dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute vastused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. oktoober 2021
Viit
1.10-17/21-0054/5817-1
Registreeritud
4. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/21-0054
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎15-46887-1 04.10.2021 Väljaminev kiri.asice966 KB

Sisu (failidest)

Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel SISUKORD KESKKONNAMINISTEERIUM....................................................................................................................................................................................................................................... 3 KULTUURIMINISTEERIUM ........................................................................................................................................................................................................................................ 10 MAAELUMINISTEERIUM .......................................................................................................................................................................................................................................... 14 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM ............................................................................................................................................................................................ 14 KESKKONNAAMET .................................................................................................................................................................................................................................................... 15 PÄÄSTEAMET ........................................................................................................................................................................................................................................................... 21 TERVISEAMET ........................................................................................................................................................................................................................................................... 22 ELERING AS............................................................................................................................................................................................................................................................... 22 EESTI ARHITEKTIDE LIIT ............................................................................................................................................................................................................................................ 23 EESTI KESKKONNAÜHENDUSTE KODA ..................................................................................................................................................................................................................... 25 EESTIMAA LOODUSE FOND ...................................................................................................................................................................................................................................... 34 KESKKONNAAGENTUUR ........................................................................................................................................................................................................................................... 44 TARTU ÜLIKOOL ....................................................................................................................................................................................................................................................... 45 MUHU VALLAVALITSUS ............................................................................................................................................................................................................................................ 45 MUHU VALLAVOLIKOGU LIIKMED............................................................................................................................................................................................................................ 52 SAAREMAA VALLAVALITSUS .................................................................................................................................................................................................................................... 58 SOFIA METSKÜLA ..................................................................................................................................................................................................................................................... 59 PEETER KIVIK ............................................................................................................................................................................................................................................................ 60 ANDRES LINDEMANN ............................................................................................................................................................................................................................................... 61 MERILI LEHTSALU ..................................................................................................................................................................................................................................................... 66 KERTTU LINDBERG ................................................................................................................................................................................................................................................... 67 HELI MAISALU .......................................................................................................................................................................................................................................................... 68 1 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel LEVIA MERDIK .......................................................................................................................................................................................................................................................... 68 KAIRE MICHELSON ................................................................................................................................................................................................................................................... 68 ANU PALLAS ............................................................................................................................................................................................................................................................. 68 MARIE SAARKOPPEL ................................................................................................................................................................................................................................................. 70 ERAISIK S.V. .............................................................................................................................................................................................................................................................. 70 2 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT KESKKONNAMINISTEERIUM 07.09.2021 nr 7- Peatükis 4.2 esitatud tabelis on toodud riigi Ajakohastame nimekirja enne 15/21/3292-2 (LS ja eriplaneeringu elluviimisega seotud asutused, lähteseisukohtade kinnitamist. VTK avalik keda koostatava planeeringu alusel kavandatav Täiendame lähteseisukohtade ptk väljapanek) tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib 4.2. Keskkonnaministeeriumiga olla põhjendatud huvi püsiühenduse rajamise ning sõnastuses „planeeringu selle mõjude vastu. Tabelisse tuleb lisada ka elluviimisega kaasneva olulise Keskkonnaministeerium. Lähtuvalt teatud keskkonnamõju, sh piiriülese mõju asutuste ühinemisest on vaja tabelis ajakohastada vältimine või leevendamine; Natura ka kaasatavate asutuste loetelu. 2000 asjakohane hindamine ning vajadusel hüvitusmeetmete kava koostamine ja hüvitusmeetmete rakendamine“. Peatükk 2.1.3 järgi on üheks looduskeskkonnaga Täiendame lähteseisukohtade arvestamise põhimõtteks „Planeeringu sõnastust lähtuvalt KeHJS § 45 lõikest koostamisel arvestatakse tasakaalustatult nii 2. maakasutuse säästlikku kasutust maismaal kui ka merekeskkonna jätkusuutlikku kasutust merealal“. Teeme ettepaneku täiendada seda põhimõtet lauseosaga „et ei halvendataks planeeringualale jääva merekeskkonna (sh Natura elupaikade ja liikide) seisundit“. Peatükk 2.2.2 kohaselt on trassiasukoha Täiendame lähteseisukohti alternatiivide valikul üheks looduskeskkonna ettepanekus toodud sõnastuses. kriteeriumiks „Kliimamuutused – eelistatud on vähima ebasoodsa mõjuga alternatiiv.“. Teeme ettepaneku sõnastada see kriteerium järgnevalt: „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutuste mõjuga kohanemine – eelistatud on vähima ebasoodsa mõjuga alternatiiv.“. Peatükk 2.2.3 järgi on trassiasukoha alternatiivide Selgitame, et üldprintsiip on - mida valikul üheks tehniliseks kriteeriumiks pikem on sillaava, seda kallim on silla 3 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel „Geomeetria – eelistatud on tehnilise pealisehitis ja seda võimsamad teostatavuse jaoks kõige sirgem trassialternatiiv.“. sambad peavad olema. Merepõhja Merekeskkonna ja merepõhja elupaikade sammaste ehituskulu sõltub suuresti loodusväärtuste säilitamise seisukohast oleks merepõhja reljeefist ja geoloogiast, eelistatud võimalikult väheste sillasammastega samuti sõltub sellest ehitusaegne (suurte postivahedega) silla tehniline lahendus, et mõju. Kui reljeef ja geoloogia on minimeerida looduslike merepõhjaelupaikade soodsad, siis on ehk mõistlik pigem hävimist. Seetõttu teeme ettepaneku, kas avasid mitte liiga pikaks ajada. Kui siinkohal või mõnes muus peatükis kaaluda ka silla reljeef on keerukas ja geoloogia enda ehituslahendusi, st tehnilistesse ebasoodne, võib osutuda kriteeriumitesse sillavariandi tehniliste aspektide soodsamaks avapikkuste lisamise võimalikkust (nt tugisammaste arv vmt – suurendamine ja seeläbi sammaste eelistatud oleks väikseima merepõhja kao arvu vähendamine. Vajalik on määraga variant). Silla väljanägemist saab arvestada ka sellega, et erinevatel käsitleda ka peatükis 2.3 nimetatud merepõhjaelupaikadel on erinev visualiseerimise uuringute raames (sellisel juhul väärtus ja tundlikkus. tuleks täiendada ka lisa 15 Visualiseerimise Seetõttu üldjuhist eelistada lähteülesanne silla enda tehniliste lahenduste võimalikult väheste sammastega silda visualiseerimisega). LS ja VTK staadiumis anda ei saa. Lähteseisukohtade täiendamisel sõnastame kriteeriumi, mille kohaselt on eelistatud silla- või tunnelivariant, mis on väikseima mõjuga perepõhja elupaikadele. Peatükis 3.1 on toodud järgnev: „Mõjude Ühtlustame lähteseisukohtades hindamise käigus ei töötata välja erinevaid kasutatud mõistete kasutust ning kavandatava tegevuse alternatiive, vaid korrigeerime joonealuse märkuse hinnatakse planeerimismenetluses välja viite. töötatavate planeerimislahenduste vastavust strateegilistele eesmärkidele või eeldatavalt olulisi ebasoodsaid ja soodsaid mõjusid. REP-i koostamise ja mõju hindamise käigus käsitletavate alternatiivsete lahenduste kirjeldus vt ptk 1.1. 4 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel Mõjude hindamisel lähtutakse trassiasukoha alternatiivide valiku kriteeriumidest – vt ptk 2.2.“. Arvestades, et REP LS ja VTK eelnõus kasutatakse läbivalt ka terminit „alternatiiv“, siis selguse huvides teeme ettepaneku vaadata materjal terviklikult üle ning ühtlustada kasutatavaid termineid. Samuti on lk 20 öeldud, et „Vajadusel arvestatakse ka väljaspool planeeringuala olevate või väljastpoolt planeeringualale jõudvate oluliste mõjudega.“ – täiend „vajadusel“ on vaja kustutada, sest tuleb arvestada ka nende oluliste mõjudega, mis tekivad planeeringualast väljapool (nt suurenev transpordikoormus Muhus, mõju praamiliiklusele vmt). Allmärkuses 12 tuleb viidata kehtiva KeHJS-i redaktsiooni § 7 sõnastusele. Peatükis 3.2.1 on märgitud, et „Natura hindamisel Korrigeerime lähteseisukohtade pöörata erilist tähelepanu sillavariantide mõjule sõnastust lähtuvalt esitatud lindude rändele, viigerhüljeste populatsioonile ja ettepanekust. kahepaiksetele.“. Kahepaiksetele tuleb tähelepanu pöörata, kuid Natura hindamise raames ainult siis, kui mõni kahepaikse liik on mõjualas oleva Natura 2000 ala kaitse-eesmärgiks. Kui neid pole, tuleb kahepaiksed käsitleda peatükkide 3.2.2 ning 3.2.3 all. Samas on loetelust puudu loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid, millele tuleb samuti Natura hindamise raames erilist tähelepanu pöörata. Juhime varakult tähelepanu, et mõjude hindamise eksperdirühma peab kaasama ka Natura mõju hindamise eksperdi(d). Peatükis 3.2.10 Kliimamuutuste mõju Lisame trassivaliku kavandatavale tegevusele on loetletud võrdluskriteeriumina ka erinevate kliimamuutuste mõju Eestile kaheksa trassialternatiivide vastupanuvõime 5 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel võtmevaldkonna lõikes. Teeme ettepaneku lisada kliimamuutustele lähtuvalt esitatud loetelu järele ka lõik kliimamuutuste mõjust ettepanekule. transporditaristule: „Transpordiga seotud taristu (sh maanteed, tänavad, sillad, sadamad, ühisveevärk ja -kanalisatsioon, k.a sadeveekanalisatsioon, elektrivõrk jm liinirajatised) vastupanuvõime kliimamuutuste mõjule on erinev. Tuleks ka hinnata, milline riigi eriplaneeringu lahendus (tunnel, sillad) on kliimamuutuste osas vastupanuvõimelisem, arvestades, et kliimaprognoosid näitavad hoogsadude, tormide ja üleujutuste sagenemist ning transporti otseselt mõjutavat jäitepäevade arvu kasvu. Näiteks kas tunneli lahendus on kliimamuutuste osas vastupanuvõimelisem kui ilmastikule avatud silla lahendus, mille puhul äärmuslikud ilmaolud mõjutavad otseselt transpordi liikumist, läbitavust ning taristu hooldusvajadust (nt lagunev silla muldkeha, jäitetõrje vms), või kas tunneli lahendus on enam ohustatud rannikumere ja/või valingvihmade põhjustatud üleujutustest.“. Lisa infot kliimamuutuste mõjust taristule leiab kliimamuutustega kohanemise arengukavast ning selle juurde kuuluvast alusuuringust. Samuti teeme ettepaneku asendada peatüki Korrigeerime lähteseisukohtade 3.2.10 Planeeringuga kaasnev mõju sõnastust lähtuvalt esitatud kliimamuutustele ja kliimaeesmärkide ettepanekust. saavutamine kaks esimest lõiku järgnevate lõikudega: „Euroopa Ülemkogu leppis oma 12. detsembri 2019. aasta järeldustes kokku eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne EL kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega. 6 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel Tegemist on netoheite eesmärgiga, mis tähendab, et inimtekkeline KHG heide ja sidumine on tasakaalus. EL-ülene kliimaeesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaasi (KHG) heidet – 55% võrreldes 1990. aastaga lepiti kokku 2020. aasta detsembri Euroopa Ülemkogus riigijuhtide poolt ja on sätestatud ELi kliimaseaduses. 14. juulil 2021 avaldas Komisjon uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi (nn „Fit for 55“ pakett). Paketi eesmärk on viia kõik olulisemad kliima- ja energiaraamistiku õigusaktid kooskõlla Euroopa Liidu ülese kliimaeesmärgiga vähendada KHG heidet –55% aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga ning liikuda seeläbi ELi ülese kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseni aastaks 2050. Kuigi tegemist on alles esialgse ettepanekuga on selge, et varasemalt kliimamääruses juba kokkulepitud – 55% eesmärgi saavutamiseks on vaja tõsta ambitsiooni kõikides sektorites, sh transpordis. Eesti pikaajalise kliimapoliitika arengudokumendi „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (vastu võetud aastal 2017) kohaselt on Eesti pikaajaline siht vähendada Eesti KHG koguheidet 2030. aastaks 70% ja 2050. aastaks 80% võrreldes 1990. aastaga. Samas on Eesti juba integreerinud riikliku 2050 kliimaneutraalsuse eesmärgi oma pikaajalisse arengustrateegiasse Eesti 2035, mis võeti Riigikogu poolt vastu 12.05.2021. Eesti 2035 seab eesmärgiks, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste 7 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 seab eesmärgiks vähendada 2035. aastaks transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 1750 CO2 kt-ni.“. REP LS ja VTK eelnõu lk 36 on öeldud, et „ Sõnastame lause ümber järgmiselt: Kliimamuutustele avalduva mõju hindamise „Kliimamuutustele avalduva mõju metoodika kooskõlastatakse enne tööga hindamise metoodika väljatöötamisel alustamist Keskkonnaministeeriumiga“. tuleb teha koostööd Soovitame täiendavalt kaaluda, kas selline eraldi Keskkonnaministeeriumiga ning kooskõlastamine on vajalik. Üldjuhul on kokku leppida sobiv metoodika.“ eksperdi/eksperdirühma ülesanne leida sobiv Selgitame, et kliimamuutustele metoodika, seda põhjendada ning selle alusel avalduva mõju hindamise praktika ei hindamine teostada. ole Eestis välja kujunenud, mistõttu on otstarbekas töö efektiivsemaks teostamiseks ja hilisemate arusaamatuste vältimiseks metoodika kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga enne täiemahulise mõjuhindamise läbiviimist. Peatükis 3.2.11 on kirjeldatud, et olulise piiriülese Rahandusministeerium teeb LS ja VTK keskkonnamõju kaasnemise võimalikkus tuleb edasise koostamise käigus koostööd välja selgitada mõju hindamise käigus ja see Keskkonnaministeeriumiga selgub esmajoones erinevate naaberriikidega koostöö valdkonnaekspertide hinnangutest. Kuna piiriülest alustamiseks. keskkonnamõju ei saa praegu üheselt välistada, on soovitav naaberriike kavandatavast tegevusest teavitada ning hilisemas etapis (täpsema info olemasolul) toimub ka ametlik kaasamine (sh tõlgitud materjalide edastamine). Lisaks on REP LS ja VTK eelnõus juba öeldud, et 8 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel Keskkonnaministeerium küsib piiriülese keskkonnamõju hindamise menetluses osalemise osas seisukohta Rootsilt, Soomelt, Lätilt ning Leedult. Keskkonnaministeerium peab vajalikuks naaberriikide varajast kaasamist. Selleks tuleb Rahandusministeeriumil pöörduda Keskkonnaministeeriumi poole, et ministeeriumide koostöös teavitada naaberriike kavandatavast tegevusest ning leppida kokku edasistes tegevustes seoses võimaliku piiriülese keskkonnamõjuga. Palume nii REP LS ja VTK eelnõus kui ka Lisas 12 Korrigeerime Lisa 12 „Välisõhu saaste „Välisõhu saaste uuringu lähteülesanne“ kasutada uuringu lähteülesanne“ õigusaktidega sätestatud termineid (näiteks on terminoloogiat. tekstis kasutatud eksitavad väljendeid nagu atmosfääriõhu emissioon, peened osakesed, Korrigeerime Lisa 1 „Eskiisprojekti saasteallikad jne). Lisas 1 Eskiisprojekti lähteülesanne“ ptk 2.7. pealkirja. lähteülesanne tuleb peatükk 2.7. pealkiri ning tekst parandada selliselt, et see kataks merepõhja Uuringute lähteülesandeid on elustikku (st et oleks hõlmatud mõju nii korrigeeritud vastavalt ekspertide merepõhja taimestikule kui ka merepõhja seisukohtadele. Teeme vajadusel loomastikule). Vastavat sõnastust (merepõhja Keskkonnaministeeriumiga elustik) on kasutatud nii REP LS ja VTK eelnõus kui täiendavat koostööd seisukohtade ka näiteks lisas 18. Täiendavalt märgime, et põhjendamiseks. Keskkonnaministeerium on ka varasemalt esitanud ettepanekuid uuringute lähteülesannete (lisade) 11, 14 ja 18 kohta, kuid ettepanekutega on arvestatud ainult lisa 14 puhul. Tehnilise märkusena palume parandada Korrigeerime LS ja VTK lähtuvalt materjalides esinevad kirjavead. Lk 45 riigi esitatud ettepanekutest. eriplaneeringu kaasamise ja koostöö tegemisel viidatakse ka võimalusele esitada arvamusi üldplaneeringu kohta. 9 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel KULTUURIMINISTEERIUM 09.09.2021 Palume lisada kultuuripärandi käsitluse juurde Mälestiste ja muististe kaardistamine nr 3-12/1474-2 (LS ja projektalal asuvate mälestiste ja muististe teostatakse planeeringu VTK avalik nimekiri: asukohavaliku teostamise käigus ning väljapanek) - II maailmasõjas hukkunute ühishaud, reg-nr nende paiknemisega arvestatakse 4133; trassiasukoha valikul. Mälestiste ja - Kuivastu kõrts, reg-nr 21006; muististe nimekiri muudaks - Võiküla munakivitee, reg-nr 27286; lähteseiskohtade ja väljatöötamise - Virtsu linnuse varemed, reg-nr 15449; kavatsuse niigi mahuka dokumendi - Virtsu mõisa hoonekompleks (Virtsu mõisa veelgi mahukamaks ning raskesti valitsejamaja, reg-nr 15448; ait, reg-nr 15447; tall- loetavaks. Mälestiste ja muististe tõllakuur, reg-nr 15446; väravahoone, reg-nr nimekiri fikseeritakse planeeringu 15445; pargi piirdemüür, reg-nr 15444, park, reg- koostamise käigus ning esitatakse nr 15443; kelder, reg-nr 15442); asukohavaliku aruande lisana. - Fr. Schilleri monument, reg-nr 16218; Puhtu laiul; - Mälestussammas C. Th. Hellvigile, reg-nr 16233 Puhtu laiul. Lisaks on teateid Tartu Ülikooli andmebaasist (TÜ AB), et projektalale jääb ka muistiseid, mis riikliku kaitse all ei ole, näiteks: - trass 2 alal ja vahetus läheduses asuvad Virtsu linnuse varemete (reg-nr 15449) kaitsevööndis võimalik(ud) kivikalme(d) (TÜ AB ID 1212); - trass 3 (tunnel) algusesse jäävad võimalikud kabeli/kirikuase (TÜ AB ID 921) ja maahaudkalmistu (ID 905). Kuigi projektalale jääb mitmeid mälestisi ja muistiseid, on käesoleva info põhjal otsene puutumus vaid mälestisena kaitse all oleva Võiküla munakiviteega ainult trassil 3 silla või tunneli kavandamisel, mille puhul tuleb eelistada lahendusi, mis tagavad mälestise säilimise. Konkreetsemad lahendused selleks selguvad edasise projekteerimise käigus. Kultuuripärandi 10 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel hoidmise üldised põhimõtted on väljatöötamise kavatsusse lisatud. Trass 3 kavandamisel (sild või tunnel) tuleb Mälestiste ja nende säilimisega eelistada lahendusi, mille puhul on tagatud arvestatakse nii asukohavaliku mälestise Võiküla munakivitee säilimine. teostamisel kui ka detailse lahenduse koostamisel. Täiendada KMH peatükis 4.2 tabelit ja lisada, et Lähteseisukohtade ja KSH Muinsuskaitseameti asjus tuleb lisaks veealusele väljatöötamise kavatsuse dokumendi kultuuripärandile arvestada ka maismaal asuvate ptk 4.2. tabelit täiendatakse kultuurimälestiste ja muististega. ettepaneku kohaselt. Arvestades mälestiste ja võimalike muististe Lähteseisukohtade ja väljatöötamise lähedust teetrassile, on vajalik teha arheoloogiline kavatsuse dokumenti täiendatakse seire ja eeluuring, mille tulemusena saab hinnata, ettepaneku kohaselt. kas ja millises ulatuses on planeeringu alal arheoloogiline kultuurkiht säilinud. Seire ja eeluuringu tulemuste alusel saab hinnata edasiste uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust ning seda, kuhu oleks mõistlik rajatavad trassid planeerida, et kahju mälestistele oleks minimaalne. Kaevetööde aladel, kus eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda arheoloogiline kultuurkiht, tuleb tagada arheoloogiline uuring (meetodiks arheoloogiline jälgimine, vajaduse korral arheoloogilised kaevamised). Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline Muinsuskaitseametiga on uuring (sh eeluuring) on juriidilisele isikule täpsustatud ettepaneku sisu. hüvitatav töödele kulunud maksumusest pooles Arvestades, et riigi eriplaneeringu ulatuses (1500 euro piires). Täpsemat infot koostamise korraldaja on hüvitise taotlemisest leiab Muinsuskaitseameti Rahandusministeerium, ei kohaldu kodulehelt. tööde maksumuse hüvitamine eeldatavasti riigi eriplaneeringu alusuuringutele. 11 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste Muinsuskaitseseaduse nõuetega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku arvestatakse võimaliku võimalusega ka aladel, kus eeluuringute järgi ehitustegevuse realiseerumisel. kultuurkihti ei olnud võimalik tuvastada. Muinsuskaitseseadusest (edaspidi Muks) tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Arheoloogilisi uuringuid peab tegema vastava Teadmiseks võetud. pädevusega isik või ettevõtja (MuKS-i §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). Meres ei ole teadaolevaid muistiseid või Allveearheoloogiliste uuringute arheoloogilisi leiukohti/objekte, sest sellel alal ei vajadus lisatakse ole varem kultuuripärandi väljaselgitamiseks lähteseisukohtadesse täpsustusega, uuringuid tehtud. Seega tuleb Suure väina et need tuleb läbi viia hinnatavates püsiühenduse ja selle mõjualal korraldada trassikoridorides, ühildades allveearheoloogiline uuring (MuKS-i § 32). võimalusel sonariuuringud teiste Allveearheoloogilised uuringud tuleb teha sama meetodit kasutavate keskkonnamõju hindamise protsessi käigus uuringutega. Sonariuuringu nõuete (MuKS-i § 31 lg 3). Uuringu tulemused on aluseks täpsustamiseks tehakse keskkonnamõjude hindamisel kultuuripärandile. lähteseisukohtade koostamisel täiendavat koostööd Muinsuskaitseametiga. Allveearheoloogilise uuringuga selgitatakse välja Sonariuuringu nõuete täpsustamiseks veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurkihi tehakse lähteseisukohtade olemasolu kõrgresolutsioonilise sonariuuringuga koostamisel täiendavat koostööd ning seejärel dokumenteeritakse (3D- Muinsuskaitseametiga. videodokumentatsioon, puidust vrakkide korral lisandub dendrokronoloogiline uuring), et hinnata nende seisukorda ja säilimise ulatust. Kultuuripärandi kaardistamine ja väljaselgitamine on Suure väina püsiühenduse alal oluline asjaolu ning ühtlasi ka vajalik pikaajalise tegevuse 12 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel tegemisel merepõhjas, et tagada olemasoleva, kuid praegu teadmata veealuse kultuuripärandi säilimist. Eelnevad allveearheoloogilised uuringud kultuuriväärtusega objektide kindlaks tegemiseks ennetavad mainitud leidude kahjustamist või hävitamist juba alanud tööde käigus ning samuti tööde peatamist kultuuriväärtusliku leiu korral (MuKS-i § 31 lg 1, § 32 lg 1). Allveearheoloogilist uuringut võib teha ettevõte, Teadmiseks võetud. kus töötab vastava ala pädevustunnistusega isik ning kes on esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta majandustegevusteate (MuKS- i §-de 68–69 järgi). Enne uuringu tegemist peab pädev isik esitama Muinsuskaitseametile uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu tegemist uuringuaruande (MuKS-i §-d 46–48). Planeeringute koostamise eesmärk peaks Lisame lähteseisukohtadesse viite planeerimisseaduse järgi olema võimalikult hea kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele, keskkonna loomine kõigile elanikele. Selle arvestamiseks planeeringu elluviimiseks teeme ettepaneku lähtuda koostamisel. eriplaneeringu koostamisel kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest, mis on ministeeriumide ruumiloome töörühmas välja töötatud 2019. aastal. Palume lisada lähteseisukohtadesse, et väljatöötamisel lähtutakse nimetatud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest. Samuti peame oluliseks, et terviklahendusele (sh Täiendame lähteseisukohti sillale ja/või tunneliavadele jne) parima võimaliku tingimusega, et arhitektuurikonkurss arhitektuurse ja maastikuarhitektuurse lahenduse tuleb läbi viia pärast detailse leidmiseks tehakse arhitektuurivõistlus, järgides lahenduse koostamist, kui on head tava. Võistluse tegemisel palume teha selgunud täpsed kriteeriumid, millele koostööd erialaliitudega, eelkõige Eesti kavandatav sild või tunnel vastama peab. Peamiselt peab 13 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide arhitektuurikonkurss andma Liiduga. lahenduse sillale või tunneli avadele. MAAELUMINISTEERIUM 13.09.2021 nr 6.2- Planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude Teadmiseks võetud. 15/1301-1 (LS ja VTK hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise avalik väljapanek) hindamise, väljatöötamise kavatsuses on meie jaoks oluliste aspektidena välja toodud Suure väina püsiühenduse kalastiku ja kalanduse, veealuse müra, merepõhja elustiku ja – elupaikade ning majandusvaldkonna uuringute lähteülesanded. Maaeluministeerium on seisukohal, et kavandatava püsiühenduse rajamisel tuleb vältida pöördumatuid negatiivseid mõjusid kalavarudele ning kutselisele kalapüügile selles piirkonnas. Süvendustööde kavandamisel tuleks vältida nende teostamist moel ja ajal, mis tekitaks kalavarule negatiivset mõju. MAJANDUS- JA 01.09.2021 (LS ja VTK Ettepanek oleks lisa 1 „Eskiisprojekti Täiendame eskiisprojekti avalik väljapanek) lähteülesanne“ p.3.6.2 „Eskiisprojekti lähteülesandes esitatud KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM vormistusnõuded“ juures välja tuua võimalus ka vormistusnõudeid järgmises lisaks joonistele mudelid IFC formaadis esitada. sõnastuses: „Joonised esitada 3- Selle mõte on anda projekteerijale valikuvõimalus mõõtmeliste mudelitena .dgn või dwg esitada andmed 2D joonistena või ja IFC formaadis või muu parima mudelprojektina. Lisaks saaks IFC formaadis teadmise kohases formaadis ning .pdf mudelprojekti üles laadidad ka keskkonda, kus kujul. Tagada, et kõik modelleeritud kõik saaksid seda iga nurga pealt vaadata. elemendid kanduksid koos vajaliku andmestikuga korrektselt edasi IFC kujule.“ Kaalume võimalust ka uuringute tulemuste kajastamist samas formaadis. Antud objekti puhul tuleks kindlasti silmas pidada Täiendame lähteseisukohti ka ning selle raames tekkiva ruumilise keskkonna tingimusega, et arhitektuurikonkurss kvaliteeti. Sellest lähtuvalt tuleks juba tuleb läbi viia pärast detailse eriplaneeringusse sisse kirjutada avaliku lahenduse koostamist, kui on 14 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel arhitektuurivõistluse nõue. Eleringi "Soorebase" selgunud täpsed kriteeriumid, millele kõrgepingemast on hea näide sellest, kuidas kavandatav sild või tunnel vastama taristuobjektid saavad luua kvaliteetset ruumi peab. Peamiselt peab ning tugevat kohaidentiteeti. Suure väina sillast arhitektuurikonkurss andma saab kindlasti Eesti üks olulisemaid maamärke, lahenduse sillale või tunneli avadele. millel on väga suur mõju ümbritsevale keskkonnale. Seega on oluline saada sellele parim lahendus läbi arhitektuurivõistluse. KESKKONNAAMET 10.09.2021 nr 6 LS ja VTK lk 5-6 on nimetatud eksperdirühma Täiendame lähteseisukohti vastavalt 5/21/4263 3 (LS ja koosseis, kes nõustas LS ja VTK koostamisel ning esitatud ettepanekule. VTK avalik valdkondlike uurimisülesannete püstitamisel. väljapanek) Teeme selguse huvides ettepaneku samas ka nimetada (mõeldes nt avalikkusele), et edaspidi korraldatakse uued hanked planeerija ja eksperdirühma, sh KSH juhteksperdi, leidmiseks. LS ja VTK lk 10 kohaselt: „Asukoha eelvaliku etapi Täiendame lähteseisukohtades lõpuks otsustatakse, milline püsiühenduse sõnastatud riigi eriplaneeringu alternatiiv sild või tunnel ning millises eesmärki selliselt, et põhimõtteline trassikoridoris on püsiühenduse kavandamiseks otsus ühendusviisi osas langetatakse sobivaim.“ Kogu protsessi selguse ja asukohavaliku koostamise käigus. läbipaistvusehuvides palume LS ja VTK-s ära märkida, et asukoha eelvaliku etapi lõpuks tehakse põhimõtteline otsus, millise püsiühenduse variandiga jätkatakse kas selleks on sild või tunnel ning millises trassikoridoris, või ikkagi praamiühendus, sh parendatud kujul. Kuigi praamiühenduse variant ei ole otseselt REP i ese ning LS ja VTK lk 10 allmärkuse 5 juures on märgitud, et „Praamiühendus on alternatiiv, mille vastu hinnatakse kõiki kavandatavaid püsiühenduse koridore ning alternatiive (sild või tunnel), kuid eriplaneeringuga ei lahendata praamiliikluse või selle parendamise küsimusi“ , 15 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel siis pärast REPi asukoha eelvaliku etappi oleks juba hilja sellist põhimõttelist otsust teha. LS ja VTK lk 15 on märgitud, et: „Kaitstavad Täpsustame lähteseisukohtade loodusobjektid (kaitse ja hoiualad, püsielupaigad, sõnastust vastavalt esitatud kaitstavad liigid, kaitstavad üksikobjektid) ettepanekule. eelistatud on alternatiiv, mis avaldab kaitstavate loodusobjektide seisundile ja kaitse eesmärkidele vähimat negatiivset mõju.“ Palume LS ja VTK täpsustada, sest tegevus ei ole lubatav ka siseriiklikult kui sellega kaasneb negatiivne mõju kaitstava ala kaitse eesmärgile. Näiteks kui tegevus kahjustab Väinamere hoiuala kaitse eesmärke looduskaitseseaduse (edaspidi: LKS) § 32 lg 2 tähenduses, siis seda lubada ei saa. Sellega tuleb arvestada REP koostamisel ja selle mõju hindamise läbiviimisel ning alternatiivide kaalumisel. LS ja VTK lk 19 on märgitud: „Nõuded Lisame lähteseisukohtade ja juhteksperdile on sätestatud KeHJSes: KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõusse, juhtekspert § 34, KMH juhtekspert § 14. Kuna REPi et asukohavaliku koostamisel tuleb detailse lahenduse mõjude strateegiline KSH aruande koostamisse kaasata hindamine viiakse läbi keskkonnamõju hindamise KMH juhtekspert, kelle ülesandeks on (KMH) täpsusastmes, siis peab KSH juhtekspert muuhulgas detailse lahenduse omama KMH litsentsi.“ Vabariigi Valitsuse koostamisele seatava väljatöötamise 18.06.2020 korralduse nr 213 „Suure väina kavatsuse väljatöötamine. KMH püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu juhtekspert kaasatakse ka detailse riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju lahenduse koostamisel läbiviidavasse strateegilise hindamise algatamine“ seletuskirja lk mõjuhindamisse. Detailse lahenduse 6 on märgitud, et: „Detailse lahenduse koostamisel läbiviidava koostamisel viiakse KSH läbi keskkonnamõjude mõjuhindamise täpsusaste hindamise täpsusastmes.“ Juhime tähelepanu, et selgitatakse välja asukohavaliku etapi kui eesmärk on REPi detailse lahenduse mõju mõjuhindamise tulemusena. hindamise, sh KSH, aruanne koostada 16 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel keskkonnamõju hindamise (edaspidi: KMH) täpsusastmes, siis on mõistlik protsessi kaasata ka KMH juhtekspert. Sellele vaatamata, antud juhul ei ole tegemist KMH ametliku protsessiga koos vastavate kohustustega. LS ja VTK lk 20 joonealuse viite nr 12 Korrigeerime sõnastust. keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi: KeHJS sõnastus ei vasta kehtiva KeHJS redaktsiooni sõnastusele, palume ajakohastada. LS ja VTK l k 23 kohaselt: „Juhul, kui Natura Korrigeerime lähteseisukohtade ja asjakohase hindamise tulemusena selgub, et väljatöötamise kavatsuse sõnastust. leevendavad meetmed ei taga Natura ala terviklikkust ja kaitse eesmärkide saavutamist, tuleb arendajal teha otsus, kas loobuda kavandatavast tegevusest või liikuda edasi erandi tegemise etappi. See otsus tehakse pärast asjakohase hindamise tulemuste selgumist. Erandi tegemise etapp (sh hüvitusmeetmete väljatöötamine) ei kuulu käesoleva VTK mahus läbiviidava Natura hindamise koosseisu, sest selle etapi mahu saab kindlaks määrata alles pärast asjakohase hindamise tulemuste selgumist. Vajaduse korral teostatakse see etapp kas lisatööna või eraldi hankena. Erandi tegemise etappi liikumisel on võtmeküsimuseks, kas REP iga kavandatav tegevus on alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel.“ Selguse huvides märgime, et Natura erand on Natura hindamise etapp, mis omakorda kuulub KSH koosseisu. Nt KeHJS § 40 lg 4 p 8 1 17 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel kohaselt peab KSH aruanne vajaduse korral andma ülevaate REP i elluviimisega eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju põhjustatava võimaliku kahjustuse reaalsetest hüvitusmeetmetest LKS § 70 1 tähenduses, samuti nende meetmete tõhususe ja vajaliku rakendusmahu hinnangut. Seega, kui Natura erandi etapi tarbeks korraldada lisatöö või eraldi hange, siis see peab toimuma REP ja selle KSH käigus. Sellega peab arvestama REP i protsessis. LS ja VTK lk 23 kohaselt: „Natura hindamisel Korrigeerime lähteseisukohtade ja pöörata erilist tähelepanu sillavariantide mõjule väljatöötamise kavatsuse sõnastust. lindude rändele, viigerhüljeste populatsioonile ja kahepaiksetele.“ Seda osa tuleb täpsustada. Natura hindamisel tuleb tähelepanu pöörata ja mõju hinnata Natura 2000 võrgustiku alade kaitse eesmärkidele ja terviklikkusele. S.o fookuses on kõik REPi planeeringualal ja selle eeldatavas mõjualas asuvate Natura 2000 võrgustiku alade kaitse eesmärgiks olevad liigid ja elupaigad. Mõju teistele liikidele tuleb hinnata mõju hindamise aruande teistes elusloodust puudutavates peatükkides. LS j a VTK lk 23: Ajakohastada joonealust viidet nr Korrigeerime lähteseisukohtade ja 17 järgmiselt: „Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja väljatöötamise kavatsuse sõnastust. Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.“ Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing koostas eelnimetatud juhendi esimese versiooni, hiljem on juhendit kaks korda täiendatud ja korrigeeritud. 18 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel LS ja VTK ptk 4.2: Ajakohastada tabelis toodud Korrigeerime lähteseisukohtade ja kaasatavate asutuste nimekirja, kuna asutuste väljatöötamise kavatsuse sõnastust. ühendamise tulemusel ei ole enam nt Veeteede Ametit ja Lennuametit (nende asemel on Transpordiamet). LS ja VTK lisas 1 „ Suure väina püsiühenduse Korrigeerime lähteseisukohtade ja eskiisprojekti lähteülesanne“ ptk des 3.4 ja 4 väljatöötamise kavatsuse lisade nimetada kõik kavandatavad uuringud, nt LS ja sõnastust. VTK lisas 11 nimetatud kalastiku uuringud. LS ja VTK lisa 1 ptk-des 3.4 ja 4 on nimetatud müra uuringud, ettepanek täpsustada, et müra, sh veealune müra. LS ja VTK lisa 4 „Suure väina püsiühenduse Korrigeerime lähteseisukohtade ja kahepaiksete ja roomajate uuringu lähteülesanne väljatöötamise kavatsuse lisa Lk 6 kohaselt „kahepaiksete ja roomajate uuringu sõnastust. välitööde läbiviimise aeg on aprill kuni mai hõlmates sigimisperioodi.“ Teeme ettepaneku pikendada kahepaiksete ja roomajate uuringu välitööde perioodi kuni 15. juunini. Kulleste määramist saab teha ka juunis, samuti on juunis veel tähnikvesilikud veekogudes. Juunis on võimalik ka hinnata veekogude seisundit (taimestik, ärakuivamine jne). LS ja VTK lisa 5 „Suure väina püsiühenduse Korrigeerime lähteseisukohtade ja maismaaimetajate uuringu lähteülesanne“: väljatöötamise kavatsuse lisa Teeme ettepaneku, et maismaaimetajate sõnastust. uuringus pisiimetajate püügil lisaks eluspüügilõksudele kasutada maasse kaevatavaid koonuseid, kuna eluspüügilõksudesse ei pruugi sattuda kõiki pisiimetajate liike, eelkõige kasetriibikut ning ka väiksemaid liike nagu pisihiir ning väike karihiir. Koonusepüügi vahendid võib lisada sama metoodika järgi või asendada osa 19 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel eluspüügilõkse koonustega. Koonustes loomade ellujäämise suurendamiseks võiks kasutada nende peal kumera kujuga katteid. LS ja VTK lisa 6 Suure väina püsiühenduse Korrigeerime lähteseisukohtade ja maismaataimestiku uuringu lähteülesanne: väljatöötamise kavatsuse lisa Lähteülesandes on antud viide poollooduslike sõnastust. koosluste inventeerimise juhendile 2010. aastast. Kuna seda juhendit on uuendatud, siis teeme ettepaneku, et inventeerimine teostatakse EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiiv elupaikade inventuuri kõige uuema kehtiva juhendi kohaselt. Uuendatud juhend on lisatud käesolevale kirjale. LS ja VTK lisa 7 „Suure väina püsiühenduse Täiendame käsitiivaliste käsitiivaliste uuringu lähteülesanne“: lähteülesannet lähtuvalt esitatud Lähteülesandes on nimetatud varem läbiviidud ettepanekust. uuringud, mille näol on tegemist puuduliku informatsiooniga. Virtsu tuulepargi nahkhiirte uuring tehti aastatel 2012-2014. Kasutatav Anabat salvesti ei toiminud korrektselt 2013. aastal, mistõttu seda tööd korrati 2014. aastal. Uuringu lõpparuanne on Keskkonnaametile antud ja seda on võimalik käesoleva töö tarbeks lugeda. Esivere tuulikute (Tooma I ja II ning Esivere) nahkhiireuuring viidi läbi kahel aastal 2018. ja 2019. aastal. Aruanded on Keskkonnaametil olemas ja neid saab kokkuleppel kasutada. Lähteülesandes on öeldud, et nahkhiirte ekspert tuleb kaasata projekteerimisse. Märgime, et see on väga oluline, sest nahkhiired rändavad ka merel ja merel oleva taristu (valgustus, trossid jm) mõju 20 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel võib olla väga suur, kui see teha nahkhiiri arvestamata. Nahkhiirte ekspert tuleb kaasata ka REPi mõju hindamisse. LS ja VTK lisa 7 viimases lauses sõna „tuleks“ asendada sõnaga „tuleb“. LS j a VTK lisa 7 „Suure väina püsiühenduse Selgitame, et pärast kalastiku ja kalanduse uuringu lähteülesanne“: Keskkonnaametiga konsulteerimist Püsiühenduse lähteülesanne kalastiku seisukohalt on järeldatud, et täiendav uuring ei on plaanis läbi viia vähendatud kujul ning selle annaks lisandväärtust. Eelmisel käigus hinnatakse mõjusid kalastikule vastavalt perioodil läbiviidud rannikumere kalastiku seiremetoodikale. Lisaks võrgupüügiuuringud näitasid, analüüsitakse saake ning tehakse kalandusliku millistes piirkondades toimub tulususe analüüs. Märgime, et üldise hinnangu intensiivsem räime ränne ja saamiseks on see piisav, kuid lähteülesandesse kudemine. Räime noorjärkude tuleks lisada hinnangu andmine mõjudest (maimude) traalimine ei annaks pelaagilistele kaladele (räim) ning mõju nende samuti lisandväärtust, kuna nemad rännetele ning koelmutele. Antud teemat ei saa ise ei uju, vaid triivivad hoovustega. hinnata ainult standartsete võrgupüükidega, vaid Nende arvukust tuleks sel juhul tuleb läbi viia spetsiifiline pelaagiliste kalade seire vaadata pika perioodi jooksul ja (katsetraalimine ning hinnangud noorjärkude kokkuvõttes ei oleks meil ikkagi anda arvukusele piirkonnas). ühtegi lisa soovitust või leevendavad meedet. Nagu 2011. aastal läbi viidud uuringu korral, siis eelduslikult on ka nüüd soovitus vältida tegevusi räime rände- ja kudeperioodil, mis tekitavad suurt müra või paiskavad veesambasse palju heljumit. PÄÄSTEAMET 20.07.2021 nr 7.2- Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu Sõnastame lähteseisukohtade ja 1/5550-2 (LS ja VTK lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsusse nõude avalik väljapanek) väljatöötamise kavatsuse eelnõule teeb hinnata mõjuhindamisel ka Päästeamet ettepaneku lisada hinnatavate päästesündmustega seotud mõjude mõjude loetelusse (Lisa 8 peatükk 4) ka hindamine ning arvestame päästesündmustest tulenevate mõjude analüüs. päästesündmusteks vajalike Päästesündmus on päästeseaduse § 3 lõike 1 juurdepääsude tagamisega 21 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel kohaselt ootamatu olukord, mis vahetult ohustab planeeringu koostamise ja füüsikaliste või keemiliste protsesside kaudu projekteerimise käigus. Täiendavalt inimese elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, sõnastame kohustuse teha loodusõnnetuse, plahvatuse, liiklusõnnetuse, planeeringu ja projekteerimise käigus keskkonna reostuse või muu sarnase olukorra järjepidevalt koostööd korral. päästevõimekuse tagamiseks nii Analüüs on vajalik ehitistel ja/või nende läheduses kavandatava ehitisega seonduvate tekkinud päästesündmustele kiiretepäästesündmuste kui ka piirkonnas juurdepääsude tagamise planeerimiseks ja laiemalt toimuda võivate projekteerimiseks. päästesündmuste toimumise tagamiseks. TERVISEAMET 27.07.2021 nr 9.3- Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud Teadmiseks võetud. 4/20/5917-4 (LS ja esitatud Suure väina püsiühenduse riigi VTK avalik eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude väljapanek) hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõuga ning ei esita täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid. ELERING AS 30.07.2021 nr 1.1- Suure väina püsiühenduse planeeringus tuleb Olemasolevate kitsendustega 20/2021/575-2 (LS ja arvestada Eleringi poolt hallatava olemasoleva arvestatakse asukohavaliku VTK avalik taristuga ja võimalike võrguarengutega. Kirja teostamisel trassikoridori valikul ning väljapanek) lisana on kaasas shape failid, mis võimaldavad detailse lahenduse väljatöötamisel. olemasoleva taristu kaardile kanda. Meres paiknevast olemasolevast taristust jääb planeeringualale ja selle lähedusse neli Virtsu ja Võiküla alajaamade vahelist kaabelliini: üks 110 kV kaabelliin ning kolm 35 kV kaabelliini. 35 kV kaabelliinid demonteeritakse lähiaastatel. Alajaamadest jääb planeeringuala piirkonda Virtsu ja Võiküla 110 kV alajaamad ning neisse ühendatud liinid. Võrguarengutest näeb Elering ette uue 110 kV õhuliini rajamist Rõuste ja Virtsu alajaamade vahele ja kaheahelalise 110 kV Lihula-Virtsu õhuliini rekonstrueerimise 22 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel olemasoleval trassil üheahelaliseks (kujutatud alloleval joonisel nr 2). Mõlema liini eeldatav ehitusperiood on aastatel 2024-2025. Kumbki nimetatud investeering ei ole veel kinnitatud ega pruugi realiseeruda, kuid perspektiivina tuleks eeltoodud arenguplaanidega riigi eriplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada. Kõnealuses planeeringus tuleb arvestada ka Sõnastame lähteseisukohtades ja elektrivõrgu kaitsevöönditega, kus väljatöötamise kavatsuses elektriohutusest tulenevalt on piiratud tegutseda. perspektiivsete arendustega Kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise arvestamise vajaduse. kord on sätestatud majandus- ja taristuministri määrusega. Samuti tuleb Suure väina püsiühenduse planeerimismenetluse käigus arvestada võimalike meretuuleenergia alade ühendusvõimalustega. Reaalne merepõhja ruumivajadus ühenduste loomiseks, tehniline lahendus ja täpne paiknemine selgub loamenetluse staadiumis. Ühenduste koridoride hinnanguliseks eeldatavaks laiuseks on 200 m. Selleks tuleb ette näha sobilikud sillaga ja tunneliga ristumiskoridorid merekaablitele ja gaasitorudele koostöös Eleringiga. Detailsema info ja vastavate tehniliste tingimuste taotlemiseks palun pöörduda Eleringi poole. EESTI ARHITEKTIDE LIIT 10.09.2021 A25/019 Kirjutada Suure väina silla/tunneli Täiendame lähteseisukohti (LS ja VTK avalik eriplaneeringusse sisse nõue, et projekt tingimusega, et arhitektuurikonkurss väljapanek) silla/tunneli rajamiseks tuleb saada läbi avaliku tuleb läbi viia pärast detailse arhitektuurivõistluse. Heaks näiteks sellest, kuidas lahenduse koostamist, kui on taristuobjektid saavad luua kvaliteetset ruumi selgunud täpsed kriteeriumid, millele ning tugevat kohaidentiteeti, on Elering ASi poolt kavandatav sild või tunnel vastama läbi avaliku arhitektuurivõistluse rajatud peab. Peamiselt peab 23 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel kõrgepingemast "Soorebane", mis on andnud arhitektuurikonkurss andma tugeva ja positiivse ruumilise identiteedi Risti lahenduse sillale või tunneli avadele alevikule. Suure väina sillal või ka tunnelil (tunneli ning nende mõjualadele. suudmetel) on ümbritsevale keskkonnale ja paikkonna asulatele oluline märgiline tähendus ja visuaalne mõju. Seega on oluline saada antud objektile parim arhitektuurne lahendus. EALi aastakümnete pikkune kogemus kinnitab, et parima ruumilise lahenduse saab just läbi avatud arhitektuurivõistluse korraldamise. Linnade planeeringutesse on nendesse kavandatavate oluliste objektide puhul avatud võistluse läbiviimise nõude sissekirjutamine juba tavaks saanud. Seda nõuet peab rakendama ka märgiliste taristuobjektide puhul, kusjuures on oluline, et see nõue saaks sisse kirjutatud juba protsesside algstaadiumis. Palun lisada Suure väina püsiühenduse Ettepanekuga arvestatakse. eskiisprojekti lähteülesande punkti 3.5 eskiisprojekti koostamisel juhisteks antud dokumentide loetellu ka dokument „Ehituse pikk vaade 2035“. Tegu on 27.04.2021 vabariigi valitsuse poolt heaks kiidetud projekteerimis- ja ehitussektorit otseselt suunava dokumendiga. Kuna Suure väina silla/tunneli näol on tegemist Ettepanekuga arvestatakse. olulist ruumilist ja visuaalset mõju omava objektiga, siis palun lisada Suure väina püsiühenduse eskiisprojekti lähteülesande punkti 3.8. Silla- ja tunnelieskiise koostavate vastutavate ekspertide nõutud pädevuse määratlemise alla ka nõue kaasata tööprotsessi volitatud arhitekt, tase 7 või volitatud arhitekt-ekspert, tase 8. Oluline ei ole mitte ainult silla enda arhitektuurne lahendus, 24 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel vaid ka silla maha-/pealesõidud, mis peavad arvestama asulate ruumilise ja ajaloolise keskkonnaga ning tagama asulate arengu jätkusuutlikkuse ja toimimise efektiivsuse. Seega on arhitekti kaasamine antud protsessi väga oluline. EESTI KESKKONNAÜHENDUSTE KODA 8.09.2021 nr 1- Planeeringuala käsitlev alapeatükk ei kajasta selle Täiendame lähteseisukohtade ja 5/21/5147 (LS ja VTK paiknemist Väinamere hoiualal, mis on ühtlasi osa mõjude hindamise väljatöötamise avalik väljapanek) samanimelisest Natura 2000 võrgustiku linnualast kavatsuse sõnastust lähtuvalt ja loodusalast. Tegemist on planeeringulahenduse esitatud ettepanekust. seisukohalt otsustavalt olulise informatsiooniga, mistõttu on kohane see esitada ka planeeringuala kirjelduses. Teeme ettepaneku alapeatükki vastavalt täiendada. Looduskeskkonnaga arvestamise põhimõtteid Ettepanekuga on lähteseisukohtades käsitlev peatükk ei kajasta planeeringuala ja väljatöötamise kavatsuses paiknemist Väinamere hoiualal, mis on ühtlasi osa arvestatud. Ptk 3.2.1. on sätestatud, samanimelisest Natura 2000 võrgustiku linnualast et mõjuhindamise käigus viiakse läbi ja loodusalast. Tegemist on põhimõttelise ning Natura asjakohane hindamine, sest äärmiselt olulise infoga, mis võib osutuda arvestades kavandatava tegevuse otsustavaks planeeringulahenduse seisukohalt, alternatiivide paiknemist Natura kuivõrd looduskaitseseaduse § 32 lg (2) kohaselt alade suhtes ei saa ebasoodsat mõju on elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja alade terviklikkusele ja kaitse- kahjustamine hoiualal keelatud. Kohane on eesmärkidele välistada või pole looduskeskkonnaga arvestamise põhimõtteid piisavalt informatsiooni järelduste käsitledes välja tuua ka KeHJS § 45 nõuded, mille tegemiseks. kohaselt peab Natura 2000 alade puhul eelkõige REP-i võib kehtestada juhul, kui seda arvestama ala kaitse eesmärki ja ala terviklikkust lubab Natura 2000 võrgustiku ala ning planeeringut saab kehtestada, kui seda lubab kaitsekord ning REP-i kehtestaja on Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning veendunud, et kavandatav tegevus ei otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Alade puhul, eesmärki. Juhul, kui Natura 25 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel mis sisaldavad esmatähtsaid liike ja elupaiku (nagu asjakohase hindamise tulemusena antud juhul) on erandid lubatavad ainult juhul, kui selgub, et leevendavad meetmed ei planeering on seotud inimese tervisega, taga Natura ala terviklikkust ja kaitse- elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga eesmärkide saavutamist, tuleb keskkonnaseisundile. Teeme ettepaneku arendajal teha otsus, kas loobuda alapeatükki eeltoodud infoga täiendada. kavandatavast tegevusest või liikuda edasi erandi tegemise etappi. See otsus tehakse pärast asjakohase hindamise tulemuste selgumist. Erandi tegemise etappi liikumisel on võtmeküsimuseks, kas REP-iga kavandatav tegevus on alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel. Täiendame lähteseisukohti selgitusega Natura hindamise ning võimaliku erandi rakendamise protsessist. „Asukoha eelvaliku etapi käigus leitakse sobivaim Ettepanekuga arvestatakse. alternatiiv püsiühenduse rajamiseks. Selleks visandatakse võimalikud aluskriteeriumide alusel trassikoridorid, võrreldakse neid kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate alusel ning otsustakse koridori alternatiiv, mis on püsiühenduse rajamiseks soodsaim nii looduskeskkonna, sotsiaalmajanduslike kui ka kultuuriliste näitajate osas. Eelistatud trassialternatiivi valikuks annavad olulise sisendi valdkondlikud uuringud ning mõjude hindamine. 26 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel Püsiühenduse alternatiive (sild või tunnel) hinnatakse praamiühendusega, sh parendatud praamiühendusega jätkamise taustal. See tähendab, et mistahes kriteeriumi hindamisel tuleb lisaks silla või tunneli alternatiivide hindamisele, hinnata paralleelselt ka praamiühenduse mõju hinnatava kriteeriumi lõikes.“ Täiendada viimast lauset: “… ning et hindamistulemustest võib ka järelduda, et optimaalseimaks lahenduseks üle Suure väina ühenduse pidamisel võib osutuda ka püsiühenduse rajamisest loobumine.” Täiendus loob suurema selguse selles osas, mis võib olla alternatiivide võrdluse tulemuseks: tasakaalustatud võrdluse tulemusena võib selguda, et parimaks lahenduseks on 0-alternatiiv ehk praamiliiklusega jätkamine. Paralleelselt detailse lahenduse koostamisega Selgitame, et lähteseisukohtade ja koostatakse sobivaimale püsiühenduse mõjude hindamise väljatöötamise alternatiivile eskiisprojekt ning viiakse läbi mõjude kavatsuse läbivaks põhimõtteks on hindamine. Siin on mõjude hindamise eesmärgiks olnud see, et asukohavaliku etapis juba konkreetse tehnilise lahendusega kaasnevate tuleb valida alternatiiv, mis on kõige mõjude hindamine ning leevendusmeetmete parem kõigist hinnatavatest väljatöötamine. alternatiividest ning see peab olema Juhime tähelepanu, et leevendavate meetmete ka reaalselt elluviidav, sh vajadusel välja töötamiseni tuleb jõuda juba asukoha leevendusmeetmeid rakendades. Kui eelvaliku etapis, vastasel juhul ei ole võimalik anda alternatiivi sobivus ja elluviidavus ei sisukat hinnangut erinevate alternatiivide ole välja selgitatud, ei ole võimalik elluviidavusele ega tegelikele vastu võtta asukohavaliku otsust. keskkonnamõjudele. Ei ole võimalik langetada põhjendatud otsust silla või tunneli eelistamise vahel, kui pole lõpuni selge, kas mõlemad saavad 27 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel olla elluviidavad ning milliste lisatingimustega on sel juhul vaja arvestada. REP LS ja VTK koostamisel on lähtutud vähemalt Selgitame, et Eesti järgmistes varem teostatud töödest, sh Keskkonnaühenduste Koja uuringutest: 28.03.2012 kirja näol on tegu • Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo keskkonnaorganisatsiooni perspektiivse korraldamise kava ja arvamusega, mis ei ole esitatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne planeeringulahenduse kohta. Riigi ning KSH käigus läbiviidud uuringud... eriplaneeringu ja mõjude hindamise Teeme ettepaneku arvestada lähteandmetena läbiviimise käigus teostatakse rida koos sõitjate ja veoste üle Suure väina veo uuringuid, sh linnustikku ja perspektiivse korraldamise kava ja selle KSH mereimetajaid puudutavad uuringud, aruandega ka Eesti Keskkonnaühenduste Koja mis peavad muuhulgas andma 28.03.2012 Vabariigi Valitsusele saadetud vastused 2011. aastal koostatud märgukirja, kuna see sisaldab M. Ellermaa kavas vastuseta jäänud küsimustele. ekspertarvamust linnustiku ning V. Pilātsi Märgime täiendavalt, et 2011. aastal ekspertarvamust mereimetajate (eesti k. tõlge; koostatud kava ja selle koostamise inglise k.) teemal, mis on oluliseks täiendavaks käigus läbiviidud uuringud on läbinud infoks KSH tulemuste kõrval. Juhime tähelepanu, ja läbivad ka täiendavate uuringute et viidatud KSH aruanne on oma lõppjäreldustes teostamise ajal hinnangu selles osas, vastuolus selle käigus läbiviidud uuringutega linde kuivõrd on sel ajal tehtud uuringud ja (Leito 2010) ja hülgeid (Jüssi 2010) puudutavates nende tulemused endiselt küsimustes, mistõttu on ekslik lähtuda KSH kasutatavad ja kuivõrd vajavad need aruande lõppjäreldustest. Natura väärtuste kaitse tulemused värskendamist. Vastavad küsimustes tuleb lähtuda Leito ja Jüssi uuringute hinnangud on välja toodud ka tulemustest, kinnitavad oma eksperthinnangutes lähteseisukohtade ja mõjude Ellermaa ja Pilāts. hindamise väljatöötamise kavatsuse lisadeks olevates uuringute lähteülesannetes. Riigi eriplaneeringu koostamisel viiakse läbi mõjude hindamine, sh KSH, mille järelduste tegemisel tuleb lähtuda aja- ja asjakohastest uuringutest, mis 28 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel muuhulgas koostatakse riigi eriplaneeringu koostamise käigus (vt lähteseisukohtades toodud uuringute nimekirja). 16, peatükis 2.2. Trassiasukoha alternatiivide Selgitame, et ilma uuringuteta ei ole valiku kriteeriumid: Geoloogia – eelistatud on võimalik Natura asjakohast mõju geoloogiliselt lihtsamini teostatav alternatiiv. … hinnata. Selleks enamus Põhimaterjalide vajadus – eelistatud on looduskeskkonna uuringuid töösse alternatiiv, mille rajamiseks on põhimaterjalide kirjutatud ongi, sest uuringute vajadus väikseim ning mille kättesaadavus on ajakohastamine on eeldus asjakohase tagatud. … Ehitus/rajamismaksumus – eelistatud mõjuhindamise läbiviimiseks. Natura on trassialternatiiv, mis on kõige väiksema asjakohaseks hindamiseks on teiste rajamismaksumusega. … Hoolduskulu –eelistatud hulgas vaja näiteks müra ja on trassialternatiiv, mille hoolduskulu on vibratsiooni hinnangut, veealuse madalaim. müra hinnangut, liiklusprognoosi, Suure väina püsiühenduse rajamisel on selged geoloogiat, erinevate keskkonnakaitselised piirangud – Natura sillaalternatiivide lahendusi ja väärtuste kahjustamise vältimise vajadus, mis visualiseeringuid jm. Sotsiaalsete, tähendab, et rajada ja seega ka eelistatuks valida kultuuriliste ja majanduslike mõjude saab vaid alternatiivi, mille puhul uuringud/analüüsid ei ole Natura keskkonnakaitselised tingimused on täidetud / hindamiseks vajalikud. neid on võimalik täita, vt LKS § 32 lg (2) ja KeHJS § 45. Seega tuleb esmaseks valikukriteeriumiks Täiendame lähteisukohtade seada Natura ala terviklikkuse säilimine ja kaitse- sõnastust selliselt, et oleks selgelt eesmärkide mitte kahjustamine ning ülejäänud välja toodud, et Natura hindamise kriteeriumite alusel saab võrdlema asuda vaid tulemused on sobivaima alternatiivi neid alternatiive, mis on esmase valikukriteeriumi valikul peamine kriteerium – Natura läbinud. Teeme ettepaneku seada alternatiivide väärtuste kaitse peab olema tagatud. valiku kriteeriumitele vastavad kaalud. Vastasel juhul on oht, et välja valitakse alternatiiv, mida on küll lihtsam ja odavam rajada, kuid mille elluviimine osutub Natura ala kahjustamise tõttu tegelikkuses siiski võimatuks. Praeguse 29 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel valikukriteeirumite sõnastuse põhjal on tulemus lihtsasti ette ennustatav – kvaliteetsel lahendusel, mis on ehk ressursside suhtes veidi nõudlikum, ei saa selliste kriteeriumite puhul olla kuigi suurt võimalust esile kerkida. Tegemist on kriteeriumitega, mille põhjal osutub valituks kõige lihtsam ja odavam lahendus, kuivõrd selliseid tingimusi seadvaid kriteeriume on arvuliselt rohkem; odav ja lihtne ei tohiks aga nii suure ja olulise objekti puhul kindlasti olla eesmärgiks. Teeme ettepaneku valikukriteeriumite liigendus ja sõnastus veelkord läbi mõelda ja seada kriteeriumid selliselt, et valituks saaks osutuda eelkõige kitsendavaid tingimusi arvestav ja vajadustele vastav, mitte aga tingimata kõige lihtsam ja odavam alternatiiv. lk 17 – 2.3.1. Asukohavaliku teostamise käigus Lisame viite lähteseisukohtade lisaks läbiviidavad uuringud. Nimekirjas on olevatele uuringute mereimetajate uuring olemasoleva olukorra lähteülesannetele viidatud peatükki. kaardistamiseks, käsitiivaliste uuring ja linnustiku uuring, kuid ei ole täpsustatud, mis on uuringute sisu ega lisatud viidet seda selgitavale materjalile. Sellises sõnastuses võivad need uuringud kujutada endast ükskõik mida, ka olemasolevatele andmetele tuginevat lihtsat analüüsi. Teeme ettepaneku sõnastada uuringute sisu ja metoodika loetelus täpsemalt või lisada viited selgitavale materjalile, kuivõrd valdkonna ekspertide hinnangud ja ettepanekud sel teemal on sama töö raames tellitud ja olemas, lisadena ka esitatud. Juhime tähelepanu, et liiklusuuringut läbi viies ja prognoose koostades on vajalik arvestada kliimamuutustest tulenevate ja järjest 30 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel aktuaalsemate piirangutega nii kasvuhoonegaaside emissooni vähendamisel kui ka energiakasutuse piiramisel. See tähendab, et arvestada tuleb ka variantidega, mille kohaselt liiklusvood maanteel jäävad praegusele tasemele või isegi kahanevad. lk 18 – ptk 2.3.2 Detailse lahenduse koostamise Lähteseisukohtade ja mõjude käigus läbiviidavad uuringud. Palume võtta hindamise väljatöötamise kavatsuse arvesse, et detailse lahenduse koostamise käigus ptk 2.3. sissejuhatavas osas on võib osutuda vajalikuks läbi viia eraldi uuringud markeeritud, et „Pea kõikides leevendavate meetmete kavandamiseks, valdkondades on otstarbekas viia vähendamaks mõju nahkhiirtele ja lindudele ning valdkonnauuringud läbi eraldi täiendada vastavalt ptk 2.3.2 sõnastust. asukohavaliku etapis ja detailse lahenduse koostamise etapis, kusjuures detailse lahenduse täpse vajaduse ja lähteülesande väljatöötamine peab olema osa asukohavaliku etapi uuringust. Taoline käsitlusviis on vajalik, et tagada üheltpoolt võimalikult adekvaatsed detailse lahenduse käigus läbiviidavad uuringud ning teisalt vältida ebamõistlike uuringute läbiviimist.“ Seega ptk-is 2.3.2. väljatoodud uuringute nimekiri on esialgne ning selle täpne ulatus selgitatakse välja asukohavaliku teostamise käigus. lk 19 – hinnatakse planeeringu elluviimisega REP koostamisel ja mõjude kaasnevaid olulisi mõjusid (KeHJS-e mõistes) ja hindamisel lähtutakse asjakohaste tavalisi mõjusid Palume lahti seletada, mida mõjude hindamise metoodikast, mis tähendab “tavalised mõjud” ning miks neid on koosneb oluliste ning tavaliste mõjude hindamisest ehk on laiem kui 31 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel vaja hinnata, kui need ei ole KeHJS mõistes KeHJS kohase mõjuhindamise olulised? läbiviimine. Selgitame, et „tavalised mõjud“ on sisuliselt kõik mõjud, mis ei ole olulised KeHJS kontekstis, kuid on asjakohased, et langetada laiapõhjaliselt kaalutletud ning kõiki asjaolusid arvesse võttev planeerimisotsus. Asjakohaste mõjude hindamise kohta soovitame täpsemalt lugeda Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise infoveebist: https://planeerimine.ee/ruumiline- planeerimine/moju/ lk 19 ptk 3.1 Mõjude hindamise metoodika Teeme Täiendame lähteseisukohti ja mõjude ettepaneku selgelt välja tuua, millises etapis hindamise väljatöötamise kavatsust (alternatiivide võrdlus ja detailse lahenduse Natura hindamise ja võimaliku erandi etapp) miski toimub, nt asjakohaste mõjude tegemise kirjeldusega. hindamine, Natura hindamine. Teksti põhjal võib Selgitame, et käesolevad jõuda järelduseni, et ikka alternatiivide võrdlemise lähteseisukohad ja mõjude hindamise etapis tuleb mõlemad läbi viia, kuid hea oleks ka väljatöötamise kavatsus on koostatud näiteks üks selge skeem, millel on muuhulgas asukohavaliku teostamisele ning viidatud, millal (mis etapis) ja millistel alustel detailse lahenduse koostamist langetatakse vajadusel otsus Natura erandi puudutavad osad on pigem tegemise kasuks. Samuti, millises etapis, millise selgitavad. info alusel ja millises täpsusastmes töötatakse välja leevendavad meetmed. Juhime tähelepanu, et erinevate alternatiivide keskkonnamõju osas saab lõplikke järeldusi teha vaid koos leevendavate meetmetega. lk 35 – Maakasutusest tuleneva KHG (CO2) heite Viidatud lõigule järgnevas lõigus on hindamisel on soovitav aluseks võtta sätestatud, et „Kliimamuutustele rahvusvaheliselt tunnustatud IPCC avalduva mõju hindamise metoodika 32 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel (Intergovernmental Panel on Climate Change) ehk kooskõlastatakse enne tööga Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli alustamist juhendmaterjalid, täpsemalt LULUCF (Land Use, Keskkonnaministeeriumiga. Land-use change and Forestry) ehk maakasutuse, Metoodika kirjeldus, sh CO2 heite maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris arvutamise metoodika erinevates KHG heite hindamise metoodika. Teeme etappides, esitatakse mõju hindamise ettepaneku sõnastada sama lause konkreetse aruandes.“ tingimusena: “Maakasutusest tuleneva KHG (CO2) Antud nõude eesmärk on tagada, et heite hindamisel tuleb võtta aluseks …” Kui kliimamuutustele avalduva mõju teadaolevalt on veel pädevaid metoodikaid, siis hindamisel kasutatav metoodika tuleks ka need ära nimetada ning sõnastada oleks vastuvõetav ja kvaliteetse tingimus valikuvõimalusena. Soovituse andmine lõpptulemuse saavutamiseks jätab võimaluse mõjuhindajal valida ka tasemel. metoodika, mis ei pruugi olla siintooduga samal tasemel. lk 37 – SPÜ jaoks on alternatiiviks Selgitame, et parvlaevaühenduse parvlaevaühendus, eeldusega, et senine alternatiivi on kirjeldatud peatükis parvlaevaliiklus jätkub sarnasel tasemel. Miks 1.1. Teeme lähteseisukohtade ja käsitletakse alternatiivina parvlaevaühendust mõjude hindamise väljatöötamise senisel tasemel, kas see on maksimaalselt parim kavatsuse edasisel kasutamisel veel võimalik? Teeme ettepaneku käsitleda SPÜ täiendavalt koostööd Majandus- ja alternatiivina võimalikult heal tasemel, st Kommunikatsiooniministeeriumiga, nõudlusele maksimaalselt hästi vastavat ning et selgitada välja parvlaevaühenduse energiakasutuselt optimaalset alternatiiv, mis oleks tänasega parvlaevaühendust. võrreldes oluliselt parendatud, kuid endiselt realistlik ja elluviidav. lk 38 – Liiklusprognoos sisaldab püsiühenduse Selgitame, et majanduskasvul ületuste prognoosi nii keskmise majanduskasvu põhineva mudeli hülgamise ning kui ka aeglasema majanduskasvu stsenaariumi tarbimismahtude vähendamise tingimustes. Teeme ettepaneku teha prognoos ka vajaduse realiseerumine ei ole negatiivse majanduskasvu võimalust arvestades. tõendatud ning pigem näitab Kliimasoojenemise avaldumise ning sellega muuhulgas kaubavedude maht kohanemiseks ja selle leevendamiseks järjepidevat kasvu. Seetõttu ei ole 33 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel rakendatavate meetmete kontekstis, sh KHG heite negatiivse majanduskasvu vähendamise ning kliimaneutraalsuse prognoosimine meie hinnangul töö saavutamise eesmärgid, muutub järjest raames vajalik. käegakatsutavamaks majanduskasvul põhineva mudeli hülgamise ning tarbimismahtude vähendamise vajadus. lk 40 – 3.4.1. Mõju hindamine maastikule ja Lisame eskiisprojekti vaadetele Juhime tähelepanu, et soovi korral on lähteülesandesse täiendavalt nõude võimalik maastikku sobivateks ja pilku püüdvateks kaasata eskiisprojekti koostamisse ka maamärkideks kujundada ka tunneli suudmed. Nii arhitekt ning maastikuarhitekt, et silla kui tunneli puhul sõltub visuaalne tagada silla ja tunneli suudmete lõpptulemus olulisel määral arhitektuursest piirkondade võimalikult kvaliteetne lahendusest, mis ei ole praeguse planeeringu visuaalne, ruumiline ja arhitektuurne etapis teada. Küll aga võiks visuaalse mõju lõpptulemus. analüüsi tulemusena seada planeering tingimusi (mitte soovitusi) võimalikult hea arhitektuurse lahenduse kujundamiseks/valimiseks, kui sellised aspektid analüüsi käigus kooruvad ning tuua selline eesmärk välja ka lähteülesandes. EESTIMAA LOODUSE FOND 09.09.2021 nr 134-1 ELF on jätkuvalt seisukohal, et Suure väina Selgitame, et käesoleva töö ülesanne (LS ja VTK avalik transport on vajalikus ulatuses tagatud on välja selgitada, milline alternatiiv väljapanek) praamiliiklusega ja seega puudub põhimõtteline (parvlaevaühendus, sild või tunnel) on parim võimalik alternatiiv vajadus silla või tunneli järele. Seejuures sild kui Natura 2000 ala ohustav ja selle terviklikkust tagamaks pidev ja jätkusuutlik kahjustav variant on täiesti vastuvõetamatu. ühendus mandri ja Saare maakonna Keskkonnaühendused on ka varem väljendanud vahel. Parim võimalik alternatiiv on seisukohta, et sild võib Natura 2000 ala ohustada parim nii keskkonnale kuid on ka (nt. Eesti Keskkonnaühenduste Koda, 2012). majanduslikult tasuvaim pikas perspektiivis. Majanduslik tasuvus tähendab üheltpoolt pikaajalist mõju Tänaseks ei ole esitatud vettpidavaid argumente riigieelarvele ning teiselt poolt selle kohta, et silla või tunneli rajamine aitaks sotsiaalmajanduslikku mõju Saare kuidagi kaasa selle väidetavale eesmärgile 34 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel suurendada piirkondade konkurentsivõimet ja maakonna inimestele ja vähendada ääremaastumist. Seega puuduvad ettevõtlusele. sellele keskkonnale koormaval ja rahaliselt kallil ettevõtmisel ka selged sotsiaalmajanduslikud Riiklik huvi püsiühenduse põhjendused. Selline taristu on ilmses vastuolus koostamiseks on määratletud riigi säästva arengu põhimõtetega. eriplaneeringu taotluses ning algatamise korralduses. Muuhulgas Olukorras, kus on vajalik kiire liikumine on riiklik huvi määratletud järgmiselt: kliimaneutraalsuse poole, sh. kasvuhoonegaaside • Riik on enda huvi Suure väina püsiühenduse vastu väljendanud emissioonide vähendamine vähemalt 55% 2030. strateegilistes dokumentides aastaks, tuleb iga suurprojekti puhul arvestada nagu Vabariigi Valitsuse selle kliimamõju. Seda enam, et lähitulevikus on kehtestatud üleriigilises ette näha pigem Euroopa Liidu kliimaambitsiooni planeeringus „Eesti 2030+“ ning tõusu Saare ja Lääne https://www.consilium.europa.eu/et/policies/eu- maakonnaplaneeringutes. plan-for-a-green-transition/. Taristu arendamine Üleriigilises planeeringus lähtudes transpordimahu järjepideva kasvu selgitatakse, et Saare maakonna eeldusest ei ole tänapäeval mõistlik. ligipääsetavuse parandamiseks võib riik teha otsuse rajada Silla variandi puhul lisandub üldistele säästva püsiühenduse üle Suure väina, arenguga seotud kaalutlustele välistavana otsene mis lühendaks maanteesõidukite vastuolu EL keskkonnaõiguse, eelkõige linnu- ja ülesõiduaega. loodusdirektiividega. Strateegilise dokumendi Maakonnaplaneeringutes on „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo kajastatud perspektiivse Suure perspektiivse korraldamise kava“ KSH raames väina püsiühenduse silla- ja Aivar Leito (Leito, 2010) tehtud linnustiku-uuring tunnelivariandi maismaaotste näitab veenvalt, et sillast kujuneks rändlindudele alternatiivid. oluline rändetakistus ja aastas võib hukkunud Maakonnaplaneeringus lindude arv ulatuda 150-750-ni. See kujutaks selgitatakse, et jätkutegevusena endast olulist summaarset suremust. Lisaks koostatakse riigi eriplaneering, milles tehakse püsiühenduse järeldub sama protsessi käigus Ivar Jüssi (Jüssi, asukohavalik ning määratakse 35 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel 2010) ettevalmistatud hüljesteteemalisest püsiühenduse täpne asukoht aruandest, et silla puhul ei saa välistada olulist Saare ja Lääne maakonnaga negatiivset mõju Liivi lahe viigerhülge piirnevas sisemeres. asurkonnale. Rahvusvahelised eksperthinnangud • Lisaks on Suure väina (Ellermaa, 2012; Pilats, 2012) kinnitavad püsiühendus kajastatud Vabariigi eeltoodud seisukohti. Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023 transpordi ja taristu Vastavalt planeerimisseaduse § 27 lõikele 1 on valdkonna punktis 14.15: riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise Algatame riikliku eriplaneeringu Saaremaa silla rajamise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille võimaluste kaardistamiseks, asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik küsides seejuures kohaliku või rahvusvaheline huvi. Tulenevalt eeltoodud kogukonna arvamust. kaalutlustest väidame, et riiklik või rahvusvaheline • Suur riiklik huvi kavandatava huvi Suure väina püsiühenduse loomiseks Suure väina püsiühenduse vastu puudub. Veelgi enam, püsiühendus silla seisneb selleski, et ehitisega võib rajamisena on Eesti rahvusvaheliste kohustustega kaasneda oluline negatiivne mõju otseses vastuolus. üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele, mh merekeskkonnale, Natura aladele jt piirkonna loodusväärtustele, sh elusloodusele (eelkõige silla puhul) ning põhjavee seisundile (eelkõige tunneli puhul). Alapeatükk 1.2. Planeeringuala Täiendame lähteseisukohtade ja Alapeatükis ei ole märgitud, et planeeringuala mõjude hindamise väljatöötamise paikneb Väinamere hoiualal, mis on ühtlasi osa kavatsuse sõnastust lähtuvalt samanimelisest Natura 2000 võrgustiku linnu- ja esitatud ettepanekust. loodusalast. Kuigi Natura ala mainitakse dokumendis mujal, on oluline see ka planeeringuala üldkirjelduses välja tuua. 36 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel Alapeatükk 1.5. Lähteandmed Selgitame, et Eesti Alapeatükis nimetatakse esimesena dokumenti Keskkonnaühenduste Koja “Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo 28.03.2012 kirja näol on tegu perspektiivse korraldamise kava ja keskkonnaorganisatsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet arvamusega, mis ei ole esitatud ning KSH käigus läbiviidud uuringud“. Juhime planeeringulahenduse kohta. Riigi tähelepanu, et aruanne on oma lõppjäreldustes eriplaneeringu ja mõjude hindamise vastuolus selle käigus läbiviidud uuringutega linde läbiviimise käigus teostatakse rida (Leito, 2010) ja hülgeid (Jüssi, 2010) puudutavates uuringuid, sh linnustikku ja mereimetajaid puudutavad uuringud, küsimustes. Juhime tähelepanu, et mis peavad muuhulgas andma rahvusvaheliste eksperthinnangute kohaselt vastused 2011. aastal koostatud (Ellermaa, 2012; Pilats, 2012) tuleb Natura 2000 kavas vastuseta jäänud küsimustele. ala kaitse küsimustes lähtuda eeltoodud Märgime täiendavalt, et 2011. aastal uuringutest, mitte koondaruandest. koostatud kava ja selle koostamise Eesti Keskkonnaühenduste Koda saatis eeltoodud käigus läbiviidud uuringud on läbinud põhjusel 28. märtsil 2012. a märgukirja Vabariigi ja läbivad ka täiendavate uuringute Valitsusele (Eesti Keskkonnaühenduste Koda, teostamise ajal hinnangu selles osas, 2012), milles rõhutatakse järgnevat: “mõjude kuivõrd on sel ajal tehtud uuringud ja hindamise käigus ei ole kõrvaldatud teaduslikult nende tulemused endiselt põhjendatud kahtlust selle suhtes, et erinevad kasutatavad ja kuivõrd vajavad need sillaalternatiivid võivad avaldada negatiivset mõju tulemused värskendamist. Vastavad Väinamere linnuala ja Väinamere loodusala hinnangud on välja toodud ka kaitse-eesmärkidele.” Seetõttu ei saa KSH lähteseisukohtade ja mõjude aruannet käsitleda argumendina silla eelistamisel hindamise väljatöötamise kavatsuse ja selle esitlemisel keskkonnaohutu lahendusena. lisadeks olevates uuringute Lähteandmetena tuleb kindlasti käsitleda ka lähteülesannetes. eelpoolmainitud märgukirjale lisatud Margus Riigi eriplaneeringu koostamisel Ellermaa ekspertarvamust linnustiku teemal ja viiakse läbi mõjude hindamine, sh Valdis Pilatsi seisukohta hüljestega seoses. KSH, mille järelduste tegemisel tuleb lähtuda aja- ja asjakohastest uuringutest, mis muuhulgas koostatakse riigi eriplaneeringu 37 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel koostamise käigus (vt lähteseisukohtades toodud uuringute nimekirja). Alapeatükk 2.1.3. Põhimõtted Ettepanekuga on lähteseisukohtades looduskeskkonnaga arvestamiseks ja väljatöötamise kavatsuses Alapeatükis ei ole mainitud, et planeeringuala arvestatud. Ptk 3.2.1. on sätestatud, paikneb hoiualal, mis on ühtlasi osa Natura 2000 et mõjuhindamise käigus viiakse läbi võrgustiku linnualast ja loodusalast. Natura asjakohane hindamine, sest arvestades kavandatava tegevuse Seetõttu ei ole see ka vastavuses alternatiivide paiknemist Natura looduskaitseseaduse § 32 lõike 2 nõudega, mille alade suhtes ei saa ebasoodsat mõju kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja alade terviklikkusele ja kaitse- eesmärkidele välistada või pole kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille piisavalt informatsiooni järelduste kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate tegemiseks. liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab REP-i võib kehtestada juhul, kui seda ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate lubab Natura 2000 võrgustiku ala liikide soodsa seisundi. Tegemist on seaduses kaitsekord ning REP-i kehtestaja on kirjas oleva ühemõttelise keeluga, mida ei saa veendunud, et kavandatav tegevus ei planeerimisel arvestamata jätta. mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse Ühtlasi ei ole alapeatükis arvestatud eesmärki. Juhul, kui Natura keskkonnamõju hindamise ja asjakohase hindamise tulemusena keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 45 selgub, et leevendavad meetmed ei sätestatud nõuetega, mille kohaselt peab Natura taga Natura ala terviklikkust ja kaitse- 2000 alade puhul eelkõige arvestama ala kaitse eesmärkide saavutamist, tuleb eesmärki ja ala terviklikkust ning planeeringut arendajal teha otsus, kas loobuda saab kehtestada, kui seda lubab Natura 2000 kavandatavast tegevusest või liikuda võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on edasi erandi tegemise etappi. See veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta otsus tehakse pärast asjakohase ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala hindamise tulemuste selgumist. terviklikkust ega kaitse eesmärki. Alade puhul, mis Erandi tegemise etappi liikumisel on sisaldavad esmatähtsaid liike ja elupaiku, on võtmeküsimuseks, kas REP-iga 38 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel erandid lubatavad ainult juhul, kui planeering on kavandatav tegevus on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega alternatiivsete lahenduste või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. puudumise tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja Edaspidi käsitletakse küll kõnealuseid asjaolusid erakordselt tungivatel, sealhulgas mingil määral trassivaliku juures (alapeatükk sotsiaalset või majanduslikku laadi 2.2.2), kuid siin on tegemist põhimõtteliste põhjustel. otsustega, mitte üksnes trassivaliku küsimustega. Alapeatükk 2.2. Trassiasukoha alternatiivide Määrame prioriteetsetele valiku kriteeriumid trassialternatiivide asukohavaliku Alapeatükis tuleb selgelt välja tuua, et kuivõrd ala kriteeriumidele baaskriteeriumi (sh paikneb Natura 2000 linnu- ja loodusalal, kehtivad mõju Natura 2000 aladele) seal eelmises punktis nimetatud põhimõtted. tähenduse, mille kohaselt peab Leiame, et alapeatükis 2.2.2 välja toodud valitud alternatiiv olema põhimõte Natura ala terviklikkuse ja kaitse- baaskriteeriumide (Natura) lõikes eesmärkide mitte-kahjustamisest pole lihtsalt üks parim ning seejärel on võimalik “kriteerium” teiste seas, vaid ala terviklikkust ja alternatiive hinnata muude kriteeriumide lõikes. kaitse-eesmärke kahjustavaid alternatiive välistav Kaalude määramist kriteeriumidele ei asjaolu. Majanduslike ja tehniliste kriteeriumite pea me põhjendatuks, kuna tegu ei abil saab eelisjärjestada vaid neid variante, mis ei ole objektiivse hindamismeetodiga. kahjusta Natura ala terviklikkust ega kaitse- eesmärke. Lisaks tuleb rõhutada, et merekeskkonna seisukohast ei piisa lihtsalt vähem ebasoodsa alternatiivi valikust. Arvestades seda, et mereala on ebasoodsas seisundis (Keskkonnaministeerium, 2019), aga veepoliitika raamdirektiiv ja merestrateegia raamdirektiiv nõuavad hea seisundi saavutamist, saab 39 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel vastuvõetavaks lugeda vaid sellist lahendust, mis aitab hea seisundi saavutamisele kaasa. Alapeatükk 2.3.1. Asukohavaliku teostamise Lisame viite lähteseisukohtade lisaks käigus läbiviidavad uuringud olevatele uuringute Mitme olulise teema puhul nagu mereimetajad, lähteülesannetele viidatud peatükki. kalastik, linnustik ja käsitiivalised, ei leia selgitusi selle kohta, milliseid uuringuid on plaanis läbi viia. Kuigi peatükis 3.2.3 antakse kavandatavatest uuringutest üldsõnaline ülevaade, siis käesolevas peatükis sellele viide puudub. ELF rõhutab, et uuringute põhjal saab järeldusi teha vaid juhul, kui need sisaldavad mitme aasta vältel kogutud andmeid, mis võimaldavad arvestada sesoonset ja aastate vahelist muutlikkust. Lisaks peavad uuringud võimaldama senisest täpsemalt hinnata, millist mõju üks või teine kaalutav alternatiiv elustikule avaldab. Juhime tähelepanu, et juba olemasolevad uuringuaruanded näitavad igasuguse silla väga tõenäolist olulist negatiivset mõju lindudele (Leito, 2010) ja võimalikku olulist negatiivset mõju viigerhüljestele (Jüssi, 2010). Samuti ei ole alapeatükis selgitatud, millist metoodikat on kavas kasutada liiklusprognoosi teostamisel. Rõhutame, et kliimamuutus sunnib peale kiireid korrektuure kõigis energiat kasutavates sektorites, sealhulgas transpordis ja igasuguse liiklusprognoosi tegemisel tuleb arvestada karmistuva kliimapoliitikaga. Alapeatükk 3.2.1. Mõju Natura 2000 võrgustiku Täpsustame vajadusel aladele lähteseisukohti ja väljatöötamise 40 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel Alapeatükis on kirjeldatud Natura 2000 võrgustiku kavatsust lähtuvalt esitatud aladele avalduda võiva mõju kohustuslikku ettepanekust. hindamist üldiselt adekvaatselt, kuid mainimata on jäänud asjaolu, et alade puhul, mis sisaldavad esmatähtsaid liike ja elupaiku, on erandid lubatavad vaid juhul, kui planeering on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Juhime tähelepanu, et Väinameri on just selline esmatähtsaid liike ja elupaiku sisaldav ala. Alapeatükk 3.2.3. Mõju loomastikule Ettepanekuga arvestatakse. Kuigi antud peatükis on teatud määral lahti kirjutatud alapeatükis 2.3.1 juures täiesti selgitamata temaatikat, on uuringute kirjeldus meie hinnangul siiski ebapiisav ega anna selgust, millises ulatuses ja kui pika aja jooksul on kavas välitöid läbi viia. Alapeatükis sisalduv tabel 1 “Linnustikule avalduv võimalik mõju ja eeldatav mõju piirkond” toob küll mõjuna välja veelindude ja teiste liigirühmade esindajate suremuse suurenemise kokkupõrgete tõttu sillaga, kuid jätab märkimata võimalikud kokkupõrked liikuvate autodega. Kuivõrd isegi tavalised autoteed on olulised autodega põrkest tingitud lindude suremuse põhjustajad, tuleb kindlasti arvestada autodega põrke ohtu lindude massrändest läbi lõikava silla puhul. Alapeatükk 3.2.10. Kliimamuutustega Viidatud lõigule järgnevas lõigus on kohanemine. Mõju kliimamuutustele sätestatud, et „ Kliimamuutustele avalduva mõju hindamise metoodika kooskõlastatakse enne tööga 41 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel Alapeatükis on välja toodud vajadus vähendada alustamist KHG emissioone, kuid arvestamata on jäetud Keskkonnaministeeriumiga. kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050. Metoodika kirjeldus, sh CO2 heite Käsitletud ei ole ka emissioonide vähendamise arvutamise metoodika erinevates kohustuse mõju tulevasele liiklustihedusele. etappides, esitatakse mõju hindamise aruandes.“ Samuti leiame, et ebalev on maakasutuse Antud nõude eesmärk on tagada, et muutuse mõju käsitlev lõik, kus maakasutusest kliimamuutustele avalduva mõju tuleneva KHG heite hindamisel viidatakse hindamisel kasutatav metoodika oleks vastuvõetav ja kvaliteetse Valitsustevahelise kliimamuutuse paneeli lõpptulemuse saavutamiseks juhendmaterjalidele vaid soovitusena. Leiame, et tasemel. kuna antud juhendmaterjal on rahvusvahelise koostöö tulemusel konsensuslikult valminud ja kasutuses ka riikliku KHG aruandluse tegemisel, siis tuleks see välja tuua selge suunisena. Alapeatükk 3.3.1. Liiklusuuring Selgitame, et kaubavedude maht Liiklusprognoosis on kavas analüüsida “turismi ja Virtsu ja Kuivastu vahel näitab aasta saarte külastatavuse arengut, muutuseid Muhu ja aastalt ühtlaselt ca 10% kasvu. Saaremaa rahvaarvus, majanduslikke muutusi, Kliimamuutustest ja karmistuvast autostumise ja kaubaveo mahu kasvu, ülesõidu kliimapoliitikast tulenevate nõuete hindasid ja püsiühenduse avamise mõju”. rakendamisega seotud Rõhutame, et liiklusuuringu analüüsi teostamisel transpordimahtude vähenemine ei tuleb arvesse võtta ka kliimamuutusest ja ole käesoleval ajal tõendatud. karmistuvast kliimapoliitikast tulenevad nõuded, samuti kohustus vähendada 2030. aastaks KHG heiteid vähemalt 55% ning eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Alapeatükk 4.1. Ajakava Selgitame, et esialgsete Ajakava on äärmiselt vastuoluline. Variantide trassialternatiivide visandamise valiku seisukohalt üliolulised linnustiku uuringud eesmärk on objektiivsetest lõppevad alles 2025. aastal, ent juba 2022. aastal kriteeriumidest lähtuvate asukohaalternatiivide visandamine, 42 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel visandatakse esialgsed trassivariandid. Juhime mida asutakse uuringute tulemusel tähelepanu, et sellise ajalise graafiku korral ei ole täpsustama ja hindama. Paljud võimalik trassivariantide visandamisel arvestada uuringud vajavad hinnatavaid uuringute tulemustega. alternatiive uuringute läbiviimiseks, mistõttu peavad esialgsed koridorid olema visandatud. Alapeatükk 5.1. Ülevaade varem teostatud Selgitame, et 2011. aastal aluseks uuringutest ja analüüsidest võetud kava on eriplaneeringu Alapeatükis on kirjas, et eriplaneeringu aluseks ses osas, et kava koostamisel koostamise aluseks on 2011. aastal koostatud ja uuringute läbiviimisel välistati sõitjate ja veoste üle Suure väina veo ebareaalsed alternatiivid. Seega on perspektiivse korraldamise kava. Juhime mõistlik antud töö võtta aluseks ning tähelepanu, et teadaolevalt pole kõnealust kava täpsustada töö tulemusi pidades kinnitatud ja tegu on pigem kava eelnõuga. silmas vahepeal möödunud aega, andmete täpsustamise vajadust jmt. Kuigi kava 2011. aastal ei kinnitatud, tuleb selles toodud informatsiooni ja järeldusi arvestada kui riigi eriplaneeringu alusinformatsiooni, sisendit. Riigi eriplaneeringu koostamisel tuleb valideerida 2011. aastal koostatud kavas toodud järeldusi. Lisad Selgitame, et uuringute tulemused Lisades kirjeldatakse muuhulgas konkreetsete annavad sisendi mõjuhindamise liigirühmade jaoks vajalike uuringute protsessi ning olulist teavet lähteülesandeid. Vastavate lisade koostamisse on hinnatavate valdkondade kohta. kaasatud nende rühmade professionaalsed Täiendavalt selgitame, et ajavaru on asjatundjad ja seega need kompenseerivad ekspertide antud hinnang, mistõttu osaliselt alapeatükis 2.3.1 kirjeldatud puudujääke. lähtume ajakava koostamisel Siiski ei selgu kogu dokumendist, mil viisil liigiekspertide arvamusest tulemuste integreeritakse uuringute tulemused üldisesse hinnatavuse osas. Lisaks on alusuuringute lähteülesannetes välja 43 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel mõju hindamise protsessi, sh. tähtsaimana, toodud varem teostatud uuringud, millised tulemused näitaksid oluliste mõjude mis võimaldab uute uuringute olemasolu ja millised nende puudumist. Samuti koostamise käigus kogutavate tekib kahtlus, kas kõigi liigirühmade uuringuteks andmete adekvaatsust hinnata. on arvestatud piisav ajavaru, mis võimaldab tasandada aastate-vahelisi juhuslikke erinevusi. Liiklusuuringu lähteülesanne (lisa 2) ei sisalda kliimapoliitikast tulenevate korrektuuride arvestamist. Euroopa Liidus kokku lepitud kliimaneutraalsuse eesmärk avaldab kindlasti mõju ka autoliiklusele, aga praeguses lähteülesandes see ei kajastu. Leiame, et praegune eriplaneeringu ja selle mõju Lähteseisukohtade ja mõjude hindamise lähtekohtade dokumentatsioon ei ole hindamise väljatöötamise kavatsuse piisav säästva arengu põhimõtteid arvestava ning dokumente täiendatakse lähtuvalt Eesti ja Euroopa Liidu keskkonnaõigust austava avalikul väljapanekul esitatud protsessi läbiviimiseks. Enne dokumendi seisukohtadest ning esitatakse vastuvõtmist tuleb seda kindlasti oluliselt täiendavaks arvamuse avaldamiseks täiendada, eelkõige viia vastavusse kiiresti isikutele ja asutustele enne areneva kliimapoliitika põhimõtetega ning loodus- dokumentide kinnitamist. ja linnudirektiividega, samuti neid rakendavate Eesti õigusaktidega. KESKKONNAAGENTUUR 07.09.2021 nr 6 Suure väina püsiühenduse trassialternatiivide Selgitame, et alusuuringute aruanded 6/21/1362 2 (LS ja mõju usaldusväärseks hindamiseks ja nende avalikustatakse koos VTK avalik omavaheliseks võrdlemiseks parima võimaliku planeeringudokumentidega ning väljapanek) alternatiivi valiku teostamiseks ja detailse ruumiandmed koondatakse lahenduse koostamiseks on kavandatud Rahandusministeeriumis mh alusuuringud. Võttes arvesse planeeritud tööde ja eesmärgiga nende ristkasutamise ressursside mahtu ning tekkiva info väärtust, võimaldamine järgnevate uuringute Keskkonnaagentuur palub anda teada kuidas on kasutamisel. 