Europolis OÜ Teie 14.02.2020
[email protected]
Meie 24.03.2020 nr 15-2/20/8908-2
Torustike projekti kooskõlastamine riigiteede nr
24137 ja 24207 kaitsevööndis ja maaüksuste piires
Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitrasside paigaldamine
riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis:
Ristumised riigiteega nr 24137 Peerimõisa-Karula-Kile km 0,02; 0,07; 0,19 kinniselt,
kaitsetorus, km 0,00-0,33 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis.
Ristumised riigiteega nr 24207 Peetrimõisa tee km 0,27; 0,39 kinniselt kaitsetorus;
tehnovõrgu kulgemine km 0,00-0,28 (suundpuurimise meetodil) ja km 0,32-0,39 avatud
meetodil teemaal; km 0,28-0,32 tee kaitsevööndis.
Projekti koostamisel on arvestatud Maanteeameti 16.01.2020 kirjas nr 15-2/19/19180-5 edastatud
märkustega.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning
Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Europolis OÜ töö nr 02/19 „Peetrimõisa küla
arenduspiirkonna ja Viljandi linna vahelise vee- ja kanalisatsioonitrassi projekt“.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
1. Riigitee nr 24207 teelõik km 0,000-2,070 teostati teekatendi pindamise töid 2018. a. Tööle
kehtib garantii. Siin tuleb säilitada olemasolev olukord.
2. Tehnovõrgu omanik peab esitama Maanteeametile garantiikirja kehtivusajaga 2 aastat, milles
kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste
likvideerimise oma kuludega.
3. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele
tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa
osakonda (
[email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid –
tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku
kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa
väljastamiseks.
4. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:
4.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud
Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil
[email protected].
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
4.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav
taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil
[email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse
projekt.
5. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel
ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate
juurdepääsuteede kaudu.
6. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid
kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.
7. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja
murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9
„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
8. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi
ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete
ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist.
9. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf
ja .dwg (.dgn) formaadis.
10. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus
Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Samuti tuleb Maanteeametiga kooskõlastada
põhiprojekti täpsustavad tööprojekti osad, mis muudavad või täpsustavad teemaal tehtavaid
töid.
Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad: Asendiplaanid
Ristlõike joonised
Seletuskiri
IKÕ ala plaanid
Gunnar Mägi
5184315
[email protected]
2 (2)
Viljandi Vallavalitsus
Peetrimõisa küla arenduspiirkonna ja Viljandi linna vahelise
vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitustööd
Seletuskiri
(korrigeeritud 24.03.2020 Tee-ehituse osas)
Spetember 2019
Sisukord
1 Projektist ............................................................................................................... 7
1.1 Tööde mahud ja üldkirjeldus .......................................................................... 7
2 Üldised nõuded ..................................................................................................... 7
2.1.1 Objekti teabetahvlid.............................................................................................. 7
2.1.2 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ................................ 7
2.2 Hoonete, rajatiste, kõrghaljastuse jne kaitsmine ............................................. 8
2.2.1 Üldist ..................................................................................................................... 8
2.2.2 Hoonete ja rajatiste kahjustamise vältimise abinõud ........................................... 8
2.2.3 Ehituseelse olukorra fikseerimine fotodel ja skeemidel ....................................... 8
2.2.4 Geodeetiliste märkide ja piirimärkide kaitsmine .................................................. 9
2.2.5 Kõrghaljastuse kaitsmine ...................................................................................... 9
2.3 Liikluskorraldus .............................................................................................. 9
2.3.1 Üldnõuded............................................................................................................. 9
2.3.2 Liikluskorralduse projekt ..................................................................................... 10
2.3.3 Liikluskorraldusvahendid..................................................................................... 10
2.3.4 Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik .................................................. 11
2.3.5 Liikluse taasavamine ........................................................................................... 11
2.3.6 Nõuded Töövõtja poolt suletud tee hooldamisele ............................................. 11
2.4 Ehitusplatsi ohutus ja korrashoid ning keskkonnakaitse ................................11
2.4.1 Üldnõuded........................................................................................................... 11
2.4.2 Nõuded Ehitusplatsi piiramisele ......................................................................... 11
2.4.3 Ehitusplatsi ja ümbritsevate alade korrashoid .................................................... 12
2.4.4 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine .......................................................... 13
2.5 Tehnovõrgud .................................................................................................13
2.5.1 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused ................ 13
2.5.2 Veekasutus .......................................................................................................... 14
2.5.3 Olemasolevate vee- ja kanalisatsioonirajatiste elementide üleandmine Tellijale
ja utiliseerimine................................................................................................................... 14
2.5.4 Elektrivõrguga liitumine või liitumispunkti rekonstrueerimine, elektrienergia
eest tasumine ...................................................................................................................... 15
2.5.5 Kaevikust väljapumbatava vee ärajuhtimine ...................................................... 15
2.5.6 Kaablite kaitsmine, torusse paigaldamine jm kaablitega seotud toimingud ...... 15
2
2.5.7 Ligipääs tehnovõrkudele ..................................................................................... 16
2.6 Kultuurimälestistest tulenevad piirangud .......................................................16
2.7 Riigimaanteedest tulenevad piirangud...........................................................16
2.8 Looduskaitsealustest objektidest tulenevad piirangud ...................................16
2.9 Ajalised piirangud Tööprogrammi koostamisel ja tööde teostamisel ..............16
3 Uuringud ..............................................................................................................17
3.1 Täiendavad geodeetilised uuringud ...............................................................17
3.2 Geoloogilised uuringud..................................................................................17
3.3 Olemasolevate torustike olukorra uurimine....................................................17
4 Projekteerimine ....................................................................................................18
4.1 Üldist .............................................................................................................18
4.2 Projekteerimise staadiumid ...........................................................................18
4.3 Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele ja esitamisele ...................19
4.4 Projekteeritud eluiga .....................................................................................19
4.5 Projekti kooskõlastamine Maanteemetiga .....................................................20
4.6 Kinnistuühenduste projekteerimise lähteandmete kogumine .........................20
4.7 Isikliku kasutusõiguse seadmine ...................................................................20
4.8 Dimensioneerimise alused ............................................................................22
5 Tehniline lahendus ...............................................................................................22
5.1 Torustikud .....................................................................................................22
5.1.1 Üldist ................................................................................................................... 22
5.1.2 Torustiku paiknemine ja sügavus, tähistamine, soojustamine ........................... 22
5.1.3 Veetorustikud ...................................................................................................... 23
5.1.4 Isevoolsed kanalisatsioonitorustikud .................................................................. 24
5.1.5 Kinnistuühendused ............................................................................................. 24
5.1.6 Kasutusest välja jäävate torustike ja kaevude likvideerimine............................. 25
5.2 Reoveepumplad ............................................................................................25
5.2.1 Pumpla korpus .................................................................................................... 25
5.2.2 Survetorustik ....................................................................................................... 26
5.2.3 Pumbad ............................................................................................................... 26
5.2.4 Pumpla varustus .................................................................................................. 26
5.2.5 Pumpla sisetorustik ja armatuur ......................................................................... 27
5.2.6 Juhtimiskilp.......................................................................................................... 27
5.2.7 Juhtimine ja andmeedastus ................................................................................ 27
6 Tööd.....................................................................................................................28
6.1 Torustikutööd ................................................................................................28
3
6.1.1 Üldist ................................................................................................................... 28
6.1.2 Kaeviku kaevamine.............................................................................................. 28
6.1.3 Kaeviku toestamine ............................................................................................. 28
6.1.4 Torustiku alus ...................................................................................................... 29
6.1.5 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded ....................................................... 29
6.1.6 Algtäide ............................................................................................................... 30
6.1.7 Lõpptäide liiklusaladel ......................................................................................... 30
6.1.8 Lõpptäide mitteliiklusaladel ................................................................................ 30
6.1.9 Tagasitäite teostamise erinõuded talvel ............................................................. 30
6.1.10 Torustike rajamine/rekonstrueerimine kinnisel meetodil .................................. 31
6.2 Katete eemaldamine ja taastamistööd...........................................................31
6.2.1 Asfaltkatte eemaldamine .................................................................................... 31
6.2.2 Tükkmaterjalist katte eemaldamine ................................................................... 32
6.2.3 Äärekivide eemaldamine .................................................................................... 32
6.2.4 Kasvupinnase eemaldamine ............................................................................... 32
6.2.5 Teekatete ajutine taastamine ............................................................................. 32
6.2.6 Üldised nõuded katete rajamisele ja taastamisele ............................................. 32
6.2.7 Asfaltkatte lõplik taastamine .............................................................................. 32
6.2.8 Tükkmaterjalist katte lõplik taastamine .............................................................. 34
6.2.9 Kruuskatte taastamine ........................................................................................ 34
6.2.10 Haljastuse taastamine ......................................................................................... 34
6.3 Üldehitustööd ................................................................................................35
6.3.1 Pinnasetööd ........................................................................................................ 35
6.3.2 Betoonitööd ........................................................................................................ 35
6.3.3 Metallitööd.......................................................................................................... 37
6.3.4 Puidutööd ............................................................................................................ 38
6.3.5 Katuse- ja fassaaditööd ....................................................................................... 39
6.3.6 Viimistlustööd ..................................................................................................... 39
7 Materjalid, tooted, seadmed .................................................................................40
7.1 Üldist .............................................................................................................40
7.2 Torustikumaterjalid ........................................................................................40
7.2.1 Veetorud ja survekanalisatsioonitorud ............................................................... 40
7.2.2 Isevoolsete reoveekanalisatsioonitorustike ja sadeveekanalisatsioonitorustike
torud 40
7.2.3 Kanalisatsioonikaevud......................................................................................... 40
4
7.2.4 Läbipesukaevud ja siibrikaevud .......................................................................... 40
7.2.5 Sulgarmatuur - üldist ........................................................................................... 41
7.2.6 Kiilsiibrid .............................................................................................................. 41
7.2.7 Pöördklapid ......................................................................................................... 41
7.2.8 Tagasilöögiklapid ................................................................................................. 42
7.2.9 Äärikud, poltliited, tihendid ................................................................................ 42
7.2.10 Maakraanid, spindlipikendused, kaped .............................................................. 42
7.2.11 Tuletõrjehüdrandid ............................................................................................. 42
7.3 Tehnoloogilised seadmed .............................................................................43
7.3.1 Reoveepumbad ................................................................................................... 43
7.4 Muud üldehitusmaterjalid ja -tooted ...............................................................43
7.4.1 Metalluksed, lukud .............................................................................................. 43
7.4.2 Soojustusmaterjalid ............................................................................................ 44
7.4.3 Tuuletõkkeplaadid............................................................................................... 44
8 Katsetused ja kontrolltoimingud ............................................................................44
8.1 Torustikud .....................................................................................................44
8.1.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus.................................................................... 44
8.1.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse ............................................................... 45
8.1.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll............................................................. 45
8.1.4 Survetorustike survekatse ................................................................................... 45
8.1.5 Veetorustike läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine.................................... 45
8.2 Joogiveerajatised ..........................................................................................46
8.2.1 Veeanalüüs joogiveerajatise käikulaskmisel ....................................................... 46
9 Ehitusdokumentatsioon ........................................................................................46
9.1 Üldist .............................................................................................................46
9.2 Mahamärkimine.............................................................................................46
9.3 Teostusjoonised ............................................................................................46
9.3.1 Teostusmõõdistuse vahearuanded ..................................................................... 50
9.3.2 Teostusmõõdistuse andmetabelid ...................................................................... 50
9.4 Kasutus-hooldusjuhendid ..............................................................................52
Lisa 1. Joonised:
VK-1: VK Torustike plaan – 1, M1:500
VK-2: VK Torustike plaan – 2, M1:500
5
VK-3: VK Torustike plaan – 3, M1:500
VK-4: Veesõlmede skeemid
VK-5: Survekanalisatsiooni sõlmede skeemid
VK-6: Kanalisatsioonipumpla RVP1. Plaan ja lõiked
VK-7: Pikiprofiil 24207 Peetrimõisa tee 0.0 – 0-41 km
VK-8: Tee ristlõiked
VK-9: Isikliku kasutusõiguse ala plaan
Lisa 2. Viljandi Vallavalitsuse projekteerimistingimused,
Lisa 3. Maanteeameti nõuded Peetrimõisa küla vee- ja kanalisatsioonitorustike
projekti koostamisele riigitee nr 24207 ja 24137 teemaal ja kaitsevööndis.
Maanteeameti kiri 29.05.2019 nr 15-2/19/19180-2, nõuded tööprojektile,
Lisa 4. Viljandi Veevärgi Tehnilised tingimused Peetrimõisa küla kinnistute
liitmiseks Viljandi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga
Lisa 5. Geodeetiliste uuringute aruanne
Lisa 6. AS Viljandi Veevärk nõuded rajatiste ehitamiseks
(http://www.viljandivesi.ee/est/Ehitusn__uded, alla laetud 10.04.2019)
Lisa 7. Viljandi Linnavalitsuse Projektide Läbivaatamise Komisjoni Protokoll nr
2-9/19/29, 05. september 2019
6
1 Projektist
1.1 Tööde mahud ja üldkirjeldus
Töö koosneb Peetrimõisa küla ja Karjamõisa tee ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamisest ning rekonstrueerimisest järgmises mahus:
Peetrimõisa küla arenduspiirkonna ja Viljandi linna vahelise vee- ja
kanalisatsioonitrassi ehitustööd:
- joogiveetorustike rajamine - u. 2.17 km;
- isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine - u. 1.31 km;
- isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine - u. 0.06 km;
- survekanalisatsiooni rajamine - u. 0.53 km
- reoveepumpla rajamine – 1 tk;
Karjamõisa tee vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitustööd:
- joogiveetorustike rajamine - u. 0.56 km;
- isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine - u. 0.17 km;
Töö ligikaudsed mahud on esitatud hankedokumentides ning Tellija Tingimustele
lisatud joonistel (Lisa 1).
2 Üldised nõuded
2.1.1 Objekti teabetahvlid
Iga Ehitusplatsi osa (torustikutööde kaeviku) vahetusse lähedusse (kaeviku piirdele)
tuleb paigaldada hiljemalt ehitustööde alustamise päeval objekti teabetahvel.
Teabetahvel peab olema plastist või metallist alusel, selle miinimummõõtmed on 800
mm (b) x 600 mm (h) ning sellel peab olema järmine info:
Projekti nimetus (ja number);
Ehitusloa ja muude asjakohaste lubade (kaevetööde luba vms) numbrid;
Tellija (ja tellija esindaja) - kontaktid;
Töölõigu nimetus ning lõigu ehitustööde algus- ja lõppkuupäev;
Töövõtja ja objektijuht - kontaktid;
Projekteerija ja esindaja - kontaktid;
Omanikujärelevalve (Insener) ja esindaja - kontaktid;
Alltöövõtja (kui töid teostab Alltöövõtja) – kontaktid;
Liikluskorralduse eest vastutav isik – kontaktid.
Kohalduvad Ehitusseaduse ja kohaliku omavalitsuse õigusaktide nõuded.
2.1.2 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest
Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest Tellija poolt
määratavas ajalehes 1...2 nädalat enne ehitustööde algust ning seejärel suletavatest ja
avatavatest tee- ja tänavalõikudest sagedusega 1x kuus perioodil, mil torustike
7
ehitustöid teostatakse. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele
isikutele kohalikus omavalitsuses info avaldamiseks kohaliku omavalitsuse veebilehel.
Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja
ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab
kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu
takistamine võib tekitada seoses parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms.
2.2 Hoonete, rajatiste, kõrghaljastuse jne kaitsmine
2.2.1 Üldist
Töövõtja vastutab, et kogu Ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või
kolmandatele isikutele kuuluv vara säiliks ja oleks kaitstud Töövõtja poolt tehtavast
tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde
elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral
tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada
see uuega ning katta sellega seonduvad kulud.
Juhul, kui esineb põhjendatud kaebusi Töövõtja poolt teostatavate tööde elluviimise
jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal
katta kõik sellise kahjunõude rahuldamisega seotud kulud.
Sellised objektid, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid jne, võib tööde käigus ajutiselt
kõrvaldada, kui see on tööde teostamiseks möödapääsmatu. Kõik ümberpaigutatud või
ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul
esialgsele kohale tagasi kui ümberpaigutatud objekti omanikuga pole kokku lepitud
teisiti. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele kohale
tagasi paigaldada, tuleb koostöös objekti omaniku, kohaliku omavalitsuse ja Inseneriga
leida objektile uus sobiv asukoht.
Enne Vastuvõtuakti väljastamist peab Töövõtja esitama piisavad tõendid selle kohta, et
kõik esitatud kahjunõuded on lahendatud.
Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava
tehnovõrgu valdaja ettekirjutustest ja nõuetest.
2.2.2 Hoonete ja rajatiste kahjustamise vältimise abinõud
Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes
vigastuste tekitamise eest. Ohu vähendamiseks tuleb kaevikute rajamisel kasutada
minimaalselt vibratsiooni tekitavaid seadmeid (s.h. tuleb vältida külmunud pinnase
purustamist hüdrovasaratega hoone vahetus läheduses); torustik tuleb paigaldada
võimalikult lühikeste lõikudena ja kaevikuid võimalikult lühikest aega avatuna hoides.
Kaevikud tuleb vajadusel toestada. Ilma hoone omaniku kirjaliku nõusolekuta pole
lubatud hoonetega paralleelselt kulgevate torustike projekteerimine ja paigaldamine
hoonele lähemale kui torustiku paigaldussügavus + 2 m.
2.2.3 Ehituseelse olukorra fikseerimine fotodel ja skeemidel
Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja omal kulul fikseerima ehituseelse olukorra
fotodel ning skeemidel. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu
ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Erilist
tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide fotografeerimisele – teekatted ja
äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, kraavid ja truubid, piirdeaiad, väravad ja
hekid, torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välistrepid ja –
pandused, liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus. Fotod tuleb failinime kaudu
arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada eraldi kataloogidesse
tänavate ja nende lõikude kaupa. Fotod esitatakse Insenerile digitaalselt Inseneriga
kokkulepitaval andmekandjal.
8
Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult
täpselt ehituseelne olukord. Juhul, kui mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist
talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist ning vajadusel (olemasoleva olukorra
muutumisel pärast fotode tegemist) teha lisaks täpsustavaid fotosid vahetult enne
tööde alustamist.
Lisaks fotode tegemisele tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud)
suhtes üles mõõta teekatte serva asukoht nendel tänavatel, kus kaevetööde
tulemusena likvideeritakse olemasolev teekatte serv. Mõõdud fikseeritakse skeemil,
mille kaks eksemplari antakse üle Insenerile.
Fotode ja mõõtmiste tegemisel osaleb ning annab täpsemaid juhiseid Insener.
2.2.4 Geodeetiliste märkide ja piirimärkide kaitsmine
Töövõtja peab Ehitusplatsil tähistama (mahamärkima) tööde alustamisel kõik
geodeetilised märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas. Ehitustööde
tegemisest mõjutatud alal tuleb maapinnal asuvad geodeetilised märgid kaitsta
paigutades nende kohale vähemalt 1m läbimõõduga kaevurõnga, mille kõrgus on
vähemalt 60 cm. Geodeetiliste märkide täiendava kaitsmise abinõud tuleb eelnevalt
kooskõlastada Inseneriga.
Töövõtja vastutab selle eest, et geodeetiliste märkide (reeperite,
polügonomeetriapunktide jm) plaanilist ja kõrguslikku asendit ei muudeta ehitusperioodi
jooksul. Samuti tuleb tagada, et ehitustööde käigus ei kahjustataks geodeetilisi märke
(reepereid, polügonomeetriapunkte jm).
Kui geodeetilist märki ei ole võimalik algses asukohas tööde ajal säilitada, toimub selle
ümberpaigutamine või taastamine esialgses asukohas vastavalt märgi valdaja
tingimustele Töövõtja poolt ja tema kulul.
Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada
koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal
taastada nende endises asukohas endisel kujul.
2.2.5 Kõrghaljastuse kaitsmine
Torustike projekteerimisel ja rajamisel tuleb need paigutada kõrghaljastusest piisavalt
kaugele, et vältida juurte vigastamist. Kaevikusse ulatuvad puujuured tuleb lahti
saagida. Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see
ümbritseda laudadest kattega, mis võimaluse korral (olenevalt võrast) peab ulatuma 3
m kõrgusele maapinnast. Oksad, mis jäävad tööde käigus vältimatult ette või on juba
saanud tööde tegemisel kahjustada, tuleb korralikult maha saagida.
Juhul, kui tööde käigus likivideeritakse puu või põõsas, mida tööde aluseks olev projekt
ei näita likvideeritavana või kahjustatakse seda sellisel määral, et puu või põõsas
pärast ehitustöid kuivab, peab Töövõtja omal kulul selle puu või põõsa asendama
samaliigilise taimega. Puu asendamisel peab asenduspuuks olema vähemalt 2 m
kõrgune (maapealse osa kõrgus) ühtlaselt arenenud võraga istik.
2.3 Liikluskorraldus
2.3.1 Üldnõuded
Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee
omaniku kooskõlastuseta on rangelt keelatud.
Liikluse organiseerimisel, liikluskorraldusvahendite paigaldamisel ja liikluse osalisel või
täielikul sulgemisel tuleb järgida järgmiste dokumentide nõudeid:
MTM määrus nr 43, 13.07.18.
9
Viljandi linna volikogu määrus nr 119 30.05.2012
Viljandi linna volikogu määrus nr 120 30.05.2012
Viljandi linna volikogu määrus nr 140 19.12.2012
Kõik liikluskorraldusega seotud kulud kannab Töövõtja.
Töövõtja on kohustatud täitma tee omaniku ettekirjutusi liikluskorralduse muutmise
kohta. Vajadusel võib liikluskorraldust muuta või korrastada ka tee omanik, teavitades
sellest Töövõtja liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutavat isikut.
Tegevused riigimaanteedel tuleb kooskõlastada vastava Maanteeameti allasutusega.
2.3.2 Liikluskorralduse projekt
Töövõtja peab tööde teostamiseks koostama liikluskorralduse projekti (koostaja peab
omama vastavat tegevusluba).
Liikluskorralduse projekt tuleb esitada asjassepuutuvale kohaliku omavalitsuse
töötajale heakskiitmiseks vähemalt 14 päeva enne planeeritavat liikluskorraldust
mõjutavate ehitustööde algust; mistahes liikluse sulgemine või ümbersuunamine enne
liikluskorralduse projekti heakskiitmist ei ole lubatud. Tööde teostamisel riigimaanteedel
tuleb liikluskorralduse projekt koostada ja kooskõlastada vastavalt Maanteeameti
nõuetele. Töövõtja võimetus esitada õigeaegselt liikluskorralduse projekti ja/või
saavutada selle heakskiitmist loetakse Töövõtjapoolseks veaks viivituse tekkimisel
Ehitusplatsi Töövõtja käsutusse andmisel ning sellega ei kaasne Töövõtjal õigust
Täitmisaja pikendamisele või Kulude kompenseerimisele. Liikluskorralduse projekt
peab detailselt kajastama kõikide teede ja tänavate sulgemist ning ümbersõitude
korraldamist.
Heakskiidetud liikluskorralduse projekt peab olema kättesaadav Ehitusplatsil ning üks
eksemplar sellest tuleb esitada pärast heakskiitmist ning enne tööde algust Insenerile.
Inseneril on õigus nõuda täiendavate liikluskorraldusvahendite paigaldamist tulenevalt
õigusaktidest või käesolevatest Tellija Tingimustest.
2.3.3 Liikluskorraldusvahendid
Kõik liikluskorraldusvahendid peavad vastama MKMm nr 43, 13.07.18. ning
liikluskorraldusvahendite kohta nõudeid sätestavatele standarditele.
Liikluskorraldusvahendid peavad olema puhtad, defektideta, selgelt loetavad ning
kinnitatud stabiilsetele tugevatele alustele. Töövõtja peab pidevalt (s.h.
nädalavahetustel, riiklikel pühadel) tagama liikluskorraldusvahendite korrashoiu ning
kaotsimineku korral nende asendamise. Liikluse taasavamisel või ümberkorraldamisel
tuleb sulgemist ja ümbersõitu tähistavad liikluskorraldusvahendid koheselt eemaldada
või ümber paigutada ning liikluse sulgemise ajaks eemaldatud või kinnikaetud
liikluskorraldusvahendid ennistada.
Juhul, kui töövälisel ajal kehtib erinev liikluskorraldus (nt on töö ajal suletud tänavalõik
töövälisel ajal liikluseks avatud), tuleb tööpäeva lõppedes kõik mittevajalikud
liikluskorraldusvahendid eemaldada nii, et need ei takistaks liiklust, et neid ei oleks
võimalik kõrvalistel isikutel kasutada omavoliliseks liikluskorralduse muutmiseks ning et
nende mittekehtivus liikluskorraldusvahendina oleks üheselt arusaadav.
Juhul, kui tänav on osaliselt liikluseks avatud (nt ühistranspordile või kohalikele
elanikele), peab see üheselt selguma liikluskorraldusvahenditelt (nt kasutades
sissesõitu keelaval liiklusmärgil vastavat lisatahvlit).
Ümbersõidu trass peab olema vastavate suunaviitadega tähistatud mõlemas
sõidusuunas kogu ulatuses.
10
2.3.4 Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik
Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku
(peab olema üks isik, sõltumata Alltöövõtjate kasutamisest ja nende arvust), kirjalikult
teatama Insenerile ja tee omanikele ning esitama objekti teabetahvlil selle isiku nime
ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, loetakse liikluskorralduse ja -
ohutuse eest vastutavaks isikuks Töövõtja Esindaja.
Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:
kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja
seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;
puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse
vastavusse liikluskorralduse projektiga;
esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud
liikluskorralduse projekti.
2.3.5 Liikluse taasavamine
Teed/tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne,
kui kaevikud on täies mahus maapinnani täidetud, liikluseks avatavalt teelõigult on
eemaldatud kõik ehitusmaterjalid ja jäätmed ning tagatud on vähemalt tee minimaalsed
ohutud ekspluatatsioonitingimused.
Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning
eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik
kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h.
teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust
piiravad ning ebatasasest teest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni
teekatte lõpliku taastamiseni.
2.3.6 Nõuded Töövõtja poolt suletud tee hooldamisele
Töid tuleb korraldada selliselt, et tööpäeva lõpuks ei jääks avatuks enam kui 10 m
teega paralleelselt kulgevat kaevikut. Teega risti olevad ja kõnniteedel olevad kaevikud
tuleb ööseks täita.
Ehitusmaterjale, ehitusmasinaid jne ei tohi pärast tööaega jätta teele väljapoole
piirdega eraldatud ala, samuti ei tohi neid paigutada sellisel viisil või sellisesse kohta,
mis mõjutaks liiklusohutust (s.h. piiraks vaba nägemisulatust ristmikel ning väljasõitudel
kinnistutelt teele), ilma sobivate liikluskorralduslike meetmeteta.
Liikluseks suletud teel peab Töövõtja korraldama tee puhastamise (iga tööpäeva lõpus)
ja kastmise (vastavalt vajadusele, vältimaks tolmu levikut naaberkinnistutele jne).
Talvisel ajal peab Töövõtja korraldama ehitustööde tegemise nii, et tee oleks vaba
takistustest, mis segavad lume- ja jäätõrjetöid. Töövõtja poolt liikluseks suletud
teelõikudel peab Töövõtja ise omal kulul korraldama lume- ja libedusetõrjetöid (s.h.
kõnniteedel) vastavalt Maanteeameti või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud
nõuetele.
2.4 Ehitusplatsi ohutus ja korrashoid ning keskkonnakaitse
2.4.1 Üldnõuded
Töövõtja peab tagama ehitustegevuse ohutuse nii Töövõtja personalile kui
kolmandatele isikule ja keskkonnale.
2.4.2 Nõuded Ehitusplatsi piiramisele
Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate
seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks
11
kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise Ehitusplatsile.
Piireteks loetakse vähemalt 1 500 mm kõrgusega stabiilset ja Ehitusplatsi või selle osa
katkematult ümbritsevat metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele
täiendavat koormust 0.2 kN/m piki piirde ülaserva. Muid piiramismeetodeid (kilelindid,
üksikud postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade
tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma
kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku
kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni
maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud
vastavate liikluskorraldusvahenditega.
Piireteks ei loeta ehitusmasinaid, puistematerjalide või pinnase hunnikuid, ladustatud
ehitusmaterjale jms.
Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada
(s.h. nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult
kõrvaldada. Kõik ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Inseneri poolt
heaks kiidetud.
Piirded peavad olema ohtlikesse kohtadesse (kaevikute ümber jne) paigaldatud ka
tööde katkestamisel keset tööpäeva (lõuna ajal jms). Töövõtja personali viibimine
Ehitusplatsil või selle läheduses tööde katkestamise perioodil ei vabasta Töövõtjat
ohtlike kohtade piiretega piiramise kohustusest.
2.4.3 Ehitusplatsi ja ümbritsevate alade korrashoid
Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest.
Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult.
Väljakaevatud materjal ja ehituspraht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada; materjale
ei tohi Ehitusplatsile ladustada üleliigsetes kogustes.
Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid
ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest
vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb
koguda ja käidelda eraldi.
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste
vms. mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada
Inseneri ja asjassepuutuvat maaomanikku või teevaldajat rahuldaval moel.
Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad liiklusalad
hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada.
Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt
täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt
eemaldada.
Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustikutööde Ehitusplatsil või selle vahetus
läheduses puistematerjale (liiv, kruus, killustik) ladustada ainult sellises koguses, mis
kasutatakse ära ühe tööpäeva jooksul.
Kuni lõpliku katte taastamiseni peab Töövõtja tolmamise vähendamiseks vajadusel
kaevejälge kastma.
Tagasitäiteks sobimatu väljakaevatud pinnas tuleb Ehitusplatsilt koheselt ära vedada
ning ladustada Tellija Tingimustes ettenähtud kohta.
Juhul, kui tulenevalt ladustatava täitematerjali või väljakaevatud pinnase eripärast,
ilmastikutingimustest vms. tekib reostus või reostusoht ja/või ümberkaudsete elanike
häirimine (tolm, pori jne), on Inseneril õigus seada täiendavaid piiranguid täitematerjali
või väljakaevatud pinnase ladustamise koha ja kestuse suhtes.
12
2.4.4 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine
Töövõtja peab vältima keskkonnareostuse ohu tekkimist. Kõik tööde käigus tekkivad
jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil
selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või Inseneri nõudel esitada seda
tõendavad dokumendid.
Töövõtja peab ise leidma tagasitäiteks sobimatu väljakaevatud pinnase ladustamiseks
sobiva ala.
Kõikide pinnase vahe- või lõppladustuspaikade puhul kuulub Töövõtja kohustuste hulka
juurdepääsude rajamine, hooldamine ja hilisem likvideerimine (kui ala valdajaga ei
lepita kokku teisiti), pinnase transport, planeerimine, tasandamine, ladustustasu
maksmine (selle olemasolul). Vaheladustuspaikade puhul peab Töövõtja enne
ladustuspaiga kasutuselevõttu fikseerima ala olukorra ning pärast ala kasutuse
lõpetamist taastama endise seisundi. Tellija ei taga ülalnimetatud ladustuspaikade
ligipääsetavust. Juhul, kui ilmastikutingimustest tulenevalt vms põhjustel ei ole
lõppladustusala mingil perioodil ligipääsetav või kasutatav, peab Töövõtja omal kulul
organiseerima pinnase vaheladustamise.
Töövõtja on vastutav ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel
ümbritsevale alale sattuva pinnase eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude
eest.
Töövõtja on vastutav selle eest, et pinnase ladustuspaika ei satu reostunud pinnast,
ehitusjäätmeid, asfalditükke jm materjale, mille käitlemiseks on erinõuded. Juhul, kui
eeltoodud nõude eiramine toob kaasa trahvi või sunniraha määramise ladustusala
valdajale, peab need tasuma Töövõtja.
Reoveetorustike rekonstrueerimisel tuleb vältida reovee sattumist pinnasesse. Reovee
sademeveekanalisatsiooni või veekogusse juhtimine on keelatud. Torustike läbipesust
ning torustiku ja mahutite vms tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja
transportima ning purgima purgimissõlme, mis asub Viljandi reoveepuhastil Tartu tn.
123 ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale, reoveepuhasti operaator on AS
Viljandi Veevärk.
Keskkonnareostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse
mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit ja Inseneri.
2.5 Tehnovõrgud
2.5.1 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused
Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada
Tellija Tehnilisele Esindajale vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise
vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult Tellija Tehniline Esindaja või tema
poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised
sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse
katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul.
Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises
üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne
teadetetahvlile vms nähtavale kohale.
Veekatkestuste suhtes tundlike tarbijate (lasteaiad, kauplused, toitlustusasutused,
tehnoloogilises protsessis vett kasutavad ettevõtted) teenuse katkestamine ning
teavitamine peab toimuma kirjalikult ja allkirja vastu.
Torustike asendamisel või ümberühendamisel on lubatud tavatarbijatel katkestada
veega varustamine ehitustegevusest mõjustatud tööde piirkonnaga külgnevatele
13
kinnistutele maksimaalselt 8 tunniks1. Juhul, kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab
Töövõtja ehitama välja ajutise veevarustustorustiku.
Veekatkestuste suhtes tundlike tarbijate puhul on lubatud veevarustuse katkestamine
ainult ümberühenduste tegemise ajaks. Katkestuse aeg, kestus ja tingimused tuleb
Töövõtja poolt iga sellise tarbija esindajaga täiendavalt kirjalikult kooskõlastada. Tööde
planeerimisel tuleb sesoonse tegevusega objektide (nt koolid, lasteaiad)
veekatkestused võimalusel planeerida aega, mil seal aktiivset tegevust ei toimu.
Reovee ärajuhtimise katkestamine on üldjuhul lubatud vaid samal ajal veevarustuse
katkestamisega ning Töövõtja peab tagama, et reovee ärajuhtimise katkestamise ajal
oleks välistatud üleujutuste põhjustamine keldrites, keskkonnareostus vms. Töövõtja
peab vajadusel tagama reovee ajutise ärajuhtimise või -pumpamise Tellija Tehnilise
Esindajaga kooskõlastatud meetodil.
Ajutiste veevarustustorustike kasutamisel on keelatud nende paigaldamine
maapealsena, need tuleb kogu ulatuses paigaldada maa alla minimaalselt 200 mm
sügavusele. Talvel peab suurema paigaldussügavuse abil olema välditud ajutiste
torustike külmumine.
2.5.2 Veekasutus
Töövõtja tagab ajutise veevarustuse (ehituslikel eesmärkidel, hügieeni otstarbel,
torustike läbipesuks ja katsetamiseks) objektil ja katab kõik sellega seonduvad kulud.
Vee võtmisel ühisveevärgist korraldab Töövõtja omal kulul ja Tellija Tehnilise
Esindajaga kokkulepitud viisil vee mõõtmise ja tasub vee eest ühisveevärgi
operaatorile vastavalt kehtivale hinnakirjale.
Minimaalne arvutuslik veekogus torustiku läbipesuks, mille eest Töövõtja läbipesuvee
võtmisel ühisveevärgist tasub, on kolmekordne läbipestava torustiku maht.
2.5.3 Olemasolevate vee- ja kanalisatsioonirajatiste elementide üleandmine
Tellijale ja utiliseerimine
Enne iga olemasoleva vee- või kanalisatsioonirajatise lammutamist või
rekonstrueerimist viiakse Tellija Tehnilise Esindaja ja Töövõtja Esindaja poolt läbi
rajatise ülevaatus ning fikseeritakse kahepoolse aktiga nende materjalide ja seadmete
loetelu, mis tuleb demonteerida ning Tellijale üle anda, samuti üleantavate materjalide
ja seadmete kogused ning demonteerimiseelne olukord. Juhul, kui Tellija Tehniline
Esindaja ei määra ülevaatusel teisiti (kas järgnevas toodud loetelu laiendades või
piirates), kuuluvad demonteerimisele ja Tellijale üleandmisele kaevude luugid ja
luugiraamid, sulgarmatuur, pumbad, veepuhastusseadmed, sagedusmuundurid jm
elektri- ning automaatikapaigaldise elemendid. Töövõtja on kohustatud üleandmisele
kuuluvad materjalid ja seadmed demonteerima ettevaatlikult ning nende kahjustamist
vältivaid töömeetodeid kasutades. Töövõtja on kohustatud säilitama üleandmisele
kuuluvaid materjale ja seadmeid kuni Tellija Tehnilisele Esindajale allkirja vastu
üleandmiseni Tellija Tehnilise Esindaja poolt määratavas kohas. Juhul, kui
üleandmisele kuuluvaid materjale või seadmeid kahjustatakse Töövõtja poolt (s.h.
tulenevalt säilitamisest selleks mitteettenähtud tingimustes), kohustub Töövõtja
kompenseerima Tellijale tekitatud kahjud.
Kõik need materjalid ja seadmed, mis ei kuulu Tellijale üleandmisele, tuleb Töövõtjal
utiliseerida legaalsel viisil ning omal kulul, esitades Inseneri või kohaliku omavalitsuse
nõudel seda tõendavad dokumendid.
1 Vastavalt veeettevõtja poolt määratud nõuetele (www.viljandivesi.ee) on Töövõtja süül
tekitatud vee avariide eest ette nähtud sanktsioonid, mis sätestatakse töövõtulepingus.
14
2.5.4 Elektrivõrguga liitumine või liitumispunkti rekonstrueerimine,
elektrienergia eest tasumine
Töövõtja ülesandeks on korraldada kõik toimingud liitumispunktide rajamise korral või
ümberehituse vajaduse korral.
Liitumispunkti ümberehituse maksumuse elektrivõrguettevõtte poolt esitatavate arvete
alusel tasub elektrivõrguettevõttele Töövõtja, kellele kompenseeritakse liitumise või
liitumispunkti ümberehituse maksumus tasumist tõendavate dokumentide esitamisele
järgnevas Vahemakses Ettenähtud Summadest.
Liitumispunkt tuleb ümber ehitada, kui olemasolev liitumispunkt asub lammutamisele
kuuluvas ehitises, olemasolev liitumispunkt ei vasta seadusandluses või võrguettevõtte
tingimustes toodud nõuetele, rekonstrueeritaval vee- või kanalisatsioonirajatisel
puudub eraldi liitumispunkt või liitumispunkti kaitsme nimivoolu on otstarbekas
vähendada.
Rekonstrueeritavate (s.h. juhul kui rekonstrueerimiseks rajatakse uus ehitis
olemasoleva lähedale ja olemasolev likvideeritakse) joogiveerajatiste ja
reoveepumplate elektrienergia eest tasub rekonstrueerimistööde perioodil (alates
olemasoleva rajatise tööst väljalülitamisest kuni rekonstrueerimistööde käigus rajatud
rajatisele Vastuvõtuakti väljastamiseni) Töövõtja.
Reoveepumplate elektrienergia eest tasub kuni reoveepumplale Vastuvõtuakti
väljastamiseni Töövõtja. Tasumine toimub olemasolevate elektrivõrguga liitumiste
puhul Tellija poolt esitatava arve alusel.
2.5.5 Kaevikust väljapumbatava vee ärajuhtimine
Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi
(s.h. kraavid) on lubatav ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt
määratud tingimustel ning ulatuses. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimisel reovee-
või sadeveekanalisatsiooni tuleb vett pinnaseosakeste nendesse süsteemidesse
sattumise vältimiseks eelnevalt settemahutis setitada. Juhul, kui eelnevat nõuet
eiratakse, settemahuti on ebapiisava suurusega või seda ei tühjendata settest piisava
sagedusega ning reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi satub pinnaseosakesi
sisaldavat vett, peab Töövõtja omal kulul täies ulatuses puhastama reovee- või
sadeveekanalisatsioonisüsteemi, kuhu pinnast kandus. Puhastamisel lõhutud või muul
moel rikutud reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi elemendid (s.h. truubid,
kraavipõhjad jne) taastab Töövõtja omal kulul.
Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee
sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid
üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed
kõrvaldab Töövõtja.
2.5.6 Kaablite kaitsmine, torusse paigaldamine jm kaablitega seotud toimingud
Tööd elektri- ja telekommunikatsioonirajatiste kaitsevööndis tuleb teostada
kooskõlastatult kaabli valdajaga või tema poolt volitatud ettevõttega. Tuleb järgida kõiki
kaabli valdaja või volitatud isiku poolt seatud tingimusi.
Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi ja kasutades meetodeid, mis
väldivad kaabli purunemist. See nõue kehtib ka tööde teostamisel talvel, külmunud
pinnase korral.
Torustike ristumisel elektri- või telekommunikatsioonikaabliga tuleb kaabel paigaldada
kaablikaitsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga, mis ulatub kummalegi poole kaevikut
äärmise vee- või kanalisatsioonitorustiku välispinnast minimaalselt 1 m ulatuses.
15
2.5.7 Ligipääs tehnovõrkudele
Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, elektrikilbile
vms tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta.
2.6 Kultuurimälestistest tulenevad piirangud
Projekti piirkonnas asub pärandkultuuri objektks olev vana Viljandi-Põltsamaa maantee
munakivi tee.
Torustike rajamise ja teekatte taastamise projekti koostamiseks peab Töövõtja
taotlema Muinsuskaitseametilt projekteerimise tingimused. Projekt tuleb tööde
tegemise loa saamiseks kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
Arheoloogilise järelevalve teostamise kulud kaetakse Hinnaloendi vastavalt kulurealt.
2.7 Riigimaanteedest tulenevad piirangud
Projektipiirkonda läbivad riigimaanteed:
Riigitee nr 24207 Peetrimõisa tee
Riigitee nr 24137 Peetrimõisa – Karula - Kile tee
Seoses sellega on Maanteeameti vastavad allasutused esitanud Tellija taotlusel
omapoolsed tingimused torustike rajamiseks riigimaanteedel (Tellija Tingimuste 3),
millega Töövõtja peab arvestama. Torustike projekteerimisel riigimaanteedele või
nendega külgnevatele kinnistutele tuleb lähtuda sellest, et Tellija soovib ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni ning selle liitumispunktide vastavusseviimiseks Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seadusele paigutada torustikud võimalikult suures ulatuses avalikult
kasutatavale maale.
Riigimaanteede alla tuleb torustikud paigaldada kinnisel meetodil kaitsehülssi. Hülsi
materjalile kehtivad Tellija Tingimustega vee- ja survekanalisatsioonitorustiku
materjalidele kehtestatud nõuded.
2.8 Looduskaitsealustest objektidest tulenevad piirangud
Projekti piirkonnas puuduvad looduskaitsealused objektid.
2.9 Ajalised piirangud Tööprogrammi koostamisel ja tööde teostamisel
Töövõtja peab arvestama järgmiste piirangutega Tööprogrammi koostamisel ja tööde
teostamisel:
Lasteaedade ja koolide territooriumil tohib torustikutöid teostada ainult
perioodidel, mil nendes asutustes tavapärast tegevust ei toimu
(koolivaheaeg, lasteaia suvepuhkus). Lasteaedade ja koolide läheduses ei
tohi töid teha ning tuleb tagada läbipääs liiklemiseks ja parkimiseks
õppeaasta alguse ja lõpuga seotud ürituste perioodidel.
Hoonete vahetus läheduses ei ole lubatud pinnase külmumisest põhjustatud
vibratsiooni tekitavaid kaevetöid teostada.
Põllumajanduslikus kasutuses olevatel maadel on võimalik töid teostada
enne külvi või peale saagi koristamist kui maa omanikuga ei lepita kokku
teisiti.
16
3 Uuringud
Tellija poolt teostatud projekti piirkonna geodeetiliste uuringute aruanded on toodud
Tellija Tingimuste Lisas 5.
3.1 Täiendavad geodeetilised uuringud
Töövõtja peab vajadusel teostama täiendavad geodeetilised uuringud.
Geodeetilised uuringud tuleb läbi viia Töövõtjal vastavalt Eesti Vabariigi Majandus-ja
Taristuministri määrusele nr 34, 14.04.2016. "Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded”.
Geodeetilisi uuringuid on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel
isikutel või firmadel.
Projekteerimise alusena kasutatav geodeetiline alusplaan peab olema koostatud
mõõtkavas M1:500. Plaani loetavuse tagamiseks tuleb vajadusel alusplaani väljatrükil
kasutada väljakandeid mõõtkavas M1:200.
Uus koostatav alusplaan ei tohi põhineda aegunud või vigasel informatsioonil, mis on
saadud varasematest geodeetilistest mõõdistus- ja uurimistöödest ning
teostusmõõdistustest. Varasematest geodeetilistest töödest saadud info tõepärasus
tuleb geodeetiliste uuringute teostajal looduses kontrollida.
Uurimistööd peavad hõlmama tänavaaladel minimaalselt ühe tänavapoole majade
fassaadist kuni teise tänavapoole majade fassaadini (kusjuures majade fassaad koos
nurgaga peab olema joonisel näidatud).
Uuritavat ala läbivate olemasolevate kommunikatsioonide parameetrite, sügavuste ja
kallete kindlaksmääramiseks tuleb leida ja mõõdistada ka lähim mõõdistatavast alast
väljaspool asuv kaev või kamber. Kommunikatsioonide uurimine hõlmab kõikide
vajalike ettevalmistustööde tegemist – kaevude otsimine metalliotsijaga, kaevuluukide
väljakaevamine pinnase alt, kaevude tühjakspumpamine ja puhastamine pinnasest
ning prahist, lukustatud kaevude avamine jne.
Projekteerimise alusena kasutatav geodeetiline alusplaan ja geodeetilise uurimistöö
aruanne peavad olema kooskõlastatud kõikide uurimisalasse jäänud tehnovõrkude
valdajatega ning olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal
kehtivatele nõuetele.
Koordinaatide süsteem: riiklik tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem L-EST 97.
Kõrguste süsteem: riiklik kõrgussüsteem BK77.
3.2 Geoloogilised uuringud
Hankijal puudub täpsem informatsioon piirkonna ehitusgeoloogiliste tingimuste kohta.
Töövõtja peab viima läbi ehitusgeoloogiliste uuringud. Kohustuslik on teostada
ehitusgeoloogilised uuringud torustiku trassilõikudel tihedusega vähemalt 150 m ning
projekteeritavate reoveepumplate kohal. Geoloogilised uuringud tuleb läbi viia
vastavuses MTMm nr 32, 24.04.2015. nõuetega.
3.3 Olemasolevate torustike olukorra uurimine
Juhul, kui Töövõtja kavatseb rekonstrueerida mingit osa isevoolsest
kanalisatsioonitorustikust kinnisel meetodil (sujutamine vms), tuleb eelnevalt selle
torustikulõigu olukorra ning rekonstrueerimiskõlblikkuse uurimiseks ja sobiva
rekonstrueerimismeetodi valikuks viia läbi CCTV-uuring. Uuringule peab eelnema
torustiku survepesu ning uuring tuleb läbi viia olukorras, kus pealevool uuritavasse
torustikulõiku on suletud. Kohalduvad kõik käesolevates Tellija Tingimustes toodud
17
nõuded CCTV-vaatluse läbiviimisele ja selleks kasutatavatele seadmetele. Uuringu
tulemuste põhjal otsustab Insener, kas torustiku rekonstrueerimine kinnisel meetodil ja
Töövõtja poolt väljapakutav rekonstrueerimislahendus on aktsepteeritav või mitte.
4 Projekteerimine
4.1 Üldist
Kõikide käesoleva projekti raames rajatavate ja rekonstrueeritavate ehitiste ja rajatiste
(kaasa arvatud nende osade, nagu koormusjaotusplaadid, pumpla ankurdusplaadid,
teekatte taastamine jms) lõpliku ehistusprojekti koostamine kuulub Lepingu mahtu ja
moodustavad osa Töövõtja kohustustest. Töövõtja on vastutav kõikides käesolevates
Tellija Tingimustes, muudes Lepingudokumentides, seadustes ja määrustes sätestatud
ning kohaliku omavalitsuse ja/või Inseneri poolt nõutavate jooniste valmistamise eest.
Projekteerimistööd tuleb teha kvalifitseeritud projekteerimisettevõtete poolt, kes
omavad vajalikke Majandustegevuse Registri registreeringuid vastavalt Eesti
seadusandlusele.
Kogu projektdokumentatsioon peab olema kirjalikult kooskõlastatud asjassepuutuvate
tehnovõrkude valdajate, ametkondade, maaomanike ning kohaliku omavalitsuse poolt.
Seejärel tuleb projektdokumentatsioon esitada koos kaaskirjaga läbivaatamiseks
Insenerile. Projektdokumentatsoonile kooskõlastuste hankimine ning selle
läbivaatamine Inseneri poolt ei vabasta Töövõtjat tema mistahes Lepingust või
seadusandlusest tulenevatest kohustustest või vastutusest.
Kõiki Tellija Tingimustes ja selle lisades toodud tehnilisi lahendusi, sealhulgas
mõõtmeid, rajatiste tüüpe ja materjale, konstruktsioonilahendusi, torustike paigutust jne
tuleb projekteerimistööde käigus järgida, v.a. juhul, kui tehniliste lahenduste
muutmiseks on Insener väljastanud juhise vastavalt Lepingutingimustele. Kõik Tellija
Tingimustes esitatud nõuded materjalidele, töö kvaliteedile jne peavad kajastuma ka
tööprojekti seletuskirjas, tagamaks nende nõudmiste kättesaadavuse ja arusaadavuse
töölistele, Alltöövõtjatele jne.
Projektdokumentatsioon tuleb koostada piisavalt varakult enne planeeritavat
ehitustööde algust, hoidmaks ära ehitustööde viibimist heakskiidetud
projektdokumentatsiooni puudumise tõttu. Töövõtja peab viima ennast kurssi projektide
kooskõlastamise protseduuridega.
Tööde teostamisel tuleb kõik kõrvalekaldumised projektdokumentatsioonist fikseerida
ning kooskõlastada kõikide asjassepuutuvate instantsidega, tehnovõrkude valdajatega
jne. Oluliste muudatuste korral tuleb muudetava Töö osa kohta Inseneri nõudmisel
koostada uus projektdokumentatsioon. Juhul, kui ehitusloa taotlemise aluseks olevat
projektdokumentatsiooni muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused
(s.h. ehitusloa taotluses näidatud olulised tehnilised näitajad) ning kohalik omavalitsus
tühistab eelnevalt väljastatud ehitusloa, peab Töövõtja taotlema Tellija volitusel ning
omal kulul uue ehitusloa.
Projektdokumentatsiooni koostajad peavad olema kogu Lepingu perioodi kestel
Inseneri esimesel nõudmisel kättesaadavad nõupidamisteks, autorijärelevalveks ja
projektdokumentatsiooni korrigeerimiseks/täiendamiseks selles esinevate vigade korral
Inseneri nõudel ilma täiendava tasuta.
4.2 Projekteerimise staadiumid
Käesoleva hankedokumentatsiooniga on esitatud tööde põhiprojekt (MTMm nr 97,
17.07.2015 mõistes). Töövõtja kohustuseks on sama määruse mõistes tööprojekti
koostamine.
18
Tööprojekt koostatakse piisava detailsusega kooskõlastuste hankimiseks, ehitusloa
taotlemiseks, ehitustööde läbiviimiseks ja kontrollimiseks. Tööprojektis tuleb esitada
kõik materjalid, tooted ja seadmed konkreetsete toodetena (näidata ära valmistaja,
tüüp jne). Tööprojekti koosseisus esitatakse ka olemasolevate hoonete/rajatiste
lammutusprojekt.
Tööprojektis tuleb näidata kõik kinnisel meetodil rajatavate torustike lõigud koos
puurimiskaevikutega, seal hulgas Ploomi 3, Kreegi 2, Kirsi 2, Mureli 2, Põltsamaa tee
28-34, Kase 26 ja Kase tänava (vt. Lisa 7).
Iga reoveepumpla kohta peab Töövõtja esitama detailse tootejoonise, millelt selguvad
kasutatavad materjalid, seadmete ja toruarmatuuri tüübid, erinevate komponentide
tehniline lahendus jne. Pumpla tootejoonis on Töövõtja Dokument Lepingutingimuste
mõistes ja pumpla tellimine on lubatud pärast tootejoonise heakskiitmist Inseneri poolt.
Lisaks tuleb tööprojektis anda detailsed lahendused kõikidele taastatavatele
teekonstruktsioonidele, seal hulgas teetruubid, kraavide nõlvad jms.
4.3 Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele ja esitamisele
Projektdokumentatsioon peab olema koostatud ja vormistatud vastavalt
Ehitusseadustiku ja selle rakendusaktide nõuetele. Lisaks kehtivad järgmised nõuded:
värvilised joonised peavad olema üheselt arusadavad ka mustvalge koopiana;
ehitusplatsil kasutamise lihtsustamiseks on maksimaalne lubatav joonise
formaat A1;
pabereksemplar peab olema võimalikult vastupidav niiskusele, et tagada
joonise säilimine nende kasutamisel ehitusplatsil.
Töövõtja peab paberkandjal projektdokumentatsiooni koostama ja üle andma järgmise
eksemplaride arvu:
kohalikule omavalitsusele koos ehitusloa taotlusega 1 eks;
Tellijale projekti heakskiitmiseks 1 eks;
Insenerile projekti heakskiitmiseks ja omanikujärelevalve tegemiseks 1 eks;
ehitusplatsi kontoris min 1 eks (+vajalikud eksemplarid Töövõtja ja
Alltöövõtja(te) vajaduseks);
kasutusloa taotlemiseks koostatavasse vastuvõtudokumentatsiooni 2 eks.
Lisaks tuleb projektdokumentatsioon esitada nii Tellijale kui Insenerile digitaalselt CD-l
või DVD-l. Joonised tuleb esitada *.dwg formaadis 2004 versioonis, tekstid *.doc
formaadis, tabelid *.xls formaadis, lisaks tuleb kogu materjal esitada *pdf formaadis.
Digitaalselt esitava projektdokumentatsiooni koosseisus peavad olema kõik jooniste
korrektseks kuvamiseks vajalikud referentsfailid, fondifailid, joonestiilid jne.
4.4 Projekteeritud eluiga
Konstruktsioonide, torustike, seadmete jne projekteeritud eluiga peab olema järgmine,
kui käesolevate Tellija Tingimuste muudes osades ei ole sätestatud teisiti:
Vee- ja kanalisatsioonitorustikud 50 aastat
Kaablid, elektriseadmed, elektrikilbid 25 aastat
Hoonete ja rajatiste konstruktsioonid (v.a. viimistlus) 50 aastat
Tehnoloogilised seadmed 20 aastat
19
4.5 Projekti kooskõlastamine Maanteemetiga
Töövõtjal on kohustus kooskõlastada koostatud tööprojekt muu hulgas ka
Maanteeametiga. Projekti koostamisel peab Töövõtja arvestama kõigi Maanteeameti
poolt kehtestatud nõuetega, eriti aga Lisas 3 toodud järgmiste dokumentidega:
Maanteeameti nõuded Peetrimõisa küla vee- ja kanalisatsioonitorustike projekti
koostamisele riigitee nr 24207 ja 24137 teemaal ja kaitsevööndis.
Maanteeameti kiri 29.05.2019 nr 15-2/19/19180-2, nõuded tööprojektile.
4.6 Kinnistuühenduste projekteerimise lähteandmete kogumine
Kinnistuühenduste projekteerimiseks tuleb koostada kinnistuühenduse
kooskõlastusleht, millel on vähemalt järgmised andmed:
asendiplaan, millel on näha vastav kinnistu (kooskõlastatava kinnistu piirid
peavad asendiplaanil olema tähistatud jämedama joonega) ja kinnistuga
piirnevad peatorustikud ning vastava kinnistu kinnistuühenduste asukoht (juhul,
kui on tegemist olemasoleva tarbijaga, kelle kinnistuühenduse asukoht muutub,
siis ka rajatavad kinnistusisesed torustikud liitumispunktist kuni olemasoleva
tarbijatorustikuni);
kinnistutele rajatavad torustikud
kinnistu katastritunnus ja aadress;
kinnistuomaniku nimi ja kontaktandmed ning allkiri;
uue kanalisatsiooniga liituvate kinnistute puhul andmed olemasoleva
kanalisatsioonisüsteemi kohta (kogumismahuti, kohtpuhasti vms);
uue kanalisatsiooniga liituvate kinnistute puhul kanalisatsiooni
kinnistuühenduse vajalik sügavus, mis tagab kinnistu olemasolevate või
perspektiivsete kanalisatsioonisüsteemide isevoolse kanaliseerimise;
kinnistu omaniku eritingimused.
Projektlahendus ja liitumispunktide asukohad tuleb kinnistu omanikuga kooskõlastada.
Kooskõlastusleht ei ole vajalik juhul, kui tegemist on olemasoleva tarbijaga nii vee- kui
kanalisatsiooniteenuse osas ning kinnistuühenduste asukoht ei muutu ja käesoleva
projekti raames kinnistu territooriumil ühendustorustikke ei rajata.
4.7 Isikliku kasutusõiguse seadmine
Lisaks projekteerimisele on Töövõtjal kohustus kooskõlastada kirjalikult
kinnistuomanikega (s.h. Maanteeametiga) rajatiste paigutamine kinnistule ja korraldada
lepingute sõlmimine isikliku kasutusõiguse seadmiseks Viljandi Vallavalitsuse või tema
poolt näidatud isiku kasuks. Kinnistute omanikega tuleb sõlmida notariaalsed lepingud.
Nimetatud toimingutega seotud kulud ja makstavad riigilõivud ning notari tasud tuleb
tasuda Töövõtjal. Kinnistuomanikele tehnorajatiste talumise eest võimalikud
kokkulepitavad tasud maksab Tellija.
Koostatavad dokumendid
Kasutusõiguste seadjal tuleb koostada ja vormistada järgmised isikliku kasutusõiguse
seadmise dokumendid:
a) Igale kinnistule isikliku kasutusõiguse tingimused või kohalikule omavalitsusele
ja riigile avaldus.
20
b) Iga kinnistu koormatava ala plaan järgmiselt koos vähemalt järgmiste
andmetega:
- Asendiplaan mõõdus A4 või A3
- Pealkirjas antud kinnistu aadress
- Kinnistu piir tähistatud jämeda punase joonega
- Isikliku kasutusõiguse kaitsevöönd tähistatud viirutatud alana ja see peab
täies ulatuses mahtuma skeemile.
Plaanile märkida kõrvalolevate kinnistute katastritunnused ja aadress. Plaan ei tohi
sisaldada asjasse mittepuutuvaid andmeid mis raskendavad selle lugemist (haljastus,
muud kommunikatsioonid, vertikaalplaneerimine vms.). Reformimata riigimaal tuleb iga
eraldi paiknev isikliku kasutusõiguse ala vormistada eraldi plaanil.
Plaanile lisada tingmärkide selgitus järgnevas detailsuses:
- isikliku kasutusõiguse ala tähistus, pindala m2;
- kinnistu piiri tähistus;
- asjasse puutuvate kommunikatsioonide tähistus;
- kaitsevööndi ala.
Plaanid esitada Tellijale paberkandajal ning digitaalselt dwg formaadis, pdf ja jpg
formaadis.
Igale kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmise notariaalse lepingu või omavalitsusele
avalduse kavand vastavalt kohalduvatele õigusaktidele.
Eelnimetatud dokumendid peab kasutusõiguse seadja kooskõlastama Tellijaga.
Toimingud
Kasutusõiguste seadjal teostada isiklike kasutusõiguste notariaalseks või lihtkirjalikuks
seadmiseks vähemalt järgmised toimingud:
a) Igale kinnistuomanikule tutvustada ja selgitada antud isikliku kasutusõiguse
tingimusi ja dokumentatsiooni ning sõlmitava lepingu sisu ja vormi.
b) Saada kinnistuomanikult kooskõlastus isikliku kasutusõiguse seadmise
tingimustele.
c) Pidada kinnistuomanikega läbirääkimisi antud tehnorajatiste talumise eest, sh
leppida kokku Tellijalt saadav ühekordne tasu ja selle maksmise tingimused
(Tellijalt saadud konkreetsete volituste piirides).
d) Valida notaribüroo antud isiklike kasutusõiguste lepingute koostamiseks,
vormistamiseks ja sõlmimiseks.
e) Notaribürooga või omavalitsusasutusega kooskõlastada ja leppida kokku antud
isikliku kasutusõiguse seadmise dokumentatsioon ja protseduur.
f) Notaribüroole või omavalitsusasutusele edastada kõik vajalikud ja nõutavad
dokumendid ja andmed isiklike kasutusõiguste lepingute koostamiseks.
g) Kontrollida notaribüroos koostatavaid ja vormistatavaid isiklike kasutusõiguste
lepinguid ning vajadusel täpsustada nende andmeid või tingimusi.
h) Iga kinnistuomanikuga ja notaribürooga leppida kokku antud isikliku
kasutusõiguse lepingute sõlmimise ajad ja tingimused notaribüroos.
i) Kontrollida notaribüroos antud isiklike kasutusõiguste lepingute sõlmimist.
j) Kontrollida antud isiklike kasutusõiguste kannete teostamist Kinnistusraamatus.
21
k) Komplekteerida ja anda Tellijale üle antud isiklike kasutusõiguste lepingute
dokumendid järgmiselt: notariaalsed ärakirjad paberil ja digitaalselt CD-l 3
eksemplaris ja nendest tavalised paberkoopiad 2 eksemplaris või lihtkirjalike
lepingute või muude dokumentide originaalid ja nendest paberkoopiad 2
eksemplaris.
Kohustused kehtivad ka juhul, kui on tegemist olemasoleva rajatise
rekonstrueerimisega ning selle rajatise jaoks ei ole sõlmitud kasutusõiguse lepingut.
4.8 Dimensioneerimise alused
Kõikide projekteeritavate (ja rajatavate) torustike läbimõõdud ning isevoolsete
kanalisatsioonitorude renni kõrgusmärgid on näidatud joonistel.
Reoveepumpla vastuvõtureservuaari maht peab olema määratud sõltuvalt
sissevoolava vee hulgast, pumba võimsusest ja pumba käivitamise lubatud
sagedusest. Maksimaalne reovee kukkumiskõrgus pumplas (s.t. sissevoolu ja
minimaalse veetaseme vahe) ei tohi ületada 1,25 m.
5 Tehniline lahendus
Kõik tehnilised lahendused, tööd ning tooted ja seadmed peavad vastama siin
dokumendis esitatud nõuetele ja AS Viljandi Veevärgi nõuetele rajatiste ehitamiseks (vt
Lisa 6). Juhul kui nõuded erinevad, peab juhinduma neist rangemast nõudest.
5.1 Torustikud
5.1.1 Üldist
Torustike projekteerimisel, materjalide ja asukoha valikul ning rajamisel tuleb arvestada
kinnistuomanike (s.h. teevaldajate) ja kommunikatsioonivaldajate eritingimustega ning
kõikide käesolevale dokumendile lisatud tingimustega (Lisad 2, 3 ja 4)
Projekteerimisel tuleb samuti lähtuda järgmistest standarditest:
EVS 835:2014 Hoone veevärk;
EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon;
EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk;
EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;
EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.
5.1.2 Torustiku paiknemine ja sügavus, tähistamine, soojustamine
Üldiselt on võimalik paigaldada veetorud rajatava kanalisatsioonitoruga ühte
kaevikusse. Karjamõisa teel munakivitee alla on võimalik veetoru paigaldada kinnisel
meetodil suundpuurimisega.
Vahekaugused („puhtad“ - välispinnast välispinnani; erineva rajamissügavusega
rööpkulgevatel torustikel horisontaalprojektsioon välispinnast välispinnani)
kommunikatsioonide vahel peavad olema minimaalselt järgmised:
samaaegselt rajatavatel rööpkulgevatel torustikel 300 mm;
uue torustiku rajamisel rööpkulgevana olemasoleva kasutusse jääva torustikuga
700 mm;
ristuva kommunikatsiooniga või selle kaitsetoruga 300 mm.
22
Veetorustike rajamissügavus peab olema vähemalt 1 800 mm ja survekanalisatsiooni-
torustike puhul 1500 mm toru peale.
Isevoolse kanalisatsiooni sügavus on näidatud joonistel. Juhul, kui teemaale
paigaldatav isevoolne kanalisatsioonitoru jääb madalamale kui 70 cm toru peale, siis
tuleb toru kohale paigaldada r/b koormusjaotusplaat.
Teede alt läbiminekud teostada kinnisel meetodil lisaks joonistel näidatud kohtadele ka
Ploomi 3, Kreegi 2, Kirsi 2, Mureli 2, Põltsamaa tee 28-34, Kase 26 ja Kase tänava ees
kus kasvavad tänavapuud (vt. ka Lisa 7).
Veevarustuse ja survekanalisatsiooni torustiku, mis paikneb paralleelselt Peetrimõisa
teega (sõlmest SK-2 kuni SK-6, joonis VK-2), kaevik tuleb teepoolsest servast
vertikaalselt toestada.
Torustike kohale (300 mm toru laest) tuleb panna hoiatuslint:
veetorustikul sinine, kirjaga VESI
kanalisatsioonitorustikul punane, kirjaga KANALISATSIOON,
SURVEKANALISATSIOON
Lisaks tule veetorustiku külge kinnitada asukoha märkimiseks min 1,5mm² ristlõikega
isoleeritud vaskkaabel. Pinnasesse jäävad kaablijätkud peavad olema veetihedad.
Kaabli otsad tuua kape alla.
Kinnisel meetodil paigaldatavale torule tuleb lisada asukoha märkimiseks tross min
läbimõõduga 5mm.
Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada, kasutades XPS
soojusisolatsiooniplaate, kui paigaldamissügavus on ≤1200 mm maapinnast toru peale.
Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud veetorustik või
survekanalisatsiooni torustik isoleerida, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate, kui
sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru pealispinnani on ≤1500 mm.
Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik
isoleerida, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast
kuni toru ülemise pinnani on ≤1000 mm.
Plaadi minimaalne paksus on 100 mm, soojustada tuleb nii torude pealt kui külgedelt
ning külgedel peab ulatuma soojustusplaat vähemalt 150 mm toru põhjast allapoole.
Soojustamisel peab pealtvaates isolatsiooni plaat ulatuma vähemalt 1.5 m kummalegi
poole toru teljest.
5.1.3 Veetorustikud
5.1.3.1 Üldist
Rajatava torustiku liitumisel olemasoleva torustikuga tuleb liitumispunktis olev sõlm
täies ulatuses rekonstrueerida (vahetada sulgarmatuur kõikidel suundadel jne).
5.1.3.2 Torumaterjalid ja liited
Veetorustike materjalina tuleb kasutada polüetüleentorusid surveklassiga minimaalselt
PN10. Torustiku materjal peab olema vastavalt markeeritud.
Toru SDR2 peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava
ühenduselemendi (nt keevismuhvi) puhul, selle saavutamiseks tuleb vajadusel
kasutada suurema surveklassiga torusid.
2 SDR kirjeldab toru välisläbimõõdu ja toruseinapaksuse suhet: SDR=De/e.
23
Iga perspektiivse maakraani ja/või siibri puhul tuleb pimekorgi ja sulgeseadme vahele
paigaldada vähemalt 1m toru.
Kinnisel meetodil rajatav PE toru peab vastama näitajale SDR11 või sarnane.
Juhul, kui ühenduste tegemisel olemasolevate torudega ei ole võimalik tõmbekindlaid
liitmikke kasutada, tuleb kasutada torutugesid.
5.1.3.3 Sulgarmatuur
Sulgarmatuurina kasutada kummikiilsiibreid. Veetorustikule paigaldatava sulgarmatuuri
asukohad ja läbimõõdud on näidatud joonistel.
5.1.4 Isevoolsed kanalisatsioonitorustikud
5.1.4.1 Torumaterjalid
Isevoolse reoveekanalisatsioonitorustiku materjalina tuleb kasutada
reoveekanalisatsiooni jaoks ettenähtud polüvinüülkloriidtorusid.
5.1.4.2 Kaevud
Kaevud peavad olema tehaseliselt valmistatud teleskoopsed polüetüleenkaevud või
tehaseliselt valmistatud elementidest komplekteeritavad kaevud. Nn Lego-kaevude
kasutamine ei ole lubatud.
Minimaalne peatorustiku kaevumõõt on de400/315. Järgmistes kohtades peavad
olema kaevud minimaalse mõõduga de560/500:
kaevud, milles peatorustiku suund muutub üle 30º;
kaevud, milles peatorustikud ühinevad;
peatorustike lõpukaevud;
Peatorustike kaevud iga max 100 m tagant peavad olema minimaalselt D1000 mm
läbimõõduga. Kaev katta minimaalselt D630mm luugiga.
Kanalisatsioonitorustiku suunamuutus väljaspool kaevu ei ole lubatud. Erandina
(Inseneri loal) võib väljavoolul olla kuni 15º põlv.
5.1.5 Kinnistuühendused
Kinnistuühendused tuleb projekteerida ja rajada kõikidele kinnistutele:
mis piirnevad (piirnemiseks loetakse käesoleval juhul ka olukorda, kui torustiku
ja asjassepuutuva kinnistu vahele jääb avalikult kasutatav kinnistu - nt eraldi
transpordimaa kergliiklusteele vms) rajatavate ja rekonstrueeritavate
torustikega ning mis kuuluvad ja ei kuulu olemasolevate tarbijate hulka;
mida rajatavad torustikud läbivad;
Olemasolevate tarbijate puhul tuleb, juhul kui kinnistuühenduse asukoht muutub,
käesoleva projekti käigus projekteerida ja rajada ka kinnistul või kinnistu puudumisel
ühendust omava hoonega piirneval territooriumil paiknev uue kinnistuühenduse
ühendustorustik olemasoleva tarbijatorustikuga, mis võimaldab projekti elluviimise
tulemusena jätta vana kinnistuühenduse ja sellega seotud peatorustikud kasutusest
välja. Kortermajade puhul on eeldatud, et veevarustuse ühendustorustik võidakse
ühendada olemasoleva kinnistutorustikuga ka hoones sees (s.t. ühendustorustiku
liitumine olemasoleva kinnistutorustikuga ei tarvitse toimuda selles punktis, kus
olemasolev kinnistutorustik hoonesse siseneb). Sel juhul kuulub tööde mahtu ka
torustike ümberehitus keldris, s.h. veemõõdusõlme ümbertõstmine.
24
Igal juhul peab olema tagatud nõue, et iga kinnistu veevarustus peab olema eraldi
suletav selle kinnistu jaoks ettenähtud maakraani abil. Juhul, kui maakraani ei ole
võimalik paigaldada selle kinnistu piirile, lepitakse asukoht tööprojekti koostamise
käigus Inseneri ja Tellija Tehnilise Esindajaga kokku.
Kinnistuühenduse liitumispunkti kaugus kinnistu piirist on maksimaalset 1,0 m. Juhul,
kui liitumispunkt jääb teekatte alla, tuleb liitumispunktist kinnistu poole rajada torustik
nii, et selle ots ulatub vähemalt 0,5 m teekatte alt välja. Töövõtja peab arvestama
sellega, et olemasolevatest torustikest tulenevalt või kinnistuomaniku soovil tuleb
täiendava tasuta kinnistu vee- ja kanalisatsiooniliitumine rajada erinevatesse
asukohtadesse (eraldi kaevikusse). Samuti tuleb arvestada sellega, et seoses
kinnistuühenduse soovitava asukohaga tuleb vajadusel pikendada peatorustiku viimast
lõiku täiendava tasuta kuni soovitava kinnistuühenduse asukohani.
Veetorustiku kinnistuühendus tuleb teostada sulguriga keevissadula või -kolmikuga,
maakraanil peab kinnistupoolses otsas olema keevitatav toruots (pikkusega min 1 m),
mis tuleb sulgeda keeviskorgiga. Minimaalne veetorustiku kinnistuühenduse diameeter
on de32. Juhul, kui maakraanist kinnistu poole jäetakse nt survestamiseks või õhu
eemaldamiseks maa peale ulatuv toru, tuleb see tööde lõppedes täies ulatuses välja
kaevata ja eemaldada ning asendada keeviskorgiga.
Kanalisatsioonitorustiku kinnistuühendus tuleb teostada kaevust. Kinnistuühendus
tuleb varustada kontrolltoruga ning liitumata kinnistute puhul sulgeda otsakorgiga.
Kontrolltoru ei ole vajalik, kui kaevu tsentri ja liitumata kinnistu ühenduse otsakorgi
vahel on kuni 3000 mm või kui liitunud kinnistu piirini jääb kaevu tsentrist kuni 3000
mm. Minimaalne kanalisatsiooni kinnistuühenduse torustiku diameeter on de160.
Kanalisatsioonitorustiku sügavus maapinnast liitumispunktis peab olema minimaalselt
1350 mm toru rennini (v.a. juhul, kui olemasoleva liitumispunkti sügavus on väiksem
ning eesvool ei võimalda liitumispunkti sügavamale rajada).
5.1.6 Kasutusest välja jäävate torustike ja kaevude likvideerimine
Tellija Tingimuste koosseisu kuuluvatel joonistel likvideeritavatena näidatud ja/või uute
torustike rajamisel kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb likvideerida ning
näidata likvideeritavatena ka torustike tööprojektis ja teostusjoonistel.
Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb
välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas
paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest (igas kaevus/sõlmes)
sulgeda betooniga.
Kasutusest välja jäävatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine osa (vähemalt 1 000 mm
maapinnast) ning kaev tuleb täita ja tihendada vastavalt lõpptäitele kehtivatele
nõuetele. Eelnevalt tuleb kaevu ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad
sulgeda betooniga.
Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid
(sulgarmatuur, hüdrandid vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate
torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida vastavalt
eelmises lõigus kirjeldatule.
5.2 Reoveepumplad
5.2.1 Pumpla korpus
Reoveepumpla korpus peab olema polüetüleenist, minimaalne sisediameeter on 1 600
mm. Pumpla põhi peab olema isepuhastumist soodustava kujuga.
Korpus peab olema ette nähtud taluma deformeerumata kõiki konkreetses
paigalduskohas võimalikke paigaldamisel ja ekspluateerimisel tekkivaid koormusi
25
(pinnas, pinnasevesi, liikluskoormus maapinnal jne), samuti koormuse ebaühtlust.
Polüetüleenkorpuse puhul peab see olema valmistatud torust rõngasjäikusega
minimaalselt 6 kN/m2 .
Pumpla luuk peab asuma minimaalselt 600 mm ülalpool vahetult luuki ümbritsevat
maapinda. Luuk peab olema alumiiniumist rihvelplekist, soojustatud (soojustus peab
olema altpoolt kaetud mehaanilise vigastamise vältimiseks) ning varustatud avatud
asendi fiksaatoriga ja kahe lukustuselemendiga ning lukuaasadega tabaluku
kinnitamiseks. Luuk ei tohi avaneda sellele küljele, kus asuvad juhtsiinid või redel.
Pumplakorpuse külge tohib torusid, kaableid jm pumpla sisustust kinnitada ainult
tehaseliselt paigaldatud kinnituselementide abil. Hilisem mehaaniliste kinnitusvahendite
(kruvid jne) paigaldamine ei ole aktsepteeritav.
Pumpla korpus peab olema pinnasevee üleslükkejõu vastu ankurdatud. Arvesse tuleb
võtta pinnaseveetaseme võimalikku tõusu kuni maapinnani.
Pumpla lagi peab olema soojustatud. Soojustus võib olla integreeritud pumpla
korpusesse või hiljem paigaldatav, viimasel juhul kasutada XPS soojustusplaate, mis
katavad pumpla lae ning ulatuvad igas suunas vähemalt 1,0 m kaugusele pumpla
seinast.
5.2.2 Survetorustik
Survetorustik rajada polüetüleentorudest surveklassiga vähemalt PN10. Torude
ühendamiseks võib kasutada põkk-keevitust või muhvkeevitust. Tõmbekindlaid
äärikühendusi võib kasutada uue toru ühendamisel olemas oleva toruga. Torustiku
materjal peab olema vastavalt markeeritud.
5.2.3 Pumbad
Projekteeritavasse pumplasse paigaldad kaks uputatud reoveepumpa, kummagi
võimsus 5 l/s ja 10.4 m H2O. Kogu pumpla peab olema kavandatud ja valmistatud nii,
et tavaolukorras töötab üks pump (pumpade lülimine kordamööda) kuid on võimalik ka
kahe pumba paralleelne koostöö.
Pumbad peavad olema n.n. „Fortex“ tüüpi töörattaga või vastava konstruktsiooniga,
mis tagab konkreetse pumpla pumbatavas reovees sisalduva fraktsiooni ja heljumi ära
pumpamise, või siis ette nägema muid seadmeid sette ja hõljumi kogumi vältimiseks
pumplas.
Selleks, et ühtlustada Tellija poolt kasutatavaid seadmeid ja vähendada eritüübiliste
tagavaraosade vajadust, on lubatud kasutada järgmiste tootjate pumpasid – KSB või
ABS. Kõik paigaldatavad reoveepumplate pumbad peavad olema samalt tootjalt.
Pumbad peavad olema ette nähtud reovee pumpamiseks. Pumba vaba läbivooluava
peab olema vähemalt 80 mm.
5.2.4 Pumpla varustus
Pumplad peavad olema varustatud redeliga (libisemiskindlate astmetega,
libisemiskindlus peab olema saavutatud redelipulga kuju ja pinnatöötlusega, mitte
pealekleebitud karedapinnaliste ribadega vms), ülestõstetava teenindusplatvormiga
(kogu pumpla ristlõike ulatuses) ja luugi kõrval asuva sisenemist hõlbustava käsipuuga.
Kõik pumplas olevad metallelemendid peavad olema happekindlast roostevabast
terasest (AISI316).
Loomuliku ventilatsiooni tagamiseks peab pumpla olema varustatud kahe
ventilatsioonitoruga - värske õhu juurdevool reservuaari alaosasse (300 mm kõrgemal
max veetasemest) ja väljatõmme reservuaari ülaosast. Torude otsad peavad paiknema
vähemalt 700 mm kõrgusel maapinnast ja olema kaitstud sademete eest ning suletud
putukavõrguga. Torud peavad olema vandaalikindlad: piisava seinapaksusega ja
tugevalt kinnitatud pumpla konstruktsiooni külge.
26
Sissevool peab olema varustatud pumpla kõrval asuva kummikiilmaasiibriga.
5.2.5 Pumpla sisetorustik ja armatuur
Pumpla sisetorustik peab olema valmistatud happekindlast roostevabast terasest
(AISI316). Poltliited peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI316).
Kumbki pump peab olema varustatud oma tagasilöögiklapiga ja sulgarmatuuriga.
Tagasilöögiklapid peavad olema kuulklapid, sulgarmatuuriks kummikiilsiibrid. Pumpade
survetorustiku liitumine pumplast väljuva survetorustikuga peab olema lahendatud
hüdrauliliselt sobival moel (120º nurga all).
Pumpla torustiku sisediameeter peab olema suurem, kui pumba vaba läbivooluava.
5.2.6 Juhtimiskilp
Juhtimiskilp paigaldatakse pumpla peale või kõrvale välitingimustesse kindlale alusele.
Kilbi korpuse kaitseaste peab olema vähemalt IP54. Kilbil peavad olema topeltuksed;
lülitid, signaallambid ja kontrolleri operaatorpaneel peavad paiknema sisemisel uksel,
kilbi kaitseaste avatud välimise uksega peab olema vähemalt IP20. Uksed peavad
avanema min 135º ulatuses ning olema varustatud vähemalt kahe metallist ja
metallvõtmega lukuga. Juhtimiskilpi ei tohi paigutada nii, et ülestõstetud pumpla kaas
varjaks vaadet pumplale.
Pumpade kaablite ühendamiseks tuleb paigaldada klemmliistud kilbi alumisse osasse.
Kilp peab olema varustatud pistikupesadega tööriistade toiteks, valgustiga (süttib
sisemise ukse avamisel) ning temperatuuriregulaatoriga küttekehaga kilbi
komponentidele vajaliku keskkonna tagamiseks. Kilp peab olema varustatud
võimalusega generaatoritoite kasutamiseks (väline pistik ja sisemisel kilbiuksel paiknev
toite ümberlüliti).
5.2.7 Juhtimine ja andmeedastus
Pumpla elektrivarustuse ja juhtimise (SCADA) projekt ja nõuded tööde teostamisele on
kirjeldatud eraldi Elektriprojektis. Käesolevas punktis on toodud elektripaigaldise
tehnoloogilised nõudmised.
Pumbad töötavad sõltuvalt tasemest reservuaaris. Kummagi pumba tööreziim (K-0-A)
valitakse juhtimiskilbist. Pumpla tuleb varustada kolme tasemeanduriga -
analoogandur, mille abil juhitakse pumpasid; minimaalse taseme ujukandur, mis
blokeerib pumpade töö liiga madala veetasapinna puhul; maksimaalse taseme
ujukandur, mis alarmeerib liiga kõrgest vee tasapinnast reservuaaris. Pumpade
juhtimise tasemed, samuti viibeaeg teise pumba sisselülitamisel peavad olema
seatavad kontrolleri operaatorpaneelilt ja jälgimiskeskusest.
Pumpade käivitamine läbi kontrolleri toimub põhimõttel, et iga järgnev esimene käivitus
toimub erineva pumbaga, mis tagab pumpade ühtlase kulumise ja väldib survetoru
harude ummistumist.
Mõlemat pumpa peab olema võimalik käivitada ka käsireziimis, kusjuures
kaitsefunktsioonid (minimaalne tase, pumba ülekoormus ja ülekuumenemine) peavad
toimima ka käsireziimis. Eraldi isetagastuva nupuga peab olema pumpla
tühjakspumpamiseks võimalik blokeerida käsitsireźiimis töötava pumba puhul
minimaalse taseme kaitsefunktsiooni. Automaatreźiimis peab olema võimalik pumpasid
käivitada ja peatada ka jälgimiskeskusest.
Pumpla luuk ja juhtimiskilp peavad olema varustatud valvesignalisatsiooniga.
Pumpla kontroller peab olema varustatud autonoomse toiteallikaga (UPS). Kontroller
peab olema varustatud operaatorpaneeliga, millelt saab jälgida mõõdetavaid suurusi,
häireid jne ning muuta seadeparameetreid.
27
Lisaks pumpade juhtimisele ja tööhäirete kogumisele peab kontroller koguma (ja
säilitama 90 päeva) ja operaatorpaneelil kuvama ning jälgimiskeskusesse edastama
järgmist informatsiooni:
hetke tase (analoogandurilt);
hetke rõhk (rõhuandurilt);
pumpade töötundide arvestus (kumulatiivne, nullitav);
pumpade lülituskordade arvestus (kumulatiivne, nullitav);
pumbajaama staatus – kas valve all või ei;
pumpade olek.
Kontroller peab SMS sõnumitena mobiiltelefonidele edastama järgmisi häireid:
elektritoite kadumine;
elektritoite taastumine;
sissetung valve all olevasse pumplasse või selle kilpi;
avariiline kõrge tase;
avariiline madal tase;
pumba tööhäired (termokaitse ja niiskusanduri rakendumine jne) - kummagi
pumba kohta eraldi.
Pumpla luuk ja juhtimiskilp tuleb varustada valvesignalisatsiooniga.
6 Tööd
6.1 Torustikutööd
6.1.1 Üldist
Torustike rajamisel tuleb juhinduda RIL77-2005 nõuetest. Kui käesolevas Tellija
Tingimustes toodud nõuded on RIL77-2005 nõuetest rangemad, on ülimuslikud Tellija
Tingimustes toodud nõuded.
6.1.2 Kaeviku kaevamine
Kaeviku seina miinimumkaugus paigaldatavast torust näidatakse projektis ning see
peab olema vähemalt 300 mm. Lisaks sellele tuleb kaeviku laius (eriti kaevude,
torustikusõlmede ja hüdrantide ümbruses) määrata vastavalt tagasitäite tihendamiseks
kasutatavale tehnikale nii, et on tagatud tagasitäite korrektne tihendamine terve
kaeviku ristlõike ulatuses. Minimaalne kaeviku laius toestamata kaeviku korral on 1,0
m, toestatud kaeviku korral 1,2 m.
Kaeviku nõlv peab olema terves ulatuses positiivse kaldega. Selle nõude tagamiseks
tuleb kaeviku seina varisemisel kaeviku alumises osas eemaldada pinnas koos kattega
ka kaeviku ülemises osas.
Kaeviku kaevamisel tuleb sobivate meetoditega tagada piisav vee-eemaldus,
võimaldamaks toru aluse rajamist ja torustiku paigaldamist kuivades tingimustes.
6.1.3 Kaeviku toestamine
Sügavamate kui 1,4 m kaevikute puhul tuleb kaevikud toestada ja sellega peab
ehitusmaksumuse kalkuleerimisel arvestama. Toestus peab ulatuma kaeviku põhjast
vähemalt maapinnani. Toestamisel tuleb kasutada tööstuslikult valmistatud
28
spetsiaalseid toestuselemente, eriolukordades (näiteks intensiivne pinnasevee vool) ka
eriprofiilidest sulundseina. Keelatud on kasutada kaeviku toestamiseks üksikuid laudu,
prusse, tahvleid vms juhuslikku materjali.
Arvestades konkreetseid olusid (ehitusaeg, vee tase pinnases ehitustööde ajal,
liikluskoormus, konkreetsel lõigul esinevate pinnaste liik, olemasolevate ehitiste
kauguses kaevikust jms), võib konkreetsel lõigul toestamisest loobuda. Toestamisest
loobumine peab saama eelnevalt Inseneri kooskõlastuse. Toestamata kaeviku nõlv
peab niisugusel juhul olema nõlvusega, mis tagab selle stabiilsuse, võttes arvesse kõiki
nõlva püsivust mõjutavaid jõudusid, s.h ehitusmasinate vibratsioon. Lähemal kui 3 m
hoonetele, treppidele vms vundamentidele rajatud ehitistele ei ole toestamata
ehituskaeviku rajamine lubatud.
Toestatavate kaevikute seinad peavad olema võimalikult vertikaalsed. Kaeviku toestus
ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide,
rajatiste ja teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kõik kahjud, mis on tekitatud
teistele töödele või külgnevatele objektidele kas kokkuvarisemise, vee või maapinna
surve või teiste mõjurite poolt toestuse ja tugevdamise puudumise tõttu või mõne muu
Töövõtja hooletuse või eksimuse tõttu, remonditakse Töövõtja kulul ja viivitamatult.
Töövõtja kannab vastutust kaevikute toestamise ja tugevdamise eest kõikjal ning
piisava sügavuseni, et vältida kaevikute kokkuvarisemisemist. Toestus peab olema
rajatud nii, et tööde tegemiseks jääks küllaldaselt ruumi ilma, et toestusele langeks
täiendavalt pingeid ja koormust sellisel määral, et need võiksid puruneda.
Toestamata kaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1 m kaevikust on
transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud.
Toestatud kaeviku korral tuleb lähtuda kasutatud elementide tugevusest antud
tööolukorras.
Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud toestatud pinnase
liikumahakkamine. Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt
üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel või eritingimustes või Inseneri vastava
põhjendatud nõude korral. Alati kui toestus ja tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb
selle ülemised otsad 1m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja
kõrvaldada.
Inseneril on õigus vastava vajaduse ilmnemisel Töövõtjalt nõuda kaevikute toestuse
tööjooniseid. Inseneril on õigus anda Töövõtjale instruktsioone kaeviku toestamise,
toestamise kõrvaldamise ja asendamise kohta, kõik kulud seejuures kannab Töövõtja.
Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja
sobivad redelid, mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga kaeviku 20 m
lõigu kohta või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks
redel.
6.1.4 Torustiku alus
Torustiku alus tehakse vastavalt aluspinnasele. Kuivades mineraalsetes pinnastes võib
toru paigaldada otse pinnasele või õhukesele liivalusele. Väikese kandevõimega ja/või
suure veesisaldusega pinnastes tuleb paigaldada geotekstiil ning rajada sellele
killustikalus. Inseneril on õigus vastavalt vajadusele nõuda täiendavate meetmete
kasutamist stabiilse torustiku aluse saavutamiseks.
6.1.5 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded
Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et
eelnevalt ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti.
Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse.
Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende kõrvalekaldeid:
29
Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija
Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on
-0/+100 mm;
Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100
mm;
Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse
torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele);
Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰ kalde puhul
1,5‰. Nõutav kalle peab olema tagatud kogu lõigu pikkuses (lubatavad on
üksikud lühikesed läbivajumisega lõigud täitega kuni 10% toru sisediameetrist);
Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla sügavamal väljuva
toru põhjast.
Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle vertikaalist on
10 mm kaevu kõrguse 1 m kohta.
6.1.6 Algtäide
Algtäide tuleb teha peenkillustiku või liivaga, muhvide kohale jätta süvendid. Algtäide
teha kõrguseni 300 mm ülalpool toru lage. Algtäide tuleb tihendada tihenduastmeni
0,95; vahetult toru kohal asuvat algtäidet mehaaniliselt tihendada ei tohi.
6.1.7 Lõpptäide liiklusaladel
Lõpptäide liiklusaladel tuleb teostada mittekülmakerkelise ja tihendatava mineraalse
pinnasega. Tihendada tuleb kihtide kaupa, kihipaksus sõltub kasutatavast
tihendustehnikast, kuid ei tohi ületada ühelgi juhul 600 mm. Nõutav lõpptäite
tihendusaste on 0,98. Lõpptäite tihendamise kvaliteeti kontrollitakse üldjuhul
käsipenetromeetriga, Töövõtjal peab olema piisav arv (üks iga töölõigu kohta, kus
tagasitäitetöid teostatakse) penetromeetreid kohapealseks kvaliteedikontrolliks.
Liiklusala lõpptäite nõuded kehtivad lisaks liiklusaladele ka nende vahetus läheduses
(kuni 1 m kauguseni liiklusala servast).
Juhul, kui tagasitäitepinnase terastikuline koostis ei võimalda penetromeetriga
tagasitäite kvaliteeti hinnata, kontrollitakse tagasitäite elastsusmoodulit
deflektomeetriga. Näitaja ΣE/3 (katseseeria viimase kolme katse keskmine) peab
olema vähemalt 80 Mpa ning ΣE/3 ja E(2) (katseseeria teise katse tulemus) suhe ei
tohi ületada 1,3. Riigimaanteedel võidakse kohaldada rangemaid nõudeid.
6.1.8 Lõpptäide mitteliiklusaladel
Mitteliiklusaladel tuleb tagasitäide teha ja tihendada nii, et ei tekiks maapinna
ulatuslikke ja pikaajalisi vajumeid. Selleks tuleb tavapärase sügavusega (kuni 2,5 m)
kaevikute lõpptäidet mitteliiklusaladel tihendada vähemalt kahes kihis ning tagada
minimaalselt tihendusaste 0,9. Täiteks võib kasutada väljakaevatavat pinnast, kui see
on mehaaniliselt tihendatav.
6.1.9 Tagasitäite teostamise erinõuded talvel
Tagasitäitematerjal ei tohi sisaldada külmunud tükke, samuti ei tohi see olla nii suure
niiskusesisaldusega, et külmuks tagasitäite tihendamisel. Enne tagasitäite tegemist
tuleb kaevikust eemaldada lumi, jää ja kaevikusse selle nõlvadest kukkunud külmunud
pinnas.
Juhul, kui pinnas on ulatuslikult külmunud ning kaeviku seintesse jäävad külmunud
pinnasekihi alla tühimikud, tuleb toimida järgmiselt:
30
Variant A – teha tagasitäide kuni külmunud pinnaseni, seejärel eemaldada
külmunud pinnas kuni tühimike välisperimeetrini ning jätkata siis tagasitäite
tegemist ja tihendamist;
Variant B – fikseerida tühimike asukohad ja ulatus koos Inseneriga joonisel,
teha tagasitäide kuni maapinnani, pärast pinnase sulamist kaevata pinnas
tühimike kohalt välja ning jätkata siis tagasitäite tegemist ja tihendamist.
Kasutatava variandi valib igal konkreetsel juhul Insener. Varianti B saab rakendada
juhtudel, kui:
tühimike kohal külmunud pinnases ei ole tehnovõrke, mida vahepealne
vajumine võiks kahjustada;
tegemist on mitteliiklusalaga või väikese liiklusintensiivsusega liiklusalaga.
6.1.10 Torustike rajamine/rekonstrueerimine kinnisel meetodil
Juhul, kui kinnisel meetodil rekonstrueerimine seisneb uue toru paigaldamises
olemasolevasse torusse ilma olemasolevat toru lõhkumata, tuleb kasutada sobivaid
abivahendeid (distantsrõngad vms) uue toru asendi fikseerimiseks ning
rekonstrueeritavate lõikude otstes ja vahepealsetes sõlmpunktides (nt
kinnistuühenduste asukohad) tuleb uue ja olemasoleva toru vaheline vahe veekindlalt
sulgeda.
Juhul, kui kinnisel meetodil paigaldatakse uus toru pinnasesse, peab Töövõtja
Insenerile tutvustama vahendeid ja meetodeid, millega tagatakse toru
paigaldustäpsuse vastavus käesolevas Tellija Tingimustes toodud nõuetele. Toru
plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse
puurimine vms) peab toimuma Inseneri järelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus
tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Insenerile heakskiitmiseks.
Inseneril on õigus nõuda kinnisel meetodil rajatud torustikele täiendavate
kontrolltoimingute ja katsetuste teostamist või katsetamist rangematel tingimustel (nt
survetorustiku survekatse läbiviimist suurema katsesurvega).
Kinnisel meetodil pinnasesse või lõhutavasse olemasolevasse torusse paigaldatavad
torud peavad olema PE torud surveklassiga PN10 ning kaetud täiendava PP
kaitsekihiga.
6.2 Katete eemaldamine ja taastamistööd
Töövõtja peab taastama esialgsel kujul kõik ehitustööde käigus teisaldatud ja/või
rikurud tee- ja pinnakatted, kraavid, truubid, kaablid torud jms.
6.2.1 Asfaltkatte eemaldamine
Asfaltpinnad tuleb üles freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt.
Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab
olema kaevikust mõlemalt poolt 0,5 m laiem. Freesimata võib kokkuleppel Inseneriga
eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus asfaltkatte olukord freesimist ei võimalda.
Freespuru kuulub vallateede osas nende valdajale (vastav kohalik omavalitsus) ja tuleb
Töövõtja kulul transportida ja ladustada vallavalitsuse poolt näidatavasse kohta.
Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest
vastutab Töövõtja. Kohaliku omavalitsuse loal on ladestuskohta transporditud
freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte ajutisel
või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust.
Riigimaanteedelt ülesfreesitava asfaldi osas tuleb järgida Maanteeameti nõudeid.
Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud hoiatusmärkidega.
31
Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning
freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse,
ristmikele ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja
freesimata serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.
6.2.2 Tükkmaterjalist katte eemaldamine
Tükkmaterjalidest teekatted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik
taaskasutada pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkine tükkmaterjal
tuleb kasutusest kõrvaldada ning taastamisel asendada sama tüüpi tükkmaterjaliga.
Teekatte eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning
tööohutuse tagamiseks. Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali kadudega
demonteerimisel, ladustamisel ja taaspaigaldamisel.
6.2.3 Äärekivide eemaldamine
Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast
torustike paigaldamist. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid tuleb
kasutusest kõrvaldada ning asendada uutega. Katkised äärekivid tuleb utiliseerida
ehitusjäätmete ladustuskohas.
6.2.4 Kasvupinnase eemaldamine
Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb
ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada
haljasalade taastamisel.
6.2.5 Teekatete ajutine taastamine
Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte
taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peavad teel
või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded.
Juhul, kui teekatet ei ole võimalik koheselt lõplikult taastada, siis tuleb 48 tunni jooksul
rajada ajutine teekate:
suurema liiklusintensiivsusega teedel asfaldi freespurust, külmast asfaldist või
kiviparketist;
ülejäänud liiklusaladel freespurust, killustikust fr 0...32 mm või kiviparketist.
6.2.6 Üldised nõuded katete rajamisele ja taastamisele
Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi
uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud
pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Inseneri poolt.
Kergkatete rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest Maanteeameti juhistest, mis on
kättesaadavad Maanteeameti kodulehel:
https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/ehitus-ja-remont#5
Kergkatete ehitamise juhis 2007-10 ulatuses, mis pole vastuolus kehtivate
õigusaktidega (õiguslik alus: „Maanteeameti peadirektori käskkirjade 12.12.2007 nr 255
p.2 ja 12.08.2005 nr 134 tühistamine ning juhistes sisalduvate nõuete edaspidine
kasutamine“, kinnitatud MA peadirektori 18.06.2014 käskkirjaga nr 0182) ja
Pindamisjuhis MA 2017-20 (kinnitatud MA peadirektori 28.12.2017 käskkirjaga nr
0326).
6.2.7 Asfaltkatte lõplik taastamine
Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul
alates lõigu tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise
katte väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha
varem, kui kaks päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist.
32
Asfaltkatete rajamisel tuleb lähtuda Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisest, mis
on kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314.
Samuti tuleb järgida Asfaldi geodekstiilide projekteerimise ja paigalduse juhist,
mis on kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.01.2015. a käskkirjaga nr 0024
Kõik kehtivad Maanteeameti juhised on kättesaadavad Maanteeameti kodulehelt, vt.
viidet - https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/ehitus-ja-remont#5
Töövõtja on kohustatud Inseneri nõudel rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud
aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul ettevalmistustööde alustamisest ei ole
vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud.
Kui tööde käigus teekatet rikutakse laiemalt kui 1m, tuleb kuni 6 m laiuste asfaltkattega
teede kate taastada kogu laiuse ulatuses ja üle 6m laiuste teede kate kuni tee teljeni.
Juhul kui teekatet rikutakse tööde käigus vähem kui 1m, siis taastatakse teekate
freesimislaiusega + ≤ 0,5m nii, et katte taastamisel lõikekoht ei satuks sõiduraja
rattajälge. Teekatte taastamine sisaldab ka alljärgnevas kirjeldatud liiv- ja
killustikaluskihtide rajamist.
Kui teega ristisuunaliselt paiknevate kaevejälgede vahekaugus on alla 3 m, tuleb
asfaltkate nende kohal taastada ühise paigana.
Asfaltkatte taastamine (v.a. väikesemahulised taastamistööd) peab toimuma
asfaldilaoturiga.
Kui taastamisele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb
Töövõtjal teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks kaeviku servast vähemalt 0,5 m
kaugusele. Serv lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või
ristisuunalise kaevetöö korral risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid
ega varisemisi. Lõigatud servas võib olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse
erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 10 m tagant.
Asfaltkattega sõidutee tuleb taastada järgmise kattekonstruktsiooniga:
1) pinnakiht AC12surf , h=6 cm;
2) (kahekihilise asfaltkatte puhul) aluskiht AC16base, h=6 cm;
3) killustikalus III klassi paekillustikust fraktsioon 16-32 ja 32-64, h=25 cm;
4) täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas), h=30 cm.
Asfaltkattega kõnnitee või kergliiklustee katte taastamise kattekonstruktsioon:
1) AC12surf (laoturiga paigaldamisel) või AC8surf (käsitsi paigaldamisel),
h=5 cm;
2) killustikalus III klassi paekillustikust fraktsioon 16-32, h=15 cm;
3) täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas), h=20 cm.
2-kordse pindamisega sõidutee katte taastamise kattekonstruktsioon:
1) 2-kordne pindamine III klassi graniitkillustik;
2) purustatud kruus fraktsioon 0-32 segu 3 (nõutav filtratsioonimoodul
vähemalt 0,5 m/ööpäevas), h=20 cm;
3) täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas).
Asfaltkatte killustikaluse deflektomeetriga mõõdetud elastsusmoodul ΣE/3 peab olema
vähemalt 120 MPa, mõõtmine toimub iga 50 m tagant ning viiakse läbi Töövõtja kulul.
33
Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta
bituumenemulsiooniga. Katte ülemine kiht tuleb võimalikult suures ulatuses taastada
korraga, ilma töövuukideta.
Asfalteerimine vihma ajal ja/või märjale pinnale on keelatud.
Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale
tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega.
Kasutatavad asfaltbetoonsegud peavad vastama standardile EVS 901.
Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee
äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga,
fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d.
Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt.
6.2.8 Tükkmaterjalist katte lõplik taastamine
Tükkmaterjalist teekatete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate
vähemalt esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist sõidutee kate tuleb paigaldada 6 cm
paksusele liivast aluskihile (maks. tera suurusega 2 mm), mille all on vähemalt 30 cm
paksune killustikalus. Kõnniteel peab killustikaluse paksus olema vähemalt 20 cm.
Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks
ehitustöödele eelnenuga.
Kaevuluugid ning kaped tuleb katte taastamisel panna ümbritseva teepinnaga samale
tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Luugiraamide paigaldamine kivikatte peale ei
ole lubatud. Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega
tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses
purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d.
Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt.
6.2.9 Kruuskatte taastamine
Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate
vähemalt esialgses seisukorras. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht valmistada
purustatud kruusast fraktsioon 0...32 segu 3 paksusega vähemalt 20 cm. Kruuskatte
alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas.
Pärast kruuskattega tee taastamist tuleb Töövõtjal omal kulul tellida tee
kaltsiumkloriidiga töötlemine.
Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 200±50 mm teepinnast allapoole.
Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee
äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga,
fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee
äravool kattelt.
6.2.10 Haljastuse taastamine
Enne kaevetöid eemaldatud või juurdehangitud kasvupinnas tuleb laotada
haljastatavale alale ning külvata peale Inseneri poolt heakskiidetud muruseeme
(külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada mätastus. Paigaldatava kasvupinnase
minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb
kasvupinnast juurde vedada (nõue kehtib ka rekonstrueeritavate murualade puhul, nt
reoveepuhastite ja joogiveerajatiste territooriumil). Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive
vms suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva
maapinnaga ühele tasemele ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks.
Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni täieliku
tärkamiseni kogu haljastatud alal. Esimese muru niitmise teeb Töövõtja.
34
Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm
kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20,
et tagada haljasala niidetavus ning oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse.
6.3 Üldehitustööd
6.3.1 Pinnasetööd
6.3.1.1 Üldist
Pinnasetööd tuleb teostada vastavuses RYL 90 peatükiga 3 ja MaaRYL 2000
peatükiga 15. Pinnasetööde tegemisel tuleb järgida kõiki asjassepuutuvaid
ohutusnõudeid.
Kõik kaevikud tuleb enne järgnevate tööde alustamist Insenerile ette näidata.
6.3.1.2 Vundamendisüvendite kaevamine
Vundamendisüvendite kaevamine tuleb teostada vastavalt RYL90 ptk 3 alapunkt 3.01.
Vundamendialuse loodusliku pinnase struktuuri ei tohi kaevetööde käigus kahjustada.
Selle tagamiseks tuleb viimane 200 mm kaevata käsitsi või täpseks tööks sobiva
tehnikaga.
Vundamenditaldmikud (v.a. vastavalt soojustatud plaatvundamentide puhul) peavad
ulatuma allapoole külmumispiiri.
6.3.1.3 Alus
Vundamentide, reservuaaride põhjaplaatide ja põrandate alus tuleb teha killustikust,
aluse paksus 200...250 mm. Alus tuleb tihendada vastavalt EVS1997-1:2003, p 5.3.
Järgida tuleb MaaRYL 2000, p 15.1, 15.3, 15.11, 15.4, 15.41, 15.6.
6.3.1.4 Tagasitäide ümber konstruktsioonide
Tagasitäide tuleb teha vastavalt MaaRYL2000 ptk 15, täpsemad nõuded on punktides
15.1, 15.41,15.42, 15.6.
Tagasitäide tuleb tihendada kihtide kaupa, kihtide paksus määratakse vastavalt
pinnase liigile, tihendamisseadmele ja ilmastikutingimustele. Tihendamine teostatakse
vastavalt EVS1997-1:2003, ptk 5. Tihendusaste (Proctori tihedus) peab olema
vähemalt 99% hoonesisesel täitel, 95% väljaspool hoonet.
Väljakaevatud materjali võib tagasitäiteks kasutada ainult Inseneri loal.
6.3.2 Betoonitööd
6.3.2.1 Betooni valmistamine ja transport
Betooni koostis, tootmine ja kvaliteet peavad olema vastavuses RIL 131 ja EVS-
EN206-1:2007 nõuetega.
Valmisbetooni tuleb transportida seadmetega, mille kasutamine väldib betooni
kihistumist ning koostisainete kadu ja tagab nõutava töödeldavuse säilimise.
Iga betoonisaadetise saatedokumendid peavad sisaldama informatsiooni, mis on
loetletud EVS-EN 206-1:2007 alapunktis 7.2.
6.3.2.2 Betooneerimisele eelnev inspekteerimine
Töövõtja peab Insenerile esitama teate oma kavatsuse kohta alustada
betoneerimistöid. Betoneerimine ei tohi alata enne armatuuri ja raketise inspekteerimist
Inseneri poolt. Raketis ja armatuur peavad olema korralikult kinnitatud ja puhtad. Kõik
üleliigsed distantsklotsid, raketiseosad ning muu praht peab olema kõrvaldatud.
35
Pärast raketise ja armatuuri heakskiitmist koostab Töövõtja kaetud tööde akti vastavalt
MKMm nr. 71, 27.12.02. nõuetele ning Insener allkirjastab selle.
6.3.2.3 Betoneerimine
Betooni paigaldamine ja tihendamine peab toimuma vastavalt RIL 149-1995 peatükile
4 ja TarindiRYL 2000 peatükile 23.
Betoneerimistööd tuleb läbi viia sel moel, et naaberkonstruktsioonid jäävad
kahjustamata ning puhtaks. Betoonipritsmed tuleb muudelt konstruktsioonidelt koheselt
eemaldada.
6.3.2.4 Betoneerimine ebasoodsates ilmastikutingimustes
Betoneerimistöid ei tohi viia läbi ilmastikutingimustes, mis mõjutavad paigaldatava
betooni kvaliteeti (paduvihm jne). Töövõtja peab ette valmistama sobivad abinõud
paigaldatud betooni kaitsmiseks ootamatute ilmamuutuste vastu.
Betoneerimisel talvetingimustes tuleb järgida RIL 149-1995, peatükk 6 nõudeid.
Ümbritseva keskkonna temperatuuril alla 2°C tohib betoneerimistöid teha ainult sel
juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
betooni temperatuur peab olema paigaldamise ajal vähemalt 5°C;
betooni temperatuur ei tohi langeda allapoole 5°C kuni betooni tugevuse 5 MPa
saavutamiseni. Betooni tugevust tuleb tõestada samades tingimustes
säilitatavate katsekehade abil;
enne betooni paigaldamist tuleb aluspind, armatuur, sissebetoneeritavad
elemendid ja raketis puhastada jääst ja lumest ning tagada, et nenede
temperatuur ületab 0°C.
Töövõtja peab esitama Insenerile kontrollimiseks talvise betoneerimise plaani. Selles
plaanis tuleb kirjeldada betooni soojendamise meetodeid, soojustuse kasutamist,
betooni temperatuuri kontrolli ja muid detaile. Töövõtja peab betooni temperatuuri
jälgimiseks omal kulul hankima ja paigaldama termomeetrid. Termomeetrite arv ja
asukohad määratakse Inseneri poolt. Liigset soojendamist ja suurt temperatuuride
erinevust betoonis tuleb vältida. Külmakahjustustega betoonkonstruktsioonid
lammutatakse ja asendatakse Töövõtja kulul.
6.3.2.5 Betoonpõrandad
Betoonpõrandate pealispinna tasasus peab veeäravooluga (trappidega) ruumides
vastama by45/BLY7 klass A nõuetele. Seintest, seadmevundamentidest jm põrandaga
lõikuvatest konstruktsioonidest tuleb põrand eraldada 5 mm laiuse vuugiga, mis
täidetakse hiljem silikoonmastiksiga. Veeäravooluga (trappidega) ruumides peab
põranda kalle trappide poole olema vähemalt 0,01.
6.3.2.6 Betooni pinnakvaliteet ja tolerantsid
Kui tööprojektis ei sätestata rangemaid nõudeid, peavad kõik näha jäävad
betoonpinnad vastama BY 13 tabel 2.4.2 klass 2 nõuetele.
Üldjuhul peavad betoonkonstruktsioonide tolerantsid vastama RT 02-10102 klass 2
nõuetele. Vajadusel (näiteks tehnoloogilistest nõuetest tulenevalt) sätestatakse
tööprojektis rangemad nõuded. Raudbetoonkonstruktsioonide näha jäävad servad
faasitakse 10x10 mm.
6.3.2.7 Betooni parandamine – Tööde käigus rajatud betoon- ja
raudbetoonkonstruktsioonid
Poorne või muude defektidega konstruktsiooni osa tuleb Töövõtja kulul lammutada ja
asendada. Asendatava osa ulatuse määrab Insener. Betooni ülekrohvimine või muul
36
viisil parandamine ei ole lubatud ilma Inseneri kooskõlastuseta. Betooni parandamisel
tuleb järgida RIL 149, peatükk 7.
Raketise fiksaatoritest jäävad avad tuleb täita tsementmördiga ümbritseva pinnaga
ühetasa. Veekindlates konstruktsioonides tuleb kasutada mahus paisuvat mörti või
spetsiaalseid raketiseavade sulgemise korke.
6.3.2.8 Armatuurterase lõikamine, painutamine ja kinnitamine
Armatuuri lõikamine ja painutamine viiakse läbi kuumutamata. Painutuse siseraadius
peab olema suurem või võrdne armatuurvarda 4-kordse diameetriga, kui
armatuurterase valmistaja ei ole ette näinud suuremat painutusraadiust. Painutatud
vardaid ei tohi sirgestada või uuesti painutada.
Armatuurvardad kinnitatakse üksteise külge ning varustatakse vastavate fiksaatoritega
armatuuri nihkumise vältimiseks betoneerimise ajal. Armatuurvardad tuleb omavahel
ühendada sidumistraadiga. Keevitamist ei tohi kasutada.
Nõutava kaitsekihi saavutamiseks tuleb kasutada plastmassist distantselemente.
Distantselementide maksimaalne vahekaugus on 600 mm. Distantselemente ei tohi
naelutada raketise külge.
6.3.2.9 Raketis
Betoonkonstruktsiooni projektikohaste mõõtmete, asukoha ja pinnakvaliteedi
tagamiseks peab raketis olema sobivast materjalist, jäik ning tihe. Viimistluseta
nähtavale jäävate betoonpindade (s.h. reservuaaride sisepindade) raketise erinevate
osade valmistamist erineva tekstuuriga materjalidest (näiteks lauad ja vineer) tuleb
vältida. Joogiveereservuaaride sisepinna raketis peab tagama võimaikult sileda
sisepinna, laudraketise kasutamine ei ole lubatud. Lahtirakendamist hõlbustav aine
peab olema betooni jaoks sobiv ja see tuleb kanda raketisele ühtlaselt. Ainet ei tohi
sattuda armatuurile ega muudele sissebetoneeritavatele elementidele.
Kasutada tohib ainult selliseid raketise fiksaatoreid, millest ei jää betooni pindmisesse
kihti (kuni 50 mm sügavuseni) alaliselt mingeid osi.
Raketist ei tohi eemaldada enne, kui betoon on saavutanud piisava tugevuse kõikide
konstruktsioonile mõjuvate koormuste kandmiseks ning konstruktsiooni vigastuste
vältimiseks lahtirakestamise käigus.
6.3.2.10 Müüritööd
Müüritööde tegemisel tuleb järgida TarindiRYL 2000 punkte 42.42...42.48.
Müüritise tolerantside kohta kehtivad TarindiRYL 2000, punkt 42.51, tabel
42:T1...42:T3, klass 1 nõuded.
Müüritis tuleb armeerida vastavalt müüritisematerjalide tootja juhistele ja tööprojektile.
Armatuurvarraste otstesse tuleb jätta ülekate, tagamaks konstruktsiooni ühtlast
tugevust. Nurkades tuleb armatuurvarraste otsad painutada 90° nurga all, et saavutada
ülekattega jätk naaberseina armatuuriga.
Müüritise kihte omavahel või müüritist ja muid konstruktsiooni kihte läbi soojustuse
ühendavad sidemed peavad olema roostevabast terasest.
Puhasvuukmüüritise kasutamisel kujundada vuugid silevuukidena. Pinnakvaliteet peab
olema vastavuses Tarindi RYL 2000, p 42.52, tabel 42:T4.
6.3.3 Metallitööd
6.3.3.1 Metallkonstruktsioonide valmistamine, transport ja ladustamine
Teraskonstruktsioonide elementide lõikamine, painutamine, töötlemine, koostamine ja
keevitamine peavad toimuma vastavalt EVS 1090-1:2003 peatükkidele 6 ja 7.
37
Torudest (nt nelikanttorud) konstruktsioonidele kehtivad EVS 1090-4:2003 nõuded.
Teraskonstruktsioone ja nende elemente tuleb kaitsta kahjustuste eest transpordil ja
ladustamisel.
Kahjustatud metallkonstruktsioonid ja -elemendid vaadatakse enne paigaldamist
Inseneri poolt üle ning vastavalt tema otsusele kas parandatakse või kuulutatakse
kõlbmatuks ja eemaldatakse ehitusplatsilt.
6.3.3.2 Metallkonstruktsioonide tolerantsid
Teraselementide valmistustolerantsid peavad vastama EVS 1090-1:2003 punktidele
10.2.5...10.2.7.
Teraselementide paigaldustolerantsid vastavalt EVS 1090-1:2003 peatükk 10.4.
Torudest (nt nelikanttorud) konstruktsioonidele kehtivad EVS 1090-4:2003 nõuded.
6.3.3.3 Teraskonstruktsioonide korrosioonikaitse – kuumtsinkimine
Kuumtsinkimine peab toimuma vastavalt ISO 1461 ja EVS-EN ISO 14713-1:2010
toodud juhistele. Kui ei ole teisiti määratud, peab keskmine tsingikihi paksus olema
vähemalt 50 m.
Kuumtsingitavate teraskonstruktsioonide tööjooniste projekteerimisel ja valmistamisel
tuleb ette näha tsinkimiseks vajalikud avad. Korraliku katte saavutamiseks tuleb vältida
kitsaid avasid ja pilusid ning katkendkeevisõmblusi.
6.3.3.4 Teraskonstruktsioonide korrosioonikaitse – värvimine
Teraskonstruktsioonide värvimisel lähtutakse värvkatte valikul EVS-EN ISO 12944,
võttes aluseks kasutuskoha keskkonnatingimused.
6.3.3.5 Roostevabast terasest elementide valmistamine, transport ja ladustamine
Roostevabast terasest profiile, elemente ja konstruktsioone tuleb kaitsta oksiidikihi
mehaaniliste ja muude kahjustuste eest valmistamisel, transpordil ja ladustamisel.
Roostevaba terast tohib töödelda ainult samast materjalist tööriistadega ning seda
tuleb säilitada muudest metallmaterjalidest eraldi. Roostevabast terasest toodete
tõstmisel tuleb vältida roostevaba terase ja tõstetrosside kokkupuudet.
Roostevabast ja happekindlast roostevabast terasest konstruktsioonide ja torustike
keevitamisel on oluline kasutada põhimetalliga kokkusobivaid keevitusmaterjale.
Kasutatav keevitusmeetod vastavalt ISO4063 G või W, kaitsegaasina kasutada
argooni.
Põhjalikumad juhised on toodud EVS 1993-1-4 lisas C.
6.3.3.6 Nõuded keevisõmbluse kvaliteedile
Kõik keevisõmblused tuleb teostada vastavalt EN 25817 keevitusklassile C
(intermediate).
6.3.4 Puidutööd
6.3.4.1 Puidutööde tolerantsid
Puitkarkassi valmistustolerantsid ei tohi ületada TarindiRYL 2000 punkt 511:51 tabelis
511:T7 toodud väärtusi.
Kaldkatuse puidust kandekonstruktsiooni valmistustolerantsid ei tohi ületada
TarindiRYL 2000 punkt 511:53 tabelis 511:T9 toodud väärtusi
38
6.3.4.2 Puitkonstruktsioonide isoleerimine
Puidu otsest kontakti kivi-, betoon- ja teraskonstruktsioonidega tuleb vältida, kasutades
hüdroisolatsioonimaterjale.
6.3.4.3 Puitelementide ühendamine
Puitkonstruktsioonide ühendusdetailid peavad olema tsingitud või valmistatud
roostevabast terasest. Sügavimmutatud puidust konstruktsioonide ühendusdetailid
peavad olema valmistatud roostevabast terasest.
6.3.5 Katuse- ja fassaaditööd
6.3.5.1 Soojustuse ja tuuletõkke paigaldamine
Soojustus peab naaberkonstruktsioonidega liituma tihedalt ning täitma ühtlaselt kogu
soojustusmaterjalile ettenähtud ruumi. Kehtivad Tarindi RYL punktide 61.41 ja
alapunktide 61.411, 61.412 ja 61.414 nõuded.
Tuuletõkkeplaadid tuleb kinnitada tsingitud naeltega või klambritega.
Tuuletõkkeplaatide vuugid ja liitumiskohad muude konstruktsioonidega tuleb tihendada.
6.3.5.2 Sokli katmine tsementkiudplaatidega
Paigaldatud katte tolerantsid ei tohi ületada TarindiRYL 2000 punkt 55.53 tabelis
55:T17 toodud väärtusi.
Plaadid kinnitatakse aluskonstruktsiooni külge roostevabade kruvidega.
Aluskonstruktsiooni elementide ja kruvide vahekaugused vastavalt valmistaja juhistele.
Plaatide pinda tuleb kaitsta kahjustuste eest transpordil, ladustamisel, paigaldusel ja
muude ehitustööde teostamisel paigaldatud seina lähedal. Kahjustatud pinnaga plaadid
asendatakse või parandatakse Töövõtja kulul. Pinna parandamine on lubatav ainult sel
juhul, kui Insener on selle heaks kiitnud.
6.3.5.3 Välisseinte katmine profiilplekiga
Plekitahvlid kinnitatakse aluskonstruktsiooni külge sobivate kruvidega. Kruvipead
peavad olema plekiga sama värvi. Kruvide samm vastavalt valmistaja juhistele.
Nurgaelemedid, akende servaelemendid ja muud lisaelemendid peavad olema
tüüpsed, profiiliga kokkusobivad ja korralikult paigaldatud, vältimaks vee sattumist katte
taha.
Profiilplekitahvlite ja lisatarvikute kahjustamist tuleb vältida. Kahjustatud elemendid
asendatakse või parandatakse Töövõtja kulul. Üldjuhul tuleb kahjustatud elemendid
asendada, parandamine (näiteks värvimine) on lubatud ainult Inseneri heakskiidul.
6.3.6 Viimistlustööd
6.3.6.1 Betoonpõrandate plaatimine
Aluspind tuleb enne plaatimist hoolikalt puhastada ning sel peab olema sobiv
niiskusesisaldus ja karedus.
Plaatimismört ja vuugisegu tuleb valida vastavalt plaaditüübile ja kasutuskohale.
Plaatimistööd tuleb teostada vastavalt ViimistlusRYL 2000 p. 74.4. Valmis plaatkatte
lubatud hälbed vastavalt ViimistlusRYL 2000 tabel 74:T2 klass 2.
39
7 Materjalid, tooted, seadmed
7.1 Üldist
Kõik tööde käigus kasutatavad materjalid peavad olema uued, kui käesolevates Tellija
Tingimustes pole ette nähtud teisiti.
Kõigil seadmetel peab olema Eestis volitatud hooldus- ja remondiesindus, mis on
võimeline reageerima seadmetega tekkivate probleemide korral hiljemalt kahe
tööpäeva jooksul.
7.2 Torustikumaterjalid
7.2.1 Veetorud ja survekanalisatsioonitorud
Polüetüleentorud peavad vastama standardile EN12201 või ISO4427. Standardi tähis
peab olema tootja poolt kantud torule.
7.2.2 Isevoolsete reoveekanalisatsioonitorustike ja
sadeveekanalisatsioonitorustike torud
Polüvinüülkloriidtorud peavad vastama standardile EN1401-1 või EN13476-3.
Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Kõikide isevoolsete torustike
rajamiseks kasutatavate torude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8.
7.2.3 Kanalisatsioonikaevud
Kanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud polüetüleenkaeve või
elementkaeve. Nn Lego-kaeve kasutada ei tohi. Kaevud peavad olema veetihedad.
Kaevud peavad vastama EVS-EN 13598 nõuetele.
Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega
(keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms).
Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud,
kohapeal tehtavad ühendused tõusutorusse ei ole aktsepteeritavad.
Kanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius.
Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui
kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi
olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke
komponendi kogunemine kaevupõhjale.
Kaevu tõusutoru ja teleskoobi rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2.
Tõusutoru ei tohi olla pikem kui 800mm. Tõusutoru alumine serv peab asuma kaevus
allpool kaevu tihendit vähemat 300mm
Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 150 mm. Kruuskatte alla
paigaldatavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema minimaalselt 150
mm + kaevukaane ja kruuskatte pinna vahekaugus.
Kaevuluugid peavad vastavama EN124 klassile D. Kaevuluugid ei tohi kolksuda.
Väljaspool tiheasustust asuvad kanalisatsioonikaevud tuleb inseneri nõudel varustada
plastist või raudbetoonist luukidega ja/või tähistada standardsete, selleks otstarbeks
tehaseliselt valmistatud märketulpadega.
7.2.4 Läbipesukaevud ja siibrikaevud
Kaevude korpused peavad olema veetihedad, valmistatud polüetüleenist (EVS-
EN1778) või raudbetoonist (EN1917). Torude läbiviigud tuleb teha spetsiaalsete,
poltidega pingutatavate tihenditega. Kaevude luukide minimaalne puhas ava peab
40
olema 600 mm. Kaevuluugid peavad olema ujuvpaigaldusega ja vastama standardile
EN124 D400.
Kaevu minimaalne sisediameeter on 1000 mm, luugi puhas ava minimaalselt 600 mm.
Kaevuluugi all peab olema XPS soojustusluuk.
Läbipesukaevu sügavus peab olema minimaalselt 2 300 mm, torustik peab sellesse
sisenema 1 800 mm sügavusel. Torustik peab olema varustatud DN50 äärikuga, mis
paikneb kaevu seinast piisaval kaugusel, võimaldamaks poltliidete paigaldamist.
Läbipesukaevu ette tuleb torustikule paigaldada maakraan.
7.2.5 Sulgarmatuur - üldist
Erinevat tüüpi sulgarmatuuri kasutuskohad on järgmised:
Kummikiilsiiber – lubatud kasutada nii joogivee kui ka reovee
torustikel, järgida tuleb tihendimaterjalide vastavust vedeliku
omadustele;
Kuulkraan – kasutusvaldkond: veetorustike tühjendusotsad,
proovivõtmiskohad, õhueraldus jms. Ei sobi reoveetorustike
sulgarmatuuriks;
Pöördklapp- kasutatakse ainult joogivee ja toorvee sulgarmatuurina
puurkaev-pumplate, II astme pumplate ja veetöötlusjaamade
hoonesisestel torustikel.
7.2.6 Kiilsiibrid
Kiilsiibrid peavad vastama järgnevatele miinimumnõuetele:
spindlid peavad olema roostevaba terasest AISI316;
O-rõngad materjalist NBR;
spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas;
tagumine tihend materjalist EPDM;
korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 µm
epoksüüdkate vastavalt standardile DIN30677;
lametihend materjalist EPDM;
siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab
jõu spindlil ning vähendab jõumomenti);
kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM;
DIN 2501 äärikud;
reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama
materjali NBR.
7.2.7 Pöördklapid
Minimaalsed nõuded:
korpus - hallmalm, GG – 25 (DIN 1691), kaetud 200 µm
epoksüüdkattega, mis peab vastama standardile DIN30677;
sisekate - EPDM vulkaniseerituna korpuse külge;
klapp - kuni DN 300 AISI 316, suuremad tempermalm GGG-40 (DIN
1693);
41
spindel ja tihvt - AISI 316.
7.2.8 Tagasilöögiklapid
Tempermalmist (vähemalt GGG 40) klapid peavad olema seest ja väljast kaetud
minimaalselt 250 µm epoksüüdkattega, mis peab vastama standardile DIN30677.
Miinimumnõuded:
võll AISI 304;
tihendid EPDM;
kinnitusvahendid, sõrmed A4;
puks Pronks CZ 132 (EN 12164/165);
Kanalisatsioonitorustiku puhul on nõutavad kuuliga tagasilöögiklapid.
Miinimumnõuded:
kuul kaetud NBR kummiga;
kinnitusvahendid A4.
7.2.9 Äärikud, poltliited, tihendid
Kasutada võib epoksiidkattega malmäärikuid. Poltliited peavad olema roostevabast
terasest ISO 3506 A4 (AISI 316), tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab
olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale
keeratud. Poltliited peavad mõlemas otsas olema varustatud seibiga.
Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad
olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile
EN 681-1.
Isevoolsete torustike NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR
tihendid standardile SS 367611.
7.2.10 Maakraanid, spindlipikendused, kaped
Hall- või tempermalmist maakraanid, mis paigaldatakse majaühendustele, peavad
vastama standardile DIN 3352. Kasutada võib ka POM plastist maakraane.
Maakraanid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega
vastavalt standardile DIN 30677.
Maakraanid peavad olema muhvühendusega, kiilud pronksist ja kaetud
vulkaniseeritud kummiga.
Siibrite ja majaühenduste spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest
vardaga ning teleskoopilised. Spindlipikenduse varda kinnitus spindlile peab olema
malmist.
Spindlipikendused peavad koos sulgarmatuuriga olema valmistatud sama tootja poolt,
teleskoopsed, keeratavad hüdrandivõtmega. Spindli ots peab olema paigaldatud tootja
tehase poolt (ning omama sellekohast sertifikaati), kinnitatud polt- või neetliitmega.
Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D.
Liiklusalal kasutada ujuvaid kapesid.
7.2.11 Tuletõrjehüdrandid
Paigaldatavate tuletõrjehüdrantide puhul kasutada maa-aluseid „T-tüüpi“ hüdrante,
paigaldades min 1000 mm läbimõõduga kaevu koos 700 mm teenindusluugiga.
Hüdrandikaevu põhi dreeniva avaga. Hüdrandi vahetamine ja hooldus peab olema
võimalik kaevetöödeta. Hüdrandi tähistamisel järgida seadusest tulenevaid nõudeid.
42
Hüdrandid ja nende paigaldus peab vastama Siseministri määrusele 18.08.2010 nr 37
ningt allpool näidatud joonisele.
Joonis 1: Hüdrandikaev
7.3 Tehnoloogilised seadmed
7.3.1 Reoveepumbad
Pumba võll peab olema korrosioonikindlast roostevabast terasest.
Pumba mootor peab IEC klassi IP 68 alusel olema veekindel ja vastama F klassi
isolatsioonile pideva, 155ºC töötemperatuuri juures. Pumba mootor peab olema
varustatud ülekuumenemis- ja niiskuskaitsega.
Pump ja mootor peavad olema vastupidavad 40ºC maksimaaltemperatuuriga vedelike
puhul.
Kõik staatilised tihendid veekindlates liidetes peavad olema nitrilist (NBR) O-rõngas
tüüpi.
Võllitihendeid peab olema kaks. Nad peavad olema mehaanilised tihendid,
ränikarbiidist tööpinnaga ja nende omadused ei tohi sõltuda pumba pöörlemissuunast.
Laagrid peavad olema kinnised eelmääritud kuullaagrid.
Pumba töörattad peavad olema kõrgtugevast malmist vaba läbivoolu töörattad ning
peavad olema staatiliselt ja dünaamiliselt tasakaalus. Töörattad peavad olema reovee
tüübile vastavad ja normaaltöö juures peab ummistumine olema välistatud.
7.4 Muud üldehitusmaterjalid ja -tooted
7.4.1 Metalluksed, lukud
Metalluste ukseleht peab olema valmistatud kahest vähemalt 1.2 mm paksusest
teraslehest, olema jäigastatud terasribidega ning täidetud mineraalvillisolatsiooniga.
43
Ukselehe paksus 50 mm. Ukseraam peab olema painutatud teraslehest. Metalluksed
peavad olema varustatud kolme hingega, kuullaagritel. Tihendid peavad olema
vastavuses Tarindi RYL 2000 punktiga 32.22.
Uksed värvitakse vastavalt kasutuskoha keskkonnaklassile. Kitsad pilud ja
katkendkeevisõmblused ei ole lubatavad, et tagada korralikku värvkatet.
Lukud ja käepidemed peavad olema vastupidavad ning lihtsad kasutada. Lukkude ja
käepidemete nähtavad osad peavad olema kroomitud.
Välisuksed tuleb varustada süvistatud turvalukuga, uksesulguriga ja avatud asendi
puhvri/fiksaatoriga.
7.4.2 Soojustusmaterjalid
Soojustusmaterjalid tuleb valida vastavalt kasutuskohale. Seinte ja lagede
soojustamiseks kasutada mineraalvillplaate ligikaudse mahukaaluga 30...50 kg/m3.
Maa-alustes kasutuskohtades (sokli või põranda soojustus), samuti torustike
soojustamisel tuleb kasutada soojustusplaate, mis on ette nähtud pinnasesse
paigutamiseks, survetugevusuga min 180 kN/m2 ja maksimaalse
soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK,veeimavus kuni 0.2 % vastavalt EN 12087.
7.4.3 Tuuletõkkeplaadid
Tuuletõkkeplaatidena tuleb kasutada spetsiaalseid tuuletõkkekipsplaate.
8 Katsetused ja kontrolltoimingud
8.1 Torustikud
8.1.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus
Kõikidele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele ja kinnistusisestele
torustikele pikkusega üle 3 m) tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab
olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks.
Kaameravaatluse tulemused esitatakse Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal ja
formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine kaameravaatluse materjalides
peab langema kokku projektdokumentatsioonis kasutatavate tähistega.
Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:
Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras (nt
kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige
suurusega). Insener lähtub vaatluse tulemuste hindamisel sellest, et need on
korrektsed.
Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka
teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud.
Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud.
Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 3 h enne
kaameravaatluse tegemist; läbipesu tegemine kaameravaatluse ajal on
keelatud. Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Inseneri
nõudel vee juhtimise torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav
vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni.
Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii,
et filmiv kaamera sõidab kaevu suunas).
Inseneril on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide vastuvõtmisest ja nõuda
mistahes lõigu kordusvaatlust Töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid on eiratud või ei
44
ole mingile defektile või defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt tähelepanu
pööratud.
Defektide (s.h. puudulik läbipesu) ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti
likvideerimist täiendava kaameravaatluse.
Väiksemate defektide puhul, mis Inseneri arvates ei vaja kohest parandamist, võib
Insener nõuda täiendavat katsetamist ja/või videouuringut Puudustest Teatamise
Ajavahemikul Töövõtja kulul. Insener otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise
toimumise aja, ulatuse ja muud üksikasjad.
8.1.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse
Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse
tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu
veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Insener.
8.1.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll
Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse
tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse
kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud
ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu.
8.1.4 Survetorustike survekatse
Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika
alusel:
Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda
nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri.
Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24
tunniks (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud).
Surveproovi alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista
minimaalselt 2 tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades)
tagamaks toru venimise.
Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui
näit on püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit,
lubatud rõhu vähenemine katse kestel on 0,2 bar.
Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni, surve allalaskmine toimub Inseneri
poolt valitud punkti(de)st.
Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse
läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid (nt kõrgem katserõhk).
Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul, kuid
enne olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist. Kinnistuühenduse
ümberühendamisel tuleb ühenduste veepidavust jälgida võrgusurvel enne tagasitäite
tegemist.
Survekanalisatsioonitorustiku survekatse võib teha enne survekanalisatsiooni
ühendamist lõpukaevu (voolurahustuskaevu).
8.1.5 Veetorustike läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine
Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta.
Läbipesuvee arvestamine ja kompenseerimine toimub vastavalt Lepingule.
Läbipesu järgselt võtab Töövõtja torustiku (ühekorraga läbi pestud torustiku osa)
puhtuse tõendamiseks veeproovi ja tellib akrediteeritud laboratooriumist analüüsi
45
mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate osas. Torustikus olev vesi peab mikrobioloogiliste
näitajate osas vastama SMm nr 82, 31.07.01. nõuetele.
Juhul, kui läbipesuga ei ole võimalik torustikku puhtaks saada, tuleb kasutada vesi-õhk
pesu ja/või desinfitseerimist. Nõuded nendele toimingutele kehtestab Insener
kooskõlastatult Tellija Tehnilise Esindajaga.
8.2 Joogiveerajatised
8.2.1 Veeanalüüs joogiveerajatise käikulaskmisel
Enne joogiveerajatise käikulaskmist (s.t. siis, kui joogiveerajatisest suunatakse
joogivesi ühisveevärki) peab Töövõtja joogiveerajatise väljundist võtma veeproov ning
laskma seda analüüsida akrediteeritud laboratooriumis mikrobioloogiliste
kvaliteedinäitajate osas. Juhul, kui joogiveerajatisest väljuv vesi ei vasta
mikrobioloogiliste näitajate osas SMm nr 82, 31.07.01. nõuetele, tuleb joogiveerajatise
torustikud ja seadmed läbi pesta ja vajadusel desinfitseerida. Juhul kui nõutud tulemust
ei saavutata, käsitletakse seda puudusena.
9 Ehitusdokumentatsioon
9.1 Üldist
Töövõtja peab ehitustöid dokumenteerima vastavalt Ehitusseadustikule.
Ehitusdokumendid tuleb pärast ehitustööde lõppu anda kahes eksemplaris üle
Insenerile, kes edastab need pärast kontrollimist Tellijale.
Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt peab Töövõtja lisaks eelnevale ette
valmistama, komplekteerima ning sobivalt köidetuna Insenerile esitama kasutusloa
taotlemiseks vajalikud dokumendid vastavalt Ehitusseadustikule.
9.2 Mahamärkimine
Ehituse eel tuleb kvalifitseeritud geodeedi poolt objektile paigaldada piisaval hulgal
ajutisi reepereid. Piisav tähendab antud kontekstis, et ehitajal oleks tööde käigus kogu
trassi ulatuses näha ajutist reeperit või polügonomeetriavõrgu punkti optilise nivelliiriga
ühe vaatega. Paigaldatud ajutised reeperid peavad olema seotud nivelleerimis- või
tahhümeeterkäiguga Inseneri poolt aktsepteeritud lähtepunktidega. Projektiga
kavandatud rajatiste mahamärkimise täpsusklass peab vastama tasapinnaliste
ristkoordinaatide ja absoluutkõrguste täpsusklassile 0.01 m. Ajutiste reeperite
mõõdistamise käigus peavad samade lähtepunktide pealt olema kontrollmõõdistatud
ka projekteeritud torustike eesvoolude kõrgused. Mõõdistusvõrgu rajamise ja
eesvoolude kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada Insenerile enne ehitustööde
alustamist vastaval lõigul. Torustiku mahamärkimisel tuleb täpsustada maapinna
kõrgusarv projekteeritud kaevude paigalduskohtades enne ehitustöödega alustamist.
Vastavalt mõõtmisel saadud maapinna täpsustatud kõrgusarvule tuleb valmistada
kaevud sobiva kõrgusega konkreetsesse paigalduskohta. Mahamärkimise aruanne
peab olema vormistatud vastavalt Majandus-ja Taristuministri määrusele nr 115,
04.09.2015.
9.3 Teostusjoonised
Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised tuleb peale väljaehitamist
teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering
geodeetiliste uuringute tegemiseks.
Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusega kindlaksmääratud täpsusega
positsioneerida ehitiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus
46
sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt
seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta (torustike
majaühendused jms).
Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud
kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus torustiku
asendiline ja kõrguslik paiknemine määratakse Töövõtja poolt, sõltuvalt kasutatavast
tehnoloogiast. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget.
Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada
kõik ligipääsetavad punktid (otspunktid, hiljem tehtavad ühendused jne).
Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja või
likvideeriti rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need
teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada.
Teostusjooniste vormistamisel tuleb järgida alltoodud põhimõtteid:
Käesoleva projekti käigus rajatud torustikud ja muud (varasemast ajast
olemasolevad) kommunikatsioonid peavad olema eristatavad nii joone
värvi, joonetüübi (joones sisalduva tähise) kui ka joonepaksuse kaudu
(käesoleva projekti käigus rajatud torustikud tuleb näidata selgelt eristuva
paksema joonega).
Tehnovõrkude tähistamisel kasutada teostusjoonistel järgmisi värvitoone -
olemasolevad (varasemad) tehnovõrgud - must; teostusmõõdistatavad
isevoolsed kanalisatsioonitorustikud ja -kaevud - punane;
teostusmõõdistatavad survekanalisatsioonitorustikud - roheline;
teostusmõõdistatavad veetorustikud ja -sõlmed - sinine.
Teostusmõõdistavate veetorustike ning kanalisatsioonitorustike kohta
koostatakse eraldi teostusjoonised (isevoolsed ja
survekanalisatsioonitorustikud on samal joonisel). Teostusmõõdistavate
veetorustike joonisel tuleb näidata need paksema joonega ning varustatuna
kõikide tekstiliste ja numbriliste andmete ja sidumisjoontega, samale
joonisele kanda ka sõlmede skeemid. Teostusmõõdistatavad
kanalisatsioonitorustikud näidatakse teostusmõõdistavate veetorustike
joonisel peene joonega ning ilma andmeteta, kuid teostusmõõdistatava
torustiku värviga. Teostusmõõdistavate kanalisatsioonitorustike joonisel
tuleb näidata need paksema joonega ning varustatuna kõikide tekstiliste ja
numbriliste andmete ja sidumisjoontega. Teostusmõõdistatavad
veetorustikud näidatakse teostusmõõdistavate kanalisatsioonitorustike
joonisel peene joonega ning ilma andmeteta, kuid teostusmõõdistatava
torustiku värviga.
Kõik ühe asula teostusjoonised peavad olema digitaalselt ühisel
geodeetilisel alusel ühel joonisel. Tähised, joonetüübid, värvid jne peavad
olema kõikidel teostusjoonistel samad.
Kaevud, sõlmed, kinnistuühendused, torustike suunamuutused jne peavad
olema joonistel sidumismõõtudega seotud püsivate objektidega. Iga punkt
peab olema seotud kahe sidumismõõduga, mis võimaldavad punkti
asukohta looduses üheselt fikseerida. Sidumismõõdud peavad olema
näidatud võimalikult lähedal asuvast objektist, millele juurdepääs on
võimalikult lihtne ning mille ja seotava objekti vahelist kaugust on võimalik
otse mõõta nt mõõdulindi abil (s.t. sidumiseks sobimatu on näiteks objekt,
mis paikneb seotava objekti suhtes teisel pool piirdeaeda vms).
Sidumismõõdud peavad olema eraldi kihil. Lähtuda MKMm nr 70, 27.08.07.
47
Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud aktuaalsed
katastripiirid, -tunnused ja lähiaadressid.
Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus-ja Taristuministri määrusele nr 115,
04.09.2015. ning Tellija erinõuetele. Juhul, kui käesolevates Tellija Tingimustes on
detailsemad või rangemad vormistusnõuded, tuleb lähtuda käesolevates Tellija
Tingimustes toodud nõuetest.
Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset kaevude ja sõlmede tähistust. Juhul, kui
kaevusid või sõlmi on võrreldes projektiga lisandunud, kasutatakse lisandunud
kaevude ja sõlmede tähistamiseks naaberkaevu või sõlme tähist lisandiga A, B jne.
Teostusjoonisel tuleb ära näidata oma õiges plaanilises ning kõrguslikus asendis kõik
kaevikus avanenud olemasolevad maa-alused tehnovõrgud. Samuti tuleb
teostusjoonisel näidata kõik geodeetilisel alusel kujutatud olemasolevad tehnovõrgud
täies ulatuses.
Tehnovõrguga lõikumise kohta näidatakse viitjoonega tekst tehnovõrgu nimetuse,
tehniliste parameetrite ja absoluutkõrgusega. Kõrgus tuuakse välja:
- isevoolsete torustike korral toru põhja alla,
- kütteveetorustike betoonkünade korral küna alla ja peale,
- eelisoleeritud kütteveetorude korral toru tsentrile,
- survetorude korral (vee- ja gaasitoru ning kanalisatsiooni survetoru) toru peale,
- üksiku elektri- või sidekaabli (ka kaitsetorus kaabli) ja –kaablitoru korral tsentrile,
- elektri- või sidekaablite paki korral paki alla ja peale.
Info esitusviis tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja Inseneriga.
Ehitatud/rekonstrueeritud ehitistest ja taustaelementidest eristatuna tuleb
teostusjoonisel välja tuua ka teiste tehnovõrkude uued asukohad, kui nende asendit on
ehitustööde käigus nihutatud rohkem kui 0,2 m (nii kaevikuga paralleelsed kui ka
lõikuvad).
Eristus tuleb joonisele kanda tehtud muudatuste ulatuses. Eristuseks kasutada
suuremat joonejämedust ja lisatud teksti „Asukoht muudetud”.
Survetorustike sõlmede kohta tuleb koostada skeemid, millel on koos vajalike
selgitustega esitatud olemasolevad ja paigaldatud torud, liitmikud ja armatuur (s.h.
materjal ja tüüp).
Skeemile lisada projektile vastav sõlme tähis ja kanda teostusmõõdistuse joonisele
koos viitejoonega vastava sõlme juurde. Tellija Tingimuste Lisas 10 on toodud nimistu
skeemidel eristatavatest elementidest koos kasutatavate leppemärkide kujudega.
Reoveepumplate sees paiknevate torustike skeeme ei ole vaja lahti joonistada ja
plaanil esitada.
Kaevude ja torude tehnilised andmed tuleb esitada vastavalt MKMm nr 70, 27.08.07.
§ 48 lõike 1 punktides 1 kuni 13 toodud detailsusele. Kaevu põhja kõrgus tuleb esitada
ainult juhul, kui kaevu põhi paikneb kõige sügavamal asuva toru põhjast sügavamal.
Kaevukambrite mõõdud tuleb esitada nimiläbimõõduna (plastkaevudel
välisläbimõõduna) millimeetrites (500; 800; 1000 jne). Teleskooptoruga kaevudel tuleb
ära näidata ka teleskooptoru välisläbimõõt (400/315; 560/500 jne).
Mittesilindriliste ja erikujuliste kambrite mõõdud tuleb esitada välisgabariitidena
millimeetrites.
48
Kõikide teostusmõõdistatud ja olemasolevate plasttorustike diameetrid tuleb esitada
joonistel välisläbimõõduna millimeetrites (De).
Kõikide teostusmõõdistatud ja olemasolevate teras-, malm-, asbesttsement- ja
keraamiliste torude diameetrid tuleb esitada joonistel nimiläbimõõduna millimeetrites
(DN).
Teostusjoonisele kantud infole lisada projektijärgne kaevu või toru tähis ning viitjoon
kirjeldatud elemendi juurde.
Torude tehniline info lisatakse vastava torulõigu juurde. Isevoolsetel torudel tuleb
esitada voolusuunda tähistav nool ja toru lang murdarvuna (näiteks i=0.005).
Nii isevoolsetel kui survetorustikel tuuakse välja sõlmpunktide või kaevude tsentrite
vaheline torulõigu pikkus (meetrites, kaks kohta peale koma), toru mõõt ja materjal.
Torustikud peavad joonisel moodustama sidusa skeemi, st iga torustiku lõigu
alguspunkt peab (ka digitaalselt) langema kokku naaberlõigu lõpp-punktiga.
Survetorude puhul peavad lõigud olema joonestatud katkematuna nii, nagu nad
füüsiliselt looduses paiknevad. Näiteks veevõrgu peatorustik kulgeb pumpla hoone
seina äärest kuni esimese siibrikaevu teljeni või maasiibri leppemärgini katkematult,
seal järgmiseni jne. Kui vahepeal ongi peatorult tehtud sadulühendusega mahavõtte,
siis need peatoru kontuuri ei katkesta. Sadulühendusega algava torulõigu alguspunkt
peab aga asuma peatoru joonel.
Isevoolsetel torudel peavad torud olema joonestatud lõikudena kaevu tsentrist kaevu
tsentrini või mõne muu sihtobjekti väliskontuurini.
Erandiks on üle 1000 mm läbi- või küljemõõduga kaevukambrid, kus toru katkestatakse
kambri seinaga lõikumiskohas ja kambri väliskontuur kujutatakse toruga samal kihil
oma õiges asendis.
Mõõdistatud torustike kohta tuleb koostada pikiprofiilid, millel on näidatud ka
kaevetööde käigus avatud, rajatava torustikuga lõikuvad tehnovõrgud. Nimetatud
tehnovõrgud tuleb mõõta samaväärselt rajatud torustikuga. Kaablite kohta pikiprofiile ei
ole vaja koostada.
Lõplikul joonisel esitatud kaevuluukide ja siibrikapede maapinna kõrgused peavad
kajastama olukorda pärast pinnakatete taastamist. Eeltoodud nõudest võib kõrvale
kalduda teostusjooniste mustandite esitamisel, kus tulenevalt reaalsest situatsioonist
võivad taastatud pinnakatte kõrgused olla puudu või asendatud projekteeritud
maapinna kõrgustega. Sel juhul peavad projekteeritud maapinna kõrgused olema
mõõdistatutest eristatud ja vastav märge peab olema joonisele selgelt loetavalt lisatud.
Teostusmõõdistuse (lõpliku) aruande joonisel peab olema eristatud ja vastavalt
kirjeldatud lisaks ehitatud rajatistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu
maapealne ja –alune situatsioon - haljastus, pinnakatted, piirded jne.
Teostusmõõdistuse aruannetesse tuleb lisada kõikide paigaldatud survetorustiku
sõlmede kohta vähemalt kaks ning kanalisatsioonikaevude kohta vähemalt üks
digitaalfoto JPEG (.jpg) formaadis.
Kui torustikku ehitatakse lahtise kaevikuga, tuleb ka fotod teha selliselt, et
fotografeeritava sõlme või kaevu konstruktsioon oleks kaevikus nähtav.
Üks foto tuleb teha ülevaatepildina kanalisatsioonikaevudest ja sõlmedest selliselt, et
oleks nähtav nii paigaldatud sõlm kui ka ümbritsev situatsioon. Fotol peavad olema
äratuntavad kaevude ja sõlmede detailid.
Lisaks ülevaatefotole tuleb teha survetorustiku sõlmest üks foto võimalikult
pealtvaates, orienteeritult põhja-lõuna suunas (põhjasuund ülespoole).
49
Fotol peavad olema selgelt eristatavad kõik koostatud sõlme elemendid (torud,
armatuur, liitmikud).
Vähemalt üks foto tuleb esitada ka ilma kaevuta tehtavate isevoolsete torustike
ühendussõlmede kohta. Näiteks väljaspool hoonet tehtud termomuhviga liide
majaühenduse korral jne.
Fotolt peab olema välja loetav kaevuta ühenduse asend ümbritseva situatsiooni suhtes
ning ühenduskoht ise. Foto tuleb samuti teha põhja-lõuna suunas ja võimalikult
pealtvaates.
Tuletõrjehüdrantide kohta tehtud fotodel peab selle olemasolul näha olema ka hüdrandi
tühjendustorustik.
Fotod tuleb varustada selgitavate tekstidega:
sõlme tähis foto ülemises servas;
torude juures nende materjal, läbimõõt ja absoluutkõrgus;
sulgeseadmete ja liitmike läbimõõdud (nimiläbimõõt või välisläbimõõt);
absoluutkõrgus peatoru või sõlme keskmes asuva liitmiku (näiteks kolmiku)
peale.
Kõik fotode failide nimed peavad sisaldama projekti ala, lõigu ning joonisel toodud
kaevu või sõlme tähist. Näiteks „Peetrimõisa_yyy_tn_V404.jpg”.
Fotod tuleb esitada koos vastava teostusmõõdistuse aruandega CD-l või DVD-l.
9.3.1 Teostusmõõdistuse vahearuanded
Teostusmõõdistuse kohta tuleb koostada vahearuanded. Vahearuanded nii paberil kui
digitaalselt tuleb esitada Insenerile üks kord kuus. Aruandes peab olema minimaalselt
näidatud rajatud torustike asendiplaan projekteerimisel kasutatud geodeetilisel
alusplaanil ning rajatud torustike pikiprofiilid. Vahearuandes esitatud joonistel peab
olema näidatud ka projekteeritud torustik.
Hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tööde valmimist tuleb Maanteeameti Ida regioonile
vahearuandena esitada digitaalsed teostusjoonised riigimaantee kaitsevööndi ulatuses
L-EST-97 koordinaatsüsteemis või dwg. Formaadis.
Teostusmõõdistuse lõpliku aruande joonisel esitatud kaevuluukide, kapede ja
maapinna kõrgused nende kõrval peavad kajastama olukorda pärast pinnakatete
taastamist. Inseneri nõudmisel on vaja esitada vahearuannetena digitaalseid jooniseid,
kus tulenevalt reaalsest situatsioonist võib taastatava pinnakatte kõrgused olla
asendatud projekteeritud maapinna kõrgustega. Sel juhul peavad projekteeritud
maapinna kõrgused olema mõõdistatutest eristatud ja vastav märge peab olema
joonisele selgelt loetavalt lisatud.
9.3.2 Teostusmõõdistuse andmetabelid
Igale teostusmõõdistuse aruandele peab olema lisatud ehitatud rajatiste ruumiandmeid
ja tehnilisi parameetreid sisaldav fail CSV formaadis.
Andmetabeli koostamise eesmärgiks on võimaldada rajatise andmete importimist
Riiklikusse Ehitisregistrisse ja rajatise valdaja geoinfosüsteemidesse või
andmebaasidesse.
Tegemist on sisuliselt mõõdistatud rajatise koordinaatpunktide tabeliga, kus on lisaks
koordinaatidele, mis annavad kätte elemendi ruumikuju, toodud samal real ka vajalik
hulk seda konkreetset elementi iseloomustavaid parameetreid.
50
Tabelid koostatakse iga teostusjoonise faili kohta eraldi. Tabel peab olema koostatud
täpselt sellel joonisel toodud ehitatud rajatiste ulatuses. Muid elemente selles sisalduda
ei tohi.
Tabelid tuleb esitada digitaalselt vastavalt Tellija Tingimuste Lisas 13 esitatud vormile
„Teostusmõõdistuse andmetabel”.
Vormi täitmisel tuleb juhinduda alljärgnevast:
Isevoolsetel torudel esitatakse ristkoordinaadid kaevu teljele või toru otsa
(otsakork, muhv jne), kõrgused toru voolupinnale. Eranditeks on luugi
suhtes asümmeetriliselt paiknevatest kaevudest väljuvad või neisse
suubuvad torud. Sel juhul esitatakse torule koordinaadid kaevust väljumise
või kaevu suubumise kohale voolupinna kõrgusel.
Survetorudel esitatakse ristkoordinaadid kaevu teljele, siibri või maakraani
tsentrile, veesõlme tsentrile, kõikidele mõõdistatud käänupunktidele ja toru
otsa (otsakork, muhv jne), kõrgused toru peale. Eranditeks on luugi suhtes
asümmeetriliselt paiknevatest kaevudest väljuvad või neisse suubuvad
torud. Sel juhul esitatakse torule koordinaadid kaevust väljumise või kaevu
suubumise kohale toru peale.
Kaevuluukidel esitatakse ristkoordinaadid luugi tsentrile ja kõrgused luugi
peale.
Neljakandilistel kaevuluukidel esitatakse külgede mõõdud millimeetrites
(tabeli „Märkus” lahtris) kujul pikkusxlaius (näiteks 420x500). Luugi külje
suunda ehk pöördenurka ei esitata.
Siibrikapedel esitatakse sarnaselt kaevuluukidele ristkoordinaadid luugi
tsentrile ja kõrgused luugi peale. Kapedele muid parameetreid (läbimõõtu
vms) ei esitata.
Maakraan, siiber, läbimõõdu- ja materjali üleminek ning otsakork
survetorustikel esitatakse ristkoordinaatides torulõigu otsa, kõrguslikult toru
peale.
Veesõlmede, reovee- ja sademeveepumplate koosseisu kuuluvaid detaile,
nagu sadulühendused, äärikühendused, kolmikud, käänikud, pumbad jne
tabelis ei esitata.
Siibri spindlipikendus esitatakse kahe punkti vahelise joonena alguspunktiga
siibri või maakraani tsentril (kõrguslikult toru peale) ja lõpp-punktiga siibri
kape tsentril (kõrguslikult luugi peale), kape puudumisel spindlipikenduse
ülemisse otspunkti.
Kaevukambrite puhul esitatakse kahe punkti vahelise joonena kaevusilindri
sümmeetriatelg alguspunktiga kaevu põhja tsentril ja lõpp-punktiga kaevu
luugi tsentril. Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevad
kaevusilindrid ja erikujulised kaevud. Luugi suhtes asümmeetriliselt
paiknevate kaevusilindrite puhul esitatakse kaevusilindri sümmeetriatelg
alguspunktiga kaevu põhja tsentril ja lõpp-punktiga kaevu lae tsentril.
Mittesilindriliste, ehk erikujuliste kaevude puhul esitatakse kambri põhja
kontuur pindobjektina ja lae kõrgus kambri põhjast millimeetrites (tabeli
„Kaevukambri kõrgus” lahtris). Pindobjekte saab tabelisse kanda ainult
hulknurkadena - suletud polügonidena. Ellips jm „keerulised” geomeetrilised
elemendid ei ole lubatud.
51
Kõik tabelisse kantud punktid peavad olema esitatud kolme koordinaadiga L-EST97
ristkoordinaatide- ja BK77 kõrgusüsteemis järjestatuna XYZ. Koordinaadid esitada
täpsusega kaks kohta peale koma.
Tabelites esitatud joon- ja pindelementide järjestikused murdepunktid esitatakse eraldi
ridadel, kuid punkte eraldi ei numereerita, kõik elemendi murdepunktid kannavad sama
numbrit (ID).
Punktelement hõivab tabelis ühel rea.
Joonelemendi korral kantakse alguspunkt, iga järgmine murdepunkt ja viimane punkt
uuele reale.
Pindelemendi korral kantakse samuti alguspunkt ja iga järgmine murdepunkt uuele
reale, ainult et viimane punkt peab täpselt kokku langema alguspunktiga.
Joon- ja pindobjektide puhul tuleb silmas pidada punktide esitamise järjekorda.
Elemendi „joonistatamise” juures ühendatakse koordinaatpunkt esimelt realt
järgmisega ja nii edasi allapoole kuni selle elemendi viimase reani. Juhul kui vahetada
punktide järjekord, ei moodustu mõistagi enam samasugune geomeetriline kuju.
Pindobjektide juures tuleb vältida olukorda, kus element lõikab iseennast või kontuuril
on iseendaga korduvaid murdepunkte (nn kringlid).
Kanalisatsiooni survetoru koordinaatpunktid peavad olema esitatud voolusuunas -
tabelis ülevalt alla. Teiste kontuuride puhul ei ole oluline, kumbapidi elemendi punkte
reastada.
Tabelis esitatakse kõikide teostusmõõdistatud plasttorustike diameetrid sarnaselt
teostusmõõdistuse joonisele välisläbimõõduna millimeetrites (de) ning teras-, malm-,
asbesttsement-, keraamiliste- jne torude diameetrid nimiläbimõõduna millimeetrites
(DN).
Tabeli lahtrites sisalduvate kümnendarvude (kaasaarvatud koordinaatide)
kümnendkoha eraldajaks peab olema punkt, mitte koma (näiteks 1.234, mitte 1,234).
Kümnendarvud ei tohi olla esitatud nn inglise stiilis, kus iga tuhandekordset eraldatakse
komaga (näiteks on arv kümme miljonit kirjutatud kujul 10,000,000).
Lahtritesse sisestatud kuupäevad peavad olema formaadis 01.01.2009
(kuupäev.kuu.aasta) ja aastad formaadis 2009 (mitte ´09 või 2009.a. vms.).
Lisaks rajatise ruumiandmetele (koordinaadid ja gabariidid) tuleb tabelisse salvestatud
rajatise osade kohta lisada mõningaid tehnilisi parameetreid ja registri jaoks olulist
infot.
Tabeli vormi ülesehitust muuta ei tohi, st tulpade nimetused ja järjekord peab jääma
samaks.
Teostusjoonised tuleb üle anda:
paberkandjal kahes eksemplaris ehitusdokumentatsiooni koosseisus ning
ühes eksemplaris Insenerile enne lõppülevaatuse tegemist;
digitaalselt ühes eksemplaris CD-del või DVD-del.
9.4 Kasutus-hooldusjuhendid
Kõikide tehnoloogiliste rajatiste kohta (torustikud, joogiveerajatised, reoveepumplad)
tuleb koostada kasutus-hooldusjuhendid, mis sisaldavad minimaalselt:
52
rajatise kohta käivad põhijoonised ja tehnoloogilised skeemid (projektijooniste
alusel, kuid korrigeeritud vastavalt tehtud muudatustele);
seadmete passid ja seadmete kasutus-hooldusjuhendid;
rajatise tehnoloogiline kirjeldus;
rajatise kasutamiseks vajalik info, s.h. kõikide seadmete automaat- ja
käsitsijuhtimise üksikasjad, seadeparameetrite muutmine ja nende mõju
protsessile, protsessi reguleerimine, kemikaalide tüübid, doseerimine ja orienteeriv
kulu - kõik eelnev eraldi punktidena välja toodud ja tervikuks koondatuna, mitte vaid
erinevate seadmete/toodete dokumentides sisalduvana;
rajatise hooldamiseks vajalik info, s.h. kõikide seadmete erinevad
hooldustoimingud, hooldevälbad ja kulumaterjalid - kõik eelnev eraldi punktidena
välja toodud ja tervikuks koondatuna, mitte vaid erinevate seadmete/toodete
dokumentides sisalduvana;
rajatise ekspluateerimise käigus ettetulevate võimalike probleemide kirjeldused ja
meetmed nende kõrvaldamiseks („troubleshooting“) - kõik eelnev eraldi punktidena
välja toodud ja tervikuks koondatuna, mitte vaid erinevate seadmete dokumentides
sisalduvana;
Kasutus-hooldusjuhendid peavad olema eestikeelsed (s.h. seadmete dokumendid -
juhul, kui need on võõrkeelsed, tuleb need varustada eestikeelse tõlkega).
Kõikide teostatavate hooldustoimingute kohta tuleb koostada ka elektrooniline kalender
koos vajalike etteteatamise aegadega ning nn. „teha loetelud“ (to do list). Kalender
tuleb tarnida koos vastava tarkvaralitsentsiga.
53