Euroopa Liidu
Nõukogu
Brüssel, 11. märts 2020
(OR. en)
6766/20
ADD 1
ENV 168
COMPET 115
AGRI 88
TRANS 113
MI 72
IND 32
CONSOM 54
ECOFIN 182
ENER 82
RECH 97
SAN 88
MARE 2
SOC 144
CHIMIE 7
ENT 33
SAATEMÄRKUSED
Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär,
allkirjastanud Jordi AYET PUIGARNAU, direktor
Kättesaamise 11. märts 2020
kuupäev:
Saaja: Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär
Komisjoni dok nr: COM(2020) 98 final - ANNEX
Teema: LISA järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE,
EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE
KOMITEELE
Uus ringmajanduse tegevuskava Puhtama ja konkurentsivõimelisema
Euroopa nimel
Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2020) 98 final - ANNEX.
Lisatud: COM(2020) 98 final - ANNEX
6766/20 ADD 1 km
TREE.1.A ET
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 11.3.2020
COM(2020) 98 final
ANNEX
LISA
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Uus ringmajanduse tegevuskava
Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel
ET ET
LISA
Peamised meetmed Kuupäev
KESTLIKU TOOTEPOLIITIKA RAAMISTIK
Seadusandlik ettepanek, millega nähakse ette kestliku tootepoliitika 2021
algatus
Seadusandlik ettepanek, millega suurendatakse tarbijate mõjuvõimu 2020
keskkonnasäästlikule majandusele üleminekul
Seadusandlikud ja mitteseadusandlikud meetmed, millega nähakse ette uus 2021
toodete parandamise õigus
Seadusandlik ettepanek keskkonnasäästlikkust käsitlevate väidete 2020
põhjendamise kohta
Kohustuslikud keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid ja Alates
eesmärgid valdkondlikes õigusaktides ja keskkonnahoidlikke riigihankeid 2021. aastast
käsitleva kohustusliku aruandluse järkjärguline kasutuselevõtmine
Tööstusheidete direktiivi läbivaatamine, sh ringmajandustavade lisamine Alates
tulevastesse parima võimaliku tehnika viitedokumentidesse 2021. aastast
Tööstussektori juhitavat tööstussümbioosi käsitleva aruandlus- ja 2022
sertifitseerimissüsteemi käivitamine
PEAMISTE TOODETE VÄÄRTUSAHELAD
Elektroonikaseadmete ringkasutuse algatus, ühtne laadimissüsteem ja 2020/2021
vanade seadmete tagastamise preemiasüsteem
Teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist elektri- ja 2021
elektroonikaseadmetes käsitleva direktiivi läbivaatamine ning suunised,
milles selgitatakse kõnealuse direktiivi seost kemikaalimäärusega REACH
ja ökodisaininõuetega
Patareisid ja akusid käsitleva uue õigusraamistiku ettepanek 2020
Romusõidukeid käsitlevate eeskirjade läbivaatamine 2021
Vanaõlide nõuetekohast töötlemist käsitlevate eeskirjade läbivaatamine 2022
Oluliste pakendamisnõuete läbivaatamine nende karmistamiseks ning 2021
muud liigse pakendamise ja pakendijäätmete vähendamise meetmed
Kohustuslikud nõuded ringlussevõetud plasti sisalduse kohta ja meetmed 2021/2022
plastjäätmete hulga vähendamiseks peamiste selliste toodete puhul nagu
1
pakendid, ehitusmaterjalid ja sõidukid
Tahtlikult lisatud mikroplasti sisalduse piiramine ja meetmed tahtmatult 2021
keskkonda sattunud mikroplasti kohta
Bioressursipõhist plasti ja biolagunevat või kompostitavat plasti käsitlev 2021
poliitikaraamistik
ELi tekstiiltoodete strateegia 2021
Kestliku hoonestatud keskkonna strateegia 2021
Algatus ühekordselt kasutatavate pakendite, lauanõude ja söögiriistade 2021
asendamiseks toitlustussektoris
VÄHEM JÄÄTMEID, ROHKEM VÄÄRTUST
Jäätmetekke vähendamise eesmärgid konkreetsete jäätmevoogude 2022
jaoks ja muud jäätmetekke vältimise meetmed
Kogu ELi hõlmav jäätmete liigiti kogumise ja märgistamise ühtlustatud 2022
mudel
Meetodid, millega jälgitakse ja minimeeritakse probleemsete ainete 2021
esinemist ringlussevõetud materjalides ja nendest valmistatud toodetes
Ühtlustatud teabesüsteemid probleemsete ainete esinemise kohta 2021
Täiendavate kogu ELi hõlmavate, jäätmeksoleku lakkamise staatuse ja 2021
kõrvalsaaduste kriteeriumide väljatöötamise analüüsimine
Jäätmesaadetisi käsitlevate eeskirjade läbivaatamine 2021
RINGMAJANDUSE TOIMIMISE EDENDAMINE INIMESTE, PIIRKONDADE JA
LINNADE HÜVANGUKS
Ringmajandusele ülemineku toetamine oskuste tegevuskava, tulevase Alates
sotsiaalmajanduse tegevuskava, oskuste pakti ja Euroopa 2020. aastast
Sotsiaalfondi+ kaudu
Ringmajandusele ülemineku toetamine ühtekuuluvuspoliitika fondide, Alates
õiglase ülemineku mehhanismi ja linnaarengu algatuste kaudu 2020. aastast
VALDKONDADEVAHELISED MEETMED
Mõõtmis-, modelleerimis- ja poliitikavahendite täiustamine, et luua Alates
sünergiat ringmajanduse ning kliimamuutuste mõju leevendamise ja 2020. aastast
nendega kohanemise vahel ELis ja liikmesriikides
Süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimise õigusraamistik 2023
Ringmajanduse eesmärkide arvessevõtmine keskkonna- ja energiaalase 2021
2
riigiabi suuniste läbivaatamise kontekstis
Ringmajanduse eesmärkide integreerimine muud kui finantsaruandlust 2020/2021
käsitlevate eeskirjade ning ettevõtete jätkusuutliku üldjuhtimise ja
keskkonnamajandusliku arvepidamise algatuste kontekstis
ÜLEMAAILMSED JÕUPINGUTUSED
Plasti käsitleva ülemaailmse kokkuleppe saavutamiseks tehtavad Alates
jõupingutused 2020. aastast
Ettepanek luua ülemaailmne ringmajanduse liit ja arutelu algatamine Alates
loodusvarade majandamist käsitleva rahvusvahelise lepingu üle 2021. aastast
Ringmajanduse eesmärkide integreerimine vabakaubanduslepingute ning Alates
muude kahepoolsete, piirkondlike ja mitmepoolsete protsesside ja 2020. aastast
lepingute, samuti ELi välispoliitika rahastamisvahendite kontekstis
EDUSAMMUDE JÄLGIMINE
Ringmajanduse seireraamistiku ajakohastamine, et see kajastaks uusi 2021
poliitilisi prioriteete, ning ressursikasutuse näitajate, sealhulgas
tarbimise ja materjali jalajälje näitajate täiustamine
3
Saatja: Erika Virroja <
[email protected]>
Saadetud: 24.03.2020 09:46
Adressaat: Erika Virroja <
[email protected]>
Teema: FW: Ringmajanduse tegevuskava - ootame teie arvamusi 13.04
Manused: CEAP_ET.pdf; CEAP_ET_ADD.pdf
From: Sigrid Soomlais <
[email protected]>
Sent: Monday, March 23, 2020 6:35 PM
To:
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]
Cc: Mihkel Krusberg <
[email protected]>; Annaliisa Jäme <
[email protected]>
Subject: Ringmajanduse tegevuskava - ootame teie arvamusi 13.04
Hea koostööpartner!
Ajad on ärevad ja meie kõigi töörütm tavapärasest erinev, kuid pöördun siiski lootuses, et leiate
ajakriitiliste ülesannete kõrvalt aega vaadata kaugemasse tulevikku ja kaasa rääkida Euroopa
komisjoni uue algatuse, ringmajanduse tegevuskava seisukohtade kujundamises.
11. märtsil avaldas Euroopa Komisjon uue ringmajanduse tegevuskava „Puhtama ja
konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“. Tegevuskava eesmärk on soodustada Euroopa
konkurentsivõimelisemaks ja puhtamaks muutmist läbi kliimaneutraalse, ressursitõhusa ja
konkurentsivõimelisema majanduse. Peamised tegevussuunad märksõnadena: jätkusuutlik
tootepoliitika raamistik (sh toodete disain, tarbijate õigused ja avaliku sektori hanked,
tootmisprotsesside ringsus), võtmesektorite väärtusahelad (elektroonika ja IKT, patareid ja
sõidukid, pakendid, plast, tekstiil, ehitus ja hooned, toit, vesi ja toitained), vähem jäätmeid ja
rohkem väärtuse loomist (jäätmetekke vältimine, mürgivaba keskkond, EL teisene toorme turg,
EL jäätmete eksport), inimeste, regioonide ja linnade ringsus, horisontaalsed teemad (ringsus kui
kliimaneutraalsuse eeldus, majanduslikud meetmed, teadus, innovatsioon ja digitaliseerimine),
rahvusvaheline tegevus kui EL eestvedajana ja seire.
Oleme koostöös teiste ministeeriumidega koostamas tegevuskava kohta Vabariigi Valitsuse
seisukohti ja seejuures on meie jaoks väga olulised just teie tähelepanekud antud dokumendi
osas. Ringmajanduse tegevuskava eesti keelne versioon ja selle lisa on leitav manusest. Oma
seisukohad, tähelepanekud ja märkused selle kohta palume saata hiljemalt 13.04 aadressile
[email protected]
Loodame, et Eesti seisukohad on võimalik kinnitada Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus mai kuus.
Lugupidamisega
Sigrid Soomlais
Juhataja | Keskkonnakorralduse osakond
Head of Department | Environmental Management Department
Tel. +372 6262 921 |
[email protected] | http://www.envir.ee/
Keskkonnaministeerium | Ministry of the Environment of Estonia | Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, Eesti
Euroopa Liidu
Nõukogu
Brüssel, 11. märts 2020
(OR. en)
6766/20
ENV 168
COMPET 115
AGRI 88
TRANS 113
MI 72
IND 32
CONSOM 54
ECOFIN 182
ENER 82
RECH 97
SAN 88
MARE 2
SOC 144
CHIMIE 7
ENT 33
SAATEMÄRKUSED
Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär,
allkirjastanud Jordi AYET PUIGARNAU, direktor
Kättesaamise 11. märts 2020
kuupäev:
Saaja: Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär
Komisjoni dok nr: COM(2020) 98 final
Teema: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE,
EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE
KOMITEELE
Uus ringmajanduse tegevuskava Puhtama ja konkurentsivõimelisema
Euroopa nimel
Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2020) 98 final.
Lisatud: COM(2020) 98 final
6766/20 km
TREE.1.A ET
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 11.3.2020
COM(2020) 98 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Uus ringmajanduse tegevuskava
Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel
ET ET
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 2
2. KESTLIKU TOOTEPOLIITIKA RAAMISTIK ........................................................ 3
2.1. Kestlike toodete kavandamine ........................................................................... 3
2.2. Tarbijate ja avaliku sektori hankijate mõjuvõimu suurendamine...................... 5
2.3. Ringlus tootmisprotsessides .............................................................................. 6
3. PEAMISTE TOODETE VÄÄRTUSAHELAD .......................................................... 6
3.1. Elektroonika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ................................ 7
3.2. Akud ja sõidukid................................................................................................ 8
3.3. Pakendamine...................................................................................................... 8
3.4. Plast ................................................................................................................... 9
3.5. Tekstiiltooted ................................................................................................... 10
3.6. Ehitus ja hooned .............................................................................................. 11
3.7. Toit, vesi ja toitained ....................................................................................... 12
4. VÄHEM JÄÄTMEID, ROHKEM VÄÄRTUST ...................................................... 13
4.1. Jäätmetekke vältimist ja ringmajandust toetav täiustatud
jäätmepoliitika ................................................................................................. 13
4.2. Ringmajanduse edendamine mürgivabas keskkonnas..................................... 14
4.3. ELi teisese toorme hästi toimiva turu loomine ................................................ 14
4.4. EList eksporditavate jäätmete probleemiga tegelemine .................................. 15
5. RINGMAJANDUSE TOIMIMISE EDENDAMINE INIMESTE,
PIIRKONDADE JA LINNADE HÜVANGUKS ..................................................... 16
6. VALDKONDADEVAHELISED MEETMED ......................................................... 16
6.1. Ringmajandus kui kliimaneutraalsuse eeltingimus ......................................... 16
6.2. Õiged sammud majanduses ............................................................................. 17
6.3. Ülemineku kiirendamine teadusuuringute, innovatsiooni ja
digitaliseerimise abil ........................................................................................ 18
7. ÜLEMAAILMSED JÕUPINGUTUSED.................................................................. 18
8. EDUSAMMUDE JÄLGIMINE ................................................................................ 19
9. JÄRELDUS ............................................................................................................... 20
1
1. SISSEJUHATUS
Planeet Maa on meil elamiseks ainus, kuid 2050. aastaks tarbib maailm ressursse
nii, nagu oleks meie käsutuses kolm planeeti1. Selliste materjalide nagu biomassi,
fossiilkütuste, metallide ja mineraalide üleilmne tarbimine peaks järgmise neljakümne
aasta jooksul kahekordistuma2 ja samal ajal peaks aastane jäätmeteke prognooside
kohaselt suurenema 2050. aastaks 70 %3.
Kuna pool kasvuhoonegaaside koguheitest ning üle 90 % elurikkuse vähenemisest ja
veepuudusest tuleneb loodusvarade kaevandamisest ja töötlemisest, võeti Euroopa
rohelise kokkuleppega4 kasutusele kliimaneutraalse, ressursitõhusa ja
konkurentsivõimelise majanduse kooskõlastatud strateegia. Ringmajanduse
edendamine lisaks majanduses esirinnas olevatele ettevõtjatele ka tavaettevõtjate
seas aitab otsustavalt saavutada kliimaneutraalsust 2050. aastaks ja käsitada
majanduskasvu ressursikasutusest eraldi ning tagab samal ELi pikaajalise
konkurentsivõime ja selle, et kedagi ei jäeta kõrvale.
Selle eesmärgi täitmiseks peab EL kiirendama üleminekut taastava majanduskasvu
mudelile, tänu millele saab planeet tagasi rohkem kui tarbitakse, samas tuleb
pingutada selle nimel, et ressursitarbimine ei ületaks planeedi võimalusi, ning
seepärast püüda järgmisel kümnendil vähendada tarbimise jalajälge ja
kahekordistada materjalide ringkasutuse määra..
Ettevõtjatele pakub kestlike toodete raamistiku loomisel tehtav koostöö uusi
võimalusi nii ELis kui ka mujal. Selline järkjärguline, kuid pöördumatu üleminek
kestlikule majandussüsteemile on ELi uue tööstusstrateegia lahutamatu osa. Hiljutise
uuringu kohaselt võib ringmajanduse põhimõtete kohaldamine kogu ELi majanduses
suurendada ELi SKPd 2030. aastaks veel 0,5 % ja tänu sellele luuakse ligikaudu 700 000
uut töökohta5. Ka üksikettevõtjad saavad sellest selget majanduslikku kasu: kuna ELi
tootmisettevõtted kulutavad materjalidele keskmiselt umbes 40 %, võivad suletud ahela
mudelid suurendada nende kasumlikkust ja samal ajal kaitsta neid ressursihindade
kõikumise eest.
Tuginedes ühtsele turule ja digitehnoloogia potentsiaalile, on tänu ringmajandusele
võimalik tugevdada ELi tööstusbaasi ning toetada ettevõtete loomist ja ettevõtlust
VKEde hulgas. Uued ärimudelid, mille aluseks on tihedamad seosed tarbijatega,
individualiseeritud masstootmine ning ühis- ja jagamismajandus ning mida toetavad
sellised tehnoloogialahendused nagu asjade internet, suurandmed, plokiahel ja
tehisintellekt, mitte üksnes ei kiirenda ringmajanduse toimimist, vaid ka vähendavad
materjalikulu majanduses ning muudavad Euroopa esmastest toorainetest vähem
sõltuvaks.
Kodanike jaoks pakub ringmajandus kvaliteetseid, funktsionaalseid ja ohutuid
tooteid, mis on tõhusad ja taskukohased, kestavad kauem ning mõeldud
korduskasutamiseks, parandamiseks ja kvaliteetseks ringlussevõtuks. Mitmesuguste
uute kestlike teenustega, toote-teenuse-mudelitega ja digilahendustega kaasnevad
parem elukvaliteet, innovaatilised töökohad ning paremad teadmised ja oskused.
1 https://www.un.org/sustainabledevelopment/sustainable-consumption-production/
2 OECD (2018), Global Material Resources Outlook to 2060.
3 Maailmapank (2018), What a Waste 2.0: A Global Snapshot of Solid Waste Management to 2050.
4 COM(2019) 640 final.
5 Cambridge Econometrics, Trinomics ja (2018), Impacts of circular economy policies on the labour market.
2
Käesolev ringmajanduse tegevuskava on tulevikku suunatud tegevuskava
keskkonnahoidlikuma ja konkurentsivõimelisema Euroopa loomiseks koos
ettevõtjate, tarbijate, kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Eesmärk
on kiirendada majanduse ümberkorraldamiseks tehtavaid muudatusi, mis on ette nähtud
Euroopa rohelise kokkuleppega, ja samal ajal tugineda alates 2015. aastast rakendatud
ringmajandusmeetmetele6. Kava alusel ühtlustatakse õigusraamistikku ja muudetakse see
sobivaks kestliku tuleviku jaoks, nii et maksimaalselt kasutatakse ära majanduse
ümberkorraldamisest tulenevaid uusi võimalusi ning samal ajal vähendatakse nii palju
kui võimalik inimestele ja ettevõtjatele kaasnevat koormust.
Kavas esitatakse hulk omavahel seotud algatusi, et luua tugev ja sidus tootepoliitika
raamistik, mis muudab kestlikud tooted, teenused ja ärimudelid normiks ning
millega kujundatakse ümber tarbimisharjumusi, nii et jäätmeid kõigepealt üldse ei
tekitata. See tootepoliitika raamistik võetakse kasutusele järk-järgult ja samal ajal
käsitletakse esmajärjekorras peamiste toodete väärtusahelaid. Lisaks kehtestatakse veel
jäätmete vähendamise meetmed, et tagada ELis kvaliteetsete ringlussevõetud teisese
toorme hästi toimiv siseturg. Samuti suurendatakse ELi suutlikkust vastutada oma
jäätmete eest.
Euroopa ei saavuta majandust ümberkujundavaid muutusi üksi tegutsedes. EL on ka
edaspidi üleminekul ringmajandusele maailmas esirinnas7 ja kasutab oma
mõjuvõimu, oskusteavet ja rahalisi vahendeid 2030. aastaks seatud kestliku arengu
eesmärkide saavutamiseks. Eesmärk on ka tagada, et ringmajandus toimiks inimeste,
piirkondade ja linnade jaoks, aitaks igakülgselt kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele
ning et selles kasutataks ära teadusuuringute, innovatsiooni ja digiteerimise võimalusi.
Selle raames kavatsetakse välja töötada usaldusväärne järelevalveraamistik, mis aitab
mõõta heaolunäitajaid, mis lähevad SKPst tunduvalt kaugemale.
2. KESTLIKU TOOTEPOLIITIKA RAAMISTIK
2.1. Kestlike toodete kavandamine
Kuigi toodete kavandamise etapis määratakse kindlaks kuni 80 % nende
keskkonnamõjust,8 ei stimuleeri lineaarne tootmis- ja tarbimismudel „võta-valmista-
kasuta-kõrvalda“ tootjaid piisavalt, et suurendada oma toodete ringlussevõetavust.
Paljud tooted lagunevad liiga kiiresti, neid ei ole lihtne korduskasutada, parandada ega
ringlusse võtta ning paljud neist on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks. Samal ajal
on ühtsel turul olemas kriitiline mass, mis võimaldab ELil kehtestada üleilmseid
standardeid toodete kestlikkuse valdkonnas ning mõjutada tootedisaini ja väärtusahela
juhtimist kogu maailmas.
ELi algatustes ja õigusaktides juba käsitletakse teataval määral toodete kestlikkuse
aspekte; nende arvessevõtmine on kas kohustuslik või vabatahtlik. Nimelt
reguleeritakse ökodisaini direktiiviga9 edukalt energiamõjuga toodete energiatõhusust ja
mõningaid selliste toodete ringlussevõetavusega seotud omadusi. Samal ajal on sellised
vahendid nagu ELi ökomärgis10 või ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid11
6 COM(2015) 614 final.
7 SWD(2020) 100.
8 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/4d42d597-4f92-4498-8e1d-857cc157e6db
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku
kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta
(ELT L 27, 30.1.2010, lk 1).
3
laiema ulatusega, kuid vabatahtliku kasutuse tõttu on nende mõju väiksem. Tegelikult
puudub põhjalik nõuetekogum, mis tagaks, et kõik ELi turule lastavad tooted muutuvad
kestlikumaks ja vastavad ringlussevõetavuse põhimõttele.
Selleks et muuta tooted kliimaneutraalse ja ressursitõhusa ringmajanduse jaoks
sobivaks, vähendada jäätmeid ja tagada, et jätkusuutlikkuse eestvedajate tegevus muutub
järk-järgult normiks, esildab komisjon seadusandliku algatuse kestliku tootepoliitika
kohta.
Selles seadusandlikus algatuses on põhitähelepanu all ökodisaini direktiivi
laiendamine lisaks energiamõjuga toodetele ka muudele toodetele, et ökodisaini
raamistikku saaks kohaldada võimalikult laia tootevaliku suhtes ja et see aitaks
kaasa ringmajanduse toimimisele.
Osana sellest seadusandlikust algatusest ja vajaduse korral täiendavate seadusandlike
ettepanekute kaudu kaalub komisjon kestlikkuse põhimõtete ja muude asjakohaste
võimaluste kehtestamist, et reguleerida järgmisi aspekte:
• muuta tooted vastupidavamaks, korduskasutatavamaks, ajakohastatavamaks
ja kergemini parandatavaks ning vähendada ohtlike kemikaalide sisaldust
toodetes ning suurendada toodete energia- ja ressursitõhusust;
• suurendada ringlussevõetud materjali sisaldust toodetes ning samal ajal tagada
toodete toimivus ja ohutus;
• võimaldada ümbertöötlemist ja kvaliteetset ringlussevõttu;
• vähendada CO2- ja keskkonnajalajälge;
• piirata ühekordset kasutust ja võidelda toodete enneaegse vananemise vastu;
• kehtestada müümata riknematu kauba hävitamise keeld;
• stimuleerida toote-teenuse-mudelit või muid selliseid mudeleid, kus tootjale jääb
toote omandiõigus või vastutus selle toimivuse eest kogu olelusringi jooksul;
• kasutada ära tooteteabe digiteerimise võimalusi, sh selliseid lahendusi nagu
digipass, täägimine ja vesimärgid;
• premeerida tooteid vastavalt nende teistsugustele kestlikkuse näitajatele,
sealhulgas seostades nende häid toimivusnäitajaid stiimulitega.
Esikohale seatakse käesolevas tegevuskavas esitatud väärtusahelatega seoses
kindlaks määratud tooterühmad, nagu elektroonika, info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia ning tekstiiltooted, aga ka mööbel ja suure mõjuga
vahetooted, nagu teras, tsement ja kemikaalid. Täiendavad tooterühmad määratakse
kindlaks nende keskkonnamõju ja ringlussevõtupotentsiaali alusel.
Kõnesoleva seadusandliku algatuse ja kõikide muude täiendavate seadusandlike või
vabatahtlike lähenemisviiside väljatöötamisel lähtutakse eesmärgist suurendada
sidusust olemasolevate vahenditega, millega reguleeritakse tooteid nende olelusringi
eri etappides. Komisjoni eesmärk on tagada, et tulevikus juhindutakse toodete
kestlikkuse põhimõtetest üldisemas poliitikas ja seadusandlikes algatustes. Komisjon
suurendab ka energiamõjuga toodete suhtes praegu kehtiva ökodisainiraamistiku tõhusust
ning võtab muu hulgas üksikute tooterühmade jaoks kiiresti vastu ökodisaini ja
energiamärgistuse uue töökava aastateks 2020–2024 ja rakendab seda.
11 https://ec.europa.eu/environment/gpp/eu_gpp_criteria_en.htm
4
Ökodisaini direktiivi läbivaatamine ning ökodisaini raamistiku alusel või muude
vahenditega seoses konkreetsete tooterühmadega tehtav edasine töö tugineb vajaduse
korral kriteeriumidele ja eeskirjadele, mis on kehtestatud ELi ökomärgise määruse, toote
keskkonnajalajäljel põhineva lähenemisviisi12 ja ELi keskkonnahoidlike riigihangete
kriteeriumide alusel. Komisjon kaalub kohustuslike nõuete kehtestamist, et suurendada
mitte ainult kaupade, vaid ka teenuste kestlikkust. Hoolikalt hinnatakse ka võimalust
kehtestada keskkonna- ja sotsiaalaspektidega seotud nõudeid kogu väärtusahelas alates
tootmisest kuni kasutusaja lõpuni, sealhulgas WTO eeskirjade kontekstis. Näiteks võib
teatavate toodete ja teenuste kättesaadavuse tagamine13 anda lisaks sotsiaalsele
kaasatusele ka täiendavat kasu tänu toodete suuremale vastupidavusele ja
korduskasutatavusele.
Selleks et toetada uue kestliku tooteraamistiku tulemuslikku ja tõhusat kohaldamist,
teeb komisjon järgmist:
• kehtestab ringmajanduse nutirakenduste Euroopa ühise andmeruumi 14, mis
sisaldab andmeid väärtusahelate ja tooteteabe kohta;
• suurendab koos riikide ametiasutustega jõupingutusi, mida tehakse selleks, et
tagada ELi turule lastavate toodete puhul kohaldatavate kestlikkusnõuete
täitmine, eelkõige kooskõlastatud kontrollide ja turujärelevalvemeetmete
kaudu.
2.2. Tarbijate ja avaliku sektori hankijate mõjuvõimu suurendamine
Tarbijate mõjuvõimu suurendamine ja neile kulutõhusate võimaluste tagamine on
kestliku tootepoliitika raamistiku oluline osa. Selleks et suurendada tarbijate osalust
ringmajanduses, teeb komisjon ettepaneku vaadata läbi ELi tarbijaõigus, tagamaks et
tarbijad saavad usaldusväärset ja asjakohast teavet toodete kohta nende
müügikohas, sealhulgas toodete kasutusea ning parandusteenuste, varuosade ja
parandusjuhendite kättesaadavuse kohta. Komisjon kaalub, kas veelgi tugevdada
tarbijate kaitset ökoeksitamise ja toodete enneaegse vananemise eest ning kehtestada
miinimumnõuded jätkusäästlikkusmärgistele/-logodele ja teabevahenditele.
Lisaks kavatseb komisjon kehtestada uue nn toodete parandamise õiguse ja kaalub
uute horisontaalsete materiaalsete õiguste andmist tarbijatele, näiteks seoses
varuosade kättesaadavusega või parandusvõimalustega ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia ja elektroonika puhul teenuste ajakohastamisega. Pidades
silmas garantiide osatähtsust ringluspõhisemate toodete pakkumisel, uurib komisjon
võimalusi teha muudatusi ka direktiivi 2019/77115 läbivaatamisel.
Komisjon teeb ka ettepaneku, et ettevõtjad peavad põhjendama oma
keskkonnaalaseid väiteid toote ja organisatsiooni keskkonnajalajälje meetoditega.
Komisjon katsetab nende meetodite integreerimist ELi ökomärgise süsteemi ning hakkab
vastupidavuse, ringlussevõetavuse ja ringlussevõetava materjali sisalduse aspekte
järjekindlamalt lisama ELi ökomärgise kriteeriumidesse.
12 https://ec.europa.eu/environment/eussd/smgp/PEFCR_OEFSR_en.htm
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste
ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).
14 COM(2020) 67 final.
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/771 kaupade müügilepingute teatavate
aspektide kohta (ELT L 136, 22.5.2019, lk 28).
5
Avaliku sektori asutuste ostujõud moodustab 14 % ELi SKPst ja võib vägagi soodustada
nõudlust kestlike toodete järele. Selle potentsiaali ärakasutamiseks teeb komisjon
ettepaneku keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslike miinimumkriteeriumide ja -
eesmärkide kohta valdkondlikes õigusaktides ning kehtestab järk-järgult kohustusliku
aruandluse, et jälgida keskkonnahoidlike riigihangete süsteemi kasutuselevõttu,
tekitamata avaliku sektori hankijatele põhjendamatut halduskoormust. Lisaks toetab
komisjon jätkuvalt suutlikkuse suurendamist suuniste, koolituse ja heade tavade
levitamisega ning kutsub avaliku sektori hankijaid üles osalema algatuses „Avaliku
sektori hankijad kliima ja keskkonna nimel“, mis hõlbustab teabevahetust nende
hankijate vahel, kes on keskkonnahoidlike riigihangete rakendamise endale kohustuseks
võtnud.