44 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel kavas uuringute käigus kogutava info koondamine ja avalikustamine (nt aruanded, andmestikud, kaardikihid) võimaldamaks selle ristkasutamist hilisemate tööde ja analüüside tarbeks. TARTU ÜLIKOOL 31.08.2021 (LS ja VTK Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu Täiendame geoloogilise ja avalik väljapanek) lähteseisukohtade ja mõjude hindamise hüdrogeoloogilise uuringu väljatöötamise kavatsuse eelnõu lisa 3 käsitleb lähteülesannet lähtuvalt esitatud geoloogilise ja hüdrogeoloogilise uuringu ettepanekust. lähteülesannet. Ülevaade seni tehtud töödest ei hõlma Stockholmi Ülikooli poolt aastal 2000 tehtud uuringut “Seabed investigations in the Strait of Suur-Väin, western Estonia”, autorid T. Flodén ja M. Bjerkéus. Tegu on sihtotstarbelise seismoakustilise uuringuga, mille käigus profileeriti piki trassi variante. Aruanne sisaldab muuhulgas seismiliste läbilõigete tõlgendusi, kihtide sügavus- ja paksuskaarte. Töö on sisuliselt ainuke valminud Suure väina põhjasetete detailuuring, mis väärib käsitlemist ja võrdlemist loodetavasti peagi valmiva EGT uuringuga. Stockholmi Ülikooli aruanne võib olla raskesti kättesaadav. Koopia on olemas Tartu Ülikoolis, mis aitas uuringut läbi viia. Ettepanek: Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu lisa 3 peaks käsitlema Stockholmi Ülikooli poolt tehtud uuringut “T. Flodén & M. Bjerkéus, 2000. Seabed investigations in the Strait of Suur- Väin, western Estonia. Stockholm University”. MUHU VALLAVALITSUS 08.09.2021 nr 7- Lähteseisukohad ja väljatöötamise kavatsus Täiendame lähteseisukohtade ja 6/514-1 (LS ja VTK määratleb Suure väina püsiühenduse mõjude hindamise avalik väljapanek) kavandamise eesmärgi, milleks on piirkondade väljatöötamiskavatsuses sätestatud konkurentsivõime suurendamine ning püsiühenduse kavandamise eesmärki 45 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel ääremaastumise vähendamine läbi püsiühenduse selliselt, et tuleks selgelt välja, et kavandamise üle Suure väina mandrilt Muhu püsiühendus ei pea otseselt säilitama saarele. Välja on toodud, et kavandatav ja tugevdama piirkonna unikaalsust, püsiühendus peab tagama usaldusväärse ja kuid selle kavandamisel tuleb tõhusa ühenduse, et saavutada piirkondade arvestada vastava vajadusega – majanduslik ja demograafiline tasakaal, kuid säilitada ja tugevdada piirkonna samas säilitama ja tugevdama piirkonna unikaalsust. unikaalsust ning loodus-, sotsiaal- ja kultuurilist eripära (sotsiaalmajandusliku ja looduskeskkonna seisukohast). On keeruline mõista, mil moel saab püsiühendus tugevdada piirkonna unikaalsust ning loodus-, sotsiaal- ja kultuurilist eripära, mistõttu tundub see lihtsalt tühiste sõnadena, mitte aga reaalse eesmärgina. Pigem tuleb rõhutada vajadust loetletud väärtusi säilitada ning tagada, et neid ei kahjustataks. Lähteseisukohtades ning mõjude hindamise Parvlaevaühenduse alternatiivi väljatöötamise kavatsuses on kirjas, et riigi määratlemisel arvestatakse AS Saarte eriplaneering REP koostamise ja selle mõjude Liinide 2021-2027 arengukavaga ning hindamise tulemusel peab selguma parim tehakse täiendavalt koostööd võimalik alternatiiv inimeste ja veoste liikumiseks Majandus- ja üle Suure väina. Ehk siis, püsiühenduse Kommunikatsiooniministeeriumiga alternatiive (sild või tunnel) hinnatakse parendatud parvlaevaühenduse praamiühendusega, sh parendatud defineerimiseks. praamiühendusega jätkamise taustal. See tähendab, et mistahes kriteeriumi hindamisel tuleb lisaks silla või tunneli alternatiivide hindamisele, hinnata paralleelselt ka praamiühenduse mõju hinnatava kriteeriumi lõikes. Samas on joonealuse märkusena selgitatud: Praamiühendus on alternatiiv, mille vastu hinnatakse kõiki kavandatavaid 46 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel püsiühenduse koridore ning alternatiive (sild või tunnel), kuid eriplaneeringuga ei lahendata praamiliikluse või selle parendamise küsimusi. Lähteseisukohtadest ning mõjude hindamise väljatöötamise kavatsusest ei selgu üheselt, millised andmed võetakse aluseks praamiühenduse hindamisel. Kavas on mainitud, et parima võimaliku alternatiivi leidmiseks tuleb ajakohastada otsuse aluseks olevaid sisendandmeid, sh liiklusprognoosi, praamiühenduse jätkusuutlikkust ja parendamise võimalusi, silla või tunneli rajamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, sotsiaalmajanduslikku prognoosi jmt. Samas jäi dokumenti tutvustaval koosolekul kõlama, justkui lähtutaks praamiühenduse puhul 2011. aastal koostatud kavas „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava“ esitatud andmetest ja prognoosidest. Parendatud praamiühenduse puhul tähendaks see vähemalt 150 sõiduautot mahutavaid, jääs sõita suutvaid, tunnis ühe edasi-tagasi reisi teha suutvaid praame, kus kõrgendatud nõudlusega hooajal toimuvad väljumised iga 30 minuti järel, madala nõudlusega hooajal on sõidugraafik hõredam. Lisaks kavas kirjeldatud kriteeriumidele kasutavad praamid perspektiivis keskkonnasõbralikke kütuseid ning on vähese heitega. Kavas kasutatud andmed parvlaevaühenduse kohta on tänaseks aegunud. Praegune parvlaevaühendus vastab suuresti juba kavas välja toodud parendatud praamiühenduse tingimustele. Parvlaevad mahutavad kuni 150 47 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel sõiduautot, väljumised toimuvad kõrgema nõudlusega ajal 35 minuti järel ning nädalavahetustel võimaldab kolmas parvlaev veelgi tihedamat graafikut. E-piletite teenuse väljatöötamise ning ooteala laiendamise tõttu on vähenenud sadamas ooteaeg. Sadama-ala osas on algatatud detailplaneering, milles nähakse ette täiendavat sadama ooteala laiendamist, mis tagaks sujuvama liiklusvoo. Samuti liigutakse keskkonnasõbralikemate lahenduste poole, ehitades laevu ümber hübriidlaevadeks, mille akupangad võimaldavad sõita osaliselt elektril vähendades sellega diiselkütuse hulka, õhusaastet, aga ka veealust mürareostust ja vibratsiooni. Tänaseks on Vabariigi Valitsus otsustatud viienda parvlaeva tellimise, mis parandab ühenduse kvaliteeti veelgi. Oleme seisukohal, et püsiühenduse alternatiivide võrdluses parvlaevaühendusega tuleb kasutada ajakohaseid andmeid ning parendatud praamiühenduse puhul lähtuda reaalsetest ja tänaseks selgetest tulevikualternatiividest ning hinnata parvlaevaühenduse parendamise võimalusi uuendatud lähtepunktist. Koostamisel on AS Saarte Liinide arengukava 2021-2027, mis eeldatavalt valmib lähikuudel. Leiame, et nimetatud dokument on asjakohane võtta üheks lähtedokumendiks parvlaevaühenduse võrdluses püsiühenduse lahendustega. Lähteseisukohtade ning mõjude hindamise Selgitame, et mõiste „tiheasustusala“ väljatöötamise kavatsuse peatükis 2.1.4 ei ole antud juhul kasutatud „Põhimõtted sotsiaalmajandusliku keskkonnaga maareformiseaduse tähenduses vaid arvestamiseks“ on välja toodud, et 48 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel liiklusturvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed kompaktse hoonestuse ja kompaktse tuleb tagada ka püsiühendusest kaudselt asustusega alade tähenduses. mõjutatud piirkondades. Püsiühenduse Liikuvuse häiringute hindamise ning kavandamisel tuleb kavandada meetmed nende häiringute leevendamiseks tiheasustatud piirkondade liikuvuse häiringute vajalike meetmete rakendamise vältimiseks või minimeerimiseks. vajaduse kirjutame senisest Millises tähenduses on antud juhul kasutatud tugevamalt lähteseisukohtade ja mõistet „tiheasustatud“? Muhu vallas ei ole mõjude hindamise väljatöötamise tiheasustusalasid maareformiseaduse mõistes. kavatsuse dokumentidesse. Küll aga leiame, et Muhu valla piires, kus püsiühendusest tulenev liiklusvoogude mõju on Saare maakonna lõikes kõige kontsentreeritum, tuleb asustuse tihedusest sõltumatult hinnata mõjusid ja kavandada meetmed liikuvuse häiringute vältimiseks. Planeerimisseaduse § 53 lg 3 kohaselt kaotab riigi Selgitame esmalt, et riigi eriplaneering kehtivuse, kui planeeringut ei ole eriplaneeringu elluviimisele asumine asutud ellu viima viie aasta möödumisel riigi on määratlemata õigusmõiste, kuid eriplaneeringu kehtestamisest arvates. järeldust, et riigi eriplaneeringut ei Lähteseisukohtades on selgitatud, et kui REPi ellu ole asutud ellu viima, kui viie aasta viima ei hakata (püsiühenduse rajamisele ei jooksul pole jõutud ehitusloa asuta), kaotab 5 aasta möödudes REP kehtivuse väljastamiseni, saab riigi ning taastub varem sellel alal kehtestatud eriplaneeringu puhul pidada liiga planeeringu lahendus, nt üldplaneeringuga kitsaks õigusmõiste sisustamiseks. kavandatud maakasutus. Elluviimata riigi eriplaneeringuks saab Palume täpsustada, mida mõeldakse elluviimise pidada vaid sellist planeeringut, mille all antud planeeringu kontekstis. alusel ei ole tehtud mitte ühtegi Planeerimisseaduse seletuskirjast võib lugeda, et konkreetset tegevust, sh puudub ka eriplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut igasugune informatsioon, et ei ole asutud ellu viima, sealhulgas antud planeeringulahenduse kohaselt oleks ehitusluba planeeringuga kavandatud ehitise midagi tehtud. Seega saab riigi ehitamiseks, viie aasta jooksul riigi eriplaneeringu eriplaneeringu elluviimisele kehtestamisest arvates. Sellest võib järeldada, et asumisena käsitleda seda, kui 49 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel viie aastaga peab jõudma vähemalt ehitusloa planeeringulahenduse kohaselt on väljastamiseni. Viis aastat on selliste kõrge asutud teostama ehitusloa maksumusega, samas kõrgendatud avaliku huviga taotlemisele eelnevaid toiminguid, suurprojektide puhul, kus pole välistatud ka nagu nt ehitise projekteerimist. kohtuvaidlused, küllaltki lühike aeg. Planeerimisseaduse seletuskirjas on märgitud, et Selleks, et parima võimaliku 5-aastase tähtaja seadmine aitab tagada, et riigi ühendusvõimaluse otsus oleks eriplaneeringu algatamisel kaalutakse tõsiselt võimalikult laiapõhjaline, viiakse planeeringu algatamise vajalikkust ja hinnatakse eriplaneeringu koostamisel läbi kõik planeeringuga kavandatava ehitise rajamiseks vajaminevad uuringud, et muuhulgas vajalike vahendite piisavust. ka majanduslike mõjude hindamisel Samas on riigi eriplaneeringu algatamise oleks võimalik arvesse võtta näiteks korralduse seletuskirjas välja toodud, et Suure keskkonnakulusid või väina püsiühenduse finantseerimise skeem leevendusmeetmete rakendamisega otsustatakse pärast riigi eriplaneeringu kaasnevaid kulusid. kehtestamist. Seega ei saa praegusel hetkel olla kindel, kas vajalikud vahendid kavandatu elluviimiseks on olemas ning seega esineb küllaltki suur tõenäosus, et ettenähtud ajavahemikus ei jõuta asuda planeeringut ellu viima. Riigi eriplaneeringu algatamise otsusest ega selle seletuskirjast ei ole võimalik välja lugeda, kas on sisuliselt ja põhjalikult kaalutud eriplaneeringuga kavandatava püsiühenduse vajalikkust. Käesolevast dokumendist jääb mulje, et püsiühenduse rajamise tegelik vajadus peaks selguma alles planeeringu alternatiivide võrdluses, eelkõige Suure väina püsiühenduse majandusvaldkonna uuringu tulemusel, kus majandusmõjude hindamise käigus hinnatakse nii projekti otsest finantsilist kui ka laiemat sotsiaalmajanduslikku tasuvust ning võrreldakse erinevaid projekti stsenaariume. Mõistame, et 50 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel parima tulemuse saab kõiki komponente koos vaadates, kuid samas ei ole otstarbekas kulutada miljoneid eurosid uuringute peale, kui pole üheselt selge, kas püsiühenduse rajamine on üldse vajalik ning toob endaga kaasa kvalitatiivse hüppe Saare maakonna majanduslikus ja demograafilises keskkonnas ning kas sarnast tulemust ei oleks võimalik saavutada olemasoleva ja toimiva ühenduse parendamisega. Lähteseisukohtade ning mõjude hindamise Selgitame, et viidatud uuringu väljatöötamise kavatsuse lisas 10 „Suure väina lähteülesandes on selgelt välja püsiühenduse „Sotsiaalsete ja kultuuriliste toodud, et eeldatavalt on mõjude hindamise“ uuringu lähteülesanne“ on kogukondade hinnangud sõltuvuses välja toodud, et lähema vaatluse alla võetakse nende kaugusest püsiühenduse kõigepealt need kogukonnad, mis trassist enim trassist. Ka teiste riikide kogemus on mõjutatud on, kuid tuleb arvestada ka kaugemal näidanud, et enim tunnetatakse mõju paiknevate kogukondade arvamusega, et tulemus just ühenduse otspunktides. Seega peegeldaks tasakaalustatult kõikide arvamusi ja et võetakse lähema vaatluse alla seda oleks võimalik teataval määral Saare kõigepealt need kogukonnad (sisend maakonnale üldistada. asustusstruktuuri uuringust), mis Teeme ettepaneku täpsustada ja täiendada trassist enim mõjutatud on. Teisalt sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamise tuleb arvestada ka kaugemal uuringu lähteülesannet. Kuna planeeritava paiknevate kogukondade püsiühenduse tulemusena ilmnevad sotsiaalsed ja arvamusega, et tulemus peegeldaks kultuurilised mõjud proportsionaalselt tasakaalustatult kõikide arvamusi ja ülekaalukalt Muhu vallale, tuleks uuringus eeskätt et seda oleks võimalik teataval keskenduda antud mõjude hindamisel Muhu määral Saare maakonnale üldistada. vallale. Eelnevast lähtudes tuleb lähteülesannet Sellest lähtuvalt puudub vajadus täiendada põhimõtetega, kuidas kavatsetakse uuringu lähteülesande tagada huvide tasakaalustatud arvestamine. täiendamiseks. Praeguses sõnastuses ei ole võimalik hinnata, kas Lisaks on lähteseisukohtade ja ja kuidas erinevasse mõjualasse jäävaid kogukondi mõjude hindamise väljatöötamise võrreldakse ja kõrvutatakse. Vastasel juhul on oht, kavatsuses sõnastatud rida 51 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel et Muhu valla elanike, keda kahtlemata mõjutab põhimõtteid, mis kogukondade püsiühenduse rajamine kõige tugevamalt, käsitlemist puudutab ning mida tuleb arvamus võib maakondlikus vaates lahjeneda ning arvestada nii planeerimisprotsessis tõelised probleemkohad näida tühistena. kui ka planeeringu elluviimisel: • Püsiühenduse kavandamisel arvestatakse tasakaalustatult looduskeskkonna, sotsiaalmajandusliku keskkonna ning kultuurilise keskkonna väärtusi. Planeeringulahendus peab tagama erinevate valdkondade võrdse kohtlemise, sh läbi leevendusmeetmete rakendamise. • Püsiühenduse peab olema kavandatud viisil, mis panustab elukeskkonna parendamisele nii saartel kui ka püsiühendusest mõjutatud mandriosal. Püsiühendus peab toetama muu taristu arengut, ettevõtlusvõimaluste suurenemist, töökohtade säilimist ja teket, kultuuriliste väärtuste säilimist. • Püsiühendusest mõjutatud piirkondadele lähenetakse kohapõhiselt. Kuulatakse ja arvestatakse kogukonnaliikmete soovidega. MUHU VALLAVOLIKOGU LIIKMED 26.08.2021 (LS ja VTK Juba eesmärgi püstitus tekitab küsimusi, kui Täiendame lähteseisukohtade ja avalik väljapanek) kirjelduses on toodud peaeesmärgina piirkonna mõjude hindamise Mihkel Ling, Aarne Jõgi, Liinu Tuust, Ivi Tammeaid, unikaalsuse säilitamine ja kultuurilise eripära väljatöötamiskavatsuses sätestatud Tarmo Jõeleht, Jaan Kesküla, Marve järv, Erkki Noor, jätkusuutlikkus. Kuidas aga on püsiühendus püsiühenduse kavandamise eesmärki Ain Saaremäel, Meelis Mereäär seotud saarelise eripära säilitamisega, see kahjuks selliselt, et tuleks selgelt välja, et püsiühendus ei pea otseselt säilitama 52 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel ei selgu, ehkki rõhutame, et ülesandena on see üks ja tugevdama piirkonna unikaalsust, peaeesmärke. kuid selle kavandamisel tuleb arvestada vastava vajadusega – säilitada ja tugevdada piirkonna unikaalsust. Täiendame sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise mõjuhindamise alusanalüüsi „saarelisuse“ mõiste defineerimisega, et selle mõju planeeringu koostamisel hinnata. Muhus toimus planeeringut tutvustav koosolek Selgitame, et riigi eriplaneeringu 13.07.2021. Küsides läbiviijatelt, et mis probleemi eesmärk on tagada usaldusväärne ja selle planeeringuga lahendatakse, ei saanud tõhus ühendus, et saavutada kahjuks selget vastust. Kas Saare maakonnast ei piirkondade majanduslik ja pääse liikuma? Milline oleks mõõdetav või üheselt demograafiline tasakaal. Planeeringu arusaadav kriteerium, mis püstitab püsiühenduse koostamisel selgitatakse välja (häda)vajalikkuse? Kas laevade piletite hinnad on ühenduse tagamiseks sobivaim liiga kõrged? Kas on mingi kolmas selge põhjus, et alternatiiv – sild või tunnel või riik ei pääse sellest potentsiaalselt meeletust parvlaevaühendus – tuginedes rahapaigutusest, mille nähtavat kasutegurit ei valdkonnauuringute tulemustele, suudetagi sõnastada? kaasaja insenertehnilistele teadmistele ning vajadusele tagada tasakaalustatud lähenemine valdkondlikele huvidele. Eriplaneeringu koostamise käigus selgitatakse välja, milline on kõige jätkusuutlikum ühendusviis saarte ja mandri vahel pikas perspektiivis. Kõige jätkusuutlikum ühendusviis selgub erinevate kriteeriumide võrdlemise tulemusena, sh majanduslike, sotsiaalmajanduslike, looduslike jmt kriteeriumide lõikes. 53 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel Kogu selle planeeringu kavatsuste paketis on ette Selgitame, et ilma uuringuteta ei ole nähtud põhjalikke ja erinevaid uuringuid alates võimalik ka Natura asjakohast mõju sotsiaalmajanduslikest uuringutest kuni hinnata. Selleks enamus käsitiivaliste ja hüljeste elukeskkonna looduskeskkonna uuringuid töösse hindamiseni. Alles punkt 2.2.4 võtab vaatluse alla kirjutatud ongi, sest uuringute majanduslikud kriteeriumid. Loodame, et ajakohastamine on eeldus asjakohase planeeringu elluviijad võtavad kuulda meie mõjuhindamise läbiviimiseks. Natura tagasihoidlikku nõu ja tõstavad selle majandusliku asjakohaseks hindamiseks on teiste poole kõige esimeseks. Alles pärast seda kui on hulgas vaja näiteks müra ja selgunud kui palju maksab sild vibratsiooni hinnangut, veealuse ehitusmaksumuses, müra hinnangut, liiklusprognoosi, ekspluatatsioonimaksumuses, võimalikus tulus geoloogiat, erinevate Saare maakonna majandusele , kui palju on sellest sillaalternatiivide lahendusi ja projektist aastaringseid kasusaajaid (me ei pea visualiseeringuid jm. Sotsiaalsete, silmas siinkohal silda ehitavat ettevõtet, sest selle kultuuriliste ja majanduslike mõjude kasum on niigi kindel) , kui kulukas oleks pikas uuringud/analüüsid ei ole Natura plaanis parendatud laevaliiklus, saaksime hindamiseks vajalikud. otsustada kas seda rajatist üleüldse on vaja. Õõnsalt kõlavad võimalikud vastuväited, et kõike Selleks, et parima võimaliku peab kompleksselt vaatlema. Ei pea. Kui selgub ühendusvõimaluse otsus oleks selle projekti majanduslik mõttetus, pole meil võimalikult laiapõhjaline, viiakse vaja kokku lugeda Kuivastus lendlevaid eriplaneeringu koostamisel läbi kõik suurvidevlasi või muid nahkhiiri. Vähemalt mitte vajaminevad uuringud, et muuhulgas selle uuringu raames. Juba fakt ise, et algatatud ka majanduslike mõjude hindamisel uuring maksab 20-40 milj. Eurot on kõnekas. Ajal, oleks võimalik arvesse võtta näiteks mil riik plaanib võtta raha laste huviharidusest ja keskkonnakulusid või saata laiali kaitseväe orkestri, et säästa miljon, on leevendusmeetmete rakendamisega selline laristamine kõike muud kui kokkuhoid kaasnevaid kulusid. riigikassale. 54 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel Tuleme tagasi küsimuse juurde, et kellele seda Selgitame, et 2018. aastal AS PwC tehakse? poolt värskendatud Demograafiline kõver liigub aeglaselt aga kindlalt sotsiaalmajandusliku ja allapoole. Saare maakonnas on viimasel ajal finantsanalüüsi kohaselt on ainsana kasvanud elanikkond Muhus ja Ruhnus. majanduslikult kõige otstarbekam Täna loetaks siin 33 032 püsielanikku. Meile silla rajamine lõunatrassil. Käesoleva vastuväitjad saavad argumenteerida loomulikult töö eesmärk ongi välja selgitada, kas pikematele järjekordadele puhkuste ajal aga selle töö järeldused, sh koosmõjus teema püstitus pole ju kahe kuni kolme kuu liiklus teiste hinnatavate kriteeriumidega vaid aastaringne kasutustihedus. TS laevade toovad eelistusena välja sama statistika näitab selgelt tihedamate järelduse. nädalavahetuste arvu aastases lõikes ja neid pole palju üle kümne. Seega püütakse sageli segi ajada Selgitame täiendavalt, et riiklik huvi üksikut ja üldist, kus üksikuid suurema liiklusega võib väljenduda erinevates päevi tahetakse eksponeerida pidevate aspektides – vajadus ühenduse ootejärjekodadena sadamates. tagamiseks mandri ja saarte vahel, Täna on meil kasutada TS Laevade aastaaruanne majanduslikus tasuvuses ja mõjus aastast 2018. 2020 on ilmselt mõningaste riigieelarvele, keskkonnamõjus, mis moonutustega, tulenevalt pandeemia aegsetest iga konkreetne ühendusvõimalus kitsendustest. Usume aga, et protsentuaalselt tekitab jmt. Seega ei ole mandri ja pole muutused aastate lõikes oluliselt erinevad. saarte ühendusvõimaluste puhul Sellest loeme, et inimesi veeti päevas üle 4667, riikliku huvi defineerimine lähtuv autosid 2014. TS laevade käive oli u. 30 milj. EUR, üksnes mõjust riigieelarvele. puhaskasum 6,4 milj. Kulud püüdsime jagada kahe liini vahel vennalikult ja seega saime Kuivastu-Virtsu (edaspidi „lõunapoolse“) liini kuludeks üle 9 milj aastas. Vaadates nüüd eriplaneeringu seletuskirja, siis selles on toodud erinevate ületusviiside erinevad hinnangulised maksumused. Lõunapoolne sild 390 milj. Eur, põhjapoolne 584 milj. Eur, tunnel 620 milj. Kuna aga pole kirjeldust või plaani erinevate sillatüüpide kohta, siis on siin 55 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel sees võimalikud väga suured hinnakäärid. Eri tüüpi sillad lihtsalt on erineva hinnaga. Ilusam on kallim ja vastupidi. Siinkohal ei peatuks väga neil hindadel, kuigi nii odavat silla maksumust pole kahjuks seni veel avalikest allikatest leidnud. Lähiajal (a. 2022) valmiv Pelješac bridže Horvaatias on vaid 2,4 km pikk ja maksab 420 milj Eur. Ehitavad seda muide hiinlased, keda peetakse odavateks meistriteks. Samas seletuskirjas on aga ka ära toodud eelduslikud aastased hoolduskulud neile rajatistele ja need on lõunapoolse trassi puhul 6 milj ja põhjapoolse puhul lausa 9,6 milj aastas. Hinnanguliselt mitte võrreldavad vaid lausa võrdsed praeguste laevade kuludega. Siinkohal läheb teema kontekstist välja ka avalik saladus, et praeguste laevade küttekulu on niigi oluliselt suurem varasemate valgete laevade omast. Kui veel rahast rääkida, siis sageli kõlab, et ka laevade pidamine on kallis. Tuleb nõustuda. On teada ka Tõllu ja Pireti maksumus, mis kahe laeva peale kokku oli soetamise hetkel 63 milj. Türgist tellitud laevad olid odavamad. Laevade eeldatav kasutusiga on vähemalt 25 ja enam aastat. Juhul kui see aeg peaks osutuma lühemaks, siis tuleb kriitiliselt otsa vaadata tookordsele hankele , mitte õhata kurvalt silla poole, mis justnagu kõik mured lahendaks. Täna planeeritakse uue laeva hanget, hinna suurusjärgus kuni 25 milj Eur. Kogu see plaanitud uuring üksi on juba kallim kui uus laev, mis peaks sõitjaid teenindama mitukümmend aastat. 56 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel Sageli viidatakse 2011 aastal tehtud uuringule. Tookordsetest komisjonidest osavõtjad on ka ise öelnud, et tollase komisjoni üks suur ülesanne oli saada lahti monopolist ja saada laevaühendus taas riigile. Täna on laevaühendus nii laevade, sadamate kui vedaja näol kõik riigi käes. Kõik kulud peaksid olema avalikud ja kontrollitud. Millised siis on veel need kitsaskohad, mida ei õnnestu olemasolevate või potentsiaalsete uute laevadega lahendada? Miks sellest keegi selgelt ei räägi. On toodud kõlavaid väljendeid liikumisvabadusest üle püsiühenduse kui inimõigusest. Praeguste graafikutega on Saare maakonna ühendus tagatud 20 tundi ööpäevas umbes tunnise intervalliga. Kas seni oleme saartel elanud inimõigusteta? Kui nii, siis kuidas on selle väite valguses kaitstud teiste Eesti saarte elanike inimõigused, sest peale Hiiumaa pole teistele saartele püsiühendusest räägitudki. Loomulikult oli viimane küsimus mõeldud retoorilisena ja loodame, et me ei pea laskuma diskusiooni inimõiguste teemadel. Samuti on seletuskirjas ühe peaeesmärgina toodud võimaliku ääremaastumise vältimine. TS laevade andmetel töötab ettevõttes 133 inimest. Seega saab lõunapoolsetel liinidel laevadel tööd ligi 60 inimest, lisaks toitlustav sektor. Arvestatav hulk inimesi on tööl mõlemal pool Saarte Liinide sadamates. Ükski neist töökohtadest ei ole miinimumpalgalised ja annavad sissetulekut märkimisväärsele osale 57 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel kohalikele elanikele. Nende võimalike töökohtade kadu kindlasti ääremaastumise vähenemisele kaasa ei aita. Mida oleks vaja, on see, et valitsus või selle esindajad võtaks kord kätte arvuti, teeks mõned tehted, võttes aluseks hulka avalikku infot ja otsustaks oma rahapaigutuste üle nii, et see teeniks tõesti võimalikult suure hulga Eesti elanike huve, sest antud projekt ei peaks tõesti väärima rahapaigutust põhjendusega „Suur riiklik huvi.“ Kahjuks tundub, et „Riiklik huvi“ on selle teema hoidmine valimistest valimisteni, nagu see ka tänases seisus kahetsusväärselt juhtunud on. SAAREMAA VALLAVALITSUS 10.09.2021 nr 5- Planeering näeb ette ühe lahendusena ka Selgitame, et parvlaevaühenduse 2/3624-2 (LS ja VTK parvlaevaühenduse jätkamist parendatud viisil. alternatiivi on kirjeldatud peatükis avalik väljapanek) Kirjeldatud parvlaevaühenduse parendatud 1.1. Teeme lähteseisukohtade ja lahendus põhineb 2011. aastal WSP poolt mõjude hindamise väljatöötamise koostatud „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo kavatsuse edasisel kasutamisel veel perspektiivse korraldamise kava“ põhjal (Eelnõu täiendavalt koostööd Majandus- ja ptk 1.1). Kavas välja toodud parvlaevaühendus Kommunikatsiooniministeeriumiga, koos arendustega näeb ette väina ületamiseks et selgitada välja parvlaevaühenduse Kuivastu ja Virtsu vahel 30-35 minutit, mis on alternatiiv, mis oleks tänasega hetkel ligikaudne väina ületamiseks kuluv aeg. võrreldes oluliselt parendatud, kuid Kuigi kavas välja toodud ooteajad on mõnevõrra endiselt realistlik ja elluviidav. väiksemad hetkeolukorrast, saab lugeda juba praegu toimivat parvlaevaühendust kava poolt ette nähtud parendatud lahenduseks. Parvlaevaühenduse parendamise alusandmeid tuleks siinkohal kaasajastada, et püsiühenduse alternatiive oleks võimalik paremini võrrelda. 58 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel Maismaaimetajate uuringu (Lisa 5) lähteülesandes Täiendame maismaaimetajate välja toodud jäljeloenduse metoodika on uuringu lähteülesannet alternatiivse kohalikku ilma arvestades ebarealistlik. metoodikaga. Lähteülesanne näeb ette 5-7 päeva möödumist lumesajust ilma vahepealse sulailmata. Kirjeldatud talveperioodi leiab Muhus või Virtsus harva ning on üldiselt üsna ebatõenäoline. Vallavalitsus leiab, et siinkohal tuleks kaaluda jäljeloenduse metoodika muutmist või kavandada alternatiive jäljeloenduse metoodika juhuks, kui ilm ei ole jäljeloenduseks sobilik. Merepõhja elustiku ja -elupaikade uuringu (Lisa Selgitame, et veealuse müra 18) lähteülesanne ei too välja veealuse müra hindamiseks on kavandatud eraldi võimaliku mõju uurimist põhjaloomastiku uuringu läbiviimine, mille seisukohast. Lisaks ei näe lähteülesanne ka ette lähteülesanne on leitav veealuse müra mõju uurimise vajadust lähteseisukohtade lisana 13. veeselgrootute seisukohast, kuigi välja on toodud kalad ja hülged. Püsiühenduse ehitus- ja ekspluatatsiooni müra mõju selgrootutele ning põhjaloomastikule võib siinkohal avaldada ka tugevat mõju kaladele läbi toidubaasi muutuste, mida müra võib soodustada. Suure väina püsiühenduse loomiseks vajalike Teadmiseks võetud. tegevuste elluviimine (sh eriplaneeringu koostamine) on kajastatud Saare maakonna arengustrateegias 2019–2030. 2019. aastal läbiviidud Saare maakonna ettevõtjate rahulolu uuringu tulemustest selgus, et püsiühenduse rajamine mandriga on ettevõtjate arvates üks olulisemaid tegevusi maakonna ettevõtluskeskkonna edasiseks arendamiseks. SOFIA METSKÜLA 18.08.2021 (LS ja VTK Suurele Väinale ei ole vaja ei silda ega tunnelit. See Selgitame, et riigi eriplaneeringu avalik väljapanek) on ilma mingi vajaliku põhjuseta riigi raha koostamise protsess selleks ongi, et 59 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel kulutamine, riigi madalapalgaliste igasuguste selgitada välja, milline maksude tõstmine. Silla ja tunneli ehitus on puhta ühendusvõimalus on pikas looduse reostamine. Purjekad, purjepaadid ega perspektiivis kõige jätkusuutlikum – purjelaevad ei saa suures väinas enam liikuda. parvlaevaühendus, sild või tunnel. Sillal võivad sõita ainult kihutajad, kes üle parda Väikesele väinale silla ehitamise merre kukuvad. Tavalised liiklejad eelistavad üle kaalumine ei kuulu antud planeeringu Suure Väina sõita praamiga. Silla ja tunneli koosseisu. ehitamine hävitab ära paljude Muhu elanike kodud. Palun kustutage see silla või tunneli ehitamise mõte ära! Parem kasutage natukene riigi raha Väikesele väinale silla ehitamiseks, et kalad väikeses väinas liikuda saaksid ja silla alt oleks võimalik läbi saada ka sõudepaadiga. PEETER KIVIK 25.08.2021 (LS ja VTK Ettepanek - lisada sobivaima trassialternatiivi Kaalume edasise planeeringu avalik väljapanek) otsinguprotsessi ja uuringuplaani tunneli trassi lähteseisukohtade koostamise käigus variant, mis paikneks põhjapoolsema sillavariandi tunneli alternatiivi lisamist hinnatava kohas ehk tunnel trassil II. Selle variandi eelised, alternatiivina. võrreldes praegu välja pakutud Märgime etteruttavalt, et kuigi 2011. tunnelivariandiga (tunnel trassil III) oleksid aasta kavas toodud alternatiivid on järgmised: käesoleva töö aluseks, tuleb 1. Välditakse müra-, tolmu- ja vibratsioonirohke asukohavaliku teostamise esimeses ehitustegevuse läbiviimist Virtsu alevi tiheda etapis olla avatud täiendavatele asustusega piirkonnas; asukohaalternatiividele, kui 2. Tunneli puurimine ja pinnase eemaldamine kriteeriumide rakendamisel neid eeldab pinnase ajutise ladustamise vajadust ja alternatiive ilmneb. tunneli sisenemisala paiknemine väljaspool tihedat asustusala loob paremad tingimused ehitustöödeks; 3. Tunneli sisenemisava paiknemine asula servas häiriks olemasolevat maanteeliiklust ja ligipääsu sadamale oluliselt vähem võrreldes varem pakutud tunnelitrassiga. 60 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel Püsiühenduse trassivariandid tulenevad 2005. aastal läbiviidud ja lähteülesandes määratletud strateegilise keskkonnamõjude hindamise protseduuri raames heaks kiidetud Saaremaa püsiühenduse uuringute tulemusest. „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava“ (WSP 2011) lähtus trasside variantide analüüsis eelpoolnimetatud 2005 uuringust ja teisi püsiühenduse variante, seega ka trasse, mis ei olnud 2005 lähteülesandes määratletud, ei ole uuritud. 2011 analüüsi tulemusel leiti, et „pärast strateegiliste valikute ja püsiühenduse variantide võrdlemist jätkusuutlikkuse ja ligipääsetavuse seisukohalt pakub Kava kokkuvõttes Suure väina ületamiseks püsiühenduse rajamist, mille parimaks lahenduseks on Variant 1 – konsoolsild trassil II“. (WSP 2011, lk 9). Sellest ettepanekust lähtudes tuleks tunneli osas trassil II (põhjapoolse tunneli trassivariandiga) viia läbi nii geoloogilised, keskkonnaalased kui ka sotsiaalmajanduslikud uuringud/analüüsid. ANDRES LINDEMANN 26.08.2021 (LS ja VTK Lisada juurde sotsiaalmajanduslik (või ka Ettepanekuga arvestatakse. avalik väljapanek) majanduslik) kriteerium, mis selgitab välja riigi, kohaliku omavalitsuse ja eraomandis olevad maa- alad ning annab positiivsemad hinnangud alternatiividele, mille alla jääb vähem eraomandit. Asustusüksuste terviklikkus (aluseks Ettepanekuga arvestatakse. olemasolevad katastriüksused, hoonestus ja kehtestatud detailplaneeringud) kriteeriumi juures hinnata KAHOS-e kohaste sobivate asendusmaade olemasolu planeeringualal ja lähipiirkonnas võõrandamist vajavate maade 61 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel asemele. Selline teadmine projekti algfaasis võimaldab mõjutatud isikutele pakkuda toimivaid alternatiive uueks elukohaks või äritegevuseks ning vähendab võimalikku negatiivset häälestust võõrandamiste osas. Lisada juurde kriteerium, mis analüüsib Ettepanekuga arvestatakse. püsiühenduse kasutatavust kergliikluse ja mikromobiilsuse rakendamise võimaluse seisukohast. Eeldatavalt ei ole tunnelialternatiivil võimalik kergliikluse korraldamine kõnniteede – rattaradadega võimalik ja sellest lähtuvalt on oluline analüüsida mõjusid, mis kaasnevad kergliikluse tagamiseks ühistranspordiga. Silla alternatiividel on oluline hinnata erinevate alternatiivide teekonnapikkuseid kergliikluse kohapealt ja sellest tulenevat kasutatavust. Taoline lähenemine aitab kindlamini saavutada Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 toodud eesmärke. Lisa 1 - Suure väina püsiühenduse eskiisprojekti Ettepanekuga arvestatakse. lähteülesanne Lisada juurde nõue, et ehitusmaksumuste kalkulatsioonidel on lubatud maksimaalne tellijapoolt etteantud hälve (nt 10 – 15 %). Nõude vajadus tuleneb sellest, et taolised suured taristuprojektid tihtipeale ületavad realiseerimisel algseid eelarveid ning üks põhjus on nõrgalt koostatud eelkalkulatsioonid. Projekti realiseerimise seisukohast on oluline omada võimalikult reaalset eelarvet, et projekti elluviimine ei takerduks või peatuks ning projekti omanikud ja avalikkus omaksid võimalikult tõetruud informatsiooni. 62 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel Lisa 1 - Suure väina püsiühenduse eskiisprojekti Ettepanekuga arvestatakse. lähteülesanne Lisada juurde nõue, et ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad hõlmama ka püsiühenduse rajamisega kaasnevaid olemasoleva taristu ümberehitamise kulusid (teed, kommunikatsioon jms on vaja ümber või juurde ehitada). Vajadus tuleneb sellest, et suurte taristuprojektide elluviimisel on muutused ümbritsevale keskkonnale väga suured ning nö põhiobjektist eemale jäävate kulude tähelepanuta jätmisel on alternatiivide võrdlustulemused moonutatud ja ei sisalda kõiki kaasnevaid kulusid-mõjusid, mis elluviimisest tulenevad. Lisa 1 - Suure väina püsiühenduse eskiisprojekti Täiendame lähteülesannet nõudega, lähteülesanne et kalkulatsioonide arvutuskäigud Lisada juurde nõue, et ehitusmaksumuste peavad olema avalikud kuni kaks kalkulatsioonide arvutuskäigud peavad olema aastat pärast planeeringu avalikud ning nende koostaja peab avaliku huvi kehtestamist. korral neid selgitama ja põhjendama kuni projekti realiseerimise või mitte realiseerimise otsuseni. Lisa 1 - Suure väina püsiühenduse eskiisprojekti Ettepanekuga arvestatakse. lähteülesanne - 3.6.2. Eskiisprojekti vormistusnõuded Lõpetame ära jooniste tellimise – tänapäeval lahendatakse infrarajatiste projektid mudelprojekteerimisel. Täpsustada tuleb nõudeid mudelprojekteerimiseks mh Transpordiameti ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kuidas saavutada planeeritava püsiühenduse infrarajatiste mudelprojekt eskiisprojekti täpsuses võrdlustasemel. Mudelprojekteerimise kasutamine aitab vähendada ka suurte 63 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel taristuobjektide peamiseid riske, milleks on projektlahenduse komplitseeritus ja pikale venivad ehitusperioodid (vt ka allmärkust nr 1 lk 1). Lisa 1 - Suure väina püsiühenduse eskiisprojekti Ettepanekuga arvestatakse. lähteülesanne - 3.8. Silla- ja tunnelieskiise koostavate vastutavate ekspertide nõutud pädevuste määratlemine Lisada nõue, et silla- ja tunnelieskiise koostavas meeskonnas peavad olema järgmised vastutavad eksperdid piisavat töökogemust nõudvatel tingimustega: arhitekt ja maastikuarhitekt. Lisa 4 - Suure väina püsiühenduse kahepaiksete Ettepanekuga arvestatakse. ja roomajate uuringu lähteülesanne - 3. Kahepaiksete ja roomajate uuringu lähteülesanne Planeeritava püsiühenduse maismaa osad jäävad tiheda asutusega piirkondadesse. Sellest lähtuvalt lisada uuringu lähteülesandesse, et uuringu läbiviimisel tuleb koostööd teha kohaliku kogukonnaga. Kogukonna parem informeeritus välitööde läbiviimise kohta kasvatab ja suurendab usaldust projekti kohta ning annab võimaluse uuringu vastutaval täitjal saada infot ka kohalikult kogukonnalt. Lisa 6 - Suure väina püsiühenduse Ettepanekuga arvestatakse. maismaataimestiku uuringu lähteülesanne - 3. Maismaataimestiku uuringu lähteülesanne Planeeritava püsiühenduse maismaa osad jäävad tiheda asutusega piirkondadesse. Sellest lähtuvalt lisada uuringu lähteülesandesse, et uuringu läbiviimisel tuleb kootööd teha kohaliku kogukonnaga. Kogukonna parem informeeritus 64 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel välitööde läbiviimise kohta kasvatab ja suurendab usaldust projekti kohta ning annab võimaluse uuringu vastutaval täitjal saada infot ka kohalikult kogukonnalt. Lisa 15 - Suure väina püsiühenduse Ettepanekuga arvestatakse. visualiseerimise lähteülesanne - 4. Visualiseerimise väljund 3D visualiseerimisprogrammi ja renderdamise abil luuakse kavandatavast objektist lähtuvalt Tellija vajadustest kas pildifailid projektlahendust kajastavatest iseloomulikest kohtadest (.jpg, .png või muud üldkasutatav failiformaat) või kogu projektlahendust kajastav ülevaatlik video (.mpg, .mp4, .avi või muu üldkasutatav failiformaat), tutvustamaks lahendust, mis on sobitatud olemasolevasse keskkonda. Koostatud failide üleandmise viis ja kuju lepitakse Tellijaga töö käigus täpsemalt kokku. 4. Visualiseerimise väljund Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Lisaks pildifailidele või videole peab mudelit olema veebikeskkonnas võimalik kasutada ka aktiivselt, sarnaselt EHR 3D kaksikule. Ainult nii on võimalik tagada avalikkusele juurdepääs neid huvitavatele vaadetele planeeritavast alast. Ainult Tellija vajadustest lähtuvad pildid või videod on tihti peale moonutatud ning tutvustavad projekti ainult positiivsematest külgedest, jättes tihtipeale vahele vaated olemasolevate hoonete saunaaknast või õhtuterassilt (need, mis tegelikult kohalikku elu-olu mõjutavad). Interaktiivse mudeli loomine aitab avalikkusel saada parema ülevaate planeeritavast tegevusest ning võimaldab osaleda planeeringu protsessis võrdse osapoolena, kellel 65 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel on samuti tööriist oma seisukohtade selgitamiseks. 4. Visualiseerimise väljund Ettepanekuga arvestatakse. Lisada nõuded koostaja kompetentsidele, mille aluseks oleks sarnase mastaabiga tööde koostamise kogemus. MERILI LEHTSALU 10.09.2021 (LS ja VTK Siis kaob Muhu saare eripära. Ei ole enam Selgitame, et riigi eriplaneeringu avalik väljapanek) eripärasust, kaob identiteet. Igal ajal saaks siis nii koostamise protsess on algatatud, et Muhu saarele kui Saaremaale ja seda eripära mis selgitada välja, milline on hetkel ei saaks enam kunagi taastada. See ühendusvõimalus on pikas eripära, et saarele pääsemine ei ole igal ajal perspektiivis kõige jätkusuutlikum – kättesaadav on nii eriline ja muudab nii Muhu parvlaevaühendus, sild või tunnel. saare kui Saaremaa veelgi eksklusiivsemaks. Teie poolt väljatoodud murekohad – Püsiühendus kaotaks saarte unikaalsuse ja turvatunne, saarelisuse säilitamine kultuurilise eripärasuse. Teiseks mõjutaks see ka jmt on planeeringu koostamisel ning turvatunnet. Praegu on mingigi kontroll alternatiivide hindamisel käsitletavad sadamates inimeste, autode hulga ja liikumise üle asjaolud. aga püsiühendusega kaoks see. Turvalisuse juures mõtlen ka seda ,et praegu pika tee läbi sõites ja sadama jõudes ja praamil jalga, silma puhates olen palju virgem ja värskem, et edasi sõita. Praamil olles, suunaga Muhu saare poole, inimesed puhkavad, rahunevad, lõõgastuvad ja häälestuvad juba kas puhkusele või rahulikumale keskkonnale. Püsiühenduse korral toimuks pidev liikumine mis teeb nii kohalikud närviliseks kui ka sõitjad on närvilisemad, väsinumad. Kohe kindlasti ei suurendaks püsiühendus just nt. Saaremaa äärealade majandust- miks? sest ega kohalikud ei hoia tänu püsiühendusele söögikohtasi ja nt. muusemi ja ettevõtteid kauem lahti, ainuke keskus mis kasu võib saada oleks Kuressaare, Saaremaa keskus. Püsiühendus ei hari rahva 66 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel majandusliku mõtlemist. Seda on näha ka praegu terves Eesti äärealadel kus söögikohad suvisel turismi kõrgajal suletakse juba kas kell 17 või 18. Muhu saare keskus Liiva, püsiühenduse tõttu kaotaks, sest liiklusvoog lihtsalt sõidaks kesksusest läbi. Tänu praamiühenduse kindlatele aegadele suunab see inimesed Muhu Liiva keskusse poodlema ja sööma. Püsiühendus aga kaotaks Muhu keskuse Liiva aktiivsuse. Püsiühendus rikuks ja kaotaks ka Muhu saare eripära kus loodus on vaikne, ei ole liigset automüra ja liiklust. Praamid käivad kindlal ajal ja sealt tulev autovood ei oleks võrreldavad pideva liikumisega mida tooks kaasa püsiühendus, rääkimata õhusaastest mis tooks kaasa püsiühendusest tingitud pidev autode liikumine. Püsiühendus silla kujul oleks ju ka suur julgeolekuriski täiendav kuluallikas - riigile, maksumaksjale. Eesti riik võiks parem suunata püsiühenduse rahad Hiiumaa ja mandri vahelisele kanali paremaks muutmisele, et teise unikaalse saare Hiiumaa praamiühendus oleks sujuvam. Muhu valla elanikuna soovin ma ka tulevikus elada saartel mida ühendab mandriga praamiliiklus ja mis on tänu sellele Eesti Vabariigi üks unikaalsetest pärlitest- keskkond kuhu saab valitud ajal ja on tänu sellele vaikne, rahulik paigake kus aeg kulgeb ja kultuuripärand säilib. KERTTU LINDBERG 10.09.2021 (LS ja VTK Mina Kerttu Lindberg, olen selle silla ehitusele, Selgitame, et riigi eriplaneeringu avalik väljapanek) mandri ja Muhu vahele, 100 protsendiliselt vastu. koostamise protsess on algatatud, et See on ökonoomiline mõttetus ja rikub ära saarte selgitada välja, milline eripära ja õrna looduse. On juba teada, et ülesõit ühendusvõimalus on pikas 67 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel on kallim, kui laevapilet praegu. Kellele seda vaja perspektiivis kõige jätkusuutlikum – on... seda peab hooldama ka... Lõpetage ära. parvlaevaühendus, sild või tunnel. HELI MAISALU 10.09.2021 (LS ja VTK Olen põline muhulane. Praamisüsteem on Selgitame, et riigi eriplaneeringu avalik väljapanek) piisavalt hea. Kes saartele tahab tulla, sel olgu koostamise protsess on algatatud, et aega oma sõitu planeerida. Neid eksprompt selgitada välja, milline läbustajaid pole siia kihutama vaja. Praeguse ühendusvõimalus on pikas süsteemiga on metsloomadel turvalisem teid perspektiivis kõige jätkusuutlikum – ületada. Muhulaste turvalisus väheneb tunduvalt, parvlaevaühendus, sild või tunnel. kui ööd ja päevad võõrad läbi saare voorivad. Muhu on saar ja mitte mandri pikendus! Tehke parem väina tammi läbivool korda. Saarte sild tuleb ka tasuline nagu praamgi ja suure tuulega sinna sõitma minna ei saa. Riigi raha tuleb kasutada mõistlikult! LEVIA MERDIK 10.09.2021 (LS ja VTK Minu seisukoht on, et sellele teemale ei ole vaja Selgitame, et riigi eriplaneeringu avalik väljapanek) mitte kellegi aega ega muid ressursse raisata, sest koostamise protsess on algatatud, et sellist objekti nagu sild või tunnel ei ole meile siia selgitada välja, milline tarvis. Praamiliiklus tagab suurepäraselt ühendusvõimalus on pikas vajadused ja need mõned päevad aastas, kus perspektiivis kõige jätkusuutlikum – liiklus suurem on, saab olukorda leevendada teiste parvlaevaühendus, sild või tunnel. vahenditega. Pikka kirja ei kirjuta, sest nagu ma juba ütlesin, see ei ole teema, mis üldse arutamist väärt oleks. KAIRE MICHELSON 08.09.2021 (LS ja VTK Olen Suure väina püsiühenduse vastu s.t nii silla Selgitame, et riigi eriplaneeringu avalik väljapanek) kui ka tunneli vastu. koostamise protsess on algatatud, et selgitada välja, milline ühendusvõimalus on pikas perspektiivis kõige jätkusuutlikum – parvlaevaühendus, sild või tunnel. ANU PALLAS 07.09.2021 (LS ja VTK Olen Muhu saare elanik ja elan eeldatavast Selgitame, et riigi eriplaneeringu avalik väljapanek) püsiühendustrassist täiesti eemal. koostamise protsess on algatatud, et Minu arvamus: selgitada välja, milline ühendusvõimalus on pikas 68 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel - meie saarelisus ja eripära saab võimaliku perspektiivis kõige jätkusuutlikum – püsiühenduse tõttu tugevasti kannatada. parvlaevaühendus, sild või tunnel. Piirkonna unikaalsust ei ole võimalik säilitada, Teie poolt väljatoodud murekohad, rääkimata tugevdamisest, meid samal ajal sh saarelisuse säilitamine on mandriga liites; planeeringu koostamisel ning - sild ei anna meie kliimas erilist efekti, kuna alternatiivide hindamisel kindlasti tormid ja jäited katkestavad sillaühenduse veel käsitletavad asjaolud, mida võetakse kiiremini kui parvlaevaliikluse. Usaldusväärsusest arvesse parima võimaliku ja tõhususest saaks ehk rääkida tunneli puhul, aga ühendusvõimaluse väljaselgitamisel. see hukutab Muhumaa eripära ja pole paljudele liikujatele vastuvõetav (nt klaustrofoobia); - turisti jaoks on praamisõit omaette elamus, annab auto- või bussijuhtidele hingamispausi ja sõitjatele omavahelise lävimisvõimaluse; - (saare)elanikel tuleb õppida uuesti paikset elu elama ja lõpetada võõra raha järel jooksmine. Me kuulume looduse keskele ja peame hakkama saama (kas või ilma elektrita). * Olen praeguse praamiliiklusega täiesti rahul. Leedo laevad tundusid küll mugavamad. * Planeerijad on unustanud pandeemia õppetunnid. Meil ei ole vaja turumajandust rohkem arendada, elanikud on pealinna poolt vaadates niigi ellujäämistasandil, kui nad süsteemist jäävad sõltuma. Kui kusagil tõesti ennast vaid raha pärast Selgitame, et Vabariigi Valitsus on liigutatakse, siis on minu ettepanek: algatanud riigi eriplaneeringu Suure - tähelepanu suunata ümber Väikse väina tammi väina ühenduse kavandamiseks ning sillaavade tegemisele või koguni tammi Väikese väina tammi ümbertegemisele sillaks. See taastaks oluliselt ümberehitamine või Saaremaa- meie kalavarusid ja aitaks kahe saare vahelise Hiiumaa püsiühenduse kavandamine kinnikasvamisele pidurit tõmmata; ei kuulu antud planeeringu koosseisu. 69 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel - suunata uurimused Soela väinale, et ehitada Saaremaa ja Hiiumaa vahele sild, mis suurendaks kahe suure saare kogukondade omavahelist lävimist ja hoiaks samas saarelisuse kõikjal puutumata, samuti kui üks laevaliin tormiga seiskub, võib teise laevaliiniga liikuma pääseda (nt seiskub Rohuküla-Heltermaa, aga Kuivastu-Virtsu on käigus, või vastupidi). Samas peaks jääma ka Triigi-Sõru liin käiku. MARIE SAARKOPPEL 10.09.2021 (LS ja VTK Muhu valla alalise elanikuna nõustun 100% Muhu Selgitame, et riigi eriplaneeringu avalik väljapanek) vallavolikogu arvamusega püsiühenduse rajamise koostamise protsess on algatatud, et osas. Kindel ei, juba see "eeluuring" on ju raha selgitada välja, milline raiskamine. Palun selgeid väiteid, mis tagavad ühendusvõimalus on pikas suure majandusliku õitsengu Muhus ning kuidas perspektiivis kõige jätkusuutlikum – säilib Muhu unikaalne loodus. parvlaevaühendus, sild või tunnel. Teie poolt väljatoodud murekohad, sh saarelisuse säilitamine on planeeringu koostamisel ning alternatiivide hindamisel käsitletavad asjaolud. ERAISIK S.V. 11.09.2021 (LS ja VTK Kuidas muudab püsiühendus saare elu paremaks Selgitame, et riigi eriplaneeringu avalik väljapanek) kui hetkel väljakujunenud kultuur ja töömaastik koostamise protsess on algatatud, et on loodud innovatiivsete inimeste poolt mis selgitada välja, milline paneb inimesed isegi siia liikuma praamiga? ühendusvõimalus on pikas Miks ei ole eksperthinnangut välisriikidest(kus on perspektiivis kõige jätkusuutlikum – toimivad püsiühendused oma parvlaevaühendus, sild või tunnel. kasulikkuse/kahjulikkusega) esitletud kohalikule Teie poolt väljatoodud murekohad , rahvale? sh saarelisuse säilitamine on Kui on tulemas rohepööre sõiduvahendite kui ka planeeringu koostamisel ning samuti CO2 vähendamise teel, siis milleks on alternatiivide hindamisel käsitletavad samuti vaja silda? asjaolud. Toimiv praamiühendus on taganud inimeste turvalisuse nii laevapersonali poolt nii 70 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel meditsiinis(erakorraline abi) mida sild enam ei taga. Hädavajalikud sõidud tehakse ära kopteriga mis on poole kiirem kui tavaline sõidutee ühendus. Samuti muu turvalisus, kuna politsei ei pea vargustega tegelema sest praamiühendus on vargused sisuliselt välistanud. Praegune praamiühendus pakub tööd paljudele inimestele mis püsiühenduse korral katkeksid, mis saab nendest inimestest? Kuidas on võimalik, et püsiühendused mis on loodud mujal põhjamaistes riikides, saab meie pikima silla ehitatud odavamalt kui mujal; isegi materjali hinnatõusu põhjal? 2021 talv näitas meie teedehoolduse võimekust tuiskude ajal. Mis lahendus pakutakse püsiühenduse korral? Kas riik on valmis eraldi Saare maakonda lisaraha panema teehoolduse ja samas ka sillahoolduse alla? Hetkel on saarte kuvandi just loonud tema eksklusiivsus just praamiühenduse näitel. Inimesed pingutavad, et siia jõuda, kuid nad on õnnelikud kui nad siia jõuvavad või saavad. Püsiühendus toob kaasa tõenäoliselt vastupidise, elu läheb mugavamaks ja inimesel pole enam vahet kas ta kolib siia või Virtsu. Alguses kindlasti on huvitav, kuna üks pikimad sildu põhjamaises piirkonnas, kuid aja jooksul huvi lahtub ilmselt. Kohalikud ettevõtted maksvad ilmselt sama raha sillaühenduse alla mis nad maksavad hetkel praamiühenduse alla, seega ettevõtetel ka suures plaanis midagi erilist ilmselt ei muutuks. Kuna lihtsalt tuntav rohepööre paneb hindadele juurde. Seega pakun välja, et see raha mis plaanitakse 71 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel kaasata uuringutesse ja muudese sillaga seonduvatesse teemadesse, võiks arendada välja kaubatee mööda merd, et ettevõtjad oleksid rahul. Kaup saaks liikuda nii Roomassaarest kui ka Saaremaa sadamast, samuti ka Kuivastu sadamast. Eestis on helgeid päid kes suudaksid välja inseneerida vajalikes mõõtmetes laevu ning mis vastaksid tänapäeva normidele ning annaksid tööd paljudele noortele. 72 Lp ettepaneku esitaja Meie 04.10.2021 nr 15-4/6887-1 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute vastused Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 12.07.2021 - 10.09.2021. Olete antud ajavahemiku käigus esitanud omapoolsed ettepanekud, arvamused ja küsimused avalikul väljapanekul olevate materjalide kohta. Rahandusministeeriumi edastab Teile oma vastused ja selgitused esitatud ettepanekutele, arvamustele ja küsimustele. Kõik avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekud, arvamused ja küsimused ning nende vastused on leitavad käesoleva kirja lisast. Avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud, mille käigus tutvustatakse ja arutatakse avaliku väljapaneku käigus laekunud ettepanekuid ja küsimusi, toimuvad:  19.10. kell 14:00-16:00 Rahandusministeerium, hübriidarutelu, MS Teams ja Rahandusministeerium (Suur-Ameerika 1, Tallinn, saal Kask/Kõiv). Hübriidaruteluga liitumise link: https://tinyurl.com/SPYRM  20.10. kell 16:00-19:00 Kuressaare Raekoja saal, (Tallinna tn 2, Kuressaare linn)  21.10. kell 13:00-15:00 Lihula Kultuurimaja peegelsaal, (Tallinna mnt 1a, Lihula linn)  21.10. kell 16:00-19:00 Virtsu Kooli saal, (Pargi 4, Virtsu alevik)  25.10. kell 16:00-19:00 Muhu Põhikooli saal, (Liiva küla) Tulenevalt 26. augustist 2021 kehtima hakanud reeglite järgi tuleb mh avalikel aruteludel osalemiseks alates 18. eluaastast esitada COVID tõend ja ID-kaart nakkusohutuse tõendamiseks. Kui inimesel ei ole koroonatõendit ja soovib üritusel osaleda, tuleb esitada tõend tervishoiuteenuse osutaja juures kuni 48 tundi enne avalikku arutelu tehtud antigeen-RTD koroonaviiruse testi kohta, mille tulemus on negatiivne. COVID tõend näitab, kas inimene on COVID haiguse läbipõdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud või on see tõend koroonaviiruse testi kohta, mille tulemus on negatiivne. Lisainfo: https://www.kriis.ee/et/vaktsineerimistoend Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 COVID digitõendit saab luua endale patsiendiportaalis (loe lisaks: https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/covid-digitoend). Inimesed, kes vajavad abi selle genereerimiseks, saavad pöörduda sotsiaalkindlustusameti teeninduspunktidesse, digitõendeid aitavad inimeste jaoks välja printida ka kohalikud omavalitsused ja raamatukogud. Avalikul arutelul tuleb arvestada hajutatuse- ja desinfitseerimisenõuetega. Hajutatuse puhul tuleb võõrastest inimestest hoiduda viiruseleviku seisukohast mõistlikusse kaugusesse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa: Küsimuste ja vastuste tabel Siim Orav 611 3233 [email protected] 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel