KORRALDUS
19. detsember 2017 nr 1-3/17/3082
Vee erikasutusloa nr L.VV/329879 andmine
I. ASJAOLUD
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764; aadress Järve 34a, Tallinn, Harju
maakond, 11314) (edaspidi taotleja) esitas 10.08.2017 Keskkonnaameti Põhja regioonile vee
erikasutusloa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.08.2017
nr 14-6/17/9313 all) Harju maakonnas Kuusalu vallas Tõreska külas põhjavee võtmiseks rohkem
kui 5 m3 ööpäevas ning heit- ja sademevee juhtimiseks suublasse.
Taotlejale on eelnevalt väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/322278 põhjavee võtmiseks
rohkem kui 5 m3 ööpäevas ja heitvee juhtimiseks suublasse Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla
regiooni juhataja 19.11.2012 korraldusega nr 1-15/12/818 kehtivusega 19.11.2012–18.11.2017.
Vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 8 lg 2 p-le 2 on vee erikasutusluba vajalik, kui võetakse
põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas ja p-le 4, kui juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse,
sealhulgas põhjavette, mille VeeS § 9 lg 5 alusel annab Keskkonnaamet. Seega on loa andjal
pädevus taotluse menetlemiseks ning vee erikasutusloa andmise või selle andmisest keeldumise
otsustamiseks.
VeeS § 32 lg 5 p 1 kohaselt annab kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnas nõusoleku vee
erikasutuseks. Vee erikasutusluba taotletakse kooskõlas Kuusalu Vallavalitsuse 26.07.2017
nr 9/-4/2446-1 ja 13.09.2017 nr 9-4/2446-2 antud kirjalike nõusolekutega (registreeritud
Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kirjade nr 14-6/17/9313 ja 14-6/17/9313-3 all).
Vee erikasutusloa taotlus peab vastama VeeS ja keskkonnaministri 26.03.2002 määruses nr 18
„Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise
kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ (edaspidi määrus nr 18) toodud
nõuetele. Keskkonnaamet kontrollis esitatud vee erikasutusloa taotlust ning palus seda täiendada
30.08.2017 kirjaga nr 14-6/17/9313-2 vastamistähtajaga kuni 26.09.2017. Taotleja esitas
puuduolevad dokumendid 26.09.2017 (registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 26.09.2017 nr 14-6/17/9313-3 all). Keskkonnaamet hindas taotleja
poolt esitatud andmeid piisavaks ja võttis vee erikasutusloa taotluse 28.09.2017 kirjaga
nr 14-6/17/9313-4 menetlusse.
Keskkonnaamet küsis täiendavat lisateavet 03.10.2017 kirjaga nr 14-6/17/9313-5
vastamistähtajaga kuni 24.10.2017. Taotleja esitas puuduolevad dokumendid 24.10.2017
(registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 24.10.2017 nr 14-6/17/9313-6 all).
VeeS § 91 lg 1 kohaselt avaldab vee erikasutusloa andja pärast vee erikasutusloa taotluse
menetlusse võtmist vastava teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade vee
erikasutusloa taotlemisest avalikustati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.09.2017.
Ettepanekuid ja vastuväiteid loa taotluse avalikustamise käigus ei esitatud. Vastavalt
haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 48 lg 1 avalikustatakse õigusakti eelnõu koos
seletuskirjaga, tagades avalikkusele nimetatud dokumentidega tutvumise võimaluse vähemalt
kuni ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja lõpuni. Vastavalt HMS § 48 lg 2 ei või tähtaeg
ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest
arvates. Keskkonnaamet teavitas vee erikasutusloa andmise korralduse eelnõu ja loa eelnõu
valmimisest 30.10.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt
haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 saatis loa andja 30.10.2017 kirjaga nr 14-6/17/9313-6
käesoleva vee erikasutusloa korralduse eelnõu ja loa eelnõu Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskusele ja Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja arvamuste/vastuväidete esitamiseks
tähtajaga 10.11.2017. Nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid ja arvamusi esitati.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas 09.11.2017 Keskkonnaametile teavituskirja seoses vee
erikasutusloa korralduse eelnõu punktis 2.1.2 viidatud puurkaevu katastrinumbriga 22707
põhjavee analüüsitulemustele (protokoll nr ML2017/V65138M ja KL2017/V65138K), millest
selgus, et joogiveeks kasutatav põhjavesi jäi I ja II kvaliteediklassi, kuid kvaliteedinäitaja
„värvus“ mõõdetud tulemus ületas III kvaliteediklassi piirväärtust. Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskus selgitas, et kuna varasematest puurkaevu katastrinumbriga 22707 põhjavee
analüüsitulemustest ei ole nähtunud III kvaliteediklassi piirväärtuste ületamisi, tellis keskus
Terviseametilt kordusanalüüsid kõnealuse puurkaevu põhjaveest, et veenduda analüüsitulemuste
õigsuses. Kordusanalüüsid planeeriti võtta 15.11.2017. Lisati, et kordusanalüüsi tulemuste
kvaliteedinäitajate piirväärtuste ületamise korral taotletakse Terviseameti või tema piirkondliku
talituse kirjalik nõusolek puurkaevust katastrinumbriga 22707 võetava põhjavee kasutamiseks
joogiveeallikana (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.11.2017
nr 14-6/17/9313-8 all).
II. KAALUTLUSED
Vee erikasutusloa kehtivuse lõppedes otsustab loa andja vee erikasutusloa andmise uuesti,
hinnates konkreetset kujunenud situatsiooni kehtiva õigusruumi alusel. Samuti vaatab loa andja
üle loa taotleja õigused, kohustused ning võimalikud seatavad piirangud. Määruse nr 18 § 16
lg 1 alusel teeb loa andja vee erikasutusloa andmise otsuse lähtudes taotluses esitatud
informatsioonist, vee kasutamist ja kaitset sätestavatest õigusaktidest ning taotluse kohta esitatud
seisukohtadest.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus põhitegevusalaks on riigikaitse (EMTAK tegevusala kood
84221) ja vee erikasutus seisneb põhjavee võtmises rohkem kui 5 m3 ööpäevas puurkaevust
katastrinumbriga 22707 ning heitvee ja sademevee juhtimises Kuusalu vallas Suru külas
Keskpolügooni teeninduskeskus kinnistul (katastritunnus 35206:002:0191) ja Keskpolügoon 50
kinnistul (35206:002:0081) asuvasse Kalajärve kraavi (VEE1080001) heitvee väljalaskme
HA588 ning sademevee väljalaskme HA591 kaudu. Taotleja veevõtt toimub Kuusalu vallas
Tõreska külas taotlejale kuuluval Keskpolügoon 100 kinnistul (katastritunnus 35206:002:0086).
2.1 Vee erikasutusloa nõuded
2.1.1 Põhjaveevõtt
Veevõtt toimub taotleja omandis oleval kinnistul (katastritunnus 35206:002:0086) ning seal
asuvast 2007. aasatal rajatud 210 m sügavusest puurkaevust katastrinumbriga 22707
(koordinaadid X:6590504, Y:605762). Põhjavett vajatakse majandus-joogiveega varustamiseks.
Võetavat põhjavee kogust mõõdetakse veearvestiga.
2 (10)
Põhjaveevõtt toimub kambrium-vendi põhjaveekihist Harju maakonna Kuusalu valla kambrium-
vendi veekihi põhjaveemaardla prognoosivaru arvelt, milleks on 500 m3 ööpäevas.
Põhjaveemaardla varud on keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 kinnitatud
2030. aasta lõpuni. Keskkonnaameti poolt väljastatud vee erikasutuslubade järgi on 2017. aasta
juuni seisuga Harju maakonna Kuusalu valla põhjaveemaardla kambrium-vendi veekihi
prognoosvarust kasutusel 315 m3 põhjavett ööpäevas. Keskkonnaamet märgib, et taotletaval
veevõtul 30 m3 ööpäevas kujuneb kvartaalse veevõtu mahuks 2700 m3 (10800 m3 aastas), mis
2017. aasta oktoobri seisuga ei ületa koos teiste Keskkonnaameti poolt väljastatud vee
erikasutuslubade järgi Harju maakonna Kuusalu valla põhjaveemaardla kambrium-vendi veekihi
kinnitatud põhjaveevarusid.
Taotleja poolt puurkaevust katastrinumbriga 22707 võetava põhjavee tegelikud kogused
kuupmeetrites aastatel 2013-2016 kvartalite kaupa on järgmised:
Kvartal 2013 2014 2015 2016
I 272 94 651 355
II 539 308 1750 1908
III 280 648 1651 2504
IV 112 87 119 214
Kokku aastas 1203 1137 4171 4981
Ettevõte taotletav veevõtt puurkaevust katastrinumber 22707 on suurem taotleja veekasutuse
aasta aruannetes kajastuva tegeliku veevõtuga kvartalite kaupa. Põhjaveevaru ammendumise
vältimiseks lähtub Keskkonnaamet lubatud veevõtu koguste määramisel piirkonna olemasolevast
veevarust, veekasutaja poolt esitatud varasemate aastate faktilisest veekasutusest, teatavast
potentsiaalsest veekasutuse kasvust ja taotletavatest veevõtu kogustest ning määrab taotlejale
lubatud veevõtu kogused puurkaevust katastrinumbriga 22707 järgmiselt:
Kvartal Lubatud veekogus (m3)
I 1 000
II 3 000
III 3 000
IV 1 000
Kokku aastas 8 000
Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus
veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse
tegevusi ja piiratakse liikumist. Puurkaevu (katastrinumber 22707) sanitaarkaitseala on Eesti
Looduse Infosüsteemi andmetel 50 meetrit. Vastavalt VeeS § 281 lg 1 on põhjaveehaarde
sanitaarkaitsealal keelatud majandustegevus, välja arvatud 1) veehaarderajatiste teenindamine;
2) metsa hooldamine; 3) heintaimede niitmine; 4) veeseire.
2.1.2 Proovivõtt põhjaveest
Joogiveeallikana kasutatava põhjavee kontrollinõuded sätestatakse vee erikasutusloas vastavalt
sotsiaalministri 02.01.2003 määruses nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada
kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ (edaspidi määrus nr 1) toodud
nõuetele. Põhjavee kvaliteeti tuleb kontrollida puurkaevus vastavalt määruses nr 1 § 8 lg 4 toodud
sagedusele: 1) I ja II kvaliteediklassi joogiveeallika kvaliteeti kontrollitakse vähemalt üks kord
kolme aasta jooksul 2) III kvaliteediklassi joogiveeallika kvaliteeti kontrollitakse vähemalt üks
kord aastas. Puurkaevu katastrinumbriga 22707 kohta esitatud põhjavee analüüsitulemuste alusel
(protokoll nr ML2017/V65138M ja KL2017/V65138K) jäi joogiveeks kasutatav põhjavesi I ja
3 (10)
II kvaliteediklassi, kuid kvaliteedinäitaja „värvus“ mõõdetud tulemus ületab III kvaliteediklassi
piirväärtust. Määruse nr 1 § 3 lg 3 kohaselt ei tohi pinna- või põhjavett, mille näitajate
piirväärtused ületavad III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi, valida joogiveeallikaks. Määruse
nr 1 § 3 lg 4 sätestab, et kui muud joogiveeallikad puuduvad, siis võib lg 3 nimetatud põhjavett
Terviseameti või tema piirkondliku talituse kirjaliku nõusoleku alusel kasutada joogiveeallikana,
kui vee töötlemine ja keskkonnaseisundit parandavad meetmed tagavad kvaliteetse joogivee.
Kvaliteedinäitaja „värvus“ piirväärtus ületab III kvaliteediklassi ning seega peab vee erikasutaja
saama Terviseameti või tema piirkondliku talituse kirjaliku nõusoleku puurkaevust
katastrinumbriga 22707 võetava põhjavee kasutamiseks joogiveeallikana. Joogiveeallikana
kasutatava põhjavee kvaliteedi kontrolli sagedus III kvaliteediklassi joogiveeallikal on vähemalt
üks kord aastas. Juhul, kui järgmisel korral võetav põhjavee analüüsitulemus vastab I ja II
kvaliteediklassi joogiveeallika kvaliteedile, võib joogiveeallika kvaliteeti kontrollida sagedusega
vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Joogiveeallika seire ja seiretulemuste edastamine peab
toimuma vastavalt kehtivatele nõuetele.
Määruse nr 1 § 8 lg 3 kohaselt peab joogiveeallikana kasutatavat põhjavett analüüsima järgmiste
näitajate suhtes: ammoonium, hägusus, elektrijuhtivus, fluoriid, kloriid, lõhn, mangaan,
naatrium, nitraat, nitrit, oksüdeeritavus, raud, sulfaat, vesinikioonide kontsentratsioon, värvus,
coli-laadsed bakterid, enterokokid, Escherichia coli, kolooniate arv 22 °C. Veeproovi võtmisel
lähtuda keskkonnaministri 06.05.2002 määrusest nr 30 „Proovivõtumeetodid“. Määruse nr 1 § 3
lg 5 kohaselt tuleb joogiveeallika vee analüüsi-tulemused esitada vee erikasutusloa väljaandjale
ja Terviseametile või tema piirkondlikule talitusele.
Mõõteseaduse § 7 lg 1 sätestab kasutusalad, mille korral võib metroloogilise kontrolli teha
mõõtevahendile kohustuslikuks. Eraldi on välja toodud punktis 3 mõõtevahendid, mida
kasutatakse tulenevalt tolli- ja maksuseaduste nõuetest ja punktis 4 mõõtevahendid, mida
kasutatakse riikliku järelevalve käigus. Veearvesti kuulub mõõteseaduse § 7 lg 3 kohaselt
kohustusliku metroloogilise kontrolli nimistusse. Üheks mõõtevahendi metroloogilise kontrolli
liigiks on taatlemine. Samuti peab mõõteseaduse § 5 lg 2 p 1 kohaselt mõõtetulemuse järgitavus
olema tõendatud tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral. Keskkonnatasude seaduse
(edaspidi nimetatud KeTS) § 333 lg 2 kohaselt rakendatakse keskkonnatasu deklaratsiooni suhtes
maksukorralduse seaduses maksudeklaratsiooni kohta sätestatut. Mõõtetulemuse järgitavus
tagatakse veearvestiga, mille taatluskohustus on täidetud. Majandus- ja
kommunikatsiooniministri 12.12.2006 määruse nr 104 „Kohustuslikule metroloogilisele
kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas
täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ lisa 2 punkti 4.1 alusel tuleb veearvestit
taadelda vähemalt üks kord viie aasta jooksul, v.a veearvestid, mille DN (toru läbimõõt) >
300mm (nende puhul võib rakendada 10 aastast taatluskehtivusaega).
2.2 Heit- ja sademevee juhtimine suublasse
Nõuded heit- ja sademevee veekogusse juhtimise kohta on kehtestatud Vabariigi Valitsuse
29.11.2015 määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise
kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete
täitmise kontrollimise meetmed“ (edaspidi määrus nr 99) peatükis 2 ja 4. Määruse nr 99 lisas 3
nimetatud ohtlikke aineid ei tohi leiduda veekogusse või pinnasesse juhitavas heit- ja sademevees
või ei tohi nende ainete sisaldus veekogusse või pinnasesse juhitavas heit- ja sademevees ületada
samas lisas esitatud piirväärtusi, välja arvatud naftasaaduste ning ühe- ja kahealuseliste fenoolide
sisalduse osas. Teiste reostusnäitajate piirväärtused on toodud määruse nr 99 lisas 1.
Keskpolügooni teeninduslinnakus on töötajaid ja alaliselt kohalolijaid 35 ning teeninduslinnaku
kasutajate arv kuude lõikes erineb (200-1000 in/kuus). Reoveepuhasti ei teeninda ühtegi
keskkonnaministri poolt kinnitatud reoveekogumisala.
4 (10)
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus suunab reovee reoveepuhastisse, mis asub kinnistul
nimetusega Keskpolügooni teeninduskeskus (katastritunnus 35206:002:0191). Reovesi juhitakse
reoveetorustiku kaudu 50 m3 mahutavusega kahte kogumismahutisse ning nende täitumisel
pumbatakse reovesi ülepumpla kaudu bioloogilisse väikepuhastisse EKOL-9 (9 m3/ööpäevas).
Reoveepuhasti läbinud vesi juhitakse järelpuhastile SL-FD 2400. Jääkmuda eemaldatakse
eelsegistist üks kord aastas. Muda pumpamiseks kasutatakse imipumbaga varustatud paakautot.
Tööd teostab Schöttli Keskkonnatehnika AS.
Üks osa sademeveekanalisatsiooni kaudu kokku kogutavast sademeveest puhastatakse liiva-
mudapüüduris ning seejärel õli-bensiinipüüduris. Teine osa sademeveest juhitakse otse eelpool
nimetatud õli-bensiinipüüdurile.
Vee erikasutusloasse nr L.VV/329879 kantud heit- ja sademevee väljalask:
Väljalasu Keskkonnaregistri
Väljalask Katastritunnus Suubla
kood kood
Keskpolügooni Kalajärve
HA588 35206:002:0191 VEE1080001
vl kraav
Keskpolügooni Kalajärve
HA591 35206:002:0191 VEE1080001
sademevee vl kraav
Heitvesi juhitakse peale puhastust heitvee väljalaskme HA588 (koordinaatidel X: 6590822.1
Y: 605556.9) ning puhastatud sademevesi väljalaskme HA591 (koordinaatidel X: 6590830,8;
Y: 605548,7) kaudu Kalajärve kraavi (VEE1080001), mida ei ole 07.01.2016 Vabariigi Valitsuse
poolt kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava perioodiks 2015 – 2021 (edaspidi
veemajanduskava) kohaselt hinnatud. Kalajärve kraavist suubub vesi Nõmmoja Väikejärve ning
sealt omakorda Kaanjärve ojja, mida kumbagi ei ole samuti veemajanduskava kohaselt hinnatud.
Kaanjärve ojast suubub vesi ligikaudu 3,2 km pärast Pikkojja (Pikkoja vooluveekogum
1079900_1), mis on veemajanduskava kohaselt seisundiklassis „hea“. Veemajanduskava
kohaselt oli vooluveekogumi Pikkoja koondseisund 2013. aastal hea ning 2014 aastal hea.
Pikkoja seisundit ei tohi halvendada.
Arvestades, et 1) heit- ja sademevee väljalaskme kaudu ei juhita ohtlikke aineid suublasse;
2) puhastatud heit- ja sademevee reostusnäitajad vastavad eeldatavalt vee erikasutusloaga
kehtestatud piirväärtustele, on Keskkonnaamet seisukohal, et väljalaskmete HA588 ja HA591
kaudu läbi Kalajärve kraavi, Nõmmoja Väikejärve ja Kaanjärve oja Pikkojja juhitav heit- ja
sademevesi ei mõjuta eeldatavalt Pikkoja veekogumi seisundit. Vee erikasutaja peab tagama heit-
ja sademevee juhtimisel suublasse vee erikasutusloaga seatud piirmääradele vastavuse. Juhul kui
selgub, et vee erikasutus avaldab olulist negatiivset mõju veekogu seisundile, on loa andjal õigus
esitada loa saajale rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused. Proovide mittevastavuse
korral kehtestatud nõuetele tuleb vee erikasutajal kasutusele võtta asjakohased meetmed
tagamaks reostusnäitajate vastavus vee erikasutusloas kehtestatud piirmääradeni.
2.3 Sademevee reostusnäitajad ning proovivõtu nõuded ja sagedus
Sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu veekogusse juhtida sademevett,
mille reostusnäitajad ei ületa määruse nr 99 lisas 1 sätestatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis
kehtivad reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on 2000-9999 ie, välja arvatud
heljuvaine sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Naftasaaduste sisaldus sademevees ei tohi
ületada 5 mg/l. Lisaks heljumile ja naftasaadustele on teiste reostusnäitajate piirväärtused
järgmised: bioloogilise hapnikutarbe (BHT7) sisaldus 15 mg/l, keemilise hapnikutarbe (KHT)
sisaldus 125 mg/l, üldfosfori sisaldus määruse nr 99 § 15 lg 2 kohaselt 1,5 mg/l, kuid alates
01.01.2019 1 mg/l, üldlämmastiku sisaldus 45 mg/l ja pH 6-9.
5 (10)
Kui sademevee reostusnäitajad ei vasta eelnevalt nimetatud reostusnäitajate poolest kehtestatud
piirväärtustele, käsitletakse sademevett saastatud sademeveena, mis vajab enne suublasse
juhtimist puhastamist. Saastatud sademevee tekke vältimiseks või selles reoainete koguse
vähendamiseks on soovituslik kogumisalade teid, väljakuid ja muid alasid, millelt sademevett
ära juhitakse, regulaarselt kuivalt puhastada. Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 17
lg 3 kohaselt saastetasu ei nõuta, kui saasteaineid heidetakse veekogusse, põhjavette või
pinnasesse sademeveega sademevee-kanalisatsiooni kaudu, täites samal ajal VeeS ja selle alusel
alamaktides sademeveele kehtestatud nõudeid.
Saastatud sademevett peab enne suublasse juhtimist puhastama nii, et see ei halvendaks suubla
seisundit. Saastatud sademevee tekke vältimiseks või selles reoainete koguse vähendamiseks
peab Keskpolügooni teeninduslinnaku teid, väljakuid ja muid alasid, millelt sademevett ära
juhitakse, regulaarselt kuivalt puhastama. Õlipüüdurit tuleb perioodiliselt hooldada vastavalt
tootja hooldusjuhistele, et oleks tagatud puhasti nõuetekohane toimimine. Sademevee vooluhulk
kujuneb vastavalt sademete hulgale ja intensiivsusele. Sademevee vooluhulga üle tuleb pidada
arvestust.
