dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Viljandimaa Peetrimõisa küla arenduspiirkonna ja Viljandi linna vahelise vee- ja kanalisatsiooni projekt

Maanteeamet · 24. märts 2020
Viit
15-2/20/8908-2
Registreeritud
24. märts 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Europolis OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Gunnar Mägi (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-2208908-2 24.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc10090 KB

Sisu (failidest)

Europolis OÜ Teie 14.02.2020 [email protected] Meie 24.03.2020 nr 15-2/20/8908-2 Torustike projekti kooskõlastamine riigiteede nr 24137 ja 24207 kaitsevööndis ja maaüksuste piires Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitrasside paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Ristumised riigiteega nr 24137 Peerimõisa-Karula-Kile km 0,02; 0,07; 0,19 kinniselt, kaitsetorus, km 0,00-0,33 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis. Ristumised riigiteega nr 24207 Peetrimõisa tee km 0,27; 0,39 kinniselt kaitsetorus; tehnovõrgu kulgemine km 0,00-0,28 (suundpuurimise meetodil) ja km 0,32-0,39 avatud meetodil teemaal; km 0,28-0,32 tee kaitsevööndis. Projekti koostamisel on arvestatud Maanteeameti 16.01.2020 kirjas nr 15-2/19/19180-5 edastatud märkustega. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Europolis OÜ töö nr 02/19 „Peetrimõisa küla arenduspiirkonna ja Viljandi linna vahelise vee- ja kanalisatsioonitrassi projekt“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr 24207 teelõik km 0,000-2,070 teostati teekatendi pindamise töid 2018. a. Tööle kehtib garantii. Siin tuleb säilitada olemasolev olukord. 2. Tehnovõrgu omanik peab esitama Maanteeametile garantiikirja kehtivusajaga 2 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega. 3. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 4. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 4.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 4.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 5. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 6. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 7. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 8. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 9. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 10. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Samuti tuleb Maanteeametiga kooskõlastada põhiprojekti täpsustavad tööprojekti osad, mis muudavad või täpsustavad teemaal tehtavaid töid. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Asendiplaanid Ristlõike joonised Seletuskiri IKÕ ala plaanid Gunnar Mägi 5184315 [email protected] 2 (2) Viljandi Vallavalitsus Peetrimõisa küla arenduspiirkonna ja Viljandi linna vahelise vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitustööd Seletuskiri (korrigeeritud 24.03.2020 Tee-ehituse osas) Spetember 2019 Sisukord 1 Projektist ............................................................................................................... 7 1.1 Tööde mahud ja üldkirjeldus .......................................................................... 7 2 Üldised nõuded ..................................................................................................... 7 2.1.1 Objekti teabetahvlid.............................................................................................. 7 2.1.2 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ................................ 7 2.2 Hoonete, rajatiste, kõrghaljastuse jne kaitsmine ............................................. 8 2.2.1 Üldist ..................................................................................................................... 8 2.2.2 Hoonete ja rajatiste kahjustamise vältimise abinõud ........................................... 8 2.2.3 Ehituseelse olukorra fikseerimine fotodel ja skeemidel ....................................... 8 2.2.4 Geodeetiliste märkide ja piirimärkide kaitsmine .................................................. 9 2.2.5 Kõrghaljastuse kaitsmine ...................................................................................... 9 2.3 Liikluskorraldus .............................................................................................. 9 2.3.1 Üldnõuded............................................................................................................. 9 2.3.2 Liikluskorralduse projekt ..................................................................................... 10 2.3.3 Liikluskorraldusvahendid..................................................................................... 10 2.3.4 Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik .................................................. 11 2.3.5 Liikluse taasavamine ........................................................................................... 11 2.3.6 Nõuded Töövõtja poolt suletud tee hooldamisele ............................................. 11 2.4 Ehitusplatsi ohutus ja korrashoid ning keskkonnakaitse ................................11 2.4.1 Üldnõuded........................................................................................................... 11 2.4.2 Nõuded Ehitusplatsi piiramisele ......................................................................... 11 2.4.3 Ehitusplatsi ja ümbritsevate alade korrashoid .................................................... 12 2.4.4 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine .......................................................... 13 2.5 Tehnovõrgud .................................................................................................13 2.5.1 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused ................ 13 2.5.2 Veekasutus .......................................................................................................... 14 2.5.3 Olemasolevate vee- ja kanalisatsioonirajatiste elementide üleandmine Tellijale ja utiliseerimine................................................................................................................... 14 2.5.4 Elektrivõrguga liitumine või liitumispunkti rekonstrueerimine, elektrienergia eest tasumine ...................................................................................................................... 15 2.5.5 Kaevikust väljapumbatava vee ärajuhtimine ...................................................... 15 2.5.6 Kaablite kaitsmine, torusse paigaldamine jm kaablitega seotud toimingud ...... 15 2 2.5.7 Ligipääs tehnovõrkudele ..................................................................................... 16 2.6 Kultuurimälestistest tulenevad piirangud .......................................................16 2.7 Riigimaanteedest tulenevad piirangud...........................................................16 2.8 Looduskaitsealustest objektidest tulenevad piirangud ...................................16 2.9 Ajalised piirangud Tööprogrammi koostamisel ja tööde teostamisel ..............16 3 Uuringud ..............................................................................................................17 3.1 Täiendavad geodeetilised uuringud ...............................................................17 3.2 Geoloogilised uuringud..................................................................................17 3.3 Olemasolevate torustike olukorra uurimine....................................................17 4 Projekteerimine ....................................................................................................18 4.1 Üldist .............................................................................................................18 4.2 Projekteerimise staadiumid ...........................................................................18 4.3 Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele ja esitamisele ...................19 4.4 Projekteeritud eluiga .....................................................................................19 4.5 Projekti kooskõlastamine Maanteemetiga .....................................................20 4.6 Kinnistuühenduste projekteerimise lähteandmete kogumine .........................20 4.7 Isikliku kasutusõiguse seadmine ...................................................................20 4.8 Dimensioneerimise alused ............................................................................22 5 Tehniline lahendus ...............................................................................................22 5.1 Torustikud .....................................................................................................22 5.1.1 Üldist ................................................................................................................... 22 5.1.2 Torustiku paiknemine ja sügavus, tähistamine, soojustamine ........................... 22 5.1.3 Veetorustikud ...................................................................................................... 23 5.1.4 Isevoolsed kanalisatsioonitorustikud .................................................................. 24 5.1.5 Kinnistuühendused ............................................................................................. 24 5.1.6 Kasutusest välja jäävate torustike ja kaevude likvideerimine............................. 25 5.2 Reoveepumplad ............................................................................................25 5.2.1 Pumpla korpus .................................................................................................... 25 5.2.2 Survetorustik ....................................................................................................... 26 5.2.3 Pumbad ............................................................................................................... 26 5.2.4 Pumpla varustus .................................................................................................. 26 5.2.5 Pumpla sisetorustik ja armatuur ......................................................................... 27 5.2.6 Juhtimiskilp.......................................................................................................... 27 5.2.7 Juhtimine ja andmeedastus ................................................................................ 27 6 Tööd.....................................................................................................................28 6.1 Torustikutööd ................................................................................................28 3 6.1.1 Üldist ................................................................................................................... 28 6.1.2 Kaeviku kaevamine.............................................................................................. 28 6.1.3 Kaeviku toestamine ............................................................................................. 28 6.1.4 Torustiku alus ...................................................................................................... 29 6.1.5 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded ....................................................... 29 6.1.6 Algtäide ............................................................................................................... 30 6.1.7 Lõpptäide liiklusaladel ......................................................................................... 30 6.1.8 Lõpptäide mitteliiklusaladel ................................................................................ 30 6.1.9 Tagasitäite teostamise erinõuded talvel ............................................................. 30 6.1.10 Torustike rajamine/rekonstrueerimine kinnisel meetodil .................................. 31 6.2 Katete eemaldamine ja taastamistööd...........................................................31 6.2.1 Asfaltkatte eemaldamine .................................................................................... 31 6.2.2 Tükkmaterjalist katte eemaldamine ................................................................... 32 6.2.3 Äärekivide eemaldamine .................................................................................... 32 6.2.4 Kasvupinnase eemaldamine ............................................................................... 32 6.2.5 Teekatete ajutine taastamine ............................................................................. 32 6.2.6 Üldised nõuded katete rajamisele ja taastamisele ............................................. 32 6.2.7 Asfaltkatte lõplik taastamine .............................................................................. 32 6.2.8 Tükkmaterjalist katte lõplik taastamine .............................................................. 34 6.2.9 Kruuskatte taastamine ........................................................................................ 34 6.2.10 Haljastuse taastamine ......................................................................................... 34 6.3 Üldehitustööd ................................................................................................35 6.3.1 Pinnasetööd ........................................................................................................ 35 6.3.2 Betoonitööd ........................................................................................................ 35 6.3.3 Metallitööd.......................................................................................................... 37 6.3.4 Puidutööd ............................................................................................................ 38 6.3.5 Katuse- ja fassaaditööd ....................................................................................... 39 6.3.6 Viimistlustööd ..................................................................................................... 39 7 Materjalid, tooted, seadmed .................................................................................40 7.1 Üldist .............................................................................................................40 7.2 Torustikumaterjalid ........................................................................................40 7.2.1 Veetorud ja survekanalisatsioonitorud ............................................................... 40 7.2.2 Isevoolsete reoveekanalisatsioonitorustike ja sadeveekanalisatsioonitorustike torud 40 7.2.3 Kanalisatsioonikaevud......................................................................................... 40 4 7.2.4 Läbipesukaevud ja siibrikaevud .......................................................................... 40 7.2.5 Sulgarmatuur - üldist ........................................................................................... 41 7.2.6 Kiilsiibrid .............................................................................................................. 41 7.2.7 Pöördklapid ......................................................................................................... 41 7.2.8 Tagasilöögiklapid ................................................................................................. 42 7.2.9 Äärikud, poltliited, tihendid ................................................................................ 42 7.2.10 Maakraanid, spindlipikendused, kaped .............................................................. 42 7.2.11 Tuletõrjehüdrandid ............................................................................................. 42 7.3 Tehnoloogilised seadmed .............................................................................43 7.3.1 Reoveepumbad ................................................................................................... 43 7.4 Muud üldehitusmaterjalid ja -tooted ...............................................................43 7.4.1 Metalluksed, lukud .............................................................................................. 43 7.4.2 Soojustusmaterjalid ............................................................................................ 44 7.4.3 Tuuletõkkeplaadid............................................................................................... 44 8 Katsetused ja kontrolltoimingud ............................................................................44 8.1 Torustikud .....................................................................................................44 8.1.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus.................................................................... 44 8.1.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse ............................................................... 45 8.1.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll............................................................. 45 8.1.4 Survetorustike survekatse ................................................................................... 45 8.1.5 Veetorustike läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine.................................... 45 8.2 Joogiveerajatised ..........................................................................................46 8.2.1 Veeanalüüs joogiveerajatise käikulaskmisel ....................................................... 46 9 Ehitusdokumentatsioon ........................................................................................46 9.1 Üldist .............................................................................................................46 9.2 Mahamärkimine.............................................................................................46 9.3 Teostusjoonised ............................................................................................46 9.3.1 Teostusmõõdistuse vahearuanded ..................................................................... 50 9.3.2 Teostusmõõdistuse andmetabelid ...................................................................... 50 9.4 Kasutus-hooldusjuhendid ..............................................................................52 Lisa 1. Joonised: VK-1: VK Torustike plaan – 1, M1:500 VK-2: VK Torustike plaan – 2, M1:500 5 VK-3: VK Torustike plaan – 3, M1:500 VK-4: Veesõlmede skeemid VK-5: Survekanalisatsiooni sõlmede skeemid VK-6: Kanalisatsioonipumpla RVP1. Plaan ja lõiked VK-7: Pikiprofiil 24207 Peetrimõisa tee 0.0 – 0-41 km VK-8: Tee ristlõiked VK-9: Isikliku kasutusõiguse ala plaan Lisa 2. Viljandi Vallavalitsuse projekteerimistingimused, Lisa 3. Maanteeameti nõuded Peetrimõisa küla vee- ja kanalisatsioonitorustike projekti koostamisele riigitee nr 24207 ja 24137 teemaal ja kaitsevööndis. Maanteeameti kiri 29.05.2019 nr 15-2/19/19180-2, nõuded tööprojektile, Lisa 4. Viljandi Veevärgi Tehnilised tingimused Peetrimõisa küla kinnistute liitmiseks Viljandi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga Lisa 5. Geodeetiliste uuringute aruanne Lisa 6. AS Viljandi Veevärk nõuded rajatiste ehitamiseks (http://www.viljandivesi.ee/est/Ehitusn__uded, alla laetud 10.04.2019) Lisa 7. Viljandi Linnavalitsuse Projektide Läbivaatamise Komisjoni Protokoll nr 2-9/19/29, 05. september 2019 6 1 Projektist 1.1 Tööde mahud ja üldkirjeldus Töö koosneb Peetrimõisa küla ja Karjamõisa tee ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisest ning rekonstrueerimisest järgmises mahus:  Peetrimõisa küla arenduspiirkonna ja Viljandi linna vahelise vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitustööd: - joogiveetorustike rajamine - u. 2.17 km; - isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine - u. 1.31 km; - isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine - u. 0.06 km; - survekanalisatsiooni rajamine - u. 0.53 km - reoveepumpla rajamine – 1 tk;  Karjamõisa tee vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitustööd: - joogiveetorustike rajamine - u. 0.56 km; - isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine - u. 0.17 km; Töö ligikaudsed mahud on esitatud hankedokumentides ning Tellija Tingimustele lisatud joonistel (Lisa 1). 2 Üldised nõuded 2.1.1 Objekti teabetahvlid Iga Ehitusplatsi osa (torustikutööde kaeviku) vahetusse lähedusse (kaeviku piirdele) tuleb paigaldada hiljemalt ehitustööde alustamise päeval objekti teabetahvel. Teabetahvel peab olema plastist või metallist alusel, selle miinimummõõtmed on 800 mm (b) x 600 mm (h) ning sellel peab olema järmine info:  Projekti nimetus (ja number);  Ehitusloa ja muude asjakohaste lubade (kaevetööde luba vms) numbrid;  Tellija (ja tellija esindaja) - kontaktid;  Töölõigu nimetus ning lõigu ehitustööde algus- ja lõppkuupäev;  Töövõtja ja objektijuht - kontaktid;  Projekteerija ja esindaja - kontaktid;  Omanikujärelevalve (Insener) ja esindaja - kontaktid;  Alltöövõtja (kui töid teostab Alltöövõtja) – kontaktid;  Liikluskorralduse eest vastutav isik – kontaktid. Kohalduvad Ehitusseaduse ja kohaliku omavalitsuse õigusaktide nõuded. 2.1.2 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest Tellija poolt määratavas ajalehes 1...2 nädalat enne ehitustööde algust ning seejärel suletavatest ja avatavatest tee- ja tänavalõikudest sagedusega 1x kuus perioodil, mil torustike 7 ehitustöid teostatakse. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikus omavalitsuses info avaldamiseks kohaliku omavalitsuse veebilehel. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms. 2.2 Hoonete, rajatiste, kõrghaljastuse jne kaitsmine 2.2.1 Üldist Töövõtja vastutab, et kogu Ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele isikutele kuuluv vara säiliks ja oleks kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud. Juhul, kui esineb põhjendatud kaebusi Töövõtja poolt teostatavate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude rahuldamisega seotud kulud. Sellised objektid, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid jne, võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada, kui see on tööde teostamiseks möödapääsmatu. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi kui ümberpaigutatud objekti omanikuga pole kokku lepitud teisiti. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada, tuleb koostöös objekti omaniku, kohaliku omavalitsuse ja Inseneriga leida objektile uus sobiv asukoht. Enne Vastuvõtuakti väljastamist peab Töövõtja esitama piisavad tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on lahendatud. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja ettekirjutustest ja nõuetest. 2.2.2 Hoonete ja rajatiste kahjustamise vältimise abinõud Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Ohu vähendamiseks tuleb kaevikute rajamisel kasutada minimaalselt vibratsiooni tekitavaid seadmeid (s.h. tuleb vältida külmunud pinnase purustamist hüdrovasaratega hoone vahetus läheduses); torustik tuleb paigaldada võimalikult lühikeste lõikudena ja kaevikuid võimalikult lühikest aega avatuna hoides. Kaevikud tuleb vajadusel toestada. Ilma hoone omaniku kirjaliku nõusolekuta pole lubatud hoonetega paralleelselt kulgevate torustike projekteerimine ja paigaldamine hoonele lähemale kui torustiku paigaldussügavus + 2 m. 2.2.3 Ehituseelse olukorra fikseerimine fotodel ja skeemidel Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja omal kulul fikseerima ehituseelse olukorra fotodel ning skeemidel. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide fotografeerimisele – teekatted ja äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, kraavid ja truubid, piirdeaiad, väravad ja hekid, torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välistrepid ja – pandused, liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus. Fotod tuleb failinime kaudu arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada eraldi kataloogidesse tänavate ja nende lõikude kaupa. Fotod esitatakse Insenerile digitaalselt Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal. 8 Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Juhul, kui mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist ning vajadusel (olemasoleva olukorra muutumisel pärast fotode tegemist) teha lisaks täpsustavaid fotosid vahetult enne tööde alustamist. Lisaks fotode tegemisele tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud) suhtes üles mõõta teekatte serva asukoht nendel tänavatel, kus kaevetööde tulemusena likvideeritakse olemasolev teekatte serv. Mõõdud fikseeritakse skeemil, mille kaks eksemplari antakse üle Insenerile. Fotode ja mõõtmiste tegemisel osaleb ning annab täpsemaid juhiseid Insener. 2.2.4 Geodeetiliste märkide ja piirimärkide kaitsmine Töövõtja peab Ehitusplatsil tähistama (mahamärkima) tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas. Ehitustööde tegemisest mõjutatud alal tuleb maapinnal asuvad geodeetilised märgid kaitsta paigutades nende kohale vähemalt 1m läbimõõduga kaevurõnga, mille kõrgus on vähemalt 60 cm. Geodeetiliste märkide täiendava kaitsmise abinõud tuleb eelnevalt kooskõlastada Inseneriga. Töövõtja vastutab selle eest, et geodeetiliste märkide (reeperite, polügonomeetriapunktide jm) plaanilist ja kõrguslikku asendit ei muudeta ehitusperioodi jooksul. Samuti tuleb tagada, et ehitustööde käigus ei kahjustataks geodeetilisi märke (reepereid, polügonomeetriapunkte jm). Kui geodeetilist märki ei ole võimalik algses asukohas tööde ajal säilitada, toimub selle ümberpaigutamine või taastamine esialgses asukohas vastavalt märgi valdaja tingimustele Töövõtja poolt ja tema kulul. Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal taastada nende endises asukohas endisel kujul. 2.2.5 Kõrghaljastuse kaitsmine Torustike projekteerimisel ja rajamisel tuleb need paigutada kõrghaljastusest piisavalt kaugele, et vältida juurte vigastamist. Kaevikusse ulatuvad puujuured tuleb lahti saagida. Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest kattega, mis võimaluse korral (olenevalt võrast) peab ulatuma 3 m kõrgusele maapinnast. Oksad, mis jäävad tööde käigus vältimatult ette või on juba saanud tööde tegemisel kahjustada, tuleb korralikult maha saagida. Juhul, kui tööde käigus likivideeritakse puu või põõsas, mida tööde aluseks olev projekt ei näita likvideeritavana või kahjustatakse seda sellisel määral, et puu või põõsas pärast ehitustöid kuivab, peab Töövõtja omal kulul selle puu või põõsa asendama samaliigilise taimega. Puu asendamisel peab asenduspuuks olema vähemalt 2 m kõrgune (maapealse osa kõrgus) ühtlaselt arenenud võraga istik. 2.3 Liikluskorraldus 2.3.1 Üldnõuded Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on rangelt keelatud. Liikluse organiseerimisel, liikluskorraldusvahendite paigaldamisel ja liikluse osalisel või täielikul sulgemisel tuleb järgida järgmiste dokumentide nõudeid:  MTM määrus nr 43, 13.07.18. 9  Viljandi linna volikogu määrus nr 119 30.05.2012  Viljandi linna volikogu määrus nr 120 30.05.2012  Viljandi linna volikogu määrus nr 140 19.12.2012 Kõik liikluskorraldusega seotud kulud kannab Töövõtja. Töövõtja on kohustatud täitma tee omaniku ettekirjutusi liikluskorralduse muutmise kohta. Vajadusel võib liikluskorraldust muuta või korrastada ka tee omanik, teavitades sellest Töövõtja liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutavat isikut. Tegevused riigimaanteedel tuleb kooskõlastada vastava Maanteeameti allasutusega. 2.3.2 Liikluskorralduse projekt Töövõtja peab tööde teostamiseks koostama liikluskorralduse projekti (koostaja peab omama vastavat tegevusluba). Liikluskorralduse projekt tuleb esitada asjassepuutuvale kohaliku omavalitsuse töötajale heakskiitmiseks vähemalt 14 päeva enne planeeritavat liikluskorraldust mõjutavate ehitustööde algust; mistahes liikluse sulgemine või ümbersuunamine enne liikluskorralduse projekti heakskiitmist ei ole lubatud. Tööde teostamisel riigimaanteedel tuleb liikluskorralduse projekt koostada ja kooskõlastada vastavalt Maanteeameti nõuetele. Töövõtja võimetus esitada õigeaegselt liikluskorralduse projekti ja/või saavutada selle heakskiitmist loetakse Töövõtjapoolseks veaks viivituse tekkimisel Ehitusplatsi Töövõtja käsutusse andmisel ning sellega ei kaasne Töövõtjal õigust Täitmisaja pikendamisele või Kulude kompenseerimisele. Liikluskorralduse projekt peab detailselt kajastama kõikide teede ja tänavate sulgemist ning ümbersõitude korraldamist. Heakskiidetud liikluskorralduse projekt peab olema kättesaadav Ehitusplatsil ning üks eksemplar sellest tuleb esitada pärast heakskiitmist ning enne tööde algust Insenerile. Inseneril on õigus nõuda täiendavate liikluskorraldusvahendite paigaldamist tulenevalt õigusaktidest või käesolevatest Tellija Tingimustest. 2.3.3 Liikluskorraldusvahendid Kõik liikluskorraldusvahendid peavad vastama MKMm nr 43, 13.07.18. ning liikluskorraldusvahendite kohta nõudeid sätestavatele standarditele. Liikluskorraldusvahendid peavad olema puhtad, defektideta, selgelt loetavad ning kinnitatud stabiilsetele tugevatele alustele. Töövõtja peab pidevalt (s.h. nädalavahetustel, riiklikel pühadel) tagama liikluskorraldusvahendite korrashoiu ning kaotsimineku korral nende asendamise. Liikluse taasavamisel või ümberkorraldamisel tuleb sulgemist ja ümbersõitu tähistavad liikluskorraldusvahendid koheselt eemaldada või ümber paigutada ning liikluse sulgemise ajaks eemaldatud või kinnikaetud liikluskorraldusvahendid ennistada. Juhul, kui töövälisel ajal kehtib erinev liikluskorraldus (nt on töö ajal suletud tänavalõik töövälisel ajal liikluseks avatud), tuleb tööpäeva lõppedes kõik mittevajalikud liikluskorraldusvahendid eemaldada nii, et need ei takistaks liiklust, et neid ei oleks võimalik kõrvalistel isikutel kasutada omavoliliseks liikluskorralduse muutmiseks ning et nende mittekehtivus liikluskorraldusvahendina oleks üheselt arusaadav. Juhul, kui tänav on osaliselt liikluseks avatud (nt ühistranspordile või kohalikele elanikele), peab see üheselt selguma liikluskorraldusvahenditelt (nt kasutades sissesõitu keelaval liiklusmärgil vastavat lisatahvlit). Ümbersõidu trass peab olema vastavate suunaviitadega tähistatud mõlemas sõidusuunas kogu ulatuses. 10 2.3.4 Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku (peab olema üks isik, sõltumata Alltöövõtjate kasutamisest ja nende arvust), kirjalikult teatama Insenerile ja tee omanikele ning esitama objekti teabetahvlil selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, loetakse liikluskorralduse ja - ohutuse eest vastutavaks isikuks Töövõtja Esindaja. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:  kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;  puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;  esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti. 2.3.5 Liikluse taasavamine Teed/tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus maapinnani täidetud, liikluseks avatavalt teelõigult on eemaldatud kõik ehitusmaterjalid ja jäätmed ning tagatud on vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused. Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni. 2.3.6 Nõuded Töövõtja poolt suletud tee hooldamisele Töid tuleb korraldada selliselt, et tööpäeva lõpuks ei jääks avatuks enam kui 10 m teega paralleelselt kulgevat kaevikut. Teega risti olevad ja kõnniteedel olevad kaevikud tuleb ööseks täita. Ehitusmaterjale, ehitusmasinaid jne ei tohi pärast tööaega jätta teele väljapoole piirdega eraldatud ala, samuti ei tohi neid paigutada sellisel viisil või sellisesse kohta, mis mõjutaks liiklusohutust (s.h. piiraks vaba nägemisulatust ristmikel ning väljasõitudel kinnistutelt teele), ilma sobivate liikluskorralduslike meetmeteta. Liikluseks suletud teel peab Töövõtja korraldama tee puhastamise (iga tööpäeva lõpus) ja kastmise (vastavalt vajadusele, vältimaks tolmu levikut naaberkinnistutele jne). Talvisel ajal peab Töövõtja korraldama ehitustööde tegemise nii, et tee oleks vaba takistustest, mis segavad lume- ja jäätõrjetöid. Töövõtja poolt liikluseks suletud teelõikudel peab Töövõtja ise omal kulul korraldama lume- ja libedusetõrjetöid (s.h. kõnniteedel) vastavalt Maanteeameti või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetele. 2.4 Ehitusplatsi ohutus ja korrashoid ning keskkonnakaitse 2.4.1 Üldnõuded Töövõtja peab tagama ehitustegevuse ohutuse nii Töövõtja personalile kui kolmandatele isikule ja keskkonnale. 2.4.2 Nõuded Ehitusplatsi piiramisele Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks 11 kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise Ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1 500 mm kõrgusega stabiilset ja Ehitusplatsi või selle osa katkematult ümbritsevat metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0.2 kN/m piki piirde ülaserva. Muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Piireteks ei loeta ehitusmasinaid, puistematerjalide või pinnase hunnikuid, ladustatud ehitusmaterjale jms. Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h. nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Inseneri poolt heaks kiidetud. Piirded peavad olema ohtlikesse kohtadesse (kaevikute ümber jne) paigaldatud ka tööde katkestamisel keset tööpäeva (lõuna ajal jms). Töövõtja personali viibimine Ehitusplatsil või selle läheduses tööde katkestamise perioodil ei vabasta Töövõtjat ohtlike kohtade piiretega piiramise kohustusest. 2.4.3 Ehitusplatsi ja ümbritsevate alade korrashoid Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest. Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult. Väljakaevatud materjal ja ehituspraht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada; materjale ei tohi Ehitusplatsile ladustada üleliigsetes kogustes. Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Inseneri ja asjassepuutuvat maaomanikku või teevaldajat rahuldaval moel. Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad liiklusalad hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada. Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustikutööde Ehitusplatsil või selle vahetus läheduses puistematerjale (liiv, kruus, killustik) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära ühe tööpäeva jooksul. Kuni lõpliku katte taastamiseni peab Töövõtja tolmamise vähendamiseks vajadusel kaevejälge kastma. Tagasitäiteks sobimatu väljakaevatud pinnas tuleb Ehitusplatsilt koheselt ära vedada ning ladustada Tellija Tingimustes ettenähtud kohta. Juhul, kui tulenevalt ladustatava täitematerjali või väljakaevatud pinnase eripärast, ilmastikutingimustest vms. tekib reostus või reostusoht ja/või ümberkaudsete elanike häirimine (tolm, pori jne), on Inseneril õigus seada täiendavaid piiranguid täitematerjali või väljakaevatud pinnase ladustamise koha ja kestuse suhtes. 12 2.4.4 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine Töövõtja peab vältima keskkonnareostuse ohu tekkimist. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või Inseneri nõudel esitada seda tõendavad dokumendid. Töövõtja peab ise leidma tagasitäiteks sobimatu väljakaevatud pinnase ladustamiseks sobiva ala. Kõikide pinnase vahe- või lõppladustuspaikade puhul kuulub Töövõtja kohustuste hulka juurdepääsude rajamine, hooldamine ja hilisem likvideerimine (kui ala valdajaga ei lepita kokku teisiti), pinnase transport, planeerimine, tasandamine, ladustustasu maksmine (selle olemasolul). Vaheladustuspaikade puhul peab Töövõtja enne ladustuspaiga kasutuselevõttu fikseerima ala olukorra ning pärast ala kasutuse lõpetamist taastama endise seisundi. Tellija ei taga ülalnimetatud ladustuspaikade ligipääsetavust. Juhul, kui ilmastikutingimustest tulenevalt vms põhjustel ei ole lõppladustusala mingil perioodil ligipääsetav või kasutatav, peab Töövõtja omal kulul organiseerima pinnase vaheladustamise. Töövõtja on vastutav ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest. Töövõtja on vastutav selle eest, et pinnase ladustuspaika ei satu reostunud pinnast, ehitusjäätmeid, asfalditükke jm materjale, mille käitlemiseks on erinõuded. Juhul, kui eeltoodud nõude eiramine toob kaasa trahvi või sunniraha määramise ladustusala valdajale, peab need tasuma Töövõtja. Reoveetorustike rekonstrueerimisel tuleb vältida reovee sattumist pinnasesse. Reovee sademeveekanalisatsiooni või veekogusse juhtimine on keelatud. Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite vms tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja transportima ning purgima purgimissõlme, mis asub Viljandi reoveepuhastil Tartu tn. 123 ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale, reoveepuhasti operaator on AS Viljandi Veevärk. Keskkonnareostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit ja Inseneri. 2.5 Tehnovõrgud 2.5.1 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada Tellija Tehnilisele Esindajale vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult Tellija Tehniline Esindaja või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Veekatkestuste suhtes tundlike tarbijate (lasteaiad, kauplused, toitlustusasutused, tehnoloogilises protsessis vett kasutavad ettevõtted) teenuse katkestamine ning teavitamine peab toimuma kirjalikult ja allkirja vastu. Torustike asendamisel või ümberühendamisel on lubatud tavatarbijatel katkestada veega varustamine ehitustegevusest mõjustatud tööde piirkonnaga külgnevatele 13 kinnistutele maksimaalselt 8 tunniks1. Juhul, kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab Töövõtja ehitama välja ajutise veevarustustorustiku. Veekatkestuste suhtes tundlike tarbijate puhul on lubatud veevarustuse katkestamine ainult ümberühenduste tegemise ajaks. Katkestuse aeg, kestus ja tingimused tuleb Töövõtja poolt iga sellise tarbija esindajaga täiendavalt kirjalikult kooskõlastada. Tööde planeerimisel tuleb sesoonse tegevusega objektide (nt koolid, lasteaiad) veekatkestused võimalusel planeerida aega, mil seal aktiivset tegevust ei toimu. Reovee ärajuhtimise katkestamine on üldjuhul lubatud vaid samal ajal veevarustuse katkestamisega ning Töövõtja peab tagama, et reovee ärajuhtimise katkestamise ajal oleks välistatud üleujutuste põhjustamine keldrites, keskkonnareostus vms. Töövõtja peab vajadusel tagama reovee ajutise ärajuhtimise või -pumpamise Tellija Tehnilise Esindajaga kooskõlastatud meetodil. Ajutiste veevarustustorustike kasutamisel on keelatud nende paigaldamine maapealsena, need tuleb kogu ulatuses paigaldada maa alla minimaalselt 200 mm sügavusele. Talvel peab suurema paigaldussügavuse abil olema välditud ajutiste torustike külmumine. 2.5.2 Veekasutus Töövõtja tagab ajutise veevarustuse (ehituslikel eesmärkidel, hügieeni otstarbel, torustike läbipesuks ja katsetamiseks) objektil ja katab kõik sellega seonduvad kulud. Vee võtmisel ühisveevärgist korraldab Töövõtja omal kulul ja Tellija Tehnilise Esindajaga kokkulepitud viisil vee mõõtmise ja tasub vee eest ühisveevärgi operaatorile vastavalt kehtivale hinnakirjale. Minimaalne arvutuslik veekogus torustiku läbipesuks, mille eest Töövõtja läbipesuvee võtmisel ühisveevärgist tasub, on kolmekordne läbipestava torustiku maht. 2.5.3 Olemasolevate vee- ja kanalisatsioonirajatiste elementide üleandmine Tellijale ja utiliseerimine Enne iga olemasoleva vee- või kanalisatsioonirajatise lammutamist või rekonstrueerimist viiakse Tellija Tehnilise Esindaja ja Töövõtja Esindaja poolt läbi rajatise ülevaatus ning fikseeritakse kahepoolse aktiga nende materjalide ja seadmete loetelu, mis tuleb demonteerida ning Tellijale üle anda, samuti üleantavate materjalide ja seadmete kogused ning demonteerimiseelne olukord. Juhul, kui Tellija Tehniline Esindaja ei määra ülevaatusel teisiti (kas järgnevas toodud loetelu laiendades või piirates), kuuluvad demonteerimisele ja Tellijale üleandmisele kaevude luugid ja luugiraamid, sulgarmatuur, pumbad, veepuhastusseadmed, sagedusmuundurid jm elektri- ning automaatikapaigaldise elemendid. Töövõtja on kohustatud üleandmisele kuuluvad materjalid ja seadmed demonteerima ettevaatlikult ning nende kahjustamist vältivaid töömeetodeid kasutades. Töövõtja on kohustatud säilitama üleandmisele kuuluvaid materjale ja seadmeid kuni Tellija Tehnilisele Esindajale allkirja vastu üleandmiseni Tellija Tehnilise Esindaja poolt määratavas kohas. Juhul, kui üleandmisele kuuluvaid materjale või seadmeid kahjustatakse Töövõtja poolt (s.h. tulenevalt säilitamisest selleks mitteettenähtud tingimustes), kohustub Töövõtja kompenseerima Tellijale tekitatud kahjud. Kõik need materjalid ja seadmed, mis ei kuulu Tellijale üleandmisele, tuleb Töövõtjal utiliseerida legaalsel viisil ning omal kulul, esitades Inseneri või kohaliku omavalitsuse nõudel seda tõendavad dokumendid. 1 Vastavalt veeettevõtja poolt määratud nõuetele (www.viljandivesi.ee) on Töövõtja süül tekitatud vee avariide eest ette nähtud sanktsioonid, mis sätestatakse töövõtulepingus. 14 2.5.4 Elektrivõrguga liitumine või liitumispunkti rekonstrueerimine, elektrienergia eest tasumine Töövõtja ülesandeks on korraldada kõik toimingud liitumispunktide rajamise korral või ümberehituse vajaduse korral. Liitumispunkti ümberehituse maksumuse elektrivõrguettevõtte poolt esitatavate arvete alusel tasub elektrivõrguettevõttele Töövõtja, kellele kompenseeritakse liitumise või liitumispunkti ümberehituse maksumus tasumist tõendavate dokumentide esitamisele järgnevas Vahemakses Ettenähtud Summadest. Liitumispunkt tuleb ümber ehitada, kui olemasolev liitumispunkt asub lammutamisele kuuluvas ehitises, olemasolev liitumispunkt ei vasta seadusandluses või võrguettevõtte tingimustes toodud nõuetele, rekonstrueeritaval vee- või kanalisatsioonirajatisel puudub eraldi liitumispunkt või liitumispunkti kaitsme nimivoolu on otstarbekas vähendada. Rekonstrueeritavate (s.h. juhul kui rekonstrueerimiseks rajatakse uus ehitis olemasoleva lähedale ja olemasolev likvideeritakse) joogiveerajatiste ja reoveepumplate elektrienergia eest tasub rekonstrueerimistööde perioodil (alates olemasoleva rajatise tööst väljalülitamisest kuni rekonstrueerimistööde käigus rajatud rajatisele Vastuvõtuakti väljastamiseni) Töövõtja. Reoveepumplate elektrienergia eest tasub kuni reoveepumplale Vastuvõtuakti väljastamiseni Töövõtja. Tasumine toimub olemasolevate elektrivõrguga liitumiste puhul Tellija poolt esitatava arve alusel. 2.5.5 Kaevikust väljapumbatava vee ärajuhtimine Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatav ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimisel reovee- või sadeveekanalisatsiooni tuleb vett pinnaseosakeste nendesse süsteemidesse sattumise vältimiseks eelnevalt settemahutis setitada. Juhul, kui eelnevat nõuet eiratakse, settemahuti on ebapiisava suurusega või seda ei tühjendata settest piisava sagedusega ning reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi satub pinnaseosakesi sisaldavat vett, peab Töövõtja omal kulul täies ulatuses puhastama reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi, kuhu pinnast kandus. Puhastamisel lõhutud või muul moel rikutud reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi elemendid (s.h. truubid, kraavipõhjad jne) taastab Töövõtja omal kulul. Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja. 2.5.6 Kaablite kaitsmine, torusse paigaldamine jm kaablitega seotud toimingud Tööd elektri- ja telekommunikatsioonirajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult kaabli valdajaga või tema poolt volitatud ettevõttega. Tuleb järgida kõiki kaabli valdaja või volitatud isiku poolt seatud tingimusi. Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi ja kasutades meetodeid, mis väldivad kaabli purunemist. See nõue kehtib ka tööde teostamisel talvel, külmunud pinnase korral. Torustike ristumisel elektri- või telekommunikatsioonikaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikaitsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga, mis ulatub kummalegi poole kaevikut äärmise vee- või kanalisatsioonitorustiku välispinnast minimaalselt 1 m ulatuses. 15 2.5.7 Ligipääs tehnovõrkudele Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, elektrikilbile vms tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta. 2.6 Kultuurimälestistest tulenevad piirangud Projekti piirkonnas asub pärandkultuuri objektks olev vana Viljandi-Põltsamaa maantee munakivi tee. Torustike rajamise ja teekatte taastamise projekti koostamiseks peab Töövõtja taotlema Muinsuskaitseametilt projekteerimise tingimused. Projekt tuleb tööde tegemise loa saamiseks kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Arheoloogilise järelevalve teostamise kulud kaetakse Hinnaloendi vastavalt kulurealt. 2.7 Riigimaanteedest tulenevad piirangud Projektipiirkonda läbivad riigimaanteed:  Riigitee nr 24207 Peetrimõisa tee  Riigitee nr 24137 Peetrimõisa – Karula - Kile tee Seoses sellega on Maanteeameti vastavad allasutused esitanud Tellija taotlusel omapoolsed tingimused torustike rajamiseks riigimaanteedel (Tellija Tingimuste 3), millega Töövõtja peab arvestama. Torustike projekteerimisel riigimaanteedele või nendega külgnevatele kinnistutele tuleb lähtuda sellest, et Tellija soovib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning selle liitumispunktide vastavusseviimiseks Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seadusele paigutada torustikud võimalikult suures ulatuses avalikult kasutatavale maale. Riigimaanteede alla tuleb torustikud paigaldada kinnisel meetodil kaitsehülssi. Hülsi materjalile kehtivad Tellija Tingimustega vee- ja survekanalisatsioonitorustiku materjalidele kehtestatud nõuded. 2.8 Looduskaitsealustest objektidest tulenevad piirangud Projekti piirkonnas puuduvad looduskaitsealused objektid. 2.9 Ajalised piirangud Tööprogrammi koostamisel ja tööde teostamisel Töövõtja peab arvestama järgmiste piirangutega Tööprogrammi koostamisel ja tööde teostamisel:  Lasteaedade ja koolide territooriumil tohib torustikutöid teostada ainult perioodidel, mil nendes asutustes tavapärast tegevust ei toimu (koolivaheaeg, lasteaia suvepuhkus). Lasteaedade ja koolide läheduses ei tohi töid teha ning tuleb tagada läbipääs liiklemiseks ja parkimiseks õppeaasta alguse ja lõpuga seotud ürituste perioodidel.  Hoonete vahetus läheduses ei ole lubatud pinnase külmumisest põhjustatud vibratsiooni tekitavaid kaevetöid teostada.  Põllumajanduslikus kasutuses olevatel maadel on võimalik töid teostada enne külvi või peale saagi koristamist kui maa omanikuga ei lepita kokku teisiti. 16 3 Uuringud Tellija poolt teostatud projekti piirkonna geodeetiliste uuringute aruanded on toodud Tellija Tingimuste Lisas 5. 3.1 Täiendavad geodeetilised uuringud Töövõtja peab vajadusel teostama täiendavad geodeetilised uuringud. Geodeetilised uuringud tuleb läbi viia Töövõtjal vastavalt Eesti Vabariigi Majandus-ja Taristuministri määrusele nr 34, 14.04.2016. "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded”. Geodeetilisi uuringuid on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel. Projekteerimise alusena kasutatav geodeetiline alusplaan peab olema koostatud mõõtkavas M1:500. Plaani loetavuse tagamiseks tuleb vajadusel alusplaani väljatrükil kasutada väljakandeid mõõtkavas M1:200. Uus koostatav alusplaan ei tohi põhineda aegunud või vigasel informatsioonil, mis on saadud varasematest geodeetilistest mõõdistus- ja uurimistöödest ning teostusmõõdistustest. Varasematest geodeetilistest töödest saadud info tõepärasus tuleb geodeetiliste uuringute teostajal looduses kontrollida. Uurimistööd peavad hõlmama tänavaaladel minimaalselt ühe tänavapoole majade fassaadist kuni teise tänavapoole majade fassaadini (kusjuures majade fassaad koos nurgaga peab olema joonisel näidatud). Uuritavat ala läbivate olemasolevate kommunikatsioonide parameetrite, sügavuste ja kallete kindlaksmääramiseks tuleb leida ja mõõdistada ka lähim mõõdistatavast alast väljaspool asuv kaev või kamber. Kommunikatsioonide uurimine hõlmab kõikide vajalike ettevalmistustööde tegemist – kaevude otsimine metalliotsijaga, kaevuluukide väljakaevamine pinnase alt, kaevude tühjakspumpamine ja puhastamine pinnasest ning prahist, lukustatud kaevude avamine jne. Projekteerimise alusena kasutatav geodeetiline alusplaan ja geodeetilise uurimistöö aruanne peavad olema kooskõlastatud kõikide uurimisalasse jäänud tehnovõrkude valdajatega ning olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele. Koordinaatide süsteem: riiklik tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem L-EST 97. Kõrguste süsteem: riiklik kõrgussüsteem BK77. 3.2 Geoloogilised uuringud Hankijal puudub täpsem informatsioon piirkonna ehitusgeoloogiliste tingimuste kohta. Töövõtja peab viima läbi ehitusgeoloogiliste uuringud. Kohustuslik on teostada ehitusgeoloogilised uuringud torustiku trassilõikudel tihedusega vähemalt 150 m ning projekteeritavate reoveepumplate kohal. Geoloogilised uuringud tuleb läbi viia vastavuses MTMm nr 32, 24.04.2015. nõuetega. 3.3 Olemasolevate torustike olukorra uurimine Juhul, kui Töövõtja kavatseb rekonstrueerida mingit osa isevoolsest kanalisatsioonitorustikust kinnisel meetodil (sujutamine vms), tuleb eelnevalt selle torustikulõigu olukorra ning rekonstrueerimiskõlblikkuse uurimiseks ja sobiva rekonstrueerimismeetodi valikuks viia läbi CCTV-uuring. Uuringule peab eelnema torustiku survepesu ning uuring tuleb läbi viia olukorras, kus pealevool uuritavasse torustikulõiku on suletud. Kohalduvad kõik käesolevates Tellija Tingimustes toodud 17 nõuded CCTV-vaatluse läbiviimisele ja selleks kasutatavatele seadmetele. Uuringu tulemuste põhjal otsustab Insener, kas torustiku rekonstrueerimine kinnisel meetodil ja Töövõtja poolt väljapakutav rekonstrueerimislahendus on aktsepteeritav või mitte. 4 Projekteerimine 4.1 Üldist Kõikide käesoleva projekti raames rajatavate ja rekonstrueeritavate ehitiste ja rajatiste (kaasa arvatud nende osade, nagu koormusjaotusplaadid, pumpla ankurdusplaadid, teekatte taastamine jms) lõpliku ehistusprojekti koostamine kuulub Lepingu mahtu ja moodustavad osa Töövõtja kohustustest. Töövõtja on vastutav kõikides käesolevates Tellija Tingimustes, muudes Lepingudokumentides, seadustes ja määrustes sätestatud ning kohaliku omavalitsuse ja/või Inseneri poolt nõutavate jooniste valmistamise eest. Projekteerimistööd tuleb teha kvalifitseeritud projekteerimisettevõtete poolt, kes omavad vajalikke Majandustegevuse Registri registreeringuid vastavalt Eesti seadusandlusele. Kogu projektdokumentatsioon peab olema kirjalikult kooskõlastatud asjassepuutuvate tehnovõrkude valdajate, ametkondade, maaomanike ning kohaliku omavalitsuse poolt. Seejärel tuleb projektdokumentatsioon esitada koos kaaskirjaga läbivaatamiseks Insenerile. Projektdokumentatsoonile kooskõlastuste hankimine ning selle läbivaatamine Inseneri poolt ei vabasta Töövõtjat tema mistahes Lepingust või seadusandlusest tulenevatest kohustustest või vastutusest. Kõiki Tellija Tingimustes ja selle lisades toodud tehnilisi lahendusi, sealhulgas mõõtmeid, rajatiste tüüpe ja materjale, konstruktsioonilahendusi, torustike paigutust jne tuleb projekteerimistööde käigus järgida, v.a. juhul, kui tehniliste lahenduste muutmiseks on Insener väljastanud juhise vastavalt Lepingutingimustele. Kõik Tellija Tingimustes esitatud nõuded materjalidele, töö kvaliteedile jne peavad kajastuma ka tööprojekti seletuskirjas, tagamaks nende nõudmiste kättesaadavuse ja arusaadavuse töölistele, Alltöövõtjatele jne. Projektdokumentatsioon tuleb koostada piisavalt varakult enne planeeritavat ehitustööde algust, hoidmaks ära ehitustööde viibimist heakskiidetud projektdokumentatsiooni puudumise tõttu. Töövõtja peab viima ennast kurssi projektide kooskõlastamise protseduuridega. Tööde teostamisel tuleb kõik kõrvalekaldumised projektdokumentatsioonist fikseerida ning kooskõlastada kõikide asjassepuutuvate instantsidega, tehnovõrkude valdajatega jne. Oluliste muudatuste korral tuleb muudetava Töö osa kohta Inseneri nõudmisel koostada uus projektdokumentatsioon. Juhul, kui ehitusloa taotlemise aluseks olevat projektdokumentatsiooni muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused (s.h. ehitusloa taotluses näidatud olulised tehnilised näitajad) ning kohalik omavalitsus tühistab eelnevalt väljastatud ehitusloa, peab Töövõtja taotlema Tellija volitusel ning omal kulul uue ehitusloa. Projektdokumentatsiooni koostajad peavad olema kogu Lepingu perioodi kestel Inseneri esimesel nõudmisel kättesaadavad nõupidamisteks, autorijärelevalveks ja projektdokumentatsiooni korrigeerimiseks/täiendamiseks selles esinevate vigade korral Inseneri nõudel ilma täiendava tasuta. 4.2 Projekteerimise staadiumid Käesoleva hankedokumentatsiooniga on esitatud tööde põhiprojekt (MTMm nr 97, 17.07.2015 mõistes). Töövõtja kohustuseks on sama määruse mõistes tööprojekti koostamine. 