dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Sissetulev kiriAvalik

Kommentaaride küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 9. mai 2014
Viit
14-0042-003
Registreeritud
9. mai 2014
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Standardikeskus MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6S Transpordi valdkonna arendustegevus ja standardimine (2014-2017) (Suletud)
Sari
6-1 Raudtee valdkonna standardimisega seonduv kirjavahetus
Toimik
14-0042
Vastutaja
Jaak Simon (Transpordi investeeringute osakond)
Lahendamise tähtaeg
31. mai 2014

Failid

  • 📎EVS_EN_13146_9_2010_A1_2011_kom_et.pdf760 KB
  • 📎EVS_EN_13231_1_2013_kom_et.pdf989 KB
  • 📎EVS_kaaskiri_09_05_2014.txt1 KB
  • 📎Komm tabel - raudtee.doc48 KB

Sisu (failidest)

STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL EESTI STANDARD prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 Avaldatud eesti keeles: ............ 2014 Jõustunud Eesti standardina: november 2011 RAUDTEEALASED RAKENDUSED Rööbastee Katsemeetodid kinnitussüsteemidele Osa 9: Jäikuse määramine Railway applications Track Test methods for fastening systems Part 9: Determination of stiffness Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on: – Euroopa standardi EN 13146-9:2009+A1:2011 ingliskeelse teksti sisu poolest identne tõlge eesti keelde ja sellel on sama staatus mis jõustumisteate meetodil vastuvõetud originaalversioonil. Tõlgendus-erimeelsuste korral tuleb lähtuda ametlikes keeltes avaldatud tekstidest, – jõustunud Eesti Standardina inglise keeles novembris 2011, – eesti keeles avaldatud sellekohase teate ilmumisega EVS Teataja 2014. aasta juulikuu numbris. Standardi on tõlkinud Tiido ja Partnerid Keeleagentuur OÜ, eestikeelse kavandi ekspertiisi on teinud Anto Looken, standardi on heaks kiitnud EVS/TK 16 “Raudtee”. Standardi tõlke koostamise ettepaneku on esitanud EVS/TK 16, tõlkimist korraldas Eesti Standardikeskus ning rahastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Euroopa standardimisorganisatsioonid on teinud Euroopa Date of Availability of the European Standard standardi EN 13146-9:2009+A1:2011 rahvuslikele liikmetele EN 13146-9:2009+A1:2011 is 2011-10-12. kättesaadavaks 2011-10-12. See standard on Euroopa standardi EN 13146-9:2009+A1:2011 This standard is the Estonian [et] version of the European eestikeelne [et] versioon. Teksti tõlke on avaldanud Eesti Standard EN 13146-9:2009+A1:2011. It was translated by Standardikeskus ja sellel on sama staatus ametlike keelte Estonian Centre for Standardisation. It has the same status versioonidega. as the official versions. Tagasisidet standardi sisu kohta on võimalik edastada, kasutades EVS-i veebilehel asuvat tagasiside vormi või saates e-kirja meiliaadressile [email protected]. ICS 93.100 Raudtee-ehitus Hinnagrupp …………. Standardite reprodutseerimis- ja levitamisõigus kuulub Eesti Standardikeskusele Andmete paljundamine, taastekitamine, kopeerimine, salvestamine elektroonsesse süsteemi või edastamine ükskõik millises vormis või millisel teel ilma Eesti Standardikeskuse poolt antud kirjaliku loata on keelatud. Kui Teil on küsimusi standardite autorikaitse kohta, palun võtke ühendust Eesti Standardikeskusega: Aru 10, 10317 Tallinn, Eesti; www.evs.ee; telefon: 605 5050; e-post: [email protected] II Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL EUROOPA STANDARD EUROPEAN STANDARD EN 13146-9:2009+A1 NORME EUROPÉENNE EUROPÄISCHE NORM October 2011 ICS 93.100 Supersedes EN 13146-9:2009 English Version Railway applications - Track - Test methods for fastening systems - Part 9: Determination of stiffness Applications ferroviaires - Voie - Méthodes d'essai pour les Bahnanwendungen - Oberbau - Prüfverfahren für systèmes de fixation - Partie 9: Détermination de la raideur Schienenbefestigungssysteme - Teil 9: Bestimmung der Steifigkeiten This European Standard was approved by CEN on 3 October 2009 and includes Amendment 1 approved by CEN on 6 September 2011. CEN members are bound to comply with the CEN/CENELEC Internal Regulations which stipulate the conditions for giving this European Standard the status of a national standard without any alteration. Up-to-date lists and bibliographical references concerning such national standards may be obtained on application to the CEN-CENELEC Management Centre or to any CEN member. This European Standard exists in three official versions (English, French, German). A version in any other language made by translation under the responsibility of a CEN member into its own language and notified to the CEN-CENELEC Management Centre has the same status as the official versions. CEN members are the national standards bodies of Austria, Belgium, Bulgaria, Croatia, Cyprus, Czech Republic, Denmark, Estonia, Finland, France, Germany, Greece, Hungary, Iceland, Ireland, Italy, Latvia, Lithuania, Luxembourg, Malta, Netherlands, Norway, Poland, Portugal, Romania, Slovakia, Slovenia, Spain, Sweden, Switzerland and United Kingdom. EUROPEAN COMMITTEE FOR STANDARDIZATION COMITÉ EUROPÉEN DE NORMALISATIO N EUROPÄISCHES KOMITEE FÜR NORMUN G Management Centre: Avenue Marnix 17, B-1000 Brussels © 2011 CEN All rights of exploitation in any form and by any means reserved Ref. No. EN 13146-9:2009+A1:2011: E worldwide for CEN national Members. Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 SISUKORD EESSÕNA.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................................3 1 KÄSITLUSALA .........................................................................................................................................4 2 NORMIVIITED .........................................................................................................................................4 3 TERMINID JA MÄÄRATLUSED ..............................................................................................................4 4 SÜMBOLID JA LÜHENDID .....................................................................................................................5 5 KALIBREERIMISE KONTROLL ..............................................................................................................7 6 ALUSLAPPIDE KATSEMETOODIKA ......................................................................................................7 6.1 Aluslappide staatilise katse meetod ........................................................................................................7 6.1.1 Põhimõte ..................................................................................................................................................7 6.1.2 Seadmed..................................................................................................................................................7 6.1.3 Meetod .....................................................................................................................................................8 6.1.4 Katsearuanne ..........................................................................................................................................9 6.2 Aluslappide madalsagedusliku dünaamilise katse meetod ...................................................................10 6.2.1 Üldist ......................................................................................................................................................10 6.2.2 Põhimõte ................................................................................................................................................10 6.2.3 Seadmed................................................................................................................................................10 6.2.4 Meetod ...................................................................................................................................................10 6.2.5 Katsearuanne ........................................................................................................................................11 6.3 Aluslappide kõrgsagedusliku katse meetod ..........................................................................................12 7 KATSEMEETODID RÖÖBASTEE TÄIELIKELE KINNITUSKOOSTUDELE ........................................12 7.1 Staatilise katse meetod kinnituskoostudele ...........................................................................................12 7.1.1 Põhimõte ................................................................................................................................................12 7.1.2 Seadmed................................................................................................................................................12 7.1.3 Katsekehad ............................................................................................................................................12 7.1.4 Meetod ...................................................................................................................................................12 7.1.5 Katsearuanne ........................................................................................................................................13 7.2 Madalsagedusliku dünaamilise katse meetod kinnituskoostudele ........................................................13 7.2.1 Üldist ......................................................................................................................................................13 7.2.2 Põhimõte ................................................................................................................................................13 7.2.3 Seadmed................................................................................................................................................14 7.2.4 Meetod ...................................................................................................................................................14 7.2.5 Katsearuanne ........................................................................................................................................14 7.3 Kõrgsagedusliku dünaamilise katse meetod koostudele .......................................................................15 7.3.1 Põhimõte ................................................................................................................................................15 7.3.2 Seadmed................................................................................................................................................15 7.3.3 Katsekeha ..............................................................................................................................................19 7.3.4 Katsemeetodid .......................................................................................................................................19 7.3.5 Katsearuanne ........................................................................................................................................23 Lisa A (teatmelisa) Aluslappide kõrgsagedusliku dünaamilise jäikuse määramine .........................................24 A.1 Üldist ......................................................................................................................................................24 A.2 Põhimõte ................................................................................................................................................24 Kirjandus .............................................................................................................................................................25 2 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 1 EESSÕNA 2 Dokumendi (EN 13146-9:2009+A1:2011) on ette valmistanud tehniline komitee CEN/TC 256 „Raudteealased 3 rakendused“, mille sekretariaati haldab DIN. 4 Euroopa standardile tuleb anda rahvusliku standardi staatus kas identse tõlke avaldamisega või 5 jõustumisteatega hiljemalt 2012. a aprilliks ja sellega vastuolus olevad rahvuslikud standardid peavad olema 6 kehtetuks tunnistatud hiljemalt 2012. a aprilliks. 7 See dokument sisaldab muudatust 1, mille CEN on heaks kiitnud 2011-09-06 8 See standard asendab standardit EN 13146-9:2009. 9 Muudatusega lisatud või muudetud teksti algus ja lõpp on tähistatud sümbolitega ! ". 10 Tuleb pöörata tähelepanu võimalusele, et standardi mõned osad võivad olla patendiõiguse subjektiks. CEN-i 11 [ja/või CENELEC-i] ei saa pidada vastutavaks mõne või kõigi selliste patendiõiguste välja selgitamisel. 12 See Euroopa standard on üks seeria EN 13146 standarditest, mis koosneb järgmistest osadest: 13  Part 1: Determination of longitudinal rail restraint 14  Part 2: Determination of torsional resistance 15  Part 3: Determination of attenuation of impact loads 16  Part 4: Effect of repeated loading 17  Part 5: Determination of electrical resistance 18  Part 6: Effect of severe environmental conditions 19  Part 7: Determination of clamping force 20  Part 8: In-service testing 21  Part 9: Determination of stiffness 22 Need standardid toetavad standardiseeria EN 13481, Railway applications — Track — Performance 23 requirements for fastening systems — osade 1 kuni 8 nõudeid. 24 CEN-i/CENELEC-i sisereeglite järgi peavad Euroopa standardi kasutusele võtma järgmiste riikide rahvuslikud 25 standardimisorganisatsioonid: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, 26 Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, 27 Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik. 28 SISSEJUHATUS 29 See standardiseeria EN 13146 osa koondab katsemeetodid rööpa aluslappide ja kinnituskoostude jäikuse 30 mõõtmiseks staatilise ning madalsagedusliku ja kõrgsagedusliku dünaamilise koormuse tingimustes. 31 Kõrgsageduslike mõõtmiste puhul on kasutusele võetud korrigeeritud sisendsageduse meetod, kuigi see kehtib 32 vaid kuni 120 Hz korral, samal ajal kui otsene ja kaudne meetodid kehtivad kuni 400 Hz korral. Vaid vähestel 33 katselaboritel on vajalikke seadmeid ja kogemust kaudse ja otsese katsemeetodi kasutamiseks. Rohkem on 34 laboreid, kus suudetakse kasutada korrigeeritud sisendsageduse meetodit ning mõningatel juhtudel on kuni 35 120 Hz mõõtmised sobivad. 36 Standard ei sisalda akustilistel sagedustel katsetamise meetodeid. Kasutada võib standardis EN 15461 37 kirjeldatud meetodit, millega testitakse katsetatavat kinnituskoostu sisaldavat rööbastee lõikus. 38 3 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 39 1 KÄSITLUSALA 40 See Euroopa standard määratleb laboratoorsete katsete meetodid rööbastee aluslappide, alusplaatide 41 padjandite ja rööbastee täielike kinnituskoostude staatilise ja dünaamilise jäikuse määramiseks. Dünaamilise 42 jäikuse määramise meetodid hõlmavad madalaid ja kõrgeid sagedusi. 43 2 NORMIVIITED 44 Järgmised dokumendid on vajalikud selle standardi rakendamiseks. Dateeritud viidete korral kehtib üksnes 45 viidatud väljaanne. Dateerimata viidete korral kehtib viidatud dokumendi uusim väljaanne koos võimalike 46 muudatustega. 47 EN 13146-4, Railway applications — Track — Test methods for fastening systems — Part 4: Effect of repeated 48 loading 49 EN 13481 (all parts), Railway applications — Track — Performance requirements for fastening systems 50 EN ISO 7500-1, Metallic materials — Verification of static uniaxial testing machines — Part 1: 51 Tension/compression testing machines — Verification and calibration of the force-measuring system (ISO 7500- 52 1:2004) 53 EN ISO 9513:2002, Metallic materials — Calibration of extensometers used in uniaxial testing (ISO 9513:1999) 54 EN ISO 10846-1:2008, Acoustics and vibration — Laboratory measurement of vibro-acoustic transfer properties 55 of resilient elements — Part 1: Principles and guidelines (ISO 10846-1:2008) 56 EN ISO 10846-2, Acoustics and vibration — Laboratory measurement of vibro-acoustic transfer properties of 57 resilient elements — Part 2: Direct method for determination of the dynamic stiffness of resilient supports for 58 translatory motion (ISO 10846-2:2008) 59 EN ISO 10846-3, Acoustics and vibration — Laboratory measurement of vibro-acoustic transfer properties of 60 resilient elements — Part 3: Indirect method for determination of the dynamic stiffness of resilient supports for 61 translatory motion (ISO 10846-3:2002) 62 EN ISO 10846-5, Acoustics and vibration — Laboratory measurement of vibro-acoustic transfer properties of 63 resilient elements — Part 5: Driving point method for determination of the low-frequency transfer stiffness of 64 resilient supports for translatory motion (ISO 10846-5:2008) 65 3 TERMINID JA MÄÄRATLUSED 66 Selles dokumendis rakendatakse standardites EN 13481-1:2002 ja EN ISO 10846-1:2008 antud termineid ja 67 määratlusi. 68 4 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 69 4 SÜMBOLID JA LÜHENDID Vastav alapunkt FSPmax aluslapile rakendatud jõud aluslapi staatilise jäikuse mõõtmisel, kN; 6.1.3 FSP1 tinglik kinnitusklambri jõud aluslapi staatilise jäikuse mõõtmisel, kN; 6.1.3 FSP2 0,8 FSPmax, kN; 6.1.3 kSP aluslapi staatiline jäikus, MN/m; 6.1.3 dSP aluslapi keskmine vertikaalne nihe, mm; 6.1.3 FLFPmax võrdlusjõud aluslapi madalsagedusliku dünaamilise jäikuse 6.2.4 mõõtmiseks, kN; FLFP1 tinglik kinnitusklambri jõud aluslapi madalsagedusliku dünaamilise 6.2.4 jäikuse mõõtmisel, kN; FLFP2 0,8 FLFPmax, kN; 6.2.4 dLFP aluslapi nihe aluslapi madalsagedusliku dünaamilise jäikuse 6.2.4 mõõtmisel, mm; fLFP aluslapi madalsagedusliku dünaamilise jäikuse mõõtmise sagedus, 6.2.4 Hz; kLFPf aluslapi madalsageduslik dünaamiline jäikus konkreetsel sagedusel, 6.2.4 MN/m; kLFPmean aluslapi sagedustel 5 Hz, 10 Hz ja 20 Hz mõõdetud 6.2.4 madalsagedusliku dünaamilise jäikuse väärtuste keskmine, MN/m; FSAmax koostule rakendatud jõud koostu staatilise jäikuse mõõtmisel, kN; 7.1.4 kSA koostu staatiline jäikus, MN/m; 7.1.4 dSA rööbastee keskmine nihe koostu staatilise jäikuse mõõtmisel, mm; 7.1.4 FSA1 vähim rakendatud jõud koostu staatilise jäikuse mõõtmisel, kN; 7.1.4 FSA2 suurim rakendatud jõud koostu staatilise jäikuse mõõtmisel 7.1.4 !0,8FSAmax", kN; kLFA koostu madalsageduslik dünaamiline jäikus, MN/m; 7.2.4 FLFA1 vähim rakendatud jõud koostu madalsagedusliku dünaamilise jäikuse 7.2.4 mõõtmisel, in kN; FLFA2 suurim rakendatud jõud koostu madalsagedusliku dünaamilise 7.2.4 jäikuse mõõtmisel = 0,8 FLFAmax, kN; FLFAmax võrdlusjõud koostu madalsagedusliku dünaamilise jäikuse mõõtmisel, 7.2.4 kN; dLFA1 koostu nihe koostu madalsagedusliku dünaamilise jäikuse mõõtmisel 7.2.4 5 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 jõu FLFA1 korral, mm; dLFA2 koostu nihe koostu madalsagedusliku dünaamilise jäikuse mõõtmisel 7.2.4 jõu FLFA2 korral, mm; FHFAmax koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel rakendatav staatiline 7.3.4.3 eelkoormus, kN; 2 aHFAD1 ergutuskiirendus koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel, m/s ; 7.3.4.3 aHFAD2 mõõteplatvormi kiirendus koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel, 7.3.4.3 2 m/s ; aHFAI2 väljundkiirendus koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel kaudsel 7.3.4.4 meetodil, m/s²; FHFAD2 mõõteplatvormile mõjuv jõud koostu kõrgsagedusliku jäikuse 7.3.4.3 mõõtmisel, N; fHFAD sagedus koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel, Hz; 7.3.4.3 j -1 7.3.4.3 LHFADk ülekande jäikuse tase koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel, dB 7.3.4.3 re 1 N/m; mHFAD mõõteplatvormi ja elastsest elemendist allapoole jäävate 7.3.4.3 kinnituskoostu osade mass, kg; kHFAD ülekande jäikus koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel, N/m; 7.3.4.3 kHFADc korrigeeritud ülekande jäikus koostu kõrgsagedusliku jäikuse 7.3.4.3 mõõtmisel, N/m; HFAD1 aHFAD1 7.3.4.3 ergutuskiirus = , m/s; j HFAD HFAD nurksagedus = 2 fHFAD, rad/s; 7.3.4.3 FHFAI2 koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõteplatvormile suunatud jõud, N; 7.3.4.4 kHFAI ülekande jäikus koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel kaudsel 7.3.4.4 meetodil, N/m; HFAI nurksagedus = 2 fHFAI, rad/s; 7.3.4.4 aHFAI1 ergutuskiirendus koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel kaudsel 7.3.4.4 2 meetodil, m/s ; aHFAP1 ergutuskiirendus koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel 7.3.4.5 2 sisendsageduse meetodil, m/s ; aHFAPc mõõteplatvormi parandatud kiirendus koostu kõrgsagedusliku jäikuse 7.3.4.5 2 mõõtmisel sisendsageduse meetodil, m/s ; FHFAP1 dünaamiline sisendjõud koostu kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel 7.3.4.5 sisendsageduse meetodil, N; 6 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 FHFAPc dünaamiline sisendjõud ilma rööbastee kinnituskoostuta koostu 7.3.4.5 kõrgsagedusliku jäikuse mõõtmisel sisendsageduse meetodil, N; LHFAPk punkti jäikuse tase, dB re 1 N/m; 7.3.4.5 kHFAPc punkti korrigeeritud jäikus, N/m. 7.3.4.5 70 71 5 KALIBREERIMISE KONTROLL 72 Täiturseadmete staatilist kalibreerimist kontrollitakse vastavalt standardile EN ISO 7500-1, kasutades Euroopa 73 või rahvusvahelistele standarditele vastavaid seadmeid ja rahvusvahelist mõõtühikute süsteemi (SI). 74 Nihke mõõtmise kontaktseadmete kalibreerimine viiakse läbi vastavalt standardile EN ISO 9513. 75 6 ALUSLAPPIDE KATSEMETOODIKA 76 6.1 Aluslappide staatilise katse meetod 77 6.1.1 Põhimõte 78 Katsetatavale aluslapile rakendatakse normaaljõudu ja mõõdetakse nihe. 79 6.1.2 Seadmed 80 6.1.2.1 Kontrollitud temperatuuriga katseala 81 Temperatuur labori osas, kus katse läbi viiakse, peab olema 23  5 °C. 82 Kui aluslappe kasutatakse muudel välistemperatuuridel, tuleb kliendi nõudmisel viia läbi lisakatsed ühel või 83 mitmel allpool toodud temperatuuril: 84 -20  3 °C, -10  3 °C, 0  3 °C ja 50  3 °C 85 Täiendavad katsetemperatuurid lepitakse tootja ja kliendi vahel kokku. 86 6.1.2.2 Metallplaat 87 Jäik metallplaat, mis on vähemalt sama lai kui standardi EN 13146-4 kohaselt korduvaks koormamiseks 88 kasutatav rööpatald ning mille pikkus on vähemalt 210 mm. 89 6.1.2.3 Koormusjaotusplaadid 90 Vähemalt 10 mm paksusest metallist ristkülikukujuline pealmine koormusjaotusplaat siledate ümarate 91 nurkadega. Plaadi mõõdud sõltuvad katsetamisel oleva aluslapi tüübist järgmiselt: 92  rööbastee aluslapp – sama lai kui korduvaks koormamiseks (EN 13146-4) kasutatav rööpatald ning pikkus 93 210 mm; 94  alusplaadi padjand – sama lai ja pikk kui kinnituskoostus padjandile koormust andva alusplaadi 95 maksimaalne ristkülikukujuline osa. 96 Kui aluslappi toetatakse kasutamisel üle piiratud ala, siis on vajalik ka alumine koormusjaotusplaat, mille 97 mõõtmed võrduvad tugiala mõõtmetega. 7 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 98 MÄRKUS Plaat-rööbasteedel kasutatavate katkematute aluslappide katsetamiseks kasutatakse 150 mm pikkusega 99 aluslappi. 100 6.1.2.4 Lihvriie 101 Kasutamata lihvriide P180 kuni P400 kihid. Iga kihi mõõtmed peavad olema vähemalt võrdsed katsetatava 102 aluslapi kogumõõtmetega. 103 6.1.2.5 Täiturseade 104 Täiturseade, mis on võimeline rakendama jõudu FSPmax + 10 % kN. 105 MÄRKUS Maksimaalne jõud on tavaliselt 120 kN. 106 6.1.2.6 Nihke mõõtmise seadmed 107 Standardi EN ISO 9513:2002 tabeli 2 klassile 2 vastavad kontaktseadmed. Kontaktivabade seadmete 108 kasutamisel tuleb need kalibreerida, et tagada mõõtmise täpsuse vastavus järgmistele nõuetele. 109 Mõõteseadmetega peab olema võimalik mõõta katsetatava aluslapi pealispinna vertikaalset nihet järgmiselt: 110  aluslappide puhul, mille avaldatud jäikus on  100 MN/m, nihke mõõtmine vahemikus  0,02 mm; 111  aluslappide puhul, mille avaldatud jäikus on > 100 MN/m, nihke mõõtmine vahemikus  0,01 mm. 112 6.1.2.7 Mõõteriistad jõu mõõtmiseks 113 Standardi EN ISO 7500-1 klassile 1 vastavad mõõteriistad etteantud jõuvahemiku ulatuses. 114 6.1.2.8 Salvestusseadmed 115 Seadmed nihke ja rakendatud jõu andmete digitaalseks salvestamiseks ja väljatrükkimiseks. 116 6.1.3 Meetod 117 Kõiki kasutatavaid komponente ja seadmeid tuleb hoida temperatuuril 23  5 °C või muul katsetemperatuuril (vt 118 6.1.2.1) vähemalt 16 tunni jooksul enne katse tegemist. Asetage katse komponendid siledale, tugevale 119 horisontaalsele aluspinnale, mis toetaks aluslapi kogu pinda, tehes seda sellises järjestuses: aluspind, alumine 120 koormusjaotusplaat (vajadusel), lihvriie (kare pool üles), aluslapp, lihvriie (kare pool alla), ülemine 121 koormusjaotusplaat ja metallplaat nagu näidatud joonisel 1. 122 Jälgige, et koormusjaotusplaadid asetseksid aluslapi aktiivalal. Seadke valmis vähemalt kolm eraldiseisvat 123 seadet metallplaadi nihke mõõtmiseks plaadi perimeetri ümber võrdsete intervallide tagant. 124 Rakendage täiturseadme sfäärilise tugipinna kaudu jõudu FSPmax vastavalt standardiseeria EN 13481 sellele 125 osale, mis käsitleb rööbastee tüüpi, mille jaoks aluslapp on mõeldud. Seejärel vähendage jõudu tingliku 126 kinnitusklambri jõuni (FSP1) ning korrake seda koormamise ja koormuse vähendamise tsüklit veel kaks korda, 127 rakendades jõudu sagedusega 120  10 kN/min. Säilitage rakendatud jõud FSP1 ning registreerige nihe, 128 suurendades rakendatavat jõudu suuruseni FSP2, mis on 0,8 FSPmax kN. 129 Kui mõne kasutatud mõõtevahendiga mõõdetud nihe erineb keskmisest nihkest  20 % võrra maksimaalsest 130 nihkest, korrake koormamistsüklit, veendudes, et jõudu rakendatakse aluslapi keskele. Arvutage staatiline jäikus 131 valemi (1) alusel, kus dSP on keskmine nihe millimeetrites kui rakendatavat jõudu suurendatakse väärtuselt FSP1 132 kN väärtuseni FSP2 kN. FSP2  FSP1 133 ! kSP  MN/m " (1) d SP 8 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 134 135 136 Selgitus 137 1 metallplaat 138 2 ülemine koormusjaotusplaat 139 3 katsealune aluslapp 140 4 lihvriie 141 5 alumine koormusjaotusplaat (vajadusel) 142 6 aluspind 143 Joonis 1. Rööbastee aluslappide katsetamise kord 144 6.1.4 Katsearuanne 145 Katsearuanne peab sisaldama vähemalt allpool toodud teavet: 146 a) selle Euroopa Standardi number, pealkiri ja kuupäev; 147 b) katselabori nimi ja aadress; 148 c) katse tegemise kuupäev; 149 d) katsetatud aluslappide nimetus, tähis ja kirjeldus; 150 e) katsekehade päritolu; 151 f) katsetatud aluslappide kavandatud kasutus; 152 g) katsetamisel kasutatud koormusjaotusplaatide väliskuju; 153 h) katsetemperatuur; 154 i) jõu paindekõver(ad); 155 j) FSP1 ja FSP2 väärtused; 156 k) katsetatud aluslappide staatiline jäikus. 157 MÄRKUS Kui katse tehakse rohkem kui ühel temperatuuril, tuleb iga katsetemperatuuri kohta koostada eraldi 158 katsearuanne. 9 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 159 6.2 Aluslappide madalsagedusliku dünaamilise katse meetod 160 6.2.1 Üldist 161 See meetod kehtib sagedustele vahemikus 3–30 Hz. 162 6.2.2 Põhimõte 163 Täiturseadme kaudu rakendatakse ühel teatud sagedusel katsetatava aluslapi jaoks normaalset perioodilist 164 jõudu; kui nõutav on madalsagedusliku dünaamilise jäikuse üldväärtus, siis rakendatakse jõudu kolmel 165 konstantsel sagedusel. Aluslapi pealispinna suurim ja vähim nihe mõõdetakse maksimaalse ja minimaalse jõu 166 rakendamisel. 167 6.2.3 Seadmed 168 6.2.3.1 Üldist 169 Järgmisi staatilise testi tegemisel kasutatud seadmeid kasutatakse ka selles katses: 170 a) kontrollitud temperatuuriga katseala (6.1.2.1); 171 b) metallplaat (6.1.2.2) ja koormusjaotusplaat (6.1.2.3); 172 c) lihvriie (6.1.2.4). 173 6.2.3.2 Täiturseade 174 Täiturseade, mis on võimeline rakendama jõudu kuni FSPmax + 10% kN etteantud katsesagedustel. 175 6.2.3.3 Nihke mõõtmise seadmed 176 Vastavalt alapunktile 6.1.2.6. 177 6.2.3.4 Mõõteriistad jõu mõõtmiseks 178 Standardi EN ISO 7500-1 klassile 1 vastavad mõõteriistad etteantud jõuvahemiku ulatuses ning mis on 179 võimelised mõõtma vähemalt 20 näidist tsükli jooksul. 180 6.2.3.5 Salvestusseadmed 181 Seadmed nihke ja rakendatud jõu digitaalseks salvestamiseks ja väljatrükkimiseks etteantud katsesagedusel, 182 kus võttesagedus on vähemalt 20-kordne koormussagedus. 183 6.2.4 Meetod 184 Kõiki katses kasutatavaid komponente ja seadmeid tuleb hoida temperatuuril 23  5 °C või muul 185 katsetemperatuuril (vt 6.1.2.1) vähemalt 16 tunni jooksul enne katse tegemist. Asetage katse komponendid 186 siledale, tugevale horisontaalsele aluspinnale, mis toetaks aluslapi kogu pinda, tehes seda sellises järjestuses: 187 aluspind, alumine koormusjaotusplaat (vajadusel), lihvriie (kare pool üles), aluslapp, lihvriie (kare pool alla), 188 ülemine koormusjaotusplaat ja metallplaat nagu näidatud joonisel 1. 189 Jälgige, et koormusjaotusplaadid asetseksid aluslapi aktiivalal. Seadke valmis vähemalt kolm eraldiseisvat 190 seadet metallplaadi nihke mõõtmiseks plaadi perimeetri ümber võrdsete intervallide tagant. 191 Leidke määratud FLFPmax väärtus standardiseeria EN 13481 vastavast osast ning rakendage perioodilist jõudu 192 väärtusest FLFP1 kN väärtuseni FLFP2 kN, kus FLFP2 = 0,8 FLFPmax, 10 s jooksul etteantud katsesagedusel  1 Hz. 193 Kui katsesagedust ei ole määratud, tehakse katse järgmistel sagedustel: 10 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 194 a) 5  1 Hz; 195 b) 10  1 Hz; 196 c) 20  1 Hz. 197 10 s pärast registreerige igal sagedusel rakendatud jõud ning metallplaadi nihe minimaalselt 20 näidisel tsükli 198 kohta vähemalt kümne tsükli jooksul ning arvutage keskmine nihe dLFP igal sagedusel. Kui mõne kasutatud 199 mõõtevahendiga mõõdetud nihe erineb keskmisest nihkest  20% võrra, korrake koormamistsüklit, veendudes, 200 et jõudu rakendatakse aluslapi keskele. Arvutage valemi (2) alusel dünaamiline jäikus igal sagedusel. FLFP2  FLFP1 201 ! kLFPf  MN/m " (2) dLFP 202 Kui madalsagedusliku dünaamilise jäikuse väärtus on nõutav teatud sagedusel fLFP vahemikus 3–30 Hz, 203 määratakse kLFPf väärtus. 204 Kui nõutav on madalsagedusliku dünaamilise jäikuse üldväärtus, siis arvutatakse see valemi (3) abil. kLFP5  kLFP10  kLFP20 205 ! kLFPmean  MN/m " (3) 3 206 kus kLFP5, kLFP10 ja kLFP20 mõõdetakse vastavalt sagedustel 5  1 Hz, 10  1 Hz ja 20  1 Hz. 207 6.2.5 Katsearuanne 208 Katsearuanne peab sisaldama vähemalt allpool toodud teavet: 209 a) selle Euroopa Standardi number, pealkiri ja kuupäev; 210 b) katselabori nimi ja aadress; 211 c) katse tegemise kuupäev; 212 d) katsetatud aluslappide nimetus, tähis ja kirjeldus; 213 e) katsekehade päritolu; 214 f) katsetatud aluslappide kavandatud kasutus; 215 g) katsetamisel kasutatud koormusjaotusplaatide väliskuju; 216 h) katsetemperatuur; 217 i) FLFP1 ja FLFPmax väärtused; 218 j) vastav jõu paindekõver; 219 k) etteantud sagedusel või sagedustel 5 Hz, 10 Hz ja 20 Hz katsetatud aluslappide dünaamiline jäikus; 220 l) sagedustel 3–30 Hz katsetatud aluslappide keskmine dünaamiline jäikus, kui nõutav on madalsagedusliku 221 dünaamilise jäikuse üldnäitaja. 222 MÄRKUS Kui katse tehakse rohkem kui ühel temperatuuril, tuleb iga katsetemperatuuri kohta koostada eraldi 223 katsearuanne. 11 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 224 6.3 Aluslappide kõrgsagedusliku katse meetod 225 Vt lisa A. 226 7 KATSEMEETODID RÖÖBASTEE TÄIELIKELE KINNITUSKOOSTUDELE 227 7.1 Staatilise katse meetod kinnituskoostudele 228 7.1.1 Põhimõte 229 Rööpatallale rakendatakse normaaljõudu ning mõõdetakse nihe. Kui jäikust mõõdetakse enne ja pärast 230 väsimuskatset vastavalt standardile EN 13146-4, siis võib normaaljõudu rakendada liipripõhjale. 231 7.1.2 Seadmed 232 7.1.2.1 Kontrollitud temperatuuriga katseala 233 Vastavalt alapunktile 6.1.2.1. 234 7.1.2.2 Täiturseade 235 Täiturseade, mis on võimeline rakendama jõudu FSAmax + 10 % kN. 236 7.1.2.3 Nihke mõõtmise seadmed 237 Standardi EN ISO 9513:2002 tabeli 2 klassile 2 vastavad kontaktseadmed. Kontaktivabade seadmete 238 kasutamisel tuleb need kalibreerida, et tagada mõõtmise täpsuse vastavus järgmistele nõuetele. 239 Mõõteseadmetega peab olema võimalik mõõta katsealuse koostu pealispinna vertikaalset nihet järgmiselt: 240  koostu puhul, mille avaldatud jäikus on  100 MN/m, nihke mõõtmine vahemikus  0,02 mm; 241  koostu puhul, mille avaldatud jäikus on > 100 MN/m, nihke mõõtmine vahemikus  0,01 mm. 242 7.1.2.4 Mõõteriistad jõu mõõtmiseks 243 Vastavalt alapunktile 6.1.2.7. 244 7.1.3 Katsekehad 245 7.1.3.1 Liiper või muu rööpatugi 246 Liiper, poolliiper, betoonplokk või muu sissevalatud kinnitusosade või avadega rööpatugi ja rööpaalused 247 platvormid, mida ei ole selle katse jaoks muudetud. 248 7.1.3.2 Kinnitus 249 Kõik rööbasteel kasutatavad kinnitusosad kokku pandud lühikese rööpalõiguga rööpaalast, mille jaoks koost on 250 mõeldud. 251 7.1.4 Meetod 252 Kõiki katses kasutatavaid komponente ja seadmeid tuleb hoida temperatuuril 23  5 °C või muul 253 katsetemperatuuril (vt 6.1.2.1) vähemalt 16 tunni jooksul enne katse tegemist. Leidke standardiseeria EN 13481 254 vastavast osast etteantud väärtus FSAmax. Toetage kõval pinnal asetsevat katsekeha. Rakendage koormust 12 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 255 FSAmax kN sagedusega 120 ± 10 kN/min liipri või poolliipri pikikeskjoone kohal oleva rööpapea keskjoonele. 256 Rakendage jõudu kolm korda. Kolmandal korral registreerige rööpa vertikaalne nihe, kasutades nelja 257 mõõtemuundurit rööpaaluse platvormi nelja nurga suhtes. Kui mõne mõõtemuunduriga mõõdetud nihe erineb 258 keskmisest nihkest  20% võrra maksimaalse nihke väärtusest, siis korrake koormamistsüklit ning veenduge, et 259 jõudu rakendatakse toe suhtes risti. 260 Arvutage koostu elastsusmoodul (kSA) valemi (4) abil, kus dSA on keskmine nihe millimeetrites, kui rakendatud 261 jõudu suurendatakse väärtuselt FSA1 väärtuseni FSA2 = 0,8 FSAmax. FSA2  FSA1 262 Vertikaalne jäikus on k SA  MN/m (4) dSA 263 7.1.5 Katsearuanne 264 Katsearuanne peab sisaldama vähemalt allpool toodud teavet: 265 a) selle Euroopa Standardi number, pealkiri ja kuupäev; 266 b) katselabori nimi ja aadress; 267 c) katse tegemise kuupäev; 268 d) katsetatud kinnituskoostu, sh üksikute osade nimetused, tähised ja kirjeldused; 269 e) katsekehade päritolu; 270 f) katses kasutatut rööpalõik; 271 g) katses kasutatud FSAmax väärtus; 272 h) katsetemperatuur; 273 i) jõu paindekõverad; 274 j) mõõtetäpsus; 275 k) rööpa nihke üksikväärtused ja keskväärtus; 276 l) keskmine vertikaalne staatiline jäikus. 277 MÄRKUS Kui katse tehakse rohkem kui ühel temperatuuril, tuleb iga katsetemperatuuri kohta koostada eraldi 278 katsearuanne. 279 7.2 Madalsagedusliku dünaamilise katse meetod kinnituskoostudele 280 7.2.1 Üldist 281 Selle laboratoorse katsega määratakse rööbastee kinnituskoostude dünaamiline jäikus. Katse tulemused 282 annavad teavet koostude valimise ja kasutamise kohta korduva koormamise mõju määramisel (EN 13146-4). 283 7.2.2 Põhimõte 284 Rakendada tsüklilist jõudu liipri või poolliipri pikikeskjoone kohal olevale rööpapea keskjoonele, koostutoe 285 suhtes risti. Mõõta süsteemi suurim ja vähim nihe. 13 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 286 7.2.3 Seadmed 287 7.2.3.1 Kontrollitud temperatuuriga katseala 288 Vastavalt alapunktile 6.1.2.1. 289 7.2.3.2 Täiturseade 290 Täiturseade, mis on võimeline genereerima jõudu FLFAmax + 10 % kN (ligikaudu kuni 110 kN) etteantud 291 sagedusel vahemikus 3–10 Hz. 292 7.2.3.3 Nihke mõõtmise seadmed 293 Vastavalt alapunktile 7.1.2.3. 294 7.2.3.4 Mõõteriistad jõu mõõtmiseks 295 Vastavalt alapunktile 6.2.3.4. 296 7.2.3.5 Salvestusseadmed 297 Vastavalt alapunktile 6.2.3.5. 298 7.2.4 Meetod 299 Kõiki katses kasutatavaid komponente ja seadmeid tuleb hoida temperatuuril 23  5 °C või muul 300 katsetemperatuuril (vt 6.1.2.1) vähemalt 16 tunni jooksul enne katse tegemist. Asetage liiper või süsteemi 301 koostisosad siledale horisontaalsele aluspinnale, mis toetab kogu kinnitussüsteemi. 302 Valige standardiseeria EN 13481 vastavast osast koormuste (FLFA1 ja FLFAmax) sobivad vertikaalkomponendid. 303 Rakendage tsüklilist jõudu FLFA1 kuni FLFA2 = 0,8 FLFAmax etteantud sagedusel  1 Hz 1000 tsükli jooksul. Viimase 304 100 tsükli ajal registreerige rakendatav jõud ning rööpa vertikaalne nihe iga kümne tsükli tagant. Seejärel 305 arvutage keskmised väärtused dLFA1 (keskmine nihe vähima jõu FLFA1 rakendamisel) ja dLFA2 (keskmine nihe 306 suurima jõu FLFA2 rakendamisel). 307 Kui mõne mõõteseadmega mõõdetud nihe erineb keskmisest nihkest  20 % võrra maksimaalse nihke 308 väärtusest, siis korrake koormamistsüklit ning veenduge, et jõudu rakendatakse toe suhtes risti. 309 Arvutage tegelik dünaamiline jäikus iga katsesageduse korral, kasutades valemit (5). FLFA 2  FLFA1 310 ! kLFA  MN/m " (5) d LFA2  d LFA1 311 7.2.5 Katsearuanne 312 Katsearuanne peab sisaldama vähemalt allpool toodud teavet: 313 a) selle Euroopa Standardi number, pealkiri ja kuupäev; 314 b) katselabori nimi ja aadress; 315 c) katse tegemise kuupäev; 316 d) katsetatud kinnituskoostu nimetus, tähis ja kirjeldus; 317 e) katsekeha päritolu; 14 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 318 f) katses kasutatud rööbastee osa; 319 g) katses kasutatud FLFAmax väärtus; 320 h) katsetemperatuur; 321 i) jõu paindekõverad; 322 j) rööpa individuaalsed ja keskmised vertikaalsed nihked; 323 k) katsetatud koostu dünaamiline jäikus ja katses kasutatud sagedus. 324 MÄRKUS Kui katse tehakse rohkem kui ühel temperatuuril, tuleb iga katsetemperatuuri kohta koostada eraldi 325 katsearuanne. 326 7.3 Kõrgsagedusliku dünaamilise katse meetod koostudele 327 7.3.1 Põhimõte 328 Selles laboratoorses katses kinnitussüsteemide jäikuse määramiseks kasutatakse teadaoleva suurusega 329 takistust, tüüpilist staatilist koormust ja väikeseid dünaamilisi koormusi eeldusel, et kinnitussüsteemid käituvad 330 kui lineaarsed elastsed süsteemid katses kasutatavas sagedusvahemikus. 331 Ülekande jäikust mõõdetakse sagedustel 20–450 Hz jäikusevahemikus 1–1000 MN/m ühe meetodi alusel 332 alljärgnevatest: 333  otsene meetod EN ISO 10846-2, mis on kuni !400 Hz " kehtiv võrdlusmeetod; 334  kaudne meetod EN ISO 10846-3, mis on alternatiivne meetod; 335  korrigeeritud sisendsageduse meetod EN ISO 10846-5, mis on kuni 120 Hz kehtiv alternatiivne meetod. 336 MÄRKUS Sagedusala 20–450 Hz katab 1/3 oktaavriba sagedused vahemikus 25–400 Hz. 337 Käesolevate katsemeetodite üldpõhimõtted on toodud standardis EN ISO 10846-1. Need kehtivad, kui 338 kinnitussüsteemi vibratsioonikäitumine on lineaarne. Lineaarsuse kontrolli kirjeldatakse alapunktis 7.3.4.2. Kui 339 käitumine ei ole lineaarne, on vajalik kõrvalekalle katsemeetoditest standardites EN ISO 10846-2 ja 340 EN ISO 10846-3 vastavalt alapunktis 7.3.4.6 toodule. 341 7.3.2 Seadmed 342 7.3.2.1 Üldist 343 Katseseadmed peavad vastama standardite EN ISO 10846-2 ja EN ISO 10846-3 nõuetele ning andma 344 korratavaid tulemusi käesolevas Euroopa Standardis ettenähtud sagedusalas ja rakendatava jõu tingimustes. 345 7.3.2.2 Otsene meetod 346 Katsestendi skeem on toodud joonisel 2. See koosneb järgmistest osadest: 347  raputi, mis töötab sagedusalas 20–450 Hz; 348  koormusraam nõutava eelkoormuse rakendamiseks vastavalt standardiseeriale EN 13481; 349  vibroisolaatorid katsekeha dünaamiliseks lahtisidestamiseks raamist sagedusalal 20–450 Hz; 350  koormusjaotusplaat staatilise ja dünaamilise koormuse ühendamiseks ja katsekehale jaotamiseks; 15 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 351  kaks kiirenduse mõõtmise süsteemi, millest üks on kinnitatud ülemise koormusjaotusplaadi keskele ja teine 352 jõu mõõtmise platvormile eesmärgiga mõõta kiirendust sagedusalas 20–450 Hz; 353  jõu mõõtmise süsteem, mis koosneb mitmest vahemikus 0–70 kN töötavast jõumuundurist. 16 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 354 355 Selgitus 356 1 koormusraamist eraldatud dünaamilise koormuse raputi 357 2 elastsete elementide kaudu rakendatav staatiline eelkoormus FHFAmax 358 3 koormusjaotusplaat, kiirenduse aHFAD1 mõõtmine 359 4 jõu mõõtmise platvormi pealmine osa, kiirenduse aHFAD2 mõõtmine 360 5 jõu FHFAD2 mõõtmine 361 Joonis 2. Ülekande jäikuse mõõtmine otsesel meetodil 362 7.3.2.3 Kaudne meetod 363 Katsestendi skeem on toodud joonisel 3. See koosneb järgmistest osadest: 364  raputi, mis töötab sagedusalas 20–450 Hz; 365  vibroisolaatorid katsekeha dünaamiliseks lahtisidestamiseks raamist sagedusalal 20–450 Hz; 366  koormusraam eelkoormuse rakendamiseks vastavalt standardiseeriale EN 13481; 367  elastse toega väljundkoormuskeha, mille külge on kinnitatud katsekeha; 368  koormusjaotusplaat staatilise ja dünaamilise koormuse ühendamiseks ja katsekehale jaotamiseks; 369  kaks kiirenduse mõõtmise süsteemi, millest üks on kinnitatud koormusjaotusplaadi keskele ja teine 370 väljundkoormuskehale eesmärgiga mõõta sisend- ja väljundkiirendust sagedusalas 20–450 Hz. 17 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 371 372 Selgitus 373 1 dünaamilise koormuse raputi 374 2 elastsete elementide kaudu rakendatav staatiline eelkoormus FHFAmax 375 3 koormusjaotusplaat, kiirenduse aHFAI1 mõõtmine 376 4 väljundkoormuskeha, kiirenduse aHFAI2 mõõtmine 377 Joonis 3. Ülekande jäikuse mõõtmine kaudsel meetodil 378 7.3.2.4 Korrigeeritud sisendsageduse meetod 379 Katsestendi skeem on toodud joonisel 4. See koosneb järgmistest osadest: 380  raputi, mis töötab sagedusalas 20–450 Hz; 381  koormusraam eelkoormuse rakendamiseks vahemikus 20–40 kN; 382  vibroisolaatorid katsekeha dünaamiliseks lahtisidestamiseks raamist sagedusalal 20–450 Hz; 383  koormusjaotusplaat staatilise ja dünaamilise koormuse ühendamiseks ja katsekehale jaotamiseks; 384  kiirenduse mõõtmise süsteem, mis on kinnitatud ülemise koormusjaotusplaadi keskele eesmärgiga mõõta 385 kiirendust sagedusalas 20–450 Hz; 386  jõu mõõtmise süsteem, mis koosneb mitmest dünaamilises vahemikus  10 kN töötavast jõumuundurist; 387  vibroisolaatorid. 388 18 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 389 390 Selgitus 391 1 dünaamilise koormuse raputi, mis on koormusraamist eraldatud 392 2 elastsete elementide kaudu rakendatav staatiline eelkoormus FHFAmax 393 3 koormusjaotusplaat, kiirenduse aHFAP1 mõõtmine 394 4 jõu FHFAP1 mõõtmine 395 Joonis 4. Ülekande jäikuse mõõtmine korrigeeritud sisendsageduse meetodil 396 7.3.3 Katsekeha 397 Katsekeha koosneb ühe rööpa täielikust kinnituskoostust ja umbes 0,3 m pikkusest rööpaosast, mis on võetud 398 sellelt rööpalõigult, mille jaoks kinnituskoost mõeldud on. 399 Rööbas on ühendatud kinnitusega, mis on otsese meetodi korral omakorda kinnitatud jäiga metallplaadi külge 400 või kaudse meetodi korral koormuskeha külge. Kui koost sisaldab elastset padjandit alusplaadi all, siis 401 saavutatakse arvutuslik surve padjandis koormamata tingimustes metallplaadi või koormuskeha külge 402 kinnitamisel. 403 7.3.4 Katsemeetodid 404 7.3.4.1 Katsetemperatuur 405 Kõiki katses kasutatavaid komponente ja seadmeid tuleb hoida temperatuuril 23  5 °C või muul 406 katsetemperatuuril (vt 6.1.2.1) vähemalt 16 tunni jooksul enne katse tegemist. 407 MÄRKUS Kinnitussüsteemid, mida kasutatakse palju kõrgemal või madalamal temperatuuril, tuleks täiendavalt läbi 408 katsetada vastaval töötemperatuuril (vt 6.1.2.1). 409 7.3.4.2 Katseline võnkekiirus 410 Katsetatava rööpa kinnitussüsteemi jaoks mõõdetakse rööbastees tekkiv tegelik võnkekiirus. Kui andmed ei ole saadaval, siis võib võnkekiiruseks võtta 90 dB re 5  10 m/s. -8 411 MÄRKUS 412 Määrake ülekande jäikus vastavalt alapunktidele 7.3.4.3, 7.3.4.4 või 7.3.4.5, kasutades hinnangulist võnkekiirust 413 ja 20 db võrra madalamat võnkekiirust. 19 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 414 Kui igal võnkekiirusel mõõdetud ülekande jäikuse taseme erinevus on  1,5 dB, siis on hinnanguline võnkekiirus 415 kehtiv. Kui taseme erinevus on > 1,5 dB, korrake ülekande jäikuse mõõtmisi, kasutades kõrgemat rööbastee 416 võnkekiiruse hinnangulist väärtust. 417 Kui ülekande jäikuse tasemete erinevus suurema hinnangulise võnkekiiruse ja 20 dB madalamal mõõdetud 418 võnkekiiruse vahel on  1,5 dB, siis on suuremal võnkekiirusel mõõdetud ülekande jäikus kehtiv. Kui tasemete 419 erinevus on > 1,5 dB, siis on kinnitussüsteem mittelineaarne ning edasi tuleb toimida vastavalt alapunktis 420 7.3.4.6 kirjeldatule. 421 7.3.4.3 Otsene meetod 422 Joonisel 2 näidatud katsestendile rakendage staatilist eelkoormust FHFAmax vastavalt standardiseeria EN 13481 423 asjakohasele osale ning järgige standardis EN ISO 10846-2 kirjeldatud katseprotseduuri. 424 Mõõtke nõutavas sagedusvahemikus sisendkiirendus (aHFAD1), mõõteplatvormi kiirendus (aHFAD2) ja väljundjõud 425 (FHFAD2). Arvutage keskmine jäikus igas 1/3 oktaavribas. 426 Arvutage ülekande jäikus valemi (6) alusel. FHFAD2 427 ! kHFAD   HFAD2 N/m " (6) aHFAD1 2 a 428 Mõõtmistulemused kehtivad sagedusalas, kus taseme erinevus ! 10 lg HFAD1  20 dB ". aHFAD2 429 Sagedusala laiendamiseks võib valemi (7) alusel arvutada korrigeeritud ülekande jäikuse. FHFAD2  aHFAD2mHFAD 430 ! kHFADc   HFAD2 N/m " (7) aHFAD1 aHFAD2 FHFAD aHFAD2  HFAD1 431 Kui ülekande funktsioonid ! " ja!  HFAD1 " on määratud, siis arvutatakse korrigeeritud ülekande 432 jäikus valemi (8) alusel. FHFAD2 aHFAD2 j HFAD  j HFADmHFAD  HFAD1  HFAD1 433 ! kHFADc  N/m " (8) aHFAD2 1-  HFAD1j HFAD 434 Ekvivalentne ülekande jäikuse tase arvutatakse valemi (9) alusel. 2 k 435 ! LHFADk  10lg HFADc dB " (9) ko 436 kus ko = 1 N/m. 437 Joonestage korrigeeritud tulemuste põhjal kõver, kasutades telgedena ülekande jäikust N/m-tes (ja 438 ekvivalentset ülekande jäikust dB-des) ning sagedusi Hz-des. Ülekande jäikuse ja sageduse skaalad on 439 logaritmilised ning need valitakse põhimõttel, et sageduste kahekordistamine vastab 15 millimeetrile ja ülekande 440 jäikuse 20 dB-ne erinevus ehk tegur 10 vastab 40 millimeetrile. 441 MÄRKUS 1 Ülalkirjeldatud moel korrigeeritud katse tulemuse näide on toodud joonisel 5. 442 MÄRKUS 2 Selle katseprotseduuri korral on lubatav umbes 1,5 dB ehk 18 % standardhälve. 20 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 443 7.3.4.4 Kaudne meetod 444 Joonisel 3 näidatud katsestendile rakendage staatilist eelkoormust vastavalt standardiseeria EN 13481 445 asjakohasele osale ning järgige standardis EN ISO 10846-3 kirjeldatud katseprotseduuri. Resonantssagedus on 446 väiksem kui 8 Hz. 447 Mõõtke sagedusvahemikus 20–450 Hz sisendkiirendus (aHFAI1) ja väljundkiirendus (aHFAI2). Arvutage valemi (10) 448 abil keskmine ülekande jäikus igas 1/3 oktaavribas ning joonestage kõver, mille telgedeks on ülekande jäikus 449 (N/m) (ja ekvivalentne ülekande jäikuse tase dB-des) ja sagedus (Hz). Ülekande jäikuse ja sageduse skaalad 450 on logaritmilised ning need valitakse põhimõttel, et sageduste kahekordistamine vastab 15 millimeetrile ja 451 ülekande jäikuse 20 dB-ne erinevus ehk tegur 10 vastab 40 millimeetrile. FHFA2 ! kHFA1   HFA1 2 452 N/m " (10) aHFA2 453 7.3.4.5 Korrigeeritud sisendsageduse meetod 454 Joonisel 4 näidatud katsestendile rakendage staatilist eelkoormust FHFAPmax vastavalt standardiseeria EN 13481 455 asjakohasele osale ning järgige standardis EN ISO 10846-5 kirjeldatud katseprotseduuri. 456 Mõõtke sagedusvahemikus 20–450 Hz sisendkiirendus (aHFAP1) ja sisendjõud (FHFAP1). Eemaldage rööpa 457 kinnituskoost ning asendage see rööpa katsekehaga, mis on riputatud kas allapoole sisendkoormusjaotusplaati 458 või ühe või mitme pehme vedru külge (kogujäikus vähemalt 40 dB väiksem kui rööpa kinnitussüsteemil). Mõõtke 459 sagedusalal 20–450 Hz korrigeeritud sisendkiirendus (aHFAPc) ja korrigeeritud sisendjõud (FHFAPc). 460 Arvutage valemi (11) abil rööpa kinnitussüsteemi korrigeeritud punktjäikus, lahutades kogu süsteemi 461 punktjäikusest rööpa katsekeha kokkuliidetud punktjäikuse. 2 F F  462 ! kHFAPc   HFAP  HFAP1  HFAPc  N/m " (11)  aHFAP1 aHFAPc  463 Arvutage keskmine jäikus igas 1/3 oktaavribas. 464 Ekvivalentne ülekande jäikuse tase arvutatakse valemi (12) abil. 2 kHFAPc 465 ! LHFAPk  10 lg dB " (12) ko 466 kus ko = 1 N/m. 467 Joonestage korrigeeritud tulemuste põhjal kõver, kasutades telgedeks ülekande jäikust N/m-tes (ja 468 ekvivalentset ülekande jäikuse taset dB-des) ning sagedust Hz-des. Ülekande jäikuse ja sageduse skaalad on 469 logaritmilised ning need valitakse põhimõttel, et sageduste kahekordistamine vastab 15 millimeetrile ja ülekande 470 jäikuse 20 dB-ne erinevus ehk tegur 10 vastab 40 millimeetrile. 471 MÄRKUS Selle katseprotseduuri korral on lubatav umbes 1,5 dB ehk 18% standardhälve. 472 ! 21 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 473 474 " 475 Selgitus 476 X sagedus, Hz 477 Y ülekande jäikuse tase, dB re 1 N/m 478 !Y2" ülekande jäikus N/m 479 eelkoormus 25 kN 480 ------ eelkoormus 40 kN 481 Joonis 5. Elastse alusplaadi koostu ülekande jäikus, mõõdetud otsesel meetodil ja korrigeeritud jõu 482 mõõtmise koostu võnkekiirusega 22 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 483 7.3.4.6 Mittelineaarsed kinnitussüsteemid 484 Mõõtmised tehakse vastavalt alapunktidele 7.3.4.3, 7.3.4.4 või 7.3.4.5 raputi abi, mis töötab 1/3 oktaavriba kesksageduste seast valitud ühel sagedusel vahemikus 20–450 Hz ja võnkekiiruse tasemel 90 dB re 5  10 -8 485 486 m/s. Kiirenduse mõõtmise süsteem sisaldab filtrit, mis välistab kõik teised sagedused peale valitud sageduse. 487 7.3.5 Katsearuanne 488 Katsearuanne peab sisaldama vähemalt allpool toodud teavet: 489 a) selle Euroopa Standardi number, pealkiri ja kuupäev; 490 b) katselabori nimi ja aadress; 491 c) katse tegemise kuupäev; 492 d) kasutatud katsemeetod; 493 e) katsetatud kinnituskoostu nimetus, tähis ja kirjeldus; 494 f) katsekeha päritolu; 495 g) katsetemperatuur; 496 h) kasutatud FHFAmax väärtus; 497 i) ülekande jäikuse ja sageduse graafik. 498 MÄRKUS Kui katse tehakse rohkem kui ühel temperatuuril, tuleb iga katsetemperatuuri kohta koostada eraldi 499 katsearuanne. 23 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 500 Lisa A 501 (teatmelisa) 502 Aluslappide kõrgsagedusliku dünaamilise jäikuse määramine 503 A.1 Üldist 504 Käesolev lisa kirjeldab katsemeetodit rööbastee aluslappide ja alusplaadi padjandite kõrgsagedusliku 505 dünaamilise jäikuse määramiseks. 506 A.2 Põhimõte 507 Kõrgsageduslikku dünaamilist jäikust saab mõõta punktis 7.3. kirjeldatud meetodil. Aluslappide katsetamise 508 komponentide paigutus on näidatud joonisel 1. Veenduge, et koormusjaotusplaat asuks rööbaste aluslapi 509 aktiivalal. 510 Joonisel 2 ja joonisel 3 näidatud katsestendile rakendage staatilist eelkoormust vastavalt standardiseeria 511 EN 13481 asjakohasele osale ning täiendavat tinglikku kinnituskoostu klambri jõudu. Järgige vastavalt 512 standardis EN ISO 10846-2 ja EN ISO 10846-3 kirjeldatud katseprotseduuri. 513 Katsearuande koostamisel järgida alapunkti 7.3.5. 24 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 Kirjandus [1] EN 15461, Railway applications — Noise emission — Characterisation of the dynamic properties of track sections for pass by noise measurements 25 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL EESTI STANDARD prEVS-EN 13231-1:2013 Avaldatud eesti keeles: …………….. 2013 Jõustunud Eesti standardina: juulis 2013 RAUDTEEALASED RAKENDUSED Rööbastee. Tööde vastuvõtmine Osa 1: Tööd ballastiga pealisehitisel. Raudtee rada, pöörmed ja ristmed Railway applications Track - Acceptance of works Part 1: Works on ballasted track Plain line, switches and crossings Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on — Euroopa standardi EN 13231-1:2013 teksti sisu poolest identne tõlge eesti keelde ja sellel on sama staatus mis jõustumisteate meetodil vastuvõetud originaalversioonil. Tõlgenduserimeelsuste korral tuleb lähtuda ametlikes keeltes avaldatud tekstidest; — jõustunud Eesti standardina inglise keeles juulis 2013; — eesti keeles avaldatud sellekohase teate ilmumisega EVS Teataja 2014. aasta ………kuu numbris. Standardi on tõlkinud Tiido ja Partnerid Keeleagentuur OÜ, eestikeelse kavandi ekspertiisi on teinud Anto Looken, standardi on heaks kiitnud tehniline komitee EVS/TK 16 „Raudtee“. Standardi tõlke koostamise ettepaneku on esitanud EVS/TK 16, standardi tõlkimist on korraldanud Eesti Standardikeskus ning rahastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Euroopa standardimisorganisatsioonid on teinud Euroopa Date of Availability of the European Standard standardi EN 13231-1:2013 rahvuslikele liikmetele kätte- EN 13231-1:2013 is 2013-05-01. saadavaks 2013-05-01. See standard on Euroopa standardi EN 13231-1:2013 This standard is the Estonian [et] version of the European eestikeelne [et] versioon. Teksti tõlke on avaldanud Eesti Standard EN 13231-1:2013. It has been translated by the Standardikeskus ja sellel on sama staatus ametlike keelte Estonian Centre for Standardisation. It has the same status as versioonidega. the official versions. Tagasisidet standardi sisu kohta on võimalik edastada, kasutades EVS-i veebilehel asuvat tagasiside vormi või saates e-kirja meiliaadressile [email protected]. ICS 93.100 - Raudtee-ehitus Võtmesõnad: katsetamine, määratlused, raudteealased rakendused, spetsifikatsioonid, ülevaatus Hinnagrupp …………… Standardite reprodutseerimise ja levitamise õigus kuulub Eesti Standardikeskusele Andmete paljundamine, taastekitamine, kopeerimine, salvestamine elektroonsesse süsteemi või edastamine ükskõik millises vormis või millisel teel ilma Eesti Standardikeskuse kirjaliku loata on keelatud. Kui Teil on küsimusi standardite autorikaitse kohta, võtke palun ühendust Eesti Standardikeskusega: Aru 10, 10317 Tallinn, Eesti; www.evs.ee; telefon 605 5050; e-post [email protected] II Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL EUROOPA STANDARD EUROPEAN STANDARD EN 13231-1 NORME EUROPÉENNE EUROPÄISCHE NORM May 2013 ICS 93.100 Supersedes EN 13231-1:2006, EN 13231-2:2006 English Version Railway applications - Track - Acceptance of works - Part 1: Works on ballasted track - Plain line, switches and crossings Applications ferroviaires - Voie - Réception des travaux - Bahnanwendungen - Oberbau - Abnahme von Arbeiten - Partie 1: Travaux de voie ballastée - Voie courante et Teil 1: Arbeiten im Schotteroberbau - Gleise, Weichen und appareils de voie Kreuzungen This European Standard was approved by CEN on 14 March 2013. CEN members are bound to comply with the CEN/CENELEC Internal Regulations which stipulate the conditions for giving this European Standard the status of a national standard without any alteration. Up-to-date lists and bibliographical references concerning such national standards may be obtained on application to the CEN-CENELEC Management Centre or to any CEN member. This European Standard exists in three official versions (English, French, German). A version in any other language made by translation under the responsibility of a CEN member into its own language and notified to the CEN-CENELEC Management Centre has the same status as the official versions. CEN members are the national standards bodies of Austria, Belgium, Bulgaria, Croatia, Cyprus, Czech Republic, Denmark, Estonia, Finland, Former Yugoslav Republic of Macedonia, France, Germany, Greece, Hungary, Iceland, Ireland, Italy, Latvia, Lithuania, Luxembourg, Malta, Netherlands, Norway, Poland, Portugal, Romania, Slovakia, Slovenia, Spain, Sweden, Switzerland, Turkey and United Kingdom. EUROPEAN COMMITTEE FOR STANDARDIZATION COMITÉ EUROPÉEN DE NORMALISATIO N EUROPÄISCHES KOMITEE FÜR NORMUNG Management Centre: Avenue Marnix 17, B-1000 Brussels © 2013 CEN All rights of exploitation in any form and by any means reserved Ref. No. EN 13231-1:2013: E worldwide for CEN national Members. Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 SISUKORD EESSÕNA .............................................................................................................................................................3 1 KÄSITLUSALA .........................................................................................................................................4 2 NORMIVIITED .........................................................................................................................................4 3 TERMINID JA MÄÄRATLUSED ..............................................................................................................4 4 SIRGETEL RÖÖBASTEEDEL, PÖÖRMETEL JA RISTMETEL NING PIKENEMISKOMPENSAATORITEL TOIMUVATE TÖÖDE VASTUVÕTMINE......................................6 4.1 Üldist ........................................................................................................................................................6 4.2 Vastuvõtmise tähtajad .............................................................................................................................6 4.3 Mõõtmised, katsed ja dokumendid tööde vastuvõtmisel .........................................................................6 4.4 Rööbastee suhteline geomeetria .............................................................................................................7 4.5 Rööbastee absoluutne asend ............................................................................................................... 12 4.6 Sirge rööbastee, pöörmete ja ristmete teised parameetrid ja õigsuse kontroll .................................... 13 4.7 Erimõõtmised pöörmetel, ristmetel ja pikenemiskompensaatoritel ...................................................... 15 4.8 Pöörmete, ristmete ja pikenemikompensaatorite kvaliteedi erikontrollid .............................................. 17 5 TÖÖ PARAMEETRID ........................................................................................................................... 17 5.1 Üldist ..................................................................................................................................................... 17 5.2 Toppimistööde parameetrid .................................................................................................................. 17 5.3 Dünaamilise stabiliseerimistöö parameetrid ......................................................................................... 18 5.4 Ballasti tihenduse parameetrid ............................................................................................................. 19 5.5 Ballasti asenduse/puhastuse parameetrid ............................................................................................ 20 6 VASTUVÕTU KOHUSTUSED .............................................................................................................. 20 6.1 Vastuvõtu eelmenetlus ......................................................................................................................... 20 6.2 Vastuvõtu eelmenetluse tulemused ...................................................................................................... 21 7 GARANTII ............................................................................................................................................. 21 Lisa A (teatmelisa) Juhised geodeetiliste mõõtmiste nõuete määratlemiseks ................................................ 22 Lisa B (teatmelisa) Pöörmete ja ristmete mõõtmised ja kontrollid ................................................................... 23 Kirjandus ............................................................................................................................................................ 30 2 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 1 EESSÕNA 2 Dokumendi (EN 13231-1:2013) on ette valmistanud tehniline komitee CEN/TC 256 „Raudteealased rakendused“, 3 mille sekretariaati haldab DIN. 4 Euroopa standardile tuleb anda rahvusliku standardi staatus kas identse tõlke avaldamisega või jõustumisteatega 5 hiljemalt 2013. a novembriks ja sellega vastuolus olevad rahvuslikud standardid peavad olema kehtetuks tunnistatud 6 hiljemalt 2013. a novembriks. 7 Tuleb pöörata tähelepanu võimalusele, et standardi mõned osad võivad olla patendiõiguse subjektiks. CEN-i [ja/või 8 CENELEC-i] ei saa pidada vastutavaks mõne või kõigi selliste patendiõiguste välja selgitamisel. 9 See standard asendab standardeid EN 13231-1:2006, EN 13231-2:2006. 10 See Euroopa standard on üks seeria EN 13231 "Railway applications – Track – Acceptance of works" standarditest, 11 mis koosneb järgmistest osadest: 12  Part 1: Works on ballasted track — Plain line, switches and crossings (the present document) 13  Part 3: Acceptance of reprofiling rails in track 14  Part 4: Acceptance of reprofiling rails in switches and crossings 15  Part 5: Procedures for rail reprofiling in plain line, switches, crossings and expansion devices 16 MÄRKUS Selles seerias ei ole osa 2. 17 Läbivaatamise käigus viidi sisse järgmised tehnilised muudatused: 18  standardite EN 13231-1:2006 and EN 13231-2:2006 ühendamine, võttes arvesse nende sarnasusi; 19  teatud olemasolevate parameetrite puudulike piirhälvete kõrvalekallete määratlus; 20  endises versioonis juba määratletud piirhälvete läbivaatamine; 21  uute parameetrite ja vastavate piirhälvete määratlus 22 CEN-i/CENELEC-i sisereeglite järgi peavad Euroopa standardi kasutusele võtma järgmiste riikide rahvuslikud 23 standardimisorganisatsioonid: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, 24 Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, 25 Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik. 26 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. 3 Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 27 1 KÄSITLUSALA 28 See Euroopa Standard määratleb tehnilised miinimumnõuded ja piirhälbed ballastiga rööbastee tööde 29 vastuvõtmiseks, mis toimuvad sirgel rööbasteel, pöörmetel, ristmetel ja rööpa pikenemiskompensaatoritel, ning 30 osana rööbasteest, 1435 mm ja laiema rööpalaiusega rööbasteedele seoses uue rööbastee ehitamise, 31 ümberehitamise ja hooldusega. Täpsemalt öeldes on standardis nõuded töö parameetrite dokumenteerimisele, 32 rööbastee suhtelise geomeetria ja rööbastee absoluutse asetuse piirhälvetele ja vastuvõtmise menetlusele. 33 Käesolev standard ei käsitle lepingulisi ja juriidilisi aspekte ning ei hõlma töid, mis on seotud rööpapea 34 ümberprofileerimise ja vastavate mõõtmistega, välja arvatud teatud turvalisusega seotud mõõtmised, kuna need 35 tööd on kaetud standardi EN 13231 teistes osades. 36 Seostuvad tööd nagu platvormi ümberehitus, pinnasetööd, drenaaži ehitus ja raudtee ülesõidu ehitus jäävad 37 käesoleva standardi käsitlusalalt välja. 38 2 NORMIVIITED 39 Järgmised dokumendid on vajalikud selle standardi rakendamiseks. Dateeritud viidete korral kehtib üksnes viidatud 40 väljaanne. Dateerimata viidete korral kehtib viidatud dokumendi uusim väljaanne koos võimalike muudatustega. 41 EN 13450, Aggregates for railway ballast 42 EN 13848-1, Railway applications — Track — Track geometry quality — Part 1: Characterisation of track geometry 43 EN 13848-2, Railway applications — Track — Track geometry quality — Part 2: Measuring systems — Track 44 recording vehicles 45 EN 13848-3, Railway applications — Track — Track geometry quality — Part 3: Measuring systems — Track 46 construction and maintenance machines 47 EN 13848-4, Railway applications — Track — Track geometry quality — Part 4: Measuring systems — Manual and 48 lightweight devices 49 EN 13848-5, Railway applications — Track — Track geometry quality — Part 5: Geometric quality levels — Plain 50 line 51 EN 14587 (series), Railway applications — Track — Flash butt welding of rails 52 EN 14730 (series), Railway applications — Track — Aluminothermic welding of rails 53 3 TERMINID JA MÄÄRATLUSED 54 Selles dokumendis rakendatakse järgmisi termineid ja määratlusi. 55 3.1 56 tööd ballastiga rööbasteel (sealhulgas pöörmed ja ristmed) (works on ballasted track (including switches and 57 crossings) 58 Tööd ballastiga rööbasteel hõlmavad: 59  uue rööbastee ehitus 60  rööbaste, liiprite, ballasti ja teiste komponentide osaline või täielik ümberehitamine ja hooldus; 61  tugikarkassi tööde (nt. sillad, tunnelid, mullatööd jpm) tõttu olemasoleva rööbastee eemaldamine või 62 ümberpaigutamine; 4 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 63  pöörmete ja ristmete (sulgrööpad, riströöpad, ristmed jne), kandurite ja ballasti uuendamine või osaline 64 uuendamine ja hooldus; 65  rööbastee geomeetria parandamiseks tehtavad tööd, nt. toppimine, tõstmine, rihtimine; 66  dünaamiline stabiliseerimine; 67  ballasti puhastamine; 68  pingestamine; 69  keevitamine. 70 3.2 71 sirge rööbastee (plain line) 72 mis tahes osa ballastalusel paiknevast rööbasteest, välja arvatud pöörmed ja ristmed 73 3.3 74 vastuvõtmine (acceptance) 75 kliendi kinnitusteade lepingupartnerile, et töö on sooritatud vastavalt lepingule 76 3.4 77 piirhälve (tolerance) 78 lubatav hälve norm- või arvutusliku väärtuse suhtes 79 3.5 80 suhteline rööbastee geomeetria (relative track geometry) 81 parameetrite rühm, mis määratleb rööpmete asetuse ning üldjuhul hõlmab järgmist: rööbastee rööpmelaius, 82 rööbastee joondus, pikisuunaline tasapinnalisus, vääne ja loodihälve. 83 MÄRKUS 1: neid parameetreid on kirjeldatud standardis EN 13848. 84 3.6 85 projekteeritav rööbastee asend (design track position) 86 rööbastee asend on määratletud rööbastee projekteerimise protsessis 87 MÄRKUS 1: projekteeritav asend on määratletud geodeetilises referentssüsteemis 88 MÄRKUS 2: projekteerimisuuringute kontroll ja uute või ümberehitatud rööbasteede asetus vastavalt standarditele EN 13803-1 ja 89 EN 13803-3 või teistele määrustele ei ole käesoleva standardi osa. 90 3.7 91 tegelik rööbastee asend (actual track position) 92 rööbastee asend, mida mõõdetakse välistest absoluutsetest võrdluspunktidest 93 NÄIDE geodeetiline referentssüsteem 94 3.8 95 hälve projekteeritavast rööbastee asendist (deviation from design track position) 96 vertikaalne ja põikisuunaline erinevus projekteeritava ja tegeliku rööbastee asendite vahel 97 3.9 98 nominaalne rööpmelaius (nominal track gauge) 99 üksainus väärtus, mis määratleb rööpmelaiuse, kuid võib erineda projekteeritavast rööpmelaiusest 100 3.10 101 projekteeritav rööpmelaius (design track gauge) 102 üksainus väärtus, mis saadakse, kui kõik rööbastee komponendid vastavad täpselt nende projekteeritavatele 103 mõõtmetele või vahemiku olemasolul nende projekteeritavatele mediaanmõõtmetele Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. 5 Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 104 MÄRKUS 1: see võib erineda nominaalsest rööpmelaiusest. Projekteeritava rööpmelaiuse määratleb klient, arvestades materjale, 105 mõõtmismeetodit ja kas rakendus on sirgel rööbasteel või rööpmetel ja ristmetel 106 3.11 107 uus rööbastee (new track) 108 uus ehitatud rööbastee, kasutades uusi materjale, kaasa arvatud pinnasetööd 109 3.12 110 ümberehitamine (renewal) 111 rööbastee kõikide osade (rööpad, liiprid, kinnitused, rööpmed ja ristmed, pikenemiskompensaatorid ja ballast) täielik 112 asendus, kohandades uusi materjale, vajadusel ka pinnasetööd 113 3.13 114 osaline ümberehitamine (partial renewal) 115 rööbastee ühe või enama (kuid mitte kõikide) osa asendus ühel raudteelõigul 116 3.14 117 hooldus (maintenance) 118 kõik teised tööd, välja arvatud projekteeritav rööpmelaius, uus rööbastee ja ümberehitus 119 3.15 120 kandur (bearer) 121 liiper pöörmetele ja ristmetele 122 3.16 123 nihe (stagger) 124 suhtelise pikinivoo asendi hälve parema ja vasema rööpa vahelises rööpme liitekohtades 125 4 SIRGETEL RÖÖBASTEEDEL, PÖÖRMETEL JA RISTMETEL NING 126 PIKENEMISKOMPENSAATORITEL TOIMUVATE TÖÖDE VASTUVÕTMINE 127 4.1 Üldist 128 Käesoleva Euroopa Standardi nõuded kohalduvad punktis 3.1 loetletud töödele, kuivõrd need vastavad töö 129 ulatusele. 130 Vastuvõtmisakt valmistatakse iga töö kohta eraldi, tuues välja saavutatud tulemused. 131 Vastuvõttu ei toimu enne, kui töö on sooritatud vastavalt lepingus sätestatud nõuetele. 132 4.2 Vastuvõtmise tähtajad 133 Vastuvõtumenetlust ei alustata enne, kui rööbasteed on katsetatud sobiva läbilaskekoormusega, mille on 134 määratlenud klient. Vastuvõtt peaks siiski toimuma hiljemalt 6 nädala jooksul või pärast tööde valmimist 135 maksimaalse 1 500 000 tonni kohaldamist. Samas võib klient pikendada ajaperioodi, et viia läbi mis tahes 136 järeltoppimine. 137 4.3 Mõõtmised, katsed ja dokumendid tööde vastuvõtmisel 138 Enne tööde vastuvõtmist tuleb läbi viia järgmised mõõtmised ja katsed (käsitsi või automatiseeritult) ja need 139 dokumenteerida: 140  punktis 4.4 määratletud sirge rööbastee, pöörmete ja ristmete suhteline rööbastee geomeetria; 141  punktis 4.5 määratletud sirge rööbastee, pöörmete ja ristmete absoluutse rööbastee geomeetria; 6 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 142  punktides 4.6.2, 4.6.3, 4.6.4 ja 4.6.5 määratletud liipri või kanduri asend ja kõlblikkus; 143  punktis 4.6.6 määratletud rööpmete kinnitusdetailide, rööpataldade ja isolaatorite nõuetekohane paigaldus ja 144 terviklikkus; 145  punktis 4.6.7 määratletud keevisliidete mõõtmised (rööpa siseserval ja veerepinnal); 146  punktis 4.6.8 määratletud lukupilu suuruse ja kõrguse ning lukupoltide mõõtmine 147  punktis 4.6.9 määratletud isoleerlukkude kontrollimine; 148  punktis 4.6.10 määratletud ballasti ristlõige kontroll; 149  punktis 4.6.11 määratletud pingestamistööd; 150  punktides 4.7 ja 4.8 määratletud erimõõtmised või katsed pöörmetele, ristmetele ja pikenemis- 151 kompensaatoritele; 152  punktis 5.2 määratletud toppimistööd; 153  punktis 5.3 määratletud dünaamiline teestabiliseerimise töö; 154  punktis 5.4 määratletud ballasti tihendamine; 155  punktis 5.5 määratletud ballasti vahetus/puhastustöö; 156  rööbaste, liiprite, kandurite, kinnituste, kaablite ja muude seadeldiste üldine korrasoleku kontroll või neis 157 kohtades, kus teetööde käigus on paigutatud ümber liipreid, kandureid või rööpataldu; 158  kõik rööbastee materjalide vastavus kliendi määratud vastuvõtukriteeriumitega või spetsifikatsioonidega, 159 eelkõige nii seostuvate tööde heakskiit kui ka lepingupartneri toodud materjalide heakskiit ja vastuvõtt 160 Klient võib nõuda ka täiendavaid dokumenteeritud mõõtmisi või katseid, kui nii on lepingus eelnevalt kokku lepitud. 161 Lisaks võib klient piirata mõõtmisvahendite valikut, kui lepingus on eelnevat nii kokku lepitud. 162 Suhtelist rööbastee geomeetriat mõõdetakse standardi vastavad teemõõtevaguni või rööbastee ehitus- ja 163 hooldusvagun, millel on vajalik mõõtmisaparatuur, kusjuures mõlemad peavad vastama standardi EN 13848 164 nõuetele. Mõõtmisaparatuuri rikke korral või kui seda pole võimalik kasutada, tuleb kasutada vastavaid 165 dokumenteeritud käsi- või kergmõõteseadmeid. Muul juhul peab käsi- või kergmõõteseadmete kasutamine olema 166 vastavuses standardi EN 13848 nõuetega. 167 Kui rööbastee tööd mõjutavad rööbastee geomeetriat, tuleb läbi viia standardi EN 13848 nõuetele vastavad 168 suhtelise rööbastee geomeetria mõõtmised enne, kui kaubarongid nendel rööbastel sõitma hakkavad. 169 Tööde vastuvõtmiseks peavad iga rööbastee lõiku, pööret ja ristet inspekteerima kliendi ja lepingupartneri määratud 170 eksperdid. 171 Lepingus määratletakse inimene, kes peab mõõtmised läbi viima ja kuidas need dokumenteeritakse. 172 4.4 Rööbastee suhteline geomeetria 173 4.4.1 Parameetrid 174 4.4.1.1 Üldist 175 Standardis EN 13848-1määratletud mõõtmised. Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. 7 Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 176 4.4.1.2 Rööpmelaius ja loodihälve 177 Mõõtmist teostab: 178  vastavalt EN 13848-2 nõuetele teemõõtevagunid, või 179  vastavalt EN 13848-3 nõuetele rööbastee ehitus-ja hooldusvagun, või 180  vastavalt EN 13848-4 nõuetele teemõõtekärud või käsitsi juhitavad seadmed, mis teevad järjestikustel liipritel 181 minimaalselt 10 mõõtmist iga 100 m järel. 182 4.4.1.3 Pikiprofiilihälve ja rihihälve 183 Sirgjoonelisus mõõtmisel tuleb eelistatavalt läbi viia mõlemal rööpal. Rihi mõõtmised tuleb läbi viia sirge rööbastee 184 mõlemal rööpal ja kõverikuga rööbasteedel välisel rööpal: 185  vastavalt EN 13848-2 nõuetele teemõõtevaguniga, või 186  vastavalt EN 13848-3 nõuetele rööbastee ehitus-ja hooldusvaguniga, või 187  vastavalt EN 13848-4 nõuetele teemõõtekäru või käsitsi juhitava seadmega. 188 4.4.1.4 Vääne 189 Mõõtmist teostab: 190  vastavalt EN 13848-2 nõuetele teemõõtevagunid, või 191  vastavalt EN 13848-3 nõuetele rööbastee ehitus-ja hooldusvagun, või 192  vastavalt EN 13848-4 nõuetele teemõõtekärud või käsitsi juhitavad seadmed ning mõõtmisi tuleb teha vähemalt 193 iga 3 m tagant. 194 4.4.2 Piirhälbed 195 Vastuvõetav rööbastee peab jääma tabelites 1 ja 2 toodud piirhälvete piiresse. 196 Tabelites 1 ja 2 on soovituslikud piirhälbed koormatud rööbastee mõõtmistele. Koormuseta rööbastee mõõtmisteks 197 määratleb klient piirhälbed suhtelise rööbastee geomeetria parameetritele, mis peaksid olema väiksemad. 198 Kõik mõõtmised toimuvad kindlal vahemaal, vähemalt 0,5 m intervalliga. 199 Rööbastee ehitus- ja hooldusmasinatel, mis ei sõida pidevalt ja mõõdavad rööbastee geomeetriat töötamisega 200 samal ajal, võib mõõtmise intervall pikeneda kuni 1,5 meetrini. Tabelites 1 ja 2 välja toodud rööpmelaiuse väärtused 201 kehtivad nii rööpalaiuse isoleeritud defektidele kui ka keskmisele rööpmelaiusele, nagu on määratletud standardis 202 EN 13848-1. 203 Mis tahes kahe külgneva liipri vaheline rööpmelaius ei tohi erineda rohkem kui 1 mm, juhul kui klient ei ole 204 määratlenud teisiti (rakendatav ainult käsitsi mõõtmistele). 205 Rööbastee teemõõtmisvaguni, rööbastee ehitus- ja hooldusvaguni või rööbastee mõõtmiskäruga tehtavate 206 mõõtmiste puhul ei tohi rööpmelaius erineda rohkem kui 3 mm 1,5 meetri kohta, juhul kui klient ei ole määratlenud 207 teisiti. 208 Sirge rööbastee, pöörmete ning ristmete pikiprofiilihälbe ja rihihälbe puhul: 8 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 209 a) klient otsustab, kas kasutatakse 10 m kõõlsüsteemi abil tehtud mõõtmistulemusi või D1, D2 või D3 tulemusi, 210 vastavalt standardile EN 13848-1; 211 b) kas analüüsi meetod on „keskväärtus-tippväärtus"; 212 Mõõtmisvagunid ja rööbastee ehitus- ja hooldusvagunid, mis on olemas enne käesoleva standardi väljaandmist 213 võivad kasutada „tippväärtus-tippväärtus“ meetodit. Piirhälbe väärtused määrab klient. 214 Rööbastee geomeetria erianalüüsi puhul, mida tehakse samaaegselt ja pärast toppimis- ja stabiliseerimistöid 215 lühikestel keerulise rööbastee geomeetriaga teelõikudel, pöörmetele ning ristmetel, võivad rööbastee ehitus- ja 216 hooldusvagunid kasutada „tippväärtus-tippväärtus“ meetodit. Piirhälbe väärtused määrab klient. 217 c) Kõõlsüsteemiga tehtud mõõtmistel rakendatakse järgmist. 218 1) Kõõlsüsteemiga mõõtmise tulemuste puhul võetakse iga punkti kohta libisev keskmine väärtus, mille pikkus 219 ei ole enam kui 40 m vastavalt sümmeetrilisele intervallile. 220 2) Rihtimisel peab keskmise väärtuse ja hälbega määratletud koridor hõlmama projekteeritavaid väärtusi; 221 vastasel juhul võetakse defekt viga arvutusliku ja tippväärtuse keskelt. 222 3) Teemõõtmisvaguni või rööbastee ehitus-ja hooldusvagunitega tehtavad kõõlsüsteemi mõõtmised tehakse 223 asümmeetrilise kõõluga 40–60 % suhtes, mis peaks olema 10 m pikk; käru või käsijuhitavate seadmetega 224 tehtavate mõõtmiste puhul on lubatud 10 m (kõverikes) ja 20 m (sirgel rööbasteel) asümmeetrilised kõõlud. 225 4) Mõõtmisvagunid ja rööbastee ehitus- ja hooldusvagunid, mis on olemas enne käesoleva standardi 226 väljaandmist võivad samuti kasutada asümmeetrilist kõõlu. 227 5) Muu kui 10 m põhipikkusega kõõlusüsteemiga tehtud mõõtmiste tulemused teisendatakse 10 m 228 asümmeetrilise kõõlu (40–60 %) tulemusteks 229 Väände baaspikkus on tavaliselt 3 m ning analüüsi meetod on „null-tippväärtus“. Projekteeritava väändega 230 üleminekukõverikes arvutatakse piirhälbed projekteeritavast väändest, kuid mitte nulljoonest, ületamata standardi 231 EN 13848-5 sekkumise piirväärtusi. 232 Juhul kui ei kasutata 3 m baaspikkusega väänet, siis määratleb klient vastuvõtmise piirhälbed. 233 Rööbasteedele, sealhulgas pöörmetele ja ristmetele, mida ehitatakse kasutatud materjalidest, määratleb klient 234 piirhälbe parameetrid. 235 Osalise ümberehitamise puhul täpsustab klient tabel 1 või tabel 2 või nende kombinatsiooni rakendatavuse. Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. 9 Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 Tabel 1 – Koormatud rööbastee vastuvõtupiirhälbed – Renoveeritud ja uus rööbastee (kaasa arvatud pöörmed ja ristmed) Parameetrid Tüübiklass I II III IV V Kiirusvahemik (km/h) 80 < V  120 < V  160 < V  230 < V  V  80 120 160 230 360 Sirge rööbastee rööpmelaius (mm) + 4/- 3 + 4/- 3 + 4/- 2 + 4/- 2 + 3/- 2 (kõrvalekalle projekteeritud väärtusest) Pöörmete ja ristmete rööpmelaius (mm) + 4/- 3 + 4/- 3 + 4/- 3 + 4/- 3 + 4/- 3 (kõrvalekalle projekteeritud väärtusest) Loodihälve (mm) 3 3 3 2 2 (kõrvalekalle projekteeritud väärtusest) 10 m kõõlu pikiprofiilihälve (mm) 6 4 4 3 3 (keskväärtus- tippväärtus) D1 pikiprofiilihälve (mm) 4 3 3 2 2 (keskväärtus- tippväärtus) D2 pikiprofiilihälve (mm) N/A N/A N/A 3 2 (keskväärtus- tippväärtus) D3 pikiprofiilihälve (mm) N/A N/A N/A N/A Piiritletud (keskväärtus- tippväärtus) 10 m kõõlu rihihälve 5 3 3 3 3 (keskväärtus- tippväärtus) D1 Rihihälve (mm) 4 2 2 2 2 (keskväärtus- tippväärtus) D2 Rihihälve (mm) N/A N/A N/A 3 2 (keskväärtus- tippväärtus) D3 Rihihälve (mm) N/A N/A N/A N/A Piiritletud (keskväärtus- tippväärtus) Üle 3m vääne (m) (kõrvalekalle projekteeritud väärtusest  4,5 3 3 3 3 tippväärtuseni) 10 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 Tabel 2 – Koormatud rööbastee vastuvõtupiirhälbed – hooldus (sealhulgas pöörmed ja ristmed) Tüübiklass I II III IV V Parameetrid Kiirusvahemik (km/h) 80 < V  120 < V  160 < V  230 < V  V  80 120 160 230 360 Sirge rööbastee rööpmelaius (mm) + 7/- 3 + 5/- 3 + 5/- 2 + 5/- 2 + 4/- 2 (kõrvalekalle projekteeritud väärtusest) Pöörmete ja ristmete rööpmelaius (mm) + 7/- 3 + 5/- 3 + 5/- 3 + 5/- 3 + 5/- 3 (kõrvalekalle projekteeritud väärtusest) Loodihälve (mm) 5 4 ±4 3 3 (kõrvalekalle projekteeritud väärtusest) 10 m kõõlu pikiprofiilihälve (mm) 7 5 5 4 4 (keskväärtus- tippväärtus) D1 pikiprofiilihälve (mm) 5 4 4 3 3 (keskväärtus- tippväärtus) D2 pikiprofiilihälve (mm) N/A N/A N/A 4 3 (keskväärtus- tippväärtus) D3 pikiprofiilihälve (mm) N/A N/A N/A N/A piiritletud (keskväärtus- tippväärtus) 10 m kõõlu rihihälve 7 5 5 4 4 (keskväärtus- tippväärtus D1 Rihihälve (mm) 5 4 4 3 3 (keskväärtus- tippväärtus) D2 Rihihälve (mm) N/A N/A N/A 4 3 (keskväärtus- tippväärtus) D3 Rihihälve (mm) N/A N/A N/A N/A piiritletud (keskväärtus- tippväärtus) Üle 3m vääne (m)  4,5  4,5  4,5 3 3 a (kõrvalekalle projekteeritud väärtusest tippväärtuseni) Eriehitiste, nt pöörmed, ristmed ja pikenemiskompensaatorid, puhul võivad ülapool toodud väärtused olla suuremad nende seadmete eriehituse tõttu. Rööbastee ühendustes:  6 a 11 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 4.5 Rööbastee absoluutne asend 4.5.1 Üldine Punktis 4.5 toodud nõuded ja piirhälbed rakendatakse uue rööbastee ja renoveeritud rööbastee (sealhulgas pöörmed ja ristmed) puhul. Kliendi jaoks on vabatahtlik rakendada punktis 4.5 toodud vastuvõtu nõudeid ja piirhälbeid pärast rööbastee hooldust. Kliendi määratluse puhul peab rööbastevaheline kaugus vastama tabelis 3 toodud rööbastee põiksuunalise asendi piirhälvetele. 4.5.2 Piirhälbed Vastuvõetud rööbastee peab vastama tabelis 3 toodud klassidele (AP1 kuni AP4). Klassid määratleb klient. Tabel 3 – Piirhälbed projekteeriva rööbastee asendi kõrvalekaldele – Ümberehitatud ja uus rööbastee Vertikaalne Põiksuunal Pöörmete ja ristmete asend ine asend pikisuunaline asend Klass (mm) (mm) (mm) AP 1 ± 10 ± 10 ± 10 AP 2 ± 15 ± 15 ± 15 AP 3 ± 20 ± 20 ± 20 AP 4 ± 25 ± 25 ± 25 Lubatud on tabelis 3 toodud klasside kombineerimine, näiteks termiliste tingimuste, ehitiste gabariitide, ooteplatvormidega rööbasteede ja teiste fikseeritud installatsioonide nõuete tõttu. Klassi AP1 piirhälbeid võib vähendada, et võimaldada piiratud ehitiste gabariite. 4.5.3 Vastavuse mõõtmised Kui projekteeritud rööbastee asendi kõrvalekalletele on rakendatud nõued ja hälbed, määratleb klient järgmised teemad: a) Vastavuse mõõtmised peavad viitama rööbastee kindlale uurimispunktile. Uurimispunkt määrab rööbastee absoluutse asendi. Uurimispunkti ja kontrolli kauguse mõõtmised määratleb klient b) Klient määratleb välise referentssüsteemi, tavaliselt geodeetiline referentssüsteem, ja geodeetilised mõõtmised rööbastee absoluutse asendi kontrolliks. Juhised geodeetiliste mõõtmiste nõuete määratlemiseks on toodud lisas A. Rööbastee absoluutset asendit mõõdetakse geodeetilistest referentspunktidest, näiteks: c) tahhümeetria mõõtmised; d) loodimine: 12 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 1) satelliitmõõtmised; 2) mõõdulint või samaväärne vahend. 4.6 Sirge rööbastee, pöörmete ja ristmete teised parameetrid ja õigsuse kontroll 4.6.1 Üldist Punktis 4.6 toodud nõuded ja hälbed kohaldatakse uutele rööbasteedele, renoveeritud rööbasteedele ja hooldustöödele. 4.6.2 Liiprite vahekaugus Lubatud piirhälve projekteeritud liipritevahelise kauguse väärtusest on 20 mm (välja arvatud keevitusliidete asukohtades või teistel põhjendatud juhtudel) ja seda kontrollitakse mõõtmisega. Kontroll viiakse läbi vähemalt iga 200 m järel. Liiprite arv 1000 m kohta on 0,5% projekteeritud numbrist. 4.6.3 Kandurite vahekaugus Lubatud piirhälve projekteeritud kandurite vahekauguse väärtusest on 10 mm. 4.6.4 Liiprite ristsuunalisuse hälve Käesolevat alapunkti rakendatakse ainult kliendi soovil. Lubatud piirhälve liiprite ristsuunalisuse väärtusest on 10 mm. 4.6.5 Liiprite ja kandurite toppimise kontroll Käesolevat alapunkti rakendatakse ainult kliendi soovil. Toppimistööde kvaliteeti kontrollitakse testides 10% liipritest ja kanduritest. Kõiki liipreid ja kandureid toestatakse täielikult rööbaste alt. Kui toppimismasinaid ei kasutata, on 5% kulunud liipreid lubatud, kuid siis rakendatakse järgmist:  lubatud on mitte rohkem kui kaks kõrvuti olevat kulunut rikutud liiprit;  kulunud liiprid ei ole lubatud ühenduskohtades või teistes olulistes kohtades;  kulunud liiprid tuleb märgistada;  kulunud kandurid ei ole lubatud MÄRKUS Kogenud töötaja teeb kindlaks rikutud liiprid ja kandurid nende kõla järgi, lüües neid kummiga kaetud raudkuuliga. 4.6.6 Rööpakinnitusvahendid Kõik kinnitussüsteemid peavad olema täiuslikud ja korrektselt monteeritud. 4.6.7 Keevitused Keevitustööde vastuvõtmine koos rööbasteede töödega on kaetud standardites EN 14730 ja EN 14587. 13 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 Edasine mittepurustav testimine on vajalik, et kinnitada keevituste korrektsus, kui klient on selle nii paika pannud. 4.6.8 Lukuühendused Kliendi määratud vastuvõtupiirhälve 100 m raudteelõigu lukupilude kõrguse kogusumma nominaalväärtuse kohta on ±5 mm. Lukupilude kõrguse maksimaalsed lubatud väärtused on 0,5 mm rööpapeal ja 0,5 mm sõiduserval, mõlemaid on mõõdetud iga 1 m järel. Maksimaalne lubatud lukupoltide väärtus prussil on 10 mm. 4.6.9 Isoleerlukud Klient määratleb vastuvõtukriteeriumid isoleerlukkude paigaldamiseks. Maksimaalne lubatud kõrguse väärtus on 0,5 mm rööpapeal ja 0,5 mm sõiduserval, mõlemaid on mõõdetud iga 1 m järel. 4.6.10 Ballasti ristlõige Vastuvõetud rööbastee ballasti ristlõige vastab tabelis 4 toodud piirhälvetele. Kui klient ei ole määratlenud teisiti, on ballasti ülapind samal kõrgusel kui liipri ülapind. Ballast ei ole lubatud liiprite peal. Tabel 4 – Ballasti ristlõike piirhälbed – uus rööbastee, ümberehitatud rööbastee ja hooldustööd Kõrvalekalle Parameetrid projekteeritud väärtusest a Ballasti paksus (BT) + 15 % / 0 % Rööbastee sõiduserva ja ballasti serva vaheline + 10 cm / 0 cm kaugus (RD) Ballasti nõlva kalle (SB) ± 10 % Ballasti kõrgus üle serva (OH) + 2 cm / 0 cm a Minimaalne kaugus moodustuva pinna ja liipri alumise osa vahel mõõdetakse kurvides siserööpa alt. 14 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 Selgitus BT ballasti paksus RD rööbastee sõiduserva ja ballasti serva vaheline kaugus SB ballasti nõlva kalle OH ballasti kõrgus üle serva Joonis 1. Ballasti ristlõige 4.6.11 Pingestamistöö Pingestamistööd dokumenteeritakse vastavalt kliendi määratlustele. Stressivaba temperatuur on neutraalse temperatuuriga ala, kus temperatuur ei ületa 12 ºC. Stressimaandusaruanded ja pöörmete ja ristmete temperatuuri seadistamise aruanded antakse üle vastuvõtukontrollil. Kui klient nõuab, et vastuvõtukontrolli ühe osana mõõdetaks saavutatud stressivaba temperatuuri, siis ta määratleb sellekohase meetodi. 4.7 Erimõõtmised pöörmetel, ristmetel ja pikenemiskompensaatoritel 4.7.1 Üldist Punktis 4.7 toodud piirhälbeid kohalduvad nii uutele kui vanadele pöörmetele ja ristmetele ning nendega seotud hooldustöödele. 4.7.2 Rattavaba liikumisruum pöörmetel Pöörmetel oleva rattavaba liikumisruumi projekteeritud väärtuse piirhälve (F wps joonisel B.1) on maksimaalselt + 3 mm, ületamata kliendi määratletud maksimumväärtust. 4.7.3 Fikseeritud tavalised ristmed ja tömp riströöbas Fikseeritud tavaliste ristmete (Npcf joonisel B.2) ja fikseeritud tömbi riströöpa (N pof joonisel B.3) projekteeritud väärtuse lubatud piirhälve on ± 2 mm. 15 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 4.7.4 Rattavaba liikumisruum fikseeritud tömbil riströöpal Fikseeritud tömbi riströöpa rattavaba liikumisruumi (F wpof joonisel B.3) projekteeritud väärtuse maksimaalne piirhälve on +1 mm. 4.7.5 Rattavaba liikumisruum juhtrööpa ja tiibrööpa ninamiku kohal Juhtrööpa ja tiibrööpa ninamiku rattavaba liikumisruumi (F wpcre joonisel B.4) arvutusliku väärtuse maksimaalne piirhälve on + 4 mm. 4.7.6 Rattaääriku soone laius Rattaääriku soone laiuse (fcr joonisel B.2) projekteeritud väärtuse piirhälve on 1 mm. 4.7.7 Rattaääriku soone sügavus Rattaääriku soone sügavuse (dcr joonisel B.2) projekteeritud väärtuse maksimaalne piirhälve on 3 mm. 4.7.8 Pöörmete sulgrööbaste või tugiplaadil oleva liikuva ristme vertikaalne ühendus Pöörmete sulgrööbaste või tugiplaadil oleva liikuva ristme (F vgs joonistel B.5 and B.6) vertikaalse vahe maksimaalne piirhälve on + 1 mm. 4.7.9 Pöörmete sulgrööbaste ja riströöbaste või liikuva ristme ja tiibrööpa horisontaalne ühendus Pöörmete sulgrööbaste ja riströöbaste või liikuva ristme ja tiibrööpa horisontaalse ühenduse maksimaalne piirhälve (Fhgs joonisel B.5) on + 1 mm. 4.7.10 Pöörme sulgrööbaste ja kaugusplokk Pöörme sulgrööbaste ja kaugusploki ahelise horisontaalse ühenduse maksimaalne piirhälve on + 1 mm. 4.7.11 Vertikaalne nihe sulgrööbastelt riströöbastele Vertikaalse nihke sulgrööbastelt riströöbastele maksimaalne piirhälve on 1 mm (Fvd joonisel B.6). Seda mõõdetakse esimesest kaugusplokist pöörme otsast. 4.7.12 Rattaprofiilide kattumise kontroll pöörme ninamikus pöörmetel, ristmetel ja pikenemiskompensaatoritel Et vältida ohtlikku kokkupuudet kulunud ratta ja pöörme otsa vahel, tuleb pöörme otsas olevat ratta vaba liikumisruumi kontrollida kliendi määratud mõõtevahendiga (joonis B.7). Kattuvuse kontrollimise mõõtmismeetodi määratleb klient. 4.7.13 Rööpmelaiuse varieerumine 3 kanduriga ekvivalentsel põhidistantsil Maksimaalne piirhälve rööpmelaiuse kõrvalekaldele 3 kanduriga ekvivalentsel põhidistantsil on 3 mm (4mm hooldustöödel) (Gn – Gn+1 joonisel B.8). Eriehituste puhul võivad ülaltoodud piirhälvete ületamised toimuda nende seadmete eriehituse tõttu. 16 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 4.8 Pöörmete, ristmete ja pikenemikompensaatorite kvaliteedi erikontrollid 4.8.1 Pöörmete ja ristmete riströöbaste pikinihe Riströöbaste omavahelist pikinihet kontrollitakse kahekordse tuginurgaga läbimiskohtadel (D st-sw joonisel B.9). Sirge ja haruriströöpa vahelise pikisuunalise kõrvalekalde maksimaalne piirhälve on 2 mm. 4.8.2 Pöörmete ja ristmete pikinihe riströöbastelt sulgrööbastele Pöörmete ja ristmete pikinihet riströöbastelt sulgrööbastele kontrollitakse kahekordse tuginurgaga läbimiskohtadel (Dst-sw joonisel B.9). Läbimiskoha nihke täisnurksest ühendusliinist pöörme kiilul riströöpa läbimiskohani maksimaalne piirhälve on 2 mm. 4.8.3 Pikenemiskompensaatoril olevate fikseeritud rööbaste pikinihe Pikenemiskompensaatoril olevate fikseeritud rööbaste pikinihet kontrollitakse tuginurgaga (D fr joonisel B.10). Fikseeritud rööbaste vahelise nihke maksimaalne piirhälve on 2 mm. 4.8.4 Pikenemiskompensaatorite liikuvate rööbaste reguleeritav mõõde Liikuvate rööbaste asend sõltub olemasolevast silla või rööbaste hetketemperatuurist. Vastavalt ülevaatusajal mõõdetud temperatuurile on liikuvate rööbaste paigaldusasendi piirhälve võrreldes projekteeritava asendiga (Dmr joonisel B.10) ±3 mm. 5 TÖÖ PARAMEETRID 5.1 Üldist Kuna töö parameetreid ei ole võimalik kontrollida pärast töö valmimist ja kuna nad mõjutavad teetööde kvaliteeti ja kestust, tuleb teetööde ajal kontrollida järgmiseid alltoodud aspekte. 5.2 Toppimistööde parameetrid 5.2.1 Üldist Toppimismasinad peavad olema varustatud süsteemidega, mis mõõdavad toppimistööde parameetreid. Klient määratleb lepingus, kas ta aktsepteerib tööd, mis on tehtud toppimismasinaga, mis ei ole või on osaliselt varustatud taoliste süsteemidega. Toppimismasina töökvaliteeti hinnatakse ja dokumenteeritakse mõõtes rööbastee suhtelist geomeetriat. Informatsioon määramatuse ja tööparameetrite resolutsiooni kohta dokumenteeritakse tootja masina kasutusjuhendis. Kalibreerimised ja kehtivuse kontrollid viiakse läbi vastavalt tootja kasutusjuhendile. 5.2.2 Rööbastee tõstmine Rööbastee maksimaalne tõstevõime toppimistegevuse kohta sõltub rööbastee ehitusest (rööpmete ja liiprite tüübid), toppimismasina geomeetrilistest mõõtudest (rööpa paindejoon) ja vajalik tihenemine. Rööbastee maksimaalse tõstevõime toppimistegevuse kohta määratleb klient. Tõsteväärtused registreeritakse iga rööpa kohta igal toppimistsüklil. MÄRKUS Käesolevas punktis tähendab rööbastee tõste töö vältel toimuvat tõstmist toppimisvahenditega, mitte tegelikku saavutatud tõstmist. 17 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 5.2.3 Rööbastee vahetus Rööbastee maksimaalne tõstevõime toppimistöö kohta sõltub rööbastee ehitusest (rööpmete ja liiprite tüübid), toppimismasina geomeetrilistest mõõtudest (rööpa tõmbetugevus) ja vajalik tihedus. Rööbastee maksimaalse vahetusvõime toppimistöö kohta määratleb klient. Tõsteväärtused registreeritakse. MÄRKUS Käesolevas punktis tähendab rööbastee tõstmine töö vältel toimuvat toppimisvahenditega tõstmist, mitte tegelikku saavutatud nihet. 5.2.4 Toppimistööde sügavus Toppimistööde sügavus sõltub rööbastee ehituskõrgusest (rööpmete, liiprite ja rööpmete kinnitussüsteemide kõrgus). Kaugus toppimistööriista plaadi ülemisest joonest liipri alumise osani (hõlmab ka liipri taldu) on vahemikus 15 mm kuni 30 mm. Rööbastee ehituskõrguse muutmiseks on vajalik toppimissügavuse kohaldamine, mis ka dokumenteeritakse. Töö sügavuse väärtused määratleb klient. 5.2.5 Toppimistööde pressiaeg Toppimistööriistade pressiaeg sõltub rööbastee ballasti ja tõstetüüpidest. Toimub üks mõõtmine pressimise kohta. Pressiaeg ei tohi olla väiksem kui 0,8 s. Soovituslik väärtuste vahemik on 1,0–1,2 s. Pressiaja väärtused määratleb klient. 5.2.6 Kontrollsüsteemi/seadme töö dokumenteerimine Enne ja pärast iga toppimistööd viiakse läbi kontrollisüsteemi/seadme funktsionaalsuse kontroll vastavalt tootja kasutusjuhendile. Funktsionaalse kontrolli tulemused dokumenteeritakse. 5.3 Dünaamilise stabiliseerimistöö parameetrid 5.3.1 Üldist Dünaamilised stabiliseerimismasinad peaksid olema varustatud töö kiiruse mõõtmise süsteemide, vertikaalkoormuse ja sagedusega. Klient määratleb lepingus, kas ta aktsepteerib sooritatud tööd, kui dünaamilised stabiliseerimismasinad on osalised varustatud nende süsteemidega. Dünaamiliste stabiliseerimismasinate töökvaliteeti hinnatakse ja dokumenteeritakse mõõtes rööbastee suhtelist geomeetriat ja rööbastee alandamist. Informatsioon määramatuse ja tööparameetrite resolutsiooni kohta dokumenteeritakse tootja masina kasutusjuhendis. Kalibreerimised ja kehtivuse kontrollid viiakse läbi vastavalt tootja kasutusjuhendile. Dünaamiliste stabiliseerimismasinate töö parameetrid (töö kiirus, vertikaalkoormus ja stabiliseerimisseadmete sagedus) tuleks määratleda ja kohandada rööbastee tegelikele tingimustele enne stabiliseerimist, näiteks toppimistõstuki kõrgus, liiprite tüüp, ballasti sügavus, hooldus- või uuendustööd jne. Kui seda ei tehta, ei ole 18 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 rööbastee geomeetria kvaliteet aktsepteeritav käesolevale standardile või ei pruugi rööbastee stabiliseerimise valmimine lõppeda nõuetekohaselt. 5.3.2 Töö kiirus Töö kiirus sõltub rööbastee ehitusest (rööpmete ja liiprite tüübid ja ballasti seisukord) ja vajalikust tihendusest. Töö kiiruse vahemiku määratleb klient. 5.3.3 Vertikaalkoormus Rööbastee maksimaalne koormus stabiliseerimisseadmega sõltub rööbastee ehitusest (rööpmete ja liiprite tüübid ja ballasti seisukord), vajalikust tihendusest ja rööbastee-äärsest allaehitusest ja infrastruktuurist. Mõõtmised tehakse mõlemal rööpal. Vertikaalkoormuse väärtused määratleb klient. 5.3.4 Stabiliseerimisseadmete töö sagedus Stabiliseerimisseadmete tööde sagedus sõltub rööbastee ehitusest (rööpmete ja liiprite tüübid ja ballasti seisukord) ja vajalikust tihendusest. Stabiliseerimisseadmete töö sageduse vahemiku määratleb klient. 5.3.5 Rööbastee alandamine Rööbastee alandamise vahemik sõltub rööbastee ehitusest (rööpmete ja liiprite tüübid ja ballasti seisukord) ja vajalikust tihendusest. Rööbastee alandamise vahemiku määratleb klient. Rööbastee lõplikku asendit kontrollitakse välisviidetega, kasutades selleks tabel 3 toodud vertikaalasendi piirhälbeid. 5.4 Ballasti tihenduse parameetrid 5.4.1 Üldist Ballasti tihendusaparaadiga (ballasti serv ja liiprite vaheline ballast) varustatud masinatel peaks olema ka süsteemid, millega mõõta ballasti tihenduse parameetreid. Informatsioon määramatuse ja tööparameetrite resolutsiooni kohta dokumenteeritakse tootja masina kasutusjuhendis. Kalibreerimised ja kehtivuse kontrollid viiakse läbi vastavalt tootja kasutusjuhendile. Klient määratleb lepingus, kas ta aktsepteerib töid, mis on tehtud ballasti tihendusmasinatega, millel puuduvad või on osaliselt varustatud taoliste süsteemidega. MÄRKUS Käesolev nõue ei hõlma töid, mis on tehtud toppimismasinaga, millel on toppimisseadmetele sarnased tihendusvahendid. 5.4.2 Tihendustööde kestus Tihendustööde kestuse määratleb klient (nt 4 s). 5.4.3 Tihendusseadmete töö sagedus Tihendustööde sageduse määratleb klient (nt vahemikus 45–50 Hz). 19 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 5.4.4 Tihenduse dünaamiline surve 2 Tihenduse dünaamilise surve määratleb klient (nt 12 N/cm ). 5.5 Ballasti asenduse/puhastuse parameetrid 5.5.1 Üldist Ballasti asendus/puhastusmasinad peaksid olema varustatud süsteemidega, mis mõõdavad ballasti asendus/puhastuse parameetreid. Käesolevas punktis toodud nõuded ei kehti, kui kasutatakse teist tüüpi seadmeid. Sellisel juhul määratleb klient kriteeriumid. Klient määratleb lepingus, kas ta aktsepteerib tööd, mis on tehtud ballasti asendus/puhastusmasinatega, millel puuduvad või on osaliselt varustatud taoliste süsteemidega. Informatsioon määramatuse ja tööparameetrite resolutsiooni kohta dokumenteeritakse tootja masina kasutusjuhendis. Kalibreerimised ja kehtivuse kontrollid viiakse läbi vastavalt tootja kasutusjuhendile. 5.5.2 Ballastiga rööpa süvendi sügavus ja kalle Tööde ajal mõõdetakse ja dokumenteeritakse ballastiga rööpa süvendi sügavust ja kallet. Mõõtmissüsteemita masinate puhul viiakse läbi ja dokumenteeritakse käsitsi mõõtmine vastavalt kliendi määratlusele. Soovitud sügavuse ja kalde väärtused määratleb klient. 5.5.3 Rööbastee alandamine Puhastatud ballast ballastisuurune jaotust ja puhtusastet kontrollitakse vähemalt iga 500 m tagant, vastavalt kliendi määratletud olulistele regulatsioonidele ja standardi EN 13450 nõuetele. Klient määratleb pöörmete ja ristmete kauguste erikontrolli. 5.5.4 Ballasti jaotuskõver ja ohutusaste Puhastatud ballasti jaotust ja puhtusastet kontrollitakse vähemalt iga 500 m tagant, vastavalt kliendi määratletud olulistele regulatsioonidele ja standardi EN 13450 nõuetele. Klient määratleb pöörmete ja ristmete kauguste erikontrolli. 6 VASTUVÕTU KOHUSTUSED 6.1 Vastuvõtu eelmenetlus Tööde valmides teavitab lepingupartner klienti kirjalikult sellest, et viiakse läbi vastuvõtu eelmenetlus. Klient viib läbi tööde vastuvõtu eelmenetlused. Vastuvõtu eelmenetlus koosneb järgmistest töödest:  nimekirja kontroll ja tehtud tööde kvantifitseerimine;  mõõtmiste ja testide kannete kontroll vastavalt lepingule;  dokumentide (nt joonised, kalkulatsioonid, sertifikaadid, kvaliteedikontroll jne) kontroll vastavalt lepingule;  nimekirja tegemine töödest, mida ei tehtud, kuid mis on lepingus välja toodud; 20 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013  Mittevastavuste nimekirja tegemine. Vastavalt lepingule võimaldab lepingupartner kliendile vajalikud töötajad ja varustuse, et viia läbi vastuvõtu eelmenetlus. 6.2 Vastuvõtu eelmenetluse tulemused Vastuvõtu eelmenetluse tulemused on järgmised:  antakse heakskiit, või  antakse reservatsioonidega heakskiit, või  antakse heakskiit koos loaga. Heakskiiduotsuse tegemise korral teavitatakse sellest töövõtjat. Kui antakse reservatsioonidega heakskiit, teavitatakse sellest töövõtjat, kes võtab kasutusele vajalikud meetmed, et parandada vead lepingus kokku lepitud aja jooksul. Pärast meetmeid rakendatakse taas vastuvõtu eelmenetluse korda parandatud defektidele. Kui klient otsustab, et defekte, kui neid üldse on, ei hakata parandama, siis antakse heakskiit koos loaga lepingupartnerile või peetakse mõlema poole vahel heakskiidu üle aru. Otsustest teavitatakse töövõtjat. 7 GARANTII Garantiiperioodid ja -tingimused määratletakse lepingus. 21 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 Lisa A (teatmelisa) Juhised geodeetiliste mõõtmiste nõuete määratlemiseks Käesolevas lisas on geodeetiliste mõõtmiste nõuete näited. Geodeetilise referentssüsteemitehniline spetsifikatsioon peaks sisaldama nõudeid:  asukohale, geodeetiliste referentspunktide intervall- ja püsimärgistamisele;  määramatuse ja kalibreerimise mõõtmistele ja abivahenditele;  määramatuse mõõtmistele;  geodeetiliste referentspunktide vahelisele analüüsile ja lõplikule kalkulatsioonile;  dokumentatsioonile. Nõuetele vastava geodeetiliste mõõtmiste tehniline spetsifikatsioon peaks sisaldama nõudeid:  määramatuse ja kalibreerimise mõõtmistele ja abivahenditele;  tahhümeetria jaama rajamine geodeetiliste võrdluspunktide kohale või vaba paigutusega jaama rajamisel;  määramatuse mõõtmistele;  rööbastee geodeetiliste mõõtmiste intervallidele;  pideva geomeetria kvaliteedi tagamise meetodile, nt kattuvad mõõtmised, kui muudetakse viitejaama;  pikkuste piirangutele vaatlustel;  dokumentatsioonile. 22 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 Lisa B (teatmelisa) Pöörmete ja ristmete mõõtmised ja kontrollid Selgitus Fwps rattavaba liikumisruum G rööpmelaius Joonis B.1. Pöörmete rattavaba liikumisruumi mõõtmine Mõõdud millimeetrites Selgitus Npcf ristme ja riströöpa vaheline püsikaugus tavalistel ristmetel fcr rattaääriku soone laius dcr rattaääriku soone sügavus Joonis B.2. Ristme ja riströöpa vaheline püsikaugus 23 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 Selgitus Npof ristme ja riströöpa vaheline püsikaugus tömbil riströöpal Fwpof ratta vaba liikumisruum tömbil riströöpal Joonis B.3. Ratta vaba liikumisruum tömbil riströöpal Selgitus Fwpcre rattavaba liikumisruum juhtrööpa/tiibrööpa sisenemiskohas Joonis B.4. Rattavaba liikumisruum kontrarööpa/suunava tiivaga rööpa sisenemiskohas 24 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 Selgitus Fvgs tugiplaadi vertikaalne ühendus Fhgs horisontaalsed lukuühendused pöörme rööpast veeremirööpasse või liikuva riströöpast tiibrööpasse Joonis B.5. Vertikaalne ja horisontaale pöörme või liikuva riströöpaaluse lukuühendus Selgitus Fvgs tugiplaadi vertikaalne ühendus Fhbs pöörme sulgrööpa ja kaugusploki vaheline horisontaalne ühendus Fvd pöörme sulgrööpa vertikaalne asendamine riströöpaga Joonis B.6. Pöörme sulgrööpa vertikaalsed ja horisontaalsed ühendused ning pöörme sulgrööpa vertikaalne asendamine riströöpaga 25 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 Selgitus GT Mõõtevahend Joonis B.7. Võimalike rattaprofiilide kattumise kontroll Selgitus Gn – Gn+1 3 liipri vahelise projekteeritava rööpmelaiuse varieerumine Joonis B.8. Rööpmelaiuse varieerumine 26 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 a) tavalised südamikud Mõõdud millimeetrites b) kahekordne nurgatugi 27 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 c) seesmine kurvpöörang d) paindega pöörang Selgitus Dst-st sirge ja haru riströöpa vaheline pikinihe Dst-sw riströöpa ja sulgrööpa vaheline pikinihe läbistusmärk Joonis B.9. Rööbaste pikinihe pöörangutel 28 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 a) liikuvad sulgrööpad b) liikuvad riströöpad Selgitus Dfr fikseeritud rööbaste pikinihe Dmr lähtepunktiga seotud liikuvate rööbaste paigaldatud asend lähtepunkt Joonis B.10. Fikseeritud rööbaste pikisuunaline seos ja pikenemiskompensaatorite liikuvate rööbaste reguleeritav mõõde 29 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. STANDARDIKAVAND KOMMENTEERIMISEL prEVS-EN 13231-1:2013 Kirjandus [1] EN 13803-1, Railway applications — Track — Track alignment design parameters — Track gauges 1 435 mm and wider — Part 1: Plain line [2] EN 13803-2, Railway applications — Track — Track alignment design parameters — Track gauges 1 435 mm and wider — Part 2: Switches and crossings and comparable alignment design situations with abrupt changes of curvature 30 Standardikavand on autoriõiguse objekt ning kõik standardikavandiga seotud autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Avaldatud standardi sisu võib kavandist erineda. Saatja: Heiki Aasmann <[email protected]> Saatmisaeg: 9. mai 2014. a. 15:53 Adressaat: Anvar Salomets; Jaak Simon; Margus Meius; Riho Seppar; Sergei Andrejev; Urmas L�kki; Indrek Kaliste; Jaan Oks; Martin Laur; [email protected]; Mati R�li; Tarvi Viisalu Koopia: Ingrid Teinemaa Teema: Standardit�lgete EN 13146-9 ja EN 13231-1 kommenteerimine Manused: EVS_EN_13146_9;2010+A1;2011_kom_et.pdf; EVS_EN_13231_1;2013_kom_et.pdf; Komm tabel - raudtee.doc Tere Palun Teie arvamusi ja kommentaare lisatud standardit�lgete kohta: prEVS-EN 13146-9:2010+A1:2011 �Raudteealased rakendused. R��bastee. Katsemeetodid kinnituss�steemidele. Osa 9: J�ikuse m��ramine� prEVS-EN 13231-1:2013 �Raudteealased rakendused. R��bastee. T��de vastuv�tmine. Osa 1: T��d ballastiga pealisehitisel. Raudtee rada, p��rmed ja ristmed� V�imalikud m�rkused/kommentaarid palun vormistada tabelisse (lisatud fail komm tabel - raudtee.doc) Palun Teie kommentaare hiljemalt 31. maiks. Lugupidamisega Heiki Aasmann Standardimiskoordinaator Eesti Standardikeskus Aru 10, 10317 TALLINN, [email protected] tel: 605 5059 www.evs.ee
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →