STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
EESTI STANDARD prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
Avaldatud eesti keeles: ............ 2014
Jõustunud Eesti standardina: november 2011
RAUDTEEALASED RAKENDUSED
Rööbastee
Katsemeetodid kinnitussüsteemidele
Osa 9: Jäikuse määramine
Railway applications
Track
Test methods for fastening systems
Part 9: Determination of stiffness
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
EESTI STANDARDI EESSÕNA
See Eesti standard on:
– Euroopa standardi EN 13146-9:2009+A1:2011 ingliskeelse teksti sisu poolest identne tõlge eesti
keelde ja sellel on sama staatus mis jõustumisteate meetodil vastuvõetud originaalversioonil.
Tõlgendus-erimeelsuste korral tuleb lähtuda ametlikes keeltes avaldatud tekstidest,
– jõustunud Eesti Standardina inglise keeles novembris 2011,
– eesti keeles avaldatud sellekohase teate ilmumisega EVS Teataja 2014. aasta juulikuu numbris.
Standardi on tõlkinud Tiido ja Partnerid Keeleagentuur OÜ, eestikeelse kavandi ekspertiisi on teinud
Anto Looken, standardi on heaks kiitnud EVS/TK 16 “Raudtee”.
Standardi tõlke koostamise ettepaneku on esitanud EVS/TK 16, tõlkimist korraldas Eesti
Standardikeskus ning rahastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Euroopa standardimisorganisatsioonid on teinud Euroopa Date of Availability of the European Standard
standardi EN 13146-9:2009+A1:2011 rahvuslikele liikmetele EN 13146-9:2009+A1:2011 is 2011-10-12.
kättesaadavaks 2011-10-12.
See standard on Euroopa standardi EN 13146-9:2009+A1:2011 This standard is the Estonian [et] version of the European
eestikeelne [et] versioon. Teksti tõlke on avaldanud Eesti Standard EN 13146-9:2009+A1:2011. It was translated by
Standardikeskus ja sellel on sama staatus ametlike keelte Estonian Centre for Standardisation. It has the same status
versioonidega. as the official versions.
Tagasisidet standardi sisu kohta on võimalik edastada, kasutades EVS-i veebilehel asuvat tagasiside
vormi või saates e-kirja meiliaadressile
[email protected].
ICS 93.100 Raudtee-ehitus
Hinnagrupp ………….
Standardite reprodutseerimis- ja levitamisõigus kuulub Eesti Standardikeskusele
Andmete paljundamine, taastekitamine, kopeerimine, salvestamine elektroonsesse süsteemi või edastamine ükskõik millises
vormis või millisel teel ilma Eesti Standardikeskuse poolt antud kirjaliku loata on keelatud.
Kui Teil on küsimusi standardite autorikaitse kohta, palun võtke ühendust Eesti Standardikeskusega:
Aru 10, 10317 Tallinn, Eesti; www.evs.ee; telefon: 605 5050; e-post:
[email protected]
II
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
EUROOPA STANDARD
EUROPEAN STANDARD EN 13146-9:2009+A1
NORME EUROPÉENNE
EUROPÄISCHE NORM October 2011
ICS 93.100 Supersedes EN 13146-9:2009
English Version
Railway applications - Track - Test methods for fastening
systems - Part 9: Determination of stiffness
Applications ferroviaires - Voie - Méthodes d'essai pour les Bahnanwendungen - Oberbau - Prüfverfahren für
systèmes de fixation - Partie 9: Détermination de la raideur Schienenbefestigungssysteme - Teil 9: Bestimmung der
Steifigkeiten
This European Standard was approved by CEN on 3 October 2009 and includes Amendment 1 approved by CEN on 6 September 2011.
CEN members are bound to comply with the CEN/CENELEC Internal Regulations which stipulate the conditions for giving this European
Standard the status of a national standard without any alteration. Up-to-date lists and bibliographical references concerning such national
standards may be obtained on application to the CEN-CENELEC Management Centre or to any CEN member.
This European Standard exists in three official versions (English, French, German). A version in any other language made by translation
under the responsibility of a CEN member into its own language and notified to the CEN-CENELEC Management Centre has the same
status as the official versions.
CEN members are the national standards bodies of Austria, Belgium, Bulgaria, Croatia, Cyprus, Czech Republic, Denmark, Estonia,
Finland, France, Germany, Greece, Hungary, Iceland, Ireland, Italy, Latvia, Lithuania, Luxembourg, Malta, Netherlands, Norway, Poland,
Portugal, Romania, Slovakia, Slovenia, Spain, Sweden, Switzerland and United Kingdom.
EUROPEAN COMMITTEE FOR STANDARDIZATION
COMITÉ EUROPÉEN DE NORMALISATIO N
EUROPÄISCHES KOMITEE FÜR NORMUN G
Management Centre: Avenue Marnix 17, B-1000 Brussels
© 2011 CEN All rights of exploitation in any form and by any means reserved Ref. No. EN 13146-9:2009+A1:2011: E
worldwide for CEN national Members.
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
SISUKORD
EESSÕNA.............................................................................................................................................................3
SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................................3
1 KÄSITLUSALA .........................................................................................................................................4
2 NORMIVIITED .........................................................................................................................................4
3 TERMINID JA MÄÄRATLUSED ..............................................................................................................4
4 SÜMBOLID JA LÜHENDID .....................................................................................................................5
5 KALIBREERIMISE KONTROLL ..............................................................................................................7
6 ALUSLAPPIDE KATSEMETOODIKA ......................................................................................................7
6.1 Aluslappide staatilise katse meetod ........................................................................................................7
6.1.1 Põhimõte ..................................................................................................................................................7
6.1.2 Seadmed..................................................................................................................................................7
6.1.3 Meetod .....................................................................................................................................................8
6.1.4 Katsearuanne ..........................................................................................................................................9
6.2 Aluslappide madalsagedusliku dünaamilise katse meetod ...................................................................10
6.2.1 Üldist ......................................................................................................................................................10
6.2.2 Põhimõte ................................................................................................................................................10
6.2.3 Seadmed................................................................................................................................................10
6.2.4 Meetod ...................................................................................................................................................10
6.2.5 Katsearuanne ........................................................................................................................................11
6.3 Aluslappide kõrgsagedusliku katse meetod ..........................................................................................12
7 KATSEMEETODID RÖÖBASTEE TÄIELIKELE KINNITUSKOOSTUDELE ........................................12
7.1 Staatilise katse meetod kinnituskoostudele ...........................................................................................12
7.1.1 Põhimõte ................................................................................................................................................12
7.1.2 Seadmed................................................................................................................................................12
7.1.3 Katsekehad ............................................................................................................................................12
7.1.4 Meetod ...................................................................................................................................................12
7.1.5 Katsearuanne ........................................................................................................................................13
7.2 Madalsagedusliku dünaamilise katse meetod kinnituskoostudele ........................................................13
7.2.1 Üldist ......................................................................................................................................................13
7.2.2 Põhimõte ................................................................................................................................................13
7.2.3 Seadmed................................................................................................................................................14
7.2.4 Meetod ...................................................................................................................................................14
7.2.5 Katsearuanne ........................................................................................................................................14
7.3 Kõrgsagedusliku dünaamilise katse meetod koostudele .......................................................................15
7.3.1 Põhimõte ................................................................................................................................................15
7.3.2 Seadmed................................................................................................................................................15
7.3.3 Katsekeha ..............................................................................................................................................19
7.3.4 Katsemeetodid .......................................................................................................................................19
7.3.5 Katsearuanne ........................................................................................................................................23
Lisa A (teatmelisa) Aluslappide kõrgsagedusliku dünaamilise jäikuse määramine .........................................24
A.1 Üldist ......................................................................................................................................................24
A.2 Põhimõte ................................................................................................................................................24
Kirjandus .............................................................................................................................................................25
2
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
1 EESSÕNA
2 Dokumendi (EN 13146-9:2009+A1:2011) on ette valmistanud tehniline komitee CEN/TC 256 „Raudteealased
3 rakendused“, mille sekretariaati haldab DIN.
4 Euroopa standardile tuleb anda rahvusliku standardi staatus kas identse tõlke avaldamisega või
5 jõustumisteatega hiljemalt 2012. a aprilliks ja sellega vastuolus olevad rahvuslikud standardid peavad olema
6 kehtetuks tunnistatud hiljemalt 2012. a aprilliks.
7 See dokument sisaldab muudatust 1, mille CEN on heaks kiitnud 2011-09-06
8 See standard asendab standardit EN 13146-9:2009.
9 Muudatusega lisatud või muudetud teksti algus ja lõpp on tähistatud sümbolitega ! ".
10 Tuleb pöörata tähelepanu võimalusele, et standardi mõned osad võivad olla patendiõiguse subjektiks. CEN-i
11 [ja/või CENELEC-i] ei saa pidada vastutavaks mõne või kõigi selliste patendiõiguste välja selgitamisel.
12 See Euroopa standard on üks seeria EN 13146 standarditest, mis koosneb järgmistest osadest:
13 Part 1: Determination of longitudinal rail restraint
14 Part 2: Determination of torsional resistance
15 Part 3: Determination of attenuation of impact loads
16 Part 4: Effect of repeated loading
17 Part 5: Determination of electrical resistance
18 Part 6: Effect of severe environmental conditions
19 Part 7: Determination of clamping force
20 Part 8: In-service testing
21 Part 9: Determination of stiffness
22 Need standardid toetavad standardiseeria EN 13481, Railway applications — Track — Performance
23 requirements for fastening systems — osade 1 kuni 8 nõudeid.
24 CEN-i/CENELEC-i sisereeglite järgi peavad Euroopa standardi kasutusele võtma järgmiste riikide rahvuslikud
25 standardimisorganisatsioonid: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia,
26 Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia,
27 Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik.
28 SISSEJUHATUS
29 See standardiseeria EN 13146 osa koondab katsemeetodid rööpa aluslappide ja kinnituskoostude jäikuse
30 mõõtmiseks staatilise ning madalsagedusliku ja kõrgsagedusliku dünaamilise koormuse tingimustes.
31 Kõrgsageduslike mõõtmiste puhul on kasutusele võetud korrigeeritud sisendsageduse meetod, kuigi see kehtib
32 vaid kuni 120 Hz korral, samal ajal kui otsene ja kaudne meetodid kehtivad kuni 400 Hz korral. Vaid vähestel
33 katselaboritel on vajalikke seadmeid ja kogemust kaudse ja otsese katsemeetodi kasutamiseks. Rohkem on
34 laboreid, kus suudetakse kasutada korrigeeritud sisendsageduse meetodit ning mõningatel juhtudel on kuni
35 120 Hz mõõtmised sobivad.
36 Standard ei sisalda akustilistel sagedustel katsetamise meetodeid. Kasutada võib standardis EN 15461
37 kirjeldatud meetodit, millega testitakse katsetatavat kinnituskoostu sisaldavat rööbastee lõikus.
38
3
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
39 1 KÄSITLUSALA
40 See Euroopa standard määratleb laboratoorsete katsete meetodid rööbastee aluslappide, alusplaatide
41 padjandite ja rööbastee täielike kinnituskoostude staatilise ja dünaamilise jäikuse määramiseks. Dünaamilise
42 jäikuse määramise meetodid hõlmavad madalaid ja kõrgeid sagedusi.
43 2 NORMIVIITED
44 Järgmised dokumendid on vajalikud selle standardi rakendamiseks. Dateeritud viidete korral kehtib üksnes
45 viidatud väljaanne. Dateerimata viidete korral kehtib viidatud dokumendi uusim väljaanne koos võimalike
46 muudatustega.
47 EN 13146-4, Railway applications — Track — Test methods for fastening systems — Part 4: Effect of repeated
48 loading
49 EN 13481 (all parts), Railway applications — Track — Performance requirements for fastening systems
50 EN ISO 7500-1, Metallic materials — Verification of static uniaxial testing machines — Part 1:
51 Tension/compression testing machines — Verification and calibration of the force-measuring system (ISO 7500-
52 1:2004)
53 EN ISO 9513:2002, Metallic materials — Calibration of extensometers used in uniaxial testing (ISO 9513:1999)
54 EN ISO 10846-1:2008, Acoustics and vibration — Laboratory measurement of vibro-acoustic transfer properties
55 of resilient elements — Part 1: Principles and guidelines (ISO 10846-1:2008)
56 EN ISO 10846-2, Acoustics and vibration — Laboratory measurement of vibro-acoustic transfer properties of
57 resilient elements — Part 2: Direct method for determination of the dynamic stiffness of resilient supports for
58 translatory motion (ISO 10846-2:2008)
59 EN ISO 10846-3, Acoustics and vibration — Laboratory measurement of vibro-acoustic transfer properties of
60 resilient elements — Part 3: Indirect method for determination of the dynamic stiffness of resilient supports for
61 translatory motion (ISO 10846-3:2002)
62 EN ISO 10846-5, Acoustics and vibration — Laboratory measurement of vibro-acoustic transfer properties of
63 resilient elements — Part 5: Driving point method for determination of the low-frequency transfer stiffness of
64 resilient supports for translatory motion (ISO 10846-5:2008)
65 3 TERMINID JA MÄÄRATLUSED
66 Selles dokumendis rakendatakse standardites EN 13481-1:2002 ja EN ISO 10846-1:2008 antud termineid ja
67 määratlusi.
68
4
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
69 4 SÜMBOLID JA LÜHENDID
Vastav
alapunkt
FSPmax aluslapile rakendatud jõud aluslapi staatilise jäikuse mõõtmisel, kN; 6.1.3
FSP1 tinglik kinnitusklambri jõud aluslapi staatilise jäikuse mõõtmisel, kN; 6.1.3
FSP2 0,8 FSPmax, kN; 6.1.3
kSP aluslapi staatiline jäikus, MN/m; 6.1.3
dSP aluslapi keskmine vertikaalne nihe, mm; 6.1.3
FLFPmax võrdlusjõud aluslapi madalsagedusliku dünaamilise jäikuse 6.2.4
mõõtmiseks, kN;
FLFP1 tinglik kinnitusklambri jõud aluslapi madalsagedusliku dünaamilise 6.2.4
jäikuse mõõtmisel, kN;
FLFP2 0,8 FLFPmax, kN; 6.2.4
dLFP aluslapi nihe aluslapi madalsagedusliku dünaamilise jäikuse 6.2.4
mõõtmisel, mm;
fLFP aluslapi madalsagedusliku dünaamilise jäikuse mõõtmise sagedus, 6.2.4
Hz;
kLFPf aluslapi madalsageduslik dünaamiline jäikus konkreetsel sagedusel, 6.2.4
MN/m;
kLFPmean aluslapi sagedustel 5 Hz, 10 Hz ja 20 Hz mõõdetud 6.2.4
madalsagedusliku dünaamilise jäikuse väärtuste keskmine, MN/m;
FSAmax koostule rakendatud jõud koostu staatilise jäikuse mõõtmisel, kN; 7.1.4
kSA koostu staatiline jäikus, MN/m; 7.1.4
dSA rööbastee keskmine nihe koostu staatilise jäikuse mõõtmisel, mm; 7.1.4
FSA1 vähim rakendatud jõud koostu staatilise jäikuse mõõtmisel, kN; 7.1.4
FSA2 suurim rakendatud jõud koostu staatilise jäikuse mõõtmisel 7.1.4
!0,8FSAmax", kN;
kLFA koostu madalsageduslik dünaamiline jäikus, MN/m; 7.2.4
FLFA1 vähim rakendatud jõud koostu madalsagedusliku dünaamilise jäikuse 7.2.4
mõõtmisel, in kN;
FLFA2 suurim rakendatud jõud koostu madalsagedusliku dünaamilise 7.2.4
jäikuse mõõtmisel = 0,8 FLFAmax, kN;
FLFAmax võrdlusjõud koostu madalsagedusliku dünaamilise jäikuse mõõtmisel, 7.2.4
kN;
dLFA1 koostu nihe koostu madalsagedusliku dünaamilise jäikuse mõõtmisel 7.2.4
5
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
jõu FLFA1 korral, mm;
dLFA2 koostu nihe koostu madalsagedusliku dünaamilise jäikuse mõõtmisel 7.2.4
jõu FLFA2 korral, mm;
FHFAmax koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel rakendatav staatiline 7.3.4.3
eelkoormus, kN;
2
aHFAD1 ergutuskiirendus koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel, m/s ; 7.3.4.3
aHFAD2 mõõteplatvormi kiirendus koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel, 7.3.4.3
2
m/s ;
aHFAI2 väljundkiirendus koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel kaudsel 7.3.4.4
meetodil, m/s²;
FHFAD2 mõõteplatvormile mõjuv jõud koostu kõrgsagedusliku jäikuse 7.3.4.3
mõõtmisel, N;
fHFAD sagedus koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel, Hz; 7.3.4.3
j -1 7.3.4.3
LHFADk ülekande jäikuse tase koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel, dB 7.3.4.3
re 1 N/m;
mHFAD mõõteplatvormi ja elastsest elemendist allapoole jäävate 7.3.4.3
kinnituskoostu osade mass, kg;
kHFAD ülekande jäikus koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel, N/m; 7.3.4.3
kHFADc korrigeeritud ülekande jäikus koostu kõrgsagedusliku jäikuse 7.3.4.3
mõõtmisel, N/m;
HFAD1 aHFAD1 7.3.4.3
ergutuskiirus = , m/s;
j HFAD
HFAD nurksagedus = 2 fHFAD, rad/s; 7.3.4.3
FHFAI2 koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõteplatvormile suunatud jõud, N; 7.3.4.4
kHFAI ülekande jäikus koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel kaudsel 7.3.4.4
meetodil, N/m;
HFAI nurksagedus = 2 fHFAI, rad/s; 7.3.4.4
aHFAI1 ergutuskiirendus koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel kaudsel 7.3.4.4
2
meetodil, m/s ;
aHFAP1 ergutuskiirendus koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel 7.3.4.5
2
sisendsageduse meetodil, m/s ;
aHFAPc mõõteplatvormi parandatud kiirendus koostu kõrgsagedusliku jäikuse 7.3.4.5
2
mõõtmisel sisendsageduse meetodil, m/s ;
FHFAP1 dünaamiline sisendjõud koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel 7.3.4.5
sisendsageduse meetodil, N;
6
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
FHFAPc dünaamiline sisendjõud ilma rööbastee kinnituskoostuta koostu 7.3.4.5
kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel sisendsageduse meetodil, N;
LHFAPk punkti jäikuse tase, dB re 1 N/m; 7.3.4.5
kHFAPc punkti korrigeeritud jäikus, N/m. 7.3.4.5
70
71 5 KALIBREERIMISE KONTROLL
72 Täiturseadmete staatilist kalibreerimist kontrollitakse vastavalt standardile EN ISO 7500-1, kasutades Euroopa
73 või rahvusvahelistele standarditele vastavaid seadmeid ja rahvusvahelist mõõtühikute süsteemi (SI).
74 Nihke mõõtmise kontaktseadmete kalibreerimine viiakse läbi vastavalt standardile EN ISO 9513.
75 6 ALUSLAPPIDE KATSEMETOODIKA
76 6.1 Aluslappide staatilise katse meetod
77 6.1.1 Põhimõte
78 Katsetatavale aluslapile rakendatakse normaaljõudu ja mõõdetakse nihe.
79 6.1.2 Seadmed
80 6.1.2.1 Kontrollitud temperatuuriga katseala
81 Temperatuur labori osas, kus katse läbi viiakse, peab olema 23 5 °C.
82 Kui aluslappe kasutatakse muudel välistemperatuuridel, tuleb kliendi nõudmisel viia läbi lisakatsed ühel või
83 mitmel allpool toodud temperatuuril:
84 -20 3 °C, -10 3 °C, 0 3 °C ja 50 3 °C
85 Täiendavad katsetemperatuurid lepitakse tootja ja kliendi vahel kokku.
86 6.1.2.2 Metallplaat
87 Jäik metallplaat, mis on vähemalt sama lai kui standardi EN 13146-4 kohaselt korduvaks koormamiseks
88 kasutatav rööpatald ning mille pikkus on vähemalt 210 mm.
89 6.1.2.3 Koormusjaotusplaadid
90 Vähemalt 10 mm paksusest metallist ristkülikukujuline pealmine koormusjaotusplaat siledate ümarate
91 nurkadega. Plaadi mõõdud sõltuvad katsetamisel oleva aluslapi tüübist järgmiselt:
92 rööbastee aluslapp – sama lai kui korduvaks koormamiseks (EN 13146-4) kasutatav rööpatald ning pikkus
93 210 mm;
94 alusplaadi padjand – sama lai ja pikk kui kinnituskoostus padjandile koormust andva alusplaadi
95 maksimaalne ristkülikukujuline osa.
96 Kui aluslappi toetatakse kasutamisel üle piiratud ala, siis on vajalik ka alumine koormusjaotusplaat, mille
97 mõõtmed võrduvad tugiala mõõtmetega.
7
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
98 MÄRKUS Plaat-rööbasteedel kasutatavate katkematute aluslappide katsetamiseks kasutatakse 150 mm pikkusega
99 aluslappi.
100 6.1.2.4 Lihvriie
101 Kasutamata lihvriide P180 kuni P400 kihid. Iga kihi mõõtmed peavad olema vähemalt võrdsed katsetatava
102 aluslapi kogumõõtmetega.
103 6.1.2.5 Täiturseade
104 Täiturseade, mis on võimeline rakendama jõudu FSPmax + 10 % kN.
105 MÄRKUS Maksimaalne jõud on tavaliselt 120 kN.
106 6.1.2.6 Nihke mõõtmise seadmed
107 Standardi EN ISO 9513:2002 tabeli 2 klassile 2 vastavad kontaktseadmed. Kontaktivabade seadmete
108 kasutamisel tuleb need kalibreerida, et tagada mõõtmise täpsuse vastavus järgmistele nõuetele.
109 Mõõteseadmetega peab olema võimalik mõõta katsetatava aluslapi pealispinna vertikaalset nihet järgmiselt:
110 aluslappide puhul, mille avaldatud jäikus on 100 MN/m, nihke mõõtmine vahemikus 0,02 mm;
111 aluslappide puhul, mille avaldatud jäikus on > 100 MN/m, nihke mõõtmine vahemikus 0,01 mm.
112 6.1.2.7 Mõõteriistad jõu mõõtmiseks
113 Standardi EN ISO 7500-1 klassile 1 vastavad mõõteriistad etteantud jõuvahemiku ulatuses.
114 6.1.2.8 Salvestusseadmed
115 Seadmed nihke ja rakendatud jõu andmete digitaalseks salvestamiseks ja väljatrükkimiseks.
116 6.1.3 Meetod
117 Kõiki kasutatavaid komponente ja seadmeid tuleb hoida temperatuuril 23 5 °C või muul katsetemperatuuril (vt
118 6.1.2.1) vähemalt 16 tunni jooksul enne katse tegemist. Asetage katse komponendid siledale, tugevale
119 horisontaalsele aluspinnale, mis toetaks aluslapi kogu pinda, tehes seda sellises järjestuses: aluspind, alumine
120 koormusjaotusplaat (vajadusel), lihvriie (kare pool üles), aluslapp, lihvriie (kare pool alla), ülemine
121 koormusjaotusplaat ja metallplaat nagu näidatud joonisel 1.
122 Jälgige, et koormusjaotusplaadid asetseksid aluslapi aktiivalal. Seadke valmis vähemalt kolm eraldiseisvat
123 seadet metallplaadi nihke mõõtmiseks plaadi perimeetri ümber võrdsete intervallide tagant.
124 Rakendage täiturseadme sfäärilise tugipinna kaudu jõudu FSPmax vastavalt standardiseeria EN 13481 sellele
125 osale, mis käsitleb rööbastee tüüpi, mille jaoks aluslapp on mõeldud. Seejärel vähendage jõudu tingliku
126 kinnitusklambri jõuni (FSP1) ning korrake seda koormamise ja koormuse vähendamise tsüklit veel kaks korda,
127 rakendades jõudu sagedusega 120 10 kN/min. Säilitage rakendatud jõud FSP1 ning registreerige nihe,
128 suurendades rakendatavat jõudu suuruseni FSP2, mis on 0,8 FSPmax kN.
129 Kui mõne kasutatud mõõtevahendiga mõõdetud nihe erineb keskmisest nihkest 20 % võrra maksimaalsest
130 nihkest, korrake koormamistsüklit, veendudes, et jõudu rakendatakse aluslapi keskele. Arvutage staatiline jäikus
131 valemi (1) alusel, kus dSP on keskmine nihe millimeetrites kui rakendatavat jõudu suurendatakse väärtuselt FSP1
132 kN väärtuseni FSP2 kN.
FSP2 FSP1
133 ! kSP MN/m " (1)
d SP
8
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
134
135
136 Selgitus
137 1 metallplaat
138 2 ülemine koormusjaotusplaat
139 3 katsealune aluslapp
140 4 lihvriie
141 5 alumine koormusjaotusplaat (vajadusel)
142 6 aluspind
143 Joonis 1. Rööbastee aluslappide katsetamise kord
144 6.1.4 Katsearuanne
145 Katsearuanne peab sisaldama vähemalt allpool toodud teavet:
146 a) selle Euroopa Standardi number, pealkiri ja kuupäev;
147 b) katselabori nimi ja aadress;
148 c) katse tegemise kuupäev;
149 d) katsetatud aluslappide nimetus, tähis ja kirjeldus;
150 e) katsekehade päritolu;
151 f) katsetatud aluslappide kavandatud kasutus;
152 g) katsetamisel kasutatud koormusjaotusplaatide väliskuju;
153 h) katsetemperatuur;
154 i) jõu paindekõver(ad);
155 j) FSP1 ja FSP2 väärtused;
156 k) katsetatud aluslappide staatiline jäikus.
157 MÄRKUS Kui katse tehakse rohkem kui ühel temperatuuril, tuleb iga katsetemperatuuri kohta koostada eraldi
158 katsearuanne.
9
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
159 6.2 Aluslappide madalsagedusliku dünaamilise katse meetod
160 6.2.1 Üldist
161 See meetod kehtib sagedustele vahemikus 3–30 Hz.
162 6.2.2 Põhimõte
163 Täiturseadme kaudu rakendatakse ühel teatud sagedusel katsetatava aluslapi jaoks normaalset perioodilist
164 jõudu; kui nõutav on madalsagedusliku dünaamilise jäikuse üldväärtus, siis rakendatakse jõudu kolmel
165 konstantsel sagedusel. Aluslapi pealispinna suurim ja vähim nihe mõõdetakse maksimaalse ja minimaalse jõu
166 rakendamisel.
167 6.2.3 Seadmed
168 6.2.3.1 Üldist
169 Järgmisi staatilise testi tegemisel kasutatud seadmeid kasutatakse ka selles katses:
170 a) kontrollitud temperatuuriga katseala (6.1.2.1);
171 b) metallplaat (6.1.2.2) ja koormusjaotusplaat (6.1.2.3);
172 c) lihvriie (6.1.2.4).
173 6.2.3.2 Täiturseade
174 Täiturseade, mis on võimeline rakendama jõudu kuni FSPmax + 10% kN etteantud katsesagedustel.
175 6.2.3.3 Nihke mõõtmise seadmed
176 Vastavalt alapunktile 6.1.2.6.
177 6.2.3.4 Mõõteriistad jõu mõõtmiseks
178 Standardi EN ISO 7500-1 klassile 1 vastavad mõõteriistad etteantud jõuvahemiku ulatuses ning mis on
179 võimelised mõõtma vähemalt 20 näidist tsükli jooksul.
180 6.2.3.5 Salvestusseadmed
181 Seadmed nihke ja rakendatud jõu digitaalseks salvestamiseks ja väljatrükkimiseks etteantud katsesagedusel,
182 kus võttesagedus on vähemalt 20-kordne koormussagedus.
183 6.2.4 Meetod
184 Kõiki katses kasutatavaid komponente ja seadmeid tuleb hoida temperatuuril 23 5 °C või muul
185 katsetemperatuuril (vt 6.1.2.1) vähemalt 16 tunni jooksul enne katse tegemist. Asetage katse komponendid
186 siledale, tugevale horisontaalsele aluspinnale, mis toetaks aluslapi kogu pinda, tehes seda sellises järjestuses:
187 aluspind, alumine koormusjaotusplaat (vajadusel), lihvriie (kare pool üles), aluslapp, lihvriie (kare pool alla),
188 ülemine koormusjaotusplaat ja metallplaat nagu näidatud joonisel 1.
189 Jälgige, et koormusjaotusplaadid asetseksid aluslapi aktiivalal. Seadke valmis vähemalt kolm eraldiseisvat
190 seadet metallplaadi nihke mõõtmiseks plaadi perimeetri ümber võrdsete intervallide tagant.
191 Leidke määratud FLFPmax väärtus standardiseeria EN 13481 vastavast osast ning rakendage perioodilist jõudu
192 väärtusest FLFP1 kN väärtuseni FLFP2 kN, kus FLFP2 = 0,8 FLFPmax, 10 s jooksul etteantud katsesagedusel 1 Hz.
193 Kui katsesagedust ei ole määratud, tehakse katse järgmistel sagedustel:
10
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
194 a) 5 1 Hz;
195 b) 10 1 Hz;
196 c) 20 1 Hz.
197 10 s pärast registreerige igal sagedusel rakendatud jõud ning metallplaadi nihe minimaalselt 20 näidisel tsükli
198 kohta vähemalt kümne tsükli jooksul ning arvutage keskmine nihe dLFP igal sagedusel. Kui mõne kasutatud
199 mõõtevahendiga mõõdetud nihe erineb keskmisest nihkest 20% võrra, korrake koormamistsüklit, veendudes,
200 et jõudu rakendatakse aluslapi keskele. Arvutage valemi (2) alusel dünaamiline jäikus igal sagedusel.
FLFP2 FLFP1
201 ! kLFPf MN/m " (2)
dLFP
202 Kui madalsagedusliku dünaamilise jäikuse väärtus on nõutav teatud sagedusel fLFP vahemikus 3–30 Hz,
203 määratakse kLFPf väärtus.
204 Kui nõutav on madalsagedusliku dünaamilise jäikuse üldväärtus, siis arvutatakse see valemi (3) abil.
kLFP5 kLFP10 kLFP20
205 ! kLFPmean MN/m " (3)
3
206 kus kLFP5, kLFP10 ja kLFP20 mõõdetakse vastavalt sagedustel 5 1 Hz, 10 1 Hz ja 20 1 Hz.
207 6.2.5 Katsearuanne
208 Katsearuanne peab sisaldama vähemalt allpool toodud teavet:
209 a) selle Euroopa Standardi number, pealkiri ja kuupäev;
210 b) katselabori nimi ja aadress;
211 c) katse tegemise kuupäev;
212 d) katsetatud aluslappide nimetus, tähis ja kirjeldus;
213 e) katsekehade päritolu;
214 f) katsetatud aluslappide kavandatud kasutus;
215 g) katsetamisel kasutatud koormusjaotusplaatide väliskuju;
216 h) katsetemperatuur;
217 i) FLFP1 ja FLFPmax väärtused;
218 j) vastav jõu paindekõver;
219 k) etteantud sagedusel või sagedustel 5 Hz, 10 Hz ja 20 Hz katsetatud aluslappide dünaamiline jäikus;
220 l) sagedustel 3–30 Hz katsetatud aluslappide keskmine dünaamiline jäikus, kui nõutav on madalsagedusliku
221 dünaamilise jäikuse üldnäitaja.
222 MÄRKUS Kui katse tehakse rohkem kui ühel temperatuuril, tuleb iga katsetemperatuuri kohta koostada eraldi
223 katsearuanne.
11
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
224 6.3 Aluslappide kõrgsagedusliku katse meetod
225 Vt lisa A.
226 7 KATSEMEETODID RÖÖBASTEE TÄIELIKELE KINNITUSKOOSTUDELE
227 7.1 Staatilise katse meetod kinnituskoostudele
228 7.1.1 Põhimõte
229 Rööpatallale rakendatakse normaaljõudu ning mõõdetakse nihe. Kui jäikust mõõdetakse enne ja pärast
230 väsimuskatset vastavalt standardile EN 13146-4, siis võib normaaljõudu rakendada liipripõhjale.
231 7.1.2 Seadmed
232 7.1.2.1 Kontrollitud temperatuuriga katseala
233 Vastavalt alapunktile 6.1.2.1.
234 7.1.2.2 Täiturseade
235 Täiturseade, mis on võimeline rakendama jõudu FSAmax + 10 % kN.
236 7.1.2.3 Nihke mõõtmise seadmed
237 Standardi EN ISO 9513:2002 tabeli 2 klassile 2 vastavad kontaktseadmed. Kontaktivabade seadmete
238 kasutamisel tuleb need kalibreerida, et tagada mõõtmise täpsuse vastavus järgmistele nõuetele.
239 Mõõteseadmetega peab olema võimalik mõõta katsealuse koostu pealispinna vertikaalset nihet järgmiselt:
240 koostu puhul, mille avaldatud jäikus on 100 MN/m, nihke mõõtmine vahemikus 0,02 mm;
241 koostu puhul, mille avaldatud jäikus on > 100 MN/m, nihke mõõtmine vahemikus 0,01 mm.
242 7.1.2.4 Mõõteriistad jõu mõõtmiseks
243 Vastavalt alapunktile 6.1.2.7.
244 7.1.3 Katsekehad
245 7.1.3.1 Liiper või muu rööpatugi
246 Liiper, poolliiper, betoonplokk või muu sissevalatud kinnitusosade või avadega rööpatugi ja rööpaalused
247 platvormid, mida ei ole selle katse jaoks muudetud.
248 7.1.3.2 Kinnitus
249 Kõik rööbasteel kasutatavad kinnitusosad kokku pandud lühikese rööpalõiguga rööpaalast, mille jaoks koost on
250 mõeldud.
251 7.1.4 Meetod
252 Kõiki katses kasutatavaid komponente ja seadmeid tuleb hoida temperatuuril 23 5 °C või muul
253 katsetemperatuuril (vt 6.1.2.1) vähemalt 16 tunni jooksul enne katse tegemist. Leidke standardiseeria EN 13481
254 vastavast osast etteantud väärtus FSAmax. Toetage kõval pinnal asetsevat katsekeha. Rakendage koormust
12
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
255 FSAmax kN sagedusega 120 ± 10 kN/min liipri või poolliipri pikikeskjoone kohal oleva rööpapea keskjoonele.
256 Rakendage jõudu kolm korda. Kolmandal korral registreerige rööpa vertikaalne nihe, kasutades nelja
257 mõõtemuundurit rööpaaluse platvormi nelja nurga suhtes. Kui mõne mõõtemuunduriga mõõdetud nihe erineb
258 keskmisest nihkest 20% võrra maksimaalse nihke väärtusest, siis korrake koormamistsüklit ning veenduge, et
259 jõudu rakendatakse toe suhtes risti.
260 Arvutage koostu elastsusmoodul (kSA) valemi (4) abil, kus dSA on keskmine nihe millimeetrites, kui rakendatud
261 jõudu suurendatakse väärtuselt FSA1 väärtuseni FSA2 = 0,8 FSAmax.
FSA2 FSA1
262 Vertikaalne jäikus on k SA MN/m (4)
dSA
263 7.1.5 Katsearuanne
264 Katsearuanne peab sisaldama vähemalt allpool toodud teavet:
265 a) selle Euroopa Standardi number, pealkiri ja kuupäev;
266 b) katselabori nimi ja aadress;
267 c) katse tegemise kuupäev;
268 d) katsetatud kinnituskoostu, sh üksikute osade nimetused, tähised ja kirjeldused;
269 e) katsekehade päritolu;
270 f) katses kasutatut rööpalõik;
271 g) katses kasutatud FSAmax väärtus;
272 h) katsetemperatuur;
273 i) jõu paindekõverad;
274 j) mõõtetäpsus;
275 k) rööpa nihke üksikväärtused ja keskväärtus;
276 l) keskmine vertikaalne staatiline jäikus.
277 MÄRKUS Kui katse tehakse rohkem kui ühel temperatuuril, tuleb iga katsetemperatuuri kohta koostada eraldi
278 katsearuanne.
279 7.2 Madalsagedusliku dünaamilise katse meetod kinnituskoostudele
280 7.2.1 Üldist
281 Selle laboratoorse katsega määratakse rööbastee kinnituskoostude dünaamiline jäikus. Katse tulemused
282 annavad teavet koostude valimise ja kasutamise kohta korduva koormamise mõju määramisel (EN 13146-4).
283 7.2.2 Põhimõte
284 Rakendada tsüklilist jõudu liipri või poolliipri pikikeskjoone kohal olevale rööpapea keskjoonele, koostutoe
285 suhtes risti. Mõõta süsteemi suurim ja vähim nihe.
13
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
286 7.2.3 Seadmed
287 7.2.3.1 Kontrollitud temperatuuriga katseala
288 Vastavalt alapunktile 6.1.2.1.
289 7.2.3.2 Täiturseade
290 Täiturseade, mis on võimeline genereerima jõudu FLFAmax + 10 % kN (ligikaudu kuni 110 kN) etteantud
291 sagedusel vahemikus 3–10 Hz.
292 7.2.3.3 Nihke mõõtmise seadmed
293 Vastavalt alapunktile 7.1.2.3.
294 7.2.3.4 Mõõteriistad jõu mõõtmiseks
295 Vastavalt alapunktile 6.2.3.4.
296 7.2.3.5 Salvestusseadmed
297 Vastavalt alapunktile 6.2.3.5.
298 7.2.4 Meetod
299 Kõiki katses kasutatavaid komponente ja seadmeid tuleb hoida temperatuuril 23 5 °C või muul
300 katsetemperatuuril (vt 6.1.2.1) vähemalt 16 tunni jooksul enne katse tegemist. Asetage liiper või süsteemi
301 koostisosad siledale horisontaalsele aluspinnale, mis toetab kogu kinnitussüsteemi.
302 Valige standardiseeria EN 13481 vastavast osast koormuste (FLFA1 ja FLFAmax) sobivad vertikaalkomponendid.
303 Rakendage tsüklilist jõudu FLFA1 kuni FLFA2 = 0,8 FLFAmax etteantud sagedusel 1 Hz 1000 tsükli jooksul. Viimase
304 100 tsükli ajal registreerige rakendatav jõud ning rööpa vertikaalne nihe iga kümne tsükli tagant. Seejärel
305 arvutage keskmised väärtused dLFA1 (keskmine nihe vähima jõu FLFA1 rakendamisel) ja dLFA2 (keskmine nihe
306 suurima jõu FLFA2 rakendamisel).
307 Kui mõne mõõteseadmega mõõdetud nihe erineb keskmisest nihkest 20 % võrra maksimaalse nihke
308 väärtusest, siis korrake koormamistsüklit ning veenduge, et jõudu rakendatakse toe suhtes risti.
309 Arvutage tegelik dünaamiline jäikus iga katsesageduse korral, kasutades valemit (5).
FLFA 2 FLFA1
310 ! kLFA MN/m " (5)
d LFA2 d LFA1
311 7.2.5 Katsearuanne
312 Katsearuanne peab sisaldama vähemalt allpool toodud teavet:
313 a) selle Euroopa Standardi number, pealkiri ja kuupäev;
314 b) katselabori nimi ja aadress;
315 c) katse tegemise kuupäev;
316 d) katsetatud kinnituskoostu nimetus, tähis ja kirjeldus;
317 e) katsekeha päritolu;
14
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
318 f) katses kasutatud rööbastee osa;
319 g) katses kasutatud FLFAmax väärtus;
320 h) katsetemperatuur;
321 i) jõu paindekõverad;
322 j) rööpa individuaalsed ja keskmised vertikaalsed nihked;
323 k) katsetatud koostu dünaamiline jäikus ja katses kasutatud sagedus.
324 MÄRKUS Kui katse tehakse rohkem kui ühel temperatuuril, tuleb iga katsetemperatuuri kohta koostada eraldi
325 katsearuanne.
326 7.3 Kõrgsagedusliku dünaamilise katse meetod koostudele
327 7.3.1 Põhimõte
328 Selles laboratoorses katses kinnitussüsteemide jäikuse määramiseks kasutatakse teadaoleva suurusega
329 takistust, tüüpilist staatilist koormust ja väikeseid dünaamilisi koormusi eeldusel, et kinnitussüsteemid käituvad
330 kui lineaarsed elastsed süsteemid katses kasutatavas sagedusvahemikus.
331 Ülekande jäikust mõõdetakse sagedustel 20–450 Hz jäikusevahemikus 1–1000 MN/m ühe meetodi alusel
332 alljärgnevatest:
333 otsene meetod EN ISO 10846-2, mis on kuni !400 Hz " kehtiv võrdlusmeetod;
334 kaudne meetod EN ISO 10846-3, mis on alternatiivne meetod;
335 korrigeeritud sisendsageduse meetod EN ISO 10846-5, mis on kuni 120 Hz kehtiv alternatiivne meetod.
336 MÄRKUS Sagedusala 20–450 Hz katab 1/3 oktaavriba sagedused vahemikus 25–400 Hz.
337 Käesolevate katsemeetodite üldpõhimõtted on toodud standardis EN ISO 10846-1. Need kehtivad, kui
338 kinnitussüsteemi vibratsioonikäitumine on lineaarne. Lineaarsuse kontrolli kirjeldatakse alapunktis 7.3.4.2. Kui
339 käitumine ei ole lineaarne, on vajalik kõrvalekalle katsemeetoditest standardites EN ISO 10846-2 ja
340 EN ISO 10846-3 vastavalt alapunktis 7.3.4.6 toodule.
341 7.3.2 Seadmed
342 7.3.2.1 Üldist
343 Katseseadmed peavad vastama standardite EN ISO 10846-2 ja EN ISO 10846-3 nõuetele ning andma
344 korratavaid tulemusi käesolevas Euroopa Standardis ettenähtud sagedusalas ja rakendatava jõu tingimustes.
345 7.3.2.2 Otsene meetod
346 Katsestendi skeem on toodud joonisel 2. See koosneb järgmistest osadest:
347 raputi, mis töötab sagedusalas 20–450 Hz;
348 koormusraam nõutava eelkoormuse rakendamiseks vastavalt standardiseeriale EN 13481;
349 vibroisolaatorid katsekeha dünaamiliseks lahtisidestamiseks raamist sagedusalal 20–450 Hz;
350 koormusjaotusplaat staatilise ja dünaamilise koormuse ühendamiseks ja katsekehale jaotamiseks;
15
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
351 kaks kiirenduse mõõtmise süsteemi, millest üks on kinnitatud ülemise koormusjaotusplaadi keskele ja teine
352 jõu mõõtmise platvormile eesmärgiga mõõta kiirendust sagedusalas 20–450 Hz;
353 jõu mõõtmise süsteem, mis koosneb mitmest vahemikus 0–70 kN töötavast jõumuundurist.
16
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
354
355 Selgitus
356 1 koormusraamist eraldatud dünaamilise koormuse raputi
357 2 elastsete elementide kaudu rakendatav staatiline eelkoormus FHFAmax
358 3 koormusjaotusplaat, kiirenduse aHFAD1 mõõtmine
359 4 jõu mõõtmise platvormi pealmine osa, kiirenduse aHFAD2 mõõtmine
360 5 jõu FHFAD2 mõõtmine
361 Joonis 2. Ülekande jäikuse mõõtmine otsesel meetodil
362 7.3.2.3 Kaudne meetod
363 Katsestendi skeem on toodud joonisel 3. See koosneb järgmistest osadest:
364 raputi, mis töötab sagedusalas 20–450 Hz;
365 vibroisolaatorid katsekeha dünaamiliseks lahtisidestamiseks raamist sagedusalal 20–450 Hz;
366 koormusraam eelkoormuse rakendamiseks vastavalt standardiseeriale EN 13481;
367 elastse toega väljundkoormuskeha, mille külge on kinnitatud katsekeha;
368 koormusjaotusplaat staatilise ja dünaamilise koormuse ühendamiseks ja katsekehale jaotamiseks;
369 kaks kiirenduse mõõtmise süsteemi, millest üks on kinnitatud koormusjaotusplaadi keskele ja teine
370 väljundkoormuskehale eesmärgiga mõõta sisend- ja väljundkiirendust sagedusalas 20–450 Hz.
17
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
371
372 Selgitus
373 1 dünaamilise koormuse raputi
374 2 elastsete elementide kaudu rakendatav staatiline eelkoormus FHFAmax
375 3 koormusjaotusplaat, kiirenduse aHFAI1 mõõtmine
376 4 väljundkoormuskeha, kiirenduse aHFAI2 mõõtmine
377 Joonis 3. Ülekande jäikuse mõõtmine kaudsel meetodil
378 7.3.2.4 Korrigeeritud sisendsageduse meetod
379 Katsestendi skeem on toodud joonisel 4. See koosneb järgmistest osadest:
380 raputi, mis töötab sagedusalas 20–450 Hz;
381 koormusraam eelkoormuse rakendamiseks vahemikus 20–40 kN;
382 vibroisolaatorid katsekeha dünaamiliseks lahtisidestamiseks raamist sagedusalal 20–450 Hz;
383 koormusjaotusplaat staatilise ja dünaamilise koormuse ühendamiseks ja katsekehale jaotamiseks;
384 kiirenduse mõõtmise süsteem, mis on kinnitatud ülemise koormusjaotusplaadi keskele eesmärgiga mõõta
385 kiirendust sagedusalas 20–450 Hz;
386 jõu mõõtmise süsteem, mis koosneb mitmest dünaamilises vahemikus 10 kN töötavast jõumuundurist;
387 vibroisolaatorid.
388
18
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
389
390 Selgitus
391 1 dünaamilise koormuse raputi, mis on koormusraamist eraldatud
392 2 elastsete elementide kaudu rakendatav staatiline eelkoormus FHFAmax
393 3 koormusjaotusplaat, kiirenduse aHFAP1 mõõtmine
394 4 jõu FHFAP1 mõõtmine
395 Joonis 4. Ülekande jäikuse mõõtmine korrigeeritud sisendsageduse meetodil
396 7.3.3 Katsekeha
397 Katsekeha koosneb ühe rööpa täielikust kinnituskoostust ja umbes 0,3 m pikkusest rööpaosast, mis on võetud
398 sellelt rööpalõigult, mille jaoks kinnituskoost mõeldud on.
399 Rööbas on ühendatud kinnitusega, mis on otsese meetodi korral omakorda kinnitatud jäiga metallplaadi külge
400 või kaudse meetodi korral koormuskeha külge. Kui koost sisaldab elastset padjandit alusplaadi all, siis
401 saavutatakse arvutuslik surve padjandis koormamata tingimustes metallplaadi või koormuskeha külge
402 kinnitamisel.
403 7.3.4 Katsemeetodid
404 7.3.4.1 Katsetemperatuur
405 Kõiki katses kasutatavaid komponente ja seadmeid tuleb hoida temperatuuril 23 5 °C või muul
406 katsetemperatuuril (vt 6.1.2.1) vähemalt 16 tunni jooksul enne katse tegemist.
407 MÄRKUS Kinnitussüsteemid, mida kasutatakse palju kõrgemal või madalamal temperatuuril, tuleks täiendavalt läbi
408 katsetada vastaval töötemperatuuril (vt 6.1.2.1).
409 7.3.4.2 Katseline võnkekiirus
410 Katsetatava rööpa kinnitussüsteemi jaoks mõõdetakse rööbastees tekkiv tegelik võnkekiirus.
Kui andmed ei ole saadaval, siis võib võnkekiiruseks võtta 90 dB re 5 10 m/s.
-8
411 MÄRKUS
412 Määrake ülekande jäikus vastavalt alapunktidele 7.3.4.3, 7.3.4.4 või 7.3.4.5, kasutades hinnangulist võnkekiirust
413 ja 20 db võrra madalamat võnkekiirust.
19
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
414 Kui igal võnkekiirusel mõõdetud ülekande jäikuse taseme erinevus on 1,5 dB, siis on hinnanguline võnkekiirus
415 kehtiv. Kui taseme erinevus on > 1,5 dB, korrake ülekande jäikuse mõõtmisi, kasutades kõrgemat rööbastee
416 võnkekiiruse hinnangulist väärtust.
417 Kui ülekande jäikuse tasemete erinevus suurema hinnangulise võnkekiiruse ja 20 dB madalamal mõõdetud
418 võnkekiiruse vahel on 1,5 dB, siis on suuremal võnkekiirusel mõõdetud ülekande jäikus kehtiv. Kui tasemete
419 erinevus on > 1,5 dB, siis on kinnitussüsteem mittelineaarne ning edasi tuleb toimida vastavalt alapunktis
420 7.3.4.6 kirjeldatule.
421 7.3.4.3 Otsene meetod
422 Joonisel 2 näidatud katsestendile rakendage staatilist eelkoormust FHFAmax vastavalt standardiseeria EN 13481
423 asjakohasele osale ning järgige standardis EN ISO 10846-2 kirjeldatud katseprotseduuri.
424 Mõõtke nõutavas sagedusvahemikus sisendkiirendus (aHFAD1), mõõteplatvormi kiirendus (aHFAD2) ja väljundjõud
425 (FHFAD2). Arvutage keskmine jäikus igas 1/3 oktaavribas.
426 Arvutage ülekande jäikus valemi (6) alusel.
FHFAD2
427 ! kHFAD HFAD2 N/m " (6)
aHFAD1
2
a
428 Mõõtmistulemused kehtivad sagedusalas, kus taseme erinevus ! 10 lg HFAD1 20 dB ".
aHFAD2
429 Sagedusala laiendamiseks võib valemi (7) alusel arvutada korrigeeritud ülekande jäikuse.
FHFAD2 aHFAD2mHFAD
430 ! kHFADc HFAD2 N/m " (7)
aHFAD1 aHFAD2
FHFAD aHFAD2
HFAD1
431 Kui ülekande funktsioonid ! " ja! HFAD1 " on määratud, siis arvutatakse korrigeeritud ülekande
432 jäikus valemi (8) alusel.
FHFAD2 aHFAD2
j HFAD j HFADmHFAD
HFAD1 HFAD1
433 ! kHFADc N/m " (8)
aHFAD2
1-
HFAD1j HFAD
434 Ekvivalentne ülekande jäikuse tase arvutatakse valemi (9) alusel.
2
k
435 ! LHFADk 10lg HFADc dB " (9)
ko
436 kus ko = 1 N/m.
437 Joonestage korrigeeritud tulemuste põhjal kõver, kasutades telgedena ülekande jäikust N/m-tes (ja
438 ekvivalentset ülekande jäikust dB-des) ning sagedusi Hz-des. Ülekande jäikuse ja sageduse skaalad on
439 logaritmilised ning need valitakse põhimõttel, et sageduste kahekordistamine vastab 15 millimeetrile ja ülekande
440 jäikuse 20 dB-ne erinevus ehk tegur 10 vastab 40 millimeetrile.
441 MÄRKUS 1 Ülalkirjeldatud moel korrigeeritud katse tulemuse näide on toodud joonisel 5.
442 MÄRKUS 2 Selle katseprotseduuri korral on lubatav umbes 1,5 dB ehk 18 % standardhälve.
20
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
443 7.3.4.4 Kaudne meetod
444 Joonisel 3 näidatud katsestendile rakendage staatilist eelkoormust vastavalt standardiseeria EN 13481
445 asjakohasele osale ning järgige standardis EN ISO 10846-3 kirjeldatud katseprotseduuri. Resonantssagedus on
446 väiksem kui 8 Hz.
447 Mõõtke sagedusvahemikus 20–450 Hz sisendkiirendus (aHFAI1) ja väljundkiirendus (aHFAI2). Arvutage valemi (10)
448 abil keskmine ülekande jäikus igas 1/3 oktaavribas ning joonestage kõver, mille telgedeks on ülekande jäikus
449 (N/m) (ja ekvivalentne ülekande jäikuse tase dB-des) ja sagedus (Hz). Ülekande jäikuse ja sageduse skaalad
450 on logaritmilised ning need valitakse põhimõttel, et sageduste kahekordistamine vastab 15 millimeetrile ja
451 ülekande jäikuse 20 dB-ne erinevus ehk tegur 10 vastab 40 millimeetrile.
FHFA2
! kHFA1 HFA1
2
452 N/m " (10)
aHFA2
453 7.3.4.5 Korrigeeritud sisendsageduse meetod
454 Joonisel 4 näidatud katsestendile rakendage staatilist eelkoormust FHFAPmax vastavalt standardiseeria EN 13481
455 asjakohasele osale ning järgige standardis EN ISO 10846-5 kirjeldatud katseprotseduuri.
456 Mõõtke sagedusvahemikus 20–450 Hz sisendkiirendus (aHFAP1) ja sisendjõud (FHFAP1). Eemaldage rööpa
457 kinnituskoost ning asendage see rööpa katsekehaga, mis on riputatud kas allapoole sisendkoormusjaotusplaati
458 või ühe või mitme pehme vedru külge (kogujäikus vähemalt 40 dB väiksem kui rööpa kinnitussüsteemil). Mõõtke
459 sagedusalal 20–450 Hz korrigeeritud sisendkiirendus (aHFAPc) ja korrigeeritud sisendjõud (FHFAPc).
460 Arvutage valemi (11) abil rööpa kinnitussüsteemi korrigeeritud punktjäikus, lahutades kogu süsteemi
461 punktjäikusest rööpa katsekeha kokkuliidetud punktjäikuse.
2 F F
462 ! kHFAPc HFAP HFAP1 HFAPc N/m " (11)
aHFAP1 aHFAPc
463 Arvutage keskmine jäikus igas 1/3 oktaavribas.
464 Ekvivalentne ülekande jäikuse tase arvutatakse valemi (12) abil.
2
kHFAPc
465 ! LHFAPk 10 lg dB " (12)
ko
466 kus ko = 1 N/m.
467 Joonestage korrigeeritud tulemuste põhjal kõver, kasutades telgedeks ülekande jäikust N/m-tes (ja
468 ekvivalentset ülekande jäikuse taset dB-des) ning sagedust Hz-des. Ülekande jäikuse ja sageduse skaalad on
469 logaritmilised ning need valitakse põhimõttel, et sageduste kahekordistamine vastab 15 millimeetrile ja ülekande
470 jäikuse 20 dB-ne erinevus ehk tegur 10 vastab 40 millimeetrile.
471 MÄRKUS Selle katseprotseduuri korral on lubatav umbes 1,5 dB ehk 18% standardhälve.
472 !
21
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
473
474 "
475 Selgitus
476 X sagedus, Hz
477 Y ülekande jäikuse tase, dB re 1 N/m
478 !Y2" ülekande jäikus N/m
479 eelkoormus 25 kN
480 ------ eelkoormus 40 kN
481 Joonis 5. Elastse alusplaadi koostu ülekande jäikus, mõõdetud otsesel meetodil ja korrigeeritud jõu
482 mõõtmise koostu võnkekiirusega
22
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
483 7.3.4.6 Mittelineaarsed kinnitussüsteemid
484 Mõõtmised tehakse vastavalt alapunktidele 7.3.4.3, 7.3.4.4 või 7.3.4.5 raputi abi, mis töötab 1/3 oktaavriba
kesksageduste seast valitud ühel sagedusel vahemikus 20–450 Hz ja võnkekiiruse tasemel 90 dB re 5 10
-8
485
486 m/s. Kiirenduse mõõtmise süsteem sisaldab filtrit, mis välistab kõik teised sagedused peale valitud sageduse.
487 7.3.5 Katsearuanne
488 Katsearuanne peab sisaldama vähemalt allpool toodud teavet:
489 a) selle Euroopa Standardi number, pealkiri ja kuupäev;
490 b) katselabori nimi ja aadress;
491 c) katse tegemise kuupäev;
492 d) kasutatud katsemeetod;
493 e) katsetatud kinnituskoostu nimetus, tähis ja kirjeldus;
494 f) katsekeha päritolu;
495 g) katsetemperatuur;
496 h) kasutatud FHFAmax väärtus;
497 i) ülekande jäikuse ja sageduse graafik.
498 MÄRKUS Kui katse tehakse rohkem kui ühel temperatuuril, tuleb iga katsetemperatuuri kohta koostada eraldi
499 katsearuanne.
23
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
500 Lisa A
501 (teatmelisa)
502 Aluslappide kõrgsagedusliku dünaamilise jäikuse määramine
503 A.1 Üldist
504 Käesolev lisa kirjeldab katsemeetodit rööbastee aluslappide ja alusplaadi padjandite kõrgsagedusliku
505 dünaamilise jäikuse määramiseks.
506 A.2 Põhimõte
507 Kõrgsageduslikku dünaamilist jäikust saab mõõta punktis 7.3. kirjeldatud meetodil. Aluslappide katsetamise
508 komponentide paigutus on näidatud joonisel 1. Veenduge, et koormusjaotusplaat asuks rööbaste aluslapi
509 aktiivalal.
510 Joonisel 2 ja joonisel 3 näidatud katsestendile rakendage staatilist eelkoormust vastavalt standardiseeria
511 EN 13481 asjakohasele osale ning täiendavat tinglikku kinnituskoostu klambri jõudu. Järgige vastavalt
512 standardis EN ISO 10846-2 ja EN ISO 10846-3 kirjeldatud katseprotseduuri.
513 Katsearuande koostamisel järgida alapunkti 7.3.5.
24
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011
Kirjandus
[1] EN 15461, Railway applications — Noise emission — Characterisation of the dynamic properties of track
sections for pass by noise measurements
25
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
EESTI STANDARD prEVS-EN 13231-1:2013
Avaldatud eesti keeles: …………….. 2013
Jõustunud Eesti standardina: juulis 2013
RAUDTEEALASED RAKENDUSED
Rööbastee. Tööde vastuvõtmine
Osa 1: Tööd ballastiga pealisehitisel.
Raudtee rada, pöörmed ja ristmed
Railway applications
Track - Acceptance of works
Part 1: Works on ballasted track
Plain line, switches and crossings
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
EESTI STANDARDI EESSÕNA
See Eesti standard on
— Euroopa standardi EN 13231-1:2013 teksti sisu poolest identne tõlge eesti keelde ja sellel on sama staatus
mis jõustumisteate meetodil vastuvõetud originaalversioonil. Tõlgenduserimeelsuste korral tuleb lähtuda
ametlikes keeltes avaldatud tekstidest;
— jõustunud Eesti standardina inglise keeles juulis 2013;
— eesti keeles avaldatud sellekohase teate ilmumisega EVS Teataja 2014. aasta ………kuu numbris.
Standardi on tõlkinud Tiido ja Partnerid Keeleagentuur OÜ, eestikeelse kavandi ekspertiisi on teinud Anto
Looken, standardi on heaks kiitnud tehniline komitee EVS/TK 16 „Raudtee“.
Standardi tõlke koostamise ettepaneku on esitanud EVS/TK 16, standardi tõlkimist on korraldanud Eesti
Standardikeskus ning rahastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Euroopa standardimisorganisatsioonid on teinud Euroopa Date of Availability of the European Standard
standardi EN 13231-1:2013 rahvuslikele liikmetele kätte- EN 13231-1:2013 is 2013-05-01.
saadavaks 2013-05-01.
See standard on Euroopa standardi EN 13231-1:2013 This standard is the Estonian [et] version of the European
eestikeelne [et] versioon. Teksti tõlke on avaldanud Eesti Standard EN 13231-1:2013. It has been translated by the
Standardikeskus ja sellel on sama staatus ametlike keelte Estonian Centre for Standardisation. It has the same status as
versioonidega. the official versions.
Tagasisidet standardi sisu kohta on võimalik edastada, kasutades EVS-i veebilehel asuvat tagasiside vormi või
saates e-kirja meiliaadressile
[email protected].
ICS 93.100 - Raudtee-ehitus
Võtmesõnad: katsetamine, määratlused, raudteealased rakendused, spetsifikatsioonid, ülevaatus
Hinnagrupp ……………
Standardite reprodutseerimise ja levitamise õigus kuulub Eesti Standardikeskusele
Andmete paljundamine, taastekitamine, kopeerimine, salvestamine elektroonsesse süsteemi või edastamine ükskõik millises vormis või
millisel teel ilma Eesti Standardikeskuse kirjaliku loata on keelatud.
Kui Teil on küsimusi standardite autorikaitse kohta, võtke palun ühendust Eesti Standardikeskusega:
Aru 10, 10317 Tallinn, Eesti; www.evs.ee; telefon 605 5050; e-post
[email protected]
II
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
EUROOPA STANDARD
EUROPEAN STANDARD EN 13231-1
NORME EUROPÉENNE
EUROPÄISCHE NORM May 2013
ICS 93.100 Supersedes EN 13231-1:2006, EN 13231-2:2006
English Version
Railway applications - Track - Acceptance of works - Part 1:
Works on ballasted track - Plain line, switches and crossings
Applications ferroviaires - Voie - Réception des travaux - Bahnanwendungen - Oberbau - Abnahme von Arbeiten -
Partie 1: Travaux de voie ballastée - Voie courante et Teil 1: Arbeiten im Schotteroberbau - Gleise, Weichen und
appareils de voie Kreuzungen
This European Standard was approved by CEN on 14 March 2013.
CEN members are bound to comply with the CEN/CENELEC Internal Regulations which stipulate the conditions for giving this European
Standard the status of a national standard without any alteration. Up-to-date lists and bibliographical references concerning such national
standards may be obtained on application to the CEN-CENELEC Management Centre or to any CEN member.
This European Standard exists in three official versions (English, French, German). A version in any other language made by translation
under the responsibility of a CEN member into its own language and notified to the CEN-CENELEC Management Centre has the same
status as the official versions.
CEN members are the national standards bodies of Austria, Belgium, Bulgaria, Croatia, Cyprus, Czech Republic, Denmark, Estonia,
Finland, Former Yugoslav Republic of Macedonia, France, Germany, Greece, Hungary, Iceland, Ireland, Italy, Latvia, Lithuania,
Luxembourg, Malta, Netherlands, Norway, Poland, Portugal, Romania, Slovakia, Slovenia, Spain, Sweden, Switzerland, Turkey and United
Kingdom.
EUROPEAN COMMITTEE FOR STANDARDIZATION
COMITÉ EUROPÉEN DE NORMALISATIO N
EUROPÄISCHES KOMITEE FÜR NORMUNG
Management Centre: Avenue Marnix 17, B-1000 Brussels
© 2013 CEN All rights of exploitation in any form and by any means reserved Ref. No. EN 13231-1:2013: E
worldwide for CEN national Members.
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
SISUKORD
EESSÕNA .............................................................................................................................................................3
1 KÄSITLUSALA .........................................................................................................................................4
2 NORMIVIITED .........................................................................................................................................4
3 TERMINID JA MÄÄRATLUSED ..............................................................................................................4
4 SIRGETEL RÖÖBASTEEDEL, PÖÖRMETEL JA RISTMETEL NING
PIKENEMISKOMPENSAATORITEL TOIMUVATE TÖÖDE VASTUVÕTMINE......................................6
4.1 Üldist ........................................................................................................................................................6
4.2 Vastuvõtmise tähtajad .............................................................................................................................6
4.3 Mõõtmised, katsed ja dokumendid tööde vastuvõtmisel .........................................................................6
4.4 Rööbastee suhteline geomeetria .............................................................................................................7
4.5 Rööbastee absoluutne asend ............................................................................................................... 12
4.6 Sirge rööbastee, pöörmete ja ristmete teised parameetrid ja õigsuse kontroll .................................... 13
4.7 Erimõõtmised pöörmetel, ristmetel ja pikenemiskompensaatoritel ...................................................... 15
4.8 Pöörmete, ristmete ja pikenemikompensaatorite kvaliteedi erikontrollid .............................................. 17
5 TÖÖ PARAMEETRID ........................................................................................................................... 17
5.1 Üldist ..................................................................................................................................................... 17
5.2 Toppimistööde parameetrid .................................................................................................................. 17
5.3 Dünaamilise stabiliseerimistöö parameetrid ......................................................................................... 18
5.4 Ballasti tihenduse parameetrid ............................................................................................................. 19
5.5 Ballasti asenduse/puhastuse parameetrid ............................................................................................ 20
6 VASTUVÕTU KOHUSTUSED .............................................................................................................. 20
6.1 Vastuvõtu eelmenetlus ......................................................................................................................... 20
6.2 Vastuvõtu eelmenetluse tulemused ...................................................................................................... 21
7 GARANTII ............................................................................................................................................. 21
Lisa A (teatmelisa) Juhised geodeetiliste mõõtmiste nõuete määratlemiseks ................................................ 22
Lisa B (teatmelisa) Pöörmete ja ristmete mõõtmised ja kontrollid ................................................................... 23
Kirjandus ............................................................................................................................................................ 30
2 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
1 EESSÕNA
2 Dokumendi (EN 13231-1:2013) on ette valmistanud tehniline komitee CEN/TC 256 „Raudteealased rakendused“,
3 mille sekretariaati haldab DIN.
4 Euroopa standardile tuleb anda rahvusliku standardi staatus kas identse tõlke avaldamisega või jõustumisteatega
5 hiljemalt 2013. a novembriks ja sellega vastuolus olevad rahvuslikud standardid peavad olema kehtetuks tunnistatud
6 hiljemalt 2013. a novembriks.
7 Tuleb pöörata tähelepanu võimalusele, et standardi mõned osad võivad olla patendiõiguse subjektiks. CEN-i [ja/või
8 CENELEC-i] ei saa pidada vastutavaks mõne või kõigi selliste patendiõiguste välja selgitamisel.
9 See standard asendab standardeid EN 13231-1:2006, EN 13231-2:2006.
10 See Euroopa standard on üks seeria EN 13231 "Railway applications – Track – Acceptance of works" standarditest,
11 mis koosneb järgmistest osadest:
12 Part 1: Works on ballasted track — Plain line, switches and crossings (the present document)
13 Part 3: Acceptance of reprofiling rails in track
14 Part 4: Acceptance of reprofiling rails in switches and crossings
15 Part 5: Procedures for rail reprofiling in plain line, switches, crossings and expansion devices
16 MÄRKUS Selles seerias ei ole osa 2.
17 Läbivaatamise käigus viidi sisse järgmised tehnilised muudatused:
18 standardite EN 13231-1:2006 and EN 13231-2:2006 ühendamine, võttes arvesse nende sarnasusi;
19 teatud olemasolevate parameetrite puudulike piirhälvete kõrvalekallete määratlus;
20 endises versioonis juba määratletud piirhälvete läbivaatamine;
21 uute parameetrite ja vastavate piirhälvete määratlus
22 CEN-i/CENELEC-i sisereeglite järgi peavad Euroopa standardi kasutusele võtma järgmiste riikide rahvuslikud
23 standardimisorganisatsioonid: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka,
24 Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa,
25 Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik.
26
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. 3
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
27 1 KÄSITLUSALA
28 See Euroopa Standard määratleb tehnilised miinimumnõuded ja piirhälbed ballastiga rööbastee tööde
29 vastuvõtmiseks, mis toimuvad sirgel rööbasteel, pöörmetel, ristmetel ja rööpa pikenemiskompensaatoritel, ning
30 osana rööbasteest, 1435 mm ja laiema rööpalaiusega rööbasteedele seoses uue rööbastee ehitamise,
31 ümberehitamise ja hooldusega. Täpsemalt öeldes on standardis nõuded töö parameetrite dokumenteerimisele,
32 rööbastee suhtelise geomeetria ja rööbastee absoluutse asetuse piirhälvetele ja vastuvõtmise menetlusele.
33 Käesolev standard ei käsitle lepingulisi ja juriidilisi aspekte ning ei hõlma töid, mis on seotud rööpapea
34 ümberprofileerimise ja vastavate mõõtmistega, välja arvatud teatud turvalisusega seotud mõõtmised, kuna need
35 tööd on kaetud standardi EN 13231 teistes osades.
36 Seostuvad tööd nagu platvormi ümberehitus, pinnasetööd, drenaaži ehitus ja raudtee ülesõidu ehitus jäävad
37 käesoleva standardi käsitlusalalt välja.
38 2 NORMIVIITED
39 Järgmised dokumendid on vajalikud selle standardi rakendamiseks. Dateeritud viidete korral kehtib üksnes viidatud
40 väljaanne. Dateerimata viidete korral kehtib viidatud dokumendi uusim väljaanne koos võimalike muudatustega.
41 EN 13450, Aggregates for railway ballast
42 EN 13848-1, Railway applications — Track — Track geometry quality — Part 1: Characterisation of track geometry
43 EN 13848-2, Railway applications — Track — Track geometry quality — Part 2: Measuring systems — Track
44 recording vehicles
45 EN 13848-3, Railway applications — Track — Track geometry quality — Part 3: Measuring systems — Track
46 construction and maintenance machines
47 EN 13848-4, Railway applications — Track — Track geometry quality — Part 4: Measuring systems — Manual and
48 lightweight devices
49 EN 13848-5, Railway applications — Track — Track geometry quality — Part 5: Geometric quality levels — Plain
50 line
51 EN 14587 (series), Railway applications — Track — Flash butt welding of rails
52 EN 14730 (series), Railway applications — Track — Aluminothermic welding of rails
53 3 TERMINID JA MÄÄRATLUSED
54 Selles dokumendis rakendatakse järgmisi termineid ja määratlusi.
55 3.1
56 tööd ballastiga rööbasteel (sealhulgas pöörmed ja ristmed) (works on ballasted track (including switches and
57 crossings)
58 Tööd ballastiga rööbasteel hõlmavad:
59 uue rööbastee ehitus
60 rööbaste, liiprite, ballasti ja teiste komponentide osaline või täielik ümberehitamine ja hooldus;
61 tugikarkassi tööde (nt. sillad, tunnelid, mullatööd jpm) tõttu olemasoleva rööbastee eemaldamine või
62 ümberpaigutamine;
4 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
63 pöörmete ja ristmete (sulgrööpad, riströöpad, ristmed jne), kandurite ja ballasti uuendamine või osaline
64 uuendamine ja hooldus;
65 rööbastee geomeetria parandamiseks tehtavad tööd, nt. toppimine, tõstmine, rihtimine;
66 dünaamiline stabiliseerimine;
67 ballasti puhastamine;
68 pingestamine;
69 keevitamine.
70 3.2
71 sirge rööbastee (plain line)
72 mis tahes osa ballastalusel paiknevast rööbasteest, välja arvatud pöörmed ja ristmed
73 3.3
74 vastuvõtmine (acceptance)
75 kliendi kinnitusteade lepingupartnerile, et töö on sooritatud vastavalt lepingule
76 3.4
77 piirhälve (tolerance)
78 lubatav hälve norm- või arvutusliku väärtuse suhtes
79 3.5
80 suhteline rööbastee geomeetria (relative track geometry)
81 parameetrite rühm, mis määratleb rööpmete asetuse ning üldjuhul hõlmab järgmist: rööbastee rööpmelaius,
82 rööbastee joondus, pikisuunaline tasapinnalisus, vääne ja loodihälve.
83 MÄRKUS 1: neid parameetreid on kirjeldatud standardis EN 13848.
84 3.6
85 projekteeritav rööbastee asend (design track position)
86 rööbastee asend on määratletud rööbastee projekteerimise protsessis
87 MÄRKUS 1: projekteeritav asend on määratletud geodeetilises referentssüsteemis
88 MÄRKUS 2: projekteerimisuuringute kontroll ja uute või ümberehitatud rööbasteede asetus vastavalt standarditele EN 13803-1 ja
89 EN 13803-3 või teistele määrustele ei ole käesoleva standardi osa.
90 3.7
91 tegelik rööbastee asend (actual track position)
92 rööbastee asend, mida mõõdetakse välistest absoluutsetest võrdluspunktidest
93 NÄIDE geodeetiline referentssüsteem
94 3.8
95 hälve projekteeritavast rööbastee asendist (deviation from design track position)
96 vertikaalne ja põikisuunaline erinevus projekteeritava ja tegeliku rööbastee asendite vahel
97 3.9
98 nominaalne rööpmelaius (nominal track gauge)
99 üksainus väärtus, mis määratleb rööpmelaiuse, kuid võib erineda projekteeritavast rööpmelaiusest
100 3.10
101 projekteeritav rööpmelaius (design track gauge)
102 üksainus väärtus, mis saadakse, kui kõik rööbastee komponendid vastavad täpselt nende projekteeritavatele
103 mõõtmetele või vahemiku olemasolul nende projekteeritavatele mediaanmõõtmetele
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. 5
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
104 MÄRKUS 1: see võib erineda nominaalsest rööpmelaiusest. Projekteeritava rööpmelaiuse määratleb klient, arvestades materjale,
105 mõõtmismeetodit ja kas rakendus on sirgel rööbasteel või rööpmetel ja ristmetel
106 3.11
107 uus rööbastee (new track)
108 uus ehitatud rööbastee, kasutades uusi materjale, kaasa arvatud pinnasetööd
109 3.12
110 ümberehitamine (renewal)
111 rööbastee kõikide osade (rööpad, liiprid, kinnitused, rööpmed ja ristmed, pikenemiskompensaatorid ja ballast) täielik
112 asendus, kohandades uusi materjale, vajadusel ka pinnasetööd
113 3.13
114 osaline ümberehitamine (partial renewal)
115 rööbastee ühe või enama (kuid mitte kõikide) osa asendus ühel raudteelõigul
116 3.14
117 hooldus (maintenance)
118 kõik teised tööd, välja arvatud projekteeritav rööpmelaius, uus rööbastee ja ümberehitus
119 3.15
120 kandur (bearer)
121 liiper pöörmetele ja ristmetele
122 3.16
123 nihe (stagger)
124 suhtelise pikinivoo asendi hälve parema ja vasema rööpa vahelises rööpme liitekohtades
125 4 SIRGETEL RÖÖBASTEEDEL, PÖÖRMETEL JA RISTMETEL NING
126 PIKENEMISKOMPENSAATORITEL TOIMUVATE TÖÖDE VASTUVÕTMINE
127 4.1 Üldist
128 Käesoleva Euroopa Standardi nõuded kohalduvad punktis 3.1 loetletud töödele, kuivõrd need vastavad töö
129 ulatusele.
130 Vastuvõtmisakt valmistatakse iga töö kohta eraldi, tuues välja saavutatud tulemused.
131 Vastuvõttu ei toimu enne, kui töö on sooritatud vastavalt lepingus sätestatud nõuetele.
132 4.2 Vastuvõtmise tähtajad
133 Vastuvõtumenetlust ei alustata enne, kui rööbasteed on katsetatud sobiva läbilaskekoormusega, mille on
134 määratlenud klient. Vastuvõtt peaks siiski toimuma hiljemalt 6 nädala jooksul või pärast tööde valmimist
135 maksimaalse 1 500 000 tonni kohaldamist. Samas võib klient pikendada ajaperioodi, et viia läbi mis tahes
136 järeltoppimine.
137 4.3 Mõõtmised, katsed ja dokumendid tööde vastuvõtmisel
138 Enne tööde vastuvõtmist tuleb läbi viia järgmised mõõtmised ja katsed (käsitsi või automatiseeritult) ja need
139 dokumenteerida:
140 punktis 4.4 määratletud sirge rööbastee, pöörmete ja ristmete suhteline rööbastee geomeetria;
141 punktis 4.5 määratletud sirge rööbastee, pöörmete ja ristmete absoluutse rööbastee geomeetria;
6 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
142 punktides 4.6.2, 4.6.3, 4.6.4 ja 4.6.5 määratletud liipri või kanduri asend ja kõlblikkus;
143 punktis 4.6.6 määratletud rööpmete kinnitusdetailide, rööpataldade ja isolaatorite nõuetekohane paigaldus ja
144 terviklikkus;
145 punktis 4.6.7 määratletud keevisliidete mõõtmised (rööpa siseserval ja veerepinnal);
146 punktis 4.6.8 määratletud lukupilu suuruse ja kõrguse ning lukupoltide mõõtmine
147 punktis 4.6.9 määratletud isoleerlukkude kontrollimine;
148 punktis 4.6.10 määratletud ballasti ristlõige kontroll;
149 punktis 4.6.11 määratletud pingestamistööd;
150 punktides 4.7 ja 4.8 määratletud erimõõtmised või katsed pöörmetele, ristmetele ja pikenemis-
151 kompensaatoritele;
152 punktis 5.2 määratletud toppimistööd;
153 punktis 5.3 määratletud dünaamiline teestabiliseerimise töö;
154 punktis 5.4 määratletud ballasti tihendamine;
155 punktis 5.5 määratletud ballasti vahetus/puhastustöö;
156 rööbaste, liiprite, kandurite, kinnituste, kaablite ja muude seadeldiste üldine korrasoleku kontroll või neis
157 kohtades, kus teetööde käigus on paigutatud ümber liipreid, kandureid või rööpataldu;
158 kõik rööbastee materjalide vastavus kliendi määratud vastuvõtukriteeriumitega või spetsifikatsioonidega,
159 eelkõige nii seostuvate tööde heakskiit kui ka lepingupartneri toodud materjalide heakskiit ja vastuvõtt
160 Klient võib nõuda ka täiendavaid dokumenteeritud mõõtmisi või katseid, kui nii on lepingus eelnevalt kokku lepitud.
161 Lisaks võib klient piirata mõõtmisvahendite valikut, kui lepingus on eelnevat nii kokku lepitud.
162 Suhtelist rööbastee geomeetriat mõõdetakse standardi vastavad teemõõtevaguni või rööbastee ehitus- ja
163 hooldusvagun, millel on vajalik mõõtmisaparatuur, kusjuures mõlemad peavad vastama standardi EN 13848
164 nõuetele. Mõõtmisaparatuuri rikke korral või kui seda pole võimalik kasutada, tuleb kasutada vastavaid
165 dokumenteeritud käsi- või kergmõõteseadmeid. Muul juhul peab käsi- või kergmõõteseadmete kasutamine olema
166 vastavuses standardi EN 13848 nõuetega.
167 Kui rööbastee tööd mõjutavad rööbastee geomeetriat, tuleb läbi viia standardi EN 13848 nõuetele vastavad
168 suhtelise rööbastee geomeetria mõõtmised enne, kui kaubarongid nendel rööbastel sõitma hakkavad.
169 Tööde vastuvõtmiseks peavad iga rööbastee lõiku, pööret ja ristet inspekteerima kliendi ja lepingupartneri määratud
170 eksperdid.
171 Lepingus määratletakse inimene, kes peab mõõtmised läbi viima ja kuidas need dokumenteeritakse.
172 4.4 Rööbastee suhteline geomeetria
173 4.4.1 Parameetrid
174 4.4.1.1 Üldist
175 Standardis EN 13848-1määratletud mõõtmised.
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. 7
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
176 4.4.1.2 Rööpmelaius ja loodihälve
177 Mõõtmist teostab:
178 vastavalt EN 13848-2 nõuetele teemõõtevagunid, või
179 vastavalt EN 13848-3 nõuetele rööbastee ehitus-ja hooldusvagun, või
180 vastavalt EN 13848-4 nõuetele teemõõtekärud või käsitsi juhitavad seadmed, mis teevad järjestikustel liipritel
181 minimaalselt 10 mõõtmist iga 100 m järel.
182 4.4.1.3 Pikiprofiilihälve ja rihihälve
183 Sirgjoonelisus mõõtmisel tuleb eelistatavalt läbi viia mõlemal rööpal. Rihi mõõtmised tuleb läbi viia sirge rööbastee
184 mõlemal rööpal ja kõverikuga rööbasteedel välisel rööpal:
185 vastavalt EN 13848-2 nõuetele teemõõtevaguniga, või
186 vastavalt EN 13848-3 nõuetele rööbastee ehitus-ja hooldusvaguniga, või
187 vastavalt EN 13848-4 nõuetele teemõõtekäru või käsitsi juhitava seadmega.
188 4.4.1.4 Vääne
189 Mõõtmist teostab:
190 vastavalt EN 13848-2 nõuetele teemõõtevagunid, või
191 vastavalt EN 13848-3 nõuetele rööbastee ehitus-ja hooldusvagun, või
192 vastavalt EN 13848-4 nõuetele teemõõtekärud või käsitsi juhitavad seadmed ning mõõtmisi tuleb teha vähemalt
193 iga 3 m tagant.
194 4.4.2 Piirhälbed
195 Vastuvõetav rööbastee peab jääma tabelites 1 ja 2 toodud piirhälvete piiresse.
196 Tabelites 1 ja 2 on soovituslikud piirhälbed koormatud rööbastee mõõtmistele. Koormuseta rööbastee mõõtmisteks
197 määratleb klient piirhälbed suhtelise rööbastee geomeetria parameetritele, mis peaksid olema väiksemad.
198 Kõik mõõtmised toimuvad kindlal vahemaal, vähemalt 0,5 m intervalliga.
199 Rööbastee ehitus- ja hooldusmasinatel, mis ei sõida pidevalt ja mõõdavad rööbastee geomeetriat töötamisega
200 samal ajal, võib mõõtmise intervall pikeneda kuni 1,5 meetrini. Tabelites 1 ja 2 välja toodud rööpmelaiuse väärtused
201 kehtivad nii rööpalaiuse isoleeritud defektidele kui ka keskmisele rööpmelaiusele, nagu on määratletud standardis
202 EN 13848-1.
203 Mis tahes kahe külgneva liipri vaheline rööpmelaius ei tohi erineda rohkem kui 1 mm, juhul kui klient ei ole
204 määratlenud teisiti (rakendatav ainult käsitsi mõõtmistele).
205 Rööbastee teemõõtmisvaguni, rööbastee ehitus- ja hooldusvaguni või rööbastee mõõtmiskäruga tehtavate
206 mõõtmiste puhul ei tohi rööpmelaius erineda rohkem kui 3 mm 1,5 meetri kohta, juhul kui klient ei ole määratlenud
207 teisiti.
208 Sirge rööbastee, pöörmete ning ristmete pikiprofiilihälbe ja rihihälbe puhul:
8 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
209 a) klient otsustab, kas kasutatakse 10 m kõõlsüsteemi abil tehtud mõõtmistulemusi või D1, D2 või D3 tulemusi,
210 vastavalt standardile EN 13848-1;
211 b) kas analüüsi meetod on „keskväärtus-tippväärtus";
212 Mõõtmisvagunid ja rööbastee ehitus- ja hooldusvagunid, mis on olemas enne käesoleva standardi väljaandmist
213 võivad kasutada „tippväärtus-tippväärtus“ meetodit. Piirhälbe väärtused määrab klient.
214 Rööbastee geomeetria erianalüüsi puhul, mida tehakse samaaegselt ja pärast toppimis- ja stabiliseerimistöid
215 lühikestel keerulise rööbastee geomeetriaga teelõikudel, pöörmetele ning ristmetel, võivad rööbastee ehitus- ja
216 hooldusvagunid kasutada „tippväärtus-tippväärtus“ meetodit. Piirhälbe väärtused määrab klient.
217 c) Kõõlsüsteemiga tehtud mõõtmistel rakendatakse järgmist.
218 1) Kõõlsüsteemiga mõõtmise tulemuste puhul võetakse iga punkti kohta libisev keskmine väärtus, mille pikkus
219 ei ole enam kui 40 m vastavalt sümmeetrilisele intervallile.
220 2) Rihtimisel peab keskmise väärtuse ja hälbega määratletud koridor hõlmama projekteeritavaid väärtusi;
221 vastasel juhul võetakse defekt viga arvutusliku ja tippväärtuse keskelt.
222 3) Teemõõtmisvaguni või rööbastee ehitus-ja hooldusvagunitega tehtavad kõõlsüsteemi mõõtmised tehakse
223 asümmeetrilise kõõluga 40–60 % suhtes, mis peaks olema 10 m pikk; käru või käsijuhitavate seadmetega
224 tehtavate mõõtmiste puhul on lubatud 10 m (kõverikes) ja 20 m (sirgel rööbasteel) asümmeetrilised kõõlud.
225 4) Mõõtmisvagunid ja rööbastee ehitus- ja hooldusvagunid, mis on olemas enne käesoleva standardi
226 väljaandmist võivad samuti kasutada asümmeetrilist kõõlu.
227 5) Muu kui 10 m põhipikkusega kõõlusüsteemiga tehtud mõõtmiste tulemused teisendatakse 10 m
228 asümmeetrilise kõõlu (40–60 %) tulemusteks
229 Väände baaspikkus on tavaliselt 3 m ning analüüsi meetod on „null-tippväärtus“. Projekteeritava väändega
230 üleminekukõverikes arvutatakse piirhälbed projekteeritavast väändest, kuid mitte nulljoonest, ületamata standardi
231 EN 13848-5 sekkumise piirväärtusi.
232 Juhul kui ei kasutata 3 m baaspikkusega väänet, siis määratleb klient vastuvõtmise piirhälbed.
233 Rööbasteedele, sealhulgas pöörmetele ja ristmetele, mida ehitatakse kasutatud materjalidest, määratleb klient
234 piirhälbe parameetrid.
235 Osalise ümberehitamise puhul täpsustab klient tabel 1 või tabel 2 või nende kombinatsiooni rakendatavuse.
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. 9
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
Tabel 1 – Koormatud rööbastee vastuvõtupiirhälbed – Renoveeritud ja uus rööbastee (kaasa arvatud
pöörmed ja ristmed)
Parameetrid Tüübiklass
I II III IV V
Kiirusvahemik (km/h)
80 < V 120 < V 160 < V 230 < V
V 80
120 160 230 360
Sirge rööbastee rööpmelaius (mm)
+ 4/- 3 + 4/- 3 + 4/- 2 + 4/- 2 + 3/- 2
(kõrvalekalle projekteeritud väärtusest)
Pöörmete ja ristmete rööpmelaius (mm)
+ 4/- 3 + 4/- 3 + 4/- 3 + 4/- 3 + 4/- 3
(kõrvalekalle projekteeritud väärtusest)
Loodihälve (mm)
3 3 3 2 2
(kõrvalekalle projekteeritud väärtusest)
10 m kõõlu pikiprofiilihälve (mm)
6 4 4 3 3
(keskväärtus- tippväärtus)
D1 pikiprofiilihälve (mm)
4 3 3 2 2
(keskväärtus- tippväärtus)
D2 pikiprofiilihälve (mm)
N/A N/A N/A 3 2
(keskväärtus- tippväärtus)
D3 pikiprofiilihälve (mm)
N/A N/A N/A N/A Piiritletud
(keskväärtus- tippväärtus)
10 m kõõlu rihihälve
5 3 3 3 3
(keskväärtus- tippväärtus)
D1 Rihihälve (mm)
4 2 2 2 2
(keskväärtus- tippväärtus)
D2 Rihihälve (mm)
N/A N/A N/A 3 2
(keskväärtus- tippväärtus)
D3 Rihihälve (mm)
N/A N/A N/A N/A Piiritletud
(keskväärtus- tippväärtus)
Üle 3m vääne (m)
(kõrvalekalle projekteeritud väärtusest 4,5 3 3 3 3
tippväärtuseni)
10
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
Tabel 2 – Koormatud rööbastee vastuvõtupiirhälbed – hooldus (sealhulgas pöörmed ja ristmed)
Tüübiklass
I II III IV V
Parameetrid Kiirusvahemik (km/h)
80 < V 120 < V 160 < V 230 < V
V 80
120 160 230 360
Sirge rööbastee rööpmelaius (mm)
+ 7/- 3 + 5/- 3 + 5/- 2 + 5/- 2 + 4/- 2
(kõrvalekalle projekteeritud väärtusest)
Pöörmete ja ristmete rööpmelaius (mm)
+ 7/- 3 + 5/- 3 + 5/- 3 + 5/- 3 + 5/- 3
(kõrvalekalle projekteeritud väärtusest)
Loodihälve (mm)
5 4 ±4 3 3
(kõrvalekalle projekteeritud väärtusest)
10 m kõõlu pikiprofiilihälve (mm)
7 5 5 4 4
(keskväärtus- tippväärtus)
D1 pikiprofiilihälve (mm)
5 4 4 3 3
(keskväärtus- tippväärtus)
D2 pikiprofiilihälve (mm)
N/A N/A N/A 4 3
(keskväärtus- tippväärtus)
D3 pikiprofiilihälve (mm)
N/A N/A N/A N/A piiritletud
(keskväärtus- tippväärtus)
10 m kõõlu rihihälve
7 5 5 4 4
(keskväärtus- tippväärtus
D1 Rihihälve (mm)
5 4 4 3 3
(keskväärtus- tippväärtus)
D2 Rihihälve (mm)
N/A N/A N/A 4 3
(keskväärtus- tippväärtus)
D3 Rihihälve (mm)
N/A N/A N/A N/A piiritletud
(keskväärtus- tippväärtus)
Üle 3m vääne (m)
4,5 4,5 4,5 3 3
a
(kõrvalekalle projekteeritud väärtusest
tippväärtuseni)
Eriehitiste, nt pöörmed, ristmed ja pikenemiskompensaatorid, puhul võivad ülapool toodud väärtused olla suuremad
nende seadmete eriehituse tõttu.
Rööbastee ühendustes: 6
a
11
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
4.5 Rööbastee absoluutne asend
4.5.1 Üldine
Punktis 4.5 toodud nõuded ja piirhälbed rakendatakse uue rööbastee ja renoveeritud rööbastee (sealhulgas
pöörmed ja ristmed) puhul.
Kliendi jaoks on vabatahtlik rakendada punktis 4.5 toodud vastuvõtu nõudeid ja piirhälbeid pärast rööbastee
hooldust.
Kliendi määratluse puhul peab rööbastevaheline kaugus vastama tabelis 3 toodud rööbastee põiksuunalise
asendi piirhälvetele.
4.5.2 Piirhälbed
Vastuvõetud rööbastee peab vastama tabelis 3 toodud klassidele (AP1 kuni AP4). Klassid määratleb klient.
Tabel 3 – Piirhälbed projekteeriva rööbastee asendi kõrvalekaldele – Ümberehitatud ja uus rööbastee
Vertikaalne Põiksuunal Pöörmete ja ristmete
asend ine asend pikisuunaline asend
Klass
(mm) (mm) (mm)
AP 1 ± 10 ± 10 ± 10
AP 2 ± 15 ± 15 ± 15
AP 3 ± 20 ± 20 ± 20
AP 4 ± 25 ± 25 ± 25
Lubatud on tabelis 3 toodud klasside kombineerimine, näiteks termiliste
tingimuste, ehitiste gabariitide, ooteplatvormidega rööbasteede ja teiste
fikseeritud installatsioonide nõuete tõttu.
Klassi AP1 piirhälbeid võib vähendada, et võimaldada piiratud ehitiste gabariite.
4.5.3 Vastavuse mõõtmised
Kui projekteeritud rööbastee asendi kõrvalekalletele on rakendatud nõued ja hälbed, määratleb klient järgmised
teemad:
a) Vastavuse mõõtmised peavad viitama rööbastee kindlale uurimispunktile. Uurimispunkt määrab rööbastee
absoluutse asendi. Uurimispunkti ja kontrolli kauguse mõõtmised määratleb klient
b) Klient määratleb välise referentssüsteemi, tavaliselt geodeetiline referentssüsteem, ja geodeetilised
mõõtmised rööbastee absoluutse asendi kontrolliks. Juhised geodeetiliste mõõtmiste nõuete
määratlemiseks on toodud lisas A.
Rööbastee absoluutset asendit mõõdetakse geodeetilistest referentspunktidest, näiteks:
c) tahhümeetria mõõtmised;
d) loodimine:
12
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
1) satelliitmõõtmised;
2) mõõdulint või samaväärne vahend.
4.6 Sirge rööbastee, pöörmete ja ristmete teised parameetrid ja õigsuse kontroll
4.6.1 Üldist
Punktis 4.6 toodud nõuded ja hälbed kohaldatakse uutele rööbasteedele, renoveeritud rööbasteedele ja
hooldustöödele.
4.6.2 Liiprite vahekaugus
Lubatud piirhälve projekteeritud liipritevahelise kauguse väärtusest on 20 mm (välja arvatud keevitusliidete
asukohtades või teistel põhjendatud juhtudel) ja seda kontrollitakse mõõtmisega. Kontroll viiakse läbi vähemalt
iga 200 m järel.
Liiprite arv 1000 m kohta on 0,5% projekteeritud numbrist.
4.6.3 Kandurite vahekaugus
Lubatud piirhälve projekteeritud kandurite vahekauguse väärtusest on 10 mm.
4.6.4 Liiprite ristsuunalisuse hälve
Käesolevat alapunkti rakendatakse ainult kliendi soovil.
Lubatud piirhälve liiprite ristsuunalisuse väärtusest on 10 mm.
4.6.5 Liiprite ja kandurite toppimise kontroll
Käesolevat alapunkti rakendatakse ainult kliendi soovil.
Toppimistööde kvaliteeti kontrollitakse testides 10% liipritest ja kanduritest.
Kõiki liipreid ja kandureid toestatakse täielikult rööbaste alt.
Kui toppimismasinaid ei kasutata, on 5% kulunud liipreid lubatud, kuid siis rakendatakse järgmist:
lubatud on mitte rohkem kui kaks kõrvuti olevat kulunut rikutud liiprit;
kulunud liiprid ei ole lubatud ühenduskohtades või teistes olulistes kohtades;
kulunud liiprid tuleb märgistada;
kulunud kandurid ei ole lubatud
MÄRKUS Kogenud töötaja teeb kindlaks rikutud liiprid ja kandurid nende kõla järgi, lüües neid kummiga kaetud
raudkuuliga.
4.6.6 Rööpakinnitusvahendid
Kõik kinnitussüsteemid peavad olema täiuslikud ja korrektselt monteeritud.
4.6.7 Keevitused
Keevitustööde vastuvõtmine koos rööbasteede töödega on kaetud standardites EN 14730 ja EN 14587.
13
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
Edasine mittepurustav testimine on vajalik, et kinnitada keevituste korrektsus, kui klient on selle nii paika
pannud.
4.6.8 Lukuühendused
Kliendi määratud vastuvõtupiirhälve 100 m raudteelõigu lukupilude kõrguse kogusumma nominaalväärtuse
kohta on ±5 mm.
Lukupilude kõrguse maksimaalsed lubatud väärtused on 0,5 mm rööpapeal ja 0,5 mm sõiduserval, mõlemaid on
mõõdetud iga 1 m järel.
Maksimaalne lubatud lukupoltide väärtus prussil on 10 mm.
4.6.9 Isoleerlukud
Klient määratleb vastuvõtukriteeriumid isoleerlukkude paigaldamiseks.
Maksimaalne lubatud kõrguse väärtus on 0,5 mm rööpapeal ja 0,5 mm sõiduserval, mõlemaid on mõõdetud iga
1 m järel.
4.6.10 Ballasti ristlõige
Vastuvõetud rööbastee ballasti ristlõige vastab tabelis 4 toodud piirhälvetele.
Kui klient ei ole määratlenud teisiti, on ballasti ülapind samal kõrgusel kui liipri ülapind.
Ballast ei ole lubatud liiprite peal.
Tabel 4 – Ballasti ristlõike piirhälbed – uus rööbastee, ümberehitatud rööbastee ja hooldustööd
Kõrvalekalle
Parameetrid projekteeritud
väärtusest
a
Ballasti paksus (BT) + 15 % / 0 %
Rööbastee sõiduserva ja ballasti serva vaheline
+ 10 cm / 0 cm
kaugus (RD)
Ballasti nõlva kalle (SB) ± 10 %
Ballasti kõrgus üle serva (OH) + 2 cm / 0 cm
a
Minimaalne kaugus moodustuva pinna ja liipri alumise osa vahel
mõõdetakse kurvides siserööpa alt.
14
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
Selgitus
BT ballasti paksus
RD rööbastee sõiduserva ja ballasti serva vaheline kaugus
SB ballasti nõlva kalle
OH ballasti kõrgus üle serva
Joonis 1. Ballasti ristlõige
4.6.11 Pingestamistöö
Pingestamistööd dokumenteeritakse vastavalt kliendi määratlustele.
Stressivaba temperatuur on neutraalse temperatuuriga ala, kus temperatuur ei ületa 12 ºC.
Stressimaandusaruanded ja pöörmete ja ristmete temperatuuri seadistamise aruanded antakse üle
vastuvõtukontrollil.
Kui klient nõuab, et vastuvõtukontrolli ühe osana mõõdetaks saavutatud stressivaba temperatuuri, siis ta
määratleb sellekohase meetodi.
4.7 Erimõõtmised pöörmetel, ristmetel ja pikenemiskompensaatoritel
4.7.1 Üldist
Punktis 4.7 toodud piirhälbeid kohalduvad nii uutele kui vanadele pöörmetele ja ristmetele ning nendega seotud
hooldustöödele.
4.7.2 Rattavaba liikumisruum pöörmetel
Pöörmetel oleva rattavaba liikumisruumi projekteeritud väärtuse piirhälve (F wps joonisel B.1) on maksimaalselt
+ 3 mm, ületamata kliendi määratletud maksimumväärtust.
4.7.3 Fikseeritud tavalised ristmed ja tömp riströöbas
Fikseeritud tavaliste ristmete (Npcf joonisel B.2) ja fikseeritud tömbi riströöpa (N pof joonisel B.3) projekteeritud
väärtuse lubatud piirhälve on ± 2 mm.
15
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
4.7.4 Rattavaba liikumisruum fikseeritud tömbil riströöpal
Fikseeritud tömbi riströöpa rattavaba liikumisruumi (F wpof joonisel B.3) projekteeritud väärtuse maksimaalne
piirhälve on +1 mm.
4.7.5 Rattavaba liikumisruum juhtrööpa ja tiibrööpa ninamiku kohal
Juhtrööpa ja tiibrööpa ninamiku rattavaba liikumisruumi (F wpcre joonisel B.4) arvutusliku väärtuse maksimaalne
piirhälve on + 4 mm.
4.7.6 Rattaääriku soone laius
Rattaääriku soone laiuse (fcr joonisel B.2) projekteeritud väärtuse piirhälve on 1 mm.
4.7.7 Rattaääriku soone sügavus
Rattaääriku soone sügavuse (dcr joonisel B.2) projekteeritud väärtuse maksimaalne piirhälve on 3 mm.
4.7.8 Pöörmete sulgrööbaste või tugiplaadil oleva liikuva ristme vertikaalne ühendus
Pöörmete sulgrööbaste või tugiplaadil oleva liikuva ristme (F vgs joonistel B.5 and B.6) vertikaalse vahe
maksimaalne piirhälve on + 1 mm.
4.7.9 Pöörmete sulgrööbaste ja riströöbaste või liikuva ristme ja tiibrööpa horisontaalne ühendus
Pöörmete sulgrööbaste ja riströöbaste või liikuva ristme ja tiibrööpa horisontaalse ühenduse maksimaalne
piirhälve (Fhgs joonisel B.5) on + 1 mm.
4.7.10 Pöörme sulgrööbaste ja kaugusplokk
Pöörme sulgrööbaste ja kaugusploki ahelise horisontaalse ühenduse maksimaalne piirhälve on + 1 mm.
4.7.11 Vertikaalne nihe sulgrööbastelt riströöbastele
Vertikaalse nihke sulgrööbastelt riströöbastele maksimaalne piirhälve on 1 mm (Fvd joonisel B.6). Seda
mõõdetakse esimesest kaugusplokist pöörme otsast.
4.7.12 Rattaprofiilide kattumise kontroll pöörme ninamikus pöörmetel, ristmetel ja
pikenemiskompensaatoritel
Et vältida ohtlikku kokkupuudet kulunud ratta ja pöörme otsa vahel, tuleb pöörme otsas olevat ratta vaba
liikumisruumi kontrollida kliendi määratud mõõtevahendiga (joonis B.7).
Kattuvuse kontrollimise mõõtmismeetodi määratleb klient.
4.7.13 Rööpmelaiuse varieerumine 3 kanduriga ekvivalentsel põhidistantsil
Maksimaalne piirhälve rööpmelaiuse kõrvalekaldele 3 kanduriga ekvivalentsel põhidistantsil on 3 mm (4mm
hooldustöödel) (Gn – Gn+1 joonisel B.8).
Eriehituste puhul võivad ülaltoodud piirhälvete ületamised toimuda nende seadmete eriehituse tõttu.
16
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
4.8 Pöörmete, ristmete ja pikenemikompensaatorite kvaliteedi erikontrollid
4.8.1 Pöörmete ja ristmete riströöbaste pikinihe
Riströöbaste omavahelist pikinihet kontrollitakse kahekordse tuginurgaga läbimiskohtadel (D st-sw joonisel B.9).
Sirge ja haruriströöpa vahelise pikisuunalise kõrvalekalde maksimaalne piirhälve on 2 mm.
4.8.2 Pöörmete ja ristmete pikinihe riströöbastelt sulgrööbastele
Pöörmete ja ristmete pikinihet riströöbastelt sulgrööbastele kontrollitakse kahekordse tuginurgaga
läbimiskohtadel (Dst-sw joonisel B.9). Läbimiskoha nihke täisnurksest ühendusliinist pöörme kiilul riströöpa
läbimiskohani maksimaalne piirhälve on 2 mm.
4.8.3 Pikenemiskompensaatoril olevate fikseeritud rööbaste pikinihe
Pikenemiskompensaatoril olevate fikseeritud rööbaste pikinihet kontrollitakse tuginurgaga (D fr joonisel B.10).
Fikseeritud rööbaste vahelise nihke maksimaalne piirhälve on 2 mm.
4.8.4 Pikenemiskompensaatorite liikuvate rööbaste reguleeritav mõõde
Liikuvate rööbaste asend sõltub olemasolevast silla või rööbaste hetketemperatuurist. Vastavalt ülevaatusajal
mõõdetud temperatuurile on liikuvate rööbaste paigaldusasendi piirhälve võrreldes projekteeritava asendiga
(Dmr joonisel B.10) ±3 mm.
5 TÖÖ PARAMEETRID
5.1 Üldist
Kuna töö parameetreid ei ole võimalik kontrollida pärast töö valmimist ja kuna nad mõjutavad teetööde kvaliteeti
ja kestust, tuleb teetööde ajal kontrollida järgmiseid alltoodud aspekte.
5.2 Toppimistööde parameetrid
5.2.1 Üldist
Toppimismasinad peavad olema varustatud süsteemidega, mis mõõdavad toppimistööde parameetreid.
Klient määratleb lepingus, kas ta aktsepteerib tööd, mis on tehtud toppimismasinaga, mis ei ole või on osaliselt
varustatud taoliste süsteemidega.
Toppimismasina töökvaliteeti hinnatakse ja dokumenteeritakse mõõtes rööbastee suhtelist geomeetriat.
Informatsioon määramatuse ja tööparameetrite resolutsiooni kohta dokumenteeritakse tootja masina
kasutusjuhendis. Kalibreerimised ja kehtivuse kontrollid viiakse läbi vastavalt tootja kasutusjuhendile.
5.2.2 Rööbastee tõstmine
Rööbastee maksimaalne tõstevõime toppimistegevuse kohta sõltub rööbastee ehitusest (rööpmete ja liiprite
tüübid), toppimismasina geomeetrilistest mõõtudest (rööpa paindejoon) ja vajalik tihenemine.
Rööbastee maksimaalse tõstevõime toppimistegevuse kohta määratleb klient.
Tõsteväärtused registreeritakse iga rööpa kohta igal toppimistsüklil.
MÄRKUS Käesolevas punktis tähendab rööbastee tõste töö vältel toimuvat tõstmist toppimisvahenditega, mitte tegelikku
saavutatud tõstmist.
17
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
5.2.3 Rööbastee vahetus
Rööbastee maksimaalne tõstevõime toppimistöö kohta sõltub rööbastee ehitusest (rööpmete ja liiprite tüübid),
toppimismasina geomeetrilistest mõõtudest (rööpa tõmbetugevus) ja vajalik tihedus.
Rööbastee maksimaalse vahetusvõime toppimistöö kohta määratleb klient.
Tõsteväärtused registreeritakse.
MÄRKUS Käesolevas punktis tähendab rööbastee tõstmine töö vältel toimuvat toppimisvahenditega tõstmist, mitte tegelikku
saavutatud nihet.
5.2.4 Toppimistööde sügavus
Toppimistööde sügavus sõltub rööbastee ehituskõrgusest (rööpmete, liiprite ja rööpmete kinnitussüsteemide
kõrgus).
Kaugus toppimistööriista plaadi ülemisest joonest liipri alumise osani (hõlmab ka liipri taldu) on vahemikus 15
mm kuni 30 mm. Rööbastee ehituskõrguse muutmiseks on vajalik toppimissügavuse kohaldamine, mis ka
dokumenteeritakse.
Töö sügavuse väärtused määratleb klient.
5.2.5 Toppimistööde pressiaeg
Toppimistööriistade pressiaeg sõltub rööbastee ballasti ja tõstetüüpidest.
Toimub üks mõõtmine pressimise kohta. Pressiaeg ei tohi olla väiksem kui 0,8 s. Soovituslik väärtuste vahemik
on 1,0–1,2 s.
Pressiaja väärtused määratleb klient.
5.2.6 Kontrollsüsteemi/seadme töö dokumenteerimine
Enne ja pärast iga toppimistööd viiakse läbi kontrollisüsteemi/seadme funktsionaalsuse kontroll vastavalt tootja
kasutusjuhendile.
Funktsionaalse kontrolli tulemused dokumenteeritakse.
5.3 Dünaamilise stabiliseerimistöö parameetrid
5.3.1 Üldist
Dünaamilised stabiliseerimismasinad peaksid olema varustatud töö kiiruse mõõtmise süsteemide,
vertikaalkoormuse ja sagedusega.
Klient määratleb lepingus, kas ta aktsepteerib sooritatud tööd, kui dünaamilised stabiliseerimismasinad on
osalised varustatud nende süsteemidega.
Dünaamiliste stabiliseerimismasinate töökvaliteeti hinnatakse ja dokumenteeritakse mõõtes rööbastee suhtelist
geomeetriat ja rööbastee alandamist.
Informatsioon määramatuse ja tööparameetrite resolutsiooni kohta dokumenteeritakse tootja masina
kasutusjuhendis. Kalibreerimised ja kehtivuse kontrollid viiakse läbi vastavalt tootja kasutusjuhendile.
Dünaamiliste stabiliseerimismasinate töö parameetrid (töö kiirus, vertikaalkoormus ja stabiliseerimisseadmete
sagedus) tuleks määratleda ja kohandada rööbastee tegelikele tingimustele enne stabiliseerimist, näiteks
toppimistõstuki kõrgus, liiprite tüüp, ballasti sügavus, hooldus- või uuendustööd jne. Kui seda ei tehta, ei ole
18
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
rööbastee geomeetria kvaliteet aktsepteeritav käesolevale standardile või ei pruugi rööbastee stabiliseerimise
valmimine lõppeda nõuetekohaselt.
5.3.2 Töö kiirus
Töö kiirus sõltub rööbastee ehitusest (rööpmete ja liiprite tüübid ja ballasti seisukord) ja vajalikust tihendusest.
Töö kiiruse vahemiku määratleb klient.
5.3.3 Vertikaalkoormus
Rööbastee maksimaalne koormus stabiliseerimisseadmega sõltub rööbastee ehitusest (rööpmete ja liiprite
tüübid ja ballasti seisukord), vajalikust tihendusest ja rööbastee-äärsest allaehitusest ja infrastruktuurist.
Mõõtmised tehakse mõlemal rööpal.
Vertikaalkoormuse väärtused määratleb klient.
5.3.4 Stabiliseerimisseadmete töö sagedus
Stabiliseerimisseadmete tööde sagedus sõltub rööbastee ehitusest (rööpmete ja liiprite tüübid ja ballasti
seisukord) ja vajalikust tihendusest.
Stabiliseerimisseadmete töö sageduse vahemiku määratleb klient.
5.3.5 Rööbastee alandamine
Rööbastee alandamise vahemik sõltub rööbastee ehitusest (rööpmete ja liiprite tüübid ja ballasti seisukord) ja
vajalikust tihendusest.
Rööbastee alandamise vahemiku määratleb klient.
Rööbastee lõplikku asendit kontrollitakse välisviidetega, kasutades selleks tabel 3 toodud vertikaalasendi
piirhälbeid.
5.4 Ballasti tihenduse parameetrid
5.4.1 Üldist
Ballasti tihendusaparaadiga (ballasti serv ja liiprite vaheline ballast) varustatud masinatel peaks olema ka
süsteemid, millega mõõta ballasti tihenduse parameetreid. Informatsioon määramatuse ja tööparameetrite
resolutsiooni kohta dokumenteeritakse tootja masina kasutusjuhendis. Kalibreerimised ja kehtivuse kontrollid
viiakse läbi vastavalt tootja kasutusjuhendile.
Klient määratleb lepingus, kas ta aktsepteerib töid, mis on tehtud ballasti tihendusmasinatega, millel puuduvad
või on osaliselt varustatud taoliste süsteemidega.
MÄRKUS Käesolev nõue ei hõlma töid, mis on tehtud toppimismasinaga, millel on toppimisseadmetele sarnased
tihendusvahendid.
5.4.2 Tihendustööde kestus
Tihendustööde kestuse määratleb klient (nt 4 s).
5.4.3 Tihendusseadmete töö sagedus
Tihendustööde sageduse määratleb klient (nt vahemikus 45–50 Hz).
19
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
5.4.4 Tihenduse dünaamiline surve
2
Tihenduse dünaamilise surve määratleb klient (nt 12 N/cm ).
5.5 Ballasti asenduse/puhastuse parameetrid
5.5.1 Üldist
Ballasti asendus/puhastusmasinad peaksid olema varustatud süsteemidega, mis mõõdavad ballasti
asendus/puhastuse parameetreid. Käesolevas punktis toodud nõuded ei kehti, kui kasutatakse teist tüüpi
seadmeid. Sellisel juhul määratleb klient kriteeriumid.
Klient määratleb lepingus, kas ta aktsepteerib tööd, mis on tehtud ballasti asendus/puhastusmasinatega, millel
puuduvad või on osaliselt varustatud taoliste süsteemidega.
Informatsioon määramatuse ja tööparameetrite resolutsiooni kohta dokumenteeritakse tootja masina
kasutusjuhendis. Kalibreerimised ja kehtivuse kontrollid viiakse läbi vastavalt tootja kasutusjuhendile.
5.5.2 Ballastiga rööpa süvendi sügavus ja kalle
Tööde ajal mõõdetakse ja dokumenteeritakse ballastiga rööpa süvendi sügavust ja kallet. Mõõtmissüsteemita
masinate puhul viiakse läbi ja dokumenteeritakse käsitsi mõõtmine vastavalt kliendi määratlusele.
Soovitud sügavuse ja kalde väärtused määratleb klient.
5.5.3 Rööbastee alandamine
Puhastatud ballast ballastisuurune jaotust ja puhtusastet kontrollitakse vähemalt iga 500 m tagant, vastavalt
kliendi määratletud olulistele regulatsioonidele ja standardi EN 13450 nõuetele.
Klient määratleb pöörmete ja ristmete kauguste erikontrolli.
5.5.4 Ballasti jaotuskõver ja ohutusaste
Puhastatud ballasti jaotust ja puhtusastet kontrollitakse vähemalt iga 500 m tagant, vastavalt kliendi määratletud
olulistele regulatsioonidele ja standardi EN 13450 nõuetele.
Klient määratleb pöörmete ja ristmete kauguste erikontrolli.
6 VASTUVÕTU KOHUSTUSED
6.1 Vastuvõtu eelmenetlus
Tööde valmides teavitab lepingupartner klienti kirjalikult sellest, et viiakse läbi vastuvõtu eelmenetlus.
Klient viib läbi tööde vastuvõtu eelmenetlused.
Vastuvõtu eelmenetlus koosneb järgmistest töödest:
nimekirja kontroll ja tehtud tööde kvantifitseerimine;
mõõtmiste ja testide kannete kontroll vastavalt lepingule;
dokumentide (nt joonised, kalkulatsioonid, sertifikaadid, kvaliteedikontroll jne) kontroll vastavalt lepingule;
nimekirja tegemine töödest, mida ei tehtud, kuid mis on lepingus välja toodud;
20
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
Mittevastavuste nimekirja tegemine.
Vastavalt lepingule võimaldab lepingupartner kliendile vajalikud töötajad ja varustuse, et viia läbi vastuvõtu
eelmenetlus.
6.2 Vastuvõtu eelmenetluse tulemused
Vastuvõtu eelmenetluse tulemused on järgmised:
antakse heakskiit, või
antakse reservatsioonidega heakskiit, või
antakse heakskiit koos loaga.
Heakskiiduotsuse tegemise korral teavitatakse sellest töövõtjat.
Kui antakse reservatsioonidega heakskiit, teavitatakse sellest töövõtjat, kes võtab kasutusele vajalikud
meetmed, et parandada vead lepingus kokku lepitud aja jooksul. Pärast meetmeid rakendatakse taas vastuvõtu
eelmenetluse korda parandatud defektidele.
Kui klient otsustab, et defekte, kui neid üldse on, ei hakata parandama, siis antakse heakskiit koos loaga
lepingupartnerile või peetakse mõlema poole vahel heakskiidu üle aru. Otsustest teavitatakse töövõtjat.
7 GARANTII
Garantiiperioodid ja -tingimused määratletakse lepingus.
21
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
Lisa A
(teatmelisa)
Juhised geodeetiliste mõõtmiste nõuete määratlemiseks
Käesolevas lisas on geodeetiliste mõõtmiste nõuete näited.
Geodeetilise referentssüsteemitehniline spetsifikatsioon peaks sisaldama nõudeid:
asukohale, geodeetiliste referentspunktide intervall- ja püsimärgistamisele;
määramatuse ja kalibreerimise mõõtmistele ja abivahenditele;
määramatuse mõõtmistele;
geodeetiliste referentspunktide vahelisele analüüsile ja lõplikule kalkulatsioonile;
dokumentatsioonile.
Nõuetele vastava geodeetiliste mõõtmiste tehniline spetsifikatsioon peaks sisaldama nõudeid:
määramatuse ja kalibreerimise mõõtmistele ja abivahenditele;
tahhümeetria jaama rajamine geodeetiliste võrdluspunktide kohale või vaba paigutusega jaama rajamisel;
määramatuse mõõtmistele;
rööbastee geodeetiliste mõõtmiste intervallidele;
pideva geomeetria kvaliteedi tagamise meetodile, nt kattuvad mõõtmised, kui muudetakse viitejaama;
pikkuste piirangutele vaatlustel;
dokumentatsioonile.
22
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
Lisa B
(teatmelisa)
Pöörmete ja ristmete mõõtmised ja kontrollid
Selgitus
Fwps rattavaba liikumisruum
G rööpmelaius
Joonis B.1. Pöörmete rattavaba liikumisruumi mõõtmine
Mõõdud millimeetrites
Selgitus
Npcf ristme ja riströöpa vaheline püsikaugus tavalistel ristmetel
fcr rattaääriku soone laius
dcr rattaääriku soone sügavus
Joonis B.2. Ristme ja riströöpa vaheline püsikaugus
23
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
Selgitus
Npof ristme ja riströöpa vaheline püsikaugus tömbil riströöpal
Fwpof ratta vaba liikumisruum tömbil riströöpal
Joonis B.3. Ratta vaba liikumisruum tömbil riströöpal
Selgitus
Fwpcre rattavaba liikumisruum juhtrööpa/tiibrööpa sisenemiskohas
Joonis B.4. Rattavaba liikumisruum kontrarööpa/suunava tiivaga rööpa sisenemiskohas
24
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
Selgitus
Fvgs tugiplaadi vertikaalne ühendus
Fhgs horisontaalsed lukuühendused pöörme rööpast veeremirööpasse või liikuva riströöpast tiibrööpasse
Joonis B.5. Vertikaalne ja horisontaale pöörme või liikuva riströöpaaluse lukuühendus
Selgitus
Fvgs tugiplaadi vertikaalne ühendus
Fhbs pöörme sulgrööpa ja kaugusploki vaheline horisontaalne ühendus
Fvd pöörme sulgrööpa vertikaalne asendamine riströöpaga
Joonis B.6. Pöörme sulgrööpa vertikaalsed ja horisontaalsed ühendused ning pöörme sulgrööpa
vertikaalne asendamine riströöpaga
25
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
Selgitus
GT Mõõtevahend
Joonis B.7. Võimalike rattaprofiilide kattumise kontroll
Selgitus
Gn – Gn+1 3 liipri vahelise projekteeritava rööpmelaiuse varieerumine
Joonis B.8. Rööpmelaiuse varieerumine
26
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
a) tavalised südamikud
Mõõdud millimeetrites
b) kahekordne nurgatugi
27
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
c) seesmine kurvpöörang
d) paindega pöörang
Selgitus
Dst-st sirge ja haru riströöpa vaheline pikinihe
Dst-sw riströöpa ja sulgrööpa vaheline pikinihe
läbistusmärk
Joonis B.9. Rööbaste pikinihe pöörangutel
28
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
a) liikuvad sulgrööpad
b) liikuvad riströöpad
Selgitus
Dfr fikseeritud rööbaste pikinihe
Dmr lähtepunktiga seotud liikuvate rööbaste paigaldatud asend
lähtepunkt
Joonis B.10. Fikseeritud rööbaste pikisuunaline seos ja pikenemiskompensaatorite liikuvate rööbaste
reguleeritav mõõde
29
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL
prEVS-EN 13231-1:2013
Kirjandus
[1] EN 13803-1, Railway applications — Track — Track alignment design parameters — Track gauges
1 435 mm and wider — Part 1: Plain line
[2] EN 13803-2, Railway applications — Track — Track alignment design parameters — Track gauges
1 435 mm and wider — Part 2: Switches and crossings and comparable alignment design situations with
abrupt changes of curvature
30
Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele.
Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda.
Saatja: Heiki Aasmann <
[email protected]>
Saatmisaeg: 9. mai 2014. a. 15:53
Adressaat: Anvar Salomets; Jaak Simon; Margus Meius; Riho Seppar; Sergei Andrejev;
Urmas L�kki; Indrek Kaliste; Jaan Oks; Martin Laur;
[email protected];
Mati R�li; Tarvi Viisalu
Koopia: Ingrid Teinemaa
Teema: Standardit�lgete EN 13146-9 ja EN 13231-1 kommenteerimine
Manused: EVS_EN_13146_9;2010+A1;2011_kom_et.pdf;
EVS_EN_13231_1;2013_kom_et.pdf; Komm tabel - raudtee.doc
Tere
Palun Teie arvamusi ja kommentaare lisatud standardit�lgete kohta:
prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 �Raudteealased rakendused. R��bastee. Katsemeetodid
kinnituss�steemidele. Osa 9: J�ikuse m��ramine�
prEVS-EN 13231-1:2013 �Raudteealased rakendused. R��bastee. T��de vastuv�tmine. Osa 1: T��d
ballastiga pealisehitisel. Raudtee rada, p��rmed ja ristmed�
V�imalikud m�rkused/kommentaarid palun vormistada tabelisse (lisatud fail komm tabel - raudtee.doc)
Palun Teie kommentaare hiljemalt 31. maiks.
Lugupidamisega
Heiki Aasmann
Standardimiskoordinaator
Eesti Standardikeskus
Aru 10, 10317 TALLINN,
[email protected]
tel: 605 5059
www.evs.ee