Teie 02.09.2021 nr DM-115297-16
Keskkonnaamet
Meie 04.10.2021 nr 13-1/21/4297-2
Keskkonnaministri seisukoht Pehka uuringuruumi
geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses
Pöördusite keskkonnaministri poole Pehka uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta
seisukoha saamiseks, et selgitada riigi huvi olemasolu või selle puudumist (saabunud 02.09.2021,
reg–nr 13-1/21/4297).
Taotletav Pehka uuringuruum asub Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Pehka külas
eraomandisse kuuluval kinnistul Vaasli (katastritunnus 19003:001:0121). Geoloogiline uuring
tehakse Pehka uuringuruumis esineva maavara (lubjakivi) kasutamis- ja kaevandamisvõimaluste
selgitamise eesmärgil.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 35 lõike 1 punkti 10 järgi keeldutakse uuringuloa andmisest,
kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus selle andmisega. Sama paragrahvi lõige 3 ütleb, et kui
kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul
taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks
nõusoleku vaid erandjuhtudel, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Seega ei ole uuringuluba
võimalik anda Vabariigi Valitsuse nõusolekuta, kui kohalik omavalitsusüksus ei ole loa andmisega
nõustunud.
Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis
„Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ ja Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013
käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendis „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade
kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“.
Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri
ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete
ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks
arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning
maavara ja keskkonna kaitsmiseks.
MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle sisustamisel
lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. Riigi huvi
defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, majandus- ja
taristuministri ning keskkonnaministri arvamusest.
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
MaaPS § 11 lõike 1 punkt 1 kohaselt kuuluvad aluspõhja maavarad riigile. Lubjakivi on aluspõhja
maavara ja seetõttu tuleb loa andjal varustuskindlust hinnata. Kui hinnangu tulemusel selgub, et
kaevandamisloa andmine pärast uuringu tulemuste edukaks osutumist ja maavaravarude
keskkonnaregistri maardlate nimistusse kandmist ei ole võimalik, siis juhitakse sellele ka taotleja
tähelepanu.
Seisuga 14.09.2021 on taotletava Pehka uuringuruumi ja võimaliku mäeeraldise
teeninduspiirkonnas kõrgemargilise lubjakivi (kaevandatava varu jääk ligikaudu 9504 tuh m3)
varustuskindlus tagatud ligikaudu 56 aastaks ning madalamargilise lubjakivi (kaevandatava varu
jääk ligikaudu 1309 tuh m3) varustuskindlus tagatud ligikaudu 35 aastaks.
Kuigi maapõueseaduse kohaselt kuuluvad aluspõhja maavarad riigile on ülekaaluka riigi huvi
hindamisel oluliseks asjaoluks taotletava Pehka uuringuruumi kattumine eraomandisse kuuluva
katastriüksusega. Tuleb mõista, et juhul, kui taotletava tegevuse osas on olemas ülekaalukas riigi
huvi ei ole riigil võimalik tagada eraomandisse kuuluval kinnistul maavara kaevandamine ja
kasutamine.
Kvaliteetse maapõuealase informatsiooni kogumine ja omamine on riigile tähtis, kuna see on
oluline pea kõigi keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja
tegevuste elluviimisel. Samuti on riigile oluline saada ülevaade olemasolevatest ressurssidest,
nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue
kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest, georiskidest jne. Ülekaaluka riigi huvi
hindamisel on oluline kaaluda, kas praegusel hetkel on riigil vajalik just selles konkreetses kohas
saada maapõuealast informatsiooni.
Vastavalt MaaPS § 42 lõikele 1 tekib maavara kaevandamise õigus kaevandamisloa alusel.
Maapõueseaduse sätete kohaselt on uuringuluba ja kaevandamisluba kaks sõltumatut menetlust
ning väljastatud uuringuluba, uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemine ja varu arvele võtmine
keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna taotlejale õiguspärast ootust kaevandamisloa
saamiseks. Samas on oluline uuringuloa andmisel kaaluda ja tuvastada, kas kaevandamisloa
andmine geoloogilise uuringu läbiviimisel ja maavaravaru kinnitamisel on perspektiivne, sest
uuringu läbiviimine on seotud rahaliste kulutustega. Juhime veelkord tähelepanu, et taotletava
Pehka uuringuruumi ja võimaliku mäeeraldise teeninduspiirkonnas on lubjakivi varustuskindlus
tagatud üle 30 aasta.
Tuginedes taotletava uuringuruumi teeninduspiirkonna varutuskindluse tagatusesele,
uuringuruumi asukohale ja omandipõhiõigusele on Keskkonnaministeerium seisukohal, et
ülekaalukas riigi huvi, mis tingiks vajaduse väljastada uuringuluba just konkreetses kohas,
käesoleval hetkel puudub.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Harry Kuivkaev, 626 2964
[email protected]