2.3. Ringlus tootmisprotsessides
Ringlussevõtul on oluline osa tööstussektori üldisemal muutmisel kliimaneutraalseks ja
sektori pikaajalise konkurentsivõime tagamisel. See võib anda märkimisväärset
materjalisäästu väärtusahelates ja tootmisprotsessides tervikuna, luua lisaväärtust ja
pakkuda uusi majandusvõimalusi. Koostoimes tööstusstrateegias16 seatud eesmärkidega
võimaldab komisjon suuremat ringlussevõttu tööstussektoris, tehes järgmist:
• hindab tööstusheidete direktiivi17 läbivaatamise raames ringlussevõtu edasise
edendamise võimalusi tööstusprotsessides, sealhulgas ringmajandustavade
integreerimist tulevastesse parima võimaliku tehnika viitedokumentidesse;
• soodustab tööstussümbioosi ning töötab välja tööstussektori juhitava
aruandlus- ja sertifitseerimissüsteemi ning võimaldab tööstussümbioosi ellu
rakendada;
• toetab kestlikku ja bioressursipõhist ringmajandussektorit biomajanduse
tegevuskava18 rakendamisega;
• propageerib digitehnoloogia kasutamist ressursside kindlakstegemiseks,
jälgimiseks ja kaardistamiseks;
• edendab keskkonnahoidlike tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu range
kontrollisüsteemi abil, registreerides ELi keskkonnatehnoloogia
kontrollisüsteemi ELi sertifitseerimismärgina.
Uus VKEde strateegia19 soodustab VKEde ringmajanduspõhist tööstuskoostööd,
tuginedes koolitusele, Euroopa ettevõtlusvõrgustiku nõuannetele klastrite koostöö kohta
ja teadmussiirdele Euroopa ressursitõhususe teadmuskeskuse kaudu.
3. PEAMISTE TOODETE VÄÄRTUSAHELAD
Peamistest väärtusahelatest tulenev jätkusuutlikkuse probleem nõuab kiireloomulisi,
põhjalikke ja kooskõlastatud meetmeid, mis moodustavad punktis 2 kirjeldatud kestliku
tootepoliitika raamistiku lahutamatu osa. Need meetmed aitavad reageerida kliimakriisile
ning neid võetakse arvesse ELi tööstusstrateegias ning tulevastes bioloogilise
16 COM(2020) 102.
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse
kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
18 COM(2018) 763 final.
19 COM(2020) 103.
6
mitmekesisuse, talust-taldrikule- ja metsastrateegias. Osana valdkondlike meetmete
juhtimisest teeb komisjon tihedat koostööd peamiste väärtusahelate sidusrühmadega, et
selgitada välja ringluspõhiste toodete turgude laienemist takistavad asjaolud ja nende
kõrvaldamise viisid.
3.1. Elektroonika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Elektri- ja elektroonikaseadmed on jätkuvalt üks kiiremini suurenevaid jäätmevooge
ELis, kasvades praegu aastas 2 %. Hinnanguliselt võetakse ELis ringlusse vähem kui
40 % elektroonikajäätmetest20. Väärtus läheb kaotsi, kui täielikult või osaliselt toimivad
tooted kõrvaldatakse kasutusest, sest neid ei ole võimalik parandada, akut ei ole võimalik
asendada, tarkvara ei toetata enam või seadmetesse paigaldatud materjale ei ole võimalik
taaskasutada. Kolmest eurooplasest umbes kaks sooviksid oma praegusi digiseadmeid
kauem kasutada, tingimusel et seadmete toimivus väga palju ei halvene21.
Nende probleemide lahendamiseks esitab komisjon elektroonikaseadmete ringkasutuse
algatuse, millega koondatakse kokku olemasolevad ja uued vahendid. Kooskõlas
kestliku tootepoliitika uue raamistikuga soodustatakse selle algatusega toodete kasutusea
pikendamist ja muu hulgas hõlmab see järgmisi meetmeid:
• ökodisaini direktiivi alusel võetavad elektroonikat ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiat, sealhulgas mobiiltelefone ning tahvel- ja
sülearvuteid reguleerivad meetmed, et seadmete kavandamisel võetaks arvesse
energiatõhususe, vastupidavuse, parandatavuse, ajakohastatavuse, hoolduse,
korduskasutuse ja ringlussevõtu aspekte. Seda teemat täpsustatakse tulevases
ökodisaini tööplaanis. Hõlmatud oleksid ka printerid ja tarvikud, näiteks
kassetid, välja arvatud juhul, kui sektoris jõutakse järgmise kuue kuu jooksul
ambitsioonikale kokkuleppele vabatahtlikult;
• elektroonika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmine prioriteediks
nn toodete parandamise õiguse, sealhulgas vananenud tarkvara ajakohastamise
õiguse rakendamisel;
• reguleerivad meetmed mobiiltelefonide ja samalaadsete seadmete laadijate
kohta, sealhulgas ühise laadija kasutuselevõtmine, laadimisjuhtmete
vastupidavamaks muutmine ning stiimulid selleks, et uusi seadmeid ostes ei oleks
vaja osta uusi laadijaid;
• elektri- ja elektroonikaseadmete romude parem kogumine ja käitlemine,22
sealhulgas võimalused, kuidas luua kogu ELi hõlmav tagasivõtusüsteem
vanade mobiiltelefonide, tahvelarvutite ja laadijate tagastamiseks või
tagasimüümiseks;
• ohtlike ainete kasutamise piiramist elektri- ja elektroonikaseadmetes23
käsitlevate ELi eeskirjade läbivaatamine ning suuniste andmine, et suurendada
20 https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=t2020_rt130&plugin=1
21 Eurobaromeetri eriuuring nr 503, jaanuar 2020.
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest
tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).
23 Direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes
(ELT L 305, 21.11.2017, lk 8).
7
sidusust asjakohaste õigusaktidega, sealhulgas REACHi24 ja ökodisaini
määrusega.
3.2. Akud ja sõidukid
Säästvad akud ja sõidukid on tuleviku liikuvussüsteemi alus. Et elektromobiilsuse jaoks
sujuvalt muuta akude kujunemisjärgus väärtusahel kestlikumaks ja suurendada kõikide
patareide ja akude ringlussevõtu võimalusi, teeb komisjon sel aastal ettepaneku uue
patareisid ja akusid käsitleva õigusraamistiku kohta. Selles seadusandlikus
ettepanekus tuginetakse patareidirektiivi25 hindamise tulemustele ja akuliidu tööle ning
võetakse arvesse järgmisi aspekte:
• eeskirjad ringlussevõetud materjali kohta ning kõikide patareide ja akude
parema kogumise ja ringlussevõtu meetmed tagavad väärtuslike materjalide
taaskasutuse ja annavad tarbijatele sellekohaseid suuniseid;
• mittelaetavate patareide temaatika käsitlemine, et järk-järgult lõpetada nende
kasutamine, kui on olemas muud võimalused;
• säästvus- ja läbipaistvusnõuded patareide ja akude kohta, võttes arvesse
näiteks patareide ja akude tootmise CO2-jalajälge, toorainete eetilist hankimist ja
varustuskindlust ning lihtsustades korduskasutamist, uue kasutusotstarbe andmist
ja ringlussevõttu.
Samuti teeb komisjon ettepaneku vaadata läbi romusõidukeid26 käsitlevad eeskirjad, et
propageerida tõhusamaid ringmajandusmudeleid, seostades sõidukite konstrueerimise
kasutuselt kõrvaldatud sõidukite käitlemisega, kaaludes eeskirju sõidukiosades
kasutatavate teatavate ringlussevõetud materjalide kohustusliku sisalduse kohta ja
suurendades ringlussevõtumäära. Lisaks kaalub komisjon kõige tõhusamaid meetmeid
vanaõlide kogumise ja keskkonnaohutu töötlemise tagamiseks.
Laiemast perspektiivist vaadatuna käsitletakse tulevases terviklikus Euroopa säästva ja
aruka liikuvuse strateegias tihedamaid seoseid ringmajandusele üleminekuga, eelkõige
rakendades toote-teenuse-lahendusi, et vähendada esmase materjali tarbimist, kasutada
alternatiivseid säästvaid transpordikütuseid, optimeerida taristut ja sõidukite kasutamist,
suurendada reisijate arvu sõidukites ja sõidukite koormustegurit ning kõrvaldada
jäätmeid ja reostust.
3.3. Pakendamine
Pakendites kasutatavate materjalide hulk suureneb pidevalt ja 2017. aasta oli
pakendijäätmete poolest Euroopa jaoks rekordaasta – 173 kg pakendijäätmeid elaniku
kohta, mis on kõigi aegade suurim näitaja. Selleks et tagada 2030. aastaks kõikide ELi
turul olevate pakendite korduskasutatavus või ringlussevõetavus majanduslikult
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide
registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide
Agentuur (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid
ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.9.2006,
lk 1).
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite
kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34).
8
elujõulisel viisil, karmistab komisjon direktiivi 94/62/EÜ27 läbivaatamisega ELi turul
lubatud pakendite suhtes kehtivaid kohustuslikke põhinõudeid ja kaalub muude
selliste meetmete võtmist, mis keskenduksid järgmistele aspektidele:
• liigse pakendamise ja pakendijäätmete hulga vähendamine, sealhulgas
sihtmäärade ja muude jäätmetekke vältimise meetmete kehtestamisega;
• pakendi kavandamine korduskasutatavana ja ringlussevõetavana, sealhulgas
kaaludes piirangute kehtestamist teatavate pakkematerjalide teataval otstarbel
kasutamise suhtes, eelkõige juhul, kui on võimalik kasutada muid
korduskasutatavaid tooteid või süsteeme või kui tarbekaupu on võimalik ohutult
käidelda ilma pakendita;
• pakkematerjalide koostise keerukuse, sealhulgas materjalide ja polümeeride
hulga vähendamine.
Punktis 4.1 osutatud liigiti kogumise süsteemide ühtlustamise algatuse raames hindab
komisjon võimalust võtta kasutusele kogu ELi hõlmav märgistus, mis hõlbustab
pakendijäätmete nõuetekohast sortimist nende tekkekohas.
Samuti kehtestab komisjon eeskirjad muude plastmaterjalide kui polüetüleentereftalaadi
ohutu ringlussevõtu kohta toiduga kokkupuutuvates materjalides.
Ühtlasi jälgib komisjon rangelt ja toetab joogiveedirektiivi nõuete rakendamist, et muuta
joogivesi avalikes kohtades kättesaadavaks, tänu millele vähendatakse sõltuvust
pudeliveest ja välditakse pakendijäätmete teket.
3.4. Plast
ELi strateegiaga plasti kohta ringmajanduses28 on käivitatud mitmesuguseid algatusi,
millega püütakse lahendada üldsusele tõsist muret tegevat probleemi. Kuna plasti
tarbimine järgmise 20 aasta jooksul eeldatavasti kahekordistub, võtab komisjon
täiendavaid sihtmeetmeid, et tegeleda selle lauskasutatava materjaliga seotud
kestlikkusprobleemidega, ning jätkab kooskõlastatud lähenemisviisi edendamist
plastireostuse vastu võitlemiseks maailmas, nagu on esitatud punktis 7.
Selleks et võtta rohkem kasutusele ringlussevõetud plasti ja aidata plasti säästvamalt
kasutada, esildab komisjon kohustuslikud nõuded ringlussevõetud materjali sisalduse
kohta ja jäätmete vähendamise meetmed selliste peamiste toodete puhul nagu
pakendid, ehitusmaterjalid ja sõidukid, võttes arvesse ka plasti ringlussevõtu liidu
tegevust.
Lisaks plastprügi vähendamise meetmetele käsitleb komisjon mikroplasti esinemist
keskkonnas ja teeb järgmist:
• tahtlikult lisatud mikroplasti sisalduse vähendamine ja graanulite probleemiga
tegelemine, võttes arvesse Euroopa Kemikaaliameti arvamust;
• mikroplasti tahtmatut keskkonda sattumist käsitlevate märgistamis-,
standardimis-, sertifitseerimis- ja reguleerimismeetmete väljatöötamine,
sealhulgas mikroplasti paremini kättesaamise meetmed toodete olelusringi
kõigis asjaomastes etappides;
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta
(EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).
28 COM(2018) 28 final.
9
• eelkõige rehvidest ja tekstiiltoodetest tahtmatult keskkonda sattunud
mikroplasti mõõtmise meetodite väljatöötamine ja ühtlustamine ning ühtlustatud
andmete esitamine merevee mikroplastisisalduse kohta;
• lünkade kõrvaldamine teaduslikult põhjendatud teadmistes seoses
mikroplastist tuleneva ohu ja selle materjali esinemisega keskkonnas, joogivees
ja toiduainetes.
Lisaks tegeleb komisjon esile kerkivate kestlikkusprobleemidega ja töötab välja
poliitikaraamistiku järgmistes valdkondades:
• bioressursipõhise plasti hankimine, märgistamine ja kasutamine, lähtudes
hinnangust, kas bioressursipõhise lähteaine kasutamine annab tõelist
keskkonnakasu, mis läheb fossiilsete ressursside kasutamise vähendamisest
kaugemale;
• biolaguneva või kompostitava plasti kasutamine, lähtudes selliste rakenduste
hindamisest, mille puhul selline kasutamine võib olla keskkonnale kasulik, ja
nendele rakendustele seatud kriteeriumidest. Eesmärk on tagada, et toote
märgistamine „biolagunevana“ või „kompostitavana“ ei eksitaks tarbijaid toodet
kõrvaldama viisil, mis ebasobivate keskkonnatingimuste või ebapiisava
lagunemisaja tõttu põhjustab plastprügi või saaste teket.
Komisjon tagab ühekordselt kasutatavaid plasttooteid29 ja kalapüügivahendeid
käsitleva uue direktiivi õigeaegse rakendamise, et lahendada merekeskkonna
plastireostuse probleem ja samal ajal kaitsta ühtset turgu eelkõige seoses järgmisega:
• direktiiviga hõlmatud toodete ühtne tõlgendamine;
• selliste toodete nagu tubakas, joogitopsid ja niisutatud pühkepaber märgistamine
ning pudelite külge kinnitatud korkide kasutuselevõtu tagamine, et vältida
prügistamist;
• toodetes sisalduva ringlussevõetud materjali sisalduse mõõtmise eeskirjade
esmakordne väljatöötamine.
3.5. Tekstiiltooted
Tekstiiltoodete sektor on esmaste toorainete ja vee kasutamise poolest neljandal kohal
pärast toidu-, elamu- ja transpordisektorit ning kasvuhoonegaaside heite poolest viiendal
kohal30. Hinnanguliselt võetakse uutes tekstiiltoodetes ringlusse vähem kui 1 % kogu
maailma tekstiiltoodetest31. ELi tekstiiltoodete sektor, mis koosneb ülekaalukalt
VKEdest, on pärast pikka ümberkorraldusperioodi hakanud taastuma, samas kui 60 %
ELi rõivaväärtusest toodetakse mujal.
Võttes arvesse tekstiiltoodete väärtusahela keerukust, teeb komisjon nende probleemide
lahendamiseks ettepaneku ELi tervikliku tekstiiltoodete strateegia kohta, mis põhineb
tööstussektorilt ja muudelt sidusrühmadelt saadud teabel. Strateegia eesmärk on
suurendada selle tööstussektori konkurentsivõimet ja sealset innovatsiooni, hoogustada
ELi kestlike ringmajanduspõhiste tekstiiltoodete turgu, sealhulgas tekstiiltoodete
29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ELT L 155, 12.6.2019, lk 1).
30 Euroopa Keskkonnaameti 2019. aasta novembri teabearuanne.
31 Ellen McArthur Foundation (2017), A new Textiles Economy.
10
korduskasutamise turgu, käsitleda kiirmoeküsimusi ja edendada uusi ärimudeleid. See
saavutatakse tervikliku meetmekogumiga, mis sisaldab järgmist:
• jaotises 2 esitatud uue kestliku tootepoliitika raamistiku kohaldamine
tekstiiltoodete suhtes, sealhulgas ökodisaini meetmete väljatöötamine, et tagada
tekstiiltoodete ringlussevõetavus, ringlussevõetud tooraine kasutamine, ohtlike
kemikaalide sisalduse vähendamine ning ettevõtjate ja eratarbijate
innustamine kasutama säästvaid tekstiiltooteid ning taaskasutus- ja
parandusteenuste kättesaadavuse tagamine;
• kestlike ringmajanduspõhiste tekstiiltoodetega seotud äri- ja õiguskeskkonna
parandamine ELis, eelkõige pakkudes stiimuleid ja toetust toote-teenuse-
mudelitele, ringluspõhistele materjalidele ja tootmisprotsessidele ning
suurendades tegevuse läbipaistvust rahvusvahelise koostööga;
• suuniste andmine tekstiilijäätmete liigiti kogumise kõrge taseme
saavutamiseks, mille liikmesriigid peavad tagama 2025. aastaks;
• tekstiiltoodete ulatuslikum sortimine, korduskasutamine ja ringlussevõtt,
sealhulgas innovatsiooni, tööstusrakenduste ja reguleerivate meetmete,
näiteks laiendatud tootjavastutuse kaudu.
3.6. Ehitus ja hooned
Hoonestatud keskkond mõjutab paljusid majandussektoreid, kohapealseid töökohti ja
elukvaliteeti märkimisväärselt. See valdkond vajab tohutuid ressursse – selles sektoris
kasutatakse ära ligikaudu 50 % kõigist kaevandatud materjalidest. Ehitussektoris tekib
ELis kokku üle 35 % kõikidest jäätmetest32. Materjalide kaevandamise, ehitustoodete
tootmise ning hoonete ehitamise ja renoveerimisega kaasnev kasvuhoonegaaside heide
moodustab hinnanguliselt 5–12 % riikide tekitatavast kasvuhoonegaaside koguheitest33.
Suurem materjalitõhusus aitaks vältida 80 % sellest heitest34.
Materjalitõhususe suurendamise ja kliimamõju vähendamise võimaluste ärakasutamiseks
käivitab komisjon uue tervikliku, kestliku hoonestatud keskkonna strateegia. See
strateegia tagab sidususe kõigis asjakohastes poliitikavaldkondades, nagu
kliimaküsimused, energia- ja ressursitõhusus, ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine,
juurdepääs, digiteerimine ja oskused. Strateegiaga edendatakse ringmajanduse
põhimõtteid kogu hoonete olelusringi jooksul, tehes järgmist:
• ehitustoodete kestlikkuse küsimuste käsitlemine ehitustoodete määruse35
läbivaatamise raames, sealhulgas ringlussevõetud materjali sisalduse nõuete
võimalik kehtestamine teatavate ehitustoodete puhul, võttes arvesse nende
materjalide ohutust ja funktsionaalsust;
32 Eurostati andmed 2016. aasta kohta.
33 https://www.boverket.se/sv/byggande/hallbart-byggande-och-forvaltning/miljoindikatorer---aktuell-
status/vaxthusgaser/
34 Hertwich, E., Lifset, R., Pauliuk, S., Heeren, N., IRP, (2020), Resource Efficiency and Climate Change: Material
Efficiency Strategies for a Low-Carbon Future.
35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete
ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011,
lk 5).
11
• meetmete propageerimine ehitiste vastupidavuse ja kohandatavuse parandamiseks
kooskõlas hoonete projekteerimist36 käsitlevate ringmajanduspõhimõtetega ning
hoonete digilogide väljatöötamine;
• taseme (tasemete)37 kasutamine olelusringi hindamise integreerimiseks
riigihangetesse ja ELi säästva rahastamise raamistikku ning CO2-heite
vähendamise eesmärkide seadmise asjakohasuse ja CO2 säilitamise võimaluste
uurimine;
• otsuse tegemine selle kohta, kas on vaja läbi vaadata ehitus- ja
lammutusjäätmeid ning nendes jäätmetes sisalduvaid eri materjale
käsitlevates ELi õigusaktides materjalide taaskasutamise kohta kehtestatud
sihtmäärad;
• selliste algatuste propageerimine, mille eesmärk on vähendada mulla katmist,
taastada mahajäetud või saastunud tööstusalad ning suurendada kaevepinnase
ohutut, säästlikku ja ringkasutust.
Lisaks rakendatakse Euroopa rohelises kokkuleppes väljakuulutatud renoveerimislaine
algatust, tänu millele peaks energiatõhusus ELis märkimisväärselt suurenema, kooskõlas
ringmajanduspõhimõtetega, eelkõige optimaalse olelusringiga ja ehitiste eeldatavalt
pikema elueaga. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise sihtmäärade läbivaatamise
raames pöörab komisjon erilist tähelepanu isolatsioonimaterjalidele, mis jäätmevoogu
üha suurendavad.
3.7. Toit, vesi ja toitained
Ringmajandus aitab oluliselt vähendada loodusvarade kaevandamise ja kasutamise
negatiivset keskkonnamõju ning taastada elurikkust ja looduskapitali Euroopas.
Bioloogilised ressursid on üks ELi majanduse põhisisenditest ja tulevikus nende
osatähtsus suureneb veelgi. Komisjoni eesmärk on tagada taastuvate bioressursipõhiste
materjalide jätkusuutlikkus, sealhulgas biomajanduse strateegiale ja tegevuskavale
vastavate meetmete kaudu.
Kuigi toiduainete väärtusahelal on märkimisväärne ressursi- ja keskkonnasurve, läheb
hinnanguliselt 20 % kogu toodetud toidust ELis kaotsi või raisku. Seetõttu teeb komisjon
kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega ja punktis 4.1 osutatud direktiivi 2008/98/EÜ38
läbivaatamise ühe osana ettepaneku kehtestada toidujäätmete vähendamise sihtmäär,
mis on üks põhimeede ELi tulevases talust-taldrikule-strateegias, milles põhjalikult
käsitletakse toidu väärtusahelat.
Komisjon kaalub ka erimeetmeid toiduainete turustamise ja tarbimise jätkusuutlikkuse
suurendamiseks. Kestlike toodete algatuse raames hakkab komisjon tegema analüüse, et
määrata kindlaks korduskasutamist käsitleva seadusandliku algatuse ulatus, et
toitlustussektoris asendada ühekordselt kasutatavad pakendid, lauanõud ja
söögiriistad korduvkasutatavate toodetega.
36 https://ec.europa.eu/docsroom/documents/39984
37 https://ec.europa.eu/environment/eussd/buildings.htm
38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega
tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
12
Uus vee taaskasutuse määrus soodustab ringmajanduspõhist lähenemisviisi vee
taaskasutamisele põllumajanduses. Komisjon soodustab vee taaskasutamist ja tõhusat
veekasutust, sealhulgas tööstusprotsessides.
Lisaks töötab komisjon välja toitainete majandamise lõimitud kava, et tagada
toitainete jätkusuutlikum kasutamine ja stimuleerida taaskasutatavate toitainete turge.
Ühtlasi kaalub komisjon ka reovee puhastamist ja reoveesetet käsitlevate direktiivide
läbivaatamist ning hindab selliseid toitainete ärastamise looduslikke vahendeid nagu
vetikad.
4. VÄHEM JÄÄTMEID, ROHKEM VÄÄRTUST
4.1. Jäätmetekke vältimist ja ringmajandust toetav täiustatud jäätmepoliitika
Hoolimata ELi ja liikmesriikide jõupingutustest ei ole jäätmeteke vähenenud. Kogu ELi
majandustegevusest tekib aastas jäätmeid 2,5 miljardit tonni ehk 5 tonni inimese kohta,
samal ajal kui iga kodanik tekitab peaaegu pool tonni olmejäätmeid aastas. Selleks et
jäätmeteke ei sõltuks majanduskasvust, tuleb kogu väärtusahela ulatuses ja igas kodus
teha märkimisväärseid jõupingutusi.
Jäätmetekke vähendamisel on keskene roll kestliku tootepoliitika rakendamisel ja selle
konkreetsetes õigusaktides sätestamisel (vt punktid 2 ja 3). Lisaks peame edasi arendama,
veelgi karmistama ja paremini rakendama ELi jäätmealaseid õigusakte.
ELi jäätmealased õigusaktid on alates 1970. aastatest aidanud jäätmekäitlust oluliselt
parandada ja selleks saadakse toetust ka ELi rahalistest vahenditest. Kuid neid õigusakte
tuleb pidevalt ajakohastada, et muuta need ringmajanduse ja digitaalajastu jaoks
sobivaks. Nagu on selgitatud punktis 3, tehakse ettepanek vaadata läbi patareisid ja
akusid, pakendeid, romusõidukeid ning elektri- ja elektroonikaseadmetes
kasutatavaid ohtlikke aineid käsitlevad ELi õigusaktid, et vältida jäätmeteket,
suurendada ringlussevõetud materjali sisaldust toodetes, propageerida ohutumaid ja
puhtamaid jäätmevooge ning tagada kvaliteetne ringlussevõtt.
Peale selle esitab komisjon jäätmetekke vältimisele keskenduva laiema meetmepaketi
osana direktiivi 2008/98/EÜ läbivaatamise kontekstis jäätmetekke vähendamise
eesmärgid konkreetsete jäätmevoogude jaoks. Komisjon tõhustab ka hiljuti vastu
võetud, laiendatud tootjavastutuse süsteemide nõuete rakendamist, pakub stiimuleid
ning soodustab teabe ja heade tavade jagamist jäätmete ringlussevõtu valdkonnas. Kõigi
nende meetmete eesmärk on jäätmeteket märkimisväärselt vähendada ning 2030. aastaks
vähendada (ringlusse mittevõetavate) olmejäätmete kogust poole võrra.
Kvaliteetne ringlussevõtt sõltub tõhusast jäätmete liigiti kogumisest. Selleks et aidata
kodanikel, ettevõtjatel ja ametisutustel jäätmeid paremini liigiti koguda, teeb komisjon
ettepaneku ühtlustada jäätmete liigiti kogumise süsteeme. Selles ettepanekus
käsitletakse eelkõige kõige tõhusamaid liigiti kogumise mudelite kombinatsioone, liigiti
kogumise kohtade paiknemise tihedust ja juurdepääsetavust, sealhulgas avalikes
kohtades, võttes arvesse piirkondlikke ja kohalikke tingimusi nii linnades kui ka
äärepoolseimates piirkondades. Kaalutakse ka muid tarbijate kaasamist hõlbustavaid
aspekte, näiteks ühesugused prügikastivärvid, ühtlustatud sümbolid põhiliste
jäätmeliikide jaoks, tootemärgised, teavituskampaaniad ja majandushoovad. Samuti
keskendutakse standardimisele ja kvaliteedijuhtimissüsteemidele, et tagada selliste
kogutud jäätmete kvaliteet, mis on mõeldud kasutamiseks toodetes, eelkõige toiduga
kokkupuutuva materjalina.
13
Selleks et toetada jäätmekäitlust liikmesriikides, on vaja teha täiendavaid jõupingutusi.
On oht, et pooled liikmesriigid ei täida 2020. aasta eesmärki võtta ringlusse 50 %
olmejäätmetest. Poliitikareformide edendamiseks korraldab komisjon ringmajanduse ja
jäätmete teemalisi kõrgetasemelisi mõttevahetusi ning tihendab koostööd
liikmesriikide, piirkondade ja linnadega, et ELi rahalisi vahendeid kõige paremini ära
kasutada. Vajaduse korral kasutab komisjon ka oma täitevolitusi.
4.2. Ringmajanduse edendamine mürgivabas keskkonnas
ELi kemikaalipoliitika ja kemikaale käsitlevad õigusaktid, eelkõige REACH,
soodustavad ohtlike ainete järkjärgulise asendamisega üleminekut ohutuks kujundatud
kemikaalide kasutamisele, et paremini kaitsta kodanikke ja keskkonda. Teisese toorme
ohutust võib siiski vähendada näiteks see, kui ringlussevõetud lähteained sisaldavad
ikkagi keelatud aineid. Et suurendada usaldust teisese toorme kasutamise vastu, teeb
komisjon järgmist:
• toetab jäätmete kvaliteetsele sortimisele ja jäätmetest saasteainete, sealhulgas
juhuslikust saastumisest tulenevate saasteainete eemaldamisele keskenduvate
lahenduste väljatöötamist;
• töötab välja meetodid, et minimeerida ringlussevõetud materjalides ja
nendest valmistatud toodetes selliste ainete esinemist, mis tekitavad tervise-
või keskkonnaprobleeme;
• teeb koostööd tööstussektoriga, et järk-järgult luua ühtlustatud süsteemid, mis
võimaldavad tarneahela piires jälgida ja hallata teavet, mis hõlmab väga
ohtlikke ja muid asjakohaseid aineid, eriti neid, mille mõju on krooniline,39 ning
taaskasutuse seisukohast tehnilisi probleeme põhjustavaid aineid, ja teha need
ained kindlaks jäätmetes, koostoimes kestliku tootepoliitika õigusraamistiku
meetmetega ja ECHA andmebaasiga väga ohtlikke aineid sisaldavate toodete
kohta;
• teeb ettepaneku muuta püsivate orgaaniliste saasteainete määruse lisasid
vastavalt teaduse ja tehnika arengule ning Stockholmi konventsioonist
tulenevatele rahvusvahelistele kohustustele;
• täiustab ohtlike jäätmete klassifitseerimist ja käitlemist, et hoida
ringlussevõtuvood puhtana, sealhulgas viies need vajaduse korral täiendavalt
vastavusse keemiliste ainete ja segude klassifikatsiooniga.
Tulevases kestlikkust toetavas kemikaalistrateegias keskendutakse täiendavalt
kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide omavahelisele seosele ning
tugevdatakse koostoimet ringmajandusega.
4.3. ELi teisese toorme hästi toimiva turu loomine
Teisesel toormel on esmase toormega raske konkureerida mitmel põhjusel, mis on seotud
nii ohutuse kui ka omaduste, kättesaadavuse ja maksumusega. Mitmed käesoleva kavaga
ette nähtud meetmed, eelkõige toodetes kasutatud ringlussevõetud materjali sisaldust
39 Nagu on määratletud määruses (EÜ) 1907/2006 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta
määruses (EÜ) 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning
millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse
määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
14
käsitlevate nõuete kehtestamine, aitavad vähendada erinevust teisese toorme pakkumise
ja nõudluse vahel ning tagavad ringlussevõtusektori sujuva laienemise ELis. Lisaks
sellele teeb komisjon teisese toorme hästi toimiva siseturu loomiseks järgmist:
• hindab vajadust arendada teatavate jäätmevoogude jaoks välja kogu ELi
hõlmavad jäätmeksoleku lakkamise kriteeriumid, mis põhinevad järelevalvel
selle üle, kuidas liikmesriigid kohaldavad läbivaadatud eeskirju jäätmeksoleku
lakkamise staatuse ja kõrvalsaaduste kohta, ning toetab piiriüleseid
koostööalgatusi, et ühtlustada riiklikke jäätmeksoleku lakkamise ja
kõrvalsaaduste kriteeriume;
• suurendab standardimise osatähtsust, tuginedes riikide, Euroopa ja
rahvusvahelisel tasandil seni tehtud standardimistöö hindamisele;
• rakendab õigel ajal piiranguid väga ohtlike ainete kasutamise suhtes toodetes
juhtudel, kui aine kasutamise suhtes kehtib autoriseerimisnõue, tõhustades samal
ajal nõuete täitmise tagamist piiridel;
• hindab peamiste teiseste materjalide turu vaatluskeskuse loomise teostatavust.
4.4. EList eksporditavate jäätmete probleemiga tegelemine
Ülemaailmsel jäätmeturul toimuvad märkimisväärsed muutused. Viimasel kümnendil on
kolmandatesse riikidesse eksporditud miljoneid tonne Euroopa jäätmeid, kusjuures sageli
ei ole nõuetekohast töötlemist piisavalt kaalutud. Mitmel juhul avaldab jäätmeeksport
sihtriikides negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele ning ELi ringlussevõtutööstuse
seisukohast lähevad kaduma ressursid ja vähenevad majandusvõimalused. Hiljutised
impordipiirangud, mille mõned kolmandad riigid on kehtestanud, on toonud esile ELi
liigse sõltuvuse jäätmete välistöötlemisest, kuid need on ka andnud
ringlussevõtutööstusele tõuke suurendada oma suutlikkust ja anda jäätmetele lisaväärtust
ELis.
Seda arengut silmas pidades ja arvestades, et ebaseaduslikud jäätmesaadetised tekitavad
jätkuvalt muret, võtab komisjon meetmeid tagamaks, et EL ei jätaks oma
jäätmeprobleeme kolmandatele riikidele lahendada. Tootedisaini, teiseste materjalide
kvaliteedi ja ohutuse ning nende turgude edendamisega seotud meetmed aitavad tagada,
et märge „ELis ringlussevõetud“ annab tunnistust teiseste materjalide kvaliteedist.
Selleks et hõlbustada ELis jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja
ringlussevõttu, vaadatakse jäätmesaadetisi käsitlevad ELi eeskirjad40 põhjalikult läbi.
Läbivaatamise eesmärk on ka piirata selliste jäätmete eksporti, millel on negatiivne
keskkonna- ja tervisemõju kolmandates riikides või mida saab käidelda ELis,
keskendudes sihtriikidele, probleemsetele jäätmevoogudele ja jäätmetoimingute liikidele
ning ebaseaduslike saadetiste vastu võitlemiseks võetavatele täitemeetmetele. Komisjon
toetab ka mitmepoolsel, piirkondlikul ja kahepoolsel tasandil võetavaid meetmeid, mille
eesmärk on võidelda eelkõige selliste keskkonnakuritegude vastu nagu ebaseaduslik
eksport ja ebaseaduslik kauplemine, karmistada jäätmesaadetiste kontrolli ning
parandada nendes riikides jäätmete säästvat käitlemist.
40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta
(ELT L 190, 12.7.2006, lk 1).
15
5. RINGMAJANDUSE TOIMIMISE EDENDAMINE INIMESTE,
PIIRKONDADE JA LINNADE HÜVANGUKS
Ajavahemikus 2012–2018 suurenes ringmajandusega seotud töökohtade arv ELis 5 %,
ulatudes ligikaudu 4 miljonini41. Ringmajandusel on eeldatavasti positiivne netomõju
töökohtade loomisele, eeldusel et töötajad omandavad keskonnasäästlikule majandusele
üleminekuks vajalikud oskused. Sotsiaalmajandus on ringmajandusega seotud
töökohtade loomisel teerajaja ning selle potentsiaali aitavad veelgi paremini ära kasutada
vastastikune kasu, mis tuleneb keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku toetamisest
ja sotsiaalse kaasatuse tugevdamisest, eelkõige Euroopa sotsiaalõiguste samba42
rakendamise tegevuskava raames.
Komisjon tagab, et oskuste ja töökohtade loomise toetamise vahendid aitavad ka
kiirendada üleminekut ringmajandusele ja selleks ajakohastatakse muu hulgas oskuste
tegevuskava, nähakse ette oskuste pakt, millega luuakse ulatuslikud mitut sidusrühma
hõlmavad partnerlused, ja luuakse sotsiaalmajanduse tegevuskava. Euroopa
Sotsiaalfond+ raames soodustatakse täiendavat investeerimist haridus- ja
koolitussüsteemidesse, elukestvasse õppesse ja sotsiaalsesse innovatsiooni.
Komisjon kasutab ka ELi rahastamisvahendite ja fondide potentsiaali, et toetada
vajalikke investeeringuid piirkondade tasandil ja tagada, et üleminekust saavad kasu kõik
piirkonnad. Lisaks teadlikkuse tõstmisele, koostööle ja suutlikkuse suurendamisele
aitavad ühtekuuluvuspoliitika fondid piirkondadel rakendada ringmajanduse
strateegiaid ning tugevdada oma tööstusstruktuuri ja väärtusahelaid.
Ringmajanduslahendusi kohandatakse äärepoolseimate piirkondade ja saarte
vajadustega tulenevalt nende sõltuvusest ressursside impordist, turismist lähtuvast
suurest jäätmetekkest ja jäätmeekspordist. Kestliku Euroopa investeerimiskava ja
InvestEU programmi raames kavandatud õiglase ülemineku mehhanismiga43 saab
toetada ringmajandusele keskenduvaid projekte.
Linnadele pakuvad olulist abi kavandatud Euroopa linnaarengu algatus, arukate
linnade väljakutsealgatus ning innovatiivsete ringmajanduspiirkondade ja -linnade
algatus. Ringmajandus on üks roheliste linnade leppe prioriteetseid valdkondi.
Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvorm on jätkuvalt koht, kus sidusrühmad
saavad teavet vahetada.
6. VALDKONDADEVAHELISED MEETMED
6.1. Ringmajandus kui kliimaneutraalsuse eeltingimus
Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb suurendada koostoimet ringmajanduse ning
kasvuhoonegaaside heite vähendamise vahel. Komisjon teeb selleks järgmist:
• analüüsib, kuidas saab süstemaatiliselt mõõta ringmajanduse mõju
kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele;
• täiustab modelleerimisvahendeid, et saada ülevaade ringmajandusest
tulenevast kasust kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ELis ja
liikmesriikides;
41 https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode=cei_cie010&language=en
42 COM(2020) 14 final
43 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/fs_20_39
16
• toetab ringmajanduse osatähtsuse tugevdamist riiklike energia- ja kliimakavade
tulevase läbivaatamise ning vajaduse korral muu kliimapoliitika kontekstis.
Lisaks kasvuhoonegaaside heite vähendamisele nõuab kliimaneutraalsuse saavutamine ka
seda, et süsinikdioksiid eemaldataks atmosfäärist, majanduses kasutataks seda ilma
keskkonda heitmata ja seda säilitataks pikema aja jooksul. Süsinikdioksiidi saab siduda
loodusesse, sealhulgas ökosüsteemide taastamise, metsakaitse, metsastamise, metsa
säästva majandamise ja süsinikdioksiidi mullas sidumise kaudu või ringlussevõtu
suurendamise kaudu, näiteks süsinikdioksiidi pikaajalise säilitamisega
puitkonstruktsioonides ning süsinikdioksiidi korduskasutamise ja säilitamisega sellistes
toodetes nagu mineraliseerumise teel saadud ehitusmaterjalid.
Selleks et stimuleerida süsinikdioksiidi sidumist ja suurendada süsinikdioksiidi
ringlussevõttu, võttes täielikult arvesse bioloogilise mitmekesisuse eesmärke, uurib
komisjon, kuidas töötada välja süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimise
õigusraamistik, mis põhineb kindlal ja läbipaistval süsinikdioksiidi arvestamisel ning
mille abil jälgitakse ja kontrollitakse süsinikdioksiidi sidumise usaldusväärsust.
6.2. Õiged sammud majanduses
Keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku kiirendamine nõuab ettevaatlikku, kuid
otsustavat tegutsemist, et suunata rahastamist säästvamate tootmis- ja tarbimisharjumuste
suunas. Komisjon on sellega seoses juba teinud mitmeid algatusi, sealhulgas
integreerinud ringmajanduse eesmärgi ELi taksonoomia määrusesse44 ning teinud
ettevalmistusi ELi ökomärgise kriteeriumide kehtestamiseks finantstoodetele.
Ringmajanduse rahastamise tugiplatvorm annab projektiarendajatele jätkuvalt
suuniseid ringmajanduse stiimulite, suutlikkuse suurendamise ja finantsriskide juhtimise
kohta. ELi rahastamisvahenditega, nagu praeguse raamistiku kohased VKEde tagatised ja
InvestEU alates 2021. aastast, kaasatakse erasektori rahalisi vahendeid ringmajanduse
toetuseks. Komisjon on teinud ka ettepaneku näha ette ELi eelarve jaoks uus
omavahend, mis põhineb ringlusse mittevõetavate plastpakendijäätmete kogusel.
Lisaks teeb komisjon järgmist:
• täiustab muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi eelseisva
läbivaatamise käigus äriühingute keskkonnaandmete avalikustamist;
• toetab ettevõtjate juhitavat algatust töötada välja keskkonnamajandusliku
arvepidamise põhimõtted, mis võimaldavad finantsandmeid täiendada
ringmajanduse tulemuslikkuse andmetega;
• soodustab kestlikkuse kriteeriumide integreerimist äristrateegiatesse,
parandades äriühingu üldjuhtimise raamistikku;
• võtab ringmajanduse eesmärke arvesse Euroopa poolaasta protsessi
raskuskeskme muutmisel ning keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste
eelseisval läbivaatamisel;
• edendab jätkuvalt hästi kavandatud majanduspoliitilisi vahendeid, nt
keskkonnamaksustamine; sh prügilasse ladestamise ja põletamise maksud,
ning võimaldab liikmesriikidel kasutada käibemaksumäärasid selleks, et
44 ELi keskkonnasäästlike tegevusalade klassifitseerimise süsteem:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/HIS/?uri=CELEX%3A52018PC0353
17
edendada lõpptarbijale suunatud ringmajandusmeetmeid, eelkõige
parandusteenuseid45.
6.3. Ülemineku kiirendamine teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise
abil
Euroopa ettevõtjad on ringmajanduse uuenduste valdkonnas esirinnas. Euroopa
Regionaalarengu Fond täiendab aruka spetsialiseerumise, programmi LIFE ja
programmi „Euroopa horisont“ kaudu erasektoripoolset innovatsiooni rahastamist ja
toetab kogu innovatsioonitsüklit, et tuua turule lahendusi. Programmist „Euroopa
horisont“ antakse toetusi, et töötada välja näitajad ja andmed, uudsed materjalid ja tooted,
asendada ja kõrvaldada ohtlikud ained ohutuks kujundatud kemikaalide lähenemisviisi
kasutades, luua ringmajandusmudelid ning uued tootmis- ja ringlussevõtutehnoloogiad,
sealhulgas uurida keemiliste ainete ringlussevõtu potentsiaali, pidades silmas digitaalsete
vahendite rolli ringmajanduse eesmärkide saavutamisel. Lisaks saab Marie Sklodowska-
Curie meetmetega toetada selle valdkonna teadlaste oskuste arendamist, koolitust ja
liikuvust.
Digitehnoloogia võimaldab jälgida toodete, osade ja materjalide liikumist ning muuta
saadud andmed turvaliselt kättesaadavaks. Punktis 2 osutatud ringmajanduse
nutirakenduste Euroopa andmeruum tagab arhitektuuri ja juhtimissüsteemi, et
edendada selliseid rakendusi ja teenuseid nagu tootepassid, ressursside kaardistamine ja
tarbijate teavitamine.
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut koordineerib ringmajandusega seotud
innovatsioonialgatusi, mida viiakse ellu teadmis- ja innovaatikakogukondades koos
ülikoolide, teadusorganisatsioonide, tööstuse ja VKEdega.
Intellektuaalomandi kord peab vastama digitaalajastu ja keskkonnasäästlikule
majandusele ülemineku vajadustele ning toetama ELi ettevõtjate konkurentsivõimet.
Komisjon teeb ettepaneku intellektuaalomandi strateegia kohta, millega tagatakse, et
intellektuaalomand jääb oluliseks ringmajanduse ja uute ärimudelite teket toetavaks
teguriks.
7. ÜLEMAAILMSED JÕUPINGUTUSED
EL saab olla edukas vaid siis, kui tema jõupingutused toetavad ka ülemaailmset
üleminekut õiglasele, kliimaneutraalsele ja ressursitõhusale ringmajandusele. Üha enam
on vaja jätkata arutelusid, et määratleda turvaline tegevusruum, mille puhul eri
loodusvarade kasutamine ei ületa teatavaid kohalikke, piirkondlikke või ülemaailmseid
künniseid ning keskkonnamõju ei ületa planeedi võimalusi.
Uued jätkusuutlikud mudelid avavad ELiga ühinemise väljavaatega riikidele, meie
lähinaabritele lõunas ja idas, tärkava turumajandusega riikidele ja peamistele partneritele
kogu maailmas äri- ja tööhõivevõimalusi, tugevdades samal ajal sidemeid Euroopa
ettevõtjatega46.
Selleks et toetada üleilmset üleminekut ringmajandusele, teeb komisjon järgmist:
45 Sõltub käimasoleva seadusandliku menetluse tulemusest.
46 SWD(2020) 100.
18
• teeb Euroopa plastistrateegiale tuginedes jõupingutusi rahvusvahelisel tasandil, et
jõuda plasti suhtes maailmas kokkuleppele ning edendada seoses plastiteemaga
ELis ringmajandusliku lähenemisviisi kasutuselevõttu;
• teeb ettepaneku luua ülemaailmne ringmajanduse liit, et teha kindlaks
teadmiste ja juhtimise puudujäägid ülemaailmse ringmajanduse edendamisel ning
soodustada partnerlusalgatusi, sealhulgas suuremate majandusriikidega;
• uurib loodusvarade kasutamise ohutu tegevusruumi määratlemise teostatavust ja
kaalub arutelu algatamist loodusvarade majandamist käsitleva rahvusvahelise
lepingu üle;
• loob tugevama partnerluse Aafrikaga, et maksimeerida keskkonnasäästlikule
majandusele üleminekust ja ringmajandusest saadavat kasu;
• tagab, et vabakaubanduslepingud kajastavad ringmajanduse täiustatud
eesmärke;
• jätkab ringmajanduse edendamist Lääne-Balkani riikide ühinemisprotsessis
ning kahepoolsete, piirkondlike ja mitmepoolsete poliitiliste dialoogide,
foorumite ja keskkonnalepingute kontekstis, samuti ühinemiseelse abi ning
naabrus-, arengu- ja rahvusvahelise koostöö programmide, sealhulgas
jätkusuutliku rahastamise rahvusvahelise platvormi raames;
• tõhustab teavitustegevust, sealhulgas Euroopa rohelise kokkuleppe diplomaatia-
ja ringmajandusmissioonide kaudu, ning teeb koostööd ELi liikmesriikidega, et
tõhustada koordineerimist ja ühiseid jõupingutusi ülemaailmse ringmajanduse
loomiseks.
8. EDUSAMMUDE JÄLGIMINE
Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ja 2020. aasta kestliku majanduskasvu
strateegiaga47 tugevdab komisjon riiklike kavade ja meetmete järelevalvet, et
kiirendada Euroopa poolaasta protsessi raskuskeskme muutmisega üleminekut
ringmajandusele ja lõimida sinna paremini kestlikkuse mõõde.
Komisjon ajakohastab ka ringmajanduse seireraamistikku48. Uute näitajate puhul, mis
põhinevad võimalikult suurel määral Euroopa statistikal, võetakse arvesse käesoleva
tegevuskava sihtvaldkondi ning seoseid ringmajanduse, kliimaneutraalsuse ja nullsaaste
eesmärgi vahel. Samal ajal aitavad programmi „Euroopa horisont“ ja Copernicuse
programmi andmeid kasutavad projektid täiustada eri tasandite
ringmajandusparameetreid, mida ametlik statistika veel ei kajasta.
Samuti täiustatakse ressursikasutuse näitajaid, sealhulgas tarbimise ja materjali
jalajälje näitajaid, et võtta arvesse meie tootmis- ja tarbimisharjumustega seotud
materjalitarbimist ja keskkonnamõju, ning need seotakse selliste edusammude jälgimise
ja hindamisega, mis on tehtud selleks, et siduda majanduskasv lahti ressursikasutusest
ning selle mõjust ELis ja mujal.
47 COM(2019) 650 final.
48 https://ec.europa.eu/eurostat/web/circular-economy/indicators/monitoring-framework
19
9. JÄRELDUS
Üleminek ringmajandusele on süsteemne, põhjalik ja ümberkujundav nii ELis kui ka
sellest väljaspool. See võib kohati olla murranguline, seega peab see olema õiglane. See
nõuab kooskõlastamist ja koostööd kõigi sidusrühmadega kõigil tasanditel – ELi, riikide,
piirkondade ja kohalike omavalitsuste ning rahvusvahelisel tasandil.
Seepärast kutsub komisjon ELi institutsioone ja ameteid üles käesolevat tegevuskava
heaks kiitma ja aitama aktiivselt kaasa selle rakendamisele ning innustab liikmesriike
võtma vastu oma riikliku ringmajandusstrateegia, kavad ja meetmed või neid
ajakohastama, võttes arvesse käesoleva tegevuskava eesmärke. Lisaks arvab komisjon, et
ringmajandus võiks olla teema, mida käsitleda Euroopa tuleviku üle peetaval arutelul
ning kodanikega peetavas dialoogis.
20