dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Hiiumaa Hiiumaa vald Kõrgessaare alevik Künaaugu mets kinnistu parkimisala

Maanteeamet · 24. märts 2020
Viit
15-2/20/14588-1
Registreeritud
24. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kõrgessaare Osavalla Valitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Anna Palusalu (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Lahendamise tähtaeg
16. aprill 2020

Failid

  • 📎Avaldus Maanteeametile_Armioja_Kõrgessaare osavald.asice10446 KB
  • 📎E-kiri.pdf500 KB
  • 📎image001.jpg
  • 📎image002.png

Sisu (failidest)

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS Maanteeamet [email protected] 17 märts 2020 Avaldus Palume kooskõlastada Kirikulahe ja Künaaugu äärse maa-ala detailplaneeringu (Dagopen OÜ, töö nr. 13 – 19) alusel kavandatavad tööd a) parkimisala parendamine vastavalt joonisele: Lõik 4: 180m (W10m) - purustatud kruusast parkimisala (hkeskm 1m) Kavandatavate töödega ei muudeta olemasolevate radade ja teede kulgemist. Töö teostamisel arvestatakse, et ei kahjustataks loodusväärtusi. Kavandatavate tööde eesmärk on turvalisuse tagamine, et arendada avalikes huvides keskkonnasäästlikku harrastuskalapüüki toetavat taristut Armioja ning Köönaaugu (Künaaug) juurde. Armioja on iga- aastaselt väga populaarne ja hinnatud kalastuskoht harrastuskalastajate seas. Taotlusega edastatakse järgmised dokumendid: 1. Kirikulahe ja Künaaugu äärse maa-ala detailplaneering (Dagopen OÜ, töö nr. 13 – 19). 2. Kavandatava tööala joonis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Laid osavalla vanem Katrin Sarapuu telefon 5341 5285 [email protected] Reg. nr. 10058058 MTR - EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba Töö nr. 13 - 19 E 15/2002 Tellija: KÕRGESSAARE VALLAVALITSUS Detailplaneeringu algatamise korraldus: Registrikood: 75011990 13. mai 2011.a. nr. 64 Kõpu tee 8, Kõrgessaare alevik, 92201 Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: Kõrgessaare vald, Hiiumaa 13. september 2013.a. nr. 130 Detailplaneeringu kehtestamise otsus: 20 november 2014.a. nr. 117 KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING KÕRGESSAARE ALEVIK, KÕRGESSAARE VALD, HIIUMAA Büroo juhataja arhitekt J. Kuusemets Kärdla, aprill 2013.a. ___________________________________________________________________ SADAMA TN 15 TELEFON: 463 2024 A/A 1120049539 KÄRDLA LINN FAKS: 462 2660 SWEDBANK HIIUMAA 92412 E-MAIL: [email protected] www.dagopen.ee 2 FOTO 1, VAADE OLEMAOLEVALE JUURDEPÄÄSUTEELE FOTO 2, VAADE PINNASTEELE (PLANEERITAV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT) FOTO 3, VAADE RIIGIMAANTEELE DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19 Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING 3 FOTO 4, VAADE SADAMA ALALE FOTO 5, VAADE PLANEERITAVALE HOONESTUSALALE FOTO 6, VAADE MULDVALLILE (PLANEERITAV HOONESTUSALA) DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19 Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING 4 FOTO 7, VAADE KIVITAMMILE LÄÄNEST FOTO 8, VAADE KÖÖNAAUGULE FOTO 9, VAADE PLANEERINGUALA RANNALE LOEST DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19 Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING 5 PLANEERINGULAHENDUSE RUUMILINE ILLUSTRATSIOON (pildid Salto AB OÜ) DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19 Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING 6 KÖITE KOOSEIS 1. KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI 2. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS 3. SELETUSKIRI 4. JOONISED 4.1. Asukoha skeem M 1 : 5000 4.2. Tugiplaan M 1 : 2000 4.3. Kruntimise plaan M 1 : 5000 4.4. Põhiplaan M 1 : 2000 4.5. Detailplaan M 1 : 500 5. LISAD 5.1. Kõrgessaare Vallavolikogu otsus 13. mai 2011.a. nr. 64. Detailplaneeringu ning detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise algatamine Lisa 1. Kirikulahe ja Künaaugu äärse maa-ala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad 5.2. Kirikulahe ja Künaaugu äärse maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne 5.3. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kiri 07.12.2012 nr HLS 6-8/12/16453-4 5.4. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kiri 11.04.2011 nr HLS 6-8/1110460-2 5.5. Maa-ameti kiri 02.08.2011 nr 6.2-3/8212 5.6. Elektrilevi OÜ Saarte Regiooni poolt 22.03.2013.a. väljastatud tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr. 208544 5.7. Elion Ettevõtted AS poolt 18.03.2013.a. koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr. 21021429 5.8. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise tehnilised tingimused 25. aprill 2013 5.9. Joonis looduslikust tuletõrje veevõtukohast DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19 Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI JRK KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTUSE NR KOOSKÕLASTUSE SISU KOOSKÕLASTUSE MÄRKUS Aprill 2013 NR ORGANISATSIOON JA KUUPÄEV ORIGINAALI ASUKOHT 1 2 3 4 5 6 1. Maanteeamet lääne regioon Nr. 15-2/13-00113/311 Võttes aluseks Teeseaduse §25 lg 2, §36, §37, kooskõlastab Detailplaani järel, eraldi lehel. Tingimusi loe Tiit Harjak 18.06.2013.a. Maanteeameti lääne regioon lisatud Hiiu maakonnas kooskõlastuste lehelt. DAGOpen OÜ Projektbüroo Liikluskorralduse osakonna Kõrgessaare vallas Kõrgessaare alevikus riigi kõrvalmaantee peaspetsialist Kärdla esinduses nr 12116 Kõrgessaare sadama tee ning riigi tugimaantee nr 80 Heltermaa – Kärdla – Luidja kaitsevööndis valminud Dagopen OÜ Projektbüroo töö nr 13-19 „Kirikulahe ja Künaaugu äärse maa-ala detailplaneering“ järgmistel tingimustel. 2. Maa-amet Nr. 6.2-3/8211 Käesolevaga teatame, et Maa-amet ei esita vastuväiteid Detailplaani järel, eraldi lehel. - Anne Toom 21.06.2013.a. Kirikulahe ja Künaaugu äärse maa-ala detailplaneeringu Peadirektori asetäitja lahendusele tingimusel, et planeeringulahendus peadirektori ülesannetes kooskõlastatakse Riigimetsa Majandamise Keskusega. 3. Keskkonnaamet Nr. HLS 6-5/13/14786-2 Võttes arvesse eelnevat, kooskõlastab Keskkonnaamet Detailplaani järel, eraldi lehel. KSH aruande kiidame Hiiu-Lääne-Saare regioon 16.07.2013.a. looduskaitseseaduse § 21 lg 1 ja planeerimisseaduse § 17 lg heaks peale Kaja Lotman 3 Kõrgessaare vallas Kõrgessaare alevikus asuva Kirikulahe detailplaneeringu Regiooni juhataja ja Künaaugu äärse maa-ala detailplaneeringu (DAGOpen OÜ avalikku väljapanekut. Projektbüroo töö nr 13-19). 4. Elion Ettevõtted AS Nr. 21503622 Projekti kooskõlastus. Detailplaani järel, eraldi lehel. Tööde teostamisel tuleb Vello Leega 30.07.2013.a. lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast. Töid võib teostada ainult Elioni volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. 5. Elektrilevi OÜ Nr. 5466010873 Kirikulahe ja Künaaugu äärse maa-ala Detailplaani järel, eraldi lehel. Tingimusi loe Enn Truuts 31.07.2013.a. detailplaneeringu kooskõlastus. kooskõlastuste lehelt. Tehnovõrkude spetsialist Töö nr 13-19 on kooskõlastatud Elektrilevi OÜ tingimustel. 6. Muinsuskaitseamet Nr. 21104 Muinsuskaitseamet kooskõlastab Kirikulahe ja Detailplaani järel, eraldi lehel. - Dan Lukas 06.09.2013.a. Künaaugu äärse maa-ala detailplaneeringu (Töö Muinsuskaitseameti nr. 13-19). Hiiumaa vaneminspektor Töö nr. 13 - 19 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa 7 KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI JRK KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTUSE NR KOOSKÕLASTUSE SISU KOOSKÕLASTUSE MÄRKUS NR ORGANISATSIOON JA KUUPÄEV ORIGINAALI Aprill 2013 ASUKOHT 1 2 3 4 5 6 7. Keskkonnaamet Nr. HLS 14-9/14/8672-3 Lähtudes eeltoodust, LKS §-s 40 sätestatust ja arvestades Detailplaani järel, eraldi lehel. Kalda ehituskeeluvööndi Andres Onemar 16.06.2014.a. planeeritava ala looduslike tingimustega ning asjaoluga, et vähendamise nõusolek kehtib Peadirektor ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on vastavuses vaid nimetatud DAGOpen OÜ Projektbüroo enamike kalda kaitse eesmärkidega, annab Keskkonnaamet planeeringulahendusele. nõusoleku kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks Hiiu Uue detailplaneeringu puhul maakonnas Hiiu vallas Kõrgessaare alevikus asuval jätkuvalt ja detailplaneeringu riigi omandis oleval maa-alal Kirikulahe ja Künaaugu äärse muutmisel kehtib LKS järgne maa-ala detailplaneeringu (DAGOpen OÜ Projektbüroo töö ehituskeeluvööndi ulatus. nr 13-19) joonisel „Põhiplaan” (väljatrükk 31.07.2013) näidatud ulatuses. 8. Keskkonnaamet Nr. HLS 6-8/14/16625-2 Eeltoodust tulenevalt ning võttes aluseks Keskkonnaameti Detailplaani järel, eraldi lehel. - Hiiu-Lääne-Saare regioon 30.07.2014.a. peadirektori 08.05.2014 käskkirja nr 4.1/14/242 lisa 2 "Hiiu- Kaja Lotman Lääne-Saare regiooni põhimääruse" p-st 3.5.8 ning KeHJS § Regiooni juhataja 38 lg 1 ja 2, § 40-41 ning § 42 lg 2-5 otsustan: 1. kiita heaks Kirikulahe ja Künaaugu äärse maa-ala detail- planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; 2. seiremeetmeid ei määrata, kuid tegevuste edasisel kavandamisel tuleb arvestada järgmiste keskkonnanõuetega: 2.1 ehitusloas tuleb sätestada Künaaugu olemasoleva verežiimi säilimise nõue; 2.2 mitte teostada mürarikkaid ehitustöid ja sellele eelnevat raiet lindude kevadrände (15.04-15.06) ja sügisrände (15.09- 31.10) perioodil; 2.3 nahkhiirte toitumislendude häiringu vähendamiseks tuleb suviseid (mai-september) mürarikkaid ehitustöid teha valgel ajal (kell 8-20). 9. Päästeameti Lääne päästekeskus Nr. K-GR/26 Kooskõlastatud. Põhiplaanil, koopia puhul - insenertehniline büroo 03.09.2014.a. detailplaan järel, eraldi lehel. Gerhard Rooda juhtivinspektor 10. Töö nr. 13 - 19 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa 8 KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING 9 2. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS 2.1. OBJEKTI ÜLDISELOOMUSTUS, SISSEJUHATUS, ÜLDOSA Üldosa, ajalooline lühiülevaade Käesolevad muinsuskaitse eritingimused detailplaneeringu juurde kohta on koostatud Kõrgessaare Vallavalitsuse tellimusel. Detailplaneering on algatatud Kõrgessaare Vallavalitsuse otsusega. Planeeringu eesmärgiks on jätkuvalt riigi omandis olevale ca 29 ha suurusele maa-alale uute maaüksuste moodustamine ja ehitusõiguse määramine kavandatava Läänemere Teadmuskeskuse rajamiseks. Läänemere Teadmuskeskus on planeeritud multifunktsionaalne teadus-, haridus- ja kultuuriasutus, või siis külastuskeskus-teemapark, kus on võimalik läbi viia koolitusi, puhketegevusi, loodusuuringuid ja avalikke üritusi. Planeeringualal paikneb ka kultuurimälestis Viskoosa vabriku veehoidla kivitammid ja muldvallid (nr 23418). Künaaugu väljavoolu ette püstitatud tamm - tehislik pinnavorm – küünib oma lael merepinnast 2,6 m kõrguseni ja on 2-2,5 meetrit lai. Künaauku ümbritsevate muldvallide tarvis on materjali võetud järve kaldalt ja mujalt lähikonnast, seega on algne pinnamood siin osaliselt muudetud. Täpsemalt ja täiendavalt ei õnnestunud ehitusloost ja kasutatud materjalidest mullete puhul ürikutest teada saada ei uuringutel Tallinnas Riigiarhiivis ega Hiiumaa Muuseumis. Uskuda võib allpooltoodud kirjeldusi, muldkeha pole uuringuteks avatud. Illustreerivalt on tehtud koopiaid tolleaegsest laialdasest kirjavahetusest, arhiivisäilikuid on tuhandeid. Kaheks huvitavamaks leiuks on Helgi Põllo kaasabil leitud nn. Espenbergi skemaatiline kaart vabriku, mõisast, tiikidest ja lähiümbrusest ning samas juures ka käsikirjaline meenutus Viskoosa vabriku tegemistest. Siinkohal põgus tsiteering olulisemast : „Kõrgessaares ehitati kunst-siidi vabrik (1910-1914) “Viscosa“. Oli arvult kolmas kunstsiidi vabrik Euroopas. Brüsselis ja Peterburgis olid varem ehitatud sellised. Kõrgesaarde ehitati see peamiselt see pärast, et kunstsiidi tootmisel oli vaja pehmet soopinna vett. Selle kogumiseks ja hoidmiseks ehitati tammid, reservuaarid ja kaevati kanaalid. Ehitamisel oli kuni 3000 töölist, Hiiu-,Muhu ja Saaremaalt ja palju venelasi Petserimaalt. Vabrik tootis siidi lõnga, mis oli nii tugev, et mina panin oma viiulile keele (A keel), mis töötas üsna hästi. A.B.Viscosa ostis Kõrgesaare mõisa ja ümbruse maad ja Veski, Vitsiku, Lepaniidu ja Uitsiku talud ja maad ning Veski- ja Tammelaisid ning Kööna augu oma Vabrikule. Vabriku ehitajad olid sakslased, belglased ja teised välismailt. Vabriku korstna ehitab holladlane oma hobusega, kes vedas temale kivid ülesse. Korsten oli punase telliskivist ja väga ilus suur ja kõrge. Räägiti, et uhkem ja suurim Venemaal! Töölisi vabrikus arvati juba üle tuhandi. Täie koormatuse puhul pidi vabrikus tööd olema kuni 3000 inimesel. Esimese ilmasõja algusel aug.1914. jäi Viscosa vabrik seisma. Kõik meistris ja juhatajad, kui välismaalased lahkusid, volinikuna jäi kohale vaid Johan Paulin“- kes oli värvikas ja kõneainet pakkunud mees oma nö. varahaldamisega. Alljärgnevalt on ka kokkuvõte MTÜ “Ajaloolised Võtted” poolt koostatud Hiiumaa transpordi ajaloost (2010-2013), mis annab vastavas alapeatükis ka hea ja põhjaliku ülevaate vabriku, veehoidlate ja tammide ajaloost. “Põhjusi, miks vabrik just Kõrgessaarde ehitati, oli mitu. Siin oli kõigepealt olemas tooraine metsa näol, samuti mage vesi, mida tootmises palju vaja läks, ning peamine –ehitusmaterjal raudkivid ja paas, viimane ka lubja põletamiseks. Kaasa rääkis sadama lähedus. Ka oli sel ajal müüa Kõrgessaare mõis. Nimelt oli krahv Evald Ungern-Sternberg pankrotti läinud ja mõisa ostis siis Belgia aktsiaselts „Viscosa” eesotsas direktor Berensiga. Et aga direktor kui ka enamik aktsionäre olid juudi rahvusest, kellel teatavasti tsaarivalitsus maavaldusi osta ei lubanud, osteti mõis fiktiivselt Poola daami Bodarevskaja nimele. Vahemärkusena on huvitav mainida, et umbes samal ajal ehitati ka Pärnus Voldhofi tselluloosivabrik. Saatus kujunes sõsarettevõtteil ühesuguseks. Võib arvata, et tselluloosivabrikute ehitamine teenis ühtlasi sõjatööstuslikku eesmärki. Eriti on see oletus maksev „Viscosa” suhtes. Nii ehitati vabrik laialdasel maa-alal ühekorruselisena, kuigi mitmekorruseline oleks tulnud odavam nii ehitamisel kui ekspluateerimisel. Ilmselt arvestati madalas hoones vähemat kahju plahvatuse puhul ja võimalust vabriku kiireks üleviimiseks sõjatehaseks. Vabriku ehitust alustati 1909. aasta varakevadel, kusjuures projektid kui ka muud eeltööd muidugi juba varem olid tehtud. Kõigepealt alustati mageda vee baasi rajamisega. Selleks valiti niinimetatud Kööna auk, millele ehitati ümber umbes 7 kilomeetri pikkune vall. See on säilinud praeguseni. Tema laius on alt üle kahe, DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19 Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING 10 pealt üle ühe meetri ja kõrgus umbes poolteist meetrit. Valli jaoks kaevati kõigepealt kraav, mis täideti saviga. Savi kaeti liivaga, peale laoti neljakandilised murumättad, mis kinnitati puust vaiadega. Valli kaitseks rajati lattaed ja selle taha pajuhekk. Hekk aga hävines kuiva ilmastiku ja ebasoodsa pinnase tõttu. Jälgi sellest näeme ainult Kirikulahe ääres oleva pajupuhmastiku näol.Vall oli varustatud kahe tammiga, mille vrakid on säilinud. Merepoolne, betoonist valatud ja kahe läbilaskeavaga umbes 200 meetri pikkune niinimetatud valge tamm reguleeris veeseisu veehoidla ja mere vahel. Maapoolse tammina ehitati niinimetatud must tamm, mis reguleeris veeseisu hoidlat varustavate Tammelaisi ja Veskilaisi vahel. Tammelaisist vabriku juurde suunduva teega paralleelselt kaevati veel praegu nähtav, umbes kolme kilomeetri pikkune kraav, mille ülesandeks oli veehoidla täitumisel ülejäänud vee suunamine Kirikulahte. Ühtlasi pidi see võimaldama ka kalaparvede suundumist kudemisajal laisidesse. Kraavi ületavad sillad olid varustatud kahe- kuni nelja-kordsete laudluukidega. Kärdla– Kõpu maanteel asuva nn. tamm-silla ülesandeks oli vee jooksu takistamine kraavi hoidla täitmisel. Vabriku lähedalt põiki üle tee suunduva kraavi sild-tammi ülesanne oli jälle merevee takistamine kraavi mere kõrgseisu korral. Kodanlikul ajal aga sildade alused täideti, sest neil polnud enam otstarvet. Olgu märgitud, et tammide nimetused tulenevad nende värvusest. Et kevadise suurvee ajal tekkis nii laiside kui ka neisse suunduvate ojade kaldail üle-ujutus, eraldati mõlemal kaldal kuni kilomeetrilaiune maa-ala. See haaras peale Otste ja Napi küla karjamaade ka kolm Jõeranna küla talu – Veski, Lepaniidi ja Vitsiku. Eraldati osalt ka uued maatükid mõisa valdustest. Kraav veehoidlast veetornini oli lahtine kuni filtrini. Sealt edasi läks ta veetornini tsementtorudest drenaaži kaudu. Filtri vrakk on säilinud. Veetorni ehitamisel selgus, et sealt voolab läbi mageda vee vool, mis läheb Jõeranna lahest Kirikulahte ja on tingitud karstialast. Sellepärast tuli ööd ja päevad vett ära pumbata. Vabrik ise ehitati raudkividest. Need purustasid töölised peamiselt kivihaamrite abil. Kohale veeti hobuste ja härgadega ning seina tõsteti kondiauruga plokkide kaasabil. Nagu praegu näeme, on vabrik ehitatud U-kujulisena. See oli esialgne variant. Projekti järgi oli ette nähtud veel teise sama kuju ja suurusega vabriku korpuse rajamine mere poole. Neid mõlemaid pidi teenindama hoovil asuv katlamaja-elektrijaam. Töölistele olid eraldatud ja tähistatud ehituskrundid Kärdla–Kõpu maanteele suunduvate teede vahel. Ette oli nähtud ka endiste mõisahoonete ümberehitus ja uute tööliselamute rajamine vabriku juurde. Osa tööliselamuid oli endise mõisa karjatalli baasil juba valmis. Seega oleks uus vabrikuasula kujunenud väikeseks linnaks. Meenutame, et Kärdlas oli sel ajal vaevalt 1500 elanikku, uues asulas pidi tulema palju rohkem. Silmapaistev oli vabriku korsten, mis asus praegu allesoleva endise katlamaja loode-poolsel nurgal. Korsten oli valmistatud kärgtellistest, rajatuna umbes kahe meetri kõrgu-sele neljakandilisele paekivist vundamendile. Korstnaehituse olid enda kätte kaubelnud kaks käredaloomulist sakslasest müür-seppa. Telliste, mördi ja muude materjalide ülestõstmiseks kasutati üle ploki jooksvat köit, mille ühes otsas oli laudplatvorm. Teise otsa oli rakendatud vana hobusesetukas, kelle edasi-tagasi sammumist juhtinud kohalik riukaid täis noormees. Kui platvorm tõusnud üles ja ehitajad haaranud materjali järele, lasknud poiss nõksu tagasi. Kus siis hakanud korstna otsast alla sadama donnervettereid. See kontsert olnud enamasti iga päev ja lõbustanud teisi vabrikuehitajaid. Vabrik oli tolle aja kohta moodne. Juba avar katlamaja-elektrijaam kahte maja-korrust läbivate aurukatelde ja glasuurtahvlitega kaetud seintega jättis mõjuva mulje. Puudusid vanemate vabrikute nuhtlused transmissioonvõllid-rihmad ja rihma- rattad. Neid asendasid iga tööpingi ja masina juures elektrimootorid. Seoses vabriku ehitusega rekonstrueeriti ka Kõrgessaare sadam. Endist sadamasilda pikendati 320 meetrini. Palju sellega ei võidetud, sest vesi jäi ikkagi madalaks, vaevalt 2–2,5-meetriseks. Sadama ette ehitati umbes 20 meetri pikkune kaitsemuul. Edaspidi kavatseti seda pikendada mõlemast otsast, jättes vabaks ainult laevatee. Seega oleks sadam olnud täielikult varjatud välituulte eest. Silla otsast kuni vabrikuni rajati raudrööbastega kärutee. Selle kaudu veeti laevadega saabunud ehitusmaterjal ja seadmed, samuti oli see ette nähtud valmistoodangu veoks sadamasse. Ehitusel kasutatud palgid ja saepakud parvetati aurupukseri järel Kõpu metsast. Need veeti kanali kaudu juba varem sadamas olnud saeveskisse. Suured vabrikukatlad, mis olid juba eelnevalt veekindlaks tehtud, transporditi laeva järel Tallinnast. Sadamast vabrikuni veeti need spetsiaalsetel kelkudel härgadega ja puu-rulle mööda inimjõul. Ehitamata jäi veel palju. Kavas olid ka laod, aidad jm. Vabrik valmis ja andis proovitöö pisut enne Esimest ilmasõda. Sõja puhkemisel aga katkes töö, sest enamik meestöölisi mobiliseeriti. Evakueerus ka vabriku administratsioon. Vabrikut ennast evakueerida ei saadud, sest merel oli blokaad. DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19 Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING 11 Traagilisemaks sündmuseks oli vabriku osaline hävinemine. See sündis 1917. a. varasügisel Saksa okupatsioonivägede tungimisel Eesti saartele. Taganev tsaari sõjavägi oli kohustatud hävitama tähtsamad objektid. Pealegi asus Kirikulahe ääres sõjalennukite baas. Lennukipommide ladu aga oli vabriku kõrval. See lastigi õhku. Plahvatuse jõud olnud tugev. Mitme kilomeetri kaugusele ulatuva mürina saatel hävinud ka plahvatus-kolde lähedal asuv suur korsten. Nagu pealtnägijad jutustasid, olevat see esialgu nagu kummardunud, siis keskelt pooleks murdunud. Lähemal oleva vabrikukorpuse laed langenud sisse või jäänud armatuurraudadele rippuma. Lähedal asuvatelt mõisamajadelt lennanud välja aknaid ja varisenud katusekive. Imelikul kombel aga ei olnud sealjuures ühtegi inimohvrit. Vabriku edaspidine saatus oli analoogiline teiste Eesti suurettevõtetega. Need määrati kodanlikul ajal hooldamisele või lihtsalt hävitamisele, sest oli katkenud majanduslik side Venemaaga. 2.2. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS 2.2.1. Planeeritava maa-ala hoonestuse, teedevõrgu, krundistruktuuri ja maastikuelementide analüüs Planeeritaval alal asuvad veekogud on Armioja ning kaks rannajärve: Kirikulaht ja Künaauk (Köönaauk). Planeeringuala paikneb Kõrgessaare-Mudaste hoiualal, Natura 2000 Kõrgessaare- Mudaste linnu-ja loodusalal, Kõrgessaare (II klass) väärtuslikul maastikualal ja osaliselt Kõrgessaare looduskaitsealal. Planeeringuala piirneb kirdest Lahe, loodest Sadama tee 2, Tööstuse tee 10, läänest-lõunast Kõrgessaare sadama tee nr 12116, Tööstuse tee 13, 11, ,9, 7, 5, idast Silmapoe kinnistuga ja põhjast Künaaugu ning Kirikulahega. Planeeringualast jääb välja Tööstuse tee 6 kinnistu. Praegu puudub planeeringualal hoonestus. Rannajärvede äärne on kaetud noorte mändide, kohati võseriku ja kadastikuga. Köönaauku läbib-poolitab keskelt kunagine teetamm, millega paralleelselt kulgeb ka teine, madalam leede. Kaitsealune kivitamm ja muldvallid on sellega risti ning eraldavad Kirikulahte Köönaaugust. Muldvallidele on samuti kasvamas männid, osaliselt on vallid ja tamm madalamaks tehtud ja teisaldatud. Tammide betoon- ja kiviosad on säilinud rahuldavalt, kuid vajaksid korrastamist ja restaureerimist. Vallide kõrgus merepinnast on 2-2,5 meetrit ja need on selgelt looduses märgatavad. Vähendada tuleks mulletele kasvanud puid, tammi ja mulde harjale peaks moodustuma selgelt puudest vabastatud sihid ja suunad vastavalt tammi kulgemisele. Alal on üks suurem olemasolev tee, mis viib kunagise sadamakohani. Sellelt lähtuvalt on kavandatud ka juurdepääs kavandatud Läänemere Teadmuskeskuseni. Tammil kulgevad praegu jalgrajad, mid planeeritakse kasutada õpperadadena. 2.2.2. Planeeritaval muinsuskaitsealal ja kinnismälestiste kaitsevööndis paiknevate ehitiste ruumiline analüüs Alal puuduvad ehitised. Kaitsealune rajatis- muldvall ja tammid-lüüsid on 1,5-2 meetrit üle merepinna, mulded on 2-2,5 meetrit laiad. Pealekasvanud puude tõttu on neid looduses kohati raske märgata. Üldiselt tuleks künaaugu ja Kirikulahe vahelisel maasäärel looduslikku haljastust vähendada, avamaks kauneid vaateid nii loodus- kui ka kunagisele tehislikule tööstusmaastikule ja veekogudele. Puid peaks siiski piisavalt kasvama jääma kavandatava teadmuskeskuse hoone lähistel. 2.2.3. Kinnismälestistele avanevad vaatesuunad Põhiline vaatesuund tammidele ja mulletele avaneb neile piki telge, kui nende maht on selgelt tajutav. Nn. valge tamm on suhteliselt hästi jälgitav nii Kirikulahe kui Künaaugu poolt, samuti lüüsid. Kiirelt tekkiv võsa on siiski tunduvalt varjutamas vaateid tehnikamälestisele ja tahab kiires korras eemaldamist. Samuti tuleb langetada otse mulletele tekkinud puud ja vähendada vahetult mullete lähistel kasvavate noorte mändide arvukust, et mulded ja tamm pääseksid paremini mõjule. 2.2.4. Planeeritaval alal ehituskeelu, mahtude ja kõrguste piiritlemine, lähtudes muinsuskaitseala nähtavuse ja vaadeldavuse tagamise vajadustest Lähtudes selgest soovist kaunile alale kaasaegse teaduskeskuse rajamiseks, on lubatud suurele looduskaunile planeeringualale ühe piisava suurusega ehitusala lubamine vajaliku hoone paigutamiseks. Ülejäänud ala võiks jääda ehituskeelualaks, samuti pole hea mitme hoone püstitamine DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19 Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING 12 ehitusalale. Soovitav ala oleks juurdepääsutee lõpu lähistel lagedamal alal. Arvestades hoone esitatud eskiislahenduse konfiguratsiooni, oleks sobilik hoone keskmise kitsama osa paiknemine muldvalli teljel. See jätaks hea kompositsioonilise mulje ja tagaks ka valli väärika ja sobiva eksponeerimise ning võimendamise hea arhitektuuriga. Võimalik oleks ka lahendus, kus vall kulgeks majast läbi ja oleks tervikuna nähtav. Arvestades Hiiumaa mastaape ja koha eripära, võiks hoone alune pind olla 1200- 1500m² ja kõrgus planeeritavast maapinnast kuni 8m. Samas oleks kavandatava hea ja ainukordse lahendusega soolohoone puhul mõeldavad ka suuremad dimensioonid, kui lahendus oleks sellega parem ja keskkonnasõbralikum. Domineerima peaksid siiski horisontaalsed lihtsad mahud. 2.2.5. Ettepanekud muinsuskaitsealal kavandatavate teede, trasside ja tehnorajatiste asukoha kohta Planeeringuga ette näha juurdepääs olemasolevalt korrastatavalt teelt, kasutades ära olemasoleva tee trassi. Teedevõrgu täiendamisega tuleb vältida suurema liikluse pääsemine kompleksi keskmesse, kuhu peab pääsema vajadusel vaid seda teenindav transport, eriotstarbelised autod ja esinejad (kuni 5 autot). Parkimiskohad tee lõppu rajatavale platsile kavandada lähtuvalt hoone kasutajate arvust 40- 50 kohta ja paar bussikohta. Lubatud on kavandada ka juurdepääsutee lõik kavandatavale tuletõrje veevõtukohale. Tehnorajatised ja liinid kavandada kõik maa-alused. Loodusrajad ja õpperajade kulgemine vastavalt looduses väljakujunenud liikumissuundadele, üks osa kulgeb ka kaitsealusel tammil ja muldvallidel. Õpperadade katmine mitteloodusliku materjaliga pole lubatud. 2.2.6. Nõuded maa-ala kruntide täisehituse protsendi ja uushoonestuse kõrguse ja mahtude kohta Kavandatavale ehitusalale võib lubada ehitada ühe uue hoone. Selle ehitusalune pind on kuni 1500 m². Hoone kuni on kahekorruseline, kõrgusega maksimaalselt 8 meetrit. Asukoht eskiislahenduses on teadlikult kavandatud järvede vahele, praktiliselt veepiirile – hoone kontseptsioon tugineb vaadetele, mis avaneksid mõlemas suunas ja vahetule seosele veega. Põhihoone on kontseptsiooni kohaselt piklik ja kitsas (u 70x15 m), tõustes Kirikulahe suunal maapinnalt kõrgemale. 2.2.7. Tingimused uusehitiste välisviimistlusmaterjalidele, katusekujule ja piiretele Uusehitusel võib kasutada igasuguseid materjale, sobilikud on eskiislahenduses pakutud materjalid : Katus - katuseplekk, rullmaterjalid (mitteläikiv laineline toonitud materjal) Välisseinad - puit, klaas, vineer, värvitud plekk Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Katusekuju- soovitavalt lamekatus, madala kaldega. Piirdeid soovitavalt mitte rajada. Soovi korral võib ühele sobilikule tammilõigule (l=6-10m) rajada kunagi olemasolnud piirde eeskujul puitpiirde koos pajuhekiga ning selle juurde paigaldada selgitava infotahvli. 2.2.8. Hinnang planeeritaval alal kavandatavatele muudatustele Kuna kohalikul omavalitsusel on kaalutletud soov ja hea mõte rajada väike teaduskeskus otse mere äärde, siis tuleb seda toetada. Ehkki mere äärde ehitamine on alati problemaatiline ja ka looduskeskkonda segav, on hea lahendusega võimalik saavutada siiski tubli tulemus. Projekteeritavad ehitised peavad olema hea arhitektuuriga ning antud mereäärsesse keskkonnda sobivad. Samas peab ehitis arvestama kaitsealuseid tamme ja muldeid, mida ei tohi madalamaks võtta ja kulgemist muuta. Suhteliselt hästi säilinud Viskoosa vabriku veehoidla tammid ja muldkeha tuleb säilitada oluliste muudatusteta ning suunata rõhk ka nende korrastamisele ja taastamisele. Planeeringuga ettenähtud suurema teaduskeskuse hoonele ehitusõiguse andmine paremini säilinud muldkehade ühe otsa juures ei kahjusta oluliselt kultuurimälestise olemasolevat seisu ja vaadeldavust. Hoone kõrgetasemelise projekteerimise korral on võimalik mälestist ka väärindada sellele suurema tähelepanu juhtimisega ja sobivalt eksponeerimisega. Samuti tuleb koha atraktiivsemaks muutmisel muinsuskaitsealusele rajatisele piisavalt infoviitadega tähelepanu juhtida. Kohati tuleb muldeid ka regulaarsemaks muuta ja vajadusel veidi tõsta, kasutades selleks ümbritsevat või allavarisenud pinnast. Planeeringu seletuskirjas tuleks kajastaga kiirelt pealekasvama noore metsa osalise vähendamise ja piiramise vajadust, sest algselt oli ala suhteliselt lage. KOOSTAS ARHITEKT JAANUS ROHUSAAR DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19 Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING 13 3. SELETUSKIRI SELETUSKIRJA SISUKORD 3.1. SELETUSKIRJA ÜLDOSA ........................................................................................ 14 3.2. LÄHTESITUATSIOON ............................................................................................... 14 3.3. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM ............................................. 16 3.4. PLANEERINGU MAAÜKSUSTE TABEL .................................................................. 17 3.5. OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED ................................................................ 17 3.5.1 Positsioon 2 maaüksuse ehitusõigused ............................................................ 17 3.6. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD .........................................................18 3.7. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ................................................................................ 18 3.7.1 Elektrivarustus ..................................................................................................... 18 3.7.2 Veevarustus ja kanalisatsioon ............................................................................ 18 3.7.3 Side ........................................................................................................................19 3.7.4 Sadeveekanalisatsioon ........................................................................................19 3.7.5 Soojavarustus ...................................................................................................... 19 3.7.6 Tänavavalgustus .................................................................................................. 19 3.7.7 Vertikaalplaneerimine .......................................................................................... 19 3.8. TULEKAITSE ABINÕUD ........................................................................................... 19 3.9. KESKKONNAKAITSENÕUDED ................................................................................ 19 3.10. PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS .................................. 20 3.11. ENERGIATÕHUSUS ................................................................................................ 20 3.12. PIIRKONNA TURVALISUS ......................................................................................20 3.13. PLANEERITAVA ALA MÕJU NAABRUSELE ........................................................ 21 3.14. PLANEERINGU REALISEERIMINE ........................................................................ 21 3.14.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord ............................................. 21 DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19 Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING 14 3.1. SELETUSKIRJA ÜLDOSA • Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus Planeeringualana mõistetakse Kõrgessaare vallas Kõrgessaare alevikus Kirikulahe ja Künaaugu äärset jätkuvalt riigi omandis olevat ca 29 ha maa-ala. • Planeeringu eesmärgid Planeeringu eesmärgiks on jätkuvalt riigi omandis olevale ca 29 ha suurusele maa-alale uute maaüksuste moodustamise ja ehitusõiguse määramise kavandatava Läänemere Teadmuskeskuse rajamiseks koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega. 3.2. LÄHTESITUATSIOON • Lähtematerjali loetelu: 1. Kõrgessaare Vallavolikogu otsus 13. mai 2011. a. nr. 64. Detailplaneeringu ning detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise algatamine. Lisa 1. Kirikulahe ja Künaaugu äärse maa-ala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad. 2. Kirikulahe ja Künaaugu äärse maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne. 3. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kiri 07.12.2012. a. nr. HLS 6-8/12/16453-4. 4. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kiri 11.04.2011. a. nr. HLS 6-8/1110460-2. 5. Maa-ameti kiri 02.08.2011. a. Nr. 6.2-3/8212. 6. Elektrilevi OÜ Saarte Regiooni poolt 22.03.2013. a. väljastatud tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr. 208544. 7. Elion Ettevõtted AS poolt 18.03.2013. a. koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr. 21021429. 8. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise tehnilised tingimused 25. aprill 2013. a. 9. “Kirikulahe äärse maa-ala detailplaneering” plaane - Dagopen OÜ Projektbüroo, töö nr. 03-68, september 2003. a., M 1:2000. 10. “T80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee km 39,0-42,6” koondteostusjoonis - G.E.O. Grupp OÜ, töö nr. G10019, august 2010. a., M 1:500. 11. “Läänemere teaduskeskus” ideekavandi asendiplaan - Salto AB OÜ, detsember 2010. a., M 1:1000. 12. “Rannapargi maa-ala ehitusgeodeetiline uurimistöö” maa-ala plaan tehnovõrkudega - Hadwest OÜ Maamõõdubüroo, töö nr. T-11-123, juuli 2011. a., M 1:500. 13. Kõrgessaare valla üldplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17. jaanuar 2003. a. määrusega nr. 5). 14. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12. november 2010. a. määrusega nr. 9). 15. Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a. määrus nr. 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ • Olemasoleva ruumi kirjeldus Planeeringuala suurus on ca 29 ha, tegemist on jätkuvalt riigi omandis oleva maaga. Osaliselt ulatub planeeringuala Kõrgessaare aleviku tiheasutusalale. Detailplaneeringuala geoloogilise aluse moodustavad ülemordoviitsiumi vormsi lademe lubjakivid, millised lasuvad maapinnast keskmiselt 3-5 m sügavusel. Lähima lubjakivimaardla aluseks olevad nabala lademe kivimid lasuvad Ninametsa poolsaarel (1,5 km DP alast) maapinna lähedal ning nende osas on algatatud kaevandusloa menetlus. DP alal nabala lademe lubjakivi ei esine. Põhjavesi on detailplaneeringualal nõrgalt kaitstud – DP iseloomu arvestades (kanaliseerimine vajalik) ei oma see aga olulist tähtsust. Joogiveena kasutatava põhjavee varu on Hiiumaal kinnitatud vaid Kärdla kohta, mujal on tarbimine väike ning ei eelda piirangut. DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19 Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING 15 Ühisveevärgist võetava joogivee (2011. a - 46 m³/p) kvaliteet Kõrgessaare alevikus on Terviseameti hinnangu kohaselt hea. Aluspõhjakivimite peal on detailplaneeringualal välja kujunenud abradeeritud viirsavi- ja moreentasandik, kus esineb ka mereliiva. DP ala on madal, kerkinud merest viimase 500 aasta jooksul. Künaaugu väljavoolu ette püstitatud tamm - tehislik pinnavorm - küünib oma lael merepinnast 2,6 meetri kõrguseni. Künaauku ümbritsevate muldvallide tarvis on materjali võetud järve kaldalt ja mujalt lähikonnast, seega on algne pinnamood siin osaliselt muudetud. Planeeringuala veekogud on Armioja ning kaks rannajärve: Kirikulaht ja Künaauk (Köönaauk). Planeeringuala paikneb Kõrgessaare-Mudaste hoiualal, Natura 2000 Kõrgessaare-Mudaste linnu-ja loodusalal, Kõrgessaare (II klass) väärtuslikul maastikualal ja osaliselt Kõrgessaare looduskaitsealal. Planeeringualal paikneb ka kultuurimälestis Viskoosa vabriku veehoidla kivitammid ja muldvallid nr. 23418. - detailplaneeringu maa-ala Planeeringuala piirneb kirdest Lahe, loodest Sadama tee 2, Tööstuse tee 10, läänest-lõunast Kõrgessaare sadama tee nr. 12116, Tööstuse tee 13, 11, ,9, 7, 5, idast Silmapoe kinnistuga ja põhjast Künaaugu ning Kirikulahega. Planeeringualast jääb välja Tööstuse tee 6 kinnistu. • Kehtivad piirangud ja kitsendused Kehtivad piirangud: - Planeeringuala asub Hiiu maakonna maakonnaplaneeringu järgses Kõrgessaare (II klass) väärtuslikul maastikualal; - Planeeringuala asub osaliselt Natura 2000 Kõrgessaare-Mudaste linnualal (registrikood EE0040130) ja Kõrgessaare-Mudaste loodusalal (registrikood EE0040122) ning Kõrgessaare-Mudaste hoiualal (registrikood KLO2000163); - Planeeringuala kaguosa asub Kõrgessaare looduskaitsealal (registrikood KLO1000611) ja Kõrgessaare looduskaitseala Kõrgessaare sihtkaitsevööndis (registrikood KLO1101407); - Planeeritaval kinnistul asub kultuurimälestis Viskoosa vabriku veehoidla kivitammid ja muldvallid (reg. nr. 23418) kaitsevöönd (“Kultuurimälestiseks tunnistamine” Kultuuriministri 10. september 1999. a. määrus nr. 20 (RTL 1999, 129, 1797); - Kalda piiranguvööndi piir (laius Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal 100 m tavalisest veepiirist); - Kalda ehituskeeluvööndi piir (laius Kirikulahel, Künaaugul ja Armioja kaldal metsamaal 100 meetrit, tiheasustusalal selle piiril või 50 meetrit tavalisest veepiiris); DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19 Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING 16 - Kalda veekaitsevööndi piir (ulatus tavalisest veepiirist Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal on 10 meetrit); - Kallasrada (Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal laius lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 4 meetrit); - Olemasolev 0,4 kV elektri maakaabel (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole kaablit); - Olemasolev 0,4 kV elektri õhuliin (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge); - Olemasolev sidekaabel (kaitsevöönd 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni); - Riigimaantee sanitaarkaitsevöönd on IV klassi maanteel 60 m sõidutee servast, riigimaantee kaitsevööndi piir 50 m äärmise sõiduraja teljest. Kruntide kasutusõiguse kitsendused: 1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ja nendega seotud kitsendusi reguleerib Elektriohutusseadus § 12, Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord (Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr. 19 26.03.07. a.). 3. Tegevus teekaitsevööndis on reguleeritud Teeseaduse § 36. - tegevus teel ja teekaitsevööndis ning § 38. - tee kaitsevööndi maa omaniku õigused ja kohustused. 4. Planeeritava ühisvee- ja kanalisatsioonitrassi kasutuse osas kuni liitumispunktini sõlmitakse vajadusel kokkulepe. 5. Kinnistuid läbivatele liinidele ja trassidele seada servituudid trassi valdajate kasuks. 6. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 7. Maaüksuse kaldal kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad Looduskaitseseadusest (§ 34 - 42) ja katastriüksuste sihtotstarvetest. 8. Majandustegevuses tuleb lähtuda Kõrgessaare-Mudaste hoiualal, Natura 2000 Kõrgessaare- Mudaste linnu-, loodusalal kehtivatest nõuetest, kohustustest ja piirangutest. 9. Kinnismälestise kaitsevööndis kehtivad-laienevad kaitsekohustustes esitatud kitsendused, kui mälestiseks tunnistamise aktis ei ole märgitud teisiti ja Muinsuskaitseseadus (§ 24 - 29). 10. Väärtuslikul maastikualal kehtivad teemaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja hooldussoovitused. 11. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadusest ja Kõrgessaare valla ehitusmäärusest. • Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Kõrgessaare valla üldplaneeringust (Kõrgessaare valla üldplaneering - ENTEC AS töö nr. 306), kus valla üldplaneeringujärgne juhtfunktsioon on puhkemaa, sihtkaitsevöönd, hoiumets ning ärimaa reserv kalakasvatuse rajamiseks, mis aga ei ühti planeeritava Läänemere Teadmuskeskuse kontseptsiooniga, mistõttu tuleb läbi detailplaneeringu koostamise ette näha Kõrgessaare valla üldplaneeringu ning ehituskeeluvööndi muutmine sobiliku juhtfunktsiooni määramiseks. 3.3. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM Planeeringu eesmärgiks on jätkuvalt riigi omandis olevale ca 29 ha suurusele maa-alale uute maaüksuste moodustamine ja ehitusõiguse määramine kavandatava Läänemere Teadmuskeskuse rajamiseks. Plaanil kujutatud ruumilahendus on tinglik ja täpsustatakse ehitusprojektidega. Kavandatava Läänemere Teadmuskeskuse puhul on tegemist arhitektuuriliselt esindusliku hoone planeerimisega järve kaldale tagades ühtse arhitektuurse tervikuna maastikukujundusliku terviklikkuse. See ei välista kasutamast hoone konstruktsioonis ja välisviimistluses haaravamat fassaadi käsitlust ja mahlakamat arhitektuurikeelt. Läänemere Teadmuskeskus on planeeritud multifunktsionaalne teadus-, haridus- ja kuultuuriasutus, või siis külastuskeskus-teemapark, kus on võimalik läbi viia koolitusi (nt Mereakadeemia, kellega Kõrgessaare vallal on koostööleping), puhketegevusi, loodusuuringuid, avalikke üritusi. Ette on nähtud ka toitlustus- ja majutusvõimalus. Teadmuskeskuse hoone võimalik asukoht (kahe järve vahelisel DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19 Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING 17 neemikul) ja siinsete tegevuste Läänemere-orientatsioon toetavad merele suunatud matka- ja puhkeradade ning lihtsamate puhkerajatiste püstitamist Kirikulahe ja Künalahe kaldal. Hoonestuse projekteerimisel pidada silmas head ehitustava. Planeeritava hoone kompleks on lubatud 2 kavandada maksimaalselt 1500 m ehitusealuse pindalaga vastavalt põhiplaani joonisel määratud krundi ehitusõigusele. Uue hoone maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m. Planeeritava hoone juurde on planeeritud ca 5 autole parkla ning hoone lähistele, olemasoleva juurdesõidutee äärde, on ette nähtud parkla umbes 46-le autole ja 2-le bussile. Planeeritav slipp ja ujuvkai on näidatud põhiplaanil. Kavandatavate rajatiste täpne asukoht ja suurus lahendatakse ehitusprojektis arvestades Salto AB eskiiskavandit. Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteinerid, mis tuleb paigutada planeeritava teenidusjuurdepääsu/sissepääsu juurde. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Kinnistu omanikul on kohustuslik ühineda Kõrgessaare vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta Kõrgessaare valla üldplaneeringut muutes ehituskeeluvööndi piiri kavandatava Positsioon 2 hoonestusala piires vastavalt põhiplaanile joonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et rajada planeeritud krundile multifunktsionaalne teadus-, haridus- ja kuultuuriasutus lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ja viia vastavalt põhiplaanile muudatused sisse üldplaneeringusse. 3.4. PLANEERINGU JÄRGSETE MAAÜKSUSTE TABEL Pos Planeeritava Pindala Planeeritav detailplaneeringu Planeeritav katastri sihtotstarve nr krundi nimi m² sihtotstarve 1. Positsioon 1 166104 Looduslik haljasmaa, HL 100% Maatulundusmaa (011; M) 100% 2. Positsioon 2 38052 Teadus-, haridus- ja lasteasutuse Ühiskondlike ehitiste maa maa, AH 75% (016; Üh) 75% Kaubandus-, toitlustus-ja Ärimaa (002; Ä) 20% teenindushoone maa, BT 20% Tootmismaa (003; T) 5% Sadama maa, LS 5% 3. Positsioon 3 8889 Parkimisrajatise maa, LP 50% Transpordimaa (007; L) 100% Tee ja tänava maa, LT 50% 4. Positsioon 4 75507 Looduslik haljasmaa, HL 100% Maatulundusmaa (011; M) 100% 3.5..OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Põhihoone asukoht on teadlikult kavandatud järvede vahele, praktiliselt veepiirile – hoone kontseptsioon tugineb vaadetele, mis avaneksid mõlemas suunas ja vahetule seosele veega. Teadlikult on seega kavandamisel ka ehituskeeluvööndi vähendamine. Teadmuskeskuse kui Läänemere-suunitlusega avaliku asutuse paiknemisel peaks selline erand (kui muud keskkonnatingimused sobivad) olema võimalik. Väljaspool veekogu kallast (või mere puhul randa) on Teadmuskeskust isegi raske ette kujutada. Põhihoone on kontseptsiooni kohaselt piklik ja kitsas (u 70x15 m), tõustes Kirikulahe suunal maapinnalt kõrgemale. Detailplaneeringu põhiplaanil on esitatud hoone võimalik asukoht planeeritud hoonestusalana, st et planeeritud hoonet võib ehitada ainult detailplaanil näidatud hoonestusalasse vastavalt krundi ehitusõigusele. Erinevaid rajatisi võib ehitada ning puid ja põõsaid istutada nii hoonestusalale kui ka väljapoole planeeritud hoonestusala. Hoonete täpne kuju ja suurus antakse projektidega. 3.5.1 Positsioon 2 maaüksuse ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 1 Lubatud suurim ehitusealune pind - 1500 m² DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19 Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING 18 Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 Materjalid: Katused - katuseplekk, rullmaterjalid (mitteläikiv laineline toonitud materjal) Välisseinad - puit, klaas, vineer, värvitud plekk Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Tulepüsivusklass - TP-1 Kasutusviis - IV 3.6. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD 1. Planeeritava maa-ala suurus - 28,85 ha 2 2. Ehitusealune pind kokku - 1500 m 3. Planeeritud uusi maaüksusi - 4 4. Planeeritud ehituskrunte - 1 3.7. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS Ehitusalale jäävad trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoonete ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 3.7.1 Elektrivarustus Detailplaanil on tähistatud planeeringualale jäävad tehnovõrgud (0,4 kV elektri maakaabel, 0,4 kV õhuliin). Planeeritava hoone varustamine elektrienergiaga lahendada vastavalt 22.03.2013. a. Elektrilevi OÜ Saarte Regiooni poolt väljastatud tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr. 208544 alusel. Tarbijate varustamine elektrienergiaga näha ette uuest komplektalajaamast maakaabliga kuni liitumiskilbini. Planeeringus ühildada teega elektriliini koridor toitepunktist kuni liitumiskilbini. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Detailplaneeringuga moodustatavatel ehituskruntidel tuleb seada Elektrilevi OÜ-le notariaalne maakasutusõigus enne kinnistu(te) müüki. Planeeritava uue alajaama toide näha ette 10kV maakaabliga Lahe alajaamast. Detailplaneeringu alal näha ette planeeritavale alajaamale maa-ala koos teenindusmaaga. Elektrilevi OÜ Saarte Regiooni kuuluvatele kõrge- ja madalpingekaablitele on seatud kitsendused vastavalt AÕS § 158 „Tehnovõrgud ja rajatised“, maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on 1 m mõlemale poole kaablit, 0,4 kV õhuliini kaitsevöönd on 2 m mõlemale poole liini telge (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. märtsi 2007. a. määrus nr. 19 “Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord”). 3.7.2 Veevarustus ja kanalisatsioon Planeeritava uue hoone varustamine veega lahendatakse ehitusprojektiga Kõrgessaare aleviku veevarustuse baasil vastavalt Kõrgessaare Vallavalitsuse poolt 25. aprill 2013 väljastatud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tehniliste tingimuste alusel. Planeeringuala on nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Ehitusalal tuleb jälgida heitvete käitlemise nõudeid. Planeeritava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendused Kõrgessaare aleviku trassidega lahendatakse ehitusprojektiga vastavalt Kõrgessaare Vallavalitsuse poolt 25. aprill 2013 väljastatud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tehniliste tingimuste alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele, on 2 m. DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19 Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING 19 3.7.3 Side Detailplaanil on tähistatud planeeringualale jäävad sidekaablid, mis võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult tehnovõrgu valdajaga. Sideteenus lahendatakse vastavalt Elion Ettevõtted AS poolt koostatud 18.03.2013 a. telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr. 21021429 alusel. 3.7.4 Sadeveekanalisatsioon Maa-ala sadeveed imbuvad pinnasesse. 3.7.5 Soojavarustus Planeeritud hoone küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus kas elektri-, päikese või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka soojuspump), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. 3.7.6 Tänavavalgustus Planeeritav maa-ala asub kompaktse asustusega alal. Välisvalgustus lahendatakse hoone- või teede projektide koosseisus. 3.7.7 Vertikaalplaneerimine Rajatavate hoonete ümbrus ja uued platsid planeeritakse hoonestuse ehitusprojektide koosseisus. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatava projekti vertikaalplaneerimise joonistega. Kavandatava hoone ja selle ümbruse maapind, platsid jms tuleb projekteerida vähemalt +1,50 m kõrgusega. Maapinna täitmisel võib kasutada lähipiirkonna või karjääride inertseid ehitusmaterjale. 3.8. TULEKAITSE ABINÕUD Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeritava maa-ala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a. määrusest nr. 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”. Planeeritud ala hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP1. Ehitise kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on IV kasutusviis. Hooned planeeritaval alal on kuni kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Kõrgessaare valla üldplaneeringu ja seda täpsustava teemaplaneeringuga on määratud, et maapealse ehitise kaugus krundipiirist on minimaalselt 5 m. Hoonetele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada olemasolevat mahasõitu Kõrgessaare sadama teelt nr. 12116 ja olemasolevat rekonstrueeritavat min. 4,6 m laiuse kattega avaliku kasutusega teed. Tulekustutusvee saamiseks kasutada kehtiva detailplaneeringu (Dagopen OÜ töö nr. 03-68) järgset tuletõrje veevõtukohta Positsioon 2 krundil. Tuletõrje veevõtukoha minimaalne kaugus hoonest või hoone osast ei tohi olla vähem kui 30 m (EVS 812-6:2012/A1:2013). Pikem kirjeldus ja illustreeriv joonis „Looduslike tuletõrje veevõtukohtadest“ asub kausta lisade koosseisus (vt. Lisad). Lähim olemasolev tulekustutusvee saamise võimalus on Kõrgessaare alevikus asuvast tuletõrje veevõtukohast/ tiigist. Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmiseks Päästeameti Lääne Päästekeskusega. 3.9. KESKKONNAKAITSENÕUDED Planeeringuala asub Natura 2000 Kõrgessaare-Mudaste linnualal (registrikood EE0040130) ja Kõrgessaare-Mudaste loodusalal (registrikood EE0040122) ning Kõrgessaare-Mudaste hoiualal, registrikood KLO2000163. Natura 2000 alal tuleb arvestada kehtestatud piirangutega (Keskkonnaministri määrus nr. 24 22.04.2004. a.). DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19 Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING 20 Hoiualade kitsendused on reguleeritud Looduskaitseseaduses § 32 ja § 33 ning Kõrgessaare-Mudaste hoiuala eesmärk on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 233 8. september 2005. a. 1 Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas . Planeeringuala kaguosa jääb Kõrgessaare looduskaitsealale (registrikood KLO1000611), Kõrgessaare looduskaitseala Kõrgessaare sihtkaitsevööndisse (registrikood KLO1101407), kus tuleb arvestada kaitse-eeskirjast tulenevate kitsendustega. Detailplaneeringu alal esineb I, II ja III kaitsekategooria liike. Looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 7 kohaselt on keelatud I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine. Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Hiiu maakonna teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi kuulub planeeringuala osaliselt “Kõrgessaare” II klassi väärtuslike maastike koosseisu ning seal kehtivad teemaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused. Planeeringuala on nõrgalt kaitstud põhjavee alal, kus tuleb jälgida lubatud heitvete käitlemise nõudeid. Väärtuslike maastike ning looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. 3.10. PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS Juurdepääsuks planeeritavatele maaüksustele kasutada olemasolevat mahasõitu Kõrgessaare sadama teelt nr. 12116 ja olemasolevat rekonstrueeritavat minimaalselt 4,6 m laiuse kattega avaliku kasutusega teed ja juurdepääsuteid. Riigimaantee tee kaitsevöönd on 50 m äärmise sõidurea teljest, riigimaantee sanitaarkaitsevöönd on 60 m äärmise sõidurea servast ja tänava kaitsevöönd on 5 m teemaa servast (krundi piirist). Päästeteenistuse autodele on vajalik minimaalselt 3,5 m laiused juurdepääsuteed. Tee kattekihtide valik lahendatakse tee-ehitusprojektiga, mis koostatud teede projekteerimise tegevusluba omava isiku poolt. Mahasõidu nähtavuse tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurga 10 x 140 m (10 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele, 140 m mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele) teeäär. Eesti projekteerimisnormidest lähtuvalt on äärelinnas ehitisele vajalik min. parkimisnormatiiv 1/44. Käesoleva detailplaneeringuga on planeeritud Positsioon 2 krundil 5 parkimiskohta ja Positsioon 3 krundil parkla 46-autole ja 2-bussile. Liikluspuuetega liikleja parklakoht markeeritakse värviga asfaltkattele. Planeeritavate uute maaüksuste sissesõiduteed on näidatud põhiplaani joonisel. 3.11. ENERGIATÕHUSUS Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda 09. jaanuaril 2013. a. kehtima hakanud „Energiatõhususe miinimumnõuded“ redaktsioonist. 3.12. PIIRKONNA TURVALISUS Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809- 1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29.11.2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Vandalismi ja tänavakuritegevuse risk on olemas. Oluline on, et oleks tagatud alal pidev korrashoid ja puhtus, et alad ei jääks hooletusse ega peletaks sellisena eemale ausaid kodanikke ja külalisi, julgustades ühtlasi potentsiaalseid seaduserikkujaid end sisse seadma, kuna tunnevad, et paigast ei hoolita. Sellealane tegevus peab olema koordineeritud ja püsiv. DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19 Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING 21 Oluline on rajada ka välisvalgustus nii hoonestuse kui parkla piirkonnas, liikumisteede/ tänavalõikude rajamine ning vastupidavate (vandaalikindlate) ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, piirded). 3.13. PLANEERITAVA ALA MÕJU NAABRUSELE Kuna planeeritavale krundile rajatav hoone paikneb Kõrgessaare aleviku idaosas Künaaugu ääres jätkuvalt riigi omandis oleval maal, siis antud planeeringu lahendus naaberkinnistute privaatsust ei häiri. 3.14. PLANEERINGU REALISEERIMINE 3.14.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Vajalike kommunikatsioonide rajamine (projekt, ehitusluba, kasutusluba); 2. Hoone ehitamine (projekt, ehitusluba, kasutusluba); 3. Haljastustööd, lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus. DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19 Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING M 1 : 1 000 000 VIINAKÖÖK AJ TVK + + + TINGMÄRGID + + + PLANEERITAV ALA TVK + + + ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ÄRIMAA + + ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ÄRIMAA + RESERV KALAKASVATUSE RAJAMISEKS + ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE + TOOTMISETTEVÕTETE JA LADUDE MAA + ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ELAMUMAA + + ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE SIHTKAITSEVÖÖND + + ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE PUHKEMAA + ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE HOIUMETS + + ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE MÄRGALA + ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE TIHEASUSTUSALA PIIR + KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR + + ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE EHITUSKEELUVÖÖND + KÕRVALMAANTEE + KOHALIK MAANTEE ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE PERSP. JALGRATTATEE + + LAHE AJ AJ OLEMASOLEV ALAJAAM + + PLANEERITAV ALAJAAM PLANEERITAV 10 KV KAABELLIIN + TVK OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT + TVK PLANEERITAV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT MÄRKUSED: + + 1. Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde . + 2. Asukoha skeemi koostamisel on kasutatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu põhiplaani. + 3. Planeeringuala asub Hiiumaa maakonnaplaneeringu järgses Kõrgessaare (II klass) väärtuslikul maastikualal. + + 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. + DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium 2013, ArchiCAD 16, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D 2010, AutoCAD LT 2010 ja EcoDesigner litsentse OÜ + + TELLIJA SADAMA tn.15 KÄRDLA linn, 92412 HIIUMAA KÕRGESSAARE VALLAVALITSUS TELEFON: 463 2024 TELEFAX: 462 2660 E-MAIL: [email protected] + Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaits. – E 15/2002 BÜROO JUHATAJA: OBJEKT KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE PROJEKTBÜROO ARH. JAAN KUUSEMETS MAA-ALA DETAILPLANEERING PLANEERIJA: Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa TÖÖ NR. 13 - 19 TEET ELSTEIN JOONIS STAAD LEHTI LEHT KOOSTAMISE KUUPÄEV 26.04.2013.a. ASUKOHA SKEEM DP 5 1 VÄLJATRÜKKIMISE KUUPÄEV 01.12.2014.a. MÕÕT 1 : 5000 ARHITEKTUURIMÄLESTIS, REGISTRINUMBER: 23418 VISKOOSA VABRIKU VEEHOIDLA KIVITAMMID JA MULDVALLID TINGMÄRGID PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala kokku ca 32 ha) KATASTRIÜKSUSTE PIIRID PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR KÕRGESSAARE-MUDASTE HOIUALA (KLO2000163) VÄLISPIIR NATURA 2000 KÕRGESSAARE-MUDASTE LINNUALA (EE0040130) JA NATURA 2000 KÕRGESSAARE-MUDASTE LOODUSALA (EE0040122) VÄLISPIIR KÕRGESSAARE LOODUSKAITSEALA (KLO1000611) JA KÕRGESSAARE LKA, KÕRGESSAARE SKV. (KLO1101407) VÄLISPIIR KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR KULTUURIMÄLESTIS HOONE RIIGI MAANTEE JA TEE NUMBER PINNASTEE LIIKLUSMÄRK JALGRADA METS HARVIK PÕÕSASTIK JA VÕSA ROHUMAA SOOVIK ROOSTIK MÄRGALA 10 KV ELEKTRI ÕHULIIN 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN 0,4 KV KAABELLIIN MASTALAJAAM SIDEKAABEL KRAAV KIVI KIVIKLIBU, KIVIHUNNIK VALL, NÕLV HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD VALITUD HAJUSKÕRGUSED MÄRKUSED: 1. Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde . 2. Tugiplaani koostamisel on kasutatud: - DAGOpen OÜ Projektbüroo poolt september 2003.a. koostatud "Kirikulahe äärse maa-ala detailplaneering" (Kõrgessaare a. Kõrgessaare v. Hiiumaa) plaane M 1:2000, töö nr. 03-68; - Eesti põhikaardi kaardilehte M 1:10000, nr. 62313; - G.E.O Grupp OÜ poolt august 2010.a. mõõdistatud "T80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee km 39,0-42,6" (Kõrgessaare v. Hiiumaa) koondteostusjoonist M 1:500, töö nr. G10019; - Hadwest OÜ Maamõõdubüroo poolt juuli 2011.a. mõõdistatud "Rannapargi maa-ala ehitusgedeetiline uurimistöö" (Kõrgessaare a. Kõrgessaare v. Hiiumaa) maa-ala plaani tehnovõrkudega M 1:500, töö nr. T-11-123. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused B K77 süsteemis. Ar 4. Planeeringuala asub Hiiumaa maakonnaplaneeringu järgses Kõrgessaare (II klass) väärtuslikul maastikualal. mi o ja o ja ,v a lg ala pin d ala : 45 ,4 OÜ km DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium 2013, ArchiCAD 16, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D 2010, AutoCAD LT 2010 ja EcoDesigner litsentse ² TELLIJA SADAMA tn.15 KÄRDLA linn, 92412 HIIUMAA KÕRGESSAARE VALLAVALITSUS TELEFON: 463 2024 TELEFAX: 462 2660 E-MAIL: [email protected] Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaits. – E 15/2002 BÜROO JUHATAJA: OBJEKT KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE PROJEKTBÜROO ARH. JAAN KUUSEMETS MAA-ALA DETAILPLANEERING PLANEERIJA: Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa TÖÖ NR. 13 - 19 TEET ELSTEIN JOONIS STAAD LEHTI LEHT KOOSTAMISE KUUPÄEV 26.04.2013.a. TUGIPLAANI DP 5 2 VÄLJATRÜKKIMISE KUUPÄEV 01.12.2014.a. MÕÕT 1 : 2000 PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD POS. KRUNDI KRUNDI SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE NR. AADRESS SUURUS (m²) (Det.planeering) (kataster) OSAKAAL (%) 1 POSITSIOON 1 166104 HL 011; M 100 2 POSITSIOON 2 38052 AH 016; Üh 75 BT 002; Ä 20 LS 003; T 5 "POSITSIOON 4" 75507 m² 3 POSITSIOON 3 8889 LP 007; L 50 LT 007; L 50 4 POSITSIOON 4 75507 HL 011; M 100 100% HL MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE DETAILPLANEERING KATASTER AH teadus, haridus- ja Üh ühiskondlike ehitiste maa lasteasutuse maa (016; Üh) BT kaubandus-, Ä ärimaa (002; Ä) toitlustus- ja KRUNDI PIIR KULGEB KEHTIVAL teenindushoone maa PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIRIL HL looduslik haljasmaa M maatulundusmaa (011; M) "POSITSIOON 2" 38052 m² LP parkimisrajatise maa L transpordimaa (007; L) LS sadama maa T tootmismaa (003; T) 75% AH, 20% BT, 5% LS LT tee ja tänava maa L transpordimaa (007; L) 4 KRUNDI PIIR KULGEB KEHTIVAL PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIRIL 2 3 ARHITEKTUURIMÄLESTIS, REGISTRINUMBER: 23418 TINGMÄRGID KRUNDI PIIR KULGEB VISKOOSA VABRIKU VEEHOIDLA KIVITAMMID JA MULDVALLID TEEMAA SERVAS PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala kokku ca 32 ha) KATASTRIÜKSUSTE PIIRID PLANEERITAVA UUE MAAÜKSUSE PIIR KRUNDI PIIR KULGEB KEHTIVAL PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIRIL KOORDINAATPUNKT JA SELLE NUMBER KÕRGESSAARE-MUDASTE HOIUALA (KLO2000163) VÄLISPIIR NATURA 2000 KÕRGESSAARE-MUDASTE LINNUALA (EE0040130) JA NATURA 2000 KÕRGESSAARE-MUDASTE LOODUSALA (EE0040122) VÄLISPIIR KÕRGESSAARE LOODUSKAITSEALA (KLO1000611) JA KÕRGESSAARE LKA, KÕRGESSAARE SKV. (KLO1101407) VÄLISPIIR "POSITSIOON 3" 8889 m² KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR KULTUURIMÄLESTIS 50% LP, 50% LT OLEMASOLEV VEETORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN KRUNDI PIIR KULGEB KEHTIVAL (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge) PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIRIL OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI MAAKAABELLIIN (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) OLEMASOLEV SIDEKAABEL (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole kaablit) KALLASRADA 1 (Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal laius lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 4 m) KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR (Ulatus tavalisest veepiirist Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal on 10 m) KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Kehtiva detailplaneeringu järgne ehituskeeluvööndi piir, DAGOpen OÜ töö nr. 03-68) KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (Laius Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal 100 m tavalisest veepiirist) MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR KRUNDI PIIR KULGEB (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 50 m) TEEMAA SERVAS MAANTEE SANITAARKAITSE VÖÖNDI PIIR (IV klassi maanteel ulatus 60 m sõidutee servast) TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius on teemaa/ krundi piirist 5 meetrit) "POSITSIOON 1" 166104 m² MÄRKUSED: 1. Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde . 100% HL 2. Kruntimise plaani koostamisel on kasutatud: MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE - DAGOpen OÜ Projektbüroo poolt september 2003.a. koostatud "Kirikulahe äärse maa-ala detailplaneering" (Kõrgessaare a. Kõrgessaare v. Hiiumaa) plaane M 1:2000, töö nr. 03-68; - Eesti põhikaardi kaardilehte M 1:10000, nr. 62313; AH TEADUS, HARIDUS- JA LASTEASUTUSE MAA - G.E.O Grupp OÜ poolt august 2010.a. mõõdistatud "T80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee km 39,0-42,6" (Kõrgessaare v. BT KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA TEENINDUSHOONE MAA Hiiumaa) koondteostusjoonist M 1:500, töö nr. G10019; - Hadwest OÜ Maamõõdubüroo poolt juuli 2011.a. mõõdistatud "Rannapargi maa-ala ehitusgedeetiline uurimistöö" HL LOODUSLIK HALJASMAA (Kõrgessaare a. Kõrgessaare v. Hiiumaa) maa-ala plaani tehnovõrkudega M 1:500, töö nr. T-11-123. LP PARKIMISRAJATISE MAA 3. Planeeringuala asub Hiiumaa maakonnaplaneeringu järgses Kõrgessaare (II klass) väärtuslikul maastikualal. LS SADAMA MAA 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. LT TEE JA TÄNAVA MAA DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium 2013, ArchiCAD 16, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D 2010, AutoCAD LT 2010 ja EcoDesigner litsentse OÜ TELLIJA SADAMA tn.15 KÄRDLA linn, 92412 HIIUMAA KRUNDI NIMI JA SUURUS KÕRGESSAARE VALLAVALITSUS TELEFON: 463 2024 TELEFAX: 462 2660 E-MAIL: [email protected] Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaits. – E 15/2002 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE BÜROO JUHATAJA: OBJEKT KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE PROJEKTBÜROO VÕI SIHTOTSTARBED ARH. JAAN KUUSEMETS MAA-ALA DETAILPLANEERING PLANEERIJA: Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa TÖÖ NR. 13 - 19 TEET ELSTEIN JOONIS STAAD LEHTI LEHT KOOSTAMISE KUUPÄEV 26.04.2013.a. KRUNTIMISE PLAAN DP 5 3 VÄLJATRÜKKIMISE KUUPÄEV 01.12.2014.a. MÕÕT 1 : 5000 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD Pos. Krundi Krundi Hoonete suurim Hoonete suurim lubatud Hoonete suurim Krundi kasutamise Lubatud suurim suletud Parkimiskohtade Tule- Piirangud 75% AH, 20% BT, 5% LS nr. aadress suurus lubatud ehitusalune (m²) pind (m²) kõrgus lubatud arv sihtotstarve ja osakaalu krundil % (detailplaneeringu brutopind (m²) arv püsivus- klass 8m maa- maa-alune maksi- suurim kõrgus liikide alusel) kokku sh. norma- kavan- 1500 m² 1 tk. pealne maalne maapinnast maapealne tiivne datud 2 korruselisus (m) 10.0 1. POSITSIOON 1 166104 - - - - - HL 100 - - - - - - Kõrgessaare looduskaitseala (KLO1000611); 38052 m² 5 - Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (KLO2000163); - Kõrgessaare looduskaitseala, Kõrgessaare sihtkaitsevöönd (KLO1101407); Planeeritav - Natura 2000 Kõrgessaare-Mudaste linnuala (EE0040130) ja loodusala (EE0040122); ujuvkai "POSITSIOON 2" 50.0 - Arhitektuurimälestis nr. 23418: Viskoosa vabriku veehoidla kivitammid ja muldvallid; Hoonestusala ca 8340 m² - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks; - Planeeritav 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 100% HL - Planeeritav 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Planeeritav alajaam, kaitsevööndi ulatus 2 m kaugusele seadmest, servituut valdaja kasuks; 100.0 - - - Side kaabelliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks; - - Kallasrada, laius lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 4 m; - - Veekaitsevöönd, ulatus tavalisest veepiirist 10 m; - Kalda ehituskeeluvöönd, laiuse muutmisettepanek 50 m tavalisest veepiirist, 75507 m² - - Kalda piiranguvöönd, laius 100 m tavalisest veepiirist; - Maantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 50 m; - Maantee sanitaarkaitsevöönd, IV klassi maanteel ulatus 60 m sõidutee servast; "POSITSIOON 4" - Tänava kaitsevöönd, laius 5 m teemaa servast (krundi piirist). 2. POSITSIOON 2 38052 1500 - 2 8 1 AH 75 3000 1500 44 5 TP1 - Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (KLO2000163); BT 20 - Natura 2000 Kõrgessaare-Mudaste linnuala (EE0040130) ja loodusala (EE0040122); LK LS 5 - Arhitektuurimälestis nr. 23418: Viskoosa vabriku veehoidla kivitammid ja muldvallid; - Planeeritav veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; - Planeeritav kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; - Planeeritav 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Side kaabelliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks; - Planeeritav side kaabelliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks. - Planeeritav tuletõrje veevõtukoht, minimaalne kaugus hoonest 30 m; LK - Kallasrada, laius lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 4 m; - Veekaitsevöönd, ulatus tavalisest veepiirist 10 m; - Kalda ehituskeeluvöönd, , laiuse muutmisettepanek 50 m tavalisest veepiirist, hoonestusalaga piirnev ehituskeeluvööndi piir vastavalt Põhiplaanile; - Kalda piiranguvöönd, laius 100 m tavalisest veepiirist; - Tänava kaitsevöönd, laius 5 m teemaa servast (krundi piirist). 2 3. POSITSIOON 3 8889 - - - - - LP 50 - - - 48 - - Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (KLO2000163); LT 50 - Natura 2000 Kõrgessaare-Mudaste linnuala (EE0040130) ja loodusala (EE0040122); 2 - Arhitektuurimälestis nr. 23418: Viskoosa vabriku veehoidla kivitammid ja muldvallid; 1 - Planeeritav veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; VEE- JA KANALISATSIOONI- 60 .0 - Planeeritav kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; VARUSTUSE LIITUMISPUNKT TVK - Planeeritav 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; NÄ .0 - Planeeritav 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 50 ca 90 m HT - Side kaabelliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks; 1 AV - Kalda ehituskeeluvöönd, kehtiva detailplaneeringu järgse piiri vähendus vastavalt Põhiplaanile; US 5.01 - Kalda piiranguvöönd, laius 100 m tavalisest veepiirist; KO - Maantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 50 m; LM 0.05 NU - Maantee sanitaarkaitsevöönd, IV klassi maanteel ulatus 60 m sõidutee servast. .0 RK 4. POSITSIOON 4 75507 - - - - - HL 100 - - - - - - Veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; 10 x ARHITEKTUURIMÄLESTIS, REGISTRINUMBER: 23418 - Planeeritav veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; 14 VISKOOSA VABRIKU VEEHOIDLA KIVITAMMID JA MULDVALLID 0m - Planeeritav kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks; - Planeeritav 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Side kaabelliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks; NÄ - Kallasrada, laius lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 4 m; HT - Veekaitsevöönd, ulatus tavalisest veepiirist 10 m; 50% LP, 50% LT AV 100.0 - Kalda ehituskeeluvöönd, laius vastavalt kehtivale detailplaneeringule (vaata Põhiplaani); US - Kalda piiranguvöönd, laius 100 m tavalisest veepiirist; KO - Maantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 50 m; - - LM - Maantee sanitaarkaitsevöönd, IV klassi maanteel ulatus 60 m sõidutee servast; - NU - Tänava kaitsevöönd, laius 5 m teemaa servast (krundi piirist). - RK KOKKU 288553 1100 - 1 2200 1100 44 53 1 - 0x1 8889 m² 40m "POSITSIOON 3" KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING, Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa, TÖÖ NR. 13 - 19 12116 KOOSKÕLASTUSED: 1. 2. 100% HL 3. 4. - - - - 166104 m² - "POSITSIOON 1" 5. 6. 7. 8. TEE TÜÜPLÕIGE 1 - 1 TEE TÜÜPLÕIGE 2 - 2 M 1:100 M 1:100 9. 10. .0 10 0.0 10 MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE 0 10. AH TEADUS, HARIDUS- JA LASTEASUTUSE MAA 0,5 2,3 2,3 0,5 0,5 1,75 1,75 0,5 BT KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA 1,2 0,5 1,0 1,0 1,7 TEENINDUSHOONE MAA 2,7 4,6 2,7 2,0 3,5 2,0 HL LOODUSLIK HALJASMAA V1 LP PARKIMISRAJATISE MAA .0 100 K1 .0 LS SADAMA MAA W1 60 LT TEE JA TÄNAVA MAA .0 50 TINGMÄRGID SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala kokku ca 32 ha) OLEMASOLEV VEETORU KÕRGUS (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) MEETRITES HOONE HOONETE KATASTRIÜKSUSTE PIIRID ALUNE ARV KRUNDIL 100.0 SUURIM PLANEERITAV ÜHISVEEVÄRGI VEETORU KORRUSELISUS PIND PLANEERITAVA UUE MAAÜKSUSE PIIR PARKIMIS- (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) KÕRGESSAARE-MUDASTE HOIUALA (KLO2000163) VÄLISPIIR KRUNDI SUURUS KOHTADE PLANEERITAV ÜHISKANALISATSIOONI TORU ARV ÕUES NATURA 2000 KÕRGESSAARE-MUDASTE LINNUALA (EE0040130) JA (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) 10.0 10.0 NATURA 2000 KÕRGESSAARE-MUDASTE LOODUSALA (EE0040122) VÄLISPIIR OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN "KRUNDI NIMETUS" 100.0 KÕRGESSAARE LOODUSKAITSEALA (KLO1000611) JA (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge) HOONESTUSALA SUURUS KÕRGESSAARE LKA, KÕRGESSAARE SKV. (KLO1101407) VÄLISPIIR OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI MAAKAABELLIIN KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITAV 10 KV KAABELLIIN MÄRKUSED: KULTUURIMÄLESTIS (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) 1. Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde . ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE TIHEASUSTUSALA PIIR PLANEERITAV ALAJAAM 2. Plaanil kujutatud ruumilahendus on tinglik ja täpsustatakse ehitusprojektidega. (kaitsevööndi ulatus 2 meetri kaugusele seadmest) 3. Detailplaani koostamisel on kasutatud: PLANEERITAV HOONESTUSALA PLANEERITAV 0,4 KV KAABELLIIN (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) - DAGOpen OÜ Projektbüroo poolt september 2003.a. koostatud "Kirikulahe äärse maa-ala detailplaneering" LK PLANEERITAV MÕÕTKILP (Kõrgessaare a. Kõrgessaare v. Hiiumaa) plaane M 1:2000, töö nr. 03-68; PLANEERITAV UUE HOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT - Eesti põhikaardi kaardilehte M 1:10000, nr. 62313; OLEMASOLEV SIDEKAABEL (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole kaablit) - G.E.O Grupp OÜ poolt august 2010.a. mõõdistatud "T80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee km 39,0-42,6" (Kõrgessaare v. 80 RIIGI MAANTEE JA TEE NUMBER TVK KEHTIVA DETAILPLANEERINGU JÄRGNE TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT (DAGOpen OÜ töö nr. 03-68) Hiiumaa) koondteostusjoonist M 1:500, töö nr. G10019; REKONSTRUEERITAV OLEMASOLEV AVALIKU KASUTUSEGA TEE (minimaalne kaugus hoonest ei tohi olla vähem kui 30 m) - Salto AB OÜ poolt detsember 2010.a. koostatud "Läänemere teaduskeskus" (Kõrgessaare a. Kõrgessaare v. Hiiumaa) KALLASRADA PLANEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE (Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal laius lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 4 m) ideekavandi asendiplaani M 1:1000; - Hadwest OÜ Maamõõdubüroo poolt juuli 2011.a. mõõdistatud "Rannapargi maa-ala ehitusgedeetiline uurimistöö" 60.0 PLANEERITAV PARKLA KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR (Ulatus tavalisest veepiirist Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal on 10 m) (Kõrgessaare a. Kõrgessaare v. Hiiumaa) maa-ala plaani tehnovõrkudega M 1:500, töö nr. T-11-123. Ar 50.0 mi OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR 4. Planeeringuala asub Hiiumaa maakonnaplaneeringu järgses Kõrgessaare (II klass) väärtuslikul maastikualal. o ja o ja (Laius Kirikulahel, Künaaugul ja Armioja kaldal metsamaal 100 m, tiheasustusalal selle piiril või 50 m tavalisest veepiirist) ,v KEHTIVA DETAILPLANEERINGU JÄRGNE KERGLIIKLUSTEE (DAGOpen OÜ töö nr. 03-68) 5. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused B K77 süsteemis. a lg ala pin OLEMASOLEV JALGRADA PLANEERITAV KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK d ala : (Laius vastavalt plaanile) 45 ,4 OÜ PLANEERITAV ÕPPERADA km DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium 2013, ArchiCAD 16, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D 2010, AutoCAD LT 2010 ja EcoDesigner litsentse ² KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR PLANEERITAV JALGRADA TELLIJA SADAMA tn.15 KÄRDLA linn, 92412 HIIUMAA (Laius Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal 100 m tavalisest veepiirist) KÕRGESSAARE VALLAVALITSUS TELEFON: 463 2024 TELEFAX: 462 2660 E-MAIL: [email protected] MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaits. – E 15/2002 OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 50 m) 80 BÜROO JUHATAJA: OBJEKT KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE PROJEKTBÜROO MAANTEE SANITAARKAITSE VÖÖNDI PIIR ARH. JAAN KUUSEMETS MAA-ALA DETAILPLANEERING (IV klassi maanteel ulatus 60 m sõidutee servast) OLEMASOLEV PÕÕSASTIK JA VÕSA PLANEERIJA: Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa TÖÖ NR. 13 - 19 TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius on teemaa/ krundi piirist 5 meetrit) TEET ELSTEIN JOONIS STAAD LEHTI LEHT KOOSTAMISE KUUPÄEV 10.05.2013.a. PÕHIPLAAN DP 5 4 PLANEERITAV NÄHTAVUSKOLMNURK 10x140m VÄLJATRÜKKIMISE KUUPÄEV 01.12.2014.a. MÕÕT 1 : 2000 LK 5.0 .0 50 10 .0 TINGMÄRGID 70.0 PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala kokku ca 32 ha) 5.5 KATASTRIÜKSUSTE PIIRID PLANEERITAVATE UUTE MAAÜKSUSTE PIIRID KÕRGESSAARE-MUDASTE HOIUALA (KLO2000163) VÄLISPIIR NATURA 2000 KÕRGESSAARE-MUDASTE LINNUALA (EE0040130) JA NATURA 2000 KÕRGESSAARE-MUDASTE LOODUSALA (EE0040122) VÄLISPIIR 75% AH, 20% BT, 5% LS KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR 8m 2.3 1500 m² 1 tk. KULTUURIMÄLESTIS 2.3 2 ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE TIHEASUSTUSALA PIIR LK 38052 m² 5 EHITUSKEELU ALA "POSITSIOON 2" Hoonestusala ca 8340 m² 5.5 PLANEERITAV HOONESTUSALA 5.0 PLANEERITAVA ELUHOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT REKONSTRUEERITAV OLEMASOLEV AVALIKU KASUTUSEGA TEE 4.0 PLANEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE 56.1 10.0 PLANEERITAV PARKLA OLEMASOLEV JALGRADA PLANEERITAV ÕPPERADA PLANEERITAV JALGRADA PLANEERITAV JUURDEPÄÄS MAAÜKSUSELE OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS OLEMASOLEV PÕÕSASTIK JA VÕSA PLANEERITAV ÜHISVEEVÄRGI VEETORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) PLANEERITAV KINNISTU VEETORU PLANEERITAV ÜHISKANALISATSIOONI SURVETORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) 46.9 PLANEERITAV KINNISTU KANALISATSIOONITORU PLANEERITAV 0,4 KV KAABELLIIN (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) LK PLANEERITAV MÕÕTKILP PLANEERITAV KINNISTU 0,4 KV KAABELLIIN 85.8 OLEMASOLEV SIDE KAABELLIIN ARHITEKTUURIMÄLESTIS, REGISTRINUMBER: 23418 (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) VISKOOSA VABRIKU VEEHOIDLA KIVITAMMID JA MULDVALLID PLANEERITAV SIDE KAABELLIIN (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) KALLASRADA (Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal laius lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 4 m) KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR 2.0 (Ulatus tavalisest veepiirist Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal on 10 m) 2.0 10.0 KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius Kirikulahel, Künaaugul ja Armioja kaldal metsamaal 100 m, tiheasustusalal selle piiril või 50 m tavalisest veepiirist) PLANEERITAV KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK (Laius vastavalt plaanile) TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius on teemaa/krundi piirist 5 meetrit) 4.0 .0 10 MÄRKUSED: MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE 1. Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde . AH TEADUS, HARIDUS- JA LASTEASUTUSE MAA 2. Plaanil kujutatud ruumilahendus on tinglik ja täpsustatakse ehitusprojektidega. 3. Detailplaani koostamisel on kasutatud: BT KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA TEENINDUSHOONE MAA - DAGOpen OÜ Projektbüroo poolt september 2003.a. koostatud "Kirikulahe äärse maa-ala detailplaneering" LS SADAMA MAA (Kõrgessaare a. Kõrgessaare v. Hiiumaa) plaane M 1:2000, töö nr. 03-68; - Salto AB OÜ poolt detsember 2010.a. koostatud "Läänemere teaduskeskus" (Kõrgessaare a. Kõrgessaare v. Hiiumaa) SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES ideekavandi asendiplaani M 1:1000; - Hadwest OÜ Maamõõdubüroo poolt juuli 2011.a. mõõdistatud "Rannapargi maa-ala ehitusgedeetiline uurimistöö" KÕRGUS HOONE MEETRITES HOONETE (Kõrgessaare a. Kõrgessaare v. Hiiumaa) maa-ala plaani tehnovõrkudega M 1:500, töö nr. T-11-123. ALUNE ARV KRUNDIL SUURIM PIND 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused B K77 süsteemis. KORRUSELISUS PARKIMIS- KRUNDI SUURUS KOHTADE DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium 2013, ArchiCAD 16, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D 2010, AutoCAD LT 2010 ja EcoDesigner litsentse OÜ ARV ÕUES TELLIJA SADAMA tn.15 KÄRDLA linn, 92412 HIIUMAA "KRUNDI NIMETUS" KÕRGESSAARE VALLAVALITSUS TELEFON: 463 2024 TELEFAX: 462 2660 E-MAIL: [email protected] Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaits. – E 15/2002 HOONESTUSALA SUURUS BÜROO JUHATAJA: OBJEKT KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE PROJEKTBÜROO ARH. JAAN KUUSEMETS MAA-ALA DETAILPLANEERING PLANEERIJA: Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa TÖÖ NR. 13 - 19 TEET ELSTEIN JOONIS STAAD LEHTI LEHT KOOSTAMISE KUUPÄEV 10.05.2013.a. DETAILPLAAN DP 5 5 VÄLJATRÜKKIMISE KUUPÄEV 01.12.2014.a. MÕÕT 1 : 500 Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 24.03.2020 08:19 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Avaldus Maanteeametile Armioja- Köönaauk (Künaauk) Manused: image001.jpg; image002.png; Avaldus Maanteeametile_Armioja_Kõrgessaare osavald.asice From: Anna Palusalu <[email protected]> Sent: Thursday, March 19, 2020 9:35 AM To: MNT Teed <[email protected]> Subject: FW: Avaldus Maanteeametile Armioja- Köönaauk (Künaauk) Tere, Palun registreerida minule. Hiiumaa vald Kõrgessaare alevik Künaaugu mets kinnistu parkimisala Lugupidamisega, Anna Palusalu Taristu teenuste osakond Peaspetsialist +372 5850 7716 From: Marika Koppel <[email protected]> Sent: Wednesday, March 18, 2020 4:35 PM To: Anna Palusalu <[email protected]> Subject: FW: Avaldus Maanteeametile Armioja- Köönaauk (Künaauk) Tere Anna, Panen Sulle edasi Hiiumaa Kõrgessaare osavalla avalduse Maanteeameti kooskõlastuse saamiseks. Tervitades Marika Koppel Teehoiuteenistus korrashoiu projektijuht | lääne teehoiu osakond 4622763 | 5272923 Maanteeamet Teelise 4 | 10916 Tallinn From: Katrin Sarapuu <[email protected]> Sent: Tuesday, March 17, 2020 2:59 PM To: Marika Koppel <[email protected]> Subject: Avaldus Maanteeametile Armioja- Köönaauk (Künaauk) Tere, Edastan avalduse kooskõlastuse saamiseks Kirikulahe ja Künaaugu äärse maa-ala detailplaneeringu (Dagopen OÜ, töö nr. 13 – 19) alusel Armioja Köönaaugu (Künaaugu) juures kavandatavatele töödele. Lugupidamisega Katrin Sarapuu Projektijuht Tel 53415285 Heade soovidega Üllar Laid osavalla vanem Kõrgessaare Osavalla Valitsus Kõpu tee 8, 92201 509 7745 [email protected] vald.hiiumaa.ee
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel