dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 20. detsember 2017
Viit
4-1/17/4024
Registreeritud
20. detsember 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Vee erikasutusloa nr L.VV329879 andmine.bdoc853 KB

Sisu (failidest)

KORRALDUS 19. detsember 2017 nr 1-3/17/3082 Vee erikasutusloa nr L.VV/329879 andmine I. ASJAOLUD Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764; aadress Järve 34a, Tallinn, Harju maakond, 11314) (edaspidi taotleja) esitas 10.08.2017 Keskkonnaameti Põhja regioonile vee erikasutusloa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.08.2017 nr 14-6/17/9313 all) Harju maakonnas Kuusalu vallas Tõreska külas põhjavee võtmiseks rohkem kui 5 m3 ööpäevas ning heit- ja sademevee juhtimiseks suublasse. Taotlejale on eelnevalt väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/322278 põhjavee võtmiseks rohkem kui 5 m3 ööpäevas ja heitvee juhtimiseks suublasse Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja 19.11.2012 korraldusega nr 1-15/12/818 kehtivusega 19.11.2012–18.11.2017. Vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 8 lg 2 p-le 2 on vee erikasutusluba vajalik, kui võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas ja p-le 4, kui juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse, sealhulgas põhjavette, mille VeeS § 9 lg 5 alusel annab Keskkonnaamet. Seega on loa andjal pädevus taotluse menetlemiseks ning vee erikasutusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsustamiseks. VeeS § 32 lg 5 p 1 kohaselt annab kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnas nõusoleku vee erikasutuseks. Vee erikasutusluba taotletakse kooskõlas Kuusalu Vallavalitsuse 26.07.2017 nr 9/-4/2446-1 ja 13.09.2017 nr 9-4/2446-2 antud kirjalike nõusolekutega (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kirjade nr 14-6/17/9313 ja 14-6/17/9313-3 all). Vee erikasutusloa taotlus peab vastama VeeS ja keskkonnaministri 26.03.2002 määruses nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ (edaspidi määrus nr 18) toodud nõuetele. Keskkonnaamet kontrollis esitatud vee erikasutusloa taotlust ning palus seda täiendada 30.08.2017 kirjaga nr 14-6/17/9313-2 vastamistähtajaga kuni 26.09.2017. Taotleja esitas puuduolevad dokumendid 26.09.2017 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.09.2017 nr 14-6/17/9313-3 all). Keskkonnaamet hindas taotleja poolt esitatud andmeid piisavaks ja võttis vee erikasutusloa taotluse 28.09.2017 kirjaga nr 14-6/17/9313-4 menetlusse. Keskkonnaamet küsis täiendavat lisateavet 03.10.2017 kirjaga nr 14-6/17/9313-5 vastamistähtajaga kuni 24.10.2017. Taotleja esitas puuduolevad dokumendid 24.10.2017 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 24.10.2017 nr 14-6/17/9313-6 all). VeeS § 91 lg 1 kohaselt avaldab vee erikasutusloa andja pärast vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmist vastava teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade vee erikasutusloa taotlemisest avalikustati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.09.2017. Ettepanekuid ja vastuväiteid loa taotluse avalikustamise käigus ei esitatud. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 48 lg 1 avalikustatakse õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga, tagades avalikkusele nimetatud dokumentidega tutvumise võimaluse vähemalt kuni ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja lõpuni. Vastavalt HMS § 48 lg 2 ei või tähtaeg ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. Keskkonnaamet teavitas vee erikasutusloa andmise korralduse eelnõu ja loa eelnõu valmimisest 30.10.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 saatis loa andja 30.10.2017 kirjaga nr 14-6/17/9313-6 käesoleva vee erikasutusloa korralduse eelnõu ja loa eelnõu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ja Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja arvamuste/vastuväidete esitamiseks tähtajaga 10.11.2017. Nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid ja arvamusi esitati. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas 09.11.2017 Keskkonnaametile teavituskirja seoses vee erikasutusloa korralduse eelnõu punktis 2.1.2 viidatud puurkaevu katastrinumbriga 22707 põhjavee analüüsitulemustele (protokoll nr ML2017/V65138M ja KL2017/V65138K), millest selgus, et joogiveeks kasutatav põhjavesi jäi I ja II kvaliteediklassi, kuid kvaliteedinäitaja „värvus“ mõõdetud tulemus ületas III kvaliteediklassi piirväärtust. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus selgitas, et kuna varasematest puurkaevu katastrinumbriga 22707 põhjavee analüüsitulemustest ei ole nähtunud III kvaliteediklassi piirväärtuste ületamisi, tellis keskus Terviseametilt kordusanalüüsid kõnealuse puurkaevu põhjaveest, et veenduda analüüsitulemuste õigsuses. Kordusanalüüsid planeeriti võtta 15.11.2017. Lisati, et kordusanalüüsi tulemuste kvaliteedinäitajate piirväärtuste ületamise korral taotletakse Terviseameti või tema piirkondliku talituse kirjalik nõusolek puurkaevust katastrinumbriga 22707 võetava põhjavee kasutamiseks joogiveeallikana (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.11.2017 nr 14-6/17/9313-8 all). II. KAALUTLUSED Vee erikasutusloa kehtivuse lõppedes otsustab loa andja vee erikasutusloa andmise uuesti, hinnates konkreetset kujunenud situatsiooni kehtiva õigusruumi alusel. Samuti vaatab loa andja üle loa taotleja õigused, kohustused ning võimalikud seatavad piirangud. Määruse nr 18 § 16 lg 1 alusel teeb loa andja vee erikasutusloa andmise otsuse lähtudes taotluses esitatud informatsioonist, vee kasutamist ja kaitset sätestavatest õigusaktidest ning taotluse kohta esitatud seisukohtadest. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus põhitegevusalaks on riigikaitse (EMTAK tegevusala kood 84221) ja vee erikasutus seisneb põhjavee võtmises rohkem kui 5 m3 ööpäevas puurkaevust katastrinumbriga 22707 ning heitvee ja sademevee juhtimises Kuusalu vallas Suru külas Keskpolügooni teeninduskeskus kinnistul (katastritunnus 35206:002:0191) ja Keskpolügoon 50 kinnistul (35206:002:0081) asuvasse Kalajärve kraavi (VEE1080001) heitvee väljalaskme HA588 ning sademevee väljalaskme HA591 kaudu. Taotleja veevõtt toimub Kuusalu vallas Tõreska külas taotlejale kuuluval Keskpolügoon 100 kinnistul (katastritunnus 35206:002:0086). 2.1 Vee erikasutusloa nõuded 2.1.1 Põhjaveevõtt Veevõtt toimub taotleja omandis oleval kinnistul (katastritunnus 35206:002:0086) ning seal asuvast 2007. aasatal rajatud 210 m sügavusest puurkaevust katastrinumbriga 22707 (koordinaadid X:6590504, Y:605762). Põhjavett vajatakse majandus-joogiveega varustamiseks. Võetavat põhjavee kogust mõõdetakse veearvestiga. 2 (10) Põhjaveevõtt toimub kambrium-vendi põhjaveekihist Harju maakonna Kuusalu valla kambrium- vendi veekihi põhjaveemaardla prognoosivaru arvelt, milleks on 500 m3 ööpäevas. Põhjaveemaardla varud on keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 kinnitatud 2030. aasta lõpuni. Keskkonnaameti poolt väljastatud vee erikasutuslubade järgi on 2017. aasta juuni seisuga Harju maakonna Kuusalu valla põhjaveemaardla kambrium-vendi veekihi prognoosvarust kasutusel 315 m3 põhjavett ööpäevas. Keskkonnaamet märgib, et taotletaval veevõtul 30 m3 ööpäevas kujuneb kvartaalse veevõtu mahuks 2700 m3 (10800 m3 aastas), mis 2017. aasta oktoobri seisuga ei ületa koos teiste Keskkonnaameti poolt väljastatud vee erikasutuslubade järgi Harju maakonna Kuusalu valla põhjaveemaardla kambrium-vendi veekihi kinnitatud põhjaveevarusid. Taotleja poolt puurkaevust katastrinumbriga 22707 võetava põhjavee tegelikud kogused kuupmeetrites aastatel 2013-2016 kvartalite kaupa on järgmised: Kvartal 2013 2014 2015 2016 I 272 94 651 355 II 539 308 1750 1908 III 280 648 1651 2504 IV 112 87 119 214 Kokku aastas 1203 1137 4171 4981 Ettevõte taotletav veevõtt puurkaevust katastrinumber 22707 on suurem taotleja veekasutuse aasta aruannetes kajastuva tegeliku veevõtuga kvartalite kaupa. Põhjaveevaru ammendumise vältimiseks lähtub Keskkonnaamet lubatud veevõtu koguste määramisel piirkonna olemasolevast veevarust, veekasutaja poolt esitatud varasemate aastate faktilisest veekasutusest, teatavast potentsiaalsest veekasutuse kasvust ja taotletavatest veevõtu kogustest ning määrab taotlejale lubatud veevõtu kogused puurkaevust katastrinumbriga 22707 järgmiselt: Kvartal Lubatud veekogus (m3) I 1 000 II 3 000 III 3 000 IV 1 000 Kokku aastas 8 000 Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevusi ja piiratakse liikumist. Puurkaevu (katastrinumber 22707) sanitaarkaitseala on Eesti Looduse Infosüsteemi andmetel 50 meetrit. Vastavalt VeeS § 281 lg 1 on põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal keelatud majandustegevus, välja arvatud 1) veehaarderajatiste teenindamine; 2) metsa hooldamine; 3) heintaimede niitmine; 4) veeseire. 2.1.2 Proovivõtt põhjaveest Joogiveeallikana kasutatava põhjavee kontrollinõuded sätestatakse vee erikasutusloas vastavalt sotsiaalministri 02.01.2003 määruses nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ (edaspidi määrus nr 1) toodud nõuetele. Põhjavee kvaliteeti tuleb kontrollida puurkaevus vastavalt määruses nr 1 § 8 lg 4 toodud sagedusele: 1) I ja II kvaliteediklassi joogiveeallika kvaliteeti kontrollitakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul 2) III kvaliteediklassi joogiveeallika kvaliteeti kontrollitakse vähemalt üks kord aastas. Puurkaevu katastrinumbriga 22707 kohta esitatud põhjavee analüüsitulemuste alusel (protokoll nr ML2017/V65138M ja KL2017/V65138K) jäi joogiveeks kasutatav põhjavesi I ja 3 (10) II kvaliteediklassi, kuid kvaliteedinäitaja „värvus“ mõõdetud tulemus ületab III kvaliteediklassi piirväärtust. Määruse nr 1 § 3 lg 3 kohaselt ei tohi pinna- või põhjavett, mille näitajate piirväärtused ületavad III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi, valida joogiveeallikaks. Määruse nr 1 § 3 lg 4 sätestab, et kui muud joogiveeallikad puuduvad, siis võib lg 3 nimetatud põhjavett Terviseameti või tema piirkondliku talituse kirjaliku nõusoleku alusel kasutada joogiveeallikana, kui vee töötlemine ja keskkonnaseisundit parandavad meetmed tagavad kvaliteetse joogivee. Kvaliteedinäitaja „värvus“ piirväärtus ületab III kvaliteediklassi ning seega peab vee erikasutaja saama Terviseameti või tema piirkondliku talituse kirjaliku nõusoleku puurkaevust katastrinumbriga 22707 võetava põhjavee kasutamiseks joogiveeallikana. Joogiveeallikana kasutatava põhjavee kvaliteedi kontrolli sagedus III kvaliteediklassi joogiveeallikal on vähemalt üks kord aastas. Juhul, kui järgmisel korral võetav põhjavee analüüsitulemus vastab I ja II kvaliteediklassi joogiveeallika kvaliteedile, võib joogiveeallika kvaliteeti kontrollida sagedusega vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Joogiveeallika seire ja seiretulemuste edastamine peab toimuma vastavalt kehtivatele nõuetele. Määruse nr 1 § 8 lg 3 kohaselt peab joogiveeallikana kasutatavat põhjavett analüüsima järgmiste näitajate suhtes: ammoonium, hägusus, elektrijuhtivus, fluoriid, kloriid, lõhn, mangaan, naatrium, nitraat, nitrit, oksüdeeritavus, raud, sulfaat, vesinikioonide kontsentratsioon, värvus, coli-laadsed bakterid, enterokokid, Escherichia coli, kolooniate arv 22 °C. Veeproovi võtmisel lähtuda keskkonnaministri 06.05.2002 määrusest nr 30 „Proovivõtumeetodid“. Määruse nr 1 § 3 lg 5 kohaselt tuleb joogiveeallika vee analüüsi-tulemused esitada vee erikasutusloa väljaandjale ja Terviseametile või tema piirkondlikule talitusele. Mõõteseaduse § 7 lg 1 sätestab kasutusalad, mille korral võib metroloogilise kontrolli teha mõõtevahendile kohustuslikuks. Eraldi on välja toodud punktis 3 mõõtevahendid, mida kasutatakse tulenevalt tolli- ja maksuseaduste nõuetest ja punktis 4 mõõtevahendid, mida kasutatakse riikliku järelevalve käigus. Veearvesti kuulub mõõteseaduse § 7 lg 3 kohaselt kohustusliku metroloogilise kontrolli nimistusse. Üheks mõõtevahendi metroloogilise kontrolli liigiks on taatlemine. Samuti peab mõõteseaduse § 5 lg 2 p 1 kohaselt mõõtetulemuse järgitavus olema tõendatud tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral. Keskkonnatasude seaduse (edaspidi nimetatud KeTS) § 333 lg 2 kohaselt rakendatakse keskkonnatasu deklaratsiooni suhtes maksukorralduse seaduses maksudeklaratsiooni kohta sätestatut. Mõõtetulemuse järgitavus tagatakse veearvestiga, mille taatluskohustus on täidetud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006 määruse nr 104 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ lisa 2 punkti 4.1 alusel tuleb veearvestit taadelda vähemalt üks kord viie aasta jooksul, v.a veearvestid, mille DN (toru läbimõõt) > 300mm (nende puhul võib rakendada 10 aastast taatluskehtivusaega). 2.2 Heit- ja sademevee juhtimine suublasse Nõuded heit- ja sademevee veekogusse juhtimise kohta on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.11.2015 määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ (edaspidi määrus nr 99) peatükis 2 ja 4. Määruse nr 99 lisas 3 nimetatud ohtlikke aineid ei tohi leiduda veekogusse või pinnasesse juhitavas heit- ja sademevees või ei tohi nende ainete sisaldus veekogusse või pinnasesse juhitavas heit- ja sademevees ületada samas lisas esitatud piirväärtusi, välja arvatud naftasaaduste ning ühe- ja kahealuseliste fenoolide sisalduse osas. Teiste reostusnäitajate piirväärtused on toodud määruse nr 99 lisas 1. Keskpolügooni teeninduslinnakus on töötajaid ja alaliselt kohalolijaid 35 ning teeninduslinnaku kasutajate arv kuude lõikes erineb (200-1000 in/kuus). Reoveepuhasti ei teeninda ühtegi keskkonnaministri poolt kinnitatud reoveekogumisala. 4 (10) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus suunab reovee reoveepuhastisse, mis asub kinnistul nimetusega Keskpolügooni teeninduskeskus (katastritunnus 35206:002:0191). Reovesi juhitakse reoveetorustiku kaudu 50 m3 mahutavusega kahte kogumismahutisse ning nende täitumisel pumbatakse reovesi ülepumpla kaudu bioloogilisse väikepuhastisse EKOL-9 (9 m3/ööpäevas). Reoveepuhasti läbinud vesi juhitakse järelpuhastile SL-FD 2400. Jääkmuda eemaldatakse eelsegistist üks kord aastas. Muda pumpamiseks kasutatakse imipumbaga varustatud paakautot. Tööd teostab Schöttli Keskkonnatehnika AS. Üks osa sademeveekanalisatsiooni kaudu kokku kogutavast sademeveest puhastatakse liiva- mudapüüduris ning seejärel õli-bensiinipüüduris. Teine osa sademeveest juhitakse otse eelpool nimetatud õli-bensiinipüüdurile. Vee erikasutusloasse nr L.VV/329879 kantud heit- ja sademevee väljalask: Väljalasu Keskkonnaregistri Väljalask Katastritunnus Suubla kood kood Keskpolügooni Kalajärve HA588 35206:002:0191 VEE1080001 vl kraav Keskpolügooni Kalajärve HA591 35206:002:0191 VEE1080001 sademevee vl kraav Heitvesi juhitakse peale puhastust heitvee väljalaskme HA588 (koordinaatidel X: 6590822.1 Y: 605556.9) ning puhastatud sademevesi väljalaskme HA591 (koordinaatidel X: 6590830,8; Y: 605548,7) kaudu Kalajärve kraavi (VEE1080001), mida ei ole 07.01.2016 Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava perioodiks 2015 – 2021 (edaspidi veemajanduskava) kohaselt hinnatud. Kalajärve kraavist suubub vesi Nõmmoja Väikejärve ning sealt omakorda Kaanjärve ojja, mida kumbagi ei ole samuti veemajanduskava kohaselt hinnatud. Kaanjärve ojast suubub vesi ligikaudu 3,2 km pärast Pikkojja (Pikkoja vooluveekogum 1079900_1), mis on veemajanduskava kohaselt seisundiklassis „hea“. Veemajanduskava kohaselt oli vooluveekogumi Pikkoja koondseisund 2013. aastal hea ning 2014 aastal hea. Pikkoja seisundit ei tohi halvendada. Arvestades, et 1) heit- ja sademevee väljalaskme kaudu ei juhita ohtlikke aineid suublasse; 2) puhastatud heit- ja sademevee reostusnäitajad vastavad eeldatavalt vee erikasutusloaga kehtestatud piirväärtustele, on Keskkonnaamet seisukohal, et väljalaskmete HA588 ja HA591 kaudu läbi Kalajärve kraavi, Nõmmoja Väikejärve ja Kaanjärve oja Pikkojja juhitav heit- ja sademevesi ei mõjuta eeldatavalt Pikkoja veekogumi seisundit. Vee erikasutaja peab tagama heit- ja sademevee juhtimisel suublasse vee erikasutusloaga seatud piirmääradele vastavuse. Juhul kui selgub, et vee erikasutus avaldab olulist negatiivset mõju veekogu seisundile, on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused. Proovide mittevastavuse korral kehtestatud nõuetele tuleb vee erikasutajal kasutusele võtta asjakohased meetmed tagamaks reostusnäitajate vastavus vee erikasutusloas kehtestatud piirmääradeni. 2.3 Sademevee reostusnäitajad ning proovivõtu nõuded ja sagedus Sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu veekogusse juhtida sademevett, mille reostusnäitajad ei ületa määruse nr 99 lisas 1 sätestatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on 2000-9999 ie, välja arvatud heljuvaine sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Naftasaaduste sisaldus sademevees ei tohi ületada 5 mg/l. Lisaks heljumile ja naftasaadustele on teiste reostusnäitajate piirväärtused järgmised: bioloogilise hapnikutarbe (BHT7) sisaldus 15 mg/l, keemilise hapnikutarbe (KHT) sisaldus 125 mg/l, üldfosfori sisaldus määruse nr 99 § 15 lg 2 kohaselt 1,5 mg/l, kuid alates 01.01.2019 1 mg/l, üldlämmastiku sisaldus 45 mg/l ja pH 6-9. 5 (10) Kui sademevee reostusnäitajad ei vasta eelnevalt nimetatud reostusnäitajate poolest kehtestatud piirväärtustele, käsitletakse sademevett saastatud sademeveena, mis vajab enne suublasse juhtimist puhastamist. Saastatud sademevee tekke vältimiseks või selles reoainete koguse vähendamiseks on soovituslik kogumisalade teid, väljakuid ja muid alasid, millelt sademevett ära juhitakse, regulaarselt kuivalt puhastada. Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 17 lg 3 kohaselt saastetasu ei nõuta, kui saasteaineid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademevee-kanalisatsiooni kaudu, täites samal ajal VeeS ja selle alusel alamaktides sademeveele kehtestatud nõudeid. Saastatud sademevett peab enne suublasse juhtimist puhastama nii, et see ei halvendaks suubla seisundit. Saastatud sademevee tekke vältimiseks või selles reoainete koguse vähendamiseks peab Keskpolügooni teeninduslinnaku teid, väljakuid ja muid alasid, millelt sademevett ära juhitakse, regulaarselt kuivalt puhastama. Õlipüüdurit tuleb perioodiliselt hooldada vastavalt tootja hooldusjuhistele, et oleks tagatud puhasti nõuetekohane toimimine. Sademevee vooluhulk kujuneb vastavalt sademete hulgale ja intensiivsusele. Sademevee vooluhulga üle tuleb pidada arvestust. Määruse nr 99 § 10 lg 8 järgi tuleb sademeveeproov võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina. Esimene osaproov tuleb võtta 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust ning jätkata osaproovide võtmist vähemalt iga 30 minuti järel ja vähemalt kahe tunni jooksul või kuni sademete lakkamiseni. Sama paragrahvi lg 9 kohaselt võib loa raames tehtava sademevee omaseire proov olla punktproov, mis on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust. Sademevee vooluhulk on soovituslik arvutada standardis EVS 848:2003 „Ühiskanalisatsioonivõrk“ või muus samaväärses standardis sätestatud metoodika alusel. Keskkonnaamet määrab proovi võtmise sageduseks üks kord poolaastas. Loaga kehtestatakse reostusnäitajate piirmääradeks naftasaaduste puhul 5 mg/l, BHT7 puhul 15 mg/l, heljuvaine puhul 40 mg/l, üldfosfori puhul 1,5 mg/l, kuid alates 01.01.2019 1 mg/l ning üldlämmastiku puhul 45 mg/l. 2.3.1 Heitvee reostusnäitajad ning proovivõtu nõuded ja sagedus Keskpolügooni reoveepuhasti ei teeninda reoveekogumisala (reostuskoormus jääb alla 300 ie), seega tohib heitveelaskme kaudu veekogusse juhtida heitvett, mille reostusnäitajad ei ületa määruse nr 99 lisas 1 sätestatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on alla 300 ie. Loaga kehtestatakse reostusnäitajate piirmääradeks BHT7 puhul 40 mg/l, heljuvaine puhul 35 mg/l ja pH peab jääma vahemikku 6-9. Üldlämmastiku ja üldfosfori osas piirväärtusi ei kehtestata. Nimetatud reostusnäitajate seiret tuleb määruse nr 99 § 12 lõike 1 alusel teostada üks kord kvartalis. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama VeeS § 121 lg 3 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele. Keskkonnaministri 06.05.2002 määruse nr 30 „Proovivõtumeetodid“ § 5 lg 1 ja lg 2 kohaselt peab proovivõtukoht olema esinduslik ehk iseloomustama uuritava objekti füüsikalist või keemilist seisundit ning toimuvaid protsesse tervikuna. Reoveepuhastisse siseneva reovee ning reoveepuhastist väljuva heitvee proovivõtukoha koordinaadid: Väljuva heitvee Väljalaskme Siseneva reovee proovivõtukoha Väljalask proovivõtukoha kood koordinaadid koordinaadid 6 (10) K34 Keskpolügooni K32 - X:6590830,5; Y:605561,6 HA588 X: 6590822.1 vl K33 - X:6590825,4; Y:605564,8 Y: 605556.9 Suublasse juhitav heitvesi peab vastama määruses nr 99 toodud nõuetele. Suublasse juhitav heitvesi ei vastanud kõikidele taotlejale Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja 19.11.2012 aasta korraldusega nr HJR 1-15/12/818 väljastatud vee erikasutusloas nr L.VV/322278 nõutavatele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele. Peamised vee erikasutusloa nõuetele mittevastavad näitajad olid heljum ja BHT7. Kuna reostusnäitajate piirväärtusi on ületatud olulisel määral, tuleb reoveepuhasti töö efektiivsuse määramiseks võtta proovid pärast kogumismahuteid reoveepuhastisse sisenevast reoveest (proovivõtukaevudest K32 ja K33) maksimaalse reostuskoormuse perioodil ning puhastist väljuvast heitveest (proovivõtukaev K34) üheaegselt. See on vajalik puhastisse siseneva reovee BHT7 tegeliku suuruse kontrollimiseks ning võrdlemiseks projekteeritud BHT7 väärtusega. Nõuded puhasti töö efektiivsuse kontrollimiseks, heitvee reostusnäitajate piirväärtused, proovivõtu nõuded ja sagedus sätestatakse vee erikasutusloas nr L.VV/329879. 2.3.2 Puhasti reostuskoormuse määramine Määruse nr 99 § 3 lg 3 järgi peab loa omaja pärast esialgse reostuskoormuse määramist määrama tegeliku reostuskoormuse vastavalt määruse nr 99 § 3 lg-s 4 sätestatule, mille kohaselt määratakse reoveepuhasti reostuskoormus loa taotleja korraldatud veeproovide analüüsi ja vooluhulga mõõtmise tulemuste alusel. Reoveepuhasti reostuskoormus arvutatakse aasta kestel reoveepuhasti suurima nädalakeskmise reoainehulga alusel. Määruse nr 99 § 3 lg 8 kohaselt peab reoveepuhasti reostuskoormuse määramiseks võtma reoveepuhastisse sisenevast reoveest seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja mõõtma vooluhulka vastavalt VeeS § 121 lg 3 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele loas määratud aegadel. Veeproovid tuleb võtta iga nädalapäeva kohta eraldi. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse proovid, mis on võetud valingvihmade puhul või muude erakorraliste ilmastikuolude, näiteks lume kiire sulamise ajal. Juhul, kui proovide võtmine katkeb valingvihmade või muude erakorraliste ilmastikuolude tõttu, tuleb proovide võtmist jätkata tingimuste normaliseerumisel samal nädalapäeval järgmisel nädalal. Näiteks kui reostuskoormuse määramise nädalal oli teisipäeval valingvihm (proovid võeti esmaspäeval ja kolmapäevast kuni pühapäevani), tuleb teisipäeva kohta võtta proovid järgmise nädala teisipäeval. Juhul, kui ka järgmise nädala teisipäeval on vihmavaling, tuleb proovid võtta ülejärgmise nädala teisipäeval. Eesmärk on võtta proovid iga nädalapäeva kohta eraldi. Määruse nr 99 § 3 lg 6 järgi tuleb reoveepuhastil, mille reostuskoormus on alla 2000 ie, määrata reostuskoormus üks kord viie aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu reostusallika töös. Arvestades, et Keskpolügooni reoveepuhasti tegelik reostuskoormus on alla 2000 ie, kehtestab lao andja reostuskoormuse määramise sageduseks üks kord viie aasta jooksul. Esimene reostuskoormuse määramine teostada 2018. aasta II kvartalis. Reoveepuhasti või muu reostusallika töös olulise muudatuse korral (nt reoveepuhasti rekonstrueerimisel või reostuskoormuse märgataval suurenemisel) teostada täiendav reostuskoormuse määramine. 2.3.3 Reovee puhastusastme hindamine Määruse nr 99 § 12 lg 2 ütleb, et kui reoveepuhasti või muu reostusallika reostuskoormus on alla 2000 ie, peab vee erikasutaja reovee puhastusastme väljaselgitamiseks võtma proovi reoveepuhastisse või muusse reostusallikasse sisenevast reoveest. Võetud proov võib olla punktproov. Proov tuleb võtta üks kord aastas. Määruse nr 99 § 12 lg 4 kohaselt tuleb reovee puhastusastme väljaselgitamiseks võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui ka sealt väljuvast heitveest. Esimene reovee puhastusastme hindamine teostada 2018. aasta II kvartalis. 7 (10) 2.4 Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 11 lg 2 kohaselt vaatab loa andja tegevusloa (siinkohal vee erikasutusloa) taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 3 kohaselt on KMH kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral. KeHJS § 6 lg 1 kohaselt ei ole kavandatav tegevus olulise keskkonnamõjuga. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 18 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” (edaspidi ka määrus nr 224). Tulenevalt määruse nr 224 § 11 p 11 peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, et kas p 8 kohaselt põhjavee võtmisel 200 000 – 10 000 000 kuupmeetrit aastas on oluline keskkonnamõju. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus võtab põhjavett puurkaevust kat nr 22707 kuni 8 000 m3/aastas. Seega eelnevast tulenevalt ei ole vajalik KMH algatamise vajalikkust kaaluda. 2.5 Keskkonnatasu deklareerimine KeTS § 333 lg 1 järgi esitab isik keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse. Tasustatav vee kogus tuleb arvutada veearvesti näidiku järgi veekogude, puurkaevude ja vee kasutusviiside kaupa. Keskkonnatasu deklaratsioon saadetakse posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või antakse üle Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Keskkonnaameti eelistus on saada deklaratsioone e-teenuste keskkonnas. Keskkonnatasu arvutus tuleb esitada ka juhul, kui reaalset keskkonnakasutust pole toimunud. Keskkonnatasu tuleb maksta Maksu- ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole kvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Ettemaksukontolt maha arvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes. 2.6 Vee erikasutusloa kehtivus VeeS § 9 lg 1 kohaselt tekib vee erikasutusõigus tähtajatu vee erikasutusloa alusel, välja arvatud juhul, kui 1) luba taotletakse tähtajaliselt, 2) vee erikasutus on ühekordne, 3) põhjavett võetakse kinnitatud põhjaveevarust, 4) esinevad muud veekaitse seisukohalt põhjendatud juhud, 5) vee erikasutusluba on seotud muu tähtajalise haldusakti või kasutuslepinguga. Vee erikasutusloa taotluse kohaselt taotletakse vee erikasutusluba kuni 31.12.2030. Arvestades eeltoodut ja esitatud taotlust saab vee erikasutusloa anda kuni 31.12.2030. Kuusalu Vallavalitsus andis 26.07.2017 ja 13.09.2017 kirjadega nr 9-4/2446-1 ja 9-4/2446-2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele nõusoleku põhjavee võtmiseks rohkem kui 5 m3 ööpäevas ning heitvee ja saasteainete juhtimiseks suublasse. 2.7 Täiendavad nõuded Ettevõte peab järgima Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määruses nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ (edaspidi määrus nr 171) toodud nõudeid. Näiteks sätestab määruse nr 171 § 21, et puhasti puhastusprotsessi lakkamisel peab sellest kohe, ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult, teatama vee erikasutusloa väljaandjale ja keskkonnajärelevalve asutusele ning § 23 kohaselt on puhasti valdaja kohustatud pidama reoveepuhasti hoolduspäevikut, kuhu kantakse: 1) reoveepuhasti hooldusnõuete täitmiseks tehtud hooldetööd (reoveepuhasti sõlmede vahetuse või rikete kõrvaldamise tulemused); 2) andmed reovee puhastamisel eemaldatud võreprahi, liiva 8 (10) ja sette ning kasutatud kemikaalide kohta; 3) andmed vee erikasutusloaga määratud reostusnäitajate analüüsitulemuste ja reovee mõõdetud vooluhulga kohta. Reoveepuhasti valdaja peab säilitama hoolduspäevikut vähemalt viis aastat. Sama määruse § 24 sätestab, et kanalisatsiooniehitise seisundi kontrolli peab selle valdaja korraldama vähemalt üks kord viie aasta jooksul, mille kohta tuleb koostada akt, mida valdaja säilitab vähemalt 10 aastat. Puhastit tuleb perioodiliselt hooldada vastavalt tootja hooldusjuhistele, et oleks tagatud puhasti nõuetekohane toimimine. VeeS § 21 p 6 sätestab veekasutaja kohustuse esitada üks kord aastas aruanne kasutatud vee, heitvee hulga ja suublasse juhitud reoainete koguse kohta. Loa andmise ajal kehtiva aruande esitamise korra kohaselt on esitamise tähtaeg 1. märts. Keskkonnaseire seaduse § 5 lg 4 alusel tuleb keskkonnaseire andmed esitada loas määratud tähtajaks loa andjale. Analüüsiaktid lisada manusena veesaastetasu deklaratsioonidele. III. OTSUSTUS Käesoleva otsusega väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/329879 annab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele õiguse Harju maakonnas Kuusalu vallas Tõreska külas põhjavee võtmiseks rohkem kui 5 m3 ööpäevas ning Keskpolügooni teeninduslinnaku heit- ja sademevee juhtimiseks Kalajärve kraavi. Loaga kehtestatakse lubatud veevõtu kogused; puurkaevu seire nõuded; heit- ning sademevee väljalask ja lubatud saasteainete kogused saasteainete kaupa; väljalaskme seire nõuded; meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju; nõuded teabe esitamiseks vee erikasutusloa andjale. Lähtudes eeltoodust, esitatud taotlusest, tuginedes veeseaduse § 8 lg 2 p 2 ja p 4, kooskõlas § 9, keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 "Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid" § 16 ja Keskkonnaameti peadirektori 18.07.2016 käskkirja nr 1-1/16/287 "Regioonide põhimääruste kinnitamine" lisa 3 "Keskkonnaameti Põhja regiooni põhimäärus" punktidest 2.1 ja 3.5.8 ning käesolevas korralduses toodud kaalutlustest otsustan: 1. Anda Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele (registrikood 70009764; aadress: aadress Järve 34a, 11314, Tallinn, Harju maakond) vee erikasutusluba nr L.VV/329879 Harju maakonnas Kuusalu vallas Tõreska külas asuva Keskpolügooni teeninduslinnakus põhjavee võtmiseks puurkaevust katastrinumbriga 22707 rohkem kui 5 m3/ööpäevas ning sademe- ja heitvee juhtimiseks suublasse. 2. Vee erikasutusluba nr L.VV/329879 hakkab kehtima alates 01.01.2018 ning kehtib kuni 31.12.2030. 3. Määrata vee erikasutusloale nr L.VV/329879 kõrvaltingimus, mille kohaselt võib Keskkonnaamet tunnistada vee erikasutusloa nr L.VV/329879 kehtetuks, kui Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ei esita Terviseameti nõusolekut puurkaevust 22707 võetava põhjavee tarbimiseks joogiveena poole aasta jooksul peale vee erikasutusloa väljastamist. 4. Avalikustada vee erikasutusloa nr L.VV/329879 andmise otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 5. Korraldus jõustub Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele teatavaks tegemisest alates. Vee erikasutusluba on kantud elektroonilisse keskkonnalubade infosüsteemi (http://klis2.envir.ee) registreerimisnumbriga L.VV/329879. Käesolev korraldus on vee erikasutusloa nr L.VV/329879 lahutamatu osa. 9 (10) Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide otsuse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Jürgenson juhataja Põhja regioon Saata: 1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 2. Kuusalu Vallavalitsus 3. Terviseamet Lauri Liepkalns veespetsialist Põhja regioon 10 (10) Keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määruse nr 18 «Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid» lisa 1 [RT I, 01.11.2012, 21 – jõust. 01.01.2013] VEEVÕTU, HEITVEE VÕI SAASTEAINETE SUUBLASSE JUHTIMISE VEE ERIKASUTUSLOA VORM VEE ERIKASUTUSLUBA nr L.VV/329879 1. Vee erikasutaja: 1.1. Ärinimi või nimi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 1.2. Äriregistrikood või isikukood 70009764 1.3. Aadress Järve 34a, Tallinn, 11314 Harju maakond 1.4. Vastutava isiku nimi Ivo Känd, keskpolügooni haldur 1.5. Aadress Paide mnt 96, 45106 Tapa 1.6. Kontaktinfo Telefoni number Jaanika Hain, 5384 4294 Faksi number E-posti aadress [email protected], [email protected] 1.7. Kood 1 HA1363 1.8. Vee erikasutuse piirkond (maakond, vald, linn, Harjumaa, Kuusalu vald, Tõreska küla, Kaitseväe alev, küla) keskpolügooni teeninduslinnak. 1.9. Tegevusala kood (EMTAK) 2 84221: Riigikaitse 1.10. Tegevuse iseloomustus Polügooni teeninduslinnak. Töötajaid ja alaliselt kohalolijaid 35, teeninduslinnaku kasutajate arv kuude lõikes erineb (200-1000 in/kuus). 1 vee erikasutaja koodi omistab vee erikasutusloa andja 2 tegevusala kood on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) saadav koodinumber 2. Vee erikasutusloa andja: 2.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7A, Tallinn 15172 2.4. Vee erikasutusloa koostanud ametniku nimi Lauri Liepkalns 2.5. Ametikoht veespetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 680 7438 Faksi number 680 7427 E-posti aadress [email protected] 3. Vee erikasutusloa: 3.1 Väljaandmise kuupäev 19.12.2017 3.2. Andja (esindaja) Nimi/Allkiri Jaak Jürgenson /allkirjastatud digitaalselt/ 1 Ametinimetus juhataja 3.3. Saaja (vee Nimi Ivo Känd erikasutusloa omaniku Ametinimetus keskpolügooni haldur esindaja) 3.4 Vee erikasutuse iseloomustus Põhjavee võtmine rohkem kui 5 m3 ööpäevas, heitvee ja saasteainete juhtimine suublasse. 3.5. Kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev (vee 01.01.2018 - 31.12.2030 erikasutusloaga lubatud tegevuse alguse ja lõpu kuupäev) 3.6. Andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus) Vee erikasutusloa andmise faktiline ja õiguslik alus on toodud Põhja regiooni juhataja 19.12.2017. aasta korralduses nr 1-3/17/3082. Nimetatud korraldus on käesoleva vee erikasutusloa lahutamatuks osaks. 3.7. Muutmise, sh pikendamise kuupäev 3.8. Muutja (esindaja) Asutuse nimi Nimi/Allkiri Ametinimetus 3.9. Vee erikasutusloa Nimi muutmise, sh pikendamise Ametinimetus koostanud ametnik E-posti aadress 3.10. Saaja (vee Nimi erikasutusloa omaniku esindaja) Ametinimetus 3.11. Pikendatud vee erikasutusloa kehtivuse lõpu kuupäev 3.12. Muutmise, sh pikendamise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus) 3.13. Vaidlustamine Käesolevat vee erikasutusluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 5. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 17 5.1. Veehaarde nimetus Kuusalu 5.2. Puurkaevu katastri 22707 number 2 5.3. Puurkaevu passi 6955 number 2 5.4. Puurkaevu L-Est X: 6590504 koordinaadid Y: 605762 5.5. Põhjaveekihi nimetus Kambrium-Vend ja kood 3 C-V 5.6. Põhjaveekogumi kood Kambrium-Vendi põhjaveekogum 4 5.7. Vee kasutusala 5 Veevõtt 5.8. Vee kasutusala 6 2 5.9. Puurkaevude grupi kood 7 5.10. Puurkaevude grupi X: koordinaadid (L-Est Y: süsteemis) 5.11 Lubatud veevõtt (m 3 ) 8 Aastas I kvartal II kvartal III IV Ööpäevas Sekundis 9 9 kvartal 9 kvartal 9 9 9 2018 - 2030 8000 1000 3000 3000 1000 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr 2 keskkonnaregistri alusel 3 põhjaveekihi kood on põhjaveekompleksi indeks keskkonnaregistri järgi 4 põhjaveekogumi kood keskkonnaregistri järgi 5 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 6 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 7 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 8 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 9 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 6. Võetava vee koguse ja seire nõuded Toimingu nimetus Nõude kirjeldus 6.1. Vee arvestuse pidamine 1. Puurkaevust võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvesti alusel kuude lõikes (võttes näidud iga kuu lõpus). Võetud veearvesti näit tuleb fikseerida veevõtu päevikus. 2. Veearvestit tuleb taadelda vähemalt üks kord viie aasta jooksul, märkides taatlemise aja ja otsuse veevõtu päevikus. Veearvestite korral, mille DN>300 mm, võib rakendada 10 aastast taatluskehtivusaega. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel. 6.2. Põhjaveetaseme mõõtmine 1 Põhjaveetaset mõõta alati pumba vahetamisel. 6.3. Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale ja proovivõtja peaks soovitatult olema atesteeritud. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama «Veeseaduse» alusel kehtestatud proovivõtmise nõuetele. 6.4. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsida akrediteeritud labori poolt. 6.5. Seire nõuded Proovivõtuk Proovivõtukoha Seire liik Seiratavad Proovi oha nimetus koordinaadid (L- (pinna- või näitajad 2 võtmise Est) pohjavee seire) sagedus Keskpolügoo X: 6590504 põhjavesi Ammoonium, üks kord ni pk Y: 605762 Coli-laadsed aastas bakterid, Elektrijuhtivus , Enterokokid, Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, Kloriid, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, Oksüdeeritavu s, Raud, Sulfaat, Vesinikioonide kontsentratsioo n, Värvus 6.6. Täiendavad nõuded seire I ja II kvaliteediklassi joogiveeallika kvaliteeti kontrollitakse vähemalt üks läbiviimiseks kord kolme aasta jooksul, III kvaliteediklassi joogiveeallika kvaliteeti kontrollitakse vähemalt üks kord aastas. Kui kvaliteedinäitajad ületavad III kvaliteediklassile seatud nõudeid, peab ettevõte taotlema põhjavee tarbimiseks joogiveena Terviseameti nõusolekut. Terviseameti nõusolek esitada Keskkonnaametile. 1 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 3 2 lähtudes põhjaveekogumi seisundi hindamise kriteeriumitest, põhjaveekogumi ohustatusest, teada olevatest veekeskkonnale potentsiaalselt ohtlikest reostusallikatest ja veevõtuga või sellega seotud tegevuse mõjust veekeskkonnale 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Keskpolügooni sademevee vl 7.2. Väljalaskme kood 2 HA591 7.3. Reoveekogumisala 7.4. Suubla nimetus Kalajärve kraav 7.5. Suubla kood 3 VEE1080001 7.6. Väljalaskme X: 6590830.8 koordinaadid (L-Est Y: 605548.7 süsteemis) 7.7. Suubla 1 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga automaatseadmega mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus %4 (mg/l) 2017 - 2030 Nüld 45 2019 - 2030 Püld 1 2017 - 2018 Püld 1.5 2017 - 2030 BHT7 15 2017 - 2030 Heljum 40 2017 - 2030 Naftasaaduse 5 d 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 4 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Keskpolügooni vl 7.2. Väljalaskme kood 2 HA588 7.3. Reoveekogumisala 7.4. Suubla nimetus Kalajärve kraav 7.5. Suubla kood 3 VEE1080001 7.6. Väljalaskme X: 6590822.1 koordinaadid (L-Est Y: 605556.9 süsteemis) 7.7. Suubla 1 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga automaatseadmega mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille Nüld ; Püld keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus %4 (mg/l) 2018 - 2030 pH 6-9 2018 - 2030 Heljum 35 2018 - 2030 BHT7 40 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 8. Väljalaskme seire nõuded 8.1. Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale ja proovivõtja peaks soovitatult olema atesteeritud. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama «Veeseaduse» alusel kehtestatud proovivõtmise nõuetele. 8.2. Analüüsinõuded Proovid viia analüüsiks akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt 5 määratavate komponentide osas. 8.3. Väljalaskme nimetus Väljalaskme Väljalaskme Proovi Proovi Seiratav kood 1 koordinaadid võtmise liik võtmise näitaja (L-Est sagedus süsteem) Keskpolügoni sademevee vl HA591 X: üksikproov üks kord BHT7, 6590830.8 poolaastas Heljum, Y: 605548.7 Naftasaadus ed, Üldfosfor (P-üld), Üldlämmast ik (N-üld) Keskpolügoni vl HA588 X: üksikproov üks kord BHT7, 6590822.1 kvartalis Heljum, Y: 605556.9 Üldfosfor (P-üld), Üldlämmast ik (N-üld) 8.4. Täiendavad nõuded väljalaskme Proovide mittevastavuse korral kehtestatud nõuetele tuleb vee erikasutajal seire läbiviimiseks kasutusele võtta asjakohased meetmed tagamaks heitvee reostusnäitajate vastavus vee erikasutusloas kehtestatud piirmääradeni. 1 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 9. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine 1 9.1. Reoveepuhasti nimi Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Keskpolügooni puhasti ajas keskmistatud Juuni mittestatsioonaarse seadmega 9.2. Täiendavad nõuded Reoveepuhastil, mille reostuskoormus on alla 2000 ie, määrata reostuskoormus üks reostuskoormuse kord viie aasta jooksul. Reoveepuhasti või muu reostusallika töös olulise muudatuse määramiseks korral (nt reoveepuhasti rekonstrueerimisel või reostuskoormuse märgataval suurenemisel) teostada täiendav reostuskoormuse määramine. Esimesed reostuskoormuse määramise tulemused esitada Keskkonnaametile hiljemalt II kvartali lõpuks. 1 tabeli täitmise vajaduse otsustab vee erikasutusloa andja 10. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 1 10.1. Reoveepuhasti sissevool Proovi võtmise liik Proovivõtukoha nimetus ja Seiratavad näitajad Proovi Proovi koordinaadid (L-Est) võtmise võtmise sagedus aeg üksikproov K32 BHT7, Heljum, pH, üks kord 2018 II X: 6590830.5 Üldfosfor (P-üld), aastas kvartal Y: 605561.6 Üldlämmastik (N-üld) 10.2. Reoveepuhasti väljavool Proovi võtmise liik Proovivõtukoha nimetus ja Seiratavad näitajad Proovi Proovi koordinaadid (L-Est) võtmise võtmise sagedus aeg üksikproov K34 BHT7, Heljum, pH, üks kord 2018 II X: 6590822.1 Üldfosfor (P-üld), aastas kvartal Y: 605556.9 Üldlämmastik (N-üld) 10.3. Täiendavad nõuded Proovid tuleb võtta puhastile juhitavast reoveest ja puhastist väljuvast heitveest puhastusefektiivsuse üheaegselt. Reovee puhastusaste määrata reovee reostuskoormuse määramisega hindamiseks samaaegselt. 1 tabeli täitmise vajaduse otsustab vee erikasutusloa andja 11. Suubla seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 12. Ohtliku aine lubatav kogus tooraine- või toodanguühiku kohta 1 6 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 13. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 14. Meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg 14.1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks Tagada veehaarde Pidev vajalikud meetmed sanitaarkaitsealal kehtivate nõuete täitmine. 14.2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete Tagada kanalisatsioonisüsteemi Pidev täitmiseks vajalikud meetmed ja reoveesette käitluskoha vastavus kehtivatele õigusaktidele. Pidada reoveepuhasti hoolduspäevikut. Päevikusse kanda: reoveepuhasti hooldetööd, andmed kasutatud kemikaalide kohta, andmed puhastisse siseneva ja puhastist väljuva heitvee analüüsitulemuste ja määratud vooluhulkade kohta. Hoolduspäevikut säilitada viis aastat. Kanalisatsiooniehitiste seisundi kontroll üks kord viie aasta jooksul. Akt säilitada 10 aastat. 14.3. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale 14.4. Nõutav reoveepuhastusviis Reoveepuhastus peab vastama Pidev kehtivatele õigusaktidele 14.5. Heitvee immutamise nõuded 14.6. Sademevee käitluse nõuded Sademevee juhtimine suublasse Pidevalt peab vastama kehtivatele õigusaktidele. 14.7. Reoveesette käitluse ja kasutamise Reoveesete käidelda vastavalt Pidevalt nõuded kehtivatele õigusaktidele 14.8. Põllumajanduslikud veekaitsemeetmed 14.9. Toimingud avarii korral 1. Võtta koheselt tarvitusele Koheselt vastava olukorra abinõud reostuse tõkestamiseks tekkimisel. ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida Häirekeskust, kohalikku omavalitsust, Keskkonnaametit ja Keskkonnainspektsiooni. 2. Avariilisest väljalaskmest teavitada koheselt Keskkonnaametit ja Keskkonnainspektsiooni. 14.10. Parim võimalik tehnika 1 14.11. Muud asjakohased meetmed 1. Vee erikasutuse õiguse Koheselt vastava olukorra realiseerimist võimaldavate tekkimisel. tehnorajatiste omandisuhte muutumisel tuleb teavitada Keskkonnaametit ühe nädala jooksul peale valduse ja vee 7 erikasutusloa üleandmist. 2. Juhul, kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju, on vee erikasutusloa väljaandjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi (sh suubla seire kehtestamine). 3. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 1 täidetakse, kui info parima võimaliku tehnika kohta on olemas 15. Nõuded teabe esitamiseks vee erikasutusloa andjale Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 15.1. Veehaarde seire tulemused Põhjavee seire analüüsiaktid esitada vee Toimub õigusaktidega erikasutusloa andjale. sätestatud korras 15.2. Võetava vee arvestus Veearvestuse pidamine vastavalt Toimub õigusaktidega käesolevas loas toodud nõuetele. Andmed sätestatud korras. veevõtu kohta kuude ja puurkaevude kaupa esitada vastavalt kehtivale korrale kord kvartalis. 15.3. Heitvee arvestus Heitvee koguse ja seire nõuded vastavalt Vastavalt nõutule. käesoleva loa punktis 8 toodule. 15.4. Väljalaskme omaseire tulemused Väljalasu omaseire analüüsiakt(id) Toimub õigusaktidega esitada Keskkonnaameti e- sätestatud korras. keskkonnateenuste portaali kaudu veesaastetasu deklareerimisel. 15.5. Suubla omaseire tulemused 15.6. Reostusallikast lähtuv 1. Olulise muudatuse korral 200 ie, Kohe vastava reostuskoormus reoveepuhasti tööprotsessis teavitada olukorra tekkimisel koheselt loa andjat. Vajaduse ilmnemisel peab vee erikasutaja olema valmis välja selgitama puhasti reostuskoormuse. 2. Puhasti reostuskoormuse määramise ja puhastusefektiivsuse hindamise tulemused esitada ühe nädala jooksul peale nende väljastamist laborist. 15.7. Suublasse juhitavate saasteainete Arvutada kõikide aasta jooksul võetud sisaldus (mg/l) ja kogused (t) heitveeproovide ja heitveekoguste alusel. Tulemused esitada saasteainete kaupa veekasutuse aastaaruandega. 15.8. Kanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete sisaldused ja kogused väljalaskmete kaupa 15.9. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete vastavus kehtestatud nõuetele 15.10. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse Keskkonnatasu tuleb deklareerida Toimub õigusaktidega tasu teave vastavalt kehtestatud õigusaktidele. sätestatud korras. 15.11. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad Reoveepuhastite tööd iseloomustavad Toimub õigusaktidega näitajad (näiteks reostuskoormus) näitajad esitada veekasutuse sätestatud korras. aastaaruandes. 15.12. Teave meetmete rakendamise kohta Asjakohaste meetmete rakendamisel Kohe vastava olukorra puhasti nõuetekohase töö tagamiseks tekkimisel. teavitada Keskkonnaametit koheselt kirjalikult. 15.13. Ohtlike ainete heidetest teavitamine 15.14. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada Toimub õigusaktidega elektrooniliselt vastavalt kehtivale sätestatud korras. korrale. 8 15.15. Muu vajalik informatsioon 1. Tegevuseks, mis ei hõlma käesolevat 1-4. Kohe vastava vee erikasutusluba, tuleb olukorra tekkimisel; 5. Keskkonnaameti Tallinna kontorile Pidevalt. esitada motiveeritud taotlus olemasoleva loa muutmiseks või ajutise loa väljastamiseks. 2. Vee erikasutusega seotud igasuguste andmete/tingimuste või seadusandlike normatiivide muutumisel tuleb esitada Keskkonnaameti Tallinna kontorile taotlus vee erikasutusloa kooskõlla viimiseks uute tingimustega. 3. Puhasti puhastusprotsessi lakkamise järgselt tuleb koheselt, ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult, teatada vee erikasutusloa väljaandjale ja keskkonnajärelevalve asutusele. 4. Vee erikasutuse käigus tekkivatest tehnoloogilistest muudatustest, samuti vee erikasutaja kohta käivate kontaktandmete muudatustest teavitada koheselt käesoleva loa väljaandjat kirjalikult. Vee erikasutuse õiguse realiseerimist võimaldavate tehnorajatiste omandisuhte muutumisel tuleb anda veeloa koopia ja muud vajalikud dokumendid üle uuele valdajale/omanikule, teavitada Keskkonnaametit hiljemalt 1 nädala jooksul alates valduse muutmisest, informeerida uut valdajat veeloa ümbervormistamise vajadusest. Sel juhul kehtib luba uuele omanikule 4 kuud alates valduse üleandmisest. Uus valdaja peab sama tegevuse jätkamisel taotlema vee erikasutusloa andmete muutmist. 5. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 9
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel