KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS
Maanteeamet
[email protected]
17 märts 2020
Avaldus
Palume kooskõlastada Kirikulahe ja Künaaugu äärse maa-ala detailplaneeringu (Dagopen OÜ,
töö nr. 13 – 19) alusel kavandatavad tööd
a) parkimisala parendamine vastavalt joonisele:
Lõik 4: 180m (W10m) - purustatud kruusast parkimisala (hkeskm 1m)
Kavandatavate töödega ei muudeta olemasolevate radade ja teede kulgemist. Töö teostamisel
arvestatakse, et ei kahjustataks loodusväärtusi.
Kavandatavate tööde eesmärk on turvalisuse tagamine, et arendada avalikes huvides
keskkonnasäästlikku harrastuskalapüüki toetavat taristut Armioja ning Köönaaugu (Künaaug)
juurde.
Armioja on iga- aastaselt väga populaarne ja hinnatud kalastuskoht harrastuskalastajate seas.
Taotlusega edastatakse järgmised dokumendid:
1. Kirikulahe ja Künaaugu äärse maa-ala detailplaneering (Dagopen OÜ, töö nr. 13 – 19).
2. Kavandatava tööala joonis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Laid
osavalla vanem
Katrin Sarapuu telefon 5341 5285
[email protected]
Reg. nr. 10058058
MTR - EP10058058-0001
Muinsuskaitseameti tegevusluba Töö nr. 13 - 19
E 15/2002
Tellija: KÕRGESSAARE VALLAVALITSUS Detailplaneeringu algatamise korraldus:
Registrikood: 75011990 13. mai 2011.a. nr. 64
Kõpu tee 8, Kõrgessaare alevik, 92201 Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus:
Kõrgessaare vald, Hiiumaa 13. september 2013.a. nr. 130
Detailplaneeringu kehtestamise otsus:
20 november 2014.a. nr. 117
KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE
MAA-ALA DETAILPLANEERING
KÕRGESSAARE ALEVIK, KÕRGESSAARE VALD, HIIUMAA
Büroo juhataja arhitekt J. Kuusemets
Kärdla, aprill 2013.a.
___________________________________________________________________
SADAMA TN 15 TELEFON: 463 2024 A/A 1120049539
KÄRDLA LINN FAKS: 462 2660 SWEDBANK
HIIUMAA 92412 E-MAIL:
[email protected] www.dagopen.ee
2
FOTO 1, VAADE OLEMAOLEVALE JUURDEPÄÄSUTEELE
FOTO 2, VAADE PINNASTEELE (PLANEERITAV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT)
FOTO 3, VAADE RIIGIMAANTEELE
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19
Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa
KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING
3
FOTO 4, VAADE SADAMA ALALE
FOTO 5, VAADE PLANEERITAVALE HOONESTUSALALE
FOTO 6, VAADE MULDVALLILE (PLANEERITAV HOONESTUSALA)
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19
Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa
KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING
4
FOTO 7, VAADE KIVITAMMILE LÄÄNEST
FOTO 8, VAADE KÖÖNAAUGULE
FOTO 9, VAADE PLANEERINGUALA RANNALE LOEST
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19
Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa
KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING
5
PLANEERINGULAHENDUSE RUUMILINE ILLUSTRATSIOON (pildid Salto AB OÜ)
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19
Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa
KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING
6
KÖITE KOOSEIS
1. KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI
2. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
3. SELETUSKIRI
4. JOONISED
4.1. Asukoha skeem M 1 : 5000
4.2. Tugiplaan M 1 : 2000
4.3. Kruntimise plaan M 1 : 5000
4.4. Põhiplaan M 1 : 2000
4.5. Detailplaan M 1 : 500
5. LISAD
5.1. Kõrgessaare Vallavolikogu otsus 13. mai 2011.a. nr. 64. Detailplaneeringu ning
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise algatamine
Lisa 1. Kirikulahe ja Künaaugu äärse maa-ala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad
5.2. Kirikulahe ja Künaaugu äärse maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) aruanne
5.3. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kiri 07.12.2012 nr HLS 6-8/12/16453-4
5.4. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kiri 11.04.2011 nr HLS 6-8/1110460-2
5.5. Maa-ameti kiri 02.08.2011 nr 6.2-3/8212
5.6. Elektrilevi OÜ Saarte Regiooni poolt 22.03.2013.a. väljastatud tehnilised tingimused
detailplaneeringuks nr. 208544
5.7. Elion Ettevõtted AS poolt 18.03.2013.a. koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised
tingimused nr. 21021429
5.8. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise tehnilised tingimused 25. aprill 2013
5.9. Joonis looduslikust tuletõrje veevõtukohast
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19
Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa
KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING
KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI
JRK KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTUSE NR KOOSKÕLASTUSE SISU KOOSKÕLASTUSE MÄRKUS
Aprill 2013
NR ORGANISATSIOON JA KUUPÄEV ORIGINAALI
ASUKOHT
1 2 3 4 5 6
1. Maanteeamet lääne regioon Nr. 15-2/13-00113/311 Võttes aluseks Teeseaduse §25 lg 2, §36, §37, kooskõlastab Detailplaani järel, eraldi lehel. Tingimusi loe
Tiit Harjak 18.06.2013.a. Maanteeameti lääne regioon lisatud Hiiu maakonnas kooskõlastuste lehelt.
DAGOpen OÜ Projektbüroo
Liikluskorralduse osakonna Kõrgessaare vallas Kõrgessaare alevikus riigi kõrvalmaantee
peaspetsialist Kärdla esinduses nr 12116 Kõrgessaare sadama tee ning riigi tugimaantee nr
80 Heltermaa – Kärdla – Luidja kaitsevööndis valminud
Dagopen OÜ Projektbüroo töö nr 13-19 „Kirikulahe ja
Künaaugu äärse maa-ala detailplaneering“ järgmistel
tingimustel.
2. Maa-amet Nr. 6.2-3/8211 Käesolevaga teatame, et Maa-amet ei esita vastuväiteid Detailplaani järel, eraldi lehel. -
Anne Toom 21.06.2013.a. Kirikulahe ja Künaaugu äärse maa-ala detailplaneeringu
Peadirektori asetäitja lahendusele tingimusel, et planeeringulahendus
peadirektori ülesannetes kooskõlastatakse Riigimetsa Majandamise Keskusega.
3. Keskkonnaamet Nr. HLS 6-5/13/14786-2 Võttes arvesse eelnevat, kooskõlastab Keskkonnaamet Detailplaani järel, eraldi lehel. KSH aruande kiidame
Hiiu-Lääne-Saare regioon 16.07.2013.a. looduskaitseseaduse § 21 lg 1 ja planeerimisseaduse § 17 lg heaks peale
Kaja Lotman 3 Kõrgessaare vallas Kõrgessaare alevikus asuva Kirikulahe detailplaneeringu
Regiooni juhataja ja Künaaugu äärse maa-ala detailplaneeringu (DAGOpen OÜ avalikku väljapanekut.
Projektbüroo töö nr 13-19).
4. Elion Ettevõtted AS Nr. 21503622 Projekti kooskõlastus. Detailplaani järel, eraldi lehel. Tööde teostamisel tuleb
Vello Leega 30.07.2013.a. lähtuda liinirajatiste
kaitsevööndis tegutsemise
Eeskirjast. Töid võib teostada
ainult Elioni volitatud esindaja
kirjaliku tööloa alusel.
5. Elektrilevi OÜ Nr. 5466010873 Kirikulahe ja Künaaugu äärse maa-ala Detailplaani järel, eraldi lehel. Tingimusi loe
Enn Truuts 31.07.2013.a. detailplaneeringu kooskõlastus. kooskõlastuste lehelt.
Tehnovõrkude spetsialist Töö nr 13-19 on kooskõlastatud Elektrilevi OÜ
tingimustel.
6. Muinsuskaitseamet Nr. 21104 Muinsuskaitseamet kooskõlastab Kirikulahe ja Detailplaani järel, eraldi lehel. -
Dan Lukas 06.09.2013.a. Künaaugu äärse maa-ala detailplaneeringu (Töö
Muinsuskaitseameti nr. 13-19).
Hiiumaa vaneminspektor
Töö nr. 13 - 19
Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa
7
KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING
KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI
JRK KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTUSE NR KOOSKÕLASTUSE SISU KOOSKÕLASTUSE MÄRKUS
NR ORGANISATSIOON JA KUUPÄEV ORIGINAALI
Aprill 2013
ASUKOHT
1 2 3 4 5 6
7. Keskkonnaamet Nr. HLS 14-9/14/8672-3 Lähtudes eeltoodust, LKS §-s 40 sätestatust ja arvestades Detailplaani järel, eraldi lehel. Kalda ehituskeeluvööndi
Andres Onemar 16.06.2014.a. planeeritava ala looduslike tingimustega ning asjaoluga, et vähendamise nõusolek kehtib
Peadirektor ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on vastavuses vaid nimetatud
DAGOpen OÜ Projektbüroo
enamike kalda kaitse eesmärkidega, annab Keskkonnaamet planeeringulahendusele.
nõusoleku kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks Hiiu Uue detailplaneeringu puhul
maakonnas Hiiu vallas Kõrgessaare alevikus asuval jätkuvalt ja detailplaneeringu
riigi omandis oleval maa-alal Kirikulahe ja Künaaugu äärse muutmisel kehtib LKS järgne
maa-ala detailplaneeringu (DAGOpen OÜ Projektbüroo töö ehituskeeluvööndi ulatus.
nr 13-19) joonisel „Põhiplaan” (väljatrükk 31.07.2013)
näidatud ulatuses.
8. Keskkonnaamet Nr. HLS 6-8/14/16625-2 Eeltoodust tulenevalt ning võttes aluseks Keskkonnaameti Detailplaani järel, eraldi lehel. -
Hiiu-Lääne-Saare regioon 30.07.2014.a. peadirektori 08.05.2014 käskkirja nr 4.1/14/242 lisa 2 "Hiiu-
Kaja Lotman Lääne-Saare regiooni põhimääruse" p-st 3.5.8 ning KeHJS §
Regiooni juhataja 38 lg 1 ja 2, § 40-41 ning § 42 lg 2-5 otsustan:
1. kiita heaks Kirikulahe ja Künaaugu äärse maa-ala detail-
planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;
2. seiremeetmeid ei määrata, kuid tegevuste edasisel
kavandamisel tuleb arvestada järgmiste keskkonnanõuetega:
2.1 ehitusloas tuleb sätestada Künaaugu olemasoleva
verežiimi säilimise nõue;
2.2 mitte teostada mürarikkaid ehitustöid ja sellele eelnevat
raiet lindude kevadrände (15.04-15.06) ja sügisrände (15.09-
31.10) perioodil;
2.3 nahkhiirte toitumislendude häiringu vähendamiseks tuleb
suviseid (mai-september) mürarikkaid ehitustöid teha valgel
ajal (kell 8-20).
9. Päästeameti Lääne päästekeskus Nr. K-GR/26 Kooskõlastatud. Põhiplaanil, koopia puhul -
insenertehniline büroo 03.09.2014.a. detailplaan järel, eraldi lehel.
Gerhard Rooda
juhtivinspektor
10.
Töö nr. 13 - 19
Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa
8
KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING
9
2. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
2.1. OBJEKTI ÜLDISELOOMUSTUS, SISSEJUHATUS, ÜLDOSA
Üldosa, ajalooline lühiülevaade
Käesolevad muinsuskaitse eritingimused detailplaneeringu juurde kohta on koostatud Kõrgessaare
Vallavalitsuse tellimusel. Detailplaneering on algatatud Kõrgessaare Vallavalitsuse otsusega.
