Justiits- ja Digiministeerium Teie 27.02.2025 nr 8-1/2016-1
[email protected]
Meie 07.03.2025 nr 6-6/25-4
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku
muutmise seaduse (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu
kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu märkused karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise
seaduse (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Lisa 1
Riigikohtu märkused karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise
seaduse (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu kohta
Arvamuseks antud aja vähesus tingis põhjalikuma süvenemise võimatuse.
1. Eelnõu § 1 p-d 1 ja 2 – KarS § 6 lg 2 ja § 7 lg 2 täiendamine:
Karistusseadustiku (KarS) § 7 lg 2 täiendamise kohta märkuseid ei ole. Seletuskirjast nähtuvalt
on see täiendus initsieeritud muu hulgas Riigikohtu lahendist nr 4-22-3288/51. Samas ei tõuku
sellest lahendist otsesõnu KarS § 6 lg 2 täiendamise vajadust. Põgusal silmamisel näib § 6 lg 2
täiendamine vajavat põhjalikumat analüüsi, sest tundub, et läbi mõtlemata on jäänud
välisriikide kodanike poolt Eesti Vabariigi välisesindustes toimepandavate väärtegudega (eriti
nende tegude menetlemisega) seonduv. Lisaks keskendub seletuskiri KarS § 6 lg 2 täiendamise
seletamisel pelgalt väärtegudele, ometi ei pea KarS § 6 silmas üksnes väärtegusid, vaid kõiki
tegusid. Samuti ei võimalda seletuskirjas sedastatu, et aastas leiab aset kuni 20 juhtumit, mis
puudutavad riigisaladuse käitlemise nõuete rikkumist, ning sellele lisandub veel kuni 10
mitmesugust muud juhtumit välisesinduste territooriumil, mõista, millise iseloomuga on need
viimati märgitud kuni 10 juhtumit. Seetõttu ei saa hetkel jaatada ka tungivat vajadust KarS § 6
lg 2 täiendamise järele.
2. Eelnõu § 1 p 3 – KarS § 9 täiendamine:
Küsimusi jääb tekitama eelnõu tekstis kasutatud toimepidevuse mõiste. Seletuskirjast ei selgu
üheselt, kas või kuidas erineb sideühenduste toimepidevuse kahjustamine sideühenduse
kahjustamisest ehk milliste asjaolude tuvastamine on täiendavalt vajalik. Toimepidevust on
seletuskirjas sisustatud vastuoluliselt. Esmalt leitakse, et sideühenduste toimepidevust
kahjustavad kõik merealuste (andme)sidekaablite või mandrilavale püstitatud sidemastide
rikkumised või nende normaalse toimimise häirumist põhjustavad tegevused. Paar lõiku hiljem
aga räägitakse sellele vastu, mööndes, et sugugi mitte kõik nimetatud tegevused ei kahjusta
toimepidevust, sest ühendused on dubleeritud ja ühe kanali rivist väljalangemine ei too kaasa
ühenduse katkemist. Nii jääb ka arusaamatuks, kas toimepidevus KarS-i tähenduses ühtib nt
hädaolukorra seaduse § 2 lg-s 5 defineerituga (toimepidevus on järjepideva toimimise suutlikkus
ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast katkestust) või peetakse silmas midagi muud.
Selliseid määratlemata ja mitmeid tõlgendusvõimalusi lubavaid õigusmõisteid tuleks teo
kriminaliseerimise tingimusena vältida. Esmapilgul näib, et sideühenduste toimepidevuse
kahjustamise asemel sideühenduse kahjustamise kasutamine aitaks võimalikke arusaamatusi
vältida.
3. Eelnõu § 1 p 4 – KarS § 44 lg 8 täiendamine:
Mõistetavalt on seadusandjal sanktsioonide kehtestamisel ja sanktsioonisüsteemi muutmisel
suur otsustusruum. Ometi on selge, et kavandatav muudatus (eriti koos KarS § 4061 lg 2
sanktsiooni ülemmäära kehtestamisega) muudab juriidiliste isikute (ja mitte ainult nende)
rahalise karistuse senist süsteemi oluliselt ja põhimõtteliselt. Ühtlasi osutab selline muudatus
üha enam vajadusele asuda diferentseerima juriidiliste isikute rahalisi karistusi nii, nagu seda
on tehtud füüsilistele isikutele mõistetava vangistusega (praegu on nt raske leida mõistlikke
1/2
Lisa 1
põhjendusi sellele, miks peaks juriidilisele isikule KarS § 237 lg 2 ja § 4061 lg 2 järgi mõistetava
rahalise karistuse ülemmäära vahe olema lausa sajakordne).
4. Eelnõu § 1 p 5 – KarS § 406 lg 1 sõnastuse muutmine: märkusi ei ole.
5. Eelnõu § 1 p-d 6 ja 7 – KarS-i täiendamine §-dega 4061 ja 4062:
Karistusseadustikku lisatavad üld- ja eriosa sätted, mis puudutavad vastutust merealuse kaabli
või torujuhtme kahjustamise eest, mõjuvad vastuolulisena. Eriosa §-des 4061 ja 4062
kriminaliseeritakse „merealuse elutähtsa energia- või sidekaabli või torujuhtme rikkumine.“
Koosseis ei nõua mingisuguse tagajärje saabumist. Samas on eelnõust ja seletuskirjast välja
loetav, et nende kuritegude puhul tuleks isiku vastutusele võtmise eeldusena alati kontrollida
ka KarS § 9 (uues) lg-s 3 sätestatud tingimuste olemasolu. Nimetatud säte näeb ette, et Eesti
karistusseadus kehtib „Eesti majandusvööndis või mandrilaval toime pandud teo kohta, mis
kahjustab Eesti energiavarustust või sideühenduste toimepidevust või Eesti territooriumiga
ühendatud liikluskorralduslikku või hüdrotehnilist rajatist.“ Järelikult kohalduks igal juhul, kui
soovitakse kohaldada § 4061 ja § 4062, ka KarS § 9 lg 3. Teisisõnu: kuigi KarS-i eriosa vastavad
sätted ei nõua tagajärje esinemist, tuleb tagajärg – Eesti energiavarustuse või sideühenduste
toimepidevuse kahjustamine – sellegipoolest alati tuvastada. Seega jääb ebaselgeks, kas tegu
on tagajärjeteoga või mitte. Seaduse muudaks jälgitavamaks ja lihtsamini kohaldatavaks see,
kui igal juhul nõutavat tagajärge kajastataks juba süüteokoosseisu tunnusena. KarS § 4061
kavandatavast sanktsiooni ülemmäärast oli juttu eespool.
6. Eelnõu § 2: märkusi ei ole.
Ja lõpuks: seletuskirjas on § 1 pealkiri ekslikult „Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine“.
Peaks olema „Karistusseadustiku muutmine“.
2/2