18 Tööprojekt koostatakse piisava detailsusega kooskõlastuste hankimiseks, ehitusloa taotlemiseks, ehitustööde läbiviimiseks ja kontrollimiseks. Tööprojektis tuleb esitada kõik materjalid, tooted ja seadmed konkreetsete toodetena (näidata ära valmistaja, tüüp jne). Tööprojekti koosseisus esitatakse ka olemasolevate hoonete/rajatiste lammutusprojekt. Tööprojektis tuleb näidata kõik kinnisel meetodil rajatavate torustike lõigud koos puurimiskaevikutega, seal hulgas Ploomi 3, Kreegi 2, Kirsi 2, Mureli 2, Põltsamaa tee 28-34, Kase 26 ja Kase tänava (vt. Lisa 7). Iga reoveepumpla kohta peab Töövõtja esitama detailse tootejoonise, millelt selguvad kasutatavad materjalid, seadmete ja toruarmatuuri tüübid, erinevate komponentide tehniline lahendus jne. Pumpla tootejoonis on Töövõtja Dokument Lepingutingimuste mõistes ja pumpla tellimine on lubatud pärast tootejoonise heakskiitmist Inseneri poolt. Lisaks tuleb tööprojektis anda detailsed lahendused kõikidele taastatavatele teekonstruktsioonidele, seal hulgas teetruubid, kraavide nõlvad jms. 4.3 Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele ja esitamisele Projektdokumentatsioon peab olema koostatud ja vormistatud vastavalt Ehitusseadustiku ja selle rakendusaktide nõuetele. Lisaks kehtivad järgmised nõuded:  värvilised joonised peavad olema üheselt arusadavad ka mustvalge koopiana;  ehitusplatsil kasutamise lihtsustamiseks on maksimaalne lubatav joonise formaat A1;  pabereksemplar peab olema võimalikult vastupidav niiskusele, et tagada joonise säilimine nende kasutamisel ehitusplatsil. Töövõtja peab paberkandjal projektdokumentatsiooni koostama ja üle andma järgmise eksemplaride arvu:  kohalikule omavalitsusele koos ehitusloa taotlusega 1 eks;  Tellijale projekti heakskiitmiseks 1 eks;  Insenerile projekti heakskiitmiseks ja omanikujärelevalve tegemiseks 1 eks;  ehitusplatsi kontoris min 1 eks (+vajalikud eksemplarid Töövõtja ja Alltöövõtja(te) vajaduseks);  kasutusloa taotlemiseks koostatavasse vastuvõtudokumentatsiooni 2 eks. Lisaks tuleb projektdokumentatsioon esitada nii Tellijale kui Insenerile digitaalselt CD-l või DVD-l. Joonised tuleb esitada *.dwg formaadis 2004 versioonis, tekstid *.doc formaadis, tabelid *.xls formaadis, lisaks tuleb kogu materjal esitada *pdf formaadis. Digitaalselt esitava projektdokumentatsiooni koosseisus peavad olema kõik jooniste korrektseks kuvamiseks vajalikud referentsfailid, fondifailid, joonestiilid jne. 4.4 Projekteeritud eluiga Konstruktsioonide, torustike, seadmete jne projekteeritud eluiga peab olema järgmine, kui käesolevate Tellija Tingimuste muudes osades ei ole sätestatud teisiti:  Vee- ja kanalisatsioonitorustikud 50 aastat  Kaablid, elektriseadmed, elektrikilbid 25 aastat  Hoonete ja rajatiste konstruktsioonid (v.a. viimistlus) 50 aastat  Tehnoloogilised seadmed 20 aastat 19 4.5 Projekti kooskõlastamine Maanteemetiga Töövõtjal on kohustus kooskõlastada koostatud tööprojekt muu hulgas ka Maanteeametiga. Projekti koostamisel peab Töövõtja arvestama kõigi Maanteeameti poolt kehtestatud nõuetega, eriti aga Lisas 3 toodud järgmiste dokumentidega:  Maanteeameti nõuded Peetrimõisa küla vee- ja kanalisatsioonitorustike projekti koostamisele riigitee nr 24207 ja 24137 teemaal ja kaitsevööndis.  Maanteeameti kiri 29.05.2019 nr 15-2/19/19180-2, nõuded tööprojektile. 4.6 Kinnistuühenduste projekteerimise lähteandmete kogumine Kinnistuühenduste projekteerimiseks tuleb koostada kinnistuühenduse kooskõlastusleht, millel on vähemalt järgmised andmed:  asendiplaan, millel on näha vastav kinnistu (kooskõlastatava kinnistu piirid peavad asendiplaanil olema tähistatud jämedama joonega) ja kinnistuga piirnevad peatorustikud ning vastava kinnistu kinnistuühenduste asukoht (juhul, kui on tegemist olemasoleva tarbijaga, kelle kinnistuühenduse asukoht muutub, siis ka rajatavad kinnistusisesed torustikud liitumispunktist kuni olemasoleva tarbijatorustikuni);  kinnistutele rajatavad torustikud  kinnistu katastritunnus ja aadress;  kinnistuomaniku nimi ja kontaktandmed ning allkiri;  uue kanalisatsiooniga liituvate kinnistute puhul andmed olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi kohta (kogumismahuti, kohtpuhasti vms);  uue kanalisatsiooniga liituvate kinnistute puhul kanalisatsiooni kinnistuühenduse vajalik sügavus, mis tagab kinnistu olemasolevate või perspektiivsete kanalisatsioonisüsteemide isevoolse kanaliseerimise;  kinnistu omaniku eritingimused. Projektlahendus ja liitumispunktide asukohad tuleb kinnistu omanikuga kooskõlastada. Kooskõlastusleht ei ole vajalik juhul, kui tegemist on olemasoleva tarbijaga nii vee- kui kanalisatsiooniteenuse osas ning kinnistuühenduste asukoht ei muutu ja käesoleva projekti raames kinnistu territooriumil ühendustorustikke ei rajata. 4.7 Isikliku kasutusõiguse seadmine Lisaks projekteerimisele on Töövõtjal kohustus kooskõlastada kirjalikult kinnistuomanikega (s.h. Maanteeametiga) rajatiste paigutamine kinnistule ja korraldada lepingute sõlmimine isikliku kasutusõiguse seadmiseks Viljandi Vallavalitsuse või tema poolt näidatud isiku kasuks. Kinnistute omanikega tuleb sõlmida notariaalsed lepingud. Nimetatud toimingutega seotud kulud ja makstavad riigilõivud ning notari tasud tuleb tasuda Töövõtjal. Kinnistuomanikele tehnorajatiste talumise eest võimalikud kokkulepitavad tasud maksab Tellija. Koostatavad dokumendid Kasutusõiguste seadjal tuleb koostada ja vormistada järgmised isikliku kasutusõiguse seadmise dokumendid: a) Igale kinnistule isikliku kasutusõiguse tingimused või kohalikule omavalitsusele ja riigile avaldus. 20 b) Iga kinnistu koormatava ala plaan järgmiselt koos vähemalt järgmiste andmetega: - Asendiplaan mõõdus A4 või A3 - Pealkirjas antud kinnistu aadress - Kinnistu piir tähistatud jämeda punase joonega - Isikliku kasutusõiguse kaitsevöönd tähistatud viirutatud alana ja see peab täies ulatuses mahtuma skeemile. Plaanile märkida kõrvalolevate kinnistute katastritunnused ja aadress. Plaan ei tohi sisaldada asjasse mittepuutuvaid andmeid mis raskendavad selle lugemist (haljastus, muud kommunikatsioonid, vertikaalplaneerimine vms.). Reformimata riigimaal tuleb iga eraldi paiknev isikliku kasutusõiguse ala vormistada eraldi plaanil. Plaanile lisada tingmärkide selgitus järgnevas detailsuses: - isikliku kasutusõiguse ala tähistus, pindala m2; - kinnistu piiri tähistus; - asjasse puutuvate kommunikatsioonide tähistus; - kaitsevööndi ala. Plaanid esitada Tellijale paberkandajal ning digitaalselt dwg formaadis, pdf ja jpg formaadis. Igale kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmise notariaalse lepingu või omavalitsusele avalduse kavand vastavalt kohalduvatele õigusaktidele. Eelnimetatud dokumendid peab kasutusõiguse seadja kooskõlastama Tellijaga. Toimingud Kasutusõiguste seadjal teostada isiklike kasutusõiguste notariaalseks või lihtkirjalikuks seadmiseks vähemalt järgmised toimingud: a) Igale kinnistuomanikule tutvustada ja selgitada antud isikliku kasutusõiguse tingimusi ja dokumentatsiooni ning sõlmitava lepingu sisu ja vormi. b) Saada kinnistuomanikult kooskõlastus isikliku kasutusõiguse seadmise tingimustele. c) Pidada kinnistuomanikega läbirääkimisi antud tehnorajatiste talumise eest, sh leppida kokku Tellijalt saadav ühekordne tasu ja selle maksmise tingimused (Tellijalt saadud konkreetsete volituste piirides). d) Valida notaribüroo antud isiklike kasutusõiguste lepingute koostamiseks, vormistamiseks ja sõlmimiseks. e) Notaribürooga või omavalitsusasutusega kooskõlastada ja leppida kokku antud isikliku kasutusõiguse seadmise dokumentatsioon ja protseduur. f) Notaribüroole või omavalitsusasutusele edastada kõik vajalikud ja nõutavad dokumendid ja andmed isiklike kasutusõiguste lepingute koostamiseks. g) Kontrollida notaribüroos koostatavaid ja vormistatavaid isiklike kasutusõiguste lepinguid ning vajadusel täpsustada nende andmeid või tingimusi. h) Iga kinnistuomanikuga ja notaribürooga leppida kokku antud isikliku kasutusõiguse lepingute sõlmimise ajad ja tingimused notaribüroos. i) Kontrollida notaribüroos antud isiklike kasutusõiguste lepingute sõlmimist. j) Kontrollida antud isiklike kasutusõiguste kannete teostamist Kinnistusraamatus. 21 k) Komplekteerida ja anda Tellijale üle antud isiklike kasutusõiguste lepingute dokumendid järgmiselt: notariaalsed ärakirjad paberil ja digitaalselt CD-l 3 eksemplaris ja nendest tavalised paberkoopiad 2 eksemplaris või lihtkirjalike lepingute või muude dokumentide originaalid ja nendest paberkoopiad 2 eksemplaris. Kohustused kehtivad ka juhul, kui on tegemist olemasoleva rajatise rekonstrueerimisega ning selle rajatise jaoks ei ole sõlmitud kasutusõiguse lepingut. 4.8 Dimensioneerimise alused Kõikide projekteeritavate (ja rajatavate) torustike läbimõõdud ning isevoolsete kanalisatsioonitorude renni kõrgusmärgid on näidatud joonistel. Reoveepumpla vastuvõtureservuaari maht peab olema määratud sõltuvalt sissevoolava vee hulgast, pumba võimsusest ja pumba käivitamise lubatud sagedusest. Maksimaalne reovee kukkumiskõrgus pumplas (s.t. sissevoolu ja minimaalse veetaseme vahe) ei tohi ületada 1,25 m. 5 Tehniline lahendus Kõik tehnilised lahendused, tööd ning tooted ja seadmed peavad vastama siin dokumendis esitatud nõuetele ja AS Viljandi Veevärgi nõuetele rajatiste ehitamiseks (vt Lisa 6). Juhul kui nõuded erinevad, peab juhinduma neist rangemast nõudest. 5.1 Torustikud 5.1.1 Üldist Torustike projekteerimisel, materjalide ja asukoha valikul ning rajamisel tuleb arvestada kinnistuomanike (s.h. teevaldajate) ja kommunikatsioonivaldajate eritingimustega ning kõikide käesolevale dokumendile lisatud tingimustega (Lisad 2, 3 ja 4) Projekteerimisel tuleb samuti lähtuda järgmistest standarditest:  EVS 835:2014 Hoone veevärk;  EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon;  EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk;  EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;  EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. 5.1.2 Torustiku paiknemine ja sügavus, tähistamine, soojustamine Üldiselt on võimalik paigaldada veetorud rajatava kanalisatsioonitoruga ühte kaevikusse. Karjamõisa teel munakivitee alla on võimalik veetoru paigaldada kinnisel meetodil suundpuurimisega. Vahekaugused („puhtad“ - välispinnast välispinnani; erineva rajamissügavusega rööpkulgevatel torustikel horisontaalprojektsioon välispinnast välispinnani) kommunikatsioonide vahel peavad olema minimaalselt järgmised:  samaaegselt rajatavatel rööpkulgevatel torustikel 300 mm;  uue torustiku rajamisel rööpkulgevana olemasoleva kasutusse jääva torustikuga 700 mm;  ristuva kommunikatsiooniga või selle kaitsetoruga 300 mm. 22 Veetorustike rajamissügavus peab olema vähemalt 1 800 mm ja survekanalisatsiooni- torustike puhul 1500 mm toru peale. Isevoolse kanalisatsiooni sügavus on näidatud joonistel. Juhul, kui teemaale paigaldatav isevoolne kanalisatsioonitoru jääb madalamale kui 70 cm toru peale, siis tuleb toru kohale paigaldada r/b koormusjaotusplaat. Teede alt läbiminekud teostada kinnisel meetodil lisaks joonistel näidatud kohtadele ka Ploomi 3, Kreegi 2, Kirsi 2, Mureli 2, Põltsamaa tee 28-34, Kase 26 ja Kase tänava ees kus kasvavad tänavapuud (vt. ka Lisa 7). Veevarustuse ja survekanalisatsiooni torustiku, mis paikneb paralleelselt Peetrimõisa teega (sõlmest SK-2 kuni SK-6, joonis VK-2), kaevik tuleb teepoolsest servast vertikaalselt toestada. Torustike kohale (300 mm toru laest) tuleb panna hoiatuslint:  veetorustikul sinine, kirjaga VESI  kanalisatsioonitorustikul punane, kirjaga KANALISATSIOON, SURVEKANALISATSIOON Lisaks tule veetorustiku külge kinnitada asukoha märkimiseks min 1,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Pinnasesse jäävad kaablijätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua kape alla. Kinnisel meetodil paigaldatavale torule tuleb lisada asukoha märkimiseks tross min läbimõõduga 5mm. Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate, kui paigaldamissügavus on ≤1200 mm maapinnast toru peale. Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud veetorustik või survekanalisatsiooni torustik isoleerida, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru pealispinnani on ≤1500 mm. Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik isoleerida, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise pinnani on ≤1000 mm. Plaadi minimaalne paksus on 100 mm, soojustada tuleb nii torude pealt kui külgedelt ning külgedel peab ulatuma soojustusplaat vähemalt 150 mm toru põhjast allapoole. Soojustamisel peab pealtvaates isolatsiooni plaat ulatuma vähemalt 1.5 m kummalegi poole toru teljest. 5.1.3 Veetorustikud 5.1.3.1 Üldist Rajatava torustiku liitumisel olemasoleva torustikuga tuleb liitumispunktis olev sõlm täies ulatuses rekonstrueerida (vahetada sulgarmatuur kõikidel suundadel jne). 5.1.3.2 Torumaterjalid ja liited Veetorustike materjalina tuleb kasutada polüetüleentorusid surveklassiga minimaalselt PN10. Torustiku materjal peab olema vastavalt markeeritud. Toru SDR2 peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt keevismuhvi) puhul, selle saavutamiseks tuleb vajadusel kasutada suurema surveklassiga torusid. 2 SDR kirjeldab toru välisläbimõõdu ja toruseinapaksuse suhet: SDR=De/e. 23 Iga perspektiivse maakraani ja/või siibri puhul tuleb pimekorgi ja sulgeseadme vahele paigaldada vähemalt 1m toru. Kinnisel meetodil rajatav PE toru peab vastama näitajale SDR11 või sarnane. Juhul, kui ühenduste tegemisel olemasolevate torudega ei ole võimalik tõmbekindlaid liitmikke kasutada, tuleb kasutada torutugesid. 5.1.3.3 Sulgarmatuur Sulgarmatuurina kasutada kummikiilsiibreid. Veetorustikule paigaldatava sulgarmatuuri asukohad ja läbimõõdud on näidatud joonistel. 5.1.4 Isevoolsed kanalisatsioonitorustikud 5.1.4.1 Torumaterjalid Isevoolse reoveekanalisatsioonitorustiku materjalina tuleb kasutada reoveekanalisatsiooni jaoks ettenähtud polüvinüülkloriidtorusid. 5.1.4.2 Kaevud Kaevud peavad olema tehaseliselt valmistatud teleskoopsed polüetüleenkaevud või tehaseliselt valmistatud elementidest komplekteeritavad kaevud. Nn Lego-kaevude kasutamine ei ole lubatud. Minimaalne peatorustiku kaevumõõt on de400/315. Järgmistes kohtades peavad olema kaevud minimaalse mõõduga de560/500:  kaevud, milles peatorustiku suund muutub üle 30º;  kaevud, milles peatorustikud ühinevad;  peatorustike lõpukaevud; Peatorustike kaevud iga max 100 m tagant peavad olema minimaalselt D1000 mm läbimõõduga. Kaev katta minimaalselt D630mm luugiga. Kanalisatsioonitorustiku suunamuutus väljaspool kaevu ei ole lubatud. Erandina (Inseneri loal) võib väljavoolul olla kuni 15º põlv. 5.1.5 Kinnistuühendused Kinnistuühendused tuleb projekteerida ja rajada kõikidele kinnistutele:  mis piirnevad (piirnemiseks loetakse käesoleval juhul ka olukorda, kui torustiku ja asjassepuutuva kinnistu vahele jääb avalikult kasutatav kinnistu - nt eraldi transpordimaa kergliiklusteele vms) rajatavate ja rekonstrueeritavate torustikega ning mis kuuluvad ja ei kuulu olemasolevate tarbijate hulka;  mida rajatavad torustikud läbivad; Olemasolevate tarbijate puhul tuleb, juhul kui kinnistuühenduse asukoht muutub, käesoleva projekti käigus projekteerida ja rajada ka kinnistul või kinnistu puudumisel ühendust omava hoonega piirneval territooriumil paiknev uue kinnistuühenduse ühendustorustik olemasoleva tarbijatorustikuga, mis võimaldab projekti elluviimise tulemusena jätta vana kinnistuühenduse ja sellega seotud peatorustikud kasutusest välja. Kortermajade puhul on eeldatud, et veevarustuse ühendustorustik võidakse ühendada olemasoleva kinnistutorustikuga ka hoones sees (s.t. ühendustorustiku liitumine olemasoleva kinnistutorustikuga ei tarvitse toimuda selles punktis, kus olemasolev kinnistutorustik hoonesse siseneb). Sel juhul kuulub tööde mahtu ka torustike ümberehitus keldris, s.h. veemõõdusõlme ümbertõstmine. 24 Igal juhul peab olema tagatud nõue, et iga kinnistu veevarustus peab olema eraldi suletav selle kinnistu jaoks ettenähtud maakraani abil. Juhul, kui maakraani ei ole võimalik paigaldada selle kinnistu piirile, lepitakse asukoht tööprojekti koostamise käigus Inseneri ja Tellija Tehnilise Esindajaga kokku. Kinnistuühenduse liitumispunkti kaugus kinnistu piirist on maksimaalset 1,0 m. Juhul, kui liitumispunkt jääb teekatte alla, tuleb liitumispunktist kinnistu poole rajada torustik nii, et selle ots ulatub vähemalt 0,5 m teekatte alt välja. Töövõtja peab arvestama sellega, et olemasolevatest torustikest tulenevalt või kinnistuomaniku soovil tuleb täiendava tasuta kinnistu vee- ja kanalisatsiooniliitumine rajada erinevatesse asukohtadesse (eraldi kaevikusse). Samuti tuleb arvestada sellega, et seoses kinnistuühenduse soovitava asukohaga tuleb vajadusel pikendada peatorustiku viimast lõiku täiendava tasuta kuni soovitava kinnistuühenduse asukohani. Veetorustiku kinnistuühendus tuleb teostada sulguriga keevissadula või -kolmikuga, maakraanil peab kinnistupoolses otsas olema keevitatav toruots (pikkusega min 1 m), mis tuleb sulgeda keeviskorgiga. Minimaalne veetorustiku kinnistuühenduse diameeter on de32. Juhul, kui maakraanist kinnistu poole jäetakse nt survestamiseks või õhu eemaldamiseks maa peale ulatuv toru, tuleb see tööde lõppedes täies ulatuses välja kaevata ja eemaldada ning asendada keeviskorgiga. Kanalisatsioonitorustiku kinnistuühendus tuleb teostada kaevust. Kinnistuühendus tuleb varustada kontrolltoruga ning liitumata kinnistute puhul sulgeda otsakorgiga. Kontrolltoru ei ole vajalik, kui kaevu tsentri ja liitumata kinnistu ühenduse otsakorgi vahel on kuni 3000 mm või kui liitunud kinnistu piirini jääb kaevu tsentrist kuni 3000 mm. Minimaalne kanalisatsiooni kinnistuühenduse torustiku diameeter on de160. Kanalisatsioonitorustiku sügavus maapinnast liitumispunktis peab olema minimaalselt 1350 mm toru rennini (v.a. juhul, kui olemasoleva liitumispunkti sügavus on väiksem ning eesvool ei võimalda liitumispunkti sügavamale rajada). 5.1.6 Kasutusest välja jäävate torustike ja kaevude likvideerimine Tellija Tingimuste koosseisu kuuluvatel joonistel likvideeritavatena näidatud ja/või uute torustike rajamisel kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb likvideerida ning näidata likvideeritavatena ka torustike tööprojektis ja teostusjoonistel. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest (igas kaevus/sõlmes) sulgeda betooniga. Kasutusest välja jäävatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine osa (vähemalt 1 000 mm maapinnast) ning kaev tuleb täita ja tihendada vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Eelnevalt tuleb kaevu ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad sulgeda betooniga. Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur, hüdrandid vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida vastavalt eelmises lõigus kirjeldatule. 5.2 Reoveepumplad 5.2.1 Pumpla korpus Reoveepumpla korpus peab olema polüetüleenist, minimaalne sisediameeter on 1 600 mm. Pumpla põhi peab olema isepuhastumist soodustava kujuga. Korpus peab olema ette nähtud taluma deformeerumata kõiki konkreetses paigalduskohas võimalikke paigaldamisel ja ekspluateerimisel tekkivaid koormusi 25 (pinnas, pinnasevesi, liikluskoormus maapinnal jne), samuti koormuse ebaühtlust. Polüetüleenkorpuse puhul peab see olema valmistatud torust rõngasjäikusega minimaalselt 6 kN/m2 . Pumpla luuk peab asuma minimaalselt 600 mm ülalpool vahetult luuki ümbritsevat maapinda. Luuk peab olema alumiiniumist rihvelplekist, soojustatud (soojustus peab olema altpoolt kaetud mehaanilise vigastamise vältimiseks) ning varustatud avatud asendi fiksaatoriga ja kahe lukustuselemendiga ning lukuaasadega tabaluku kinnitamiseks. Luuk ei tohi avaneda sellele küljele, kus asuvad juhtsiinid või redel. Pumplakorpuse külge tohib torusid, kaableid jm pumpla sisustust kinnitada ainult tehaseliselt paigaldatud kinnituselementide abil. Hilisem mehaaniliste kinnitusvahendite (kruvid jne) paigaldamine ei ole aktsepteeritav. Pumpla korpus peab olema pinnasevee üleslükkejõu vastu ankurdatud. Arvesse tuleb võtta pinnaseveetaseme võimalikku tõusu kuni maapinnani. Pumpla lagi peab olema soojustatud. Soojustus võib olla integreeritud pumpla korpusesse või hiljem paigaldatav, viimasel juhul kasutada XPS soojustusplaate, mis katavad pumpla lae ning ulatuvad igas suunas vähemalt 1,0 m kaugusele pumpla seinast. 5.2.2 Survetorustik Survetorustik rajada polüetüleentorudest surveklassiga vähemalt PN10. Torude ühendamiseks võib kasutada põkk-keevitust või muhvkeevitust. Tõmbekindlaid äärikühendusi võib kasutada uue toru ühendamisel olemas oleva toruga. Torustiku materjal peab olema vastavalt markeeritud. 5.2.3 Pumbad Projekteeritavasse pumplasse paigaldad kaks uputatud reoveepumpa, kummagi võimsus 5 l/s ja 10.4 m H2O. Kogu pumpla peab olema kavandatud ja valmistatud nii, et tavaolukorras töötab üks pump (pumpade lülimine kordamööda) kuid on võimalik ka kahe pumba paralleelne koostöö. Pumbad peavad olema n.n. „Fortex“ tüüpi töörattaga või vastava konstruktsiooniga, mis tagab konkreetse pumpla pumbatavas reovees sisalduva fraktsiooni ja heljumi ära pumpamise, või siis ette nägema muid seadmeid sette ja hõljumi kogumi vältimiseks pumplas. Selleks, et ühtlustada Tellija poolt kasutatavaid seadmeid ja vähendada eritüübiliste tagavaraosade vajadust, on lubatud kasutada järgmiste tootjate pumpasid – KSB või ABS. Kõik paigaldatavad reoveepumplate pumbad peavad olema samalt tootjalt. Pumbad peavad olema ette nähtud reovee pumpamiseks. Pumba vaba läbivooluava peab olema vähemalt 80 mm. 5.2.4 Pumpla varustus Pumplad peavad olema varustatud redeliga (libisemiskindlate astmetega, libisemiskindlus peab olema saavutatud redelipulga kuju ja pinnatöötlusega, mitte pealekleebitud karedapinnaliste ribadega vms), ülestõstetava teenindusplatvormiga (kogu pumpla ristlõike ulatuses) ja luugi kõrval asuva sisenemist hõlbustava käsipuuga. Kõik pumplas olevad metallelemendid peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI316). Loomuliku ventilatsiooni tagamiseks peab pumpla olema varustatud kahe ventilatsioonitoruga - värske õhu juurdevool reservuaari alaosasse (300 mm kõrgemal max veetasemest) ja väljatõmme reservuaari ülaosast. Torude otsad peavad paiknema vähemalt 700 mm kõrgusel maapinnast ja olema kaitstud sademete eest ning suletud putukavõrguga. Torud peavad olema vandaalikindlad: piisava seinapaksusega ja tugevalt kinnitatud pumpla konstruktsiooni külge. 26 Sissevool peab olema varustatud pumpla kõrval asuva kummikiilmaasiibriga. 5.2.5 Pumpla sisetorustik ja armatuur Pumpla sisetorustik peab olema valmistatud happekindlast roostevabast terasest (AISI316). Poltliited peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI316). Kumbki pump peab olema varustatud oma tagasilöögiklapiga ja sulgarmatuuriga. Tagasilöögiklapid peavad olema kuulklapid, sulgarmatuuriks kummikiilsiibrid. Pumpade survetorustiku liitumine pumplast väljuva survetorustikuga peab olema lahendatud hüdrauliliselt sobival moel (120º nurga all). Pumpla torustiku sisediameeter peab olema suurem, kui pumba vaba läbivooluava. 5.2.6 Juhtimiskilp Juhtimiskilp paigaldatakse pumpla peale või kõrvale välitingimustesse kindlale alusele. Kilbi korpuse kaitseaste peab olema vähemalt IP54. Kilbil peavad olema topeltuksed; lülitid, signaallambid ja kontrolleri operaatorpaneel peavad paiknema sisemisel uksel, kilbi kaitseaste avatud välimise uksega peab olema vähemalt IP20. Uksed peavad avanema min 135º ulatuses ning olema varustatud vähemalt kahe metallist ja metallvõtmega lukuga. Juhtimiskilpi ei tohi paigutada nii, et ülestõstetud pumpla kaas varjaks vaadet pumplale. Pumpade kaablite ühendamiseks tuleb paigaldada klemmliistud kilbi alumisse osasse. Kilp peab olema varustatud pistikupesadega tööriistade toiteks, valgustiga (süttib sisemise ukse avamisel) ning temperatuuriregulaatoriga küttekehaga kilbi komponentidele vajaliku keskkonna tagamiseks. Kilp peab olema varustatud võimalusega generaatoritoite kasutamiseks (väline pistik ja sisemisel kilbiuksel paiknev toite ümberlüliti). 5.2.7 Juhtimine ja andmeedastus Pumpla elektrivarustuse ja juhtimise (SCADA) projekt ja nõuded tööde teostamisele on kirjeldatud eraldi Elektriprojektis. Käesolevas punktis on toodud elektripaigaldise tehnoloogilised nõudmised. Pumbad töötavad sõltuvalt tasemest reservuaaris. Kummagi pumba tööreziim (K-0-A) valitakse juhtimiskilbist. Pumpla tuleb varustada kolme tasemeanduriga - analoogandur, mille abil juhitakse pumpasid; minimaalse taseme ujukandur, mis blokeerib pumpade töö liiga madala veetasapinna puhul; maksimaalse taseme ujukandur, mis alarmeerib liiga kõrgest vee tasapinnast reservuaaris. Pumpade juhtimise tasemed, samuti viibeaeg teise pumba sisselülitamisel peavad olema seatavad kontrolleri operaatorpaneelilt ja jälgimiskeskusest. Pumpade käivitamine läbi kontrolleri toimub põhimõttel, et iga järgnev esimene käivitus toimub erineva pumbaga, mis tagab pumpade ühtlase kulumise ja väldib survetoru harude ummistumist. Mõlemat pumpa peab olema võimalik käivitada ka käsireziimis, kusjuures kaitsefunktsioonid (minimaalne tase, pumba ülekoormus ja ülekuumenemine) peavad toimima ka käsireziimis. Eraldi isetagastuva nupuga peab olema pumpla tühjakspumpamiseks võimalik blokeerida käsitsireźiimis töötava pumba puhul minimaalse taseme kaitsefunktsiooni. Automaatreźiimis peab olema võimalik pumpasid käivitada ja peatada ka jälgimiskeskusest. Pumpla luuk ja juhtimiskilp peavad olema varustatud valvesignalisatsiooniga. Pumpla kontroller peab olema varustatud autonoomse toiteallikaga (UPS). Kontroller peab olema varustatud operaatorpaneeliga, millelt saab jälgida mõõdetavaid suurusi, häireid jne ning muuta seadeparameetreid. 27 Lisaks pumpade juhtimisele ja tööhäirete kogumisele peab kontroller koguma (ja säilitama 90 päeva) ja operaatorpaneelil kuvama ning jälgimiskeskusesse edastama järgmist informatsiooni:  hetke tase (analoogandurilt);  hetke rõhk (rõhuandurilt);  pumpade töötundide arvestus (kumulatiivne, nullitav);  pumpade lülituskordade arvestus (kumulatiivne, nullitav);  pumbajaama staatus – kas valve all või ei;  pumpade olek. Kontroller peab SMS sõnumitena mobiiltelefonidele edastama järgmisi häireid:  elektritoite kadumine;  elektritoite taastumine;  sissetung valve all olevasse pumplasse või selle kilpi;  avariiline kõrge tase;  avariiline madal tase;  pumba tööhäired (termokaitse ja niiskusanduri rakendumine jne) - kummagi pumba kohta eraldi. Pumpla luuk ja juhtimiskilp tuleb varustada valvesignalisatsiooniga. 6 Tööd 6.1 Torustikutööd 6.1.1 Üldist Torustike rajamisel tuleb juhinduda RIL77-2005 nõuetest. Kui käesolevas Tellija Tingimustes toodud nõuded on RIL77-2005 nõuetest rangemad, on ülimuslikud Tellija Tingimustes toodud nõuded. 6.1.2 Kaeviku kaevamine Kaeviku seina miinimumkaugus paigaldatavast torust näidatakse projektis ning see peab olema vähemalt 300 mm. Lisaks sellele tuleb kaeviku laius (eriti kaevude, torustikusõlmede ja hüdrantide ümbruses) määrata vastavalt tagasitäite tihendamiseks kasutatavale tehnikale nii, et on tagatud tagasitäite korrektne tihendamine terve kaeviku ristlõike ulatuses. Minimaalne kaeviku laius toestamata kaeviku korral on 1,0 m, toestatud kaeviku korral 1,2 m. Kaeviku nõlv peab olema terves ulatuses positiivse kaldega. Selle nõude tagamiseks tuleb kaeviku seina varisemisel kaeviku alumises osas eemaldada pinnas koos kattega ka kaeviku ülemises osas. Kaeviku kaevamisel tuleb sobivate meetoditega tagada piisav vee-eemaldus, võimaldamaks toru aluse rajamist ja torustiku paigaldamist kuivades tingimustes. 6.1.3 Kaeviku toestamine Sügavamate kui 1,4 m kaevikute puhul tuleb kaevikud toestada ja sellega peab ehitusmaksumuse kalkuleerimisel arvestama. Toestus peab ulatuma kaeviku põhjast vähemalt maapinnani. Toestamisel tuleb kasutada tööstuslikult valmistatud 28 spetsiaalseid toestuselemente, eriolukordades (näiteks intensiivne pinnasevee vool) ka eriprofiilidest sulundseina. Keelatud on kasutada kaeviku toestamiseks üksikuid laudu, prusse, tahvleid vms juhuslikku materjali. Arvestades konkreetseid olusid (ehitusaeg, vee tase pinnases ehitustööde ajal, liikluskoormus, konkreetsel lõigul esinevate pinnaste liik, olemasolevate ehitiste kauguses kaevikust jms), võib konkreetsel lõigul toestamisest loobuda. Toestamisest loobumine peab saama eelnevalt Inseneri kooskõlastuse. Toestamata kaeviku nõlv peab niisugusel juhul olema nõlvusega, mis tagab selle stabiilsuse, võttes arvesse kõiki nõlva püsivust mõjutavaid jõudusid, s.h ehitusmasinate vibratsioon. Lähemal kui 3 m hoonetele, treppidele vms vundamentidele rajatud ehitistele ei ole toestamata ehituskaeviku rajamine lubatud. Toestatavate kaevikute seinad peavad olema võimalikult vertikaalsed. Kaeviku toestus ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, rajatiste ja teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kõik kahjud, mis on tekitatud teistele töödele või külgnevatele objektidele kas kokkuvarisemise, vee või maapinna surve või teiste mõjurite poolt toestuse ja tugevdamise puudumise tõttu või mõne muu Töövõtja hooletuse või eksimuse tõttu, remonditakse Töövõtja kulul ja viivitamatult. Töövõtja kannab vastutust kaevikute toestamise ja tugevdamise eest kõikjal ning piisava sügavuseni, et vältida kaevikute kokkuvarisemisemist. Toestus peab olema rajatud nii, et tööde tegemiseks jääks küllaldaselt ruumi ilma, et toestusele langeks täiendavalt pingeid ja koormust sellisel määral, et need võiksid puruneda. Toestamata kaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud. Toestatud kaeviku korral tuleb lähtuda kasutatud elementide tugevusest antud tööolukorras. Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikumahakkamine. Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel või eritingimustes või Inseneri vastava põhjendatud nõude korral. Alati kui toestus ja tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada. Inseneril on õigus vastava vajaduse ilmnemisel Töövõtjalt nõuda kaevikute toestuse tööjooniseid. Inseneril on õigus anda Töövõtjale instruktsioone kaeviku toestamise, toestamise kõrvaldamise ja asendamise kohta, kõik kulud seejuures kannab Töövõtja. Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja sobivad redelid, mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga kaeviku 20 m lõigu kohta või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks redel. 6.1.4 Torustiku alus Torustiku alus tehakse vastavalt aluspinnasele. Kuivades mineraalsetes pinnastes võib toru paigaldada otse pinnasele või õhukesele liivalusele. Väikese kandevõimega ja/või suure veesisaldusega pinnastes tuleb paigaldada geotekstiil ning rajada sellele killustikalus. Inseneril on õigus vastavalt vajadusele nõuda täiendavate meetmete kasutamist stabiilse torustiku aluse saavutamiseks. 6.1.5 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse. Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende kõrvalekaldeid: 29  Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm;  Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm;  Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele);  Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰ kalde puhul 1,5‰. Nõutav kalle peab olema tagatud kogu lõigu pikkuses (lubatavad on üksikud lühikesed läbivajumisega lõigud täitega kuni 10% toru sisediameetrist);  Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla sügavamal väljuva toru põhjast.  Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle vertikaalist on 10 mm kaevu kõrguse 1 m kohta. 6.1.6 Algtäide Algtäide tuleb teha peenkillustiku või liivaga, muhvide kohale jätta süvendid. Algtäide teha kõrguseni 300 mm ülalpool toru lage. Algtäide tuleb tihendada tihenduastmeni 0,95; vahetult toru kohal asuvat algtäidet mehaaniliselt tihendada ei tohi. 6.1.7 Lõpptäide liiklusaladel Lõpptäide liiklusaladel tuleb teostada mittekülmakerkelise ja tihendatava mineraalse pinnasega. Tihendada tuleb kihtide kaupa, kihipaksus sõltub kasutatavast tihendustehnikast, kuid ei tohi ületada ühelgi juhul 600 mm. Nõutav lõpptäite tihendusaste on 0,98. Lõpptäite tihendamise kvaliteeti kontrollitakse üldjuhul käsipenetromeetriga, Töövõtjal peab olema piisav arv (üks iga töölõigu kohta, kus tagasitäitetöid teostatakse) penetromeetreid kohapealseks kvaliteedikontrolliks. Liiklusala lõpptäite nõuded kehtivad lisaks liiklusaladele ka nende vahetus läheduses (kuni 1 m kauguseni liiklusala servast). Juhul, kui tagasitäitepinnase terastikuline koostis ei võimalda penetromeetriga tagasitäite kvaliteeti hinnata, kontrollitakse tagasitäite elastsusmoodulit deflektomeetriga. Näitaja ΣE/3 (katseseeria viimase kolme katse keskmine) peab olema vähemalt 80 Mpa ning ΣE/3 ja E(2) (katseseeria teise katse tulemus) suhe ei tohi ületada 1,3. Riigimaanteedel võidakse kohaldada rangemaid nõudeid. 6.1.8 Lõpptäide mitteliiklusaladel Mitteliiklusaladel tuleb tagasitäide teha ja tihendada nii, et ei tekiks maapinna ulatuslikke ja pikaajalisi vajumeid. Selleks tuleb tavapärase sügavusega (kuni 2,5 m) kaevikute lõpptäidet mitteliiklusaladel tihendada vähemalt kahes kihis ning tagada minimaalselt tihendusaste 0,9. Täiteks võib kasutada väljakaevatavat pinnast, kui see on mehaaniliselt tihendatav. 6.1.9 Tagasitäite teostamise erinõuded talvel Tagasitäitematerjal ei tohi sisaldada külmunud tükke, samuti ei tohi see olla nii suure niiskusesisaldusega, et külmuks tagasitäite tihendamisel. Enne tagasitäite tegemist tuleb kaevikust eemaldada lumi, jää ja kaevikusse selle nõlvadest kukkunud külmunud pinnas. Juhul, kui pinnas on ulatuslikult külmunud ning kaeviku seintesse jäävad külmunud pinnasekihi alla tühimikud, tuleb toimida järgmiselt: 30  Variant A – teha tagasitäide kuni külmunud pinnaseni, seejärel eemaldada külmunud pinnas kuni tühimike välisperimeetrini ning jätkata siis tagasitäite tegemist ja tihendamist;  Variant B – fikseerida tühimike asukohad ja ulatus koos Inseneriga joonisel, teha tagasitäide kuni maapinnani, pärast pinnase sulamist kaevata pinnas tühimike kohalt välja ning jätkata siis tagasitäite tegemist ja tihendamist. Kasutatava variandi valib igal konkreetsel juhul Insener. Varianti B saab rakendada juhtudel, kui:  tühimike kohal külmunud pinnases ei ole tehnovõrke, mida vahepealne vajumine võiks kahjustada;  tegemist on mitteliiklusalaga või väikese liiklusintensiivsusega liiklusalaga. 6.1.10 Torustike rajamine/rekonstrueerimine kinnisel meetodil Juhul, kui kinnisel meetodil rekonstrueerimine seisneb uue toru paigaldamises olemasolevasse torusse ilma olemasolevat toru lõhkumata, tuleb kasutada sobivaid abivahendeid (distantsrõngad vms) uue toru asendi fikseerimiseks ning rekonstrueeritavate lõikude otstes ja vahepealsetes sõlmpunktides (nt kinnistuühenduste asukohad) tuleb uue ja olemasoleva toru vaheline vahe veekindlalt sulgeda. Juhul, kui kinnisel meetodil paigaldatakse uus toru pinnasesse, peab Töövõtja Insenerile tutvustama vahendeid ja meetodeid, millega tagatakse toru paigaldustäpsuse vastavus käesolevas Tellija Tingimustes toodud nõuetele. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Inseneri järelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Insenerile heakskiitmiseks. Inseneril on õigus nõuda kinnisel meetodil rajatud torustikele täiendavate kontrolltoimingute ja katsetuste teostamist või katsetamist rangematel tingimustel (nt survetorustiku survekatse läbiviimist suurema katsesurvega). Kinnisel meetodil pinnasesse või lõhutavasse olemasolevasse torusse paigaldatavad torud peavad olema PE torud surveklassiga PN10 ning kaetud täiendava PP kaitsekihiga. 6.2 Katete eemaldamine ja taastamistööd Töövõtja peab taastama esialgsel kujul kõik ehitustööde käigus teisaldatud ja/või rikurud tee- ja pinnakatted, kraavid, truubid, kaablid torud jms. 6.2.1 Asfaltkatte eemaldamine Asfaltpinnad tuleb üles freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt 0,5 m laiem. Freesimata võib kokkuleppel Inseneriga eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus asfaltkatte olukord freesimist ei võimalda. Freespuru kuulub vallateede osas nende valdajale (vastav kohalik omavalitsus) ja tuleb Töövõtja kulul transportida ja ladustada vallavalitsuse poolt näidatavasse kohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Kohaliku omavalitsuse loal on ladestuskohta transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust. Riigimaanteedelt ülesfreesitava asfaldi osas tuleb järgida Maanteeameti nõudeid. Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud hoiatusmärkidega. 31 Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega. 6.2.2 Tükkmaterjalist katte eemaldamine Tükkmaterjalidest teekatted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkine tükkmaterjal tuleb kasutusest kõrvaldada ning taastamisel asendada sama tüüpi tükkmaterjaliga. Teekatte eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning tööohutuse tagamiseks. Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimisel, ladustamisel ja taaspaigaldamisel. 6.2.3 Äärekivide eemaldamine Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning asendada uutega. Katkised äärekivid tuleb utiliseerida ehitusjäätmete ladustuskohas. 6.2.4 Kasvupinnase eemaldamine Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. 6.2.5 Teekatete ajutine taastamine Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peavad teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded. Juhul, kui teekatet ei ole võimalik koheselt lõplikult taastada, siis tuleb 48 tunni jooksul rajada ajutine teekate:  suurema liiklusintensiivsusega teedel asfaldi freespurust, külmast asfaldist või kiviparketist;  ülejäänud liiklusaladel freespurust, killustikust fr 0...32 mm või kiviparketist. 6.2.6 Üldised nõuded katete rajamisele ja taastamisele Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Inseneri poolt. Kergkatete rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest Maanteeameti juhistest, mis on kättesaadavad Maanteeameti kodulehel: https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/ehitus-ja-remont#5 Kergkatete ehitamise juhis 2007-10 ulatuses, mis pole vastuolus kehtivate õigusaktidega (õiguslik alus: „Maanteeameti peadirektori käskkirjade 12.12.2007 nr 255 p.2 ja 12.08.2005 nr 134 tühistamine ning juhistes sisalduvate nõuete edaspidine kasutamine“, kinnitatud MA peadirektori 18.06.2014 käskkirjaga nr 0182) ja Pindamisjuhis MA 2017-20 (kinnitatud MA peadirektori 28.12.2017 käskkirjaga nr 0326). 6.2.7 Asfaltkatte lõplik taastamine Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates lõigu tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist. 32 Asfaltkatete rajamisel tuleb lähtuda Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisest, mis on kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314. Samuti tuleb järgida Asfaldi geodekstiilide projekteerimise ja paigalduse juhist, mis on kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.01.2015. a käskkirjaga nr 0024 Kõik kehtivad Maanteeameti juhised on kättesaadavad Maanteeameti kodulehelt, vt. viidet - https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/ehitus-ja-remont#5 Töövõtja on kohustatud Inseneri nõudel rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud. Kui tööde käigus teekatet rikutakse laiemalt kui 1m, tuleb kuni 6 m laiuste asfaltkattega teede kate taastada kogu laiuse ulatuses ja üle 6m laiuste teede kate kuni tee teljeni. Juhul kui teekatet rikutakse tööde käigus vähem kui 1m, siis taastatakse teekate freesimislaiusega + ≤ 0,5m nii, et katte taastamisel lõikekoht ei satuks sõiduraja rattajälge. Teekatte taastamine sisaldab ka alljärgnevas kirjeldatud liiv- ja killustikaluskihtide rajamist. Kui teega ristisuunaliselt paiknevate kaevejälgede vahekaugus on alla 3 m, tuleb asfaltkate nende kohal taastada ühise paigana. Asfaltkatte taastamine (v.a. väikesemahulised taastamistööd) peab toimuma asfaldilaoturiga. Kui taastamisele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb Töövõtjal teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks kaeviku servast vähemalt 0,5 m kaugusele. Serv lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. Lõigatud servas võib olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 10 m tagant. Asfaltkattega sõidutee tuleb taastada järgmise kattekonstruktsiooniga: 1) pinnakiht AC12surf , h=6 cm; 2) (kahekihilise asfaltkatte puhul) aluskiht AC16base, h=6 cm; 3) killustikalus III klassi paekillustikust fraktsioon 16-32 ja 32-64, h=25 cm; 4) täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas), h=30 cm. Asfaltkattega kõnnitee või kergliiklustee katte taastamise kattekonstruktsioon: 1) AC12surf (laoturiga paigaldamisel) või AC8surf (käsitsi paigaldamisel), h=5 cm; 2) killustikalus III klassi paekillustikust fraktsioon 16-32, h=15 cm; 3) täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas), h=20 cm. 2-kordse pindamisega sõidutee katte taastamise kattekonstruktsioon: 1) 2-kordne pindamine III klassi graniitkillustik; 2) purustatud kruus fraktsioon 0-32 segu 3 (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas), h=20 cm; 3) täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas). Asfaltkatte killustikaluse deflektomeetriga mõõdetud elastsusmoodul ΣE/3 peab olema vähemalt 120 MPa, mõõtmine toimub iga 50 m tagant ning viiakse läbi Töövõtja kulul. 33 Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta bituumenemulsiooniga. Katte ülemine kiht tuleb võimalikult suures ulatuses taastada korraga, ilma töövuukideta. Asfalteerimine vihma ajal ja/või märjale pinnale on keelatud. Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Kasutatavad asfaltbetoonsegud peavad vastama standardile EVS 901. Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt. 6.2.8 Tükkmaterjalist katte lõplik taastamine Tükkmaterjalist teekatete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist sõidutee kate tuleb paigaldada 6 cm paksusele liivast aluskihile (maks. tera suurusega 2 mm), mille all on vähemalt 30 cm paksune killustikalus. Kõnniteel peab killustikaluse paksus olema vähemalt 20 cm. Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks ehitustöödele eelnenuga. Kaevuluugid ning kaped tuleb katte taastamisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Luugiraamide paigaldamine kivikatte peale ei ole lubatud. Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt. 6.2.9 Kruuskatte taastamine Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht valmistada purustatud kruusast fraktsioon 0...32 segu 3 paksusega vähemalt 20 cm. Kruuskatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Pärast kruuskattega tee taastamist tuleb Töövõtjal omal kulul tellida tee kaltsiumkloriidiga töötlemine. Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 200±50 mm teepinnast allapoole. Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt. 6.2.10 Haljastuse taastamine Enne kaevetöid eemaldatud või juurdehangitud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale Inseneri poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada mätastus. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada (nõue kehtib ka rekonstrueeritavate murualade puhul, nt reoveepuhastite ja joogiveerajatiste territooriumil). Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni täieliku tärkamiseni kogu haljastatud alal. Esimese muru niitmise teeb Töövõtja. 34 Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse. 6.3 Üldehitustööd 6.3.1 Pinnasetööd 6.3.1.1 Üldist Pinnasetööd tuleb teostada vastavuses RYL 90 peatükiga 3 ja MaaRYL 2000 peatükiga 15. Pinnasetööde tegemisel tuleb järgida kõiki asjassepuutuvaid ohutusnõudeid. Kõik kaevikud tuleb enne järgnevate tööde alustamist Insenerile ette näidata. 6.3.1.2 Vundamendisüvendite kaevamine Vundamendisüvendite kaevamine tuleb teostada vastavalt RYL90 ptk 3 alapunkt 3.01. Vundamendialuse loodusliku pinnase struktuuri ei tohi kaevetööde käigus kahjustada. Selle tagamiseks tuleb viimane 200 mm kaevata käsitsi või täpseks tööks sobiva tehnikaga. Vundamenditaldmikud (v.a. vastavalt soojustatud plaatvundamentide puhul) peavad ulatuma allapoole külmumispiiri. 6.3.1.3 Alus Vundamentide, reservuaaride põhjaplaatide ja põrandate alus tuleb teha killustikust, aluse paksus 200...250 mm. Alus tuleb tihendada vastavalt EVS1997-1:2003, p 5.3. Järgida tuleb MaaRYL 2000, p 15.1, 15.3, 15.11, 15.4, 15.41, 15.6. 6.3.1.4 Tagasitäide ümber konstruktsioonide Tagasitäide tuleb teha vastavalt MaaRYL2000 ptk 15, täpsemad nõuded on punktides 15.1, 15.41,15.42, 15.6. Tagasitäide tuleb tihendada kihtide kaupa, kihtide paksus määratakse vastavalt pinnase liigile, tihendamisseadmele ja ilmastikutingimustele. Tihendamine teostatakse vastavalt EVS1997-1:2003, ptk 5. Tihendusaste (Proctori tihedus) peab olema vähemalt 99% hoonesisesel täitel, 95% väljaspool hoonet. Väljakaevatud materjali võib tagasitäiteks kasutada ainult Inseneri loal. 6.3.2 Betoonitööd 6.3.2.1 Betooni valmistamine ja transport Betooni koostis, tootmine ja kvaliteet peavad olema vastavuses RIL 131 ja EVS- EN206-1:2007 nõuetega. Valmisbetooni tuleb transportida seadmetega, mille kasutamine väldib betooni kihistumist ning koostisainete kadu ja tagab nõutava töödeldavuse säilimise. Iga betoonisaadetise saatedokumendid peavad sisaldama informatsiooni, mis on loetletud EVS-EN 206-1:2007 alapunktis 7.2. 6.3.2.2 Betooneerimisele eelnev inspekteerimine Töövõtja peab Insenerile esitama teate oma kavatsuse kohta alustada betoneerimistöid. Betoneerimine ei tohi alata enne armatuuri ja raketise inspekteerimist Inseneri poolt. Raketis ja armatuur peavad olema korralikult kinnitatud ja puhtad. Kõik üleliigsed distantsklotsid, raketiseosad ning muu praht peab olema kõrvaldatud. 35 Pärast raketise ja armatuuri heakskiitmist koostab Töövõtja kaetud tööde akti vastavalt MKMm nr. 71, 27.12.02. nõuetele ning Insener allkirjastab selle. 6.3.2.3 Betoneerimine Betooni paigaldamine ja tihendamine peab toimuma vastavalt RIL 149-1995 peatükile 4 ja TarindiRYL 2000 peatükile 23. Betoneerimistööd tuleb läbi viia sel moel, et naaberkonstruktsioonid jäävad kahjustamata ning puhtaks. Betoonipritsmed tuleb muudelt konstruktsioonidelt koheselt eemaldada. 6.3.2.4 Betoneerimine ebasoodsates ilmastikutingimustes Betoneerimistöid ei tohi viia läbi ilmastikutingimustes, mis mõjutavad paigaldatava betooni kvaliteeti (paduvihm jne). Töövõtja peab ette valmistama sobivad abinõud paigaldatud betooni kaitsmiseks ootamatute ilmamuutuste vastu. Betoneerimisel talvetingimustes tuleb järgida RIL 149-1995, peatükk 6 nõudeid. Ümbritseva keskkonna temperatuuril alla 2°C tohib betoneerimistöid teha ainult sel juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:  betooni temperatuur peab olema paigaldamise ajal vähemalt 5°C;  betooni temperatuur ei tohi langeda allapoole 5°C kuni betooni tugevuse 5 MPa saavutamiseni. Betooni tugevust tuleb tõestada samades tingimustes säilitatavate katsekehade abil;  enne betooni paigaldamist tuleb aluspind, armatuur, sissebetoneeritavad elemendid ja raketis puhastada jääst ja lumest ning tagada, et nenede temperatuur ületab 0°C. Töövõtja peab esitama Insenerile kontrollimiseks talvise betoneerimise plaani. Selles plaanis tuleb kirjeldada betooni soojendamise meetodeid, soojustuse kasutamist, betooni temperatuuri kontrolli ja muid detaile. Töövõtja peab betooni temperatuuri jälgimiseks omal kulul hankima ja paigaldama termomeetrid. Termomeetrite arv ja asukohad määratakse Inseneri poolt. Liigset soojendamist ja suurt temperatuuride erinevust betoonis tuleb vältida. Külmakahjustustega betoonkonstruktsioonid lammutatakse ja asendatakse Töövõtja kulul. 6.3.2.5 Betoonpõrandad Betoonpõrandate pealispinna tasasus peab veeäravooluga (trappidega) ruumides vastama by45/BLY7 klass A nõuetele. Seintest, seadmevundamentidest jm põrandaga lõikuvatest konstruktsioonidest tuleb põrand eraldada 5 mm laiuse vuugiga, mis täidetakse hiljem silikoonmastiksiga. Veeäravooluga (trappidega) ruumides peab põranda kalle trappide poole olema vähemalt 0,01. 6.3.2.6 Betooni pinnakvaliteet ja tolerantsid Kui tööprojektis ei sätestata rangemaid nõudeid, peavad kõik näha jäävad betoonpinnad vastama BY 13 tabel 2.4.2 klass 2 nõuetele. Üldjuhul peavad betoonkonstruktsioonide tolerantsid vastama RT 02-10102 klass 2 nõuetele. Vajadusel (näiteks tehnoloogilistest nõuetest tulenevalt) sätestatakse tööprojektis rangemad nõuded. Raudbetoonkonstruktsioonide näha jäävad servad faasitakse 10x10 mm. 6.3.2.7 Betooni parandamine – Tööde käigus rajatud betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonid Poorne või muude defektidega konstruktsiooni osa tuleb Töövõtja kulul lammutada ja asendada. Asendatava osa ulatuse määrab Insener. Betooni ülekrohvimine või muul 36 viisil parandamine ei ole lubatud ilma Inseneri kooskõlastuseta. Betooni parandamisel tuleb järgida RIL 149, peatükk 7. Raketise fiksaatoritest jäävad avad tuleb täita tsementmördiga ümbritseva pinnaga ühetasa. Veekindlates konstruktsioonides tuleb kasutada mahus paisuvat mörti või spetsiaalseid raketiseavade sulgemise korke. 6.3.2.8 Armatuurterase lõikamine, painutamine ja kinnitamine Armatuuri lõikamine ja painutamine viiakse läbi kuumutamata. Painutuse siseraadius peab olema suurem või võrdne armatuurvarda 4-kordse diameetriga, kui armatuurterase valmistaja ei ole ette näinud suuremat painutusraadiust. Painutatud vardaid ei tohi sirgestada või uuesti painutada. Armatuurvardad kinnitatakse üksteise külge ning varustatakse vastavate fiksaatoritega armatuuri nihkumise vältimiseks betoneerimise ajal. Armatuurvardad tuleb omavahel ühendada sidumistraadiga. Keevitamist ei tohi kasutada. Nõutava kaitsekihi saavutamiseks tuleb kasutada plastmassist distantselemente. Distantselementide maksimaalne vahekaugus on 600 mm. Distantselemente ei tohi naelutada raketise külge. 6.3.2.9 Raketis Betoonkonstruktsiooni projektikohaste mõõtmete, asukoha ja pinnakvaliteedi tagamiseks peab raketis olema sobivast materjalist, jäik ning tihe. Viimistluseta nähtavale jäävate betoonpindade (s.h. reservuaaride sisepindade) raketise erinevate osade valmistamist erineva tekstuuriga materjalidest (näiteks lauad ja vineer) tuleb vältida. Joogiveereservuaaride sisepinna raketis peab tagama võimaikult sileda sisepinna, laudraketise kasutamine ei ole lubatud. Lahtirakendamist hõlbustav aine peab olema betooni jaoks sobiv ja see tuleb kanda raketisele ühtlaselt. Ainet ei tohi sattuda armatuurile ega muudele sissebetoneeritavatele elementidele. Kasutada tohib ainult selliseid raketise fiksaatoreid, millest ei jää betooni pindmisesse kihti (kuni 50 mm sügavuseni) alaliselt mingeid osi. Raketist ei tohi eemaldada enne, kui betoon on saavutanud piisava tugevuse kõikide konstruktsioonile mõjuvate koormuste kandmiseks ning konstruktsiooni vigastuste vältimiseks lahtirakestamise käigus. 6.3.2.10 Müüritööd Müüritööde tegemisel tuleb järgida TarindiRYL 2000 punkte 42.42...42.48. Müüritise tolerantside kohta kehtivad TarindiRYL 2000, punkt 42.51, tabel 42:T1...42:T3, klass 1 nõuded. Müüritis tuleb armeerida vastavalt müüritisematerjalide tootja juhistele ja tööprojektile. Armatuurvarraste otstesse tuleb jätta ülekate, tagamaks konstruktsiooni ühtlast tugevust. Nurkades tuleb armatuurvarraste otsad painutada 90° nurga all, et saavutada ülekattega jätk naaberseina armatuuriga. Müüritise kihte omavahel või müüritist ja muid konstruktsiooni kihte läbi soojustuse ühendavad sidemed peavad olema roostevabast terasest. Puhasvuukmüüritise kasutamisel kujundada vuugid silevuukidena. Pinnakvaliteet peab olema vastavuses Tarindi RYL 2000, p 42.52, tabel 42:T4. 6.3.3 Metallitööd 6.3.3.1 Metallkonstruktsioonide valmistamine, transport ja ladustamine Teraskonstruktsioonide elementide lõikamine, painutamine, töötlemine, koostamine ja keevitamine peavad toimuma vastavalt EVS 1090-1:2003 peatükkidele 6 ja 7. 37 Torudest (nt nelikanttorud) konstruktsioonidele kehtivad EVS 1090-4:2003 nõuded. Teraskonstruktsioone ja nende elemente tuleb kaitsta kahjustuste eest transpordil ja ladustamisel. Kahjustatud metallkonstruktsioonid ja -elemendid vaadatakse enne paigaldamist Inseneri poolt üle ning vastavalt tema otsusele kas parandatakse või kuulutatakse kõlbmatuks ja eemaldatakse ehitusplatsilt. 6.3.3.2 Metallkonstruktsioonide tolerantsid Teraselementide valmistustolerantsid peavad vastama EVS 1090-1:2003 punktidele 10.2.5...10.2.7. Teraselementide paigaldustolerantsid vastavalt EVS 1090-1:2003 peatükk 10.4. Torudest (nt nelikanttorud) konstruktsioonidele kehtivad EVS 1090-4:2003 nõuded. 6.3.3.3 Teraskonstruktsioonide korrosioonikaitse – kuumtsinkimine Kuumtsinkimine peab toimuma vastavalt ISO 1461 ja EVS-EN ISO 14713-1:2010 toodud juhistele. Kui ei ole teisiti määratud, peab keskmine tsingikihi paksus olema vähemalt 50 m. Kuumtsingitavate teraskonstruktsioonide tööjooniste projekteerimisel ja valmistamisel tuleb ette näha tsinkimiseks vajalikud avad. Korraliku katte saavutamiseks tuleb vältida kitsaid avasid ja pilusid ning katkendkeevisõmblusi. 6.3.3.4 Teraskonstruktsioonide korrosioonikaitse – värvimine Teraskonstruktsioonide värvimisel lähtutakse värvkatte valikul EVS-EN ISO 12944, võttes aluseks kasutuskoha keskkonnatingimused. 6.3.3.5 Roostevabast terasest elementide valmistamine, transport ja ladustamine Roostevabast terasest profiile, elemente ja konstruktsioone tuleb kaitsta oksiidikihi mehaaniliste ja muude kahjustuste eest valmistamisel, transpordil ja ladustamisel. Roostevaba terast tohib töödelda ainult samast materjalist tööriistadega ning seda tuleb säilitada muudest metallmaterjalidest eraldi. Roostevabast terasest toodete tõstmisel tuleb vältida roostevaba terase ja tõstetrosside kokkupuudet. Roostevabast ja happekindlast roostevabast terasest konstruktsioonide ja torustike keevitamisel on oluline kasutada põhimetalliga kokkusobivaid keevitusmaterjale. Kasutatav keevitusmeetod vastavalt ISO4063 G või W, kaitsegaasina kasutada argooni. Põhjalikumad juhised on toodud EVS 1993-1-4 lisas C. 6.3.3.6 Nõuded keevisõmbluse kvaliteedile Kõik keevisõmblused tuleb teostada vastavalt EN 25817 keevitusklassile C (intermediate). 6.3.4 Puidutööd 6.3.4.1 Puidutööde tolerantsid Puitkarkassi valmistustolerantsid ei tohi ületada TarindiRYL 2000 punkt 511:51 tabelis 511:T7 toodud väärtusi. Kaldkatuse puidust kandekonstruktsiooni valmistustolerantsid ei tohi ületada TarindiRYL 2000 punkt 511:53 tabelis 511:T9 toodud väärtusi 38 6.3.4.2 Puitkonstruktsioonide isoleerimine Puidu otsest kontakti kivi-, betoon- ja teraskonstruktsioonidega tuleb vältida, kasutades hüdroisolatsioonimaterjale. 6.3.4.3 Puitelementide ühendamine Puitkonstruktsioonide ühendusdetailid peavad olema tsingitud või valmistatud roostevabast terasest. Sügavimmutatud puidust konstruktsioonide ühendusdetailid peavad olema valmistatud roostevabast terasest. 6.3.5 Katuse- ja fassaaditööd 6.3.5.1 Soojustuse ja tuuletõkke paigaldamine Soojustus peab naaberkonstruktsioonidega liituma tihedalt ning täitma ühtlaselt kogu soojustusmaterjalile ettenähtud ruumi. Kehtivad Tarindi RYL punktide 61.41 ja alapunktide 61.411, 61.412 ja 61.414 nõuded. Tuuletõkkeplaadid tuleb kinnitada tsingitud naeltega või klambritega. Tuuletõkkeplaatide vuugid ja liitumiskohad muude konstruktsioonidega tuleb tihendada. 6.3.5.2 Sokli katmine tsementkiudplaatidega Paigaldatud katte tolerantsid ei tohi ületada TarindiRYL 2000 punkt 55.53 tabelis 55:T17 toodud väärtusi. Plaadid kinnitatakse aluskonstruktsiooni külge roostevabade kruvidega. Aluskonstruktsiooni elementide ja kruvide vahekaugused vastavalt valmistaja juhistele. Plaatide pinda tuleb kaitsta kahjustuste eest transpordil, ladustamisel, paigaldusel ja muude ehitustööde teostamisel paigaldatud seina lähedal. Kahjustatud pinnaga plaadid asendatakse või parandatakse Töövõtja kulul. Pinna parandamine on lubatav ainult sel juhul, kui Insener on selle heaks kiitnud. 6.3.5.3 Välisseinte katmine profiilplekiga Plekitahvlid kinnitatakse aluskonstruktsiooni külge sobivate kruvidega. Kruvipead peavad olema plekiga sama värvi. Kruvide samm vastavalt valmistaja juhistele. Nurgaelemedid, akende servaelemendid ja muud lisaelemendid peavad olema tüüpsed, profiiliga kokkusobivad ja korralikult paigaldatud, vältimaks vee sattumist katte taha. Profiilplekitahvlite ja lisatarvikute kahjustamist tuleb vältida. Kahjustatud elemendid asendatakse või parandatakse Töövõtja kulul. Üldjuhul tuleb kahjustatud elemendid asendada, parandamine (näiteks värvimine) on lubatud ainult Inseneri heakskiidul. 6.3.6 Viimistlustööd 6.3.6.1 Betoonpõrandate plaatimine Aluspind tuleb enne plaatimist hoolikalt puhastada ning sel peab olema sobiv niiskusesisaldus ja karedus. Plaatimismört ja vuugisegu tuleb valida vastavalt plaaditüübile ja kasutuskohale. Plaatimistööd tuleb teostada vastavalt ViimistlusRYL 2000 p. 74.4. Valmis plaatkatte lubatud hälbed vastavalt ViimistlusRYL 2000 tabel 74:T2 klass 2. 39 7 Materjalid, tooted, seadmed 7.1 Üldist Kõik tööde käigus kasutatavad materjalid peavad olema uued, kui käesolevates Tellija Tingimustes pole ette nähtud teisiti. Kõigil seadmetel peab olema Eestis volitatud hooldus- ja remondiesindus, mis on võimeline reageerima seadmetega tekkivate probleemide korral hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. 7.2 Torustikumaterjalid 7.2.1 Veetorud ja survekanalisatsioonitorud Polüetüleentorud peavad vastama standardile EN12201 või ISO4427. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. 7.2.2 Isevoolsete reoveekanalisatsioonitorustike ja sadeveekanalisatsioonitorustike torud Polüvinüülkloriidtorud peavad vastama standardile EN1401-1 või EN13476-3. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Kõikide isevoolsete torustike rajamiseks kasutatavate torude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8. 7.2.3 Kanalisatsioonikaevud Kanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud polüetüleenkaeve või elementkaeve. Nn Lego-kaeve kasutada ei tohi. Kaevud peavad olema veetihedad. Kaevud peavad vastama EVS-EN 13598 nõuetele. Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms). Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud, kohapeal tehtavad ühendused tõusutorusse ei ole aktsepteeritavad. Kanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale. Kaevu tõusutoru ja teleskoobi rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2. Tõusutoru ei tohi olla pikem kui 800mm. Tõusutoru alumine serv peab asuma kaevus allpool kaevu tihendit vähemat 300mm Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 150 mm. Kruuskatte alla paigaldatavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema minimaalselt 150 mm + kaevukaane ja kruuskatte pinna vahekaugus. Kaevuluugid peavad vastavama EN124 klassile D. Kaevuluugid ei tohi kolksuda. Väljaspool tiheasustust asuvad kanalisatsioonikaevud tuleb inseneri nõudel varustada plastist või raudbetoonist luukidega ja/või tähistada standardsete, selleks otstarbeks tehaseliselt valmistatud märketulpadega. 7.2.4 Läbipesukaevud ja siibrikaevud Kaevude korpused peavad olema veetihedad, valmistatud polüetüleenist (EVS- EN1778) või raudbetoonist (EN1917). Torude läbiviigud tuleb teha spetsiaalsete, poltidega pingutatavate tihenditega. Kaevude luukide minimaalne puhas ava peab 40 olema 600 mm. Kaevuluugid peavad olema ujuvpaigaldusega ja vastama standardile EN124 D400. Kaevu minimaalne sisediameeter on 1000 mm, luugi puhas ava minimaalselt 600 mm. Kaevuluugi all peab olema XPS soojustusluuk. Läbipesukaevu sügavus peab olema minimaalselt 2 300 mm, torustik peab sellesse sisenema 1 800 mm sügavusel. Torustik peab olema varustatud DN50 äärikuga, mis paikneb kaevu seinast piisaval kaugusel, võimaldamaks poltliidete paigaldamist. Läbipesukaevu ette tuleb torustikule paigaldada maakraan. 7.2.5 Sulgarmatuur - üldist Erinevat tüüpi sulgarmatuuri kasutuskohad on järgmised:  Kummikiilsiiber – lubatud kasutada nii joogivee kui ka reovee torustikel, järgida tuleb tihendimaterjalide vastavust vedeliku omadustele;  Kuulkraan – kasutusvaldkond: veetorustike tühjendusotsad, proovivõtmiskohad, õhueraldus jms. Ei sobi reoveetorustike sulgarmatuuriks;  Pöördklapp- kasutatakse ainult joogivee ja toorvee sulgarmatuurina puurkaev-pumplate, II astme pumplate ja veetöötlusjaamade hoonesisestel torustikel. 7.2.6 Kiilsiibrid Kiilsiibrid peavad vastama järgnevatele miinimumnõuetele:  spindlid peavad olema roostevaba terasest AISI316;  O-rõngad materjalist NBR;  spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas;  tagumine tihend materjalist EPDM;  korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 µm epoksüüdkate vastavalt standardile DIN30677;  lametihend materjalist EPDM;  siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil ning vähendab jõumomenti);  kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM;  DIN 2501 äärikud;  reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR. 7.2.7 Pöördklapid Minimaalsed nõuded:  korpus - hallmalm, GG – 25 (DIN 1691), kaetud 200 µm epoksüüdkattega, mis peab vastama standardile DIN30677;  sisekate - EPDM vulkaniseerituna korpuse külge;  klapp - kuni DN 300 AISI 316, suuremad tempermalm GGG-40 (DIN 1693); 41  spindel ja tihvt - AISI 316. 7.2.8 Tagasilöögiklapid Tempermalmist (vähemalt GGG 40) klapid peavad olema seest ja väljast kaetud minimaalselt 250 µm epoksüüdkattega, mis peab vastama standardile DIN30677. Miinimumnõuded:  võll AISI 304;  tihendid EPDM;  kinnitusvahendid, sõrmed A4;  puks Pronks CZ 132 (EN 12164/165); Kanalisatsioonitorustiku puhul on nõutavad kuuliga tagasilöögiklapid. Miinimumnõuded:  kuul kaetud NBR kummiga;  kinnitusvahendid A4. 7.2.9 Äärikud, poltliited, tihendid Kasutada võib epoksiidkattega malmäärikuid. Poltliited peavad olema roostevabast terasest ISO 3506 A4 (AISI 316), tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Poltliited peavad mõlemas otsas olema varustatud seibiga. Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN 681-1. Isevoolsete torustike NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611. 7.2.10 Maakraanid, spindlipikendused, kaped Hall- või tempermalmist maakraanid, mis paigaldatakse majaühendustele, peavad vastama standardile DIN 3352. Kasutada võib ka POM plastist maakraane. Maakraanid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Maakraanid peavad olema muhvühendusega, kiilud pronksist ja kaetud vulkaniseeritud kummiga. Siibrite ja majaühenduste spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest vardaga ning teleskoopilised. Spindlipikenduse varda kinnitus spindlile peab olema malmist. Spindlipikendused peavad koos sulgarmatuuriga olema valmistatud sama tootja poolt, teleskoopsed, keeratavad hüdrandivõtmega. Spindli ots peab olema paigaldatud tootja tehase poolt (ning omama sellekohast sertifikaati), kinnitatud polt- või neetliitmega. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Liiklusalal kasutada ujuvaid kapesid. 7.2.11 Tuletõrjehüdrandid Paigaldatavate tuletõrjehüdrantide puhul kasutada maa-aluseid „T-tüüpi“ hüdrante, paigaldades min 1000 mm läbimõõduga kaevu koos 700 mm teenindusluugiga. Hüdrandikaevu põhi dreeniva avaga. Hüdrandi vahetamine ja hooldus peab olema võimalik kaevetöödeta. Hüdrandi tähistamisel järgida seadusest tulenevaid nõudeid. 42 Hüdrandid ja nende paigaldus peab vastama Siseministri määrusele 18.08.2010 nr 37 ningt allpool näidatud joonisele. Joonis 1: Hüdrandikaev 7.3 Tehnoloogilised seadmed 7.3.1 Reoveepumbad Pumba võll peab olema korrosioonikindlast roostevabast terasest. Pumba mootor peab IEC klassi IP 68 alusel olema veekindel ja vastama F klassi isolatsioonile pideva, 155ºC töötemperatuuri juures. Pumba mootor peab olema varustatud ülekuumenemis- ja niiskuskaitsega. Pump ja mootor peavad olema vastupidavad 40ºC maksimaaltemperatuuriga vedelike puhul. Kõik staatilised tihendid veekindlates liidetes peavad olema nitrilist (NBR) O-rõngas tüüpi. Võllitihendeid peab olema kaks. Nad peavad olema mehaanilised tihendid, ränikarbiidist tööpinnaga ja nende omadused ei tohi sõltuda pumba pöörlemissuunast. Laagrid peavad olema kinnised eelmääritud kuullaagrid. Pumba töörattad peavad olema kõrgtugevast malmist vaba läbivoolu töörattad ning peavad olema staatiliselt ja dünaamiliselt tasakaalus. Töörattad peavad olema reovee tüübile vastavad ja normaaltöö juures peab ummistumine olema välistatud. 7.4 Muud üldehitusmaterjalid ja -tooted 7.4.1 Metalluksed, lukud Metalluste ukseleht peab olema valmistatud kahest vähemalt 1.2 mm paksusest teraslehest, olema jäigastatud terasribidega ning täidetud mineraalvillisolatsiooniga. 43 Ukselehe paksus 50 mm. Ukseraam peab olema painutatud teraslehest. Metalluksed peavad olema varustatud kolme hingega, kuullaagritel. Tihendid peavad olema vastavuses Tarindi RYL 2000 punktiga 32.22. Uksed värvitakse vastavalt kasutuskoha keskkonnaklassile. Kitsad pilud ja katkendkeevisõmblused ei ole lubatavad, et tagada korralikku värvkatet. Lukud ja käepidemed peavad olema vastupidavad ning lihtsad kasutada. Lukkude ja käepidemete nähtavad osad peavad olema kroomitud. Välisuksed tuleb varustada süvistatud turvalukuga, uksesulguriga ja avatud asendi puhvri/fiksaatoriga. 7.4.2 Soojustusmaterjalid Soojustusmaterjalid tuleb valida vastavalt kasutuskohale. Seinte ja lagede soojustamiseks kasutada mineraalvillplaate ligikaudse mahukaaluga 30...50 kg/m3. Maa-alustes kasutuskohtades (sokli või põranda soojustus), samuti torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusplaate, mis on ette nähtud pinnasesse paigutamiseks, survetugevusuga min 180 kN/m2 ja maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK,veeimavus kuni 0.2 % vastavalt EN 12087. 7.4.3 Tuuletõkkeplaadid Tuuletõkkeplaatidena tuleb kasutada spetsiaalseid tuuletõkkekipsplaate. 8 Katsetused ja kontrolltoimingud 8.1 Torustikud 8.1.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus Kõikidele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele ja kinnistusisestele torustikele pikkusega üle 3 m) tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused esitatakse Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku projektdokumentatsioonis kasutatavate tähistega. Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:  Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras (nt kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige suurusega). Insener lähtub vaatluse tulemuste hindamisel sellest, et need on korrektsed.  Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud.  Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud.  Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 3 h enne kaameravaatluse tegemist; läbipesu tegemine kaameravaatluse ajal on keelatud. Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Inseneri nõudel vee juhtimise torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni.  Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et filmiv kaamera sõidab kaevu suunas). Inseneril on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide vastuvõtmisest ja nõuda mistahes lõigu kordusvaatlust Töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid on eiratud või ei 44 ole mingile defektile või defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt tähelepanu pööratud. Defektide (s.h. puudulik läbipesu) ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava kaameravaatluse. Väiksemate defektide puhul, mis Inseneri arvates ei vaja kohest parandamist, võib Insener nõuda täiendavat katsetamist ja/või videouuringut Puudustest Teatamise Ajavahemikul Töövõtja kulul. Insener otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise toimumise aja, ulatuse ja muud üksikasjad. 8.1.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Insener. 8.1.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu. 8.1.4 Survetorustike survekatse Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel:  Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri.  Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud).  Surveproovi alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista minimaalselt 2 tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades) tagamaks toru venimise.  Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui näit on püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit, lubatud rõhu vähenemine katse kestel on 0,2 bar.  Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni, surve allalaskmine toimub Inseneri poolt valitud punkti(de)st. Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid (nt kõrgem katserõhk). Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul, kuid enne olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist. Kinnistuühenduse ümberühendamisel tuleb ühenduste veepidavust jälgida võrgusurvel enne tagasitäite tegemist. Survekanalisatsioonitorustiku survekatse võib teha enne survekanalisatsiooni ühendamist lõpukaevu (voolurahustuskaevu). 8.1.5 Veetorustike läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta. Läbipesuvee arvestamine ja kompenseerimine toimub vastavalt Lepingule. Läbipesu järgselt võtab Töövõtja torustiku (ühekorraga läbi pestud torustiku osa) puhtuse tõendamiseks veeproovi ja tellib akrediteeritud laboratooriumist analüüsi 45 mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate osas. Torustikus olev vesi peab mikrobioloogiliste näitajate osas vastama SMm nr 82, 31.07.01. nõuetele. Juhul, kui läbipesuga ei ole võimalik torustikku puhtaks saada, tuleb kasutada vesi-õhk pesu ja/või desinfitseerimist. Nõuded nendele toimingutele kehtestab Insener kooskõlastatult Tellija Tehnilise Esindajaga. 8.2 Joogiveerajatised 8.2.1 Veeanalüüs joogiveerajatise käikulaskmisel Enne joogiveerajatise käikulaskmist (s.t. siis, kui joogiveerajatisest suunatakse joogivesi ühisveevärki) peab Töövõtja joogiveerajatise väljundist võtma veeproov ning laskma seda analüüsida akrediteeritud laboratooriumis mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate osas. Juhul, kui joogiveerajatisest väljuv vesi ei vasta mikrobioloogiliste näitajate osas SMm nr 82, 31.07.01. nõuetele, tuleb joogiveerajatise torustikud ja seadmed läbi pesta ja vajadusel desinfitseerida. Juhul kui nõutud tulemust ei saavutata, käsitletakse seda puudusena. 9 Ehitusdokumentatsioon 9.1 Üldist Töövõtja peab ehitustöid dokumenteerima vastavalt Ehitusseadustikule. Ehitusdokumendid tuleb pärast ehitustööde lõppu anda kahes eksemplaris üle Insenerile, kes edastab need pärast kontrollimist Tellijale. Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt peab Töövõtja lisaks eelnevale ette valmistama, komplekteerima ning sobivalt köidetuna Insenerile esitama kasutusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid vastavalt Ehitusseadustikule. 9.2 Mahamärkimine Ehituse eel tuleb kvalifitseeritud geodeedi poolt objektile paigaldada piisaval hulgal ajutisi reepereid. Piisav tähendab antud kontekstis, et ehitajal oleks tööde käigus kogu trassi ulatuses näha ajutist reeperit või polügonomeetriavõrgu punkti optilise nivelliiriga ühe vaatega. Paigaldatud ajutised reeperid peavad olema seotud nivelleerimis- või tahhümeeterkäiguga Inseneri poolt aktsepteeritud lähtepunktidega. Projektiga kavandatud rajatiste mahamärkimise täpsusklass peab vastama tasapinnaliste ristkoordinaatide ja absoluutkõrguste täpsusklassile 0.01 m. Ajutiste reeperite mõõdistamise käigus peavad samade lähtepunktide pealt olema kontrollmõõdistatud ka projekteeritud torustike eesvoolude kõrgused. Mõõdistusvõrgu rajamise ja eesvoolude kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada Insenerile enne ehitustööde alustamist vastaval lõigul. Torustiku mahamärkimisel tuleb täpsustada maapinna kõrgusarv projekteeritud kaevude paigalduskohtades enne ehitustöödega alustamist. Vastavalt mõõtmisel saadud maapinna täpsustatud kõrgusarvule tuleb valmistada kaevud sobiva kõrgusega konkreetsesse paigalduskohta. Mahamärkimise aruanne peab olema vormistatud vastavalt Majandus-ja Taristuministri määrusele nr 115, 04.09.2015. 9.3 Teostusjoonised Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks. Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusega kindlaksmääratud täpsusega positsioneerida ehitiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus 46 sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta (torustike majaühendused jms). Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus torustiku asendiline ja kõrguslik paiknemine määratakse Töövõtja poolt, sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otspunktid, hiljem tehtavad ühendused jne). Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja või likvideeriti rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada. Teostusjooniste vormistamisel tuleb järgida alltoodud põhimõtteid:  Käesoleva projekti käigus rajatud torustikud ja muud (varasemast ajast olemasolevad) kommunikatsioonid peavad olema eristatavad nii joone värvi, joonetüübi (joones sisalduva tähise) kui ka joonepaksuse kaudu (käesoleva projekti käigus rajatud torustikud tuleb näidata selgelt eristuva paksema joonega).  Tehnovõrkude tähistamisel kasutada teostusjoonistel järgmisi värvitoone - olemasolevad (varasemad) tehnovõrgud - must; teostusmõõdistatavad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud ja -kaevud - punane; teostusmõõdistatavad survekanalisatsioonitorustikud - roheline; teostusmõõdistatavad veetorustikud ja -sõlmed - sinine.  Teostusmõõdistavate veetorustike ning kanalisatsioonitorustike kohta koostatakse eraldi teostusjoonised (isevoolsed ja survekanalisatsioonitorustikud on samal joonisel). Teostusmõõdistavate veetorustike joonisel tuleb näidata need paksema joonega ning varustatuna kõikide tekstiliste ja numbriliste andmete ja sidumisjoontega, samale joonisele kanda ka sõlmede skeemid. Teostusmõõdistatavad kanalisatsioonitorustikud näidatakse teostusmõõdistavate veetorustike joonisel peene joonega ning ilma andmeteta, kuid teostusmõõdistatava torustiku värviga. Teostusmõõdistavate kanalisatsioonitorustike joonisel tuleb näidata need paksema joonega ning varustatuna kõikide tekstiliste ja numbriliste andmete ja sidumisjoontega. Teostusmõõdistatavad veetorustikud näidatakse teostusmõõdistavate kanalisatsioonitorustike joonisel peene joonega ning ilma andmeteta, kuid teostusmõõdistatava torustiku värviga.  Kõik ühe asula teostusjoonised peavad olema digitaalselt ühisel geodeetilisel alusel ühel joonisel. Tähised, joonetüübid, värvid jne peavad olema kõikidel teostusjoonistel samad.  Kaevud, sõlmed, kinnistuühendused, torustike suunamuutused jne peavad olema joonistel sidumismõõtudega seotud püsivate objektidega. Iga punkt peab olema seotud kahe sidumismõõduga, mis võimaldavad punkti asukohta looduses üheselt fikseerida. Sidumismõõdud peavad olema näidatud võimalikult lähedal asuvast objektist, millele juurdepääs on võimalikult lihtne ning mille ja seotava objekti vahelist kaugust on võimalik otse mõõta nt mõõdulindi abil (s.t. sidumiseks sobimatu on näiteks objekt, mis paikneb seotava objekti suhtes teisel pool piirdeaeda vms). Sidumismõõdud peavad olema eraldi kihil. Lähtuda MKMm nr 70, 27.08.07. 47  Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud aktuaalsed katastripiirid, -tunnused ja lähiaadressid. Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus-ja Taristuministri määrusele nr 115, 04.09.2015. ning Tellija erinõuetele. Juhul, kui käesolevates Tellija Tingimustes on detailsemad või rangemad vormistusnõuded, tuleb lähtuda käesolevates Tellija Tingimustes toodud nõuetest. Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset kaevude ja sõlmede tähistust. Juhul, kui kaevusid või sõlmi on võrreldes projektiga lisandunud, kasutatakse lisandunud kaevude ja sõlmede tähistamiseks naaberkaevu või sõlme tähist lisandiga A, B jne. Teostusjoonisel tuleb ära näidata oma õiges plaanilises ning kõrguslikus asendis kõik kaevikus avanenud olemasolevad maa-alused tehnovõrgud. Samuti tuleb teostusjoonisel näidata kõik geodeetilisel alusel kujutatud olemasolevad tehnovõrgud täies ulatuses. Tehnovõrguga lõikumise kohta näidatakse viitjoonega tekst tehnovõrgu nimetuse, tehniliste parameetrite ja absoluutkõrgusega. Kõrgus tuuakse välja: - isevoolsete torustike korral toru põhja alla, - kütteveetorustike betoonkünade korral küna alla ja peale, - eelisoleeritud kütteveetorude korral toru tsentrile, - survetorude korral (vee- ja gaasitoru ning kanalisatsiooni survetoru) toru peale, - üksiku elektri- või sidekaabli (ka kaitsetorus kaabli) ja –kaablitoru korral tsentrile, - elektri- või sidekaablite paki korral paki alla ja peale. Info esitusviis tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja Inseneriga. Ehitatud/rekonstrueeritud ehitistest ja taustaelementidest eristatuna tuleb teostusjoonisel välja tuua ka teiste tehnovõrkude uued asukohad, kui nende asendit on ehitustööde käigus nihutatud rohkem kui 0,2 m (nii kaevikuga paralleelsed kui ka lõikuvad). Eristus tuleb joonisele kanda tehtud muudatuste ulatuses. Eristuseks kasutada suuremat joonejämedust ja lisatud teksti „Asukoht muudetud”. Survetorustike sõlmede kohta tuleb koostada skeemid, millel on koos vajalike selgitustega esitatud olemasolevad ja paigaldatud torud, liitmikud ja armatuur (s.h. materjal ja tüüp). Skeemile lisada projektile vastav sõlme tähis ja kanda teostusmõõdistuse joonisele koos viitejoonega vastava sõlme juurde. Tellija Tingimuste Lisas 10 on toodud nimistu skeemidel eristatavatest elementidest koos kasutatavate leppemärkide kujudega. Reoveepumplate sees paiknevate torustike skeeme ei ole vaja lahti joonistada ja plaanil esitada. Kaevude ja torude tehnilised andmed tuleb esitada vastavalt MKMm nr 70, 27.08.07. § 48 lõike 1 punktides 1 kuni 13 toodud detailsusele. Kaevu põhja kõrgus tuleb esitada ainult juhul, kui kaevu põhi paikneb kõige sügavamal asuva toru põhjast sügavamal. Kaevukambrite mõõdud tuleb esitada nimiläbimõõduna (plastkaevudel välisläbimõõduna) millimeetrites (500; 800; 1000 jne). Teleskooptoruga kaevudel tuleb ära näidata ka teleskooptoru välisläbimõõt (400/315; 560/500 jne). Mittesilindriliste ja erikujuliste kambrite mõõdud tuleb esitada välisgabariitidena millimeetrites. 48 Kõikide teostusmõõdistatud ja olemasolevate plasttorustike diameetrid tuleb esitada joonistel välisläbimõõduna millimeetrites (De). Kõikide teostusmõõdistatud ja olemasolevate teras-, malm-, asbesttsement- ja keraamiliste torude diameetrid tuleb esitada joonistel nimiläbimõõduna millimeetrites (DN). Teostusjoonisele kantud infole lisada projektijärgne kaevu või toru tähis ning viitjoon kirjeldatud elemendi juurde. Torude tehniline info lisatakse vastava torulõigu juurde. Isevoolsetel torudel tuleb esitada voolusuunda tähistav nool ja toru lang murdarvuna (näiteks i=0.005). Nii isevoolsetel kui survetorustikel tuuakse välja sõlmpunktide või kaevude tsentrite vaheline torulõigu pikkus (meetrites, kaks kohta peale koma), toru mõõt ja materjal. Torustikud peavad joonisel moodustama sidusa skeemi, st iga torustiku lõigu alguspunkt peab (ka digitaalselt) langema kokku naaberlõigu lõpp-punktiga. Survetorude puhul peavad lõigud olema joonestatud katkematuna nii, nagu nad füüsiliselt looduses paiknevad. Näiteks veevõrgu peatorustik kulgeb pumpla hoone seina äärest kuni esimese siibrikaevu teljeni või maasiibri leppemärgini katkematult, seal järgmiseni jne. Kui vahepeal ongi peatorult tehtud sadulühendusega mahavõtte, siis need peatoru kontuuri ei katkesta. Sadulühendusega algava torulõigu alguspunkt peab aga asuma peatoru joonel. Isevoolsetel torudel peavad torud olema joonestatud lõikudena kaevu tsentrist kaevu tsentrini või mõne muu sihtobjekti väliskontuurini. Erandiks on üle 1000 mm läbi- või küljemõõduga kaevukambrid, kus toru katkestatakse kambri seinaga lõikumiskohas ja kambri väliskontuur kujutatakse toruga samal kihil oma õiges asendis. Mõõdistatud torustike kohta tuleb koostada pikiprofiilid, millel on näidatud ka kaevetööde käigus avatud, rajatava torustikuga lõikuvad tehnovõrgud. Nimetatud tehnovõrgud tuleb mõõta samaväärselt rajatud torustikuga. Kaablite kohta pikiprofiile ei ole vaja koostada. Lõplikul joonisel esitatud kaevuluukide ja siibrikapede maapinna kõrgused peavad kajastama olukorda pärast pinnakatete taastamist. Eeltoodud nõudest võib kõrvale kalduda teostusjooniste mustandite esitamisel, kus tulenevalt reaalsest situatsioonist võivad taastatud pinnakatte kõrgused olla puudu või asendatud projekteeritud maapinna kõrgustega. Sel juhul peavad projekteeritud maapinna kõrgused olema mõõdistatutest eristatud ja vastav märge peab olema joonisele selgelt loetavalt lisatud. Teostusmõõdistuse (lõpliku) aruande joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud rajatistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja –alune situatsioon - haljastus, pinnakatted, piirded jne. Teostusmõõdistuse aruannetesse tuleb lisada kõikide paigaldatud survetorustiku sõlmede kohta vähemalt kaks ning kanalisatsioonikaevude kohta vähemalt üks digitaalfoto JPEG (.jpg) formaadis. Kui torustikku ehitatakse lahtise kaevikuga, tuleb ka fotod teha selliselt, et fotografeeritava sõlme või kaevu konstruktsioon oleks kaevikus nähtav. Üks foto tuleb teha ülevaatepildina kanalisatsioonikaevudest ja sõlmedest selliselt, et oleks nähtav nii paigaldatud sõlm kui ka ümbritsev situatsioon. Fotol peavad olema äratuntavad kaevude ja sõlmede detailid. Lisaks ülevaatefotole tuleb teha survetorustiku sõlmest üks foto võimalikult pealtvaates, orienteeritult põhja-lõuna suunas (põhjasuund ülespoole). 49 Fotol peavad olema selgelt eristatavad kõik koostatud sõlme elemendid (torud, armatuur, liitmikud). Vähemalt üks foto tuleb esitada ka ilma kaevuta tehtavate isevoolsete torustike ühendussõlmede kohta. Näiteks väljaspool hoonet tehtud termomuhviga liide majaühenduse korral jne. Fotolt peab olema välja loetav kaevuta ühenduse asend ümbritseva situatsiooni suhtes ning ühenduskoht ise. Foto tuleb samuti teha põhja-lõuna suunas ja võimalikult pealtvaates. Tuletõrjehüdrantide kohta tehtud fotodel peab selle olemasolul näha olema ka hüdrandi tühjendustorustik. Fotod tuleb varustada selgitavate tekstidega:  sõlme tähis foto ülemises servas;  torude juures nende materjal, läbimõõt ja absoluutkõrgus;  sulgeseadmete ja liitmike läbimõõdud (nimiläbimõõt või välisläbimõõt);  absoluutkõrgus peatoru või sõlme keskmes asuva liitmiku (näiteks kolmiku) peale. Kõik fotode failide nimed peavad sisaldama projekti ala, lõigu ning joonisel toodud kaevu või sõlme tähist. Näiteks „Peetrimõisa_yyy_tn_V404.jpg”. Fotod tuleb esitada koos vastava teostusmõõdistuse aruandega CD-l või DVD-l. 9.3.1 Teostusmõõdistuse vahearuanded Teostusmõõdistuse kohta tuleb koostada vahearuanded. Vahearuanded nii paberil kui digitaalselt tuleb esitada Insenerile üks kord kuus. Aruandes peab olema minimaalselt näidatud rajatud torustike asendiplaan projekteerimisel kasutatud geodeetilisel alusplaanil ning rajatud torustike pikiprofiilid. Vahearuandes esitatud joonistel peab olema näidatud ka projekteeritud torustik. Hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tööde valmimist tuleb Maanteeameti Ida regioonile vahearuandena esitada digitaalsed teostusjoonised riigimaantee kaitsevööndi ulatuses L-EST-97 koordinaatsüsteemis või dwg. Formaadis. Teostusmõõdistuse lõpliku aruande joonisel esitatud kaevuluukide, kapede ja maapinna kõrgused nende kõrval peavad kajastama olukorda pärast pinnakatete taastamist. Inseneri nõudmisel on vaja esitada vahearuannetena digitaalseid jooniseid, kus tulenevalt reaalsest situatsioonist võib taastatava pinnakatte kõrgused olla asendatud projekteeritud maapinna kõrgustega. Sel juhul peavad projekteeritud maapinna kõrgused olema mõõdistatutest eristatud ja vastav märge peab olema joonisele selgelt loetavalt lisatud. 9.3.2 Teostusmõõdistuse andmetabelid Igale teostusmõõdistuse aruandele peab olema lisatud ehitatud rajatiste ruumiandmeid ja tehnilisi parameetreid sisaldav fail CSV formaadis. Andmetabeli koostamise eesmärgiks on võimaldada rajatise andmete importimist Riiklikusse Ehitisregistrisse ja rajatise valdaja geoinfosüsteemidesse või andmebaasidesse. Tegemist on sisuliselt mõõdistatud rajatise koordinaatpunktide tabeliga, kus on lisaks koordinaatidele, mis annavad kätte elemendi ruumikuju, toodud samal real ka vajalik hulk seda konkreetset elementi iseloomustavaid parameetreid. 50 Tabelid koostatakse iga teostusjoonise faili kohta eraldi. Tabel peab olema koostatud täpselt sellel joonisel toodud ehitatud rajatiste ulatuses. Muid elemente selles sisalduda ei tohi. Tabelid tuleb esitada digitaalselt vastavalt Tellija Tingimuste Lisas 13 esitatud vormile „Teostusmõõdistuse andmetabel”. Vormi täitmisel tuleb juhinduda alljärgnevast:  Isevoolsetel torudel esitatakse ristkoordinaadid kaevu teljele või toru otsa (otsakork, muhv jne), kõrgused toru voolupinnale. Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevatest kaevudest väljuvad või neisse suubuvad torud. Sel juhul esitatakse torule koordinaadid kaevust väljumise või kaevu suubumise kohale voolupinna kõrgusel.  Survetorudel esitatakse ristkoordinaadid kaevu teljele, siibri või maakraani tsentrile, veesõlme tsentrile, kõikidele mõõdistatud käänupunktidele ja toru otsa (otsakork, muhv jne), kõrgused toru peale. Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevatest kaevudest väljuvad või neisse suubuvad torud. Sel juhul esitatakse torule koordinaadid kaevust väljumise või kaevu suubumise kohale toru peale.  Kaevuluukidel esitatakse ristkoordinaadid luugi tsentrile ja kõrgused luugi peale.  Neljakandilistel kaevuluukidel esitatakse külgede mõõdud millimeetrites (tabeli „Märkus” lahtris) kujul pikkusxlaius (näiteks 420x500). Luugi külje suunda ehk pöördenurka ei esitata.  Siibrikapedel esitatakse sarnaselt kaevuluukidele ristkoordinaadid luugi tsentrile ja kõrgused luugi peale. Kapedele muid parameetreid (läbimõõtu vms) ei esitata.  Maakraan, siiber, läbimõõdu- ja materjali üleminek ning otsakork survetorustikel esitatakse ristkoordinaatides torulõigu otsa, kõrguslikult toru peale.  Veesõlmede, reovee- ja sademeveepumplate koosseisu kuuluvaid detaile, nagu sadulühendused, äärikühendused, kolmikud, käänikud, pumbad jne tabelis ei esitata.  Siibri spindlipikendus esitatakse kahe punkti vahelise joonena alguspunktiga siibri või maakraani tsentril (kõrguslikult toru peale) ja lõpp-punktiga siibri kape tsentril (kõrguslikult luugi peale), kape puudumisel spindlipikenduse ülemisse otspunkti.  Kaevukambrite puhul esitatakse kahe punkti vahelise joonena kaevusilindri sümmeetriatelg alguspunktiga kaevu põhja tsentril ja lõpp-punktiga kaevu luugi tsentril. Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevad kaevusilindrid ja erikujulised kaevud. Luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevate kaevusilindrite puhul esitatakse kaevusilindri sümmeetriatelg alguspunktiga kaevu põhja tsentril ja lõpp-punktiga kaevu lae tsentril.  Mittesilindriliste, ehk erikujuliste kaevude puhul esitatakse kambri põhja kontuur pindobjektina ja lae kõrgus kambri põhjast millimeetrites (tabeli „Kaevukambri kõrgus” lahtris). Pindobjekte saab tabelisse kanda ainult hulknurkadena - suletud polügonidena. Ellips jm „keerulised” geomeetrilised elemendid ei ole lubatud. 51 Kõik tabelisse kantud punktid peavad olema esitatud kolme koordinaadiga L-EST97 ristkoordinaatide- ja BK77 kõrgusüsteemis järjestatuna XYZ. Koordinaadid esitada täpsusega kaks kohta peale koma. Tabelites esitatud joon- ja pindelementide järjestikused murdepunktid esitatakse eraldi ridadel, kuid punkte eraldi ei numereerita, kõik elemendi murdepunktid kannavad sama numbrit (ID). Punktelement hõivab tabelis ühel rea. Joonelemendi korral kantakse alguspunkt, iga järgmine murdepunkt ja viimane punkt uuele reale. Pindelemendi korral kantakse samuti alguspunkt ja iga järgmine murdepunkt uuele reale, ainult et viimane punkt peab täpselt kokku langema alguspunktiga. Joon- ja pindobjektide puhul tuleb silmas pidada punktide esitamise järjekorda. Elemendi „joonistatamise” juures ühendatakse koordinaatpunkt esimelt realt järgmisega ja nii edasi allapoole kuni selle elemendi viimase reani. Juhul kui vahetada punktide järjekord, ei moodustu mõistagi enam samasugune geomeetriline kuju. Pindobjektide juures tuleb vältida olukorda, kus element lõikab iseennast või kontuuril on iseendaga korduvaid murdepunkte (nn kringlid). Kanalisatsiooni survetoru koordinaatpunktid peavad olema esitatud voolusuunas - tabelis ülevalt alla. Teiste kontuuride puhul ei ole oluline, kumbapidi elemendi punkte reastada. Tabelis esitatakse kõikide teostusmõõdistatud plasttorustike diameetrid sarnaselt teostusmõõdistuse joonisele välisläbimõõduna millimeetrites (de) ning teras-, malm-, asbesttsement-, keraamiliste- jne torude diameetrid nimiläbimõõduna millimeetrites (DN). Tabeli lahtrites sisalduvate kümnendarvude (kaasaarvatud koordinaatide) kümnendkoha eraldajaks peab olema punkt, mitte koma (näiteks 1.234, mitte 1,234). Kümnendarvud ei tohi olla esitatud nn inglise stiilis, kus iga tuhandekordset eraldatakse komaga (näiteks on arv kümme miljonit kirjutatud kujul 10,000,000). Lahtritesse sisestatud kuupäevad peavad olema formaadis 01.01.2009 (kuupäev.kuu.aasta) ja aastad formaadis 2009 (mitte ´09 või 2009.a. vms.). Lisaks rajatise ruumiandmetele (koordinaadid ja gabariidid) tuleb tabelisse salvestatud rajatise osade kohta lisada mõningaid tehnilisi parameetreid ja registri jaoks olulist infot. Tabeli vormi ülesehitust muuta ei tohi, st tulpade nimetused ja järjekord peab jääma samaks. Teostusjoonised tuleb üle anda:  paberkandjal kahes eksemplaris ehitusdokumentatsiooni koosseisus ning ühes eksemplaris Insenerile enne lõppülevaatuse tegemist;  digitaalselt ühes eksemplaris CD-del või DVD-del. 9.4 Kasutus-hooldusjuhendid Kõikide tehnoloogiliste rajatiste kohta (torustikud, joogiveerajatised, reoveepumplad) tuleb koostada kasutus-hooldusjuhendid, mis sisaldavad minimaalselt: 52  rajatise kohta käivad põhijoonised ja tehnoloogilised skeemid (projektijooniste alusel, kuid korrigeeritud vastavalt tehtud muudatustele);  seadmete passid ja seadmete kasutus-hooldusjuhendid;  rajatise tehnoloogiline kirjeldus;  rajatise kasutamiseks vajalik info, s.h. kõikide seadmete automaat- ja käsitsijuhtimise üksikasjad, seadeparameetrite muutmine ja nende mõju protsessile, protsessi reguleerimine, kemikaalide tüübid, doseerimine ja orienteeriv kulu - kõik eelnev eraldi punktidena välja toodud ja tervikuks koondatuna, mitte vaid erinevate seadmete/toodete dokumentides sisalduvana;  rajatise hooldamiseks vajalik info, s.h. kõikide seadmete erinevad hooldustoimingud, hooldevälbad ja kulumaterjalid - kõik eelnev eraldi punktidena välja toodud ja tervikuks koondatuna, mitte vaid erinevate seadmete/toodete dokumentides sisalduvana;  rajatise ekspluateerimise käigus ettetulevate võimalike probleemide kirjeldused ja meetmed nende kõrvaldamiseks („troubleshooting“) - kõik eelnev eraldi punktidena välja toodud ja tervikuks koondatuna, mitte vaid erinevate seadmete dokumentides sisalduvana; Kasutus-hooldusjuhendid peavad olema eestikeelsed (s.h. seadmete dokumendid - juhul, kui need on võõrkeelsed, tuleb need varustada eestikeelse tõlkega). Kõikide teostatavate hooldustoimingute kohta tuleb koostada ka elektrooniline kalender koos vajalike etteteatamise aegadega ning nn. „teha loetelud“ (to do list). Kalender tuleb tarnida koos vastava tarkvaralitsentsiga. 53
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel