Taotlus

Riigikohus Eelarve taotlus 2026-2029 Baasi Baasi Baasi Baasi 2026. a korrastamine Lõplik 2027. a korrastamine Lõplik 2028. a korrastamine Lõplik 2029. a korrastamine Lõplik Funds 2025. a Asutus Konto Liik Objekt COFOG Grant piirmäärade ning eelarvetaotlus piirmäärade ning eelarvetaotlus piirmäärade ning eelarvetaotlus piirmäärade ning eelarvetaotlus Rea liigi ja konto selgitus Selgitus center eelarve s lisataotlus 2026 s lisataotlus 2027 s lisataotlus 2028 s lisataotlus 2029 2026 2027 2028 2029 Riigikohus EE10 TULUD 341 612 338 149 0 338 149 312 500 0 312 500 312 500 0 312 500 312 500 0 312 500 10 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 40 29 112 25 649 25 649 0 0 0 0 44 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 KULUD 6 961 589 7 023 866 653 356 7 677 222 7 058 852 763 023 7 821 875 7 409 217 711 265 8 120 482 7 409 217 845 894 8 255 111 10 2 542 219 2 609 113 0 2 609 113 2 678 298 0 2 678 298 3 028 663 0 3 028 663 3 028 663 0 3 028 663 20 4 167 054 4 167 054 653 356 4 820 410 4 167 054 763 023 4 930 077 4 167 054 711 265 4 878 319 4 167 054 845 894 5 012 948 40 38 816 34 199 0 34 199 0 0 0 0 0 0 0 0 0 #### 2 500 2 500 0 2 500 2 500 0 2 500 2 500 0 2 500 2 500 0 2 500 60 211 000 211 000 0 211 000 211 000 0 211 000 211 000 0 211 000 211 000 0 211 000 Riigikohus EE10 50 10 SEP5000103300 - 2 386 701 2 452 408 2 452 408 2 520 339 2 520 339 2 869 501 2 869 501 2 869 501 2 869 501 Liik 10 - arvestuslik kulu, seadusest tulenev. Konto 50 - kohtunike töötasu; RM lagede piires Riigikohus EE10 50 20 - 03300 - 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910 Liik 20 - piirmääraga vahendid. Konto 50 - Kohtuteenistujate tasude teenistujate tööjõukulud fond baaseelarves Riigikohus EE10 50 20 - 03300 - 0 0 403 631 403 631 0 502 991 502 991 0 596 054 596 054 0 688 377 688 377 Kohtuteenistujate tasude fondi, mis on kooskõlastatud vastavalt mehitatud koosseisule, arvestus lisaks hetkel kehtivale kululaega antud baaseelarvele; baaseelarve suurenemine Riigikohus EE10 55 10 SEP5000103300 - 22 924 24 111 24 111 25 365 25 365 26 568 26 568 26 568 26 568 Liik 10 - arvestuslik kulu, seadusest tulenev. Konto 55 - kohtu esimehe esindustasu Riigikohus EE10 55 20 - 03300 - 730 913 730 913 213 179 944 092 730 913 185 113 916 026 730 913 0 730 913 730 913 0 730 913 Liik 20 - piirmääraga Lisataotluse seletuskirjad on vahendid. Konto 55 - esitatud eraldi majandamiskulud dokumendina. Majandamiskulude juures ei ole arvestatud üldise kallinemisega, seda ei ole käsitletud Riigikohus EE10 55 20 - 03300 - 0 0 36 546 36 546 0 74 919 74 919 0 115 211 115 211 0 157 517 157 517 Liik 20 - piirmääraga Majandamiskulude vahendid. Konto 55 - kallinemine; baaseelarve majandamiskulud suurenemine 5% Riigikohus EE10 55 20 SE00002803300 - 7 696 7 696 7 696 7 696 7 696 7 696 7 696 7 696 7 696 Liik 20 objektikoodiga - vahendid RKAS rentide tasumiseks Riigikohus EE10 55 40 - 03300 9E10-IS21-01332SIM 38 816 34 199 34 199 0 0 0 0 0 0 Liik 40 välisvahendid - kohtunike ja prokuröride koostöökoolituste projekt Riigikohus EE10 61 60 - 03300 - 211 000 211 000 211 000 211 000 211 000 211 000 211 000 211 000 211 000 Põhivara amortisatsioon, mitterahaline kulu Riigikohus EE10 359 40 - 03300 9E10-IS21-01332SIM 29 112 25 649 25 649 0 0 0 0 0 0 Tulu, välisvahendid Riigikohus EE10 452 20 SE00000303300 - 10 535 10 535 10 535 10 535 10 535 10 535 10 535 10 535 10 535 Liik 20 - piirmääraga vahendid. Konto 452 - rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud Riigikohus EE10 601000 10 - 03300 - 132 594 132 594 132 594 132 594 132 594 132 594 132 594 132 594 132 594 Liik 10 - arvestuslik kulu. Konto 601000 käibemaks Riigikohus EE10 320 10 - 03300 - 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 Tulud - riigilõivud Riigikohus EE10 322 44 - 03300 - 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 Tulud - omavahendid, kirjanduse müük Kululagede piires REIS-s esitatud eelarve Riigikohus EE10 50 10 2 386 701 2 452 408 2 520 339 2 869 501 2 869 501 Riigikohus EE10 50 20 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910 Riigikohus EE10 55 10 22 924 24 111 25 365 26 568 26 568 Riigikohus EE10 55 20 738 609 738 609 738 609 738 609 738 609 Riigikohus EE10 452 20 10 535 10 535 10 535 10 535 10 535 Riigikohus EE10 601000 10 132 594 132 594 132 594 132 594 132 594 Riigikohus EE10 61 60 211 000 211 000 211 000 211 000 211 000 1  Baasi Baasi Baasi Baasi 2026. a korrastamine Lõplik 2027. a korrastamine Lõplik 2028. a korrastamine Lõplik 2029. a korrastamine Lõplik Funds 2025. a Asutus Konto Liik Objekt COFOG Grant piirmäärade ning eelarvetaotlus piirmäärade ning eelarvetaotlus piirmäärade ning eelarvetaotlus piirmäärade ning eelarvetaotlus Rea liigi ja konto selgitus Selgitus center eelarve s lisataotlus 2026 s lisataotlus 2027 s lisataotlus 2028 s lisataotlus 2029 2026 2027 2028 2029 Liik 10 2 542 219 2 609 113 2 678 298 3 028 663 3 028 663 Liik 20 4 167 054 4 167 054 4 167 054 4 167 054 4 167 054 2  Selgitused Riigikohtu 2026-2029 RES/RE kohta Riigikohus taotleb aastateks 2026-2029 eelarvelisi vahendeid (eurodes) järgnevalt: 2026 2027 2028 2029 Kokku 2026-2029 REIS eelarve 7 023 866 7 058 852 7 409 217 7 409 217 28 901 152 piirmäärades (kõik liigid) Baasi 440 177 577 910 711 265 845 894 2 575 246 korrastamine Lisataotlused 213 179 185 113 0 0 398 292 Kokku 7 677 222 7 821 875 8 120 482 8 255 111 31 874 690 REIS eelarve piirmäärades on riigieelarve infosüsteemis olev eelarve planeering, mis sisaldab kõiki kulusid liikidel 10 (piirmäärata, seadusest tulenevad), 20 (piirmääraga), 40 (välisvahendid), 60 (mitterahalised – amortisatsioon) ja 44 (omavahendid). Tabelis toodud eelarve aastate lõikes kokku sisaldab endas lisaks mitterahalisi eelarvekulusid (põhivara amortisatsioon liigil 60, lisana esitatud Excel tabelis) ning välisvahendeid (liigil 40 toodud kulud, lisana esitatud Excel tabelis), mida ei anta Rahandusministeeriumi poolt kululagedena. Baasrahastuse korrastamine Vajadus Riigikohtu eelarvebaasi korrastamiseks tõusetus juba põhiseaduslike institutsioonide eelarvekorralduse aruteludel 2023. aastal. Riigikohus tegi konkreetsed ettepanekud baasi korrigeerimiseks 2024. aastal 2025. aasta eelarve ettevalmistamise käigus. Ühtlasi selgitasime, mida olime eelnevatel aastatel teinud organisatsioonisiseselt efektiivsuse parandamiseks, sh kui palju vähenes teenistuskohtade arv 2021-2023 (vähenemine 107 kohalt 95 kohale e 12 teenistuskoha võrra e 11,2 %). Kahjuks Riigikohtu taotlust ei rahuldatud. Riigikohtu töö on vaatamata olulisele ametikohtade arvu vähenemisele jätkuvalt inimtöö mahukas ja seetõttu iseloomustab meie arvates kõige drastilisemalt vajadust baaseelarvet korrigeerida see, et lähtudes Rahandusministeeriumi avaldatud statistikast erinevalt teistest organisatsioonidest, kus 2024. aastal võrrelduna 2023. aastaga kasvasid nii põhipalk kui kogupalk, Riigikohtu keskmine põhipalk vähenes 2024. aastal 0,2% ja keskmine kogupalk vähenes 4,9%. Riigikohtu baaseelarve korrastamisel on lähtutud kohtusüsteemis kokku lepitud ühtsest palgaskaalast. Riigikohtu kohtunõunike töötasuks on arvestatud 85% I astme kohtuniku tasust ning teiste teenistujate (kohtu nõunike, üksuste juhtide ja spetsialistide) tasud vahemikus 40- 70% vastavast tasust (vt lisa „Kohtuteenistujate baasrahastuse vajadused 2026-2029“. Oleme ka varasemalt osutanud probleemile, et erinevalt I ja II kohtuastme kohtujuristide ametipalkadest ei ole Riigikohtu kohtunõunike ametipalgad seaduses seotud kohtuniku ametipalgaga. Kohtunõunike palgad ei suurene, erinevalt kohtujuristide omadest, automaatselt koos kohtunike palkade järjekordse indekseerimisega. See tekitab Riigikohtu eelarvele lisasurve ja eelarvebaasi piiratuse tõttu on ainsaks väljapääsuks personali pidev vähendamine (mis ei ole jätkusuutlik) või madalama kvalifikatsiooniga (väiksema palgaga) teenistujate värbamine. See aga omakorda suurendab oluliselt õigusemõistmise kvaliteedi riske, muudab õigusemõistmise lõppkokkuvõttes aeglasemaks. Riigikohus taotleb eelarvebaasi suurendamist 4 aasta peale kokku 2 575 246 eurot, sh majandamiskulude suurenemist 5% aasta kohta. Kohtunike palkade eelarvestamise puhul on lähtutud viimasest teadaolevast indeksist (kevadine majandusprognoos). Riigikohtu eelarve kaudu taotletavate kogu kohtusüsteemi jaoks 2026-2027 vajalike lisavahendite vajadust on põhjendatud eraldi. REIS detailsuses andmed on aastate lõikes toodud lisatud Excel-tabelis.  RES/RE 2026-2029 lisataotlus: andmepõhise intelligentne kohtuinfosüsteemi (KISAI) ettevalmistustööd Riigikohus taotleb aastateks 2026-2027 ühekordseid vahendeid andmepõhise intelligentse kohtuinfosüsteemi (KISAI) ettevalmistustöödeks järgnevalt: 2026 (EUR) 2027 (EUR) 2028 (EUR) 2029 (EUR) Kokku (EUR) Andmepõhise 140 490 140 490 0 0 280 980 intelligentne kohtuinfosüsteemi (KISAI) ettevalmistustööd Eesti kohtute kasutatav põhiinfosüsteem vajab restarti, täpsemalt Alt+Crl+Del nupuvajutust. Selleks omakorda peab olemas olema uus kohtute infosüsteem, mille loomist näeb ette ka kehtiv koalitsioonileping (p 194). Kokkuleppel Justiits- ja Digiministeeriumiga juhib uue infosüsteemi väljatöötamist Riigikohus. See on tingitud kahest oluliselt tegurist. Esiteks, paralleelselt on toimumas kohtuhalduse üleandmine ministeeriumilt kohtutele ja teistes organisatsioonides puudub hetkel selleks vajalik struktuurne võimekus. Teiseks, uue infosüsteemi ajakava on väga pingeline, sest uus kohtute infosüsteem on kohtureformi kriitiliseks eduteguriks. Kohtureform tervikuna on seadunud eesmärgiks teha kohtumenetlus efektiivsemaks ja kohtusüsteem kulutõhusamaks. Uue infosüsteemi väljatöötamise ajakava on pingestanud ka see, et tegevustega ei olnud vähese [justiits]poliitilise toe tõttu võimalik alustada aasta varem. Praeguse infosüsteemi näol, vaatamata pidevatele, sageli ka edukatele püüdlustele seda arendada (selgesti eristuvad versioonid KIS ja KIS2, pärast KIS2 arendusi eelmisest pigem selge erinevusega uusversioon puudub), on tegemist lõppkokkuvõttes oma võimekuse piiridel oleva lahendusega. Selle kõige suuremaks puudujäägiks on dokumendipõhine loogika – kohtu tööprotsessid, mis algusaastatel olidki organiseeritud paberdokumentatsioonil ja -ringlusel, on asendunud küll suures ulatuses elektroonilise dokumentatsiooni ja -ringlusega, kuid on dokumendi, mitte andmete kesksed. See tähendab aga seda, et infosüsteem ei ole kaugeltki enam kohtu tööprotsessi arendamise veduriks, vaid hoiab iganenud raamides. Olemasolev kohtuinfosüsteem praktiliselt enam ei loo lisaväärtust või kui loobki, siis see on ebamõistlikult kulukas. Kuigi viimasel aastal on loobutud nö 5-aasta vanuste vigade parandamisest, ei paranda see kokkuvõttes märkimisväärselt praeguse KIS-i opereerimise tõhusust. Kohtusüsteemi vaates tähendab see kokkuvõttes seda, et kohtu põhiprotsessid on jätkuvalt väga inimressursikesksed. See omakorda tähendab ebaefektiivsust, aga ka ebaproportsionaalselt suurt hulka toetavaid teenuseid ja mittejuriidilise kvalifikatsiooniga tööjõudu. Kohtute uue arengukavaga, mille väljatöötamist korraldab Riigikohus, on seatud sihiks 2030. aastaks üle minna andmepõhisele menetlus- ja töökorraldusele õigusemõistmises, milleks tuleb kasutusele võtta ka tööprotsesse toetav uus elektrooniline töövahend. Alates menetlusosalisest peab suhtlus kohtuga olema andmepõhine. Sellise töövahendi üks olulisemaid ülesandeid on õigusemõistmiseks lisaväärtuse loomine andmetöötluse ja selle põhjal konkreetse kohtuasja lahendamist abistavate analüüside, kokkuvõtete, üldistuste, varasema praktikaga võrdluste jmt genereerimise läbi. Kohtunik peab saama sellist tuge mitte abstraktselt, vaid konkreetselt iga tema poolt läbiviidud menetluse vajadusi arvestavalt. Selle tulemusena on oodatav inimtööjõu mahu vähenemine kohtuniku otsuste eelselt nii menetluslike vahe- kui ka asja lahendava lõppotsuse vaates. Kohtumenetluse kvaliteet tõuseb, kohtumenetlus muutub oluliselt kiiremaks, selle kuluefektiivsus paraneb tuntavalt, mitte üksnes kohtu korralduse eest vastutavale riigile, vaid ka kõigile teistele õigusemõistmisega seotud isikutele. 2025. ja 2026. aastaks on seatud eesmärgiks kokku leppida tuleviku andmepõhised õigusemõistmise tööprotsessid ja andmemudel kohtusüsteemi piires, aga samuti menetlusosalise (füüsiline ja juriidiline isik) komponent ning minimaalselt kirjeldada nõuded õigusemõistmisega seotud teistele põhitegutsejatele (prokuratuur, advokatuur jt). Samuti koostada lähteülesanne uue infosüsteemi hankeks. 2025. ja 2026. aasta eesmärkide saavutamiseks on vajalik leida vahendid kuni 1000 töötunni tasustamiseks aastas (keskmine tasumäär 70 + maksukulu / töötund, kokku 93 660 eurot) ja kuni 46 830 euro piires muid kulusid (töötoad, teiste riikide praktikast õppimine jmt). Andmepõhise intelligentse kohtuinfosüsteemi kasutuselevõtuga on realistlik saavutada tööjõukulude osakaalu vähenemine õigusemõistmises minimaalselt 15-20%. 2025. aasta kohtusüsteemi kogueelarve (I-III kohtuaste) 83,4 mln eurot, millest tööjõukulude osakaal on ca 81 %. Isegi 15% vähenemine tähendaks 2025. aasta näitel 10,1 mln eurost kokkuhoidu aastas.  RES/RE 2026-2029 lisataotlus: noorkohtunike koolitusvajaduse kasv 2025-2027 Riigikohus taotleb aastateks 2026-2027 täiendavaid vahendeid noorkohtunike koolituseks järgnevalt: 2026 (EUR) 2027 (EUR) 2028 (EUR) 2029 (EUR) Kokku (EUR) Noorkohtunike 72 689 44 623 0 0 117 312 koolitusvajaduse ajutine kasv Noorkohtunike koolitus on kohtute seadusest tulenevalt kohustuslik. Tulenevalt 1990-ndatel alustanud kohtunike jõudmisest pensioniikka on noorkohtunike hulk Eesti kohtutes alates 2022. aastast hüppeliselt kasvanud. Eesti kohtutes oli 26.05.2025 seisuga komplekteeritud 246 kohtuniku teenistuskohta. Seisuga 26. mai 2025 oli kohtutes tööl 46 kohtunikku, kelle tööstaaž oli kuni 3 aastat (% kohtunike üldarvust). Kohtunike pensionile siirdumise kõrghetk on aastatel 2024-2025 ning noorkohtunike osakaal kohtusüsteemis omakorda suurim 2025-2027 ja jõuab minimaalselt 29-31%. Et aga tsiviil- ja alates eelmisest aastast ka haldusasjade hulk kohtusüsteemis on kasvutrendis, võib noorkohtunike osakaal veelgi suureneda ja saavutada 33- 35% osakaalu kohtunikkonnast. Hiljuti läbiviidud analüüsi tulemusena1 on noorkohtuniku esimese tööaasta kohtuasjade lahendamise jõudlus 65-68% kogenud kohtuniku jõudlusega võrreldes ja kolmandaks aastaks saavutab jõudluse 92-96%. Kohtuasjade lahendamise jõudlus mõjutab kohtuasjade menetlusaega – mida väiksem on jõudlus, seda pikem menetlusaeg. Noorkohtunike jõudlus on seda parem, mida rohkem noorkohtunik saab ametisse asumise esimestel aastatel neile orienteeritud koolitusi. Riigikohus on 2023 aasta II pooles ja 2024. aasta alguses juurutanud tulemuslikult uue koolitusprogrammi tsiviilvaldkonna kohtunikele (tsiviilvaldkonna kohtunikud moodustavad u 45% I ja II esimese kohtuastme kohtunikest ja noorkohtunikest). Vajadus on koolitusprogrammide uuendamise järele nii haldus- kui ka süüteovaldkonna kohtunikele, kuid Riigikohtul puuduvad vahendid suurendamaks koolitusmahtusid. Noorkohtunike madalamat jõudlust on võimalik kompenseerida ka kohtunike arvu suurendamisega. Jõudluse erinevuse kompenseerimiseks tuleks perioodil 2024-2027 iga 2 pensionile siirduva kohtuniku kohta võtta teenistusse 3 noorkohtunikku. Ühe I astme kohtuniku aastane palgavahendite kulu on 2025. aastal 92 843 eurot. Praeguseks teadaolevalt siirdub 2025 ja 2026 aastal pensionile 6 kohtunikku (avaldus esitatud 2025. a 5 ja 2026. a 1) ning lisaks on veel 22 kohtunikul õigus sellel perioodil pensionile siirduda. Jõudluse erinevusest tuleks nende asemel menetlusliku efektiivsuse säilitamiseks võtta tööle aga kolmandiku ehk 9 võrra rohkem kohtunikke. Seega on ainuüksi aastase kulu võrdluses lisavahendite eraldamine kohtunike koolituseks aastate lõikes kordades efektiivsem (2025. aastal näiteks 72 689 eurot vs 649 901 eurot) Tegelikult on koolituse mõju oluliselt laialdasem, see ei piirduks üksnes konkreetsete kohtunike jõudluse kompenseerimisega, vaid mõjutaks positiivselt ka praeguseks ametis olevate 46 noorkohtuniku jõudlust. Kohtumenetluse aeglustumine ei ole aga üksnes 1 Vt Kohtute Haldamise Nõukoja 24.mai 2024. aasta istungi materjalid kliendirahulolu küsimus, vaid see mõjutab sageli otseselt majanduskeskkonda, sh ka riigile kuuluvate2 ettevõtete poolt toodetud sotsiaalmajanduslikku lisaprodukti. Tulenevalt kohtureformis tehtavatest konkreetsetest otsustest ( koalitsioonilepingu p 193) võib olla vajalik noorkohtunike koolituse vahendite osaline ümbersuunamine kohtunike ümberõppeks. 2 Vt nt õlitehase tegevusloa juhtum  RES/RE 2026-2029 baaseelarve suurendamise arvutused teenistuskohtadele Osakaalu Osakaalu Osakaalu Osakaalu Normkoormus Osakaal alusel alusel alusel alusel ega maakohtu arvutatud 2026 aasta arvutatud 2027 aasta arvutatud 2028 aasta arvutatud 2029 aasta teenistuskohti kohtuniku keskmine kogutasu keskmine kogutasu keskmine kogutasu keskmine kogutasu (summaarne keskmisest brutopalk koos brutopalk koos brutopalk koos brutopalk koos Kohus Teenistuskoha nimetus kohtus koormus) palgast 2026 maksudega 2027 maksudega 2028 maksudega 2029 maksudega Riigikohus juhiabi 1 0,4 2389 3197 2451 3280 2509 3358 2567 3435 Riigkohus direktor 1 1 5973 7992 6128 8199 6273 8394 6418 8587 Riigkohus juhataja 1 0,7 4181 5594 4290 5740 4391 5876 4492 6011 Riigkohus kommunikatsioonijuht 1 0,7 4181 5594 4290 5740 4391 5876 4492 6011 Riigkohus finantsjuht 1 0,7 4181 5594 4290 5740 4391 5876 4492 6011 Riigkohus juhataja 1 0,7 4181 5594 4290 5740 4391 5876 4492 6011 Riigkohus juhataja 1 0,7 4181 5594 4290 5740 4391 5876 4492 6011 Riigkohus kohtunõunik (oli 29,25) 24 0,85 5077 163027 5209 167266 5332 171236 5455 175174 Riigkohus juhataja 1 0,7 4181 5594 4290 5740 4391 5876 4492 6011 Riigkohus juhataja 1 0,7 4181 5594 4290 5740 4391 5876 4492 6011 Riigkohus esimehe nõunik 1 0,6 3584 4795 3677 4920 3764 5036 3851 5152 Riigkohus koolitusnõunik 1 0,6 3584 4795 3677 4920 3764 5036 3851 5152 Riigkohus koolitusnõunik 2 0,6 3584 9590 3677 9839 3764 10073 3851 10304 Riigkohus nõunik 1 0,6 3584 4795 3677 4920 3764 5036 3851 5152 Riigkohus nõunik 1 0,6 3584 4795 3677 4920 3764 5036 3851 5152 Riigkohus konsultant 3 0,5 2986 11987 3064 12299 3137 12591 3209 12880 andmekaitsespetsialist/arhivaa Riigkohus r 1 0,5 2986 3996 3064 4100 3137 4197 3209 4293 Riigkohus peaspetsialist 1 0,5 2986 3996 3064 4100 3137 4197 3209 4293 Riigkohus pressiesindaja 1 0,4 2389 3197 2451 3280 2509 3358 2567 3435 Riigkohus kommunikatsioonispetsialist 1 0,4 2389 3197 2451 3280 2509 3358 2567 3435 Riigkohus spetsialist (oli 1) 0 0,4 2389 0 2451 0 2509 0 2567 0 Riigkohus keeletoimetaja 1 0,4 2389 3197 2451 3280 2509 3358 2567 3435 Riigkohus vene keele tõlk 1 0,4 2389 3197 2451 3280 2509 3358 2567 3435 Riigkohus personalispetsialist 1 0,4 2389 3197 2451 3280 2509 3358 2567 3435 Riigkohus koolitusspetsialist 2 0,4 2389 6393 2451 6559 2509 6715 2567 6870 Riigkohus sekretär 5,5 0,4 2389 17581 2451 18038 2509 18467 2567 18891 Riigkohus kordnik 2,5 0,3 1792 5994 1838 6149 1882 6295 1925 6440 Riigkohus spetsialist 1 0,3 1792 2397 1838 2460 1882 2518 1925 2576 Riigkohus koristaja 5 0,2 1195 7992 1226 8199 1255 8394 1284 8587 Riigkohus KOKKU kuus 318462 326742 334497 342191 Riigikohus Planeeritud aastane kulu 3821541 3920901 4013964 4106287 RES plaanis kululagedena ette Riigikohus nähtud 3417910 3417910 3417910 3417910 Riigikohus Vajadus baasi suurendamiseks 403631 502991 596054 688377