Planeeringu eesmärgiks on jätkuvalt riigi omandis olevale ca 29 ha suurusele maa-alale uute
maaüksuste moodustamine ja ehitusõiguse määramine kavandatava Läänemere Teadmuskeskuse
rajamiseks. Läänemere Teadmuskeskus on planeeritud multifunktsionaalne teadus-, haridus- ja
kultuuriasutus, või siis külastuskeskus-teemapark, kus on võimalik läbi viia koolitusi, puhketegevusi,
loodusuuringuid ja avalikke üritusi. Planeeringualal paikneb ka kultuurimälestis Viskoosa vabriku
veehoidla kivitammid ja muldvallid (nr 23418). Künaaugu väljavoolu ette püstitatud tamm - tehislik
pinnavorm – küünib oma lael merepinnast 2,6 m kõrguseni ja on 2-2,5 meetrit lai. Künaauku
ümbritsevate muldvallide tarvis on materjali võetud järve kaldalt ja mujalt lähikonnast, seega on algne
pinnamood siin osaliselt muudetud. Täpsemalt ja täiendavalt ei õnnestunud ehitusloost ja kasutatud
materjalidest mullete puhul ürikutest teada saada ei uuringutel Tallinnas Riigiarhiivis ega Hiiumaa
Muuseumis. Uskuda võib allpooltoodud kirjeldusi, muldkeha pole uuringuteks avatud. Illustreerivalt on
tehtud koopiaid tolleaegsest laialdasest kirjavahetusest, arhiivisäilikuid on tuhandeid. Kaheks
huvitavamaks leiuks on Helgi Põllo kaasabil leitud nn. Espenbergi skemaatiline kaart vabriku, mõisast,
tiikidest ja lähiümbrusest ning samas juures ka käsikirjaline meenutus Viskoosa vabriku tegemistest.
Siinkohal põgus tsiteering olulisemast : „Kõrgessaares ehitati kunst-siidi vabrik (1910-1914) “Viscosa“.
Oli arvult kolmas kunstsiidi vabrik Euroopas. Brüsselis ja Peterburgis olid varem ehitatud sellised.
Kõrgesaarde ehitati see peamiselt see pärast, et kunstsiidi tootmisel oli vaja pehmet soopinna vett.
Selle kogumiseks ja hoidmiseks ehitati tammid, reservuaarid ja kaevati kanaalid. Ehitamisel oli kuni
3000 töölist, Hiiu-,Muhu ja Saaremaalt ja palju venelasi Petserimaalt. Vabrik tootis siidi lõnga, mis oli
nii tugev, et mina panin oma viiulile keele (A keel), mis töötas üsna hästi. A.B.Viscosa ostis
Kõrgesaare mõisa ja ümbruse maad ja Veski, Vitsiku, Lepaniidu ja Uitsiku talud ja maad ning Veski- ja
Tammelaisid ning Kööna augu oma Vabrikule. Vabriku ehitajad olid sakslased, belglased ja teised
välismailt. Vabriku korstna ehitab holladlane oma hobusega, kes vedas temale kivid ülesse. Korsten
oli punase telliskivist ja väga ilus suur ja kõrge. Räägiti, et uhkem ja suurim Venemaal! Töölisi vabrikus
arvati juba üle tuhandi. Täie koormatuse puhul pidi vabrikus tööd olema kuni 3000 inimesel. Esimese
ilmasõja algusel aug.1914. jäi Viscosa vabrik seisma. Kõik meistris ja juhatajad, kui välismaalased
lahkusid, volinikuna jäi kohale vaid Johan Paulin“- kes oli värvikas ja kõneainet pakkunud mees oma
nö. varahaldamisega.
Alljärgnevalt on ka kokkuvõte MTÜ “Ajaloolised Võtted” poolt koostatud Hiiumaa transpordi ajaloost
(2010-2013), mis annab vastavas alapeatükis ka hea ja põhjaliku ülevaate vabriku, veehoidlate ja
tammide ajaloost.
“Põhjusi, miks vabrik just Kõrgessaarde ehitati, oli mitu. Siin oli kõigepealt olemas tooraine metsa
näol, samuti mage vesi, mida tootmises palju vaja läks, ning peamine –ehitusmaterjal raudkivid ja
paas, viimane ka lubja põletamiseks. Kaasa rääkis sadama lähedus. Ka oli sel ajal müüa Kõrgessaare
mõis. Nimelt oli krahv Evald Ungern-Sternberg pankrotti läinud ja mõisa ostis siis Belgia aktsiaselts
„Viscosa” eesotsas direktor Berensiga. Et aga direktor kui ka enamik aktsionäre olid juudi rahvusest,
kellel teatavasti tsaarivalitsus maavaldusi osta ei lubanud, osteti mõis fiktiivselt Poola daami
Bodarevskaja nimele.
Vahemärkusena on huvitav mainida, et umbes samal ajal ehitati ka Pärnus Voldhofi tselluloosivabrik.
Saatus kujunes sõsarettevõtteil ühesuguseks. Võib arvata, et tselluloosivabrikute ehitamine teenis
ühtlasi sõjatööstuslikku eesmärki. Eriti on see oletus maksev „Viscosa” suhtes. Nii ehitati vabrik
laialdasel maa-alal ühekorruselisena, kuigi mitmekorruseline oleks tulnud odavam nii ehitamisel kui
ekspluateerimisel. Ilmselt arvestati madalas hoones vähemat kahju plahvatuse puhul ja võimalust
vabriku kiireks üleviimiseks sõjatehaseks. Vabriku ehitust alustati 1909. aasta varakevadel, kusjuures
projektid kui ka muud eeltööd muidugi juba varem olid tehtud.
Kõigepealt alustati mageda vee baasi rajamisega. Selleks valiti niinimetatud Kööna auk, millele
ehitati ümber umbes 7 kilomeetri pikkune vall. See on säilinud praeguseni. Tema laius on alt üle kahe,
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19
Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa
KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING
10
pealt üle ühe meetri ja kõrgus umbes poolteist meetrit. Valli jaoks kaevati kõigepealt kraav, mis täideti
saviga. Savi kaeti liivaga, peale laoti neljakandilised murumättad, mis kinnitati puust vaiadega. Valli
kaitseks rajati lattaed ja selle taha pajuhekk. Hekk aga hävines kuiva ilmastiku ja ebasoodsa pinnase
tõttu. Jälgi sellest näeme ainult Kirikulahe ääres oleva pajupuhmastiku näol.Vall oli varustatud kahe
tammiga, mille vrakid on säilinud. Merepoolne, betoonist valatud ja kahe läbilaskeavaga umbes 200
meetri pikkune niinimetatud valge tamm reguleeris veeseisu veehoidla ja mere vahel. Maapoolse
tammina ehitati niinimetatud must tamm, mis reguleeris veeseisu hoidlat varustavate Tammelaisi ja
Veskilaisi vahel. Tammelaisist vabriku juurde suunduva teega paralleelselt kaevati veel praegu
nähtav, umbes kolme kilomeetri pikkune kraav, mille ülesandeks oli veehoidla täitumisel ülejäänud vee
suunamine Kirikulahte. Ühtlasi pidi see võimaldama ka kalaparvede suundumist kudemisajal
laisidesse. Kraavi ületavad sillad olid varustatud kahe- kuni nelja-kordsete laudluukidega. Kärdla–
Kõpu maanteel asuva nn. tamm-silla ülesandeks oli vee jooksu takistamine kraavi hoidla täitmisel.
Vabriku lähedalt põiki üle tee suunduva kraavi sild-tammi ülesanne oli jälle merevee takistamine kraavi
mere kõrgseisu korral.
Kodanlikul ajal aga sildade alused täideti, sest neil polnud enam otstarvet. Olgu märgitud, et tammide
nimetused tulenevad nende värvusest. Et kevadise suurvee ajal tekkis nii laiside kui ka neisse
suunduvate ojade kaldail üle-ujutus, eraldati mõlemal kaldal kuni kilomeetrilaiune maa-ala. See haaras
peale Otste ja Napi küla karjamaade ka kolm Jõeranna küla talu – Veski, Lepaniidi ja Vitsiku. Eraldati
osalt ka uued maatükid mõisa valdustest. Kraav veehoidlast veetornini oli lahtine kuni filtrini. Sealt
edasi läks ta veetornini tsementtorudest drenaaži kaudu. Filtri vrakk on säilinud. Veetorni ehitamisel
selgus, et sealt voolab läbi mageda vee vool, mis läheb Jõeranna lahest Kirikulahte ja on tingitud
karstialast. Sellepärast tuli ööd ja päevad vett ära pumbata. Vabrik ise ehitati raudkividest. Need
purustasid töölised peamiselt kivihaamrite abil. Kohale veeti hobuste ja härgadega ning seina tõsteti
kondiauruga plokkide kaasabil. Nagu praegu näeme, on vabrik ehitatud U-kujulisena. See oli esialgne
variant. Projekti järgi oli ette nähtud veel teise sama kuju ja suurusega vabriku korpuse rajamine mere
poole. Neid mõlemaid pidi teenindama hoovil asuv katlamaja-elektrijaam. Töölistele olid eraldatud ja
tähistatud ehituskrundid Kärdla–Kõpu maanteele suunduvate teede vahel. Ette oli nähtud ka endiste
mõisahoonete ümberehitus ja uute tööliselamute rajamine vabriku juurde. Osa tööliselamuid oli endise
mõisa karjatalli baasil juba valmis. Seega oleks uus vabrikuasula kujunenud väikeseks linnaks.
Meenutame, et Kärdlas oli sel ajal vaevalt 1500 elanikku, uues asulas pidi tulema palju rohkem.
Silmapaistev oli vabriku korsten, mis asus praegu allesoleva endise katlamaja loode-poolsel nurgal.
Korsten oli valmistatud kärgtellistest, rajatuna umbes kahe meetri kõrgu-sele neljakandilisele paekivist
vundamendile.
Korstnaehituse olid enda kätte kaubelnud kaks käredaloomulist sakslasest müür-seppa. Telliste,
mördi ja muude materjalide ülestõstmiseks kasutati üle ploki jooksvat köit, mille ühes otsas oli
laudplatvorm. Teise otsa oli rakendatud vana hobusesetukas, kelle edasi-tagasi sammumist juhtinud
kohalik riukaid täis noormees. Kui platvorm tõusnud üles ja ehitajad haaranud materjali järele, lasknud
poiss nõksu tagasi. Kus siis hakanud korstna otsast alla sadama donnervettereid. See kontsert olnud
enamasti iga päev ja lõbustanud teisi vabrikuehitajaid. Vabrik oli tolle aja kohta moodne. Juba avar
katlamaja-elektrijaam kahte maja-korrust läbivate aurukatelde ja glasuurtahvlitega kaetud seintega
jättis mõjuva mulje. Puudusid vanemate vabrikute nuhtlused transmissioonvõllid-rihmad ja rihma-
rattad. Neid asendasid iga tööpingi ja masina juures elektrimootorid. Seoses vabriku ehitusega
rekonstrueeriti ka Kõrgessaare sadam. Endist sadamasilda pikendati 320 meetrini. Palju sellega ei
võidetud, sest vesi jäi ikkagi madalaks, vaevalt 2–2,5-meetriseks. Sadama ette ehitati umbes 20
meetri pikkune kaitsemuul. Edaspidi kavatseti seda pikendada mõlemast otsast, jättes vabaks ainult
laevatee. Seega oleks sadam olnud täielikult varjatud välituulte eest. Silla otsast kuni vabrikuni rajati
raudrööbastega kärutee. Selle kaudu veeti laevadega saabunud ehitusmaterjal ja seadmed, samuti oli
see ette nähtud valmistoodangu veoks sadamasse. Ehitusel kasutatud palgid ja saepakud parvetati
aurupukseri järel Kõpu metsast. Need veeti kanali kaudu juba varem sadamas olnud saeveskisse.
Suured vabrikukatlad, mis olid juba eelnevalt veekindlaks tehtud, transporditi laeva järel Tallinnast.
Sadamast vabrikuni veeti need spetsiaalsetel kelkudel härgadega ja puu-rulle mööda inimjõul.
Ehitamata jäi veel palju. Kavas olid ka laod, aidad jm. Vabrik valmis ja andis proovitöö pisut enne
Esimest ilmasõda. Sõja puhkemisel aga katkes töö, sest enamik meestöölisi mobiliseeriti. Evakueerus
ka vabriku administratsioon. Vabrikut ennast evakueerida ei saadud, sest merel oli blokaad.
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19
Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa
KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING
11
Traagilisemaks sündmuseks oli vabriku osaline hävinemine. See sündis 1917. a. varasügisel Saksa
okupatsioonivägede tungimisel Eesti saartele. Taganev tsaari sõjavägi oli kohustatud hävitama
tähtsamad objektid. Pealegi asus Kirikulahe ääres sõjalennukite baas. Lennukipommide ladu aga oli
vabriku kõrval. See lastigi õhku. Plahvatuse jõud olnud tugev. Mitme kilomeetri kaugusele ulatuva
mürina saatel hävinud ka plahvatus-kolde lähedal asuv suur korsten. Nagu pealtnägijad jutustasid,
olevat see esialgu nagu kummardunud, siis keskelt pooleks murdunud. Lähemal oleva vabrikukorpuse
laed langenud sisse või jäänud armatuurraudadele rippuma. Lähedal asuvatelt mõisamajadelt
lennanud välja aknaid ja varisenud katusekive. Imelikul kombel aga ei olnud sealjuures ühtegi
inimohvrit. Vabriku edaspidine saatus oli analoogiline teiste Eesti suurettevõtetega. Need määrati
kodanlikul ajal hooldamisele või lihtsalt hävitamisele, sest oli katkenud majanduslik side Venemaaga.
2.2. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
2.2.1. Planeeritava maa-ala hoonestuse, teedevõrgu, krundistruktuuri ja maastikuelementide
analüüs
Planeeritaval alal asuvad veekogud on Armioja ning kaks rannajärve: Kirikulaht ja Künaauk
(Köönaauk). Planeeringuala paikneb Kõrgessaare-Mudaste hoiualal, Natura 2000 Kõrgessaare-
Mudaste linnu-ja loodusalal, Kõrgessaare (II klass) väärtuslikul maastikualal ja osaliselt Kõrgessaare
looduskaitsealal.
Planeeringuala piirneb kirdest Lahe, loodest Sadama tee 2, Tööstuse tee 10, läänest-lõunast
Kõrgessaare sadama tee nr 12116, Tööstuse tee 13, 11, ,9, 7, 5, idast Silmapoe kinnistuga ja põhjast
Künaaugu ning Kirikulahega. Planeeringualast jääb välja Tööstuse tee 6 kinnistu. Praegu puudub
planeeringualal hoonestus. Rannajärvede äärne on kaetud noorte mändide, kohati võseriku ja
kadastikuga. Köönaauku läbib-poolitab keskelt kunagine teetamm, millega paralleelselt kulgeb ka
teine, madalam leede. Kaitsealune kivitamm ja muldvallid on sellega risti ning eraldavad Kirikulahte
Köönaaugust. Muldvallidele on samuti kasvamas männid, osaliselt on vallid ja tamm madalamaks
tehtud ja teisaldatud. Tammide betoon- ja kiviosad on säilinud rahuldavalt, kuid vajaksid korrastamist
ja restaureerimist. Vallide kõrgus merepinnast on 2-2,5 meetrit ja need on selgelt looduses
märgatavad. Vähendada tuleks mulletele kasvanud puid, tammi ja mulde harjale peaks moodustuma
selgelt puudest vabastatud sihid ja suunad vastavalt tammi kulgemisele.
Alal on üks suurem olemasolev tee, mis viib kunagise sadamakohani. Sellelt lähtuvalt on kavandatud
ka juurdepääs kavandatud Läänemere Teadmuskeskuseni. Tammil kulgevad praegu jalgrajad, mid
planeeritakse kasutada õpperadadena.
2.2.2. Planeeritaval muinsuskaitsealal ja kinnismälestiste kaitsevööndis paiknevate ehitiste ruumiline
analüüs
Alal puuduvad ehitised. Kaitsealune rajatis- muldvall ja tammid-lüüsid on 1,5-2 meetrit üle
merepinna, mulded on 2-2,5 meetrit laiad. Pealekasvanud puude tõttu on neid looduses kohati raske
märgata. Üldiselt tuleks künaaugu ja Kirikulahe vahelisel maasäärel looduslikku haljastust vähendada,
avamaks kauneid vaateid nii loodus- kui ka kunagisele tehislikule tööstusmaastikule ja veekogudele.
Puid peaks siiski piisavalt kasvama jääma kavandatava teadmuskeskuse hoone lähistel.
2.2.3. Kinnismälestistele avanevad vaatesuunad
Põhiline vaatesuund tammidele ja mulletele avaneb neile piki telge, kui nende maht on selgelt
tajutav. Nn. valge tamm on suhteliselt hästi jälgitav nii Kirikulahe kui Künaaugu poolt, samuti lüüsid.
Kiirelt tekkiv võsa on siiski tunduvalt varjutamas vaateid tehnikamälestisele ja tahab kiires korras
eemaldamist. Samuti tuleb langetada otse mulletele tekkinud puud ja vähendada vahetult mullete
lähistel kasvavate noorte mändide arvukust, et mulded ja tamm pääseksid paremini mõjule.
2.2.4. Planeeritaval alal ehituskeelu, mahtude ja kõrguste piiritlemine, lähtudes muinsuskaitseala
nähtavuse ja vaadeldavuse tagamise vajadustest
Lähtudes selgest soovist kaunile alale kaasaegse teaduskeskuse rajamiseks, on lubatud suurele
looduskaunile planeeringualale ühe piisava suurusega ehitusala lubamine vajaliku hoone
paigutamiseks. Ülejäänud ala võiks jääda ehituskeelualaks, samuti pole hea mitme hoone püstitamine
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19
Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa
KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING
12
ehitusalale. Soovitav ala oleks juurdepääsutee lõpu lähistel lagedamal alal. Arvestades hoone esitatud
eskiislahenduse konfiguratsiooni, oleks sobilik hoone keskmise kitsama osa paiknemine muldvalli
teljel. See jätaks hea kompositsioonilise mulje ja tagaks ka valli väärika ja sobiva eksponeerimise ning
võimendamise hea arhitektuuriga. Võimalik oleks ka lahendus, kus vall kulgeks majast läbi ja oleks
tervikuna nähtav. Arvestades Hiiumaa mastaape ja koha eripära, võiks hoone alune pind olla 1200-
1500m² ja kõrgus planeeritavast maapinnast kuni 8m. Samas oleks kavandatava hea ja ainukordse
lahendusega soolohoone puhul mõeldavad ka suuremad dimensioonid, kui lahendus oleks sellega
parem ja keskkonnasõbralikum. Domineerima peaksid siiski horisontaalsed lihtsad mahud.
2.2.5. Ettepanekud muinsuskaitsealal kavandatavate teede, trasside ja tehnorajatiste asukoha kohta
Planeeringuga ette näha juurdepääs olemasolevalt korrastatavalt teelt, kasutades ära olemasoleva
tee trassi. Teedevõrgu täiendamisega tuleb vältida suurema liikluse pääsemine kompleksi keskmesse,
kuhu peab pääsema vajadusel vaid seda teenindav transport, eriotstarbelised autod ja esinejad (kuni
5 autot). Parkimiskohad tee lõppu rajatavale platsile kavandada lähtuvalt hoone kasutajate arvust 40-
50 kohta ja paar bussikohta. Lubatud on kavandada ka juurdepääsutee lõik kavandatavale tuletõrje
veevõtukohale. Tehnorajatised ja liinid kavandada kõik maa-alused. Loodusrajad ja õpperajade
kulgemine vastavalt looduses väljakujunenud liikumissuundadele, üks osa kulgeb ka kaitsealusel
tammil ja muldvallidel. Õpperadade katmine mitteloodusliku materjaliga pole lubatud.
2.2.6. Nõuded maa-ala kruntide täisehituse protsendi ja uushoonestuse kõrguse ja mahtude kohta
Kavandatavale ehitusalale võib lubada ehitada ühe uue hoone. Selle ehitusalune pind on kuni 1500
m². Hoone kuni on kahekorruseline, kõrgusega maksimaalselt 8 meetrit. Asukoht eskiislahenduses on
teadlikult kavandatud järvede vahele, praktiliselt veepiirile – hoone kontseptsioon tugineb vaadetele,
mis avaneksid mõlemas suunas ja vahetule seosele veega. Põhihoone on kontseptsiooni kohaselt
piklik ja kitsas (u 70x15 m), tõustes Kirikulahe suunal maapinnalt kõrgemale.
2.2.7. Tingimused uusehitiste välisviimistlusmaterjalidele, katusekujule ja piiretele
Uusehitusel võib kasutada igasuguseid materjale, sobilikud on eskiislahenduses pakutud materjalid :
Katus - katuseplekk, rullmaterjalid (mitteläikiv laineline toonitud materjal)
Välisseinad - puit, klaas, vineer, värvitud plekk
Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv
Katusekuju- soovitavalt lamekatus, madala kaldega. Piirdeid soovitavalt mitte rajada. Soovi korral võib
ühele sobilikule tammilõigule (l=6-10m) rajada kunagi olemasolnud piirde eeskujul puitpiirde koos
pajuhekiga ning selle juurde paigaldada selgitava infotahvli.
2.2.8. Hinnang planeeritaval alal kavandatavatele muudatustele
Kuna kohalikul omavalitsusel on kaalutletud soov ja hea mõte rajada väike teaduskeskus otse mere
äärde, siis tuleb seda toetada. Ehkki mere äärde ehitamine on alati problemaatiline ja ka
looduskeskkonda segav, on hea lahendusega võimalik saavutada siiski tubli tulemus. Projekteeritavad
ehitised peavad olema hea arhitektuuriga ning antud mereäärsesse keskkonnda sobivad. Samas
peab ehitis arvestama kaitsealuseid tamme ja muldeid, mida ei tohi madalamaks võtta ja kulgemist
muuta. Suhteliselt hästi säilinud Viskoosa vabriku veehoidla tammid ja muldkeha tuleb säilitada
oluliste muudatusteta ning suunata rõhk ka nende korrastamisele ja taastamisele. Planeeringuga
ettenähtud suurema teaduskeskuse hoonele ehitusõiguse andmine paremini säilinud muldkehade ühe
otsa juures ei kahjusta oluliselt kultuurimälestise olemasolevat seisu ja vaadeldavust.
Hoone kõrgetasemelise projekteerimise korral on võimalik mälestist ka väärindada sellele suurema
tähelepanu juhtimisega ja sobivalt eksponeerimisega. Samuti tuleb koha atraktiivsemaks muutmisel
muinsuskaitsealusele rajatisele piisavalt infoviitadega tähelepanu juhtida. Kohati tuleb muldeid ka
regulaarsemaks muuta ja vajadusel veidi tõsta, kasutades selleks ümbritsevat või allavarisenud
pinnast. Planeeringu seletuskirjas tuleks kajastaga kiirelt pealekasvama noore metsa osalise
vähendamise ja piiramise vajadust, sest algselt oli ala suhteliselt lage.
KOOSTAS ARHITEKT JAANUS ROHUSAAR
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19
Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa
KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING
13
3. SELETUSKIRI
SELETUSKIRJA SISUKORD
3.1. SELETUSKIRJA ÜLDOSA ........................................................................................ 14
3.2. LÄHTESITUATSIOON ............................................................................................... 14
3.3. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM ............................................. 16
3.4. PLANEERINGU MAAÜKSUSTE TABEL .................................................................. 17
3.5. OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED ................................................................ 17
3.5.1 Positsioon 2 maaüksuse ehitusõigused ............................................................ 17
3.6. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD .........................................................18
3.7. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ................................................................................ 18
3.7.1 Elektrivarustus ..................................................................................................... 18
3.7.2 Veevarustus ja kanalisatsioon ............................................................................ 18
3.7.3 Side ........................................................................................................................19
3.7.4 Sadeveekanalisatsioon ........................................................................................19
3.7.5 Soojavarustus ...................................................................................................... 19
3.7.6 Tänavavalgustus .................................................................................................. 19
3.7.7 Vertikaalplaneerimine .......................................................................................... 19
3.8. TULEKAITSE ABINÕUD ........................................................................................... 19
3.9. KESKKONNAKAITSENÕUDED ................................................................................ 19
3.10. PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS .................................. 20
3.11. ENERGIATÕHUSUS ................................................................................................ 20
3.12. PIIRKONNA TURVALISUS ......................................................................................20
3.13. PLANEERITAVA ALA MÕJU NAABRUSELE ........................................................ 21
3.14. PLANEERINGU REALISEERIMINE ........................................................................ 21
3.14.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord ............................................. 21
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19
Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa
KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING
14
3.1. SELETUSKIRJA ÜLDOSA
• Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus
Planeeringualana mõistetakse Kõrgessaare vallas Kõrgessaare alevikus Kirikulahe ja
Künaaugu äärset jätkuvalt riigi omandis olevat ca 29 ha maa-ala.
• Planeeringu eesmärgid
Planeeringu eesmärgiks on jätkuvalt riigi omandis olevale ca 29 ha suurusele maa-alale uute
maaüksuste moodustamise ja ehitusõiguse määramise kavandatava Läänemere
Teadmuskeskuse rajamiseks koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude
planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste
ulatuse seadmisega.
3.2. LÄHTESITUATSIOON
• Lähtematerjali loetelu:
1. Kõrgessaare Vallavolikogu otsus 13. mai 2011. a. nr. 64. Detailplaneeringu ning
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise algatamine.
Lisa 1. Kirikulahe ja Künaaugu äärse maa-ala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad.
2. Kirikulahe ja Künaaugu äärse maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) aruanne.
3. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kiri 07.12.2012. a. nr. HLS 6-8/12/16453-4.
4. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kiri 11.04.2011. a. nr. HLS 6-8/1110460-2.
5. Maa-ameti kiri 02.08.2011. a. Nr. 6.2-3/8212.
6. Elektrilevi OÜ Saarte Regiooni poolt 22.03.2013. a. väljastatud tehnilised tingimused
detailplaneeringuks nr. 208544.
7. Elion Ettevõtted AS poolt 18.03.2013. a. koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised
tingimused nr. 21021429.
8. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise tehnilised tingimused 25. aprill 2013. a.
9. “Kirikulahe äärse maa-ala detailplaneering” plaane - Dagopen OÜ Projektbüroo, töö nr. 03-68,
september 2003. a., M 1:2000.
10. “T80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee km 39,0-42,6” koondteostusjoonis - G.E.O. Grupp OÜ,
töö nr. G10019, august 2010. a., M 1:500.
11. “Läänemere teaduskeskus” ideekavandi asendiplaan - Salto AB OÜ,
detsember 2010. a., M 1:1000.
12. “Rannapargi maa-ala ehitusgeodeetiline uurimistöö” maa-ala plaan tehnovõrkudega -
Hadwest OÜ Maamõõdubüroo, töö nr. T-11-123, juuli 2011. a., M 1:500.
13. Kõrgessaare valla üldplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17. jaanuar 2003. a.
määrusega nr. 5).
14. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste
määramine“ (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12. november 2010. a. määrusega nr. 9).
15. Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a. määrus nr. 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad
tuleohutusnõuded“
• Olemasoleva ruumi kirjeldus
Planeeringuala suurus on ca 29 ha, tegemist on jätkuvalt riigi omandis oleva maaga. Osaliselt
ulatub planeeringuala Kõrgessaare aleviku tiheasutusalale.
Detailplaneeringuala geoloogilise aluse moodustavad ülemordoviitsiumi vormsi lademe
lubjakivid, millised lasuvad maapinnast keskmiselt 3-5 m sügavusel. Lähima lubjakivimaardla
aluseks olevad nabala lademe kivimid lasuvad Ninametsa poolsaarel (1,5 km DP alast)
maapinna lähedal ning nende osas on algatatud kaevandusloa menetlus. DP alal nabala
lademe lubjakivi ei esine. Põhjavesi on detailplaneeringualal nõrgalt kaitstud – DP iseloomu
arvestades (kanaliseerimine vajalik) ei oma see aga olulist tähtsust. Joogiveena kasutatava
põhjavee varu on Hiiumaal kinnitatud vaid Kärdla kohta, mujal on tarbimine väike ning ei eelda
piirangut.
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19
Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa
KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING
15
Ühisveevärgist võetava joogivee (2011. a - 46 m³/p) kvaliteet Kõrgessaare alevikus on
Terviseameti hinnangu kohaselt hea. Aluspõhjakivimite peal on detailplaneeringualal välja
kujunenud abradeeritud viirsavi- ja moreentasandik, kus esineb ka mereliiva. DP ala on madal,
kerkinud merest viimase 500 aasta jooksul. Künaaugu väljavoolu ette püstitatud tamm - tehislik
pinnavorm - küünib oma lael merepinnast 2,6 meetri kõrguseni. Künaauku ümbritsevate
muldvallide tarvis on materjali võetud järve kaldalt ja mujalt lähikonnast, seega on algne
pinnamood siin osaliselt muudetud.
Planeeringuala veekogud on Armioja ning kaks rannajärve: Kirikulaht ja Künaauk (Köönaauk).
Planeeringuala paikneb Kõrgessaare-Mudaste hoiualal, Natura 2000 Kõrgessaare-Mudaste
linnu-ja loodusalal, Kõrgessaare (II klass) väärtuslikul maastikualal ja osaliselt Kõrgessaare
looduskaitsealal.
Planeeringualal paikneb ka kultuurimälestis Viskoosa vabriku veehoidla kivitammid ja
muldvallid nr. 23418.
- detailplaneeringu maa-ala
Planeeringuala piirneb kirdest Lahe, loodest Sadama tee 2, Tööstuse tee 10, läänest-lõunast
Kõrgessaare sadama tee nr. 12116, Tööstuse tee 13, 11, ,9, 7, 5, idast Silmapoe kinnistuga ja
põhjast Künaaugu ning Kirikulahega. Planeeringualast jääb välja Tööstuse tee 6 kinnistu.
• Kehtivad piirangud ja kitsendused
Kehtivad piirangud:
- Planeeringuala asub Hiiu maakonna maakonnaplaneeringu järgses Kõrgessaare (II klass)
väärtuslikul maastikualal;
- Planeeringuala asub osaliselt Natura 2000 Kõrgessaare-Mudaste linnualal (registrikood
EE0040130) ja Kõrgessaare-Mudaste loodusalal (registrikood EE0040122) ning
Kõrgessaare-Mudaste hoiualal (registrikood KLO2000163);
- Planeeringuala kaguosa asub Kõrgessaare looduskaitsealal (registrikood KLO1000611) ja
Kõrgessaare looduskaitseala Kõrgessaare sihtkaitsevööndis (registrikood KLO1101407);
- Planeeritaval kinnistul asub kultuurimälestis Viskoosa vabriku veehoidla kivitammid ja
muldvallid (reg. nr. 23418) kaitsevöönd (“Kultuurimälestiseks tunnistamine” Kultuuriministri
10. september 1999. a. määrus nr. 20 (RTL 1999, 129, 1797);
- Kalda piiranguvööndi piir (laius Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal 100 m tavalisest veepiirist);
- Kalda ehituskeeluvööndi piir (laius Kirikulahel, Künaaugul ja Armioja kaldal metsamaal 100
meetrit, tiheasustusalal selle piiril või 50 meetrit tavalisest veepiiris);
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19
Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa
KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING
16
- Kalda veekaitsevööndi piir (ulatus tavalisest veepiirist Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal on
10 meetrit);
- Kallasrada (Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal laius lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest
4 meetrit);
- Olemasolev 0,4 kV elektri maakaabel (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole kaablit);
- Olemasolev 0,4 kV elektri õhuliin (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge);
- Olemasolev sidekaabel (kaitsevöönd 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni);
- Riigimaantee sanitaarkaitsevöönd on IV klassi maanteel 60 m sõidutee servast, riigimaantee
kaitsevööndi piir 50 m äärmise sõiduraja teljest.
Kruntide kasutusõiguse kitsendused:
1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted.
2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ja nendega seotud kitsendusi reguleerib Elektriohutusseadus §
12, Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord (Majandus- ja
kommunikatsiooniministri määrus nr. 19 26.03.07. a.).
3. Tegevus teekaitsevööndis on reguleeritud Teeseaduse § 36. - tegevus teel ja
teekaitsevööndis ning § 38. - tee kaitsevööndi maa omaniku õigused ja kohustused.
4. Planeeritava ühisvee- ja kanalisatsioonitrassi kasutuse osas kuni liitumispunktini sõlmitakse
vajadusel kokkulepe.
5. Kinnistuid läbivatele liinidele ja trassidele seada servituudid trassi valdajate kasuks.
6. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja
võimaldama tehnovõrkude omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks.
7. Maaüksuse kaldal kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad
Looduskaitseseadusest (§ 34 - 42) ja katastriüksuste sihtotstarvetest.
8. Majandustegevuses tuleb lähtuda Kõrgessaare-Mudaste hoiualal, Natura 2000 Kõrgessaare-
Mudaste linnu-, loodusalal kehtivatest nõuetest, kohustustest ja piirangutest.
9. Kinnismälestise kaitsevööndis kehtivad-laienevad kaitsekohustustes esitatud kitsendused, kui
mälestiseks tunnistamise aktis ei ole märgitud teisiti ja Muinsuskaitseseadus (§ 24 - 29).
10. Väärtuslikul maastikualal kehtivad teemaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised
kasutustingimused ja hooldussoovitused.
11. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda
Ehitusseadusest ja Kõrgessaare valla ehitusmäärusest.
• Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Kõrgessaare valla üldplaneeringust
(Kõrgessaare valla üldplaneering - ENTEC AS töö nr. 306), kus valla üldplaneeringujärgne
juhtfunktsioon on puhkemaa, sihtkaitsevöönd, hoiumets ning ärimaa reserv kalakasvatuse
rajamiseks, mis aga ei ühti planeeritava Läänemere Teadmuskeskuse kontseptsiooniga, mistõttu
tuleb läbi detailplaneeringu koostamise ette näha Kõrgessaare valla üldplaneeringu ning
ehituskeeluvööndi muutmine sobiliku juhtfunktsiooni määramiseks.
3.3. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM
Planeeringu eesmärgiks on jätkuvalt riigi omandis olevale ca 29 ha suurusele maa-alale uute
maaüksuste moodustamine ja ehitusõiguse määramine kavandatava Läänemere Teadmuskeskuse
rajamiseks.
Plaanil kujutatud ruumilahendus on tinglik ja täpsustatakse ehitusprojektidega.
Kavandatava Läänemere Teadmuskeskuse puhul on tegemist arhitektuuriliselt esindusliku hoone
planeerimisega järve kaldale tagades ühtse arhitektuurse tervikuna maastikukujundusliku
terviklikkuse. See ei välista kasutamast hoone konstruktsioonis ja välisviimistluses haaravamat
fassaadi käsitlust ja mahlakamat arhitektuurikeelt.
Läänemere Teadmuskeskus on planeeritud multifunktsionaalne teadus-, haridus- ja kuultuuriasutus,
või siis külastuskeskus-teemapark, kus on võimalik läbi viia koolitusi (nt Mereakadeemia, kellega
Kõrgessaare vallal on koostööleping), puhketegevusi, loodusuuringuid, avalikke üritusi. Ette on nähtud
ka toitlustus- ja majutusvõimalus. Teadmuskeskuse hoone võimalik asukoht (kahe järve vahelisel
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19
Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa
KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING
17
neemikul) ja siinsete tegevuste Läänemere-orientatsioon toetavad merele suunatud matka- ja
puhkeradade ning lihtsamate puhkerajatiste püstitamist Kirikulahe ja Künalahe kaldal.
Hoonestuse projekteerimisel pidada silmas head ehitustava. Planeeritava hoone kompleks on lubatud
2
kavandada maksimaalselt 1500 m ehitusealuse pindalaga vastavalt põhiplaani joonisel määratud
krundi ehitusõigusele.
Uue hoone maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m.
Planeeritava hoone juurde on planeeritud ca 5 autole parkla ning hoone lähistele, olemasoleva
juurdesõidutee äärde, on ette nähtud parkla umbes 46-le autole ja 2-le bussile.
Planeeritav slipp ja ujuvkai on näidatud põhiplaanil. Kavandatavate rajatiste täpne asukoht ja suurus
lahendatakse ehitusprojektis arvestades Salto AB eskiiskavandit.
Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteinerid, mis tuleb paigutada planeeritava
teenidusjuurdepääsu/sissepääsu juurde. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult
vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Kinnistu omanikul on kohustuslik ühineda Kõrgessaare
vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida
jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu.
Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta Kõrgessaare valla üldplaneeringut muutes
ehituskeeluvööndi piiri kavandatava Positsioon 2 hoonestusala piires vastavalt põhiplaanile joonisele.
Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et rajada planeeritud krundile multifunktsionaalne teadus-,
haridus- ja kuultuuriasutus lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ja viia vastavalt
põhiplaanile muudatused sisse üldplaneeringusse.
3.4. PLANEERINGU JÄRGSETE MAAÜKSUSTE TABEL
Pos Planeeritava Pindala Planeeritav detailplaneeringu Planeeritav katastri sihtotstarve
nr krundi nimi m² sihtotstarve
1. Positsioon 1 166104 Looduslik haljasmaa, HL 100% Maatulundusmaa (011; M) 100%
2. Positsioon 2 38052 Teadus-, haridus- ja lasteasutuse Ühiskondlike ehitiste maa
maa, AH 75% (016; Üh) 75%
Kaubandus-, toitlustus-ja Ärimaa (002; Ä) 20%
teenindushoone maa, BT 20% Tootmismaa (003; T) 5%
Sadama maa, LS 5%
3. Positsioon 3 8889 Parkimisrajatise maa, LP 50% Transpordimaa (007; L) 100%
Tee ja tänava maa, LT 50%
4. Positsioon 4 75507 Looduslik haljasmaa, HL 100% Maatulundusmaa (011; M) 100%
3.5..OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED
Põhihoone asukoht on teadlikult kavandatud järvede vahele, praktiliselt veepiirile – hoone
kontseptsioon tugineb vaadetele, mis avaneksid mõlemas suunas ja vahetule seosele veega.
Teadlikult on seega kavandamisel ka ehituskeeluvööndi vähendamine. Teadmuskeskuse kui
Läänemere-suunitlusega avaliku asutuse paiknemisel peaks selline erand (kui muud
keskkonnatingimused sobivad) olema võimalik. Väljaspool veekogu kallast (või mere puhul randa) on
Teadmuskeskust isegi raske ette kujutada. Põhihoone on kontseptsiooni kohaselt piklik ja kitsas (u
70x15 m), tõustes Kirikulahe suunal maapinnalt kõrgemale.
Detailplaneeringu põhiplaanil on esitatud hoone võimalik asukoht planeeritud hoonestusalana, st et
planeeritud hoonet võib ehitada ainult detailplaanil näidatud hoonestusalasse vastavalt krundi
ehitusõigusele.
Erinevaid rajatisi võib ehitada ning puid ja põõsaid istutada nii hoonestusalale kui ka väljapoole
planeeritud hoonestusala. Hoonete täpne kuju ja suurus antakse projektidega.
3.5.1 Positsioon 2 maaüksuse ehitusõigused:
Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 1
Lubatud suurim ehitusealune pind - 1500 m²
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19
Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa
KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING
18
Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8m
Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2
Materjalid: Katused - katuseplekk, rullmaterjalid
(mitteläikiv laineline toonitud materjal)
Välisseinad - puit, klaas, vineer, värvitud plekk
Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv
Tulepüsivusklass - TP-1
Kasutusviis - IV
3.6. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD
1. Planeeritava maa-ala suurus - 28,85 ha
2
2. Ehitusealune pind kokku - 1500 m
3. Planeeritud uusi maaüksusi - 4
4. Planeeritud ehituskrunte - 1
3.7. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS
Ehitusalale jäävad trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida
kooskõlastatult valdajaga.
Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoonete ja rajatiste tehnovarustus tuleb
lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad
kinnisasjade omanikele Asjaõigusseaduse § 158 sätted.
3.7.1 Elektrivarustus
Detailplaanil on tähistatud planeeringualale jäävad tehnovõrgud (0,4 kV elektri maakaabel, 0,4 kV
õhuliin).
Planeeritava hoone varustamine elektrienergiaga lahendada vastavalt 22.03.2013. a. Elektrilevi OÜ
Saarte Regiooni poolt väljastatud tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr. 208544 alusel.
Tarbijate varustamine elektrienergiaga näha ette uuest komplektalajaamast maakaabliga kuni
liitumiskilbini. Planeeringus ühildada teega elektriliini koridor toitepunktist kuni liitumiskilbini.
Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Detailplaneeringuga moodustatavatel
ehituskruntidel tuleb seada Elektrilevi OÜ-le notariaalne maakasutusõigus enne kinnistu(te) müüki.
Planeeritava uue alajaama toide näha ette 10kV maakaabliga Lahe alajaamast. Detailplaneeringu alal
näha ette planeeritavale alajaamale maa-ala koos teenindusmaaga.
Elektrilevi OÜ Saarte Regiooni kuuluvatele kõrge- ja madalpingekaablitele on seatud kitsendused
vastavalt AÕS § 158 „Tehnovõrgud ja rajatised“, maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on 1 m
mõlemale poole kaablit, 0,4 kV õhuliini kaitsevöönd on 2 m mõlemale poole liini telge (Majandus- ja
kommunikatsiooniministri 26. märtsi 2007. a. määrus nr. 19 “Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja
kaitsevööndis tegutsemise kord”).
3.7.2 Veevarustus ja kanalisatsioon
Planeeritava uue hoone varustamine veega lahendatakse ehitusprojektiga Kõrgessaare aleviku
veevarustuse baasil vastavalt Kõrgessaare Vallavalitsuse poolt 25. aprill 2013 väljastatud
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tehniliste tingimuste alusel.
Planeeringuala on nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Ehitusalal tuleb jälgida heitvete käitlemise
nõudeid. Planeeritava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendused Kõrgessaare aleviku
trassidega lahendatakse ehitusprojektiga vastavalt Kõrgessaare Vallavalitsuse poolt 25. aprill 2013
väljastatud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tehniliste tingimuste alusel.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku
telgjoonest mõlemale poole torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2
m sügavusele, on 2 m.
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19
Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa
KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING
19
3.7.3 Side
Detailplaanil on tähistatud planeeringualale jäävad sidekaablid, mis võib lähtuvalt ehituste vajadustest
ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult tehnovõrgu valdajaga.
Sideteenus lahendatakse vastavalt Elion Ettevõtted AS poolt koostatud 18.03.2013 a.
telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr. 21021429 alusel.
3.7.4 Sadeveekanalisatsioon
Maa-ala sadeveed imbuvad pinnasesse.
3.7.5 Soojavarustus
Planeeritud hoone küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus kas elektri-, päikese
või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka soojuspump), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku
vajadustest.
3.7.6 Tänavavalgustus
Planeeritav maa-ala asub kompaktse asustusega alal. Välisvalgustus lahendatakse hoone- või teede
projektide koosseisus.
3.7.7 Vertikaalplaneerimine
Rajatavate hoonete ümbrus ja uued platsid planeeritakse hoonestuse ehitusprojektide koosseisus.
Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatava projekti vertikaalplaneerimise joonistega. Kavandatava
hoone ja selle ümbruse maapind, platsid jms tuleb projekteerida vähemalt +1,50 m kõrgusega.
Maapinna täitmisel võib kasutada lähipiirkonna või karjääride inertseid ehitusmaterjale.
3.8. TULEKAITSE ABINÕUD
Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeritava maa-ala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda
Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a. määrusest nr. 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad
tuleohutusnõuded”.
Planeeritud ala hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP1.
Ehitise kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on IV kasutusviis.
Hooned planeeritaval alal on kuni kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m.
Kõrgessaare valla üldplaneeringu ja seda täpsustava teemaplaneeringuga on määratud, et maapealse
ehitise kaugus krundipiirist on minimaalselt 5 m.
Hoonetele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada olemasolevat mahasõitu Kõrgessaare
sadama teelt nr. 12116 ja olemasolevat rekonstrueeritavat min. 4,6 m laiuse kattega avaliku
kasutusega teed.
Tulekustutusvee saamiseks kasutada kehtiva detailplaneeringu (Dagopen OÜ töö nr. 03-68) järgset
tuletõrje veevõtukohta Positsioon 2 krundil.
Tuletõrje veevõtukoha minimaalne kaugus hoonest või hoone osast ei tohi olla vähem kui 30 m (EVS
812-6:2012/A1:2013).
Pikem kirjeldus ja illustreeriv joonis „Looduslike tuletõrje veevõtukohtadest“ asub kausta lisade
koosseisus (vt. Lisad).
Lähim olemasolev tulekustutusvee saamise võimalus on Kõrgessaare alevikus asuvast tuletõrje
veevõtukohast/ tiigist.
Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmiseks
Päästeameti Lääne Päästekeskusega.
3.9. KESKKONNAKAITSENÕUDED
Planeeringuala asub Natura 2000 Kõrgessaare-Mudaste linnualal (registrikood EE0040130) ja
Kõrgessaare-Mudaste loodusalal (registrikood EE0040122) ning Kõrgessaare-Mudaste hoiualal,
registrikood KLO2000163.
Natura 2000 alal tuleb arvestada kehtestatud piirangutega (Keskkonnaministri määrus nr. 24
22.04.2004. a.).
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19
Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa
KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING
20
Hoiualade kitsendused on reguleeritud Looduskaitseseaduses § 32 ja § 33 ning Kõrgessaare-Mudaste
hoiuala eesmärk on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 233 8. september 2005. a.
1
Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas .
Planeeringuala kaguosa jääb Kõrgessaare looduskaitsealale (registrikood KLO1000611), Kõrgessaare
looduskaitseala Kõrgessaare sihtkaitsevööndisse (registrikood KLO1101407), kus tuleb arvestada
kaitse-eeskirjast tulenevate kitsendustega.
Detailplaneeringu alal esineb I, II ja III kaitsekategooria liike. Looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 7
kohaselt on keelatud I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja
hävitamine. Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja
selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles
elupaigas.
Hiiu maakonna teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi
kuulub planeeringuala osaliselt “Kõrgessaare” II klassi väärtuslike maastike koosseisu ning seal
kehtivad teemaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised
hooldussoovitused.
Planeeringuala on nõrgalt kaitstud põhjavee alal, kus tuleb jälgida lubatud heitvete käitlemise nõudeid.
Väärtuslike maastike ning looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega.
3.10. PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS
Juurdepääsuks planeeritavatele maaüksustele kasutada olemasolevat mahasõitu Kõrgessaare
sadama teelt nr. 12116 ja olemasolevat rekonstrueeritavat minimaalselt 4,6 m laiuse kattega avaliku
kasutusega teed ja juurdepääsuteid.
Riigimaantee tee kaitsevöönd on 50 m äärmise sõidurea teljest, riigimaantee sanitaarkaitsevöönd on
60 m äärmise sõidurea servast ja tänava kaitsevöönd on 5 m teemaa servast (krundi piirist).
Päästeteenistuse autodele on vajalik minimaalselt 3,5 m laiused juurdepääsuteed. Tee kattekihtide
valik lahendatakse tee-ehitusprojektiga, mis koostatud teede projekteerimise tegevusluba omava isiku
poolt.
Mahasõidu nähtavuse tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurga 10 x 140 m (10 m kaugusele
riigimaantee servast juurdepääsutee teljele, 140 m mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea
teljele) teeäär.
Eesti projekteerimisnormidest lähtuvalt on äärelinnas ehitisele vajalik min. parkimisnormatiiv 1/44.
Käesoleva detailplaneeringuga on planeeritud Positsioon 2 krundil 5 parkimiskohta ja Positsioon 3
krundil parkla 46-autole ja 2-bussile. Liikluspuuetega liikleja parklakoht markeeritakse värviga
asfaltkattele.
Planeeritavate uute maaüksuste sissesõiduteed on näidatud põhiplaani joonisel.
3.11. ENERGIATÕHUSUS
Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel
lähtuda 09. jaanuaril 2013. a. kehtima hakanud „Energiatõhususe miinimumnõuded“ redaktsioonist.
3.12. PIIRKONNA TURVALISUS
Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-
1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine,
29.11.2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka
maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused
edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja
initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja
julgeolekupoliitika tulemus.
Vandalismi ja tänavakuritegevuse risk on olemas. Oluline on, et oleks tagatud alal pidev korrashoid ja
puhtus, et alad ei jääks hooletusse ega peletaks sellisena eemale ausaid kodanikke ja külalisi,
julgustades ühtlasi potentsiaalseid seaduserikkujaid end sisse seadma, kuna tunnevad, et paigast ei
hoolita. Sellealane tegevus peab olema koordineeritud ja püsiv.
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19
Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa
KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING
21
Oluline on rajada ka välisvalgustus nii hoonestuse kui parkla piirkonnas, liikumisteede/ tänavalõikude
rajamine ning vastupidavate (vandaalikindlate) ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed,
aknad, lukud, piirded).
3.13. PLANEERITAVA ALA MÕJU NAABRUSELE
Kuna planeeritavale krundile rajatav hoone paikneb Kõrgessaare aleviku idaosas Künaaugu ääres
jätkuvalt riigi omandis oleval maal, siis antud planeeringu lahendus naaberkinnistute privaatsust ei
häiri.
3.14. PLANEERINGU REALISEERIMINE
3.14.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:
1. Vajalike kommunikatsioonide rajamine (projekt, ehitusluba, kasutusluba);
2. Hoone ehitamine (projekt, ehitusluba, kasutusluba);
3. Haljastustööd, lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus.
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 13 - 19
Aprill 2013 Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa
KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING
M 1 : 1 000 000
VIINAKÖÖK AJ
TVK
+
+ +
TINGMÄRGID
+ +
+ PLANEERITAV ALA
TVK +
+
+
ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ÄRIMAA
+
+
ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ÄRIMAA
+ RESERV KALAKASVATUSE RAJAMISEKS
+ ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE
+
TOOTMISETTEVÕTETE JA LADUDE MAA
+
ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ELAMUMAA
+
+
ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE SIHTKAITSEVÖÖND
+
+
ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE PUHKEMAA
+
ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE HOIUMETS
+
+
ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE MÄRGALA
+
ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE TIHEASUSTUSALA PIIR
+
KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR
+
+ ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE EHITUSKEELUVÖÖND
+
KÕRVALMAANTEE
+
KOHALIK MAANTEE
ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE PERSP. JALGRATTATEE
+
+
LAHE AJ
AJ OLEMASOLEV ALAJAAM
+
+
PLANEERITAV ALAJAAM
PLANEERITAV 10 KV KAABELLIIN
+
TVK OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT
+ TVK PLANEERITAV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT
MÄRKUSED:
+
+ 1. Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde
.
+ 2. Asukoha skeemi koostamisel on kasutatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu põhiplaani.
+ 3. Planeeringuala asub Hiiumaa maakonnaplaneeringu järgses Kõrgessaare (II klass) väärtuslikul maastikualal.
+
+
4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.
+
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium 2013, ArchiCAD 16, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D 2010, AutoCAD LT 2010 ja EcoDesigner litsentse OÜ
+
+
TELLIJA SADAMA tn.15 KÄRDLA linn, 92412 HIIUMAA
KÕRGESSAARE VALLAVALITSUS TELEFON: 463 2024 TELEFAX: 462 2660 E-MAIL:
[email protected]
+ Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaits. – E 15/2002
BÜROO JUHATAJA: OBJEKT KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE PROJEKTBÜROO
ARH. JAAN KUUSEMETS MAA-ALA DETAILPLANEERING
PLANEERIJA: Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa
TÖÖ NR. 13 - 19
TEET ELSTEIN JOONIS STAAD LEHTI LEHT
KOOSTAMISE KUUPÄEV 26.04.2013.a. ASUKOHA SKEEM DP 5 1
VÄLJATRÜKKIMISE KUUPÄEV 01.12.2014.a. MÕÕT 1 : 5000
ARHITEKTUURIMÄLESTIS, REGISTRINUMBER: 23418
VISKOOSA VABRIKU VEEHOIDLA KIVITAMMID JA MULDVALLID
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala kokku ca 32 ha)
KATASTRIÜKSUSTE PIIRID
PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR
KÕRGESSAARE-MUDASTE HOIUALA (KLO2000163) VÄLISPIIR
NATURA 2000 KÕRGESSAARE-MUDASTE LINNUALA (EE0040130) JA
NATURA 2000 KÕRGESSAARE-MUDASTE LOODUSALA (EE0040122) VÄLISPIIR
KÕRGESSAARE LOODUSKAITSEALA (KLO1000611) JA
KÕRGESSAARE LKA, KÕRGESSAARE SKV. (KLO1101407) VÄLISPIIR
KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR
KULTUURIMÄLESTIS
HOONE
RIIGI MAANTEE JA TEE NUMBER
PINNASTEE
LIIKLUSMÄRK
JALGRADA
METS
HARVIK
PÕÕSASTIK JA VÕSA
ROHUMAA
SOOVIK
ROOSTIK
MÄRGALA
10 KV ELEKTRI ÕHULIIN
0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN
0,4 KV KAABELLIIN
MASTALAJAAM
SIDEKAABEL
KRAAV
KIVI
KIVIKLIBU, KIVIHUNNIK
VALL, NÕLV
HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD
VALITUD HAJUSKÕRGUSED
MÄRKUSED:
1. Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde .
2. Tugiplaani koostamisel on kasutatud:
- DAGOpen OÜ Projektbüroo poolt september 2003.a. koostatud "Kirikulahe äärse maa-ala detailplaneering"
(Kõrgessaare a. Kõrgessaare v. Hiiumaa) plaane M 1:2000, töö nr. 03-68;
- Eesti põhikaardi kaardilehte M 1:10000, nr. 62313;
- G.E.O Grupp OÜ poolt august 2010.a. mõõdistatud "T80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee km 39,0-42,6" (Kõrgessaare v.
Hiiumaa) koondteostusjoonist M 1:500, töö nr. G10019;
- Hadwest OÜ Maamõõdubüroo poolt juuli 2011.a. mõõdistatud "Rannapargi maa-ala ehitusgedeetiline uurimistöö"
(Kõrgessaare a. Kõrgessaare v. Hiiumaa) maa-ala plaani tehnovõrkudega M 1:500, töö nr. T-11-123.
3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused B K77 süsteemis.
Ar
4. Planeeringuala asub Hiiumaa maakonnaplaneeringu järgses Kõrgessaare (II klass) väärtuslikul maastikualal.
mi
o ja
o ja
,v
a lg
ala
pin
d
ala
: 45
,4
OÜ
km
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium 2013, ArchiCAD 16, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D 2010, AutoCAD LT 2010 ja EcoDesigner litsentse
²
TELLIJA SADAMA tn.15 KÄRDLA linn, 92412 HIIUMAA
KÕRGESSAARE VALLAVALITSUS TELEFON: 463 2024 TELEFAX: 462 2660 E-MAIL:
[email protected]
Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaits. – E 15/2002
BÜROO JUHATAJA: OBJEKT KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE PROJEKTBÜROO
ARH. JAAN KUUSEMETS MAA-ALA DETAILPLANEERING
PLANEERIJA: Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa TÖÖ NR. 13 - 19
TEET ELSTEIN JOONIS STAAD LEHTI LEHT
KOOSTAMISE KUUPÄEV 26.04.2013.a. TUGIPLAANI DP 5 2
VÄLJATRÜKKIMISE KUUPÄEV 01.12.2014.a. MÕÕT 1 : 2000
PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD
POS. KRUNDI KRUNDI SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE
NR. AADRESS SUURUS (m²) (Det.planeering) (kataster) OSAKAAL (%)
1 POSITSIOON 1 166104 HL 011; M 100
2 POSITSIOON 2 38052 AH 016; Üh 75
BT 002; Ä 20
LS 003; T 5
"POSITSIOON 4" 75507 m² 3 POSITSIOON 3 8889 LP 007; L 50
LT 007; L 50
4 POSITSIOON 4 75507 HL 011; M 100
100% HL
MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE
DETAILPLANEERING KATASTER
AH teadus, haridus- ja Üh ühiskondlike ehitiste maa
lasteasutuse maa (016; Üh)
BT kaubandus-, Ä ärimaa (002; Ä)
toitlustus- ja
KRUNDI PIIR KULGEB KEHTIVAL teenindushoone maa
PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIRIL
HL looduslik haljasmaa M maatulundusmaa (011; M)
"POSITSIOON 2" 38052 m²
LP parkimisrajatise maa L transpordimaa (007; L)
LS sadama maa T tootmismaa (003; T)
75% AH, 20% BT, 5% LS LT tee ja tänava maa L transpordimaa (007; L)
4
KRUNDI PIIR KULGEB KEHTIVAL
PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIRIL
2
3 ARHITEKTUURIMÄLESTIS, REGISTRINUMBER: 23418 TINGMÄRGID
KRUNDI PIIR KULGEB VISKOOSA VABRIKU VEEHOIDLA KIVITAMMID JA MULDVALLID
TEEMAA SERVAS
PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala kokku ca 32 ha)
KATASTRIÜKSUSTE PIIRID
PLANEERITAVA UUE MAAÜKSUSE PIIR
KRUNDI PIIR KULGEB KEHTIVAL
PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIRIL
KOORDINAATPUNKT JA SELLE NUMBER
KÕRGESSAARE-MUDASTE HOIUALA (KLO2000163) VÄLISPIIR
NATURA 2000 KÕRGESSAARE-MUDASTE LINNUALA (EE0040130) JA
NATURA 2000 KÕRGESSAARE-MUDASTE LOODUSALA (EE0040122) VÄLISPIIR
KÕRGESSAARE LOODUSKAITSEALA (KLO1000611) JA
KÕRGESSAARE LKA, KÕRGESSAARE SKV. (KLO1101407) VÄLISPIIR
"POSITSIOON 3" 8889 m² KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR
KULTUURIMÄLESTIS
50% LP, 50% LT OLEMASOLEV VEETORU
(kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)
OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN
KRUNDI PIIR KULGEB KEHTIVAL (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge)
PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIRIL
OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI MAAKAABELLIIN
(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m)
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
(kaitsevöönd 2 m mõlemale poole kaablit)
KALLASRADA
1 (Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal laius lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 4 m)
KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR
(Ulatus tavalisest veepiirist Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal on 10 m)
KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
(Kehtiva detailplaneeringu järgne ehituskeeluvööndi piir, DAGOpen OÜ töö nr. 03-68)
KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR
(Laius Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal 100 m tavalisest veepiirist)
MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR
KRUNDI PIIR KULGEB (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 50 m)
TEEMAA SERVAS
MAANTEE SANITAARKAITSE VÖÖNDI PIIR
(IV klassi maanteel ulatus 60 m sõidutee servast)
TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR
(laius on teemaa/ krundi piirist 5 meetrit)
"POSITSIOON 1" 166104 m²
MÄRKUSED:
1. Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde .
100% HL 2. Kruntimise plaani koostamisel on kasutatud:
MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE - DAGOpen OÜ Projektbüroo poolt september 2003.a. koostatud "Kirikulahe äärse maa-ala detailplaneering"
(Kõrgessaare a. Kõrgessaare v. Hiiumaa) plaane M 1:2000, töö nr. 03-68;
- Eesti põhikaardi kaardilehte M 1:10000, nr. 62313;
AH TEADUS, HARIDUS- JA LASTEASUTUSE MAA
- G.E.O Grupp OÜ poolt august 2010.a. mõõdistatud "T80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee km 39,0-42,6" (Kõrgessaare v.
BT KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA
TEENINDUSHOONE MAA Hiiumaa) koondteostusjoonist M 1:500, töö nr. G10019;
- Hadwest OÜ Maamõõdubüroo poolt juuli 2011.a. mõõdistatud "Rannapargi maa-ala ehitusgedeetiline uurimistöö"
HL LOODUSLIK HALJASMAA
(Kõrgessaare a. Kõrgessaare v. Hiiumaa) maa-ala plaani tehnovõrkudega M 1:500, töö nr. T-11-123.
LP PARKIMISRAJATISE MAA 3. Planeeringuala asub Hiiumaa maakonnaplaneeringu järgses Kõrgessaare (II klass) väärtuslikul maastikualal.
LS SADAMA MAA 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.
LT TEE JA TÄNAVA MAA
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium 2013, ArchiCAD 16, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D 2010, AutoCAD LT 2010 ja EcoDesigner litsentse OÜ
TELLIJA SADAMA tn.15 KÄRDLA linn, 92412 HIIUMAA
KRUNDI NIMI JA SUURUS KÕRGESSAARE VALLAVALITSUS TELEFON: 463 2024 TELEFAX: 462 2660 E-MAIL:
[email protected]
Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaits. – E 15/2002
KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE
BÜROO JUHATAJA: OBJEKT KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE PROJEKTBÜROO
VÕI SIHTOTSTARBED ARH. JAAN KUUSEMETS MAA-ALA DETAILPLANEERING
PLANEERIJA: Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa TÖÖ NR. 13 - 19
TEET ELSTEIN JOONIS STAAD LEHTI LEHT
KOOSTAMISE KUUPÄEV 26.04.2013.a. KRUNTIMISE PLAAN DP 5 3
VÄLJATRÜKKIMISE KUUPÄEV 01.12.2014.a. MÕÕT 1 : 5000
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD
Pos. Krundi Krundi Hoonete suurim Hoonete suurim lubatud Hoonete suurim Krundi kasutamise Lubatud suurim suletud Parkimiskohtade Tule- Piirangud
75% AH, 20% BT, 5% LS nr. aadress suurus lubatud ehitusalune
(m²) pind (m²)
kõrgus lubatud arv sihtotstarve ja osakaalu
krundil % (detailplaneeringu
brutopind
(m²)
arv püsivus-
klass
8m maa- maa-alune maksi- suurim kõrgus liikide alusel) kokku sh. norma- kavan-
1500 m² 1 tk. pealne maalne maapinnast maapealne tiivne datud
2 korruselisus (m)
10.0
1. POSITSIOON 1 166104 - - - - - HL 100 - - - - - - Kõrgessaare looduskaitseala (KLO1000611);
38052 m² 5 - Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (KLO2000163);
- Kõrgessaare looduskaitseala, Kõrgessaare sihtkaitsevöönd (KLO1101407);
Planeeritav - Natura 2000 Kõrgessaare-Mudaste linnuala (EE0040130) ja loodusala (EE0040122);
ujuvkai "POSITSIOON 2"
50.0
- Arhitektuurimälestis nr. 23418: Viskoosa vabriku veehoidla kivitammid ja muldvallid;
Hoonestusala ca 8340 m² - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks;
- Planeeritav 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
100% HL - Planeeritav 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
- Planeeritav alajaam, kaitsevööndi ulatus 2 m kaugusele seadmest, servituut valdaja kasuks;
100.0
- -
- Side kaabelliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks;
- - Kallasrada, laius lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 4 m;
- - Veekaitsevöönd, ulatus tavalisest veepiirist 10 m;
- Kalda ehituskeeluvöönd, laiuse muutmisettepanek 50 m tavalisest veepiirist,
75507 m² - - Kalda piiranguvöönd, laius 100 m tavalisest veepiirist;
- Maantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 50 m;
- Maantee sanitaarkaitsevöönd, IV klassi maanteel ulatus 60 m sõidutee servast;
"POSITSIOON 4" - Tänava kaitsevöönd, laius 5 m teemaa servast (krundi piirist).
2. POSITSIOON 2 38052 1500 - 2 8 1 AH 75 3000 1500 44 5 TP1 - Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (KLO2000163);
BT 20 - Natura 2000 Kõrgessaare-Mudaste linnuala (EE0040130) ja loodusala (EE0040122);
LK LS 5 - Arhitektuurimälestis nr. 23418: Viskoosa vabriku veehoidla kivitammid ja muldvallid;
- Planeeritav veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks;
- Planeeritav kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks;
- Planeeritav 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
- Side kaabelliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks;
- Planeeritav side kaabelliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks.
- Planeeritav tuletõrje veevõtukoht, minimaalne kaugus hoonest 30 m;
LK - Kallasrada, laius lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 4 m;
- Veekaitsevöönd, ulatus tavalisest veepiirist 10 m;
- Kalda ehituskeeluvöönd, , laiuse muutmisettepanek 50 m tavalisest veepiirist,
hoonestusalaga piirnev ehituskeeluvööndi piir vastavalt Põhiplaanile;
- Kalda piiranguvöönd, laius 100 m tavalisest veepiirist;
- Tänava kaitsevöönd, laius 5 m teemaa servast (krundi piirist).
2 3. POSITSIOON 3 8889 - - - - - LP 50 - - - 48 - - Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (KLO2000163);
LT 50 - Natura 2000 Kõrgessaare-Mudaste linnuala (EE0040130) ja loodusala (EE0040122);
2 - Arhitektuurimälestis nr. 23418: Viskoosa vabriku veehoidla kivitammid ja muldvallid;
1
- Planeeritav veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks;
VEE- JA KANALISATSIOONI- 60
.0 - Planeeritav kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks;
VARUSTUSE LIITUMISPUNKT TVK - Planeeritav 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
NÄ
.0 - Planeeritav 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
50
ca 90 m
HT
- Side kaabelliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks;
1
AV
- Kalda ehituskeeluvöönd, kehtiva detailplaneeringu järgse piiri vähendus vastavalt Põhiplaanile;
US
5.01
- Kalda piiranguvöönd, laius 100 m tavalisest veepiirist;
KO
- Maantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 50 m;
LM
0.05
NU
- Maantee sanitaarkaitsevöönd, IV klassi maanteel ulatus 60 m sõidutee servast.
.0
RK
4. POSITSIOON 4 75507 - - - - - HL 100 - - - - - - Veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks;
10 x
ARHITEKTUURIMÄLESTIS, REGISTRINUMBER: 23418 - Planeeritav veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks;
14
VISKOOSA VABRIKU VEEHOIDLA KIVITAMMID JA MULDVALLID
0m
- Planeeritav kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks;
- 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks;
- Planeeritav 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
- Side kaabelliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks;
NÄ
- Kallasrada, laius lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 4 m;
HT
- Veekaitsevöönd, ulatus tavalisest veepiirist 10 m;
50% LP, 50% LT
AV
100.0 - Kalda ehituskeeluvöönd, laius vastavalt kehtivale detailplaneeringule (vaata Põhiplaani);
US
- Kalda piiranguvöönd, laius 100 m tavalisest veepiirist;
KO
- Maantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 50 m;
- -
LM
- Maantee sanitaarkaitsevöönd, IV klassi maanteel ulatus 60 m sõidutee servast;
-
NU
- Tänava kaitsevöönd, laius 5 m teemaa servast (krundi piirist).
-
RK
KOKKU 288553 1100 - 1 2200 1100 44 53
1
-
0x1
8889 m²
40m
"POSITSIOON 3" KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING, Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa, TÖÖ NR. 13 - 19
12116
KOOSKÕLASTUSED:
1. 2.
100% HL 3. 4.
- -
-
-
166104 m² -
"POSITSIOON 1" 5. 6.
7. 8.
TEE TÜÜPLÕIGE 1 - 1 TEE TÜÜPLÕIGE 2 - 2
M 1:100 M 1:100
9. 10.
.0
10
0.0
10
MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE
0
10.
AH TEADUS, HARIDUS- JA LASTEASUTUSE MAA
0,5 2,3 2,3 0,5 0,5 1,75 1,75 0,5 BT KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA
1,2 0,5 1,0 1,0 1,7 TEENINDUSHOONE MAA
2,7 4,6 2,7 2,0 3,5 2,0 HL LOODUSLIK HALJASMAA
V1 LP PARKIMISRAJATISE MAA
.0
100
K1
.0 LS SADAMA MAA
W1 60
LT TEE JA TÄNAVA MAA
.0
50
TINGMÄRGID SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala kokku ca 32 ha) OLEMASOLEV VEETORU KÕRGUS
(kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) MEETRITES HOONE HOONETE
KATASTRIÜKSUSTE PIIRID ALUNE ARV KRUNDIL
100.0 SUURIM
PLANEERITAV ÜHISVEEVÄRGI VEETORU KORRUSELISUS PIND
PLANEERITAVA UUE MAAÜKSUSE PIIR PARKIMIS-
(kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)
KÕRGESSAARE-MUDASTE HOIUALA (KLO2000163) VÄLISPIIR KRUNDI SUURUS KOHTADE
PLANEERITAV ÜHISKANALISATSIOONI TORU ARV ÕUES
NATURA 2000 KÕRGESSAARE-MUDASTE LINNUALA (EE0040130) JA (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) 10.0 10.0
NATURA 2000 KÕRGESSAARE-MUDASTE LOODUSALA (EE0040122) VÄLISPIIR
OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN
"KRUNDI NIMETUS"
100.0
KÕRGESSAARE LOODUSKAITSEALA (KLO1000611) JA (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge) HOONESTUSALA SUURUS
KÕRGESSAARE LKA, KÕRGESSAARE SKV. (KLO1101407) VÄLISPIIR
OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI MAAKAABELLIIN
KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m)
PLANEERITAV 10 KV KAABELLIIN MÄRKUSED:
KULTUURIMÄLESTIS (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m)
1. Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde .
ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE TIHEASUSTUSALA PIIR PLANEERITAV ALAJAAM 2. Plaanil kujutatud ruumilahendus on tinglik ja täpsustatakse ehitusprojektidega.
(kaitsevööndi ulatus 2 meetri kaugusele seadmest)
3. Detailplaani koostamisel on kasutatud:
PLANEERITAV HOONESTUSALA PLANEERITAV 0,4 KV KAABELLIIN
(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) - DAGOpen OÜ Projektbüroo poolt september 2003.a. koostatud "Kirikulahe äärse maa-ala detailplaneering"
LK PLANEERITAV MÕÕTKILP (Kõrgessaare a. Kõrgessaare v. Hiiumaa) plaane M 1:2000, töö nr. 03-68;
PLANEERITAV UUE HOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT - Eesti põhikaardi kaardilehte M 1:10000, nr. 62313;
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
(kaitsevöönd 2 m mõlemale poole kaablit) - G.E.O Grupp OÜ poolt august 2010.a. mõõdistatud "T80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee km 39,0-42,6" (Kõrgessaare v.
80 RIIGI MAANTEE JA TEE NUMBER
TVK KEHTIVA DETAILPLANEERINGU JÄRGNE TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT (DAGOpen OÜ töö nr. 03-68) Hiiumaa) koondteostusjoonist M 1:500, töö nr. G10019;
REKONSTRUEERITAV OLEMASOLEV AVALIKU KASUTUSEGA TEE (minimaalne kaugus hoonest ei tohi olla vähem kui 30 m)
- Salto AB OÜ poolt detsember 2010.a. koostatud "Läänemere teaduskeskus" (Kõrgessaare a. Kõrgessaare v. Hiiumaa)
KALLASRADA
PLANEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE (Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal laius lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 4 m) ideekavandi asendiplaani M 1:1000;
- Hadwest OÜ Maamõõdubüroo poolt juuli 2011.a. mõõdistatud "Rannapargi maa-ala ehitusgedeetiline uurimistöö"
60.0
PLANEERITAV PARKLA KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR
(Ulatus tavalisest veepiirist Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal on 10 m) (Kõrgessaare a. Kõrgessaare v. Hiiumaa) maa-ala plaani tehnovõrkudega M 1:500, töö nr. T-11-123.
Ar
50.0
mi
OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR 4. Planeeringuala asub Hiiumaa maakonnaplaneeringu järgses Kõrgessaare (II klass) väärtuslikul maastikualal.
o ja
o ja
(Laius Kirikulahel, Künaaugul ja Armioja kaldal metsamaal 100 m, tiheasustusalal selle piiril või 50 m tavalisest veepiirist)
,v
KEHTIVA DETAILPLANEERINGU JÄRGNE KERGLIIKLUSTEE (DAGOpen OÜ töö nr. 03-68) 5. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused B K77 süsteemis.
a lg
ala
pin
OLEMASOLEV JALGRADA PLANEERITAV KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK
d
ala
:
(Laius vastavalt plaanile)
45
,4
OÜ
PLANEERITAV ÕPPERADA
km
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium 2013, ArchiCAD 16, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D 2010, AutoCAD LT 2010 ja EcoDesigner litsentse
²
KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR
PLANEERITAV JALGRADA TELLIJA SADAMA tn.15 KÄRDLA linn, 92412 HIIUMAA
(Laius Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal 100 m tavalisest veepiirist) KÕRGESSAARE VALLAVALITSUS TELEFON: 463 2024 TELEFAX: 462 2660 E-MAIL:
[email protected]
MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaits. – E 15/2002
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 50 m)
80
BÜROO JUHATAJA: OBJEKT KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE PROJEKTBÜROO
MAANTEE SANITAARKAITSE VÖÖNDI PIIR
ARH. JAAN KUUSEMETS MAA-ALA DETAILPLANEERING
(IV klassi maanteel ulatus 60 m sõidutee servast)
OLEMASOLEV PÕÕSASTIK JA VÕSA
PLANEERIJA: Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa TÖÖ NR. 13 - 19
TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR
(laius on teemaa/ krundi piirist 5 meetrit) TEET ELSTEIN JOONIS STAAD LEHTI LEHT
KOOSTAMISE KUUPÄEV 10.05.2013.a. PÕHIPLAAN DP 5 4
PLANEERITAV NÄHTAVUSKOLMNURK
10x140m
VÄLJATRÜKKIMISE KUUPÄEV 01.12.2014.a. MÕÕT 1 : 2000
LK
5.0
.0
50
10
.0
TINGMÄRGID
70.0 PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala kokku ca 32 ha)
5.5
KATASTRIÜKSUSTE PIIRID
PLANEERITAVATE UUTE MAAÜKSUSTE PIIRID
KÕRGESSAARE-MUDASTE HOIUALA (KLO2000163) VÄLISPIIR
NATURA 2000 KÕRGESSAARE-MUDASTE LINNUALA (EE0040130) JA
NATURA 2000 KÕRGESSAARE-MUDASTE LOODUSALA (EE0040122) VÄLISPIIR
75% AH, 20% BT, 5% LS KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR
8m
2.3
1500 m² 1 tk.
KULTUURIMÄLESTIS
2.3
2 ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE TIHEASUSTUSALA PIIR
LK
38052 m² 5
EHITUSKEELU ALA
"POSITSIOON 2"
Hoonestusala ca 8340 m²
5.5
PLANEERITAV HOONESTUSALA
5.0
PLANEERITAVA ELUHOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT
REKONSTRUEERITAV OLEMASOLEV AVALIKU KASUTUSEGA TEE
4.0
PLANEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE
56.1 10.0
PLANEERITAV PARKLA
OLEMASOLEV JALGRADA
PLANEERITAV ÕPPERADA
PLANEERITAV JALGRADA
PLANEERITAV JUURDEPÄÄS MAAÜKSUSELE
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS
OLEMASOLEV PÕÕSASTIK JA VÕSA
PLANEERITAV ÜHISVEEVÄRGI VEETORU
(kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)
PLANEERITAV KINNISTU VEETORU
PLANEERITAV ÜHISKANALISATSIOONI SURVETORU
(kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)
46.9
PLANEERITAV KINNISTU KANALISATSIOONITORU
PLANEERITAV 0,4 KV KAABELLIIN
(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m)
LK PLANEERITAV MÕÕTKILP
PLANEERITAV KINNISTU 0,4 KV KAABELLIIN
85.8
OLEMASOLEV SIDE KAABELLIIN
ARHITEKTUURIMÄLESTIS, REGISTRINUMBER: 23418 (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni)
VISKOOSA VABRIKU VEEHOIDLA KIVITAMMID JA MULDVALLID PLANEERITAV SIDE KAABELLIIN
(kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni)
KALLASRADA
(Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal laius lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 4 m)
KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR
2.0
(Ulatus tavalisest veepiirist Kirikulahel, Künaaugul ja Armiojal on 10 m)
2.0
10.0
KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius Kirikulahel, Künaaugul ja Armioja kaldal
metsamaal 100 m, tiheasustusalal selle piiril või 50 m tavalisest veepiirist)
PLANEERITAV KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK
(Laius vastavalt plaanile)
TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR
(laius on teemaa/krundi piirist 5 meetrit)
4.0
.0
10
MÄRKUSED:
MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE 1. Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde .
AH TEADUS, HARIDUS- JA LASTEASUTUSE MAA
2. Plaanil kujutatud ruumilahendus on tinglik ja täpsustatakse ehitusprojektidega.
3. Detailplaani koostamisel on kasutatud:
BT KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA
TEENINDUSHOONE MAA - DAGOpen OÜ Projektbüroo poolt september 2003.a. koostatud "Kirikulahe äärse maa-ala detailplaneering"
LS SADAMA MAA (Kõrgessaare a. Kõrgessaare v. Hiiumaa) plaane M 1:2000, töö nr. 03-68;
- Salto AB OÜ poolt detsember 2010.a. koostatud "Läänemere teaduskeskus" (Kõrgessaare a. Kõrgessaare v. Hiiumaa)
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES ideekavandi asendiplaani M 1:1000;
- Hadwest OÜ Maamõõdubüroo poolt juuli 2011.a. mõõdistatud "Rannapargi maa-ala ehitusgedeetiline uurimistöö"
KÕRGUS HOONE
MEETRITES HOONETE (Kõrgessaare a. Kõrgessaare v. Hiiumaa) maa-ala plaani tehnovõrkudega M 1:500, töö nr. T-11-123.
ALUNE ARV KRUNDIL
SUURIM PIND 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused B K77 süsteemis.
KORRUSELISUS
PARKIMIS-
KRUNDI SUURUS KOHTADE DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium 2013, ArchiCAD 16, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D 2010, AutoCAD LT 2010 ja EcoDesigner litsentse OÜ
ARV ÕUES
TELLIJA SADAMA tn.15 KÄRDLA linn, 92412 HIIUMAA
"KRUNDI NIMETUS" KÕRGESSAARE VALLAVALITSUS TELEFON: 463 2024 TELEFAX: 462 2660 E-MAIL:
[email protected]
Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaits. – E 15/2002
HOONESTUSALA SUURUS
BÜROO JUHATAJA: OBJEKT KIRIKULAHE JA KÜNAAUGU ÄÄRSE PROJEKTBÜROO
ARH. JAAN KUUSEMETS MAA-ALA DETAILPLANEERING
PLANEERIJA: Kõrgessaare alevik, Kõrgessaare vald, Hiiumaa TÖÖ NR. 13 - 19
TEET ELSTEIN JOONIS STAAD LEHTI LEHT
KOOSTAMISE KUUPÄEV 10.05.2013.a. DETAILPLAAN DP 5 5
VÄLJATRÜKKIMISE KUUPÄEV 01.12.2014.a. MÕÕT 1 : 500
Saatja: Liis Ninn <
[email protected]>
Saadetud: 24.03.2020 08:19
Adressaat: Liis Ninn <
[email protected]>
Teema: FW: Avaldus Maanteeametile Armioja- Köönaauk (Künaauk)
Manused: image001.jpg; image002.png; Avaldus Maanteeametile_Armioja_Kõrgessaare
osavald.asice
From: Anna Palusalu <
[email protected]>
Sent: Thursday, March 19, 2020 9:35 AM
To: MNT Teed <
[email protected]>
Subject: FW: Avaldus Maanteeametile Armioja- Köönaauk (Künaauk)
Tere,
Palun registreerida minule.
Hiiumaa vald Kõrgessaare alevik Künaaugu mets kinnistu parkimisala
Lugupidamisega,
Anna Palusalu
Taristu teenuste osakond
Peaspetsialist
+372 5850 7716
From: Marika Koppel <
[email protected]>
Sent: Wednesday, March 18, 2020 4:35 PM
To: Anna Palusalu <
[email protected]>
Subject: FW: Avaldus Maanteeametile Armioja- Köönaauk (Künaauk)
Tere Anna,
Panen Sulle edasi Hiiumaa Kõrgessaare osavalla avalduse Maanteeameti kooskõlastuse saamiseks.
Tervitades
Marika Koppel
Teehoiuteenistus
korrashoiu projektijuht | lääne teehoiu osakond
4622763 | 5272923
Maanteeamet
Teelise 4 | 10916 Tallinn
From: Katrin Sarapuu <
[email protected]>
Sent: Tuesday, March 17, 2020 2:59 PM
To: Marika Koppel <
[email protected]>
Subject: Avaldus Maanteeametile Armioja- Köönaauk (Künaauk)
Tere,
Edastan avalduse kooskõlastuse saamiseks Kirikulahe ja Künaaugu äärse maa-ala detailplaneeringu
(Dagopen OÜ, töö nr. 13 – 19)
alusel Armioja Köönaaugu (Künaaugu) juures kavandatavatele töödele.
Lugupidamisega
Katrin Sarapuu
Projektijuht
Tel 53415285
Heade soovidega
Üllar Laid
osavalla vanem
Kõrgessaare Osavalla Valitsus
Kõpu tee 8, 92201
509 7745
[email protected]
vald.hiiumaa.ee