Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
SISUKORD
KESKKONNAMINISTEERIUM....................................................................................................................................................................................................................................... 3
KULTUURIMINISTEERIUM ........................................................................................................................................................................................................................................ 10
MAAELUMINISTEERIUM .......................................................................................................................................................................................................................................... 14
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM ............................................................................................................................................................................................ 14
KESKKONNAAMET .................................................................................................................................................................................................................................................... 15
PÄÄSTEAMET ........................................................................................................................................................................................................................................................... 21
TERVISEAMET ........................................................................................................................................................................................................................................................... 22
ELERING AS............................................................................................................................................................................................................................................................... 22
EESTI ARHITEKTIDE LIIT ............................................................................................................................................................................................................................................ 23
EESTI KESKKONNAÜHENDUSTE KODA ..................................................................................................................................................................................................................... 25
EESTIMAA LOODUSE FOND ...................................................................................................................................................................................................................................... 34
KESKKONNAAGENTUUR ........................................................................................................................................................................................................................................... 44
TARTU ÜLIKOOL ....................................................................................................................................................................................................................................................... 45
MUHU VALLAVALITSUS ............................................................................................................................................................................................................................................ 45
MUHU VALLAVOLIKOGU LIIKMED............................................................................................................................................................................................................................ 52
SAAREMAA VALLAVALITSUS .................................................................................................................................................................................................................................... 58
SOFIA METSKÜLA ..................................................................................................................................................................................................................................................... 59
PEETER KIVIK ............................................................................................................................................................................................................................................................ 60
ANDRES LINDEMANN ............................................................................................................................................................................................................................................... 61
MERILI LEHTSALU ..................................................................................................................................................................................................................................................... 66
KERTTU LINDBERG ................................................................................................................................................................................................................................................... 67
HELI MAISALU .......................................................................................................................................................................................................................................................... 68
1
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
LEVIA MERDIK .......................................................................................................................................................................................................................................................... 68
KAIRE MICHELSON ................................................................................................................................................................................................................................................... 68
ANU PALLAS ............................................................................................................................................................................................................................................................. 68
MARIE SAARKOPPEL ................................................................................................................................................................................................................................................. 70
ERAISIK S.V. .............................................................................................................................................................................................................................................................. 70
2
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI
ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK
ESITAMISE AEG SEISUKOHT
KESKKONNAMINISTEERIUM 07.09.2021 nr 7- Peatükis 4.2 esitatud tabelis on toodud riigi Ajakohastame nimekirja enne
15/21/3292-2 (LS ja eriplaneeringu elluviimisega seotud asutused, lähteseisukohtade kinnitamist.
VTK avalik keda koostatava planeeringu alusel kavandatav Täiendame lähteseisukohtade ptk
väljapanek) tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib 4.2. Keskkonnaministeeriumiga
olla põhjendatud huvi püsiühenduse rajamise ning sõnastuses „planeeringu
selle mõjude vastu. Tabelisse tuleb lisada ka elluviimisega kaasneva olulise
Keskkonnaministeerium. Lähtuvalt teatud keskkonnamõju, sh piiriülese mõju
asutuste ühinemisest on vaja tabelis ajakohastada vältimine või leevendamine; Natura
ka kaasatavate asutuste loetelu. 2000 asjakohane hindamine ning
vajadusel hüvitusmeetmete kava
koostamine ja hüvitusmeetmete
rakendamine“.
Peatükk 2.1.3 järgi on üheks looduskeskkonnaga Täiendame lähteseisukohtade
arvestamise põhimõtteks „Planeeringu sõnastust lähtuvalt KeHJS § 45 lõikest
koostamisel arvestatakse tasakaalustatult nii 2.
maakasutuse säästlikku kasutust maismaal kui ka
merekeskkonna jätkusuutlikku kasutust
merealal“. Teeme ettepaneku täiendada seda
põhimõtet lauseosaga „et ei halvendataks
planeeringualale jääva merekeskkonna (sh Natura
elupaikade ja liikide) seisundit“.
Peatükk 2.2.2 kohaselt on trassiasukoha Täiendame lähteseisukohti
alternatiivide valikul üheks looduskeskkonna ettepanekus toodud sõnastuses.
kriteeriumiks „Kliimamuutused – eelistatud on
vähima ebasoodsa mõjuga alternatiiv.“. Teeme
ettepaneku sõnastada see kriteerium järgnevalt:
„Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutuste
mõjuga kohanemine – eelistatud on vähima
ebasoodsa mõjuga alternatiiv.“.
Peatükk 2.2.3 järgi on trassiasukoha alternatiivide Selgitame, et üldprintsiip on - mida
valikul üheks tehniliseks kriteeriumiks pikem on sillaava, seda kallim on silla
3
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
„Geomeetria – eelistatud on tehnilise pealisehitis ja seda võimsamad
teostatavuse jaoks kõige sirgem trassialternatiiv.“. sambad peavad olema. Merepõhja
Merekeskkonna ja merepõhja elupaikade sammaste ehituskulu sõltub suuresti
loodusväärtuste säilitamise seisukohast oleks merepõhja reljeefist ja geoloogiast,
eelistatud võimalikult väheste sillasammastega samuti sõltub sellest ehitusaegne
(suurte postivahedega) silla tehniline lahendus, et mõju. Kui reljeef ja geoloogia on
minimeerida looduslike merepõhjaelupaikade soodsad, siis on ehk mõistlik pigem
hävimist. Seetõttu teeme ettepaneku, kas avasid mitte liiga pikaks ajada. Kui
siinkohal või mõnes muus peatükis kaaluda ka silla reljeef on keerukas ja geoloogia
enda ehituslahendusi, st tehnilistesse ebasoodne, võib osutuda
kriteeriumitesse sillavariandi tehniliste aspektide soodsamaks avapikkuste
lisamise võimalikkust (nt tugisammaste arv vmt – suurendamine ja seeläbi sammaste
eelistatud oleks väikseima merepõhja kao arvu vähendamine. Vajalik on
määraga variant). Silla väljanägemist saab arvestada ka sellega, et erinevatel
käsitleda ka peatükis 2.3 nimetatud merepõhjaelupaikadel on erinev
visualiseerimise uuringute raames (sellisel juhul väärtus ja tundlikkus.
tuleks täiendada ka lisa 15 Visualiseerimise Seetõttu üldjuhist eelistada
lähteülesanne silla enda tehniliste lahenduste võimalikult väheste sammastega silda
visualiseerimisega). LS ja VTK staadiumis anda ei saa.
Lähteseisukohtade täiendamisel
sõnastame kriteeriumi, mille kohaselt
on eelistatud silla- või tunnelivariant,
mis on väikseima mõjuga perepõhja
elupaikadele.
Peatükis 3.1 on toodud järgnev: „Mõjude Ühtlustame lähteseisukohtades
hindamise käigus ei töötata välja erinevaid kasutatud mõistete kasutust ning
kavandatava tegevuse alternatiive, vaid korrigeerime joonealuse märkuse
hinnatakse planeerimismenetluses välja viite.
töötatavate planeerimislahenduste vastavust
strateegilistele eesmärkidele või eeldatavalt olulisi
ebasoodsaid ja soodsaid mõjusid. REP-i
koostamise ja mõju hindamise käigus käsitletavate
alternatiivsete lahenduste kirjeldus vt ptk 1.1.
4
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
Mõjude hindamisel lähtutakse trassiasukoha
alternatiivide valiku kriteeriumidest – vt ptk 2.2.“.
Arvestades, et REP LS ja VTK eelnõus kasutatakse
läbivalt ka terminit „alternatiiv“, siis selguse
huvides teeme ettepaneku vaadata materjal
terviklikult üle ning ühtlustada kasutatavaid
termineid. Samuti on lk 20 öeldud, et „Vajadusel
arvestatakse ka väljaspool planeeringuala olevate
või väljastpoolt planeeringualale jõudvate oluliste
mõjudega.“ – täiend „vajadusel“ on vaja
kustutada, sest tuleb arvestada ka nende oluliste
mõjudega, mis tekivad planeeringualast väljapool
(nt suurenev transpordikoormus Muhus, mõju
praamiliiklusele vmt). Allmärkuses 12 tuleb viidata
kehtiva KeHJS-i redaktsiooni § 7 sõnastusele.
Peatükis 3.2.1 on märgitud, et „Natura hindamisel Korrigeerime lähteseisukohtade
pöörata erilist tähelepanu sillavariantide mõjule sõnastust lähtuvalt esitatud
lindude rändele, viigerhüljeste populatsioonile ja ettepanekust.
kahepaiksetele.“. Kahepaiksetele tuleb
tähelepanu pöörata, kuid Natura hindamise
raames ainult siis, kui mõni kahepaikse liik on
mõjualas oleva Natura 2000 ala kaitse-eesmärgiks.
Kui neid pole, tuleb kahepaiksed käsitleda
peatükkide 3.2.2 ning 3.2.3 all. Samas on loetelust
puudu loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid,
millele tuleb samuti Natura hindamise raames
erilist tähelepanu pöörata. Juhime varakult
tähelepanu, et mõjude hindamise eksperdirühma
peab kaasama ka Natura mõju hindamise
eksperdi(d).
Peatükis 3.2.10 Kliimamuutuste mõju Lisame trassivaliku
kavandatavale tegevusele on loetletud võrdluskriteeriumina ka erinevate
kliimamuutuste mõju Eestile kaheksa trassialternatiivide vastupanuvõime
5
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
võtmevaldkonna lõikes. Teeme ettepaneku lisada kliimamuutustele lähtuvalt esitatud
loetelu järele ka lõik kliimamuutuste mõjust ettepanekule.
transporditaristule: „Transpordiga seotud taristu
(sh maanteed, tänavad, sillad, sadamad,
ühisveevärk ja -kanalisatsioon, k.a
sadeveekanalisatsioon, elektrivõrk jm
liinirajatised) vastupanuvõime kliimamuutuste
mõjule on erinev. Tuleks ka hinnata, milline riigi
eriplaneeringu lahendus (tunnel, sillad) on
kliimamuutuste osas vastupanuvõimelisem,
arvestades, et kliimaprognoosid näitavad
hoogsadude, tormide ja üleujutuste sagenemist
ning transporti otseselt mõjutavat jäitepäevade
arvu kasvu. Näiteks kas tunneli lahendus on
kliimamuutuste osas vastupanuvõimelisem kui
ilmastikule avatud silla lahendus, mille puhul
äärmuslikud ilmaolud mõjutavad otseselt
transpordi liikumist, läbitavust ning taristu
hooldusvajadust (nt lagunev silla muldkeha,
jäitetõrje vms), või kas tunneli lahendus on enam
ohustatud rannikumere ja/või valingvihmade
põhjustatud üleujutustest.“. Lisa infot
kliimamuutuste mõjust taristule leiab
kliimamuutustega kohanemise arengukavast ning
selle juurde kuuluvast alusuuringust.
Samuti teeme ettepaneku asendada peatüki Korrigeerime lähteseisukohtade
3.2.10 Planeeringuga kaasnev mõju sõnastust lähtuvalt esitatud
kliimamuutustele ja kliimaeesmärkide ettepanekust.
saavutamine kaks esimest lõiku järgnevate
lõikudega: „Euroopa Ülemkogu leppis oma 12.
detsembri 2019. aasta järeldustes kokku eesmärgi
saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne EL
kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega.
6
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
Tegemist on netoheite eesmärgiga, mis tähendab,
et inimtekkeline KHG heide ja sidumine on
tasakaalus. EL-ülene kliimaeesmärk vähendada
2030. aastaks kasvuhoonegaasi (KHG) heidet –
55% võrreldes 1990. aastaga lepiti kokku 2020.
aasta detsembri Euroopa Ülemkogus riigijuhtide
poolt ja on sätestatud ELi kliimaseaduses. 14. juulil
2021 avaldas Komisjon uue kliima- ja energiaalase
seadusandluse paketi (nn „Fit for 55“ pakett).
Paketi eesmärk on viia kõik olulisemad kliima- ja
energiaraamistiku õigusaktid kooskõlla Euroopa
Liidu ülese kliimaeesmärgiga vähendada KHG
heidet –55% aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga
ning liikuda seeläbi ELi ülese kliimaneutraalsuse
eesmärgi saavutamiseni aastaks 2050. Kuigi
tegemist on alles esialgse ettepanekuga on selge,
et varasemalt kliimamääruses juba kokkulepitud –
55% eesmärgi saavutamiseks on vaja tõsta
ambitsiooni kõikides sektorites, sh transpordis.
Eesti pikaajalise kliimapoliitika arengudokumendi
„Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (vastu
võetud aastal 2017) kohaselt on Eesti pikaajaline
siht vähendada Eesti KHG koguheidet 2030.
aastaks 70% ja 2050. aastaks 80% võrreldes 1990.
aastaga. Samas on Eesti juba integreerinud riikliku
2050 kliimaneutraalsuse eesmärgi oma
pikaajalisse arengustrateegiasse Eesti 2035, mis
võeti Riigikogu poolt vastu 12.05.2021. Eesti 2035
seab eesmärgiks, et aastaks 2050 on Eesti
konkurentsivõimeline, teadmistepõhise
ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik,
kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond
ning valmisolek ja võime kliimamuutuste
7
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja
positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada.
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035
seab eesmärgiks vähendada 2035. aastaks
transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 1750
CO2 kt-ni.“.
REP LS ja VTK eelnõu lk 36 on öeldud, et „ Sõnastame lause ümber järgmiselt:
Kliimamuutustele avalduva mõju hindamise „Kliimamuutustele avalduva mõju
metoodika kooskõlastatakse enne tööga hindamise metoodika väljatöötamisel
alustamist Keskkonnaministeeriumiga“. tuleb teha koostööd
Soovitame täiendavalt kaaluda, kas selline eraldi Keskkonnaministeeriumiga ning
kooskõlastamine on vajalik. Üldjuhul on kokku leppida sobiv metoodika.“
eksperdi/eksperdirühma ülesanne leida sobiv Selgitame, et kliimamuutustele
metoodika, seda põhjendada ning selle alusel avalduva mõju hindamise praktika ei
hindamine teostada. ole Eestis välja kujunenud, mistõttu
on otstarbekas töö efektiivsemaks
teostamiseks ja hilisemate
arusaamatuste vältimiseks
metoodika kooskõlastada
Keskkonnaministeeriumiga enne
täiemahulise mõjuhindamise
läbiviimist.
Peatükis 3.2.11 on kirjeldatud, et olulise piiriülese Rahandusministeerium teeb LS ja VTK
keskkonnamõju kaasnemise võimalikkus tuleb edasise koostamise käigus koostööd
välja selgitada mõju hindamise käigus ja see Keskkonnaministeeriumiga
selgub esmajoones erinevate naaberriikidega koostöö
valdkonnaekspertide hinnangutest. Kuna piiriülest alustamiseks.
keskkonnamõju ei saa praegu üheselt välistada,
on soovitav naaberriike kavandatavast tegevusest
teavitada ning hilisemas etapis (täpsema info
olemasolul) toimub ka ametlik kaasamine (sh
tõlgitud materjalide edastamine). Lisaks on REP LS
ja VTK eelnõus juba öeldud, et
8
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
Keskkonnaministeerium küsib piiriülese
keskkonnamõju hindamise menetluses osalemise
osas seisukohta Rootsilt, Soomelt, Lätilt ning
Leedult. Keskkonnaministeerium peab vajalikuks
naaberriikide varajast kaasamist. Selleks tuleb
Rahandusministeeriumil pöörduda
Keskkonnaministeeriumi poole, et
ministeeriumide koostöös teavitada naaberriike
kavandatavast tegevusest ning leppida kokku
edasistes tegevustes seoses võimaliku piiriülese
keskkonnamõjuga.
Palume nii REP LS ja VTK eelnõus kui ka Lisas 12 Korrigeerime Lisa 12 „Välisõhu saaste
„Välisõhu saaste uuringu lähteülesanne“ kasutada uuringu lähteülesanne“
õigusaktidega sätestatud termineid (näiteks on terminoloogiat.
tekstis kasutatud eksitavad väljendeid nagu
atmosfääriõhu emissioon, peened osakesed, Korrigeerime Lisa 1 „Eskiisprojekti
saasteallikad jne). Lisas 1 Eskiisprojekti lähteülesanne“ ptk 2.7. pealkirja.
lähteülesanne tuleb peatükk 2.7. pealkiri ning
tekst parandada selliselt, et see kataks merepõhja Uuringute lähteülesandeid on
elustikku (st et oleks hõlmatud mõju nii korrigeeritud vastavalt ekspertide
merepõhja taimestikule kui ka merepõhja seisukohtadele. Teeme vajadusel
loomastikule). Vastavat sõnastust (merepõhja Keskkonnaministeeriumiga
elustik) on kasutatud nii REP LS ja VTK eelnõus kui täiendavat koostööd seisukohtade
ka näiteks lisas 18. Täiendavalt märgime, et põhjendamiseks.
Keskkonnaministeerium on ka varasemalt
esitanud ettepanekuid uuringute lähteülesannete
(lisade) 11, 14 ja 18 kohta, kuid ettepanekutega on
arvestatud ainult lisa 14 puhul.
Tehnilise märkusena palume parandada Korrigeerime LS ja VTK lähtuvalt
materjalides esinevad kirjavead. Lk 45 riigi esitatud ettepanekutest.
eriplaneeringu kaasamise ja koostöö tegemisel
viidatakse ka võimalusele esitada arvamusi
üldplaneeringu kohta.
9
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
KULTUURIMINISTEERIUM 09.09.2021 Palume lisada kultuuripärandi käsitluse juurde Mälestiste ja muististe kaardistamine
nr 3-12/1474-2 (LS ja projektalal asuvate mälestiste ja muististe teostatakse planeeringu
VTK avalik nimekiri: asukohavaliku teostamise käigus ning
väljapanek) - II maailmasõjas hukkunute ühishaud, reg-nr nende paiknemisega arvestatakse
4133; trassiasukoha valikul. Mälestiste ja
- Kuivastu kõrts, reg-nr 21006; muististe nimekiri muudaks
- Võiküla munakivitee, reg-nr 27286; lähteseiskohtade ja väljatöötamise
- Virtsu linnuse varemed, reg-nr 15449; kavatsuse niigi mahuka dokumendi
- Virtsu mõisa hoonekompleks (Virtsu mõisa veelgi mahukamaks ning raskesti
valitsejamaja, reg-nr 15448; ait, reg-nr 15447; tall- loetavaks. Mälestiste ja muististe
tõllakuur, reg-nr 15446; väravahoone, reg-nr nimekiri fikseeritakse planeeringu
15445; pargi piirdemüür, reg-nr 15444, park, reg- koostamise käigus ning esitatakse
nr 15443; kelder, reg-nr 15442); asukohavaliku aruande lisana.
- Fr. Schilleri monument, reg-nr 16218; Puhtu laiul;
- Mälestussammas C. Th. Hellvigile, reg-nr 16233
Puhtu laiul.
Lisaks on teateid Tartu Ülikooli andmebaasist (TÜ
AB), et projektalale jääb ka muistiseid, mis riikliku
kaitse all ei ole, näiteks:
- trass 2 alal ja vahetus läheduses asuvad Virtsu
linnuse varemete (reg-nr 15449) kaitsevööndis
võimalik(ud) kivikalme(d) (TÜ AB ID 1212);
- trass 3 (tunnel) algusesse jäävad võimalikud
kabeli/kirikuase (TÜ AB ID 921) ja
maahaudkalmistu (ID 905).
Kuigi projektalale jääb mitmeid mälestisi ja
muistiseid, on käesoleva info põhjal otsene
puutumus vaid mälestisena kaitse all oleva Võiküla
munakiviteega ainult trassil 3 silla või tunneli
kavandamisel, mille puhul tuleb eelistada
lahendusi, mis tagavad mälestise säilimise.
Konkreetsemad lahendused selleks selguvad
edasise projekteerimise käigus. Kultuuripärandi
10
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
hoidmise üldised põhimõtted on väljatöötamise
kavatsusse lisatud.
Trass 3 kavandamisel (sild või tunnel) tuleb Mälestiste ja nende säilimisega
eelistada lahendusi, mille puhul on tagatud arvestatakse nii asukohavaliku
mälestise Võiküla munakivitee säilimine. teostamisel kui ka detailse lahenduse
koostamisel.
Täiendada KMH peatükis 4.2 tabelit ja lisada, et Lähteseisukohtade ja KSH
Muinsuskaitseameti asjus tuleb lisaks veealusele väljatöötamise kavatsuse dokumendi
kultuuripärandile arvestada ka maismaal asuvate ptk 4.2. tabelit täiendatakse
kultuurimälestiste ja muististega. ettepaneku kohaselt.
Arvestades mälestiste ja võimalike muististe Lähteseisukohtade ja väljatöötamise
lähedust teetrassile, on vajalik teha arheoloogiline kavatsuse dokumenti täiendatakse
seire ja eeluuring, mille tulemusena saab hinnata, ettepaneku kohaselt.
kas ja millises ulatuses on planeeringu alal
arheoloogiline kultuurkiht säilinud. Seire ja
eeluuringu tulemuste alusel saab hinnata edasiste
uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja
maksumust ning seda, kuhu oleks mõistlik
rajatavad trassid planeerida, et kahju mälestistele
oleks minimaalne. Kaevetööde aladel, kus
eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda
arheoloogiline kultuurkiht, tuleb tagada
arheoloogiline uuring (meetodiks arheoloogiline
jälgimine, vajaduse korral arheoloogilised
kaevamised).
Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline Muinsuskaitseametiga on
uuring (sh eeluuring) on juriidilisele isikule täpsustatud ettepaneku sisu.
hüvitatav töödele kulunud maksumusest pooles Arvestades, et riigi eriplaneeringu
ulatuses (1500 euro piires). Täpsemat infot koostamise korraldaja on
hüvitise taotlemisest leiab Muinsuskaitseameti Rahandusministeerium, ei kohaldu
kodulehelt. tööde maksumuse hüvitamine
eeldatavasti riigi eriplaneeringu
alusuuringutele.
11
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste Muinsuskaitseseaduse nõuetega
leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku arvestatakse võimaliku
võimalusega ka aladel, kus eeluuringute järgi ehitustegevuse realiseerumisel.
kultuurkihti ei olnud võimalik tuvastada.
Muinsuskaitseseadusest (edaspidi Muks)
tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud
tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning
teatama sellest Muinsuskaitseametile.
Arheoloogilisi uuringuid peab tegema vastava Teadmiseks võetud.
pädevusega isik või ettevõtja (MuKS-i §-d 46–47, §
68 lg 2 p 3 §-d 69–70).
Meres ei ole teadaolevaid muistiseid või Allveearheoloogiliste uuringute
arheoloogilisi leiukohti/objekte, sest sellel alal ei vajadus lisatakse
ole varem kultuuripärandi väljaselgitamiseks lähteseisukohtadesse täpsustusega,
uuringuid tehtud. Seega tuleb Suure väina et need tuleb läbi viia hinnatavates
püsiühenduse ja selle mõjualal korraldada trassikoridorides, ühildades
allveearheoloogiline uuring (MuKS-i § 32). võimalusel sonariuuringud teiste
Allveearheoloogilised uuringud tuleb teha sama meetodit kasutavate
keskkonnamõju hindamise protsessi käigus uuringutega. Sonariuuringu nõuete
(MuKS-i § 31 lg 3). Uuringu tulemused on aluseks täpsustamiseks tehakse
keskkonnamõjude hindamisel kultuuripärandile. lähteseisukohtade koostamisel
täiendavat koostööd
Muinsuskaitseametiga.
Allveearheoloogilise uuringuga selgitatakse välja Sonariuuringu nõuete täpsustamiseks
veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurkihi tehakse lähteseisukohtade
olemasolu kõrgresolutsioonilise sonariuuringuga koostamisel täiendavat koostööd
ning seejärel dokumenteeritakse (3D- Muinsuskaitseametiga.
videodokumentatsioon, puidust vrakkide korral
lisandub dendrokronoloogiline uuring), et hinnata
nende seisukorda ja säilimise ulatust.
Kultuuripärandi kaardistamine ja väljaselgitamine
on Suure väina püsiühenduse alal oluline asjaolu
ning ühtlasi ka vajalik pikaajalise tegevuse
12
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
tegemisel merepõhjas, et tagada olemasoleva,
kuid praegu teadmata veealuse kultuuripärandi
säilimist. Eelnevad allveearheoloogilised uuringud
kultuuriväärtusega objektide kindlaks tegemiseks
ennetavad mainitud leidude kahjustamist või
hävitamist juba alanud tööde käigus ning samuti
tööde peatamist kultuuriväärtusliku leiu korral
(MuKS-i § 31 lg 1, § 32 lg 1).
Allveearheoloogilist uuringut võib teha ettevõte, Teadmiseks võetud.
kus töötab vastava ala pädevustunnistusega isik
ning kes on esitanud muinsuskaitse valdkonnas
tegutsemise kohta majandustegevusteate (MuKS-
i §-de 68–69 järgi). Enne uuringu tegemist peab
pädev isik esitama Muinsuskaitseametile
uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu
tegemist uuringuaruande (MuKS-i §-d 46–48).
Planeeringute koostamise eesmärk peaks Lisame lähteseisukohtadesse viite
planeerimisseaduse järgi olema võimalikult hea kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele,
keskkonna loomine kõigile elanikele. Selle arvestamiseks planeeringu
elluviimiseks teeme ettepaneku lähtuda koostamisel.
eriplaneeringu koostamisel kvaliteetse ruumi
aluspõhimõtetest, mis on ministeeriumide
ruumiloome töörühmas välja töötatud 2019.
aastal. Palume lisada lähteseisukohtadesse, et
väljatöötamisel lähtutakse nimetatud kvaliteetse
ruumi aluspõhimõtetest.
Samuti peame oluliseks, et terviklahendusele (sh Täiendame lähteseisukohti
sillale ja/või tunneliavadele jne) parima võimaliku tingimusega, et arhitektuurikonkurss
arhitektuurse ja maastikuarhitektuurse lahenduse tuleb läbi viia pärast detailse
leidmiseks tehakse arhitektuurivõistlus, järgides lahenduse koostamist, kui on
head tava. Võistluse tegemisel palume teha selgunud täpsed kriteeriumid, millele
koostööd erialaliitudega, eelkõige Eesti kavandatav sild või tunnel vastama
peab. Peamiselt peab
13
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide arhitektuurikonkurss andma
Liiduga. lahenduse sillale või tunneli avadele.
MAAELUMINISTEERIUM 13.09.2021 nr 6.2- Planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude Teadmiseks võetud.
15/1301-1 (LS ja VTK hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise
avalik väljapanek) hindamise, väljatöötamise kavatsuses on meie
jaoks oluliste aspektidena välja toodud Suure
väina püsiühenduse kalastiku ja kalanduse,
veealuse müra, merepõhja elustiku ja –
elupaikade ning majandusvaldkonna uuringute
lähteülesanded. Maaeluministeerium on
seisukohal, et kavandatava püsiühenduse
rajamisel tuleb vältida pöördumatuid negatiivseid
mõjusid kalavarudele ning kutselisele kalapüügile
selles piirkonnas. Süvendustööde kavandamisel
tuleks vältida nende teostamist moel ja ajal, mis
tekitaks kalavarule negatiivset mõju.
MAJANDUS- JA 01.09.2021 (LS ja VTK Ettepanek oleks lisa 1 „Eskiisprojekti Täiendame eskiisprojekti
avalik väljapanek) lähteülesanne“ p.3.6.2 „Eskiisprojekti lähteülesandes esitatud
KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM vormistusnõuded“ juures välja tuua võimalus ka vormistusnõudeid järgmises
lisaks joonistele mudelid IFC formaadis esitada. sõnastuses: „Joonised esitada 3-
Selle mõte on anda projekteerijale valikuvõimalus mõõtmeliste mudelitena .dgn või dwg
esitada andmed 2D joonistena või ja IFC formaadis või muu parima
mudelprojektina. Lisaks saaks IFC formaadis teadmise kohases formaadis ning .pdf
mudelprojekti üles laadidad ka keskkonda, kus kujul. Tagada, et kõik modelleeritud
kõik saaksid seda iga nurga pealt vaadata. elemendid kanduksid koos vajaliku
andmestikuga korrektselt edasi IFC
kujule.“ Kaalume võimalust ka
uuringute tulemuste kajastamist
samas formaadis.
Antud objekti puhul tuleks kindlasti silmas pidada Täiendame lähteseisukohti
ka ning selle raames tekkiva ruumilise keskkonna tingimusega, et arhitektuurikonkurss
kvaliteeti. Sellest lähtuvalt tuleks juba tuleb läbi viia pärast detailse
eriplaneeringusse sisse kirjutada avaliku lahenduse koostamist, kui on
14
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
arhitektuurivõistluse nõue. Eleringi "Soorebase" selgunud täpsed kriteeriumid, millele
kõrgepingemast on hea näide sellest, kuidas kavandatav sild või tunnel vastama
taristuobjektid saavad luua kvaliteetset ruumi peab. Peamiselt peab
ning tugevat kohaidentiteeti. Suure väina sillast arhitektuurikonkurss andma
saab kindlasti Eesti üks olulisemaid maamärke, lahenduse sillale või tunneli avadele.
millel on väga suur mõju ümbritsevale
keskkonnale. Seega on oluline saada sellele parim
lahendus läbi arhitektuurivõistluse.
KESKKONNAAMET 10.09.2021 nr 6 LS ja VTK lk 5-6 on nimetatud eksperdirühma Täiendame lähteseisukohti vastavalt
5/21/4263 3 (LS ja koosseis, kes nõustas LS ja VTK koostamisel ning esitatud ettepanekule.
VTK avalik valdkondlike uurimisülesannete püstitamisel.
väljapanek) Teeme selguse huvides ettepaneku samas ka
nimetada (mõeldes nt avalikkusele), et edaspidi
korraldatakse uued hanked planeerija ja
eksperdirühma, sh KSH juhteksperdi, leidmiseks.
LS ja VTK lk 10 kohaselt: „Asukoha eelvaliku etapi Täiendame lähteseisukohtades
lõpuks otsustatakse, milline püsiühenduse sõnastatud riigi eriplaneeringu
alternatiiv sild või tunnel ning millises eesmärki selliselt, et põhimõtteline
trassikoridoris on püsiühenduse kavandamiseks otsus ühendusviisi osas langetatakse
sobivaim.“ Kogu protsessi selguse ja asukohavaliku koostamise käigus.
läbipaistvusehuvides palume LS ja VTK-s ära
märkida, et asukoha eelvaliku etapi lõpuks
tehakse põhimõtteline otsus, millise
püsiühenduse variandiga jätkatakse kas selleks on
sild või tunnel ning millises trassikoridoris, või
ikkagi praamiühendus, sh parendatud kujul. Kuigi
praamiühenduse variant ei ole otseselt REP i ese
ning LS ja VTK lk 10 allmärkuse 5 juures on
märgitud, et „Praamiühendus on alternatiiv, mille
vastu hinnatakse kõiki kavandatavaid
püsiühenduse koridore ning alternatiive (sild või
tunnel), kuid eriplaneeringuga ei lahendata
praamiliikluse või selle parendamise küsimusi“ ,
15
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
siis pärast REPi asukoha eelvaliku etappi oleks juba
hilja sellist põhimõttelist otsust teha.
LS ja VTK lk 15 on märgitud, et: „Kaitstavad Täpsustame lähteseisukohtade
loodusobjektid (kaitse ja hoiualad, püsielupaigad, sõnastust vastavalt esitatud
kaitstavad liigid, kaitstavad üksikobjektid) ettepanekule.
eelistatud on alternatiiv, mis avaldab kaitstavate
loodusobjektide seisundile ja kaitse eesmärkidele
vähimat negatiivset mõju.“ Palume LS ja VTK
täpsustada, sest tegevus ei ole lubatav ka
siseriiklikult kui sellega kaasneb negatiivne mõju
kaitstava ala kaitse eesmärgile. Näiteks kui
tegevus kahjustab Väinamere hoiuala kaitse
eesmärke looduskaitseseaduse (edaspidi: LKS) §
32 lg 2 tähenduses, siis seda lubada ei saa. Sellega
tuleb arvestada REP koostamisel ja selle mõju
hindamise läbiviimisel ning alternatiivide
kaalumisel.
LS ja VTK lk 19 on märgitud: „Nõuded Lisame lähteseisukohtade ja
juhteksperdile on sätestatud KeHJSes: KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõusse,
juhtekspert § 34, KMH juhtekspert § 14. Kuna REPi et asukohavaliku koostamisel tuleb
detailse lahenduse mõjude strateegiline KSH aruande koostamisse kaasata
hindamine viiakse läbi keskkonnamõju hindamise KMH juhtekspert, kelle ülesandeks on
(KMH) täpsusastmes, siis peab KSH juhtekspert muuhulgas detailse lahenduse
omama KMH litsentsi.“ Vabariigi Valitsuse koostamisele seatava väljatöötamise
18.06.2020 korralduse nr 213 „Suure väina kavatsuse väljatöötamine. KMH
püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu juhtekspert kaasatakse ka detailse
riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju lahenduse koostamisel läbiviidavasse
strateegilise hindamise algatamine“ seletuskirja lk mõjuhindamisse. Detailse lahenduse
6 on märgitud, et: „Detailse lahenduse koostamisel läbiviidava
koostamisel viiakse KSH läbi keskkonnamõjude mõjuhindamise täpsusaste
hindamise täpsusastmes.“ Juhime tähelepanu, et selgitatakse välja asukohavaliku etapi
kui eesmärk on REPi detailse lahenduse mõju mõjuhindamise tulemusena.
hindamise, sh KSH, aruanne koostada
16
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
keskkonnamõju hindamise (edaspidi: KMH)
täpsusastmes, siis on mõistlik protsessi kaasata ka
KMH juhtekspert. Sellele vaatamata, antud juhul
ei ole tegemist KMH ametliku protsessiga koos
vastavate kohustustega.
LS ja VTK lk 20 joonealuse viite nr 12 Korrigeerime sõnastust.
keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi:
KeHJS sõnastus ei vasta kehtiva KeHJS
redaktsiooni sõnastusele, palume ajakohastada.
LS ja VTK l k 23 kohaselt: „Juhul, kui Natura Korrigeerime lähteseisukohtade ja
asjakohase hindamise tulemusena selgub, et väljatöötamise kavatsuse sõnastust.
leevendavad meetmed ei taga Natura ala
terviklikkust ja kaitse eesmärkide saavutamist,
tuleb arendajal teha otsus, kas loobuda
kavandatavast tegevusest või liikuda edasi erandi
tegemise etappi. See otsus tehakse pärast
asjakohase hindamise tulemuste selgumist. Erandi
tegemise etapp (sh hüvitusmeetmete
väljatöötamine) ei kuulu käesoleva VTK mahus
läbiviidava Natura hindamise koosseisu, sest selle
etapi mahu saab kindlaks määrata alles pärast
asjakohase hindamise tulemuste selgumist.
Vajaduse korral teostatakse see etapp kas
lisatööna või eraldi hankena. Erandi tegemise
etappi liikumisel on võtmeküsimuseks, kas REP iga
kavandatav tegevus on alternatiivsete lahenduste
puudumise tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks
esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel,
sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi
põhjustel.“ Selguse huvides märgime, et Natura
erand on Natura hindamise etapp, mis omakorda
kuulub KSH koosseisu. Nt KeHJS § 40 lg 4 p 8 1
17
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
kohaselt peab KSH aruanne vajaduse korral
andma ülevaate REP i elluviimisega eeldatavalt
kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju
põhjustatava võimaliku kahjustuse reaalsetest
hüvitusmeetmetest LKS § 70 1 tähenduses, samuti
nende meetmete tõhususe ja vajaliku
rakendusmahu hinnangut. Seega, kui Natura
erandi etapi tarbeks korraldada lisatöö või eraldi
hange, siis see peab toimuma REP ja selle KSH
käigus. Sellega peab arvestama REP i protsessis.
LS ja VTK lk 23 kohaselt: „Natura hindamisel Korrigeerime lähteseisukohtade ja
pöörata erilist tähelepanu sillavariantide mõjule väljatöötamise kavatsuse sõnastust.
lindude rändele, viigerhüljeste populatsioonile ja
kahepaiksetele.“ Seda osa tuleb täpsustada.
Natura hindamisel tuleb tähelepanu pöörata ja
mõju hinnata Natura 2000 võrgustiku alade kaitse
eesmärkidele ja terviklikkusele. S.o fookuses on
kõik REPi planeeringualal ja selle eeldatavas
mõjualas asuvate Natura 2000 võrgustiku alade
kaitse eesmärgiks olevad liigid ja elupaigad. Mõju
teistele liikidele tuleb hinnata mõju hindamise
aruande teistes elusloodust puudutavates
peatükkides.
LS j a VTK lk 23: Ajakohastada joonealust viidet nr Korrigeerime lähteseisukohtade ja
17 järgmiselt: „Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja väljatöötamise kavatsuse sõnastust.
Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise
läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3
rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.“
Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju
Hindajate Ühing koostas eelnimetatud juhendi
esimese versiooni, hiljem on juhendit kaks korda
täiendatud ja korrigeeritud.
18
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
LS ja VTK ptk 4.2: Ajakohastada tabelis toodud Korrigeerime lähteseisukohtade ja
kaasatavate asutuste nimekirja, kuna asutuste väljatöötamise kavatsuse sõnastust.
ühendamise tulemusel ei ole enam nt Veeteede
Ametit ja Lennuametit (nende asemel on
Transpordiamet).
LS ja VTK lisas 1 „ Suure väina püsiühenduse Korrigeerime lähteseisukohtade ja
eskiisprojekti lähteülesanne“ ptk des 3.4 ja 4 väljatöötamise kavatsuse lisade
nimetada kõik kavandatavad uuringud, nt LS ja sõnastust.
VTK lisas 11 nimetatud kalastiku uuringud. LS ja
VTK lisa 1 ptk-des 3.4 ja 4 on nimetatud müra
uuringud, ettepanek täpsustada, et müra, sh
veealune müra.
LS ja VTK lisa 4 „Suure väina püsiühenduse Korrigeerime lähteseisukohtade ja
kahepaiksete ja roomajate uuringu lähteülesanne väljatöötamise kavatsuse lisa
Lk 6 kohaselt „kahepaiksete ja roomajate uuringu sõnastust.
välitööde läbiviimise aeg on aprill kuni mai
hõlmates sigimisperioodi.“ Teeme ettepaneku
pikendada kahepaiksete ja roomajate uuringu
välitööde perioodi kuni 15. juunini. Kulleste
määramist saab teha ka juunis, samuti on juunis
veel tähnikvesilikud veekogudes. Juunis on
võimalik ka hinnata veekogude seisundit
(taimestik, ärakuivamine jne).
LS ja VTK lisa 5 „Suure väina püsiühenduse Korrigeerime lähteseisukohtade ja
maismaaimetajate uuringu lähteülesanne“: väljatöötamise kavatsuse lisa
Teeme ettepaneku, et maismaaimetajate sõnastust.
uuringus pisiimetajate püügil lisaks
eluspüügilõksudele kasutada maasse kaevatavaid
koonuseid, kuna eluspüügilõksudesse ei pruugi
sattuda kõiki pisiimetajate liike, eelkõige
kasetriibikut ning ka väiksemaid liike nagu pisihiir
ning väike karihiir. Koonusepüügi vahendid võib
lisada sama metoodika järgi või asendada osa
19
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
eluspüügilõkse koonustega. Koonustes loomade
ellujäämise suurendamiseks võiks kasutada nende
peal kumera kujuga katteid.
LS ja VTK lisa 6 Suure väina püsiühenduse Korrigeerime lähteseisukohtade ja
maismaataimestiku uuringu lähteülesanne: väljatöötamise kavatsuse lisa
Lähteülesandes on antud viide poollooduslike sõnastust.
koosluste inventeerimise juhendile 2010. aastast.
Kuna seda juhendit on uuendatud, siis teeme
ettepaneku, et inventeerimine teostatakse EÜ
Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiiv
elupaikade inventuuri kõige uuema kehtiva
juhendi kohaselt. Uuendatud juhend on lisatud
käesolevale kirjale.
LS ja VTK lisa 7 „Suure väina püsiühenduse Täiendame käsitiivaliste
käsitiivaliste uuringu lähteülesanne“: lähteülesannet lähtuvalt esitatud
Lähteülesandes on nimetatud varem läbiviidud ettepanekust.
uuringud, mille näol on tegemist puuduliku
informatsiooniga. Virtsu tuulepargi nahkhiirte
uuring tehti aastatel 2012-2014. Kasutatav Anabat
salvesti ei toiminud korrektselt 2013. aastal,
mistõttu seda tööd korrati 2014. aastal. Uuringu
lõpparuanne on Keskkonnaametile antud ja seda
on võimalik käesoleva töö tarbeks lugeda. Esivere
tuulikute (Tooma I ja II ning Esivere)
nahkhiireuuring viidi läbi kahel aastal 2018. ja
2019. aastal. Aruanded on Keskkonnaametil
olemas ja neid saab kokkuleppel kasutada.
Lähteülesandes on öeldud, et nahkhiirte ekspert
tuleb kaasata projekteerimisse. Märgime, et see
on väga oluline, sest nahkhiired rändavad ka merel
ja merel oleva taristu (valgustus, trossid jm) mõju
20
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
võib olla väga suur, kui see teha nahkhiiri
arvestamata. Nahkhiirte ekspert tuleb kaasata ka
REPi mõju hindamisse. LS ja VTK lisa 7 viimases
lauses sõna „tuleks“ asendada sõnaga „tuleb“.
LS j a VTK lisa 7 „Suure väina püsiühenduse Selgitame, et pärast
kalastiku ja kalanduse uuringu lähteülesanne“: Keskkonnaametiga konsulteerimist
Püsiühenduse lähteülesanne kalastiku seisukohalt on järeldatud, et täiendav uuring ei
on plaanis läbi viia vähendatud kujul ning selle annaks lisandväärtust. Eelmisel
käigus hinnatakse mõjusid kalastikule vastavalt perioodil läbiviidud
rannikumere kalastiku seiremetoodikale. Lisaks võrgupüügiuuringud näitasid,
analüüsitakse saake ning tehakse kalandusliku millistes piirkondades toimub
tulususe analüüs. Märgime, et üldise hinnangu intensiivsem räime ränne ja
saamiseks on see piisav, kuid lähteülesandesse kudemine. Räime noorjärkude
tuleks lisada hinnangu andmine mõjudest (maimude) traalimine ei annaks
pelaagilistele kaladele (räim) ning mõju nende samuti lisandväärtust, kuna nemad
rännetele ning koelmutele. Antud teemat ei saa ise ei uju, vaid triivivad hoovustega.
hinnata ainult standartsete võrgupüükidega, vaid Nende arvukust tuleks sel juhul
tuleb läbi viia spetsiifiline pelaagiliste kalade seire vaadata pika perioodi jooksul ja
(katsetraalimine ning hinnangud noorjärkude kokkuvõttes ei oleks meil ikkagi anda
arvukusele piirkonnas). ühtegi lisa soovitust või leevendavad
meedet. Nagu 2011. aastal läbi viidud
uuringu korral, siis eelduslikult on ka
nüüd soovitus vältida tegevusi räime
rände- ja kudeperioodil, mis tekitavad
suurt müra või paiskavad
veesambasse palju heljumit.
PÄÄSTEAMET 20.07.2021 nr 7.2- Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu Sõnastame lähteseisukohtade ja
1/5550-2 (LS ja VTK lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsusse nõude
avalik väljapanek) väljatöötamise kavatsuse eelnõule teeb hinnata mõjuhindamisel ka
Päästeamet ettepaneku lisada hinnatavate päästesündmustega seotud mõjude
mõjude loetelusse (Lisa 8 peatükk 4) ka hindamine ning arvestame
päästesündmustest tulenevate mõjude analüüs. päästesündmusteks vajalike
Päästesündmus on päästeseaduse § 3 lõike 1 juurdepääsude tagamisega
21
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
kohaselt ootamatu olukord, mis vahetult ohustab planeeringu koostamise ja
füüsikaliste või keemiliste protsesside kaudu projekteerimise käigus. Täiendavalt
inimese elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, sõnastame kohustuse teha
loodusõnnetuse, plahvatuse, liiklusõnnetuse, planeeringu ja projekteerimise käigus
keskkonna reostuse või muu sarnase olukorra järjepidevalt koostööd
korral. päästevõimekuse tagamiseks nii
Analüüs on vajalik ehitistel ja/või nende läheduses kavandatava ehitisega seonduvate
tekkinud päästesündmustele kiiretepäästesündmuste kui ka piirkonnas
juurdepääsude tagamise planeerimiseks ja laiemalt toimuda võivate
projekteerimiseks. päästesündmuste toimumise
tagamiseks.
TERVISEAMET 27.07.2021 nr 9.3- Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud Teadmiseks võetud.
4/20/5917-4 (LS ja esitatud Suure väina püsiühenduse riigi
VTK avalik eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude
väljapanek) hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõuga
ning ei esita täiendavaid ettepanekuid ega
vastuväiteid.
ELERING AS 30.07.2021 nr 1.1- Suure väina püsiühenduse planeeringus tuleb Olemasolevate kitsendustega
20/2021/575-2 (LS ja arvestada Eleringi poolt hallatava olemasoleva arvestatakse asukohavaliku
VTK avalik taristuga ja võimalike võrguarengutega. Kirja teostamisel trassikoridori valikul ning
väljapanek) lisana on kaasas shape failid, mis võimaldavad detailse lahenduse väljatöötamisel.
olemasoleva taristu kaardile kanda. Meres
paiknevast olemasolevast taristust jääb
planeeringualale ja selle lähedusse neli Virtsu ja
Võiküla alajaamade vahelist kaabelliini: üks 110 kV
kaabelliin ning kolm 35 kV kaabelliini. 35 kV
kaabelliinid demonteeritakse lähiaastatel.
Alajaamadest jääb planeeringuala piirkonda Virtsu
ja Võiküla 110 kV alajaamad ning neisse
ühendatud liinid. Võrguarengutest näeb Elering
ette uue 110 kV õhuliini rajamist Rõuste ja
Virtsu alajaamade vahele ja kaheahelalise 110
kV Lihula-Virtsu õhuliini rekonstrueerimise
22
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
olemasoleval trassil üheahelaliseks (kujutatud
alloleval joonisel nr 2). Mõlema liini eeldatav
ehitusperiood on aastatel 2024-2025. Kumbki
nimetatud investeering ei ole veel kinnitatud
ega pruugi realiseeruda, kuid perspektiivina
tuleks eeltoodud arenguplaanidega riigi
eriplaneeringu lahenduse väljatöötamisel
arvestada.
Kõnealuses planeeringus tuleb arvestada ka Sõnastame lähteseisukohtades ja
elektrivõrgu kaitsevöönditega, kus väljatöötamise kavatsuses
elektriohutusest tulenevalt on piiratud tegutseda. perspektiivsete arendustega
Kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise arvestamise vajaduse.
kord on sätestatud majandus- ja taristuministri
määrusega. Samuti tuleb Suure väina
püsiühenduse planeerimismenetluse käigus
arvestada võimalike meretuuleenergia alade
ühendusvõimalustega. Reaalne merepõhja
ruumivajadus ühenduste loomiseks, tehniline
lahendus ja täpne paiknemine selgub
loamenetluse staadiumis. Ühenduste koridoride
hinnanguliseks eeldatavaks laiuseks on 200 m.
Selleks tuleb ette näha sobilikud sillaga ja
tunneliga ristumiskoridorid merekaablitele ja
gaasitorudele koostöös Eleringiga. Detailsema
info ja vastavate tehniliste tingimuste
taotlemiseks palun pöörduda Eleringi poole.
EESTI ARHITEKTIDE LIIT 10.09.2021 A25/019 Kirjutada Suure väina silla/tunneli Täiendame lähteseisukohti
(LS ja VTK avalik eriplaneeringusse sisse nõue, et projekt tingimusega, et arhitektuurikonkurss
väljapanek) silla/tunneli rajamiseks tuleb saada läbi avaliku tuleb läbi viia pärast detailse
arhitektuurivõistluse. Heaks näiteks sellest, kuidas lahenduse koostamist, kui on
taristuobjektid saavad luua kvaliteetset ruumi selgunud täpsed kriteeriumid, millele
ning tugevat kohaidentiteeti, on Elering ASi poolt kavandatav sild või tunnel vastama
läbi avaliku arhitektuurivõistluse rajatud peab. Peamiselt peab
23
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
kõrgepingemast "Soorebane", mis on andnud arhitektuurikonkurss andma
tugeva ja positiivse ruumilise identiteedi Risti lahenduse sillale või tunneli avadele
alevikule. Suure väina sillal või ka tunnelil (tunneli ning nende mõjualadele.
suudmetel) on ümbritsevale keskkonnale ja
paikkonna asulatele oluline märgiline tähendus ja
visuaalne mõju. Seega on oluline saada antud
objektile parim arhitektuurne lahendus. EALi
aastakümnete pikkune kogemus kinnitab, et
parima ruumilise lahenduse saab just läbi avatud
arhitektuurivõistluse korraldamise. Linnade
planeeringutesse on nendesse kavandatavate
oluliste objektide puhul avatud võistluse
läbiviimise nõude sissekirjutamine juba tavaks
saanud. Seda nõuet peab rakendama ka märgiliste
taristuobjektide puhul, kusjuures on oluline, et
see nõue saaks sisse kirjutatud juba protsesside
algstaadiumis.
Palun lisada Suure väina püsiühenduse Ettepanekuga arvestatakse.
eskiisprojekti lähteülesande punkti 3.5
eskiisprojekti koostamisel juhisteks antud
dokumentide loetellu ka dokument „Ehituse pikk
vaade 2035“. Tegu on 27.04.2021 vabariigi
valitsuse poolt heaks kiidetud projekteerimis- ja
ehitussektorit otseselt suunava dokumendiga.
Kuna Suure väina silla/tunneli näol on tegemist Ettepanekuga arvestatakse.
olulist ruumilist ja visuaalset mõju omava
objektiga, siis palun lisada Suure väina
püsiühenduse eskiisprojekti lähteülesande punkti
3.8. Silla- ja tunnelieskiise koostavate vastutavate
ekspertide nõutud pädevuse määratlemise alla ka
nõue kaasata tööprotsessi volitatud arhitekt, tase
7 või volitatud arhitekt-ekspert, tase 8. Oluline ei
ole mitte ainult silla enda arhitektuurne lahendus,
24
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
vaid ka silla maha-/pealesõidud, mis peavad
arvestama asulate ruumilise ja ajaloolise
keskkonnaga ning tagama asulate arengu
jätkusuutlikkuse ja toimimise efektiivsuse. Seega
on arhitekti kaasamine antud protsessi väga
oluline.
EESTI KESKKONNAÜHENDUSTE KODA 8.09.2021 nr 1- Planeeringuala käsitlev alapeatükk ei kajasta selle Täiendame lähteseisukohtade ja
5/21/5147 (LS ja VTK paiknemist Väinamere hoiualal, mis on ühtlasi osa mõjude hindamise väljatöötamise
avalik väljapanek) samanimelisest Natura 2000 võrgustiku linnualast kavatsuse sõnastust lähtuvalt
ja loodusalast. Tegemist on planeeringulahenduse esitatud ettepanekust.
seisukohalt otsustavalt olulise informatsiooniga,
mistõttu on kohane see esitada ka planeeringuala
kirjelduses. Teeme ettepaneku alapeatükki
vastavalt täiendada.
Looduskeskkonnaga arvestamise põhimõtteid Ettepanekuga on lähteseisukohtades
käsitlev peatükk ei kajasta planeeringuala ja väljatöötamise kavatsuses
paiknemist Väinamere hoiualal, mis on ühtlasi osa arvestatud. Ptk 3.2.1. on sätestatud,
samanimelisest Natura 2000 võrgustiku linnualast et mõjuhindamise käigus viiakse läbi
ja loodusalast. Tegemist on põhimõttelise ning Natura asjakohane hindamine, sest
äärmiselt olulise infoga, mis võib osutuda arvestades kavandatava tegevuse
otsustavaks planeeringulahenduse seisukohalt, alternatiivide paiknemist Natura
kuivõrd looduskaitseseaduse § 32 lg (2) kohaselt alade suhtes ei saa ebasoodsat mõju
on elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja alade terviklikkusele ja kaitse-
kahjustamine hoiualal keelatud. Kohane on eesmärkidele välistada või pole
looduskeskkonnaga arvestamise põhimõtteid piisavalt informatsiooni järelduste
käsitledes välja tuua ka KeHJS § 45 nõuded, mille tegemiseks.
kohaselt peab Natura 2000 alade puhul eelkõige REP-i võib kehtestada juhul, kui seda
arvestama ala kaitse eesmärki ja ala terviklikkust lubab Natura 2000 võrgustiku ala
ning planeeringut saab kehtestada, kui seda lubab kaitsekord ning REP-i kehtestaja on
Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning veendunud, et kavandatav tegevus ei
otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000
mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse
ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Alade puhul, eesmärki. Juhul, kui Natura
25
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
mis sisaldavad esmatähtsaid liike ja elupaiku (nagu asjakohase hindamise tulemusena
antud juhul) on erandid lubatavad ainult juhul, kui selgub, et leevendavad meetmed ei
planeering on seotud inimese tervisega, taga Natura ala terviklikkust ja kaitse-
elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga eesmärkide saavutamist, tuleb
keskkonnaseisundile. Teeme ettepaneku arendajal teha otsus, kas loobuda
alapeatükki eeltoodud infoga täiendada. kavandatavast tegevusest või liikuda
edasi erandi tegemise etappi. See
otsus tehakse pärast asjakohase
hindamise tulemuste selgumist.
Erandi tegemise etappi liikumisel on
võtmeküsimuseks, kas REP-iga
kavandatav tegevus on
alternatiivsete lahenduste
puudumise tõttu siiski vajalik
avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja
erakordselt tungivatel, sealhulgas
sotsiaalset või majanduslikku laadi
põhjustel.
Täiendame lähteseisukohti
selgitusega Natura hindamise ning
võimaliku erandi rakendamise
protsessist.
„Asukoha eelvaliku etapi käigus leitakse sobivaim Ettepanekuga arvestatakse.
alternatiiv püsiühenduse rajamiseks. Selleks
visandatakse võimalikud aluskriteeriumide alusel
trassikoridorid, võrreldakse neid kvantitatiivsete
ja kvalitatiivsete näitajate alusel ning otsustakse
koridori alternatiiv, mis on püsiühenduse
rajamiseks soodsaim nii looduskeskkonna,
sotsiaalmajanduslike kui ka kultuuriliste näitajate
osas. Eelistatud trassialternatiivi valikuks annavad
olulise sisendi valdkondlikud uuringud ning
mõjude hindamine.
26
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
Püsiühenduse alternatiive (sild või tunnel)
hinnatakse praamiühendusega, sh parendatud
praamiühendusega jätkamise taustal. See
tähendab, et mistahes kriteeriumi hindamisel
tuleb lisaks silla või tunneli alternatiivide
hindamisele, hinnata paralleelselt ka
praamiühenduse mõju hinnatava kriteeriumi
lõikes.“ Täiendada viimast lauset: “… ning et
hindamistulemustest võib ka järelduda, et
optimaalseimaks lahenduseks üle Suure väina
ühenduse pidamisel võib osutuda ka
püsiühenduse rajamisest loobumine.” Täiendus
loob suurema selguse selles osas, mis võib olla
alternatiivide võrdluse tulemuseks:
tasakaalustatud võrdluse tulemusena võib
selguda, et parimaks lahenduseks on 0-alternatiiv
ehk praamiliiklusega jätkamine.
Paralleelselt detailse lahenduse koostamisega Selgitame, et lähteseisukohtade ja
koostatakse sobivaimale püsiühenduse mõjude hindamise väljatöötamise
alternatiivile eskiisprojekt ning viiakse läbi mõjude kavatsuse läbivaks põhimõtteks on
hindamine. Siin on mõjude hindamise eesmärgiks olnud see, et asukohavaliku etapis
juba konkreetse tehnilise lahendusega kaasnevate tuleb valida alternatiiv, mis on kõige
mõjude hindamine ning leevendusmeetmete parem kõigist hinnatavatest
väljatöötamine. alternatiividest ning see peab olema
Juhime tähelepanu, et leevendavate meetmete ka reaalselt elluviidav, sh vajadusel
välja töötamiseni tuleb jõuda juba asukoha leevendusmeetmeid rakendades. Kui
eelvaliku etapis, vastasel juhul ei ole võimalik anda alternatiivi sobivus ja elluviidavus ei
sisukat hinnangut erinevate alternatiivide ole välja selgitatud, ei ole võimalik
elluviidavusele ega tegelikele vastu võtta asukohavaliku otsust.
keskkonnamõjudele. Ei ole võimalik langetada
põhjendatud otsust silla või tunneli eelistamise
vahel, kui pole lõpuni selge, kas mõlemad saavad
27
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
olla elluviidavad ning milliste lisatingimustega on
sel juhul vaja arvestada.
REP LS ja VTK koostamisel on lähtutud vähemalt Selgitame, et Eesti
järgmistes varem teostatud töödest, sh Keskkonnaühenduste Koja
uuringutest: 28.03.2012 kirja näol on tegu
• Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo keskkonnaorganisatsiooni
perspektiivse korraldamise kava ja arvamusega, mis ei ole esitatud
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne planeeringulahenduse kohta. Riigi
ning KSH käigus läbiviidud uuringud... eriplaneeringu ja mõjude hindamise
Teeme ettepaneku arvestada lähteandmetena läbiviimise käigus teostatakse rida
koos sõitjate ja veoste üle Suure väina veo uuringuid, sh linnustikku ja
perspektiivse korraldamise kava ja selle KSH mereimetajaid puudutavad uuringud,
aruandega ka Eesti Keskkonnaühenduste Koja mis peavad muuhulgas andma
28.03.2012 Vabariigi Valitsusele saadetud vastused 2011. aastal koostatud
märgukirja, kuna see sisaldab M. Ellermaa kavas vastuseta jäänud küsimustele.
ekspertarvamust linnustiku ning V. Pilātsi Märgime täiendavalt, et 2011. aastal
ekspertarvamust mereimetajate (eesti k. tõlge; koostatud kava ja selle koostamise
inglise k.) teemal, mis on oluliseks täiendavaks käigus läbiviidud uuringud on läbinud
infoks KSH tulemuste kõrval. Juhime tähelepanu, ja läbivad ka täiendavate uuringute
et viidatud KSH aruanne on oma lõppjäreldustes teostamise ajal hinnangu selles osas,
vastuolus selle käigus läbiviidud uuringutega linde kuivõrd on sel ajal tehtud uuringud ja
(Leito 2010) ja hülgeid (Jüssi 2010) puudutavates nende tulemused endiselt
küsimustes, mistõttu on ekslik lähtuda KSH kasutatavad ja kuivõrd vajavad need
aruande lõppjäreldustest. Natura väärtuste kaitse tulemused värskendamist. Vastavad
küsimustes tuleb lähtuda Leito ja Jüssi uuringute hinnangud on välja toodud ka
tulemustest, kinnitavad oma eksperthinnangutes lähteseisukohtade ja mõjude
Ellermaa ja Pilāts. hindamise väljatöötamise kavatsuse
lisadeks olevates uuringute
lähteülesannetes. Riigi eriplaneeringu
koostamisel viiakse läbi mõjude
hindamine, sh KSH, mille järelduste
tegemisel tuleb lähtuda aja- ja
asjakohastest uuringutest, mis
28
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
muuhulgas koostatakse riigi
eriplaneeringu koostamise käigus (vt
lähteseisukohtades toodud uuringute
nimekirja).
16, peatükis 2.2. Trassiasukoha alternatiivide Selgitame, et ilma uuringuteta ei ole
valiku kriteeriumid: Geoloogia – eelistatud on võimalik Natura asjakohast mõju
geoloogiliselt lihtsamini teostatav alternatiiv. … hinnata. Selleks enamus
Põhimaterjalide vajadus – eelistatud on looduskeskkonna uuringuid töösse
alternatiiv, mille rajamiseks on põhimaterjalide kirjutatud ongi, sest uuringute
vajadus väikseim ning mille kättesaadavus on ajakohastamine on eeldus asjakohase
tagatud. … Ehitus/rajamismaksumus – eelistatud mõjuhindamise läbiviimiseks. Natura
on trassialternatiiv, mis on kõige väiksema asjakohaseks hindamiseks on teiste
rajamismaksumusega. … Hoolduskulu –eelistatud hulgas vaja näiteks müra ja
on trassialternatiiv, mille hoolduskulu on vibratsiooni hinnangut, veealuse
madalaim. müra hinnangut, liiklusprognoosi,
Suure väina püsiühenduse rajamisel on selged geoloogiat, erinevate
keskkonnakaitselised piirangud – Natura sillaalternatiivide lahendusi ja
väärtuste kahjustamise vältimise vajadus, mis visualiseeringuid jm. Sotsiaalsete,
tähendab, et rajada ja seega ka eelistatuks valida kultuuriliste ja majanduslike mõjude
saab vaid alternatiivi, mille puhul uuringud/analüüsid ei ole Natura
keskkonnakaitselised tingimused on täidetud / hindamiseks vajalikud.
neid on võimalik täita, vt LKS § 32 lg (2) ja KeHJS §
45. Seega tuleb esmaseks valikukriteeriumiks Täiendame lähteisukohtade
seada Natura ala terviklikkuse säilimine ja kaitse- sõnastust selliselt, et oleks selgelt
eesmärkide mitte kahjustamine ning ülejäänud välja toodud, et Natura hindamise
kriteeriumite alusel saab võrdlema asuda vaid tulemused on sobivaima alternatiivi
neid alternatiive, mis on esmase valikukriteeriumi valikul peamine kriteerium – Natura
läbinud. Teeme ettepaneku seada alternatiivide väärtuste kaitse peab olema tagatud.
valiku kriteeriumitele vastavad kaalud. Vastasel
juhul on oht, et välja valitakse alternatiiv, mida on
küll lihtsam ja odavam rajada, kuid mille
elluviimine osutub Natura ala kahjustamise tõttu
tegelikkuses siiski võimatuks. Praeguse
29
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
valikukriteeirumite sõnastuse põhjal on tulemus
lihtsasti ette ennustatav – kvaliteetsel lahendusel,
mis on ehk ressursside suhtes veidi nõudlikum, ei
saa selliste kriteeriumite puhul olla kuigi suurt
võimalust esile kerkida. Tegemist on
kriteeriumitega, mille põhjal osutub valituks kõige
lihtsam ja odavam lahendus, kuivõrd selliseid
tingimusi seadvaid kriteeriume on arvuliselt
rohkem; odav ja lihtne ei tohiks aga nii suure ja
olulise objekti puhul kindlasti olla eesmärgiks.
Teeme ettepaneku valikukriteeriumite liigendus ja
sõnastus veelkord läbi mõelda ja seada
kriteeriumid selliselt, et valituks saaks osutuda
eelkõige kitsendavaid tingimusi arvestav ja
vajadustele vastav, mitte aga tingimata kõige
lihtsam ja odavam alternatiiv.
lk 17 – 2.3.1. Asukohavaliku teostamise käigus Lisame viite lähteseisukohtade lisaks
läbiviidavad uuringud. Nimekirjas on olevatele uuringute
mereimetajate uuring olemasoleva olukorra lähteülesannetele viidatud peatükki.
kaardistamiseks, käsitiivaliste uuring ja linnustiku
uuring, kuid ei ole täpsustatud, mis on uuringute
sisu ega lisatud viidet seda selgitavale materjalile.
Sellises sõnastuses võivad need uuringud kujutada
endast ükskõik mida, ka olemasolevatele
andmetele tuginevat lihtsat analüüsi. Teeme
ettepaneku sõnastada uuringute sisu ja
metoodika loetelus täpsemalt või lisada viited
selgitavale materjalile, kuivõrd valdkonna
ekspertide hinnangud ja ettepanekud sel teemal
on sama töö raames tellitud ja olemas, lisadena ka
esitatud. Juhime tähelepanu, et liiklusuuringut
läbi viies ja prognoose koostades on vajalik
arvestada kliimamuutustest tulenevate ja järjest
30
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
aktuaalsemate piirangutega nii
kasvuhoonegaaside emissooni vähendamisel kui
ka energiakasutuse piiramisel. See tähendab, et
arvestada tuleb ka variantidega, mille kohaselt
liiklusvood maanteel jäävad praegusele tasemele
või isegi kahanevad.
lk 18 – ptk 2.3.2 Detailse lahenduse koostamise Lähteseisukohtade ja mõjude
käigus läbiviidavad uuringud. Palume võtta hindamise väljatöötamise kavatsuse
arvesse, et detailse lahenduse koostamise käigus ptk 2.3. sissejuhatavas osas on
võib osutuda vajalikuks läbi viia eraldi uuringud markeeritud, et „Pea kõikides
leevendavate meetmete kavandamiseks, valdkondades on otstarbekas viia
vähendamaks mõju nahkhiirtele ja lindudele ning valdkonnauuringud läbi eraldi
täiendada vastavalt ptk 2.3.2 sõnastust. asukohavaliku etapis ja detailse
lahenduse koostamise etapis,
kusjuures detailse lahenduse täpse
vajaduse ja lähteülesande
väljatöötamine peab olema osa
asukohavaliku etapi uuringust.
Taoline käsitlusviis on vajalik, et
tagada üheltpoolt võimalikult
adekvaatsed detailse lahenduse
käigus läbiviidavad uuringud ning
teisalt vältida ebamõistlike uuringute
läbiviimist.“
Seega ptk-is 2.3.2. väljatoodud
uuringute nimekiri on esialgne ning
selle täpne ulatus selgitatakse välja
asukohavaliku teostamise käigus.
lk 19 – hinnatakse planeeringu elluviimisega REP koostamisel ja mõjude
kaasnevaid olulisi mõjusid (KeHJS-e mõistes) ja hindamisel lähtutakse asjakohaste
tavalisi mõjusid Palume lahti seletada, mida mõjude hindamise metoodikast, mis
tähendab “tavalised mõjud” ning miks neid on koosneb oluliste ning tavaliste
mõjude hindamisest ehk on laiem kui
31
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
vaja hinnata, kui need ei ole KeHJS mõistes KeHJS kohase mõjuhindamise
olulised? läbiviimine. Selgitame, et „tavalised
mõjud“ on sisuliselt kõik mõjud, mis
ei ole olulised KeHJS kontekstis, kuid
on asjakohased, et langetada
laiapõhjaliselt kaalutletud ning kõiki
asjaolusid arvesse võttev
planeerimisotsus.
Asjakohaste mõjude hindamise kohta
soovitame täpsemalt lugeda
Rahandusministeeriumi ruumilise
planeerimise infoveebist:
https://planeerimine.ee/ruumiline-
planeerimine/moju/
lk 19 ptk 3.1 Mõjude hindamise metoodika Teeme Täiendame lähteseisukohti ja mõjude
ettepaneku selgelt välja tuua, millises etapis hindamise väljatöötamise kavatsust
(alternatiivide võrdlus ja detailse lahenduse Natura hindamise ja võimaliku erandi
etapp) miski toimub, nt asjakohaste mõjude tegemise kirjeldusega.
hindamine, Natura hindamine. Teksti põhjal võib Selgitame, et käesolevad
jõuda järelduseni, et ikka alternatiivide võrdlemise lähteseisukohad ja mõjude hindamise
etapis tuleb mõlemad läbi viia, kuid hea oleks ka väljatöötamise kavatsus on koostatud
näiteks üks selge skeem, millel on muuhulgas asukohavaliku teostamisele ning
viidatud, millal (mis etapis) ja millistel alustel detailse lahenduse koostamist
langetatakse vajadusel otsus Natura erandi puudutavad osad on pigem
tegemise kasuks. Samuti, millises etapis, millise selgitavad.
info alusel ja millises täpsusastmes töötatakse
välja leevendavad meetmed. Juhime tähelepanu,
et erinevate alternatiivide keskkonnamõju osas
saab lõplikke järeldusi teha vaid koos
leevendavate meetmetega.
lk 35 – Maakasutusest tuleneva KHG (CO2) heite Viidatud lõigule järgnevas lõigus on
hindamisel on soovitav aluseks võtta sätestatud, et „Kliimamuutustele
rahvusvaheliselt tunnustatud IPCC avalduva mõju hindamise metoodika
32
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
(Intergovernmental Panel on Climate Change) ehk kooskõlastatakse enne tööga
Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli alustamist
juhendmaterjalid, täpsemalt LULUCF (Land Use, Keskkonnaministeeriumiga.
Land-use change and Forestry) ehk maakasutuse, Metoodika kirjeldus, sh CO2 heite
maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris arvutamise metoodika erinevates
KHG heite hindamise metoodika. Teeme etappides, esitatakse mõju hindamise
ettepaneku sõnastada sama lause konkreetse aruandes.“
tingimusena: “Maakasutusest tuleneva KHG (CO2) Antud nõude eesmärk on tagada, et
heite hindamisel tuleb võtta aluseks …” Kui kliimamuutustele avalduva mõju
teadaolevalt on veel pädevaid metoodikaid, siis hindamisel kasutatav metoodika
tuleks ka need ära nimetada ning sõnastada oleks vastuvõetav ja kvaliteetse
tingimus valikuvõimalusena. Soovituse andmine lõpptulemuse saavutamiseks
jätab võimaluse mõjuhindajal valida ka tasemel.
metoodika, mis ei pruugi olla siintooduga samal
tasemel.
lk 37 – SPÜ jaoks on alternatiiviks Selgitame, et parvlaevaühenduse
parvlaevaühendus, eeldusega, et senine alternatiivi on kirjeldatud peatükis
parvlaevaliiklus jätkub sarnasel tasemel. Miks 1.1. Teeme lähteseisukohtade ja
käsitletakse alternatiivina parvlaevaühendust mõjude hindamise väljatöötamise
senisel tasemel, kas see on maksimaalselt parim kavatsuse edasisel kasutamisel veel
võimalik? Teeme ettepaneku käsitleda SPÜ täiendavalt koostööd Majandus- ja
alternatiivina võimalikult heal tasemel, st Kommunikatsiooniministeeriumiga,
nõudlusele maksimaalselt hästi vastavat ning et selgitada välja parvlaevaühenduse
energiakasutuselt optimaalset alternatiiv, mis oleks tänasega
parvlaevaühendust. võrreldes oluliselt parendatud, kuid
endiselt realistlik ja elluviidav.
lk 38 – Liiklusprognoos sisaldab püsiühenduse Selgitame, et majanduskasvul
ületuste prognoosi nii keskmise majanduskasvu põhineva mudeli hülgamise ning
kui ka aeglasema majanduskasvu stsenaariumi tarbimismahtude vähendamise
tingimustes. Teeme ettepaneku teha prognoos ka vajaduse realiseerumine ei ole
negatiivse majanduskasvu võimalust arvestades. tõendatud ning pigem näitab
Kliimasoojenemise avaldumise ning sellega muuhulgas kaubavedude maht
kohanemiseks ja selle leevendamiseks järjepidevat kasvu. Seetõttu ei ole
33
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
rakendatavate meetmete kontekstis, sh KHG heite negatiivse majanduskasvu
vähendamise ning kliimaneutraalsuse prognoosimine meie hinnangul töö
saavutamise eesmärgid, muutub järjest raames vajalik.
käegakatsutavamaks majanduskasvul põhineva
mudeli hülgamise ning tarbimismahtude
vähendamise vajadus.
lk 40 – 3.4.1. Mõju hindamine maastikule ja Lisame eskiisprojekti
vaadetele Juhime tähelepanu, et soovi korral on lähteülesandesse täiendavalt nõude
võimalik maastikku sobivateks ja pilku püüdvateks kaasata eskiisprojekti koostamisse ka
maamärkideks kujundada ka tunneli suudmed. Nii arhitekt ning maastikuarhitekt, et
silla kui tunneli puhul sõltub visuaalne tagada silla ja tunneli suudmete
lõpptulemus olulisel määral arhitektuursest piirkondade võimalikult kvaliteetne
lahendusest, mis ei ole praeguse planeeringu visuaalne, ruumiline ja arhitektuurne
etapis teada. Küll aga võiks visuaalse mõju lõpptulemus.
analüüsi tulemusena seada planeering tingimusi
(mitte soovitusi) võimalikult hea arhitektuurse
lahenduse kujundamiseks/valimiseks, kui sellised
aspektid analüüsi käigus kooruvad ning tuua
selline eesmärk välja ka lähteülesandes.
EESTIMAA LOODUSE FOND 09.09.2021 nr 134-1 ELF on jätkuvalt seisukohal, et Suure väina Selgitame, et käesoleva töö ülesanne
(LS ja VTK avalik transport on vajalikus ulatuses tagatud on välja selgitada, milline alternatiiv
väljapanek) praamiliiklusega ja seega puudub põhimõtteline (parvlaevaühendus, sild või tunnel)
on parim võimalik alternatiiv
vajadus silla või tunneli järele. Seejuures sild kui
Natura 2000 ala ohustav ja selle terviklikkust tagamaks pidev ja jätkusuutlik
kahjustav variant on täiesti vastuvõetamatu. ühendus mandri ja Saare maakonna
Keskkonnaühendused on ka varem väljendanud vahel. Parim võimalik alternatiiv on
seisukohta, et sild võib Natura 2000 ala ohustada parim nii keskkonnale kuid on ka
(nt. Eesti Keskkonnaühenduste Koda, 2012). majanduslikult tasuvaim pikas
perspektiivis. Majanduslik tasuvus
tähendab üheltpoolt pikaajalist mõju
Tänaseks ei ole esitatud vettpidavaid argumente
riigieelarvele ning teiselt poolt
selle kohta, et silla või tunneli rajamine aitaks
sotsiaalmajanduslikku mõju Saare
kuidagi kaasa selle väidetavale eesmärgile
34
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
suurendada piirkondade konkurentsivõimet ja maakonna inimestele ja
vähendada ääremaastumist. Seega puuduvad ettevõtlusele.
sellele keskkonnale koormaval ja rahaliselt kallil
ettevõtmisel ka selged sotsiaalmajanduslikud Riiklik huvi püsiühenduse
põhjendused. Selline taristu on ilmses vastuolus koostamiseks on määratletud riigi
säästva arengu põhimõtetega. eriplaneeringu taotluses ning
algatamise korralduses. Muuhulgas
Olukorras, kus on vajalik kiire liikumine on riiklik huvi määratletud järgmiselt:
kliimaneutraalsuse poole, sh. kasvuhoonegaaside • Riik on enda huvi Suure väina
püsiühenduse vastu väljendanud
emissioonide vähendamine vähemalt 55% 2030.
strateegilistes dokumentides
aastaks, tuleb iga suurprojekti puhul arvestada
nagu Vabariigi Valitsuse
selle kliimamõju. Seda enam, et lähitulevikus on
kehtestatud üleriigilises
ette näha pigem Euroopa Liidu kliimaambitsiooni
planeeringus „Eesti 2030+“ ning
tõusu Saare ja Lääne
https://www.consilium.europa.eu/et/policies/eu- maakonnaplaneeringutes.
plan-for-a-green-transition/. Taristu arendamine Üleriigilises planeeringus
lähtudes transpordimahu järjepideva kasvu selgitatakse, et Saare maakonna
eeldusest ei ole tänapäeval mõistlik. ligipääsetavuse parandamiseks
võib riik teha otsuse rajada
Silla variandi puhul lisandub üldistele säästva püsiühenduse üle Suure väina,
arenguga seotud kaalutlustele välistavana otsene mis lühendaks maanteesõidukite
vastuolu EL keskkonnaõiguse, eelkõige linnu- ja ülesõiduaega.
loodusdirektiividega. Strateegilise dokumendi Maakonnaplaneeringutes on
„Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo kajastatud perspektiivse Suure
perspektiivse korraldamise kava“ KSH raames väina püsiühenduse silla- ja
Aivar Leito (Leito, 2010) tehtud linnustiku-uuring tunnelivariandi maismaaotste
näitab veenvalt, et sillast kujuneks rändlindudele alternatiivid.
oluline rändetakistus ja aastas võib hukkunud Maakonnaplaneeringus
lindude arv ulatuda 150-750-ni. See kujutaks selgitatakse, et jätkutegevusena
endast olulist summaarset suremust. Lisaks koostatakse riigi eriplaneering,
milles tehakse püsiühenduse
järeldub sama protsessi käigus Ivar Jüssi (Jüssi,
asukohavalik ning määratakse
35
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
2010) ettevalmistatud hüljesteteemalisest püsiühenduse täpne asukoht
aruandest, et silla puhul ei saa välistada olulist Saare ja Lääne maakonnaga
negatiivset mõju Liivi lahe viigerhülge piirnevas sisemeres.
asurkonnale. Rahvusvahelised eksperthinnangud • Lisaks on Suure väina
(Ellermaa, 2012; Pilats, 2012) kinnitavad püsiühendus kajastatud Vabariigi
eeltoodud seisukohti. Valitsuse tegevusprogrammi
2019–2023 transpordi ja taristu
Vastavalt planeerimisseaduse § 27 lõikele 1 on valdkonna punktis 14.15:
riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise Algatame riikliku eriplaneeringu
Saaremaa silla rajamise
ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille
võimaluste kaardistamiseks,
asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik
küsides seejuures kohaliku
või rahvusvaheline huvi. Tulenevalt eeltoodud
kogukonna arvamust.
kaalutlustest väidame, et riiklik või rahvusvaheline
• Suur riiklik huvi kavandatava
huvi Suure väina püsiühenduse loomiseks
Suure väina püsiühenduse vastu
puudub. Veelgi enam, püsiühendus silla seisneb selleski, et ehitisega võib
rajamisena on Eesti rahvusvaheliste kohustustega kaasneda oluline negatiivne mõju
otseses vastuolus. üleriigilise tähtsusega avalikele
huvidele, mh merekeskkonnale,
Natura aladele jt piirkonna
loodusväärtustele, sh
elusloodusele (eelkõige silla
puhul) ning põhjavee seisundile
(eelkõige tunneli puhul).
Alapeatükk 1.2. Planeeringuala Täiendame lähteseisukohtade ja
Alapeatükis ei ole märgitud, et planeeringuala mõjude hindamise väljatöötamise
paikneb Väinamere hoiualal, mis on ühtlasi osa kavatsuse sõnastust lähtuvalt
samanimelisest Natura 2000 võrgustiku linnu- ja esitatud ettepanekust.
loodusalast. Kuigi Natura ala mainitakse
dokumendis mujal, on oluline see ka
planeeringuala üldkirjelduses välja tuua.
36
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
Alapeatükk 1.5. Lähteandmed Selgitame, et Eesti
Alapeatükis nimetatakse esimesena dokumenti Keskkonnaühenduste Koja
“Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo 28.03.2012 kirja näol on tegu
perspektiivse korraldamise kava ja keskkonnaorganisatsiooni
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet arvamusega, mis ei ole esitatud
ning KSH käigus läbiviidud uuringud“. Juhime planeeringulahenduse kohta. Riigi
tähelepanu, et aruanne on oma lõppjäreldustes eriplaneeringu ja mõjude hindamise
vastuolus selle käigus läbiviidud uuringutega linde läbiviimise käigus teostatakse rida
(Leito, 2010) ja hülgeid (Jüssi, 2010) puudutavates uuringuid, sh linnustikku ja
mereimetajaid puudutavad uuringud,
küsimustes. Juhime tähelepanu, et
mis peavad muuhulgas andma
rahvusvaheliste eksperthinnangute kohaselt
vastused 2011. aastal koostatud
(Ellermaa, 2012; Pilats, 2012) tuleb Natura 2000
kavas vastuseta jäänud küsimustele.
ala kaitse küsimustes lähtuda eeltoodud Märgime täiendavalt, et 2011. aastal
uuringutest, mitte koondaruandest. koostatud kava ja selle koostamise
Eesti Keskkonnaühenduste Koda saatis eeltoodud käigus läbiviidud uuringud on läbinud
põhjusel 28. märtsil 2012. a märgukirja Vabariigi ja läbivad ka täiendavate uuringute
Valitsusele (Eesti Keskkonnaühenduste Koda, teostamise ajal hinnangu selles osas,
2012), milles rõhutatakse järgnevat: “mõjude kuivõrd on sel ajal tehtud uuringud ja
hindamise käigus ei ole kõrvaldatud teaduslikult nende tulemused endiselt
põhjendatud kahtlust selle suhtes, et erinevad kasutatavad ja kuivõrd vajavad need
sillaalternatiivid võivad avaldada negatiivset mõju tulemused värskendamist. Vastavad
Väinamere linnuala ja Väinamere loodusala hinnangud on välja toodud ka
kaitse-eesmärkidele.” Seetõttu ei saa KSH lähteseisukohtade ja mõjude
aruannet käsitleda argumendina silla eelistamisel hindamise väljatöötamise kavatsuse
ja selle esitlemisel keskkonnaohutu lahendusena. lisadeks olevates uuringute
Lähteandmetena tuleb kindlasti käsitleda ka lähteülesannetes.
eelpoolmainitud märgukirjale lisatud Margus Riigi eriplaneeringu koostamisel
Ellermaa ekspertarvamust linnustiku teemal ja viiakse läbi mõjude hindamine, sh
Valdis Pilatsi seisukohta hüljestega seoses. KSH, mille järelduste tegemisel tuleb
lähtuda aja- ja asjakohastest
uuringutest, mis muuhulgas
koostatakse riigi eriplaneeringu
37
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
koostamise käigus (vt
lähteseisukohtades toodud uuringute
nimekirja).
Alapeatükk 2.1.3. Põhimõtted Ettepanekuga on lähteseisukohtades
looduskeskkonnaga arvestamiseks ja väljatöötamise kavatsuses
Alapeatükis ei ole mainitud, et planeeringuala arvestatud. Ptk 3.2.1. on sätestatud,
paikneb hoiualal, mis on ühtlasi osa Natura 2000 et mõjuhindamise käigus viiakse läbi
võrgustiku linnualast ja loodusalast. Natura asjakohane hindamine, sest
arvestades kavandatava tegevuse
Seetõttu ei ole see ka vastavuses alternatiivide paiknemist Natura
looduskaitseseaduse § 32 lõike 2 nõudega, mille alade suhtes ei saa ebasoodsat mõju
kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja alade terviklikkusele ja kaitse-
eesmärkidele välistada või pole
kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille
piisavalt informatsiooni järelduste
kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate
tegemiseks.
liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab
REP-i võib kehtestada juhul, kui seda
ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate lubab Natura 2000 võrgustiku ala
liikide soodsa seisundi. Tegemist on seaduses kaitsekord ning REP-i kehtestaja on
kirjas oleva ühemõttelise keeluga, mida ei saa veendunud, et kavandatav tegevus ei
planeerimisel arvestamata jätta. mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000
võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse
Ühtlasi ei ole alapeatükis arvestatud eesmärki. Juhul, kui Natura
keskkonnamõju hindamise ja asjakohase hindamise tulemusena
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 45 selgub, et leevendavad meetmed ei
sätestatud nõuetega, mille kohaselt peab Natura taga Natura ala terviklikkust ja kaitse-
2000 alade puhul eelkõige arvestama ala kaitse eesmärkide saavutamist, tuleb
eesmärki ja ala terviklikkust ning planeeringut arendajal teha otsus, kas loobuda
saab kehtestada, kui seda lubab Natura 2000 kavandatavast tegevusest või liikuda
võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on edasi erandi tegemise etappi. See
veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta otsus tehakse pärast asjakohase
ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala hindamise tulemuste selgumist.
terviklikkust ega kaitse eesmärki. Alade puhul, mis Erandi tegemise etappi liikumisel on
sisaldavad esmatähtsaid liike ja elupaiku, on võtmeküsimuseks, kas REP-iga
38
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
erandid lubatavad ainult juhul, kui planeering on kavandatav tegevus on
seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega alternatiivsete lahenduste
või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. puudumise tõttu siiski vajalik
avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja
Edaspidi käsitletakse küll kõnealuseid asjaolusid erakordselt tungivatel, sealhulgas
mingil määral trassivaliku juures (alapeatükk sotsiaalset või majanduslikku laadi
2.2.2), kuid siin on tegemist põhimõtteliste põhjustel.
otsustega, mitte üksnes trassivaliku küsimustega.
Alapeatükk 2.2. Trassiasukoha alternatiivide Määrame prioriteetsetele
valiku kriteeriumid trassialternatiivide asukohavaliku
Alapeatükis tuleb selgelt välja tuua, et kuivõrd ala kriteeriumidele baaskriteeriumi (sh
paikneb Natura 2000 linnu- ja loodusalal, kehtivad mõju Natura 2000 aladele)
seal eelmises punktis nimetatud põhimõtted. tähenduse, mille kohaselt peab
Leiame, et alapeatükis 2.2.2 välja toodud valitud alternatiiv olema
põhimõte Natura ala terviklikkuse ja kaitse- baaskriteeriumide (Natura) lõikes
eesmärkide mitte-kahjustamisest pole lihtsalt üks parim ning seejärel on võimalik
“kriteerium” teiste seas, vaid ala terviklikkust ja alternatiive hinnata muude
kriteeriumide lõikes.
kaitse-eesmärke kahjustavaid alternatiive välistav
Kaalude määramist kriteeriumidele ei
asjaolu. Majanduslike ja tehniliste kriteeriumite
pea me põhjendatuks, kuna tegu ei
abil saab eelisjärjestada vaid neid variante, mis ei
ole objektiivse hindamismeetodiga.
kahjusta Natura ala terviklikkust ega kaitse-
eesmärke.
Lisaks tuleb rõhutada, et merekeskkonna
seisukohast ei piisa lihtsalt vähem ebasoodsa
alternatiivi valikust. Arvestades seda, et mereala
on ebasoodsas seisundis
(Keskkonnaministeerium, 2019), aga veepoliitika
raamdirektiiv ja merestrateegia raamdirektiiv
nõuavad hea seisundi saavutamist, saab
39
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
vastuvõetavaks lugeda vaid sellist lahendust, mis
aitab hea seisundi saavutamisele kaasa.
Alapeatükk 2.3.1. Asukohavaliku teostamise Lisame viite lähteseisukohtade lisaks
käigus läbiviidavad uuringud olevatele uuringute
Mitme olulise teema puhul nagu mereimetajad, lähteülesannetele viidatud peatükki.
kalastik, linnustik ja käsitiivalised, ei leia selgitusi
selle kohta, milliseid uuringuid on plaanis läbi viia.
Kuigi peatükis 3.2.3 antakse kavandatavatest
uuringutest üldsõnaline ülevaade, siis käesolevas
peatükis sellele viide puudub. ELF rõhutab, et
uuringute põhjal saab järeldusi teha vaid juhul, kui
need sisaldavad mitme aasta vältel kogutud
andmeid, mis võimaldavad arvestada sesoonset ja
aastate vahelist muutlikkust. Lisaks peavad
uuringud võimaldama senisest täpsemalt hinnata,
millist mõju üks või teine kaalutav alternatiiv
elustikule avaldab. Juhime tähelepanu, et juba
olemasolevad uuringuaruanded näitavad
igasuguse silla väga tõenäolist olulist negatiivset
mõju lindudele (Leito, 2010) ja võimalikku olulist
negatiivset mõju viigerhüljestele (Jüssi, 2010).
Samuti ei ole alapeatükis selgitatud, millist
metoodikat on kavas kasutada liiklusprognoosi
teostamisel. Rõhutame, et kliimamuutus sunnib
peale kiireid korrektuure kõigis energiat
kasutavates sektorites, sealhulgas transpordis ja
igasuguse liiklusprognoosi tegemisel tuleb
arvestada karmistuva kliimapoliitikaga.
Alapeatükk 3.2.1. Mõju Natura 2000 võrgustiku Täpsustame vajadusel
aladele lähteseisukohti ja väljatöötamise
40
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
Alapeatükis on kirjeldatud Natura 2000 võrgustiku kavatsust lähtuvalt esitatud
aladele avalduda võiva mõju kohustuslikku ettepanekust.
hindamist üldiselt adekvaatselt, kuid mainimata
on jäänud asjaolu, et alade puhul, mis sisaldavad
esmatähtsaid liike ja elupaiku, on erandid
lubatavad vaid juhul, kui planeering on seotud
inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või
olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile.
Juhime tähelepanu, et Väinameri on just selline
esmatähtsaid liike ja elupaiku sisaldav ala.
Alapeatükk 3.2.3. Mõju loomastikule Ettepanekuga arvestatakse.
Kuigi antud peatükis on teatud määral lahti
kirjutatud alapeatükis 2.3.1 juures täiesti
selgitamata temaatikat, on uuringute kirjeldus
meie hinnangul siiski ebapiisav ega anna selgust,
millises ulatuses ja kui pika aja jooksul on kavas
välitöid läbi viia.
Alapeatükis sisalduv tabel 1 “Linnustikule avalduv
võimalik mõju ja eeldatav mõju piirkond” toob küll
mõjuna välja veelindude ja teiste liigirühmade
esindajate suremuse suurenemise kokkupõrgete
tõttu sillaga, kuid jätab märkimata võimalikud
kokkupõrked liikuvate autodega. Kuivõrd isegi
tavalised autoteed on olulised autodega põrkest
tingitud lindude suremuse põhjustajad, tuleb
kindlasti arvestada autodega põrke ohtu lindude
massrändest läbi lõikava silla puhul.
Alapeatükk 3.2.10. Kliimamuutustega Viidatud lõigule järgnevas lõigus on
kohanemine. Mõju kliimamuutustele sätestatud, et „ Kliimamuutustele
avalduva mõju hindamise metoodika
kooskõlastatakse enne tööga
41
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
Alapeatükis on välja toodud vajadus vähendada alustamist
KHG emissioone, kuid arvestamata on jäetud Keskkonnaministeeriumiga.
kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050. Metoodika kirjeldus, sh CO2 heite
Käsitletud ei ole ka emissioonide vähendamise arvutamise metoodika erinevates
kohustuse mõju tulevasele liiklustihedusele. etappides, esitatakse mõju hindamise
aruandes.“
Samuti leiame, et ebalev on maakasutuse Antud nõude eesmärk on tagada, et
muutuse mõju käsitlev lõik, kus maakasutusest kliimamuutustele avalduva mõju
tuleneva KHG heite hindamisel viidatakse hindamisel kasutatav metoodika
oleks vastuvõetav ja kvaliteetse
Valitsustevahelise kliimamuutuse paneeli
lõpptulemuse saavutamiseks
juhendmaterjalidele vaid soovitusena. Leiame, et
tasemel.
kuna antud juhendmaterjal on rahvusvahelise
koostöö tulemusel konsensuslikult valminud ja
kasutuses ka riikliku KHG aruandluse tegemisel,
siis tuleks see välja tuua selge suunisena.
Alapeatükk 3.3.1. Liiklusuuring Selgitame, et kaubavedude maht
Liiklusprognoosis on kavas analüüsida “turismi ja Virtsu ja Kuivastu vahel näitab aasta
saarte külastatavuse arengut, muutuseid Muhu ja aastalt ühtlaselt ca 10% kasvu.
Saaremaa rahvaarvus, majanduslikke muutusi, Kliimamuutustest ja karmistuvast
autostumise ja kaubaveo mahu kasvu, ülesõidu kliimapoliitikast tulenevate nõuete
hindasid ja püsiühenduse avamise mõju”. rakendamisega seotud
Rõhutame, et liiklusuuringu analüüsi teostamisel transpordimahtude vähenemine ei
tuleb arvesse võtta ka kliimamuutusest ja ole käesoleval ajal tõendatud.
karmistuvast kliimapoliitikast tulenevad nõuded,
samuti kohustus vähendada 2030. aastaks KHG
heiteid vähemalt 55% ning eesmärki saavutada
2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Alapeatükk 4.1. Ajakava Selgitame, et esialgsete
Ajakava on äärmiselt vastuoluline. Variantide trassialternatiivide visandamise
valiku seisukohalt üliolulised linnustiku uuringud eesmärk on objektiivsetest
lõppevad alles 2025. aastal, ent juba 2022. aastal kriteeriumidest lähtuvate
asukohaalternatiivide visandamine,
42
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
visandatakse esialgsed trassivariandid. Juhime mida asutakse uuringute tulemusel
tähelepanu, et sellise ajalise graafiku korral ei ole täpsustama ja hindama. Paljud
võimalik trassivariantide visandamisel arvestada uuringud vajavad hinnatavaid
uuringute tulemustega. alternatiive uuringute läbiviimiseks,
mistõttu peavad esialgsed koridorid
olema visandatud.
Alapeatükk 5.1. Ülevaade varem teostatud Selgitame, et 2011. aastal aluseks
uuringutest ja analüüsidest võetud kava on eriplaneeringu
Alapeatükis on kirjas, et eriplaneeringu aluseks ses osas, et kava koostamisel
koostamise aluseks on 2011. aastal koostatud ja uuringute läbiviimisel välistati
sõitjate ja veoste üle Suure väina veo ebareaalsed alternatiivid. Seega on
perspektiivse korraldamise kava. Juhime mõistlik antud töö võtta aluseks ning
tähelepanu, et teadaolevalt pole kõnealust kava täpsustada töö tulemusi pidades
kinnitatud ja tegu on pigem kava eelnõuga. silmas vahepeal möödunud aega,
andmete täpsustamise vajadust jmt.
Kuigi kava 2011. aastal ei kinnitatud,
tuleb selles toodud informatsiooni ja
järeldusi arvestada kui riigi
eriplaneeringu alusinformatsiooni,
sisendit. Riigi eriplaneeringu
koostamisel tuleb valideerida 2011.
aastal koostatud kavas toodud
järeldusi.
Lisad Selgitame, et uuringute tulemused
Lisades kirjeldatakse muuhulgas konkreetsete annavad sisendi mõjuhindamise
liigirühmade jaoks vajalike uuringute protsessi ning olulist teavet
lähteülesandeid. Vastavate lisade koostamisse on hinnatavate valdkondade kohta.
kaasatud nende rühmade professionaalsed Täiendavalt selgitame, et ajavaru on
asjatundjad ja seega need kompenseerivad ekspertide antud hinnang, mistõttu
osaliselt alapeatükis 2.3.1 kirjeldatud puudujääke. lähtume ajakava koostamisel
Siiski ei selgu kogu dokumendist, mil viisil liigiekspertide arvamusest tulemuste
integreeritakse uuringute tulemused üldisesse hinnatavuse osas. Lisaks on
alusuuringute lähteülesannetes välja
43
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
mõju hindamise protsessi, sh. tähtsaimana, toodud varem teostatud uuringud,
millised tulemused näitaksid oluliste mõjude mis võimaldab uute uuringute
olemasolu ja millised nende puudumist. Samuti koostamise käigus kogutavate
tekib kahtlus, kas kõigi liigirühmade uuringuteks andmete adekvaatsust hinnata.
on arvestatud piisav ajavaru, mis võimaldab
tasandada aastate-vahelisi juhuslikke erinevusi.
Liiklusuuringu lähteülesanne (lisa 2) ei sisalda
kliimapoliitikast tulenevate korrektuuride
arvestamist. Euroopa Liidus kokku lepitud
kliimaneutraalsuse eesmärk avaldab kindlasti
mõju ka autoliiklusele, aga praeguses
lähteülesandes see ei kajastu.
Leiame, et praegune eriplaneeringu ja selle mõju Lähteseisukohtade ja mõjude
hindamise lähtekohtade dokumentatsioon ei ole hindamise väljatöötamise kavatsuse
piisav säästva arengu põhimõtteid arvestava ning dokumente täiendatakse lähtuvalt
Eesti ja Euroopa Liidu keskkonnaõigust austava avalikul väljapanekul esitatud
protsessi läbiviimiseks. Enne dokumendi seisukohtadest ning esitatakse
vastuvõtmist tuleb seda kindlasti oluliselt täiendavaks arvamuse avaldamiseks
täiendada, eelkõige viia vastavusse kiiresti isikutele ja asutustele enne
areneva kliimapoliitika põhimõtetega ning loodus- dokumentide kinnitamist.
ja linnudirektiividega, samuti neid rakendavate
Eesti õigusaktidega.
KESKKONNAAGENTUUR 07.09.2021 nr 6 Suure väina püsiühenduse trassialternatiivide Selgitame, et alusuuringute aruanded
6/21/1362 2 (LS ja mõju usaldusväärseks hindamiseks ja nende avalikustatakse koos
VTK avalik omavaheliseks võrdlemiseks parima võimaliku planeeringudokumentidega ning
väljapanek) alternatiivi valiku teostamiseks ja detailse ruumiandmed koondatakse
lahenduse koostamiseks on kavandatud Rahandusministeeriumis mh
alusuuringud. Võttes arvesse planeeritud tööde ja eesmärgiga nende ristkasutamise
ressursside mahtu ning tekkiva info väärtust, võimaldamine järgnevate uuringute
Keskkonnaagentuur palub anda teada kuidas on kasutamisel.
44
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
kavas uuringute käigus kogutava info koondamine
ja avalikustamine (nt aruanded, andmestikud,
kaardikihid) võimaldamaks selle ristkasutamist
hilisemate tööde ja analüüside tarbeks.
TARTU ÜLIKOOL 31.08.2021 (LS ja VTK Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu Täiendame geoloogilise ja
avalik väljapanek) lähteseisukohtade ja mõjude hindamise hüdrogeoloogilise uuringu
väljatöötamise kavatsuse eelnõu lisa 3 käsitleb lähteülesannet lähtuvalt esitatud
geoloogilise ja hüdrogeoloogilise uuringu ettepanekust.
lähteülesannet. Ülevaade seni tehtud töödest ei
hõlma Stockholmi Ülikooli poolt aastal 2000
tehtud uuringut “Seabed investigations in the
Strait of Suur-Väin, western Estonia”, autorid T.
Flodén ja M. Bjerkéus. Tegu on sihtotstarbelise
seismoakustilise uuringuga, mille käigus
profileeriti piki trassi variante. Aruanne sisaldab
muuhulgas seismiliste läbilõigete tõlgendusi,
kihtide sügavus- ja paksuskaarte. Töö on sisuliselt
ainuke valminud Suure väina põhjasetete
detailuuring, mis väärib käsitlemist ja võrdlemist
loodetavasti peagi valmiva EGT uuringuga.
Stockholmi Ülikooli aruanne võib olla raskesti
kättesaadav. Koopia on olemas Tartu Ülikoolis,
mis aitas uuringut läbi viia. Ettepanek: Suure väina
püsiühenduse eriplaneeringu lähteseisukohtade
ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse
eelnõu lisa 3 peaks käsitlema Stockholmi Ülikooli
poolt tehtud uuringut “T. Flodén & M. Bjerkéus,
2000. Seabed investigations in the Strait of Suur-
Väin, western Estonia. Stockholm University”.
MUHU VALLAVALITSUS 08.09.2021 nr 7- Lähteseisukohad ja väljatöötamise kavatsus Täiendame lähteseisukohtade ja
6/514-1 (LS ja VTK määratleb Suure väina püsiühenduse mõjude hindamise
avalik väljapanek) kavandamise eesmärgi, milleks on piirkondade väljatöötamiskavatsuses sätestatud
konkurentsivõime suurendamine ning püsiühenduse kavandamise eesmärki
45
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
ääremaastumise vähendamine läbi püsiühenduse selliselt, et tuleks selgelt välja, et
kavandamise üle Suure väina mandrilt Muhu püsiühendus ei pea otseselt säilitama
saarele. Välja on toodud, et kavandatav ja tugevdama piirkonna unikaalsust,
püsiühendus peab tagama usaldusväärse ja kuid selle kavandamisel tuleb
tõhusa ühenduse, et saavutada piirkondade arvestada vastava vajadusega –
majanduslik ja demograafiline tasakaal, kuid säilitada ja tugevdada piirkonna
samas säilitama ja tugevdama piirkonna unikaalsust.
unikaalsust ning loodus-, sotsiaal- ja kultuurilist
eripära (sotsiaalmajandusliku ja looduskeskkonna
seisukohast).
On keeruline mõista, mil moel saab püsiühendus
tugevdada piirkonna unikaalsust ning loodus-,
sotsiaal- ja kultuurilist eripära, mistõttu tundub
see lihtsalt tühiste sõnadena, mitte aga reaalse
eesmärgina. Pigem tuleb rõhutada vajadust
loetletud väärtusi säilitada ning tagada, et neid ei
kahjustataks.
Lähteseisukohtades ning mõjude hindamise Parvlaevaühenduse alternatiivi
väljatöötamise kavatsuses on kirjas, et riigi määratlemisel arvestatakse AS Saarte
eriplaneering REP koostamise ja selle mõjude Liinide 2021-2027 arengukavaga ning
hindamise tulemusel peab selguma parim tehakse täiendavalt koostööd
võimalik alternatiiv inimeste ja veoste liikumiseks Majandus- ja
üle Suure väina. Ehk siis, püsiühenduse Kommunikatsiooniministeeriumiga
alternatiive (sild või tunnel) hinnatakse parendatud parvlaevaühenduse
praamiühendusega, sh parendatud defineerimiseks.
praamiühendusega jätkamise taustal. See
tähendab, et mistahes kriteeriumi hindamisel
tuleb lisaks silla või tunneli alternatiivide
hindamisele, hinnata paralleelselt ka
praamiühenduse mõju hinnatava kriteeriumi
lõikes. Samas on joonealuse märkusena
selgitatud: Praamiühendus on alternatiiv, mille
vastu hinnatakse kõiki kavandatavaid
46
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
püsiühenduse koridore ning alternatiive (sild või
tunnel), kuid eriplaneeringuga ei lahendata
praamiliikluse või selle parendamise küsimusi.
Lähteseisukohtadest ning mõjude hindamise
väljatöötamise kavatsusest ei selgu üheselt,
millised andmed võetakse aluseks
praamiühenduse hindamisel. Kavas on mainitud,
et parima võimaliku alternatiivi leidmiseks tuleb
ajakohastada otsuse aluseks olevaid
sisendandmeid, sh liiklusprognoosi,
praamiühenduse jätkusuutlikkust ja parendamise
võimalusi, silla või tunneli rajamisega kaasnevaid
keskkonnamõjusid, sotsiaalmajanduslikku
prognoosi jmt. Samas jäi dokumenti tutvustaval
koosolekul kõlama, justkui lähtutaks
praamiühenduse puhul 2011. aastal koostatud
kavas „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo
perspektiivse korraldamise kava“ esitatud
andmetest ja prognoosidest. Parendatud
praamiühenduse puhul tähendaks see vähemalt
150 sõiduautot mahutavaid, jääs sõita suutvaid,
tunnis ühe edasi-tagasi reisi teha suutvaid
praame, kus kõrgendatud nõudlusega hooajal
toimuvad väljumised iga 30 minuti järel, madala
nõudlusega hooajal on sõidugraafik hõredam.
Lisaks kavas kirjeldatud kriteeriumidele kasutavad
praamid perspektiivis keskkonnasõbralikke
kütuseid ning on vähese heitega.
Kavas kasutatud andmed parvlaevaühenduse
kohta on tänaseks aegunud. Praegune
parvlaevaühendus vastab suuresti juba kavas välja
toodud parendatud praamiühenduse
tingimustele. Parvlaevad mahutavad kuni 150
47
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
sõiduautot, väljumised toimuvad kõrgema
nõudlusega ajal 35 minuti järel ning
nädalavahetustel võimaldab kolmas parvlaev
veelgi tihedamat graafikut. E-piletite teenuse
väljatöötamise ning ooteala laiendamise tõttu on
vähenenud sadamas ooteaeg. Sadama-ala osas on
algatatud detailplaneering, milles nähakse ette
täiendavat sadama ooteala laiendamist, mis
tagaks sujuvama liiklusvoo. Samuti liigutakse
keskkonnasõbralikemate lahenduste poole,
ehitades laevu ümber hübriidlaevadeks, mille
akupangad võimaldavad sõita osaliselt elektril
vähendades sellega diiselkütuse hulka,
õhusaastet, aga ka veealust mürareostust ja
vibratsiooni. Tänaseks on Vabariigi Valitsus
otsustatud viienda parvlaeva tellimise, mis
parandab ühenduse kvaliteeti veelgi.
Oleme seisukohal, et püsiühenduse alternatiivide
võrdluses parvlaevaühendusega tuleb kasutada
ajakohaseid andmeid ning parendatud
praamiühenduse puhul lähtuda reaalsetest ja
tänaseks selgetest tulevikualternatiividest ning
hinnata parvlaevaühenduse parendamise
võimalusi uuendatud lähtepunktist. Koostamisel
on AS Saarte Liinide arengukava 2021-2027, mis
eeldatavalt valmib lähikuudel. Leiame, et
nimetatud dokument on asjakohane võtta üheks
lähtedokumendiks parvlaevaühenduse võrdluses
püsiühenduse lahendustega.
Lähteseisukohtade ning mõjude hindamise Selgitame, et mõiste „tiheasustusala“
väljatöötamise kavatsuse peatükis 2.1.4 ei ole antud juhul kasutatud
„Põhimõtted sotsiaalmajandusliku keskkonnaga maareformiseaduse tähenduses vaid
arvestamiseks“ on välja toodud, et
48
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
liiklusturvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed kompaktse hoonestuse ja kompaktse
tuleb tagada ka püsiühendusest kaudselt asustusega alade tähenduses.
mõjutatud piirkondades. Püsiühenduse Liikuvuse häiringute hindamise ning
kavandamisel tuleb kavandada meetmed nende häiringute leevendamiseks
tiheasustatud piirkondade liikuvuse häiringute vajalike meetmete rakendamise
vältimiseks või minimeerimiseks. vajaduse kirjutame senisest
Millises tähenduses on antud juhul kasutatud tugevamalt lähteseisukohtade ja
mõistet „tiheasustatud“? Muhu vallas ei ole mõjude hindamise väljatöötamise
tiheasustusalasid maareformiseaduse mõistes. kavatsuse dokumentidesse.
Küll aga leiame, et Muhu valla piires, kus
püsiühendusest tulenev liiklusvoogude mõju on
Saare maakonna lõikes kõige kontsentreeritum,
tuleb asustuse tihedusest sõltumatult hinnata
mõjusid ja kavandada meetmed liikuvuse
häiringute vältimiseks.
Planeerimisseaduse § 53 lg 3 kohaselt kaotab riigi Selgitame esmalt, et riigi
eriplaneering kehtivuse, kui planeeringut ei ole eriplaneeringu elluviimisele asumine
asutud ellu viima viie aasta möödumisel riigi on määratlemata õigusmõiste, kuid
eriplaneeringu kehtestamisest arvates. järeldust, et riigi eriplaneeringut ei
Lähteseisukohtades on selgitatud, et kui REPi ellu ole asutud ellu viima, kui viie aasta
viima ei hakata (püsiühenduse rajamisele ei jooksul pole jõutud ehitusloa
asuta), kaotab 5 aasta möödudes REP kehtivuse väljastamiseni, saab riigi
ning taastub varem sellel alal kehtestatud eriplaneeringu puhul pidada liiga
planeeringu lahendus, nt üldplaneeringuga kitsaks õigusmõiste sisustamiseks.
kavandatud maakasutus. Elluviimata riigi eriplaneeringuks saab
Palume täpsustada, mida mõeldakse elluviimise pidada vaid sellist planeeringut, mille
all antud planeeringu kontekstis. alusel ei ole tehtud mitte ühtegi
Planeerimisseaduse seletuskirjast võib lugeda, et konkreetset tegevust, sh puudub ka
eriplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut igasugune informatsioon, et
ei ole asutud ellu viima, sealhulgas antud planeeringulahenduse kohaselt oleks
ehitusluba planeeringuga kavandatud ehitise midagi tehtud. Seega saab riigi
ehitamiseks, viie aasta jooksul riigi eriplaneeringu eriplaneeringu elluviimisele
kehtestamisest arvates. Sellest võib järeldada, et asumisena käsitleda seda, kui
49
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
viie aastaga peab jõudma vähemalt ehitusloa planeeringulahenduse kohaselt on
väljastamiseni. Viis aastat on selliste kõrge asutud teostama ehitusloa
maksumusega, samas kõrgendatud avaliku huviga taotlemisele eelnevaid toiminguid,
suurprojektide puhul, kus pole välistatud ka nagu nt ehitise projekteerimist.
kohtuvaidlused, küllaltki lühike aeg.
Planeerimisseaduse seletuskirjas on märgitud, et Selleks, et parima võimaliku
5-aastase tähtaja seadmine aitab tagada, et riigi ühendusvõimaluse otsus oleks
eriplaneeringu algatamisel kaalutakse tõsiselt võimalikult laiapõhjaline, viiakse
planeeringu algatamise vajalikkust ja hinnatakse eriplaneeringu koostamisel läbi kõik
planeeringuga kavandatava ehitise rajamiseks vajaminevad uuringud, et muuhulgas
vajalike vahendite piisavust. ka majanduslike mõjude hindamisel
Samas on riigi eriplaneeringu algatamise oleks võimalik arvesse võtta näiteks
korralduse seletuskirjas välja toodud, et Suure keskkonnakulusid või
väina püsiühenduse finantseerimise skeem leevendusmeetmete rakendamisega
otsustatakse pärast riigi eriplaneeringu kaasnevaid kulusid.
kehtestamist. Seega ei saa praegusel hetkel olla
kindel, kas vajalikud vahendid kavandatu
elluviimiseks on olemas ning seega esineb küllaltki
suur tõenäosus, et ettenähtud ajavahemikus ei
jõuta asuda planeeringut ellu viima.
Riigi eriplaneeringu algatamise otsusest ega selle
seletuskirjast ei ole võimalik välja lugeda, kas on
sisuliselt ja põhjalikult kaalutud eriplaneeringuga
kavandatava püsiühenduse vajalikkust.
Käesolevast dokumendist jääb mulje, et
püsiühenduse rajamise tegelik vajadus peaks
selguma alles planeeringu alternatiivide
võrdluses, eelkõige Suure väina püsiühenduse
majandusvaldkonna uuringu tulemusel, kus
majandusmõjude hindamise käigus hinnatakse nii
projekti otsest finantsilist kui ka laiemat
sotsiaalmajanduslikku tasuvust ning võrreldakse
erinevaid projekti stsenaariume. Mõistame, et
50
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
parima tulemuse saab kõiki komponente koos
vaadates, kuid samas ei ole otstarbekas kulutada
miljoneid eurosid uuringute peale, kui pole
üheselt selge, kas püsiühenduse rajamine on üldse
vajalik ning toob endaga kaasa kvalitatiivse hüppe
Saare maakonna majanduslikus ja demograafilises
keskkonnas ning kas sarnast tulemust ei oleks
võimalik saavutada olemasoleva ja toimiva
ühenduse parendamisega.
Lähteseisukohtade ning mõjude hindamise Selgitame, et viidatud uuringu
väljatöötamise kavatsuse lisas 10 „Suure väina lähteülesandes on selgelt välja
püsiühenduse „Sotsiaalsete ja kultuuriliste toodud, et eeldatavalt on
mõjude hindamise“ uuringu lähteülesanne“ on kogukondade hinnangud sõltuvuses
välja toodud, et lähema vaatluse alla võetakse nende kaugusest püsiühenduse
kõigepealt need kogukonnad, mis trassist enim trassist. Ka teiste riikide kogemus on
mõjutatud on, kuid tuleb arvestada ka kaugemal näidanud, et enim tunnetatakse mõju
paiknevate kogukondade arvamusega, et tulemus just ühenduse otspunktides. Seega
peegeldaks tasakaalustatult kõikide arvamusi ja et võetakse lähema vaatluse alla
seda oleks võimalik teataval määral Saare kõigepealt need kogukonnad (sisend
maakonnale üldistada. asustusstruktuuri uuringust), mis
Teeme ettepaneku täpsustada ja täiendada trassist enim mõjutatud on. Teisalt
sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamise tuleb arvestada ka kaugemal
uuringu lähteülesannet. Kuna planeeritava paiknevate kogukondade
püsiühenduse tulemusena ilmnevad sotsiaalsed ja arvamusega, et tulemus peegeldaks
kultuurilised mõjud proportsionaalselt tasakaalustatult kõikide arvamusi ja
ülekaalukalt Muhu vallale, tuleks uuringus eeskätt et seda oleks võimalik teataval
keskenduda antud mõjude hindamisel Muhu määral Saare maakonnale üldistada.
vallale. Eelnevast lähtudes tuleb lähteülesannet Sellest lähtuvalt puudub vajadus
täiendada põhimõtetega, kuidas kavatsetakse uuringu lähteülesande
tagada huvide tasakaalustatud arvestamine. täiendamiseks.
Praeguses sõnastuses ei ole võimalik hinnata, kas Lisaks on lähteseisukohtade ja
ja kuidas erinevasse mõjualasse jäävaid kogukondi mõjude hindamise väljatöötamise
võrreldakse ja kõrvutatakse. Vastasel juhul on oht, kavatsuses sõnastatud rida
51
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
et Muhu valla elanike, keda kahtlemata mõjutab põhimõtteid, mis kogukondade
püsiühenduse rajamine kõige tugevamalt, käsitlemist puudutab ning mida tuleb
arvamus võib maakondlikus vaates lahjeneda ning arvestada nii planeerimisprotsessis
tõelised probleemkohad näida tühistena. kui ka planeeringu elluviimisel:
• Püsiühenduse kavandamisel
arvestatakse tasakaalustatult
looduskeskkonna,
sotsiaalmajandusliku keskkonna ning
kultuurilise keskkonna väärtusi.
Planeeringulahendus peab tagama
erinevate valdkondade võrdse
kohtlemise, sh läbi
leevendusmeetmete rakendamise.
• Püsiühenduse peab olema
kavandatud viisil, mis panustab
elukeskkonna parendamisele nii
saartel kui ka püsiühendusest
mõjutatud mandriosal. Püsiühendus
peab toetama muu taristu arengut,
ettevõtlusvõimaluste suurenemist,
töökohtade säilimist ja teket,
kultuuriliste väärtuste säilimist.
• Püsiühendusest mõjutatud
piirkondadele lähenetakse
kohapõhiselt. Kuulatakse ja
arvestatakse kogukonnaliikmete
soovidega.
MUHU VALLAVOLIKOGU LIIKMED 26.08.2021 (LS ja VTK Juba eesmärgi püstitus tekitab küsimusi, kui Täiendame lähteseisukohtade ja
avalik väljapanek) kirjelduses on toodud peaeesmärgina piirkonna mõjude hindamise
Mihkel Ling, Aarne Jõgi, Liinu Tuust, Ivi Tammeaid,
unikaalsuse säilitamine ja kultuurilise eripära väljatöötamiskavatsuses sätestatud
Tarmo Jõeleht, Jaan Kesküla, Marve järv, Erkki Noor,
jätkusuutlikkus. Kuidas aga on püsiühendus püsiühenduse kavandamise eesmärki
Ain Saaremäel, Meelis Mereäär
seotud saarelise eripära säilitamisega, see kahjuks selliselt, et tuleks selgelt välja, et
püsiühendus ei pea otseselt säilitama
52
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
ei selgu, ehkki rõhutame, et ülesandena on see üks ja tugevdama piirkonna unikaalsust,
peaeesmärke. kuid selle kavandamisel tuleb
arvestada vastava vajadusega –
säilitada ja tugevdada piirkonna
unikaalsust.
Täiendame sotsiaalmajandusliku ja
kultuurilise mõjuhindamise
alusanalüüsi „saarelisuse“ mõiste
defineerimisega, et selle mõju
planeeringu koostamisel hinnata.
Muhus toimus planeeringut tutvustav koosolek Selgitame, et riigi eriplaneeringu
13.07.2021. Küsides läbiviijatelt, et mis probleemi eesmärk on tagada usaldusväärne ja
selle planeeringuga lahendatakse, ei saanud tõhus ühendus, et saavutada
kahjuks selget vastust. Kas Saare maakonnast ei piirkondade majanduslik ja
pääse liikuma? Milline oleks mõõdetav või üheselt demograafiline tasakaal. Planeeringu
arusaadav kriteerium, mis püstitab püsiühenduse koostamisel selgitatakse välja
(häda)vajalikkuse? Kas laevade piletite hinnad on ühenduse tagamiseks sobivaim
liiga kõrged? Kas on mingi kolmas selge põhjus, et alternatiiv – sild või tunnel või
riik ei pääse sellest potentsiaalselt meeletust parvlaevaühendus – tuginedes
rahapaigutusest, mille nähtavat kasutegurit ei valdkonnauuringute tulemustele,
suudetagi sõnastada? kaasaja insenertehnilistele
teadmistele ning vajadusele tagada
tasakaalustatud lähenemine
valdkondlikele huvidele.
Eriplaneeringu koostamise käigus
selgitatakse välja, milline on kõige
jätkusuutlikum ühendusviis saarte ja
mandri vahel pikas perspektiivis.
Kõige jätkusuutlikum ühendusviis
selgub erinevate kriteeriumide
võrdlemise tulemusena, sh
majanduslike, sotsiaalmajanduslike,
looduslike jmt kriteeriumide lõikes.
53
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
Kogu selle planeeringu kavatsuste paketis on ette Selgitame, et ilma uuringuteta ei ole
nähtud põhjalikke ja erinevaid uuringuid alates võimalik ka Natura asjakohast mõju
sotsiaalmajanduslikest uuringutest kuni hinnata. Selleks enamus
käsitiivaliste ja hüljeste elukeskkonna looduskeskkonna uuringuid töösse
hindamiseni. Alles punkt 2.2.4 võtab vaatluse alla kirjutatud ongi, sest uuringute
majanduslikud kriteeriumid. Loodame, et ajakohastamine on eeldus asjakohase
planeeringu elluviijad võtavad kuulda meie mõjuhindamise läbiviimiseks. Natura
tagasihoidlikku nõu ja tõstavad selle majandusliku asjakohaseks hindamiseks on teiste
poole kõige esimeseks. Alles pärast seda kui on hulgas vaja näiteks müra ja
selgunud kui palju maksab sild vibratsiooni hinnangut, veealuse
ehitusmaksumuses, müra hinnangut, liiklusprognoosi,
ekspluatatsioonimaksumuses, võimalikus tulus geoloogiat, erinevate
Saare maakonna majandusele , kui palju on sellest sillaalternatiivide lahendusi ja
projektist aastaringseid kasusaajaid (me ei pea visualiseeringuid jm. Sotsiaalsete,
silmas siinkohal silda ehitavat ettevõtet, sest selle kultuuriliste ja majanduslike mõjude
kasum on niigi kindel) , kui kulukas oleks pikas uuringud/analüüsid ei ole Natura
plaanis parendatud laevaliiklus, saaksime hindamiseks vajalikud.
otsustada kas seda rajatist üleüldse on vaja.
Õõnsalt kõlavad võimalikud vastuväited, et kõike Selleks, et parima võimaliku
peab kompleksselt vaatlema. Ei pea. Kui selgub ühendusvõimaluse otsus oleks
selle projekti majanduslik mõttetus, pole meil võimalikult laiapõhjaline, viiakse
vaja kokku lugeda Kuivastus lendlevaid eriplaneeringu koostamisel läbi kõik
suurvidevlasi või muid nahkhiiri. Vähemalt mitte vajaminevad uuringud, et muuhulgas
selle uuringu raames. Juba fakt ise, et algatatud ka majanduslike mõjude hindamisel
uuring maksab 20-40 milj. Eurot on kõnekas. Ajal, oleks võimalik arvesse võtta näiteks
mil riik plaanib võtta raha laste huviharidusest ja keskkonnakulusid või
saata laiali kaitseväe orkestri, et säästa miljon, on leevendusmeetmete rakendamisega
selline laristamine kõike muud kui kokkuhoid kaasnevaid kulusid.
riigikassale.
54
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
Tuleme tagasi küsimuse juurde, et kellele seda Selgitame, et 2018. aastal AS PwC
tehakse? poolt värskendatud
Demograafiline kõver liigub aeglaselt aga kindlalt sotsiaalmajandusliku ja
allapoole. Saare maakonnas on viimasel ajal finantsanalüüsi kohaselt on
ainsana kasvanud elanikkond Muhus ja Ruhnus. majanduslikult kõige otstarbekam
Täna loetaks siin 33 032 püsielanikku. Meile silla rajamine lõunatrassil. Käesoleva
vastuväitjad saavad argumenteerida loomulikult töö eesmärk ongi välja selgitada, kas
pikematele järjekordadele puhkuste ajal aga selle töö järeldused, sh koosmõjus
teema püstitus pole ju kahe kuni kolme kuu liiklus teiste hinnatavate kriteeriumidega
vaid aastaringne kasutustihedus. TS laevade toovad eelistusena välja sama
statistika näitab selgelt tihedamate järelduse.
nädalavahetuste arvu aastases lõikes ja neid pole
palju üle kümne. Seega püütakse sageli segi ajada Selgitame täiendavalt, et riiklik huvi
üksikut ja üldist, kus üksikuid suurema liiklusega võib väljenduda erinevates
päevi tahetakse eksponeerida pidevate aspektides – vajadus ühenduse
ootejärjekodadena sadamates. tagamiseks mandri ja saarte vahel,
Täna on meil kasutada TS Laevade aastaaruanne majanduslikus tasuvuses ja mõjus
aastast 2018. 2020 on ilmselt mõningaste riigieelarvele, keskkonnamõjus, mis
moonutustega, tulenevalt pandeemia aegsetest iga konkreetne ühendusvõimalus
kitsendustest. Usume aga, et protsentuaalselt tekitab jmt. Seega ei ole mandri ja
pole muutused aastate lõikes oluliselt erinevad. saarte ühendusvõimaluste puhul
Sellest loeme, et inimesi veeti päevas üle 4667, riikliku huvi defineerimine lähtuv
autosid 2014. TS laevade käive oli u. 30 milj. EUR, üksnes mõjust riigieelarvele.
puhaskasum 6,4 milj.
Kulud püüdsime jagada kahe liini vahel vennalikult
ja seega saime Kuivastu-Virtsu (edaspidi
„lõunapoolse“) liini kuludeks üle 9 milj aastas.
Vaadates nüüd eriplaneeringu seletuskirja, siis
selles on toodud erinevate ületusviiside erinevad
hinnangulised maksumused.
Lõunapoolne sild 390 milj. Eur, põhjapoolne 584
milj. Eur, tunnel 620 milj. Kuna aga pole kirjeldust
või plaani erinevate sillatüüpide kohta, siis on siin
55
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
sees võimalikud väga suured hinnakäärid. Eri tüüpi
sillad lihtsalt on erineva hinnaga. Ilusam on kallim
ja vastupidi.
Siinkohal ei peatuks väga neil hindadel, kuigi nii
odavat silla maksumust pole kahjuks seni veel
avalikest allikatest leidnud. Lähiajal (a. 2022)
valmiv Pelješac bridže Horvaatias on vaid 2,4 km
pikk ja maksab 420 milj Eur. Ehitavad seda muide
hiinlased, keda peetakse odavateks meistriteks.
Samas seletuskirjas on aga ka ära toodud
eelduslikud aastased hoolduskulud neile
rajatistele ja need on lõunapoolse trassi puhul 6
milj ja põhjapoolse puhul lausa 9,6 milj aastas.
Hinnanguliselt mitte võrreldavad vaid lausa
võrdsed praeguste laevade kuludega. Siinkohal
läheb teema kontekstist välja ka avalik saladus, et
praeguste laevade küttekulu on niigi oluliselt
suurem varasemate valgete laevade omast.
Kui veel rahast rääkida, siis sageli kõlab, et ka
laevade pidamine on kallis. Tuleb nõustuda. On
teada ka Tõllu ja Pireti maksumus, mis kahe laeva
peale kokku oli soetamise hetkel 63 milj. Türgist
tellitud laevad olid odavamad. Laevade eeldatav
kasutusiga on vähemalt 25 ja enam aastat. Juhul
kui see aeg peaks osutuma lühemaks, siis tuleb
kriitiliselt otsa vaadata tookordsele hankele ,
mitte õhata kurvalt silla poole, mis justnagu kõik
mured lahendaks.
Täna planeeritakse uue laeva hanget, hinna
suurusjärgus kuni 25 milj Eur. Kogu see plaanitud
uuring üksi on juba kallim kui uus laev, mis peaks
sõitjaid teenindama mitukümmend aastat.
56
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
Sageli viidatakse 2011 aastal tehtud uuringule.
Tookordsetest komisjonidest osavõtjad on ka ise
öelnud, et tollase komisjoni üks suur ülesanne oli
saada lahti monopolist ja saada laevaühendus taas
riigile. Täna on laevaühendus nii laevade,
sadamate kui vedaja näol kõik riigi käes. Kõik
kulud peaksid olema avalikud ja kontrollitud.
Millised siis on veel need kitsaskohad, mida ei
õnnestu olemasolevate või potentsiaalsete uute
laevadega lahendada? Miks sellest keegi selgelt ei
räägi.
On toodud kõlavaid väljendeid
liikumisvabadusest üle püsiühenduse kui
inimõigusest. Praeguste graafikutega on Saare
maakonna ühendus tagatud 20 tundi ööpäevas
umbes tunnise intervalliga.
Kas seni oleme saartel elanud inimõigusteta? Kui
nii, siis kuidas on selle väite valguses kaitstud
teiste Eesti saarte elanike inimõigused, sest peale
Hiiumaa pole teistele saartele püsiühendusest
räägitudki.
Loomulikult oli viimane küsimus mõeldud
retoorilisena ja loodame, et me ei pea laskuma
diskusiooni inimõiguste teemadel.
Samuti on seletuskirjas ühe peaeesmärgina
toodud võimaliku ääremaastumise vältimine.
TS laevade andmetel töötab ettevõttes 133
inimest. Seega saab lõunapoolsetel liinidel
laevadel tööd ligi 60 inimest, lisaks toitlustav
sektor. Arvestatav hulk inimesi on tööl mõlemal
pool Saarte Liinide sadamates. Ükski neist
töökohtadest ei ole miinimumpalgalised ja
annavad sissetulekut märkimisväärsele osale
57
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
kohalikele elanikele. Nende võimalike töökohtade
kadu kindlasti ääremaastumise vähenemisele
kaasa ei aita.
Mida oleks vaja, on see, et valitsus või selle
esindajad võtaks kord kätte arvuti, teeks mõned
tehted, võttes aluseks hulka avalikku infot ja
otsustaks oma rahapaigutuste üle nii, et see
teeniks tõesti võimalikult suure hulga Eesti elanike
huve, sest antud projekt ei peaks tõesti väärima
rahapaigutust põhjendusega „Suur riiklik huvi.“
Kahjuks tundub, et „Riiklik huvi“ on selle teema
hoidmine valimistest valimisteni, nagu see ka
tänases seisus kahetsusväärselt juhtunud on.
SAAREMAA VALLAVALITSUS 10.09.2021 nr 5- Planeering näeb ette ühe lahendusena ka Selgitame, et parvlaevaühenduse
2/3624-2 (LS ja VTK parvlaevaühenduse jätkamist parendatud viisil. alternatiivi on kirjeldatud peatükis
avalik väljapanek) Kirjeldatud parvlaevaühenduse parendatud 1.1. Teeme lähteseisukohtade ja
lahendus põhineb 2011. aastal WSP poolt mõjude hindamise väljatöötamise
koostatud „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo kavatsuse edasisel kasutamisel veel
perspektiivse korraldamise kava“ põhjal (Eelnõu täiendavalt koostööd Majandus- ja
ptk 1.1). Kavas välja toodud parvlaevaühendus Kommunikatsiooniministeeriumiga,
koos arendustega näeb ette väina ületamiseks et selgitada välja parvlaevaühenduse
Kuivastu ja Virtsu vahel 30-35 minutit, mis on alternatiiv, mis oleks tänasega
hetkel ligikaudne väina ületamiseks kuluv aeg. võrreldes oluliselt parendatud, kuid
Kuigi kavas välja toodud ooteajad on mõnevõrra endiselt realistlik ja elluviidav.
väiksemad hetkeolukorrast, saab lugeda juba
praegu toimivat parvlaevaühendust kava poolt
ette nähtud parendatud lahenduseks.
Parvlaevaühenduse parendamise alusandmeid
tuleks siinkohal kaasajastada, et püsiühenduse
alternatiive oleks võimalik paremini võrrelda.
58
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
Maismaaimetajate uuringu (Lisa 5) lähteülesandes Täiendame maismaaimetajate
välja toodud jäljeloenduse metoodika on uuringu lähteülesannet alternatiivse
kohalikku ilma arvestades ebarealistlik. metoodikaga.
Lähteülesanne näeb ette 5-7 päeva möödumist
lumesajust ilma vahepealse sulailmata.
Kirjeldatud talveperioodi leiab Muhus või Virtsus
harva ning on üldiselt üsna ebatõenäoline.
Vallavalitsus leiab, et siinkohal tuleks kaaluda
jäljeloenduse metoodika muutmist või kavandada
alternatiive jäljeloenduse metoodika juhuks, kui
ilm ei ole jäljeloenduseks sobilik.