Määruse nr 99 § 10 lg 8 järgi tuleb sademeveeproov võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas
keskmistatud proovina. Esimene osaproov tuleb võtta 30 minuti jooksul pärast sademevee
äravoolu algust ning jätkata osaproovide võtmist vähemalt iga 30 minuti järel ja vähemalt kahe
tunni jooksul või kuni sademete lakkamiseni. Sama paragrahvi lg 9 kohaselt võib loa raames
tehtava sademevee omaseire proov olla punktproov, mis on võetud 30 minuti jooksul pärast
sademevee äravoolu algust. Sademevee vooluhulk on soovituslik arvutada standardis
EVS 848:2003 „Ühiskanalisatsioonivõrk“ või muus samaväärses standardis sätestatud
metoodika alusel.
Keskkonnaamet määrab proovi võtmise sageduseks üks kord poolaastas. Loaga kehtestatakse
reostusnäitajate piirmääradeks naftasaaduste puhul 5 mg/l, BHT7 puhul 15 mg/l, heljuvaine puhul
40 mg/l, üldfosfori puhul 1,5 mg/l, kuid alates 01.01.2019 1 mg/l ning üldlämmastiku puhul
45 mg/l.
2.3.1 Heitvee reostusnäitajad ning proovivõtu nõuded ja sagedus
Keskpolügooni reoveepuhasti ei teeninda reoveekogumisala (reostuskoormus jääb alla 300 ie),
seega tohib heitveelaskme kaudu veekogusse juhtida heitvett, mille reostusnäitajad ei ületa
määruse nr 99 lisas 1 sätestatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala
kohta, mille reostuskoormus on alla 300 ie. Loaga kehtestatakse reostusnäitajate piirmääradeks
BHT7 puhul 40 mg/l, heljuvaine puhul 35 mg/l ja pH peab jääma vahemikku 6-9. Üldlämmastiku
ja üldfosfori osas piirväärtusi ei kehtestata. Nimetatud reostusnäitajate seiret tuleb määruse nr 99
§ 12 lõike 1 alusel teostada üks kord kvartalis.
Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama VeeS § 121
lg 3 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele. Keskkonnaministri 06.05.2002 määruse nr 30
„Proovivõtumeetodid“ § 5 lg 1 ja lg 2 kohaselt peab proovivõtukoht olema esinduslik ehk
iseloomustama uuritava objekti füüsikalist või keemilist seisundit ning toimuvaid protsesse
tervikuna.
Reoveepuhastisse siseneva reovee ning reoveepuhastist väljuva heitvee proovivõtukoha
koordinaadid:
Väljuva heitvee
Väljalaskme Siseneva reovee proovivõtukoha
Väljalask proovivõtukoha
kood koordinaadid
koordinaadid
6 (10)
K34
Keskpolügooni K32 - X:6590830,5; Y:605561,6
HA588 X: 6590822.1
vl K33 - X:6590825,4; Y:605564,8
Y: 605556.9
Suublasse juhitav heitvesi peab vastama määruses nr 99 toodud nõuetele. Suublasse juhitav
heitvesi ei vastanud kõikidele taotlejale Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja 19.11.2012 aasta
korraldusega nr HJR 1-15/12/818 väljastatud vee erikasutusloas nr L.VV/322278 nõutavatele
heitvee reostusnäitajate piirväärtustele. Peamised vee erikasutusloa nõuetele mittevastavad
näitajad olid heljum ja BHT7. Kuna reostusnäitajate piirväärtusi on ületatud olulisel määral, tuleb
reoveepuhasti töö efektiivsuse määramiseks võtta proovid pärast kogumismahuteid
reoveepuhastisse sisenevast reoveest (proovivõtukaevudest K32 ja K33) maksimaalse
reostuskoormuse perioodil ning puhastist väljuvast heitveest (proovivõtukaev K34) üheaegselt.
See on vajalik puhastisse siseneva reovee BHT7 tegeliku suuruse kontrollimiseks ning
võrdlemiseks projekteeritud BHT7 väärtusega. Nõuded puhasti töö efektiivsuse kontrollimiseks,
heitvee reostusnäitajate piirväärtused, proovivõtu nõuded ja sagedus sätestatakse vee
erikasutusloas nr L.VV/329879.
2.3.2 Puhasti reostuskoormuse määramine
Määruse nr 99 § 3 lg 3 järgi peab loa omaja pärast esialgse reostuskoormuse määramist määrama
tegeliku reostuskoormuse vastavalt määruse nr 99 § 3 lg-s 4 sätestatule, mille kohaselt
määratakse reoveepuhasti reostuskoormus loa taotleja korraldatud veeproovide analüüsi ja
vooluhulga mõõtmise tulemuste alusel. Reoveepuhasti reostuskoormus arvutatakse aasta kestel
reoveepuhasti suurima nädalakeskmise reoainehulga alusel. Määruse nr 99 § 3 lg 8 kohaselt peab
reoveepuhasti reostuskoormuse määramiseks võtma reoveepuhastisse sisenevast reoveest seitse
keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja mõõtma vooluhulka vastavalt VeeS § 121 lg 3 alusel
kehtestatud proovivõtumeetoditele loas määratud aegadel. Veeproovid tuleb võtta iga
nädalapäeva kohta eraldi. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse proovid,
mis on võetud valingvihmade puhul või muude erakorraliste ilmastikuolude, näiteks lume kiire
sulamise ajal. Juhul, kui proovide võtmine katkeb valingvihmade või muude erakorraliste
ilmastikuolude tõttu, tuleb proovide võtmist jätkata tingimuste normaliseerumisel samal
nädalapäeval järgmisel nädalal. Näiteks kui reostuskoormuse määramise nädalal oli teisipäeval
valingvihm (proovid võeti esmaspäeval ja kolmapäevast kuni pühapäevani), tuleb teisipäeva
kohta võtta proovid järgmise nädala teisipäeval. Juhul, kui ka järgmise nädala teisipäeval on
vihmavaling, tuleb proovid võtta ülejärgmise nädala teisipäeval. Eesmärk on võtta proovid iga
nädalapäeva kohta eraldi.
Määruse nr 99 § 3 lg 6 järgi tuleb reoveepuhastil, mille reostuskoormus on alla 2000 ie, määrata
reostuskoormus üks kord viie aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti
või muu reostusallika töös. Arvestades, et Keskpolügooni reoveepuhasti tegelik reostuskoormus
on alla 2000 ie, kehtestab lao andja reostuskoormuse määramise sageduseks üks kord viie aasta
jooksul. Esimene reostuskoormuse määramine teostada 2018. aasta II kvartalis. Reoveepuhasti
või muu reostusallika töös olulise muudatuse korral (nt reoveepuhasti rekonstrueerimisel või
reostuskoormuse märgataval suurenemisel) teostada täiendav reostuskoormuse määramine.
2.3.3 Reovee puhastusastme hindamine
Määruse nr 99 § 12 lg 2 ütleb, et kui reoveepuhasti või muu reostusallika reostuskoormus on alla
2000 ie, peab vee erikasutaja reovee puhastusastme väljaselgitamiseks võtma proovi
reoveepuhastisse või muusse reostusallikasse sisenevast reoveest. Võetud proov võib olla
punktproov. Proov tuleb võtta üks kord aastas. Määruse nr 99 § 12 lg 4 kohaselt tuleb reovee
puhastusastme väljaselgitamiseks võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest
kui ka sealt väljuvast heitveest. Esimene reovee puhastusastme hindamine teostada 2018. aasta
II kvartalis.
7 (10)
2.4 Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 11
lg 2 kohaselt vaatab loa andja tegevusloa (siinkohal vee erikasutusloa) taotluse läbi ning teeb
otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või
algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid
hiljemalt 90. päeval pärast § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse
keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob
eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 3 kohaselt on KMH kohustuslik KeHJS
§ 6 lõike 1 tegevuste korral. KeHJS § 6 lg 1 kohaselt ei ole kavandatav tegevus olulise
keskkonnamõjuga. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 18 nimetatud
tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005
määruses nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” (edaspidi ka määrus nr 224). Tulenevalt määruse
nr 224 § 11 p 11 peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, et kas p 8 kohaselt põhjavee
võtmisel 200 000 – 10 000 000 kuupmeetrit aastas on oluline keskkonnamõju. Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus võtab põhjavett puurkaevust kat nr 22707 kuni 8 000 m3/aastas.
Seega eelnevast tulenevalt ei ole vajalik KMH algatamise vajalikkust kaaluda.
2.5 Keskkonnatasu deklareerimine
KeTS § 333 lg 1 järgi esitab isik keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse.
Tasustatav vee kogus tuleb arvutada veearvesti näidiku järgi veekogude, puurkaevude ja vee
kasutusviiside kaupa. Keskkonnatasu deklaratsioon saadetakse posti teel, elektroonilisel
andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või antakse üle Keskkonnaametis hiljemalt
aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Keskkonnaameti eelistus on saada
deklaratsioone e-teenuste keskkonnas. Keskkonnatasu arvutus tuleb esitada ka juhul, kui reaalset
keskkonnakasutust pole toimunud. Keskkonnatasu tuleb maksta Maksu- ja Tolliameti poolt
avatud ettemaksukontole kvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Ettemaksukontolt maha
arvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes.
2.6 Vee erikasutusloa kehtivus
VeeS § 9 lg 1 kohaselt tekib vee erikasutusõigus tähtajatu vee erikasutusloa alusel, välja arvatud
juhul, kui 1) luba taotletakse tähtajaliselt, 2) vee erikasutus on ühekordne, 3) põhjavett võetakse
kinnitatud põhjaveevarust, 4) esinevad muud veekaitse seisukohalt põhjendatud juhud, 5) vee
erikasutusluba on seotud muu tähtajalise haldusakti või kasutuslepinguga. Vee erikasutusloa
taotluse kohaselt taotletakse vee erikasutusluba kuni 31.12.2030. Arvestades eeltoodut ja esitatud
taotlust saab vee erikasutusloa anda kuni 31.12.2030.
Kuusalu Vallavalitsus andis 26.07.2017 ja 13.09.2017 kirjadega nr 9-4/2446-1 ja 9-4/2446-2
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele nõusoleku põhjavee võtmiseks rohkem kui 5 m3 ööpäevas
ning heitvee ja saasteainete juhtimiseks suublasse.
2.7 Täiendavad nõuded
Ettevõte peab järgima Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määruses nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste
veekaitsenõuded“ (edaspidi määrus nr 171) toodud nõudeid. Näiteks sätestab määruse nr 171
§ 21, et puhasti puhastusprotsessi lakkamisel peab sellest kohe, ja ühe ööpäeva jooksul ka
kirjalikult, teatama vee erikasutusloa väljaandjale ja keskkonnajärelevalve asutusele ning § 23
kohaselt on puhasti valdaja kohustatud pidama reoveepuhasti hoolduspäevikut, kuhu kantakse:
1) reoveepuhasti hooldusnõuete täitmiseks tehtud hooldetööd (reoveepuhasti sõlmede vahetuse
või rikete kõrvaldamise tulemused); 2) andmed reovee puhastamisel eemaldatud võreprahi, liiva
8 (10)
ja sette ning kasutatud kemikaalide kohta; 3) andmed vee erikasutusloaga määratud
reostusnäitajate analüüsitulemuste ja reovee mõõdetud vooluhulga kohta. Reoveepuhasti valdaja
peab säilitama hoolduspäevikut vähemalt viis aastat. Sama määruse § 24 sätestab, et
kanalisatsiooniehitise seisundi kontrolli peab selle valdaja korraldama vähemalt üks kord viie
aasta jooksul, mille kohta tuleb koostada akt, mida valdaja säilitab vähemalt 10 aastat. Puhastit
tuleb perioodiliselt hooldada vastavalt tootja hooldusjuhistele, et oleks tagatud puhasti
nõuetekohane toimimine.
VeeS § 21 p 6 sätestab veekasutaja kohustuse esitada üks kord aastas aruanne kasutatud vee,
heitvee hulga ja suublasse juhitud reoainete koguse kohta. Loa andmise ajal kehtiva aruande
esitamise korra kohaselt on esitamise tähtaeg 1. märts. Keskkonnaseire seaduse § 5 lg 4 alusel
tuleb keskkonnaseire andmed esitada loas määratud tähtajaks loa andjale. Analüüsiaktid lisada
manusena veesaastetasu deklaratsioonidele.
III. OTSUSTUS
Käesoleva otsusega väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/329879 annab Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskusele õiguse Harju maakonnas Kuusalu vallas Tõreska külas
põhjavee võtmiseks rohkem kui 5 m3 ööpäevas ning Keskpolügooni teeninduslinnaku heit- ja
sademevee juhtimiseks Kalajärve kraavi. Loaga kehtestatakse lubatud veevõtu kogused;
puurkaevu seire nõuded; heit- ning sademevee väljalask ja lubatud saasteainete kogused
saasteainete kaupa; väljalaskme seire nõuded; meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad
vähendada vee erikasutuse mõju; nõuded teabe esitamiseks vee erikasutusloa andjale.
Lähtudes eeltoodust, esitatud taotlusest, tuginedes veeseaduse § 8 lg 2 p 2 ja p 4, kooskõlas § 9,
keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 "Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa
andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu
ja loa vormid" § 16 ja Keskkonnaameti peadirektori 18.07.2016 käskkirja nr 1-1/16/287
"Regioonide põhimääruste kinnitamine" lisa 3 "Keskkonnaameti Põhja regiooni põhimäärus"
punktidest 2.1 ja 3.5.8 ning käesolevas korralduses toodud kaalutlustest otsustan:
1. Anda Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele (registrikood 70009764; aadress: aadress
Järve 34a, 11314, Tallinn, Harju maakond) vee erikasutusluba nr L.VV/329879 Harju
maakonnas Kuusalu vallas Tõreska külas asuva Keskpolügooni teeninduslinnakus
põhjavee võtmiseks puurkaevust katastrinumbriga 22707 rohkem kui 5 m3/ööpäevas
ning sademe- ja heitvee juhtimiseks suublasse.
2. Vee erikasutusluba nr L.VV/329879 hakkab kehtima alates 01.01.2018 ning kehtib kuni
31.12.2030.
3. Määrata vee erikasutusloale nr L.VV/329879 kõrvaltingimus, mille kohaselt võib
Keskkonnaamet tunnistada vee erikasutusloa nr L.VV/329879 kehtetuks, kui Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus ei esita Terviseameti nõusolekut puurkaevust 22707
võetava põhjavee tarbimiseks joogiveena poole aasta jooksul peale vee erikasutusloa
väljastamist.
4. Avalikustada vee erikasutusloa nr L.VV/329879 andmise otsus ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
5. Korraldus jõustub Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele teatavaks tegemisest alates.
Vee erikasutusluba on kantud elektroonilisse keskkonnalubade infosüsteemi
(http://klis2.envir.ee) registreerimisnumbriga L.VV/329879. Käesolev korraldus on vee
erikasutusloa nr L.VV/329879 lahutamatu osa.
9 (10)
Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates,
esitades vaide otsuse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse
halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Jürgenson
juhataja
Põhja regioon
Saata:
1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
2. Kuusalu Vallavalitsus
3. Terviseamet
Lauri Liepkalns
veespetsialist
Põhja regioon
10 (10)
Keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määruse nr 18
«Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa
andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord,
loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa
vormid»
lisa 1
[RT I, 01.11.2012, 21 – jõust. 01.01.2013]
VEEVÕTU, HEITVEE VÕI SAASTEAINETE SUUBLASSE
JUHTIMISE VEE ERIKASUTUSLOA VORM
VEE ERIKASUTUSLUBA
nr L.VV/329879
1. Vee erikasutaja:
1.1. Ärinimi või nimi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
1.2. Äriregistrikood või isikukood 70009764
1.3. Aadress Järve 34a, Tallinn, 11314 Harju maakond
1.4. Vastutava isiku nimi Ivo Känd, keskpolügooni haldur
1.5. Aadress Paide mnt 96, 45106 Tapa
1.6. Kontaktinfo Telefoni number Jaanika Hain, 5384 4294
Faksi number
E-posti aadress
[email protected],
[email protected]
1.7. Kood 1 HA1363
1.8. Vee erikasutuse piirkond (maakond, vald, linn, Harjumaa, Kuusalu vald, Tõreska küla, Kaitseväe
alev, küla) keskpolügooni teeninduslinnak.
1.9. Tegevusala kood (EMTAK) 2 84221: Riigikaitse
1.10. Tegevuse iseloomustus Polügooni teeninduslinnak. Töötajaid ja alaliselt
kohalolijaid 35, teeninduslinnaku kasutajate arv kuude
lõikes erineb (200-1000 in/kuus).
1 vee erikasutaja koodi omistab vee erikasutusloa andja
2 tegevusala kood on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) saadav koodinumber
2. Vee erikasutusloa andja:
2.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet
2.2. Registrikood 70008658
2.3. Aadress Narva mnt 7A, Tallinn 15172
2.4. Vee erikasutusloa koostanud ametniku nimi Lauri Liepkalns
2.5. Ametikoht veespetsialist
2.6. Kontaktinfo Telefoni number 680 7438
Faksi number 680 7427
E-posti aadress
[email protected]
3. Vee erikasutusloa:
3.1 Väljaandmise kuupäev 19.12.2017
3.2. Andja (esindaja) Nimi/Allkiri Jaak Jürgenson /allkirjastatud digitaalselt/
1
Ametinimetus juhataja
3.3. Saaja (vee Nimi Ivo Känd
erikasutusloa omaniku Ametinimetus keskpolügooni haldur
esindaja)
3.4 Vee erikasutuse iseloomustus Põhjavee võtmine rohkem kui 5 m3 ööpäevas, heitvee
ja saasteainete juhtimine suublasse.
3.5. Kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev (vee 01.01.2018 - 31.12.2030
erikasutusloaga lubatud tegevuse alguse ja lõpu
kuupäev)
3.6. Andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus) Vee erikasutusloa andmise faktiline ja õiguslik alus on
toodud Põhja regiooni juhataja 19.12.2017. aasta
korralduses nr 1-3/17/3082. Nimetatud korraldus on
käesoleva vee erikasutusloa lahutamatuks osaks.
3.7. Muutmise, sh pikendamise kuupäev
3.8. Muutja (esindaja) Asutuse nimi
Nimi/Allkiri
Ametinimetus
3.9. Vee erikasutusloa Nimi
muutmise, sh pikendamise Ametinimetus
koostanud ametnik E-posti aadress
3.10. Saaja (vee Nimi
erikasutusloa omaniku
esindaja) Ametinimetus
3.11. Pikendatud vee erikasutusloa kehtivuse lõpu
kuupäev
3.12. Muutmise, sh pikendamise põhjendus (faktiline
ja õiguslik alus)
3.13. Vaidlustamine Käesolevat vee erikasutusluba on võimalik vaidlustada
30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades
vaide loa andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras või kaebuse halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 1
Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased
5. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1
Veehaarde jrk nr 17
5.1. Veehaarde nimetus Kuusalu
5.2. Puurkaevu katastri 22707
number 2
5.3. Puurkaevu passi 6955
number 2
5.4. Puurkaevu L-Est X: 6590504
koordinaadid Y: 605762
5.5. Põhjaveekihi nimetus Kambrium-Vend
ja kood 3 C-V
5.6. Põhjaveekogumi kood Kambrium-Vendi põhjaveekogum
4
5.7. Vee kasutusala 5 Veevõtt
5.8. Vee kasutusala 6
2
5.9. Puurkaevude grupi
kood 7
5.10. Puurkaevude grupi X:
koordinaadid (L-Est Y:
süsteemis)
5.11 Lubatud veevõtt (m 3 ) 8 Aastas I kvartal II kvartal III IV Ööpäevas Sekundis
9 9
kvartal 9 kvartal 9 9 9
2018 - 2030 8000 1000 3000 3000 1000
1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr
2 keskkonnaregistri alusel
3 põhjaveekihi kood on põhjaveekompleksi indeks keskkonnaregistri järgi
4 põhjaveekogumi kood keskkonnaregistri järgi
5 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel
6 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral
7 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja
8 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi
9 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja
6. Võetava vee koguse ja seire nõuded
Toimingu nimetus Nõude kirjeldus
6.1. Vee arvestuse pidamine 1. Puurkaevust võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvesti alusel
kuude lõikes (võttes näidud iga kuu lõpus). Võetud veearvesti näit tuleb
fikseerida veevõtu päevikus.
2. Veearvestit tuleb taadelda vähemalt üks kord viie aasta jooksul, märkides
taatlemise aja ja otsuse veevõtu päevikus. Veearvestite korral, mille DN>300
mm, võib rakendada 10 aastast taatluskehtivusaega. Taatlust tõendav
dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel.
6.2. Põhjaveetaseme mõõtmine 1 Põhjaveetaset mõõta alati pumba vahetamisel.
6.3. Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale ja proovivõtja peaks
soovitatult olema atesteeritud. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi
esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama «Veeseaduse» alusel
kehtestatud proovivõtmise nõuetele.
6.4. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsida akrediteeritud labori poolt.
6.5. Seire nõuded Proovivõtuk Proovivõtukoha Seire liik Seiratavad Proovi
oha nimetus koordinaadid (L- (pinna- või näitajad 2 võtmise
Est) pohjavee seire) sagedus
Keskpolügoo X: 6590504 põhjavesi Ammoonium, üks kord
ni pk Y: 605762 Coli-laadsed aastas
bakterid,
Elektrijuhtivus
, Enterokokid,
Escherichia
coli, Fluoriid,
Hägusus,
Kloriid,
Kolooniate arv
22 °C, Lõhn,
Mangaan,
Naatrium,
Nitraat, Nitrit,
Oksüdeeritavu
s, Raud,
Sulfaat,
Vesinikioonide
kontsentratsioo
n, Värvus
6.6. Täiendavad nõuded seire I ja II kvaliteediklassi joogiveeallika kvaliteeti kontrollitakse vähemalt üks
läbiviimiseks kord kolme aasta jooksul, III kvaliteediklassi joogiveeallika kvaliteeti
kontrollitakse vähemalt üks kord aastas. Kui kvaliteedinäitajad ületavad III
kvaliteediklassile seatud nõudeid, peab ettevõte taotlema põhjavee
tarbimiseks joogiveena Terviseameti nõusolekut. Terviseameti nõusolek
esitada Keskkonnaametile.
1 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja
3
2 lähtudes põhjaveekogumi seisundi hindamise kriteeriumitest, põhjaveekogumi ohustatusest, teada olevatest veekeskkonnale
potentsiaalselt ohtlikest reostusallikatest ja veevõtuga või sellega seotud tegevuse mõjust veekeskkonnale
7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused
väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1
Väljalaskme jrk nr
7.1. Väljalaskme nimetus Keskpolügooni sademevee vl
7.2. Väljalaskme kood 2 HA591
7.3. Reoveekogumisala
7.4. Suubla nimetus Kalajärve kraav
7.5. Suubla kood 3 VEE1080001
7.6. Väljalaskme X: 6590830.8
koordinaadid (L-Est Y: 605548.7
süsteemis)
7.7. Suubla 1
keskkonnatasude seaduse
kohane koefitsient
7.8. Lubatud vooluhulk
aastas (m 3 ) 4
7.9. Lubatud vooluhulk I
kvartalis (m 3 ) 4
7.10. Lubatud vooluhulk
II kvartalis (m 3 ) 4
7.11. Lubatud vooluhulk
III kvartalis (m 3 ) 4
7.12. Lubatud vooluhulk
IV kvartalis (m 3 ) 4
7.13. Vooluhulga automaatseadmega
mõõtmise viis
7.14. Saasteained, mille
keskkonda viimist loaga
ei limiteerita, aga
saastetasu arvutatakse
7.15. Saasteained, mille
keskkonda viimist loaga
ei limiteerita ja saastetasu
ei arvutata
7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides
kogused 5 nimetus lubatud tusaste
I kv II kv III kv IV kv Aastas
sisaldus %4
(mg/l)
2017 - 2030 Nüld 45
2019 - 2030 Püld 1
2017 - 2018 Püld 1.5
2017 - 2030 BHT7 15
2017 - 2030 Heljum 40
2017 - 2030 Naftasaaduse 5
d
1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr
2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja
3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja
4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja
5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi
4
7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused
väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1
Väljalaskme jrk nr
7.1. Väljalaskme nimetus Keskpolügooni vl
7.2. Väljalaskme kood 2 HA588
7.3. Reoveekogumisala
7.4. Suubla nimetus Kalajärve kraav
7.5. Suubla kood 3 VEE1080001
7.6. Väljalaskme X: 6590822.1
koordinaadid (L-Est Y: 605556.9
süsteemis)
7.7. Suubla 1
keskkonnatasude seaduse
kohane koefitsient
7.8. Lubatud vooluhulk
aastas (m 3 ) 4
7.9. Lubatud vooluhulk I
kvartalis (m 3 ) 4
7.10. Lubatud vooluhulk
II kvartalis (m 3 ) 4
7.11. Lubatud vooluhulk
III kvartalis (m 3 ) 4
7.12. Lubatud vooluhulk
IV kvartalis (m 3 ) 4
7.13. Vooluhulga automaatseadmega
mõõtmise viis
7.14. Saasteained, mille Nüld ; Püld
keskkonda viimist loaga
ei limiteerita, aga
saastetasu arvutatakse
7.15. Saasteained, mille
keskkonda viimist loaga
ei limiteerita ja saastetasu
ei arvutata
7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides
kogused 5 nimetus lubatud tusaste
I kv II kv III kv IV kv Aastas
sisaldus %4
(mg/l)
2018 - 2030 pH
6-9
2018 - 2030 Heljum 35
2018 - 2030 BHT7 40
1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr
2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja
3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja
4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja
5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi
8. Väljalaskme seire nõuded
8.1. Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale ja proovivõtja peaks
soovitatult olema atesteeritud. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi
esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama «Veeseaduse» alusel
kehtestatud proovivõtmise nõuetele.
8.2. Analüüsinõuded Proovid viia analüüsiks akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud
vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt
5
määratavate komponentide osas.
8.3. Väljalaskme nimetus Väljalaskme Väljalaskme Proovi Proovi Seiratav
kood 1 koordinaadid võtmise liik võtmise näitaja
(L-Est sagedus
süsteem)
Keskpolügoni sademevee vl HA591 X: üksikproov üks kord BHT7,
6590830.8 poolaastas Heljum,
Y: 605548.7 Naftasaadus
ed,
Üldfosfor
(P-üld),
Üldlämmast
ik (N-üld)
Keskpolügoni vl HA588 X: üksikproov üks kord BHT7,
6590822.1 kvartalis Heljum,
Y: 605556.9 Üldfosfor
(P-üld),
Üldlämmast
ik (N-üld)
8.4. Täiendavad nõuded väljalaskme Proovide mittevastavuse korral kehtestatud nõuetele tuleb vee erikasutajal
seire läbiviimiseks kasutusele võtta asjakohased meetmed tagamaks heitvee reostusnäitajate
vastavus vee erikasutusloas kehtestatud piirmääradeni.
1 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja
9. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine 1
9.1. Reoveepuhasti nimi Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis
Keskpolügooni puhasti ajas keskmistatud Juuni mittestatsioonaarse seadmega
9.2. Täiendavad nõuded Reoveepuhastil, mille reostuskoormus on alla 2000 ie, määrata reostuskoormus üks
reostuskoormuse kord viie aasta jooksul. Reoveepuhasti või muu reostusallika töös olulise muudatuse
määramiseks korral (nt reoveepuhasti rekonstrueerimisel või reostuskoormuse märgataval
suurenemisel) teostada täiendav reostuskoormuse määramine. Esimesed
reostuskoormuse määramise tulemused esitada Keskkonnaametile hiljemalt II kvartali
lõpuks.
1 tabeli täitmise vajaduse otsustab vee erikasutusloa andja
10. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 1
10.1. Reoveepuhasti sissevool
Proovi võtmise liik Proovivõtukoha nimetus ja Seiratavad näitajad Proovi Proovi
koordinaadid (L-Est) võtmise võtmise
sagedus aeg
üksikproov K32 BHT7, Heljum, pH, üks kord 2018 II
X: 6590830.5 Üldfosfor (P-üld), aastas kvartal
Y: 605561.6 Üldlämmastik (N-üld)
10.2. Reoveepuhasti väljavool
Proovi võtmise liik Proovivõtukoha nimetus ja Seiratavad näitajad Proovi Proovi
koordinaadid (L-Est) võtmise võtmise
sagedus aeg
üksikproov K34 BHT7, Heljum, pH, üks kord 2018 II
X: 6590822.1 Üldfosfor (P-üld), aastas kvartal
Y: 605556.9 Üldlämmastik (N-üld)
10.3. Täiendavad nõuded Proovid tuleb võtta puhastile juhitavast reoveest ja puhastist väljuvast heitveest
puhastusefektiivsuse üheaegselt. Reovee puhastusaste määrata reovee reostuskoormuse määramisega
hindamiseks samaaegselt.
1 tabeli täitmise vajaduse otsustab vee erikasutusloa andja
11. Suubla seire nõuded
Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased
12. Ohtliku aine lubatav kogus tooraine- või toodanguühiku kohta 1
6
Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased
13. Ajutise iseloomuga tegevused
Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased
14. Meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju
Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg
14.1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks Tagada veehaarde Pidev
vajalikud meetmed sanitaarkaitsealal kehtivate
nõuete täitmine.
14.2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete Tagada kanalisatsioonisüsteemi Pidev
täitmiseks vajalikud meetmed ja reoveesette käitluskoha
vastavus kehtivatele
õigusaktidele. Pidada
reoveepuhasti hoolduspäevikut.
Päevikusse kanda: reoveepuhasti
hooldetööd, andmed kasutatud
kemikaalide kohta, andmed
puhastisse siseneva ja puhastist
väljuva heitvee
analüüsitulemuste ja määratud
vooluhulkade kohta.
Hoolduspäevikut säilitada viis
aastat. Kanalisatsiooniehitiste
seisundi kontroll üks kord viie
aasta jooksul. Akt säilitada 10
aastat.
14.3. Meetmed, mis vähendavad ohtlike
ainete mõju suublale
14.4. Nõutav reoveepuhastusviis Reoveepuhastus peab vastama Pidev
kehtivatele õigusaktidele
14.5. Heitvee immutamise nõuded
14.6. Sademevee käitluse nõuded Sademevee juhtimine suublasse Pidevalt
peab vastama kehtivatele
õigusaktidele.
14.7. Reoveesette käitluse ja kasutamise Reoveesete käidelda vastavalt Pidevalt
nõuded kehtivatele õigusaktidele
14.8. Põllumajanduslikud
veekaitsemeetmed
14.9. Toimingud avarii korral 1. Võtta koheselt tarvitusele Koheselt vastava olukorra
abinõud reostuse tõkestamiseks tekkimisel.
ja likvideerimiseks. Avariilistest
olukordadest ja (võimalikust)
keskkonnareostusest
informeerida Häirekeskust,
kohalikku omavalitsust,
Keskkonnaametit ja
Keskkonnainspektsiooni.
2. Avariilisest väljalaskmest
teavitada koheselt
Keskkonnaametit ja
Keskkonnainspektsiooni.
14.10. Parim võimalik tehnika 1
14.11. Muud asjakohased meetmed 1. Vee erikasutuse õiguse Koheselt vastava olukorra
realiseerimist võimaldavate tekkimisel.
tehnorajatiste omandisuhte
muutumisel tuleb teavitada
Keskkonnaametit ühe nädala
jooksul peale valduse ja vee
7
erikasutusloa üleandmist.
2. Juhul, kui vee erikasutus
avaldab negatiivset mõju, on vee
erikasutusloa väljaandjal õigus
esitada loa saajale täiendavaid
tingimusi (sh suubla seire
kehtestamine).
3. Loas määramata juhtudel
lähtuda veeseadusest ning selle
alusel kehtestatud õigusaktidest.
1 täidetakse, kui info parima võimaliku tehnika kohta on olemas
15. Nõuded teabe esitamiseks vee erikasutusloa andjale
Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise
sagedus
15.1. Veehaarde seire tulemused Põhjavee seire analüüsiaktid esitada vee Toimub õigusaktidega
erikasutusloa andjale. sätestatud korras
15.2. Võetava vee arvestus Veearvestuse pidamine vastavalt Toimub õigusaktidega
käesolevas loas toodud nõuetele. Andmed sätestatud korras.
veevõtu kohta kuude ja puurkaevude
kaupa esitada vastavalt kehtivale korrale
kord kvartalis.
15.3. Heitvee arvestus Heitvee koguse ja seire nõuded vastavalt Vastavalt nõutule.
käesoleva loa punktis 8 toodule.
15.4. Väljalaskme omaseire tulemused Väljalasu omaseire analüüsiakt(id) Toimub õigusaktidega
esitada Keskkonnaameti e- sätestatud korras.
keskkonnateenuste portaali kaudu
veesaastetasu deklareerimisel.
15.5. Suubla omaseire tulemused
15.6. Reostusallikast lähtuv 1. Olulise muudatuse korral 200 ie, Kohe vastava
reostuskoormus reoveepuhasti tööprotsessis teavitada olukorra tekkimisel
koheselt loa andjat. Vajaduse ilmnemisel
peab vee erikasutaja olema valmis välja
selgitama puhasti reostuskoormuse.
2. Puhasti reostuskoormuse määramise ja
puhastusefektiivsuse hindamise
tulemused esitada ühe nädala jooksul
peale nende väljastamist laborist.
15.7. Suublasse juhitavate saasteainete Arvutada kõikide aasta jooksul võetud
sisaldus (mg/l) ja kogused (t) heitveeproovide ja heitveekoguste alusel.
Tulemused esitada saasteainete kaupa
veekasutuse aastaaruandega.
15.8. Kanalisatsiooni juhitavate ohtlike
ainete sisaldused ja kogused väljalaskmete
kaupa
15.9. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste
või reovee puhastusastmete vastavus
kehtestatud nõuetele
15.10. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse Keskkonnatasu tuleb deklareerida Toimub õigusaktidega
tasu teave vastavalt kehtestatud õigusaktidele. sätestatud korras.
15.11. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad Reoveepuhastite tööd iseloomustavad Toimub õigusaktidega
näitajad (näiteks reostuskoormus) näitajad esitada veekasutuse sätestatud korras.
aastaaruandes.
15.12. Teave meetmete rakendamise kohta Asjakohaste meetmete rakendamisel Kohe vastava olukorra
puhasti nõuetekohase töö tagamiseks tekkimisel.
teavitada Keskkonnaametit koheselt
kirjalikult.
15.13. Ohtlike ainete heidetest teavitamine
15.14. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada Toimub õigusaktidega
elektrooniliselt vastavalt kehtivale sätestatud korras.
korrale.
8
15.15. Muu vajalik informatsioon 1. Tegevuseks, mis ei hõlma käesolevat 1-4. Kohe vastava
vee erikasutusluba, tuleb olukorra tekkimisel; 5.
Keskkonnaameti Tallinna kontorile Pidevalt.
esitada motiveeritud taotlus olemasoleva
loa muutmiseks või ajutise loa
väljastamiseks.
2. Vee erikasutusega seotud igasuguste
andmete/tingimuste või seadusandlike
normatiivide muutumisel tuleb esitada
Keskkonnaameti Tallinna kontorile
taotlus vee erikasutusloa kooskõlla
viimiseks uute tingimustega.
3. Puhasti puhastusprotsessi lakkamise
järgselt tuleb koheselt, ja ühe ööpäeva
jooksul ka kirjalikult, teatada vee
erikasutusloa väljaandjale ja
keskkonnajärelevalve asutusele.
4. Vee erikasutuse käigus tekkivatest
tehnoloogilistest muudatustest, samuti
vee erikasutaja kohta käivate
kontaktandmete muudatustest teavitada
koheselt käesoleva loa väljaandjat
kirjalikult. Vee erikasutuse õiguse
realiseerimist võimaldavate tehnorajatiste
omandisuhte muutumisel tuleb anda
veeloa koopia ja muud vajalikud
dokumendid üle uuele
valdajale/omanikule, teavitada
Keskkonnaametit hiljemalt 1 nädala
jooksul alates valduse muutmisest,
informeerida uut valdajat veeloa
ümbervormistamise vajadusest. Sel juhul
kehtib luba uuele omanikule 4 kuud
alates valduse üleandmisest. Uus valdaja
peab sama tegevuse jätkamisel taotlema
vee erikasutusloa andmete muutmist.
5. Loas määramata juhtudel lähtuda
veeseadusest ning selle alusel kehtestatud
õigusaktidest.
9