kuid on näiteks
Peningi mõisakompleksi üks hoonetest jääb rekonstrueeritavast
maanteelõigust umbes 5 m kaugusele.
Projekti KMH eelhinnangus on välja toodud järgnev:
Liiklusmüra normeerimise aluseks on
keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid, mille kohaselt
rakendub vaadeldava lõigu puhul maanteele lähimate
majapidamiste juures II kategooria ala (haridusasutuste,
tervishoiu ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu
maa-alad, rohealad) müra piirväärtus päevasel ajal 60
dB (maanteepoolsel küljel 65 dB) ja öisel ajal 55 dB
(maant eepoolsel küljel 60 dB).
Lähimad elamud jäävad rekonstrueeritava maanteelõigu äärde.
Kavandatava tegevusega
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
on seotud kahte liiki müraallikaid. Esiteks ehitusperioodil
kaasnev müra, teiseks automüra, mille allikaid on kaks: mootor
(heitgaaside väljalaskesüsteem) ja rataste veeremisel teepinnal
tekkiv müra. Kumb on suurem, sõltub liiklusvahendi kiirusest
ja teekatte materjalist. Mootorimüra kiirusest eriti ei sõltu, küll
aga suureneb kiirusega rattamüra. Sõiduautodel alates 50 km/h
ja raskeveokitel alates 70 km/h on rattamüra peamine (Alkranel
OÜ, 2009).
Maanteede rekonstrueerimise järgselt võib olemasolev
müraolukord muutuda ebasoodsamaks, kui maantee
rekonstrueerimise järgselt kasvab oluliselt
liiklussagedus või kui tõstetakse lubatud sõidukiirust
või kui toimub maantee tõstmine pikiprofiilis
kõrgemale võrreldes olemasoleva olukorraga. Kõige
olulisem müraolukorra mõjutaja on maanteelõigu
liiklussagedus. Kavandav tegevus liiklussagedust
otseselt ei suurenda, samuti ei ole kavas piirkiiruse
tõstmine (projekte eritaval maanteelõigul on valdavas
osas kiirusepiiranguks 90 km/h, lõikudes, kus teeäärde
jäävad elamud on kehtestatud kiirusepiirangud.
Maantee rekonstrueerimise projektkiiruseks on samuti
ette nähtud 90 km/h) ega kavandata olulisi muudatusi
maantee pikiprofiilis. Rekonstrueerimise järgselt teest
lähtuvad negatiivseid mõjud pigem vähenevad, sest
teekatte uuendamine muudab liiklemist sujuvamaks.
Siledam ja tasasem teekate ning sujuvam liiklus on
peamine müra leevendav tegur, kuna siledam teekate
vähendab rataste veeremisel teepinnal tekkivat müra.
Tulenevalt väikesest liiklussagedusest teel (1231
sõidukit ööpäevas) ei ole põhjust eeldada
ülenormatiivsete müratasemete avaldumist tee lähialal.
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
Maanteelõigu valgustus projekte eritakse minimaalses
vajalikus mahus, arvestades olemasolevat olukorda.
Valgustuse tehniline lahendus on ökonoomne ning
tagab võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. Tee
valgustuse projekteerimisel lähtutakse erinevatest
standarditest ning mh ka riigimaanteede valgustamise
juhise st. tee valgustuse ulatus ja vajadus selgub
projekteerimise käigus. Tegemist maanteelõiguga,
mille ääres suuremad asulad puuduvad. Seega
eeldatavasti projekteeritakse valgustused peamiselt
Peningi külla ja bussipeatustesse ning sellega ei kaasne
ka olulist valgusreostuse suurenemist väliskeskkonda.
Amet on tutvunud esitatud ja aadressil
https://pilv.mkm.ee/s/teeMOQYQZcmRyQX asuvate
materjalidega ning ei esita vastuväiteid tee
projekteerimistingimuste eelnõule ning leiab, et KMH
läbiviimine ei ole vajalik, kui projekti koosseisus käsitletakse ja
arvestatakse järgmiste aspektidega:
Projekti ala ääres asuvad mitmed elamud.
Rekonstrueerimise järgselt ei tohi liiklusmüratase
ületada keskkonnamini stri 16.12.2016 määruses nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi
KeM määrus nr 71) lisas 1 II müra kategooria alale
kehtestatud piirväärtust.
Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike
hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel
75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).
Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00 07.00
läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr
71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria
tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd,
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha
tööpäevadel kella 07.00-19.00. Impulssmüra
piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria
tööstusmüra normtaset.
Nii ehitusest kui liiklusest tulenevad vibratsiooni
tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002
määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
Amet soovitab pärast tee valmimist hinnata mürataset
enim mõjutatud müratundlikel maa-aladel ning
vajadusel rakendada müra leevendavaid meetmeid.
Teha koostööd tee läheduses elavate inimestega ning
teavitada neid eelnevalt mürarikaste töödega
alustamisest ja tööde kestusest, et vältida teadmatusest
tingitud kaebusi.
Valgustuse rajamisel ja töömaa valgustamisel arvestada
ümbruses paiknevate elamutega ning vältida nende
ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada
leevendavaid meetmeid.
2. Keskkonnaamet Maanteeamet esitas Keskkonnaametile kooskõlastamiseks1 1.Otsus:
Riigitee nr 11310 Aruvalla Jägala km 11,60 17,80 Perila Arvestada esitatud tingimusega. Lisada
Tõhelgi lõigu põhiprojekti projekteerimistingimuste eelnõu ja tingimus põhiprojekti seletuskirja.
seisukohaseisukoha2 andmiseks eelnimetatud põhiprojektiga
kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi 2. Selgitus:
KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu ning KMH Sanitaarkaitsealal on Veeseaduse (VeeS) §151
eelhinnangu (Osaühing Alkranel, Tartu Projekti eesmärk on lõike 2 punkti 5 kohaselt lubatud õiguspäraselt
olemasoleva maantee Perila Tõehelgi (km 11,60 17,80) ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega
vahelise lõigu rekonstrueerimine liiklusohutuse taseme ja seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei
sõidumugavuse tõstmiseks ning katendi kandevõime põhjusta vee kvaliteedi halvenemist.
parandamiseks. Projektiga kavandatakse tee muldkeha remont, Projektiga kavandatav tegevus (olemasoleva
uue asfaltbetoonkattega katendi ehitamine, olemasolevate tee rekonstrueerimine olemasoleva ehitise
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
bussipeatuste (koos ooteplatvormidega), mahasõitude, ristmike piirides) liigitub sellise tegevuse hulka. Juhul,
ja vete äravoolusüsteemide korrastamine ning uute kui mõnel sanitaarkaitsealal tuleks teha töid
liikluskorraldusvahendite paigaldamine. Külgnähtavuse väljaspool olemasolevat ehitist (n. tee
parandamiseks on vaja eemaldada puid, võsa ja hekke valdavalt laiendamisel või nihkumisel), siis tuleks
teemaalt, kuid vajadusel tuleb kavandada raadamist ka puurkaevu omanikul taotleda
piirnevatelt kinnistutelt. Keskkonnaregistri andmetel jääb Keskkonnaametilt puurkaevu sanitaarkaitseala
projektalasse Peningi mõisa park, mis on looduskaitseseaduse kaotamist ja hooldusala moodustamist.
alusel kaitstav objekt Keskkonnaamet kui kaitstava Teeprojektiga ei kavandata VeeS §154 lõikes
loodusobjekti Peningi mõisa park valitseja kooskõlastab 5 nimetatud tegevusi, mis võivad ohustada
looduskaitseseadus e § 14 lg 1 p 7 alusel Riigitee nr 11310 põhjaveekihi vee omadusi.
Aruvalla Jägala km 11,60 17,80 Perila Tõhelgi lõigu
põhiprojekti projekteerimistingimuste eelnõu tingimusteta. Otsus:
KMH algatamise vajalikkuse küsimuses nõustub Arvestada esitatud märkusega.
Keskkonnaamet KMH algatamata jätmise otsuse eelnõus
esitatuga, kuid peab vajalikuks välja tuua, et kuna projektala 3. Otsus:
jääb Arvestada esitatud märkusega. Projektiga
nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, tuleb arvestada järgnevaga: kavandatud tegevus vastab VeeS § 151 lõike 2
1. Nõrgalt kaitstud põhjaveega ala on inimtegevuse suhtes punktile 5 ehk tegemist on õiguspäraselt
tundlikum ning seetõttu vajab suuremat tähelepanu. Tegevustes ehitatud ehitise kasutamise või muu ehitisega
tuleb jälgida ettevaatusabinõusid, et mitte kahjustada põhjavett seotud tegevusega kavandatud viisil (tee
ning mitte avaldad a mõju lähedalasuvate puurkaevude rekonstrueerimine olemasoleva ehitise
veekvaliteedile. piirides), kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi
2. Planeeritav tegevus jääb puurkaevu PRK0021638 halvenemist.
sanitaarkaitsealasse. Vastavalt veeseaduse § 129 p 7 on
sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja 4, 5 ja 6. Otsus:
hooldusalal keelatud. Veeseaduse § 15 4 lg 5 p 4 alusel on Arvestada esitatud tingimustega. Lisada
põhjavee saastumise vältimiseks hooldusalal keelatud tegevus, tingimused põhiprojekti seletuskirja.
mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas
maaparandussüsteemide rajamine. Sellest tulenevalt on vajalik
sanitaarkaitseala muutmine 10-meetriseks hooldusalaks.
Maaomaniku nõusolekul on vastavalt veeseaduse § 148 p 2
veehaarde sanitaarkaitseala võimalik muuta hooldusalaks
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee
tootmise eesmärgil alla 10 m3ööpäevas või tootmisvett. Sellise
põhjaveehaarde ümber moodustatakse puurkaevu omaniku
taotluse alusel veeseaduse § 154 kohane hooldusala. Kui
põhjaveevõtt on suurem kui 10 m3 ööpäevas, ei ole vastavalt
veeseaduse § 149 lg 1 p-le 3 võimalik sanitaarkaitseala ulatust
vähendada, kuna tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega
piirkonnaga.
3. Veeseaduse § 151 lg 2 p 5 kohaselt on veehaarde
sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud, välja arvatud
õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitusega
seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta
veekvaliteedi halvenemist. Juhul, kui puurkaevu PRK0021638
sanitaarkaitseala ulatuseks jääb 50 m, tuleb selle ulatusse jääva
kraavi kavandamisel arvestada, et sanitaarkaitseala ulatuses
saab olemasoleva tee jaoks vajalikku kraavi rajada vaid siis, kui
sanitaarkaitseala ulatusse jäävas osas juhitakse vesi torusse.
4. Maanteelõik ületab Kaunissaare-Patika kanalit ja Silmsi oja.
Vastavalt veeseaduse § 119 p 6 on veekaitsevööndis keelatud
pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu
ranna või kanda erosiooni või hajuheidet. Tegevustes tuleb
arvestada veekaitsepiiranguga ning tegevused ei tohi minna
vastuollu veeseaduse § 119 p 6-ga.
5. Kaunissaare-Patika kanal kuulub Tallinna linna
pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse. Rekonstrueerimise
käigus tuleb vältida reostuse sattumist kanalisse.
6. Rekonstrueerimistegevusega ei tohi kahjustada Silmsi oja
seisundit.
3. Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet edastas 19.08.2019, kirjaga nr 5.1- Otsus: Arvestada esitatud tingimustega ning
17.9/195-1 Tuulekaru OÜ-le tingimused, mis võtta tee põhiprojekti valmimisel kooskõlastab
projekteerimisele aluseks. Planeeritud tööde alale jäävad lisaks
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
kirjeldatud Kultusekivi reg-nr 18709 kaitsevööndile ka projekteerija tervikprojekti
Asulakoha reg-nr 18699 kaitsevöönd ja Asulakoht reg-nr Muinsuskaitseametiga.
18667.
Projekteerimise aluseks tuleb võtta samad, 2019. aasta augustis
väljastatud Muinsuskaitseameti tingimused, mis tuleb projekti
lisada eraldi alapeatükina:
1. Riigitee 11310 Aruvalla–Jägala km 11,60-17,80 Perila-
Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti alale jäävad
järgmised kaitsealused arheoloogiamälestised ja nende
kaitsevööndid: Kultusekivi reg-nr 18709 kaitsevöönd,
Asulakoht reg-nr 18699 kaitsevöönd, Asulakoht reg-nr 18667.
Mälestised ja nende kaitsevööndid tuleb kanda projekti
asendiplaanile.
2. Kui kaevetööd toimuvad olemasoleva teetammi sees, ei ole
arheoloogiline uuring mälestiste ja nende kaitsevööndite aladel
vajalik. Kui aga kaevetööd toimuvad olemasoleva tee
muldkehandist väljaspool (näiteks kraavide kaevamisel), siis
tuleb MuKS § 46 lg 2 ja § 58 lg 4 alusel mälestiste aladel ja
kaitsevööndites tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine
(meetod: arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised
kaevamised). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid
vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46–47, § 68
lg 2 p 3 §-d 69–70).
3. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu osas on
juriidilisel isikul võimalik Muinsuskaitseametist taotleda
hüvitist uuringutele kulunud maksumusest pooles ulatuses,
kuid mitte rohkem kui 1500 eurot.
4. Enne tööde tegemist tuleb mälestise kaitsevööndis tehtavate
tööde puhul üldjuhul esitada tööde tegemise teatis, kuid MuKS
§ 58 lg 1–2 kohaselt ei ole mälestise kaitsevööndis tööde
tegemisel kohustust esitada tööde tegemise teatist, kui
ehitusprojekt on Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud.
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
Mälestise (Asulakoht reg-nr 18667) alal tehtavate tööde puhul
tuleb Muinsuskaitseametist taotleda tööde tegemise luba
(MuKS § 52 lg 3 - https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load -
Tööde tegemise loa taotluse vorm). Mõlemal puhul peab silmas
pidama seda, et kaevetöödega ei tohi alustada enne kui
arheoloogilise uuringu tegevuskava on uuringut teostava
ettevõtte või spetsialisti poolt Muinsuskaitseametiga
kooskõlastatud ning on väljastatud arheoloogilise uuringu luba.
5. Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja
arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii
mälestisel, kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja
kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1,
§ 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta
ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
6. Projekt esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.
4. Põllumajandusamet Olete esitanud meile taotluse olemasoleva riigitee nr 11310 Otsus: Arvestada esitatud tingimustega ning
Aruvalla–Jägala km 11,60-17,80 Perila–Tõhelgi lõigu põhiprojekti koostamisel konsulteerida
rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks ja arvamuse Põllumajandusametiga 1970/76. aastal rajatud
avaldamiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise drenaaž asukohtadest. Projekteerija
otsuse eelnõu kohta. Projektis käsitletud tee ristub kahe kooskõlastab valmis projekti
maaparandusehitiste eesvooluga, Silmsi oja Põllumajandusametiga.
(maaparandussüsteemi/ehitise kood 4108840020000/001) ja
Sanderkopi kraav (maaparandussüsteemi/ehitise kood
4108840020070/001), ning piirneb osaliselt drenaažiga
kuivendatud põllumajandus maaga.
Põllumajandusamet peab vajalikuks juba põhiprojekti
koostamise etapis teada anda järgmist:
1) meie arhiivis on Riikliku Projekteerimise Instituudi „Eesti
Põllumajandusprojekt“ poolt 1970/76. aastal koostatud
projektid millest selgub, et tee serva on rajati drenaaž
kuivenduse eesmärgil.
11310 Aruvalla-Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
2) kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu ja ei esita
vastuväiteid keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule.
Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 kohaselt tuleb esitada
projekt meile kooskõlastamiseks.