Merepõhja elustiku ja -elupaikade uuringu (Lisa Selgitame, et veealuse müra
18) lähteülesanne ei too välja veealuse müra hindamiseks on kavandatud eraldi
võimaliku mõju uurimist põhjaloomastiku uuringu läbiviimine, mille
seisukohast. Lisaks ei näe lähteülesanne ka ette lähteülesanne on leitav
veealuse müra mõju uurimise vajadust lähteseisukohtade lisana 13.
veeselgrootute seisukohast, kuigi välja on toodud
kalad ja hülged. Püsiühenduse ehitus- ja
ekspluatatsiooni müra mõju selgrootutele ning
põhjaloomastikule võib siinkohal avaldada ka
tugevat mõju kaladele läbi toidubaasi muutuste,
mida müra võib soodustada.
Suure väina püsiühenduse loomiseks vajalike Teadmiseks võetud.
tegevuste elluviimine (sh eriplaneeringu
koostamine) on kajastatud Saare maakonna
arengustrateegias 2019–2030. 2019. aastal
läbiviidud Saare maakonna ettevõtjate rahulolu
uuringu tulemustest selgus, et püsiühenduse
rajamine mandriga on ettevõtjate arvates üks
olulisemaid tegevusi maakonna
ettevõtluskeskkonna edasiseks arendamiseks.
SOFIA METSKÜLA 18.08.2021 (LS ja VTK Suurele Väinale ei ole vaja ei silda ega tunnelit. See Selgitame, et riigi eriplaneeringu
avalik väljapanek) on ilma mingi vajaliku põhjuseta riigi raha koostamise protsess selleks ongi, et
59
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
kulutamine, riigi madalapalgaliste igasuguste selgitada välja, milline
maksude tõstmine. Silla ja tunneli ehitus on puhta ühendusvõimalus on pikas
looduse reostamine. Purjekad, purjepaadid ega perspektiivis kõige jätkusuutlikum –
purjelaevad ei saa suures väinas enam liikuda. parvlaevaühendus, sild või tunnel.
Sillal võivad sõita ainult kihutajad, kes üle parda Väikesele väinale silla ehitamise
merre kukuvad. Tavalised liiklejad eelistavad üle kaalumine ei kuulu antud planeeringu
Suure Väina sõita praamiga. Silla ja tunneli koosseisu.
ehitamine hävitab ära paljude Muhu elanike
kodud. Palun kustutage see silla või tunneli
ehitamise mõte ära! Parem kasutage natukene
riigi raha Väikesele väinale silla ehitamiseks, et
kalad väikeses väinas liikuda saaksid ja silla alt
oleks võimalik läbi saada ka sõudepaadiga.
PEETER KIVIK 25.08.2021 (LS ja VTK Ettepanek - lisada sobivaima trassialternatiivi Kaalume edasise planeeringu
avalik väljapanek) otsinguprotsessi ja uuringuplaani tunneli trassi lähteseisukohtade koostamise käigus
variant, mis paikneks põhjapoolsema sillavariandi tunneli alternatiivi lisamist hinnatava
kohas ehk tunnel trassil II. Selle variandi eelised, alternatiivina.
võrreldes praegu välja pakutud Märgime etteruttavalt, et kuigi 2011.
tunnelivariandiga (tunnel trassil III) oleksid aasta kavas toodud alternatiivid on
järgmised: käesoleva töö aluseks, tuleb
1. Välditakse müra-, tolmu- ja vibratsioonirohke asukohavaliku teostamise esimeses
ehitustegevuse läbiviimist Virtsu alevi tiheda etapis olla avatud täiendavatele
asustusega piirkonnas; asukohaalternatiividele, kui
2. Tunneli puurimine ja pinnase eemaldamine kriteeriumide rakendamisel neid
eeldab pinnase ajutise ladustamise vajadust ja alternatiive ilmneb.
tunneli sisenemisala paiknemine väljaspool
tihedat asustusala loob paremad tingimused
ehitustöödeks;
3. Tunneli sisenemisava paiknemine asula servas
häiriks olemasolevat maanteeliiklust ja
ligipääsu sadamale oluliselt vähem võrreldes
varem pakutud tunnelitrassiga.
60
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
Püsiühenduse trassivariandid tulenevad 2005.
aastal läbiviidud ja lähteülesandes määratletud
strateegilise keskkonnamõjude hindamise
protseduuri raames heaks kiidetud Saaremaa
püsiühenduse uuringute tulemusest. „Sõitjate ja
veoste üle Suure väina veo perspektiivse
korraldamise kava“ (WSP 2011) lähtus trasside
variantide analüüsis eelpoolnimetatud 2005
uuringust ja teisi püsiühenduse variante, seega ka
trasse, mis ei olnud 2005 lähteülesandes
määratletud, ei ole uuritud. 2011 analüüsi
tulemusel leiti, et „pärast strateegiliste valikute ja
püsiühenduse variantide võrdlemist
jätkusuutlikkuse ja ligipääsetavuse seisukohalt
pakub Kava kokkuvõttes Suure väina ületamiseks
püsiühenduse rajamist, mille parimaks
lahenduseks on Variant 1 – konsoolsild trassil II“.
(WSP 2011, lk 9). Sellest ettepanekust lähtudes
tuleks tunneli osas trassil II (põhjapoolse tunneli
trassivariandiga) viia läbi nii geoloogilised,
keskkonnaalased kui ka sotsiaalmajanduslikud
uuringud/analüüsid.
ANDRES LINDEMANN 26.08.2021 (LS ja VTK Lisada juurde sotsiaalmajanduslik (või ka Ettepanekuga arvestatakse.
avalik väljapanek) majanduslik) kriteerium, mis selgitab välja riigi,
kohaliku omavalitsuse ja eraomandis olevad maa-
alad ning annab positiivsemad hinnangud
alternatiividele, mille alla jääb vähem eraomandit.
Asustusüksuste terviklikkus (aluseks Ettepanekuga arvestatakse.
olemasolevad katastriüksused, hoonestus ja
kehtestatud detailplaneeringud) kriteeriumi
juures hinnata KAHOS-e kohaste sobivate
asendusmaade olemasolu planeeringualal ja
lähipiirkonnas võõrandamist vajavate maade
61
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
asemele. Selline teadmine projekti algfaasis
võimaldab mõjutatud isikutele pakkuda toimivaid
alternatiive uueks elukohaks või äritegevuseks
ning vähendab võimalikku negatiivset häälestust
võõrandamiste osas.
Lisada juurde kriteerium, mis analüüsib Ettepanekuga arvestatakse.
püsiühenduse kasutatavust kergliikluse ja
mikromobiilsuse rakendamise võimaluse
seisukohast. Eeldatavalt ei ole tunnelialternatiivil
võimalik kergliikluse korraldamine kõnniteede –
rattaradadega võimalik ja sellest lähtuvalt on
oluline analüüsida mõjusid, mis kaasnevad
kergliikluse tagamiseks ühistranspordiga. Silla
alternatiividel on oluline hinnata erinevate
alternatiivide teekonnapikkuseid kergliikluse
kohapealt ja sellest tulenevat kasutatavust.
Taoline lähenemine aitab kindlamini saavutada
Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035
toodud eesmärke.
Lisa 1 - Suure väina püsiühenduse eskiisprojekti Ettepanekuga arvestatakse.
lähteülesanne
Lisada juurde nõue, et ehitusmaksumuste
kalkulatsioonidel on lubatud maksimaalne
tellijapoolt etteantud hälve (nt 10 – 15 %). Nõude
vajadus tuleneb sellest, et taolised suured
taristuprojektid tihtipeale ületavad realiseerimisel
algseid eelarveid ning üks põhjus on nõrgalt
koostatud eelkalkulatsioonid. Projekti
realiseerimise seisukohast on oluline omada
võimalikult reaalset eelarvet, et projekti
elluviimine ei takerduks või peatuks ning projekti
omanikud ja avalikkus omaksid võimalikult
tõetruud informatsiooni.
62
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
Lisa 1 - Suure väina püsiühenduse eskiisprojekti Ettepanekuga arvestatakse.
lähteülesanne
Lisada juurde nõue, et ehitusmaksumuste
kalkulatsioonid peavad hõlmama ka püsiühenduse
rajamisega kaasnevaid olemasoleva taristu
ümberehitamise kulusid (teed, kommunikatsioon
jms on vaja ümber või juurde ehitada). Vajadus
tuleneb sellest, et suurte taristuprojektide
elluviimisel on muutused ümbritsevale
keskkonnale väga suured ning nö põhiobjektist
eemale jäävate kulude tähelepanuta jätmisel on
alternatiivide võrdlustulemused moonutatud ja ei
sisalda kõiki kaasnevaid kulusid-mõjusid, mis
elluviimisest tulenevad.
Lisa 1 - Suure väina püsiühenduse eskiisprojekti Täiendame lähteülesannet nõudega,
lähteülesanne et kalkulatsioonide arvutuskäigud
Lisada juurde nõue, et ehitusmaksumuste peavad olema avalikud kuni kaks
kalkulatsioonide arvutuskäigud peavad olema aastat pärast planeeringu
avalikud ning nende koostaja peab avaliku huvi kehtestamist.
korral neid selgitama ja põhjendama kuni projekti
realiseerimise või mitte realiseerimise otsuseni.
Lisa 1 - Suure väina püsiühenduse eskiisprojekti Ettepanekuga arvestatakse.
lähteülesanne - 3.6.2. Eskiisprojekti
vormistusnõuded
Lõpetame ära jooniste tellimise – tänapäeval
lahendatakse infrarajatiste projektid
mudelprojekteerimisel. Täpsustada tuleb nõudeid
mudelprojekteerimiseks mh Transpordiameti ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga,
kuidas saavutada planeeritava püsiühenduse
infrarajatiste mudelprojekt eskiisprojekti täpsuses
võrdlustasemel. Mudelprojekteerimise
kasutamine aitab vähendada ka suurte
63
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
taristuobjektide peamiseid riske, milleks on
projektlahenduse komplitseeritus ja pikale
venivad ehitusperioodid (vt ka allmärkust nr 1 lk
1).
Lisa 1 - Suure väina püsiühenduse eskiisprojekti Ettepanekuga arvestatakse.
lähteülesanne - 3.8. Silla- ja tunnelieskiise
koostavate vastutavate ekspertide nõutud
pädevuste määratlemine
Lisada nõue, et silla- ja tunnelieskiise koostavas
meeskonnas peavad olema järgmised vastutavad
eksperdid piisavat töökogemust nõudvatel
tingimustega: arhitekt ja maastikuarhitekt.
Lisa 4 - Suure väina püsiühenduse kahepaiksete Ettepanekuga arvestatakse.
ja roomajate uuringu lähteülesanne - 3.
Kahepaiksete ja roomajate uuringu
lähteülesanne
Planeeritava püsiühenduse maismaa osad jäävad
tiheda asutusega piirkondadesse. Sellest lähtuvalt
lisada uuringu lähteülesandesse, et uuringu
läbiviimisel tuleb koostööd teha kohaliku
kogukonnaga. Kogukonna parem informeeritus
välitööde läbiviimise kohta kasvatab ja suurendab
usaldust projekti kohta ning annab võimaluse
uuringu vastutaval täitjal saada infot ka kohalikult
kogukonnalt.
Lisa 6 - Suure väina püsiühenduse Ettepanekuga arvestatakse.
maismaataimestiku uuringu lähteülesanne - 3.
Maismaataimestiku uuringu lähteülesanne
Planeeritava püsiühenduse maismaa osad jäävad
tiheda asutusega piirkondadesse. Sellest lähtuvalt
lisada uuringu lähteülesandesse, et uuringu
läbiviimisel tuleb kootööd teha kohaliku
kogukonnaga. Kogukonna parem informeeritus
64
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
välitööde läbiviimise kohta kasvatab ja suurendab
usaldust projekti kohta ning annab võimaluse
uuringu vastutaval täitjal saada infot ka kohalikult
kogukonnalt.
Lisa 15 - Suure väina püsiühenduse Ettepanekuga arvestatakse.
visualiseerimise lähteülesanne - 4.
Visualiseerimise väljund
3D visualiseerimisprogrammi ja renderdamise abil
luuakse kavandatavast objektist lähtuvalt Tellija
vajadustest kas pildifailid projektlahendust
kajastavatest iseloomulikest kohtadest (.jpg, .png
või muud üldkasutatav failiformaat) või kogu
projektlahendust kajastav ülevaatlik video (.mpg,
.mp4, .avi või muu üldkasutatav failiformaat),
tutvustamaks lahendust, mis on sobitatud
olemasolevasse keskkonda. Koostatud failide
üleandmise viis ja kuju lepitakse Tellijaga töö
käigus täpsemalt kokku.
4. Visualiseerimise väljund Ettepanekuga arvestatakse osaliselt.
Lisaks pildifailidele või videole peab mudelit olema
veebikeskkonnas võimalik kasutada ka aktiivselt,
sarnaselt EHR 3D kaksikule. Ainult nii on võimalik
tagada avalikkusele juurdepääs neid huvitavatele
vaadetele planeeritavast alast. Ainult Tellija
vajadustest lähtuvad pildid või videod on tihti
peale moonutatud ning tutvustavad projekti
ainult positiivsematest külgedest, jättes tihtipeale
vahele vaated olemasolevate hoonete
saunaaknast või õhtuterassilt (need, mis tegelikult
kohalikku elu-olu mõjutavad). Interaktiivse mudeli
loomine aitab avalikkusel saada parema ülevaate
planeeritavast tegevusest ning võimaldab osaleda
planeeringu protsessis võrdse osapoolena, kellel
65
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
on samuti tööriist oma seisukohtade
selgitamiseks.
4. Visualiseerimise väljund Ettepanekuga arvestatakse.
Lisada nõuded koostaja kompetentsidele, mille
aluseks oleks sarnase mastaabiga tööde
koostamise kogemus.
MERILI LEHTSALU 10.09.2021 (LS ja VTK Siis kaob Muhu saare eripära. Ei ole enam Selgitame, et riigi eriplaneeringu
avalik väljapanek) eripärasust, kaob identiteet. Igal ajal saaks siis nii koostamise protsess on algatatud, et
Muhu saarele kui Saaremaale ja seda eripära mis selgitada välja, milline
on hetkel ei saaks enam kunagi taastada. See ühendusvõimalus on pikas
eripära, et saarele pääsemine ei ole igal ajal perspektiivis kõige jätkusuutlikum –
kättesaadav on nii eriline ja muudab nii Muhu parvlaevaühendus, sild või tunnel.
saare kui Saaremaa veelgi eksklusiivsemaks. Teie poolt väljatoodud murekohad –
Püsiühendus kaotaks saarte unikaalsuse ja turvatunne, saarelisuse säilitamine
kultuurilise eripärasuse. Teiseks mõjutaks see ka jmt on planeeringu koostamisel ning
turvatunnet. Praegu on mingigi kontroll alternatiivide hindamisel käsitletavad
sadamates inimeste, autode hulga ja liikumise üle asjaolud.
aga püsiühendusega kaoks see. Turvalisuse juures
mõtlen ka seda ,et praegu pika tee läbi sõites ja
sadama jõudes ja praamil jalga, silma puhates olen
palju virgem ja värskem, et edasi sõita. Praamil
olles, suunaga Muhu saare poole, inimesed
puhkavad, rahunevad, lõõgastuvad ja häälestuvad
juba kas puhkusele või rahulikumale keskkonnale.
Püsiühenduse korral toimuks pidev liikumine mis
teeb nii kohalikud närviliseks kui ka sõitjad on
närvilisemad, väsinumad. Kohe kindlasti ei
suurendaks püsiühendus just nt. Saaremaa
äärealade majandust- miks? sest ega kohalikud ei
hoia tänu püsiühendusele söögikohtasi ja nt.
muusemi ja ettevõtteid kauem lahti, ainuke
keskus mis kasu võib saada oleks Kuressaare,
Saaremaa keskus. Püsiühendus ei hari rahva
66
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
majandusliku mõtlemist. Seda on näha ka praegu
terves Eesti äärealadel kus söögikohad suvisel
turismi kõrgajal suletakse juba kas kell 17 või 18.
Muhu saare keskus Liiva, püsiühenduse tõttu
kaotaks, sest liiklusvoog lihtsalt sõidaks kesksusest
läbi. Tänu praamiühenduse kindlatele aegadele
suunab see inimesed Muhu Liiva keskusse
poodlema ja sööma. Püsiühendus aga kaotaks
Muhu keskuse Liiva aktiivsuse.
Püsiühendus rikuks ja kaotaks ka Muhu saare
eripära kus loodus on vaikne, ei ole liigset
automüra ja liiklust. Praamid käivad kindlal ajal ja
sealt tulev autovood ei oleks võrreldavad pideva
liikumisega mida tooks kaasa püsiühendus,
rääkimata õhusaastest mis tooks kaasa
püsiühendusest tingitud pidev autode liikumine.
Püsiühendus silla kujul oleks ju ka suur
julgeolekuriski täiendav kuluallikas - riigile,
maksumaksjale. Eesti riik võiks parem suunata
püsiühenduse rahad Hiiumaa ja mandri vahelisele
kanali paremaks muutmisele, et teise unikaalse
saare Hiiumaa praamiühendus oleks sujuvam.
Muhu valla elanikuna soovin ma ka tulevikus elada
saartel mida ühendab mandriga praamiliiklus ja
mis on tänu sellele Eesti Vabariigi üks
unikaalsetest pärlitest- keskkond kuhu saab
valitud ajal ja on tänu sellele vaikne, rahulik
paigake kus aeg kulgeb ja kultuuripärand säilib.
KERTTU LINDBERG 10.09.2021 (LS ja VTK Mina Kerttu Lindberg, olen selle silla ehitusele, Selgitame, et riigi eriplaneeringu
avalik väljapanek) mandri ja Muhu vahele, 100 protsendiliselt vastu. koostamise protsess on algatatud, et
See on ökonoomiline mõttetus ja rikub ära saarte selgitada välja, milline
eripära ja õrna looduse. On juba teada, et ülesõit ühendusvõimalus on pikas
67
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
on kallim, kui laevapilet praegu. Kellele seda vaja perspektiivis kõige jätkusuutlikum –
on... seda peab hooldama ka... Lõpetage ära. parvlaevaühendus, sild või tunnel.
HELI MAISALU 10.09.2021 (LS ja VTK Olen põline muhulane. Praamisüsteem on Selgitame, et riigi eriplaneeringu
avalik väljapanek) piisavalt hea. Kes saartele tahab tulla, sel olgu koostamise protsess on algatatud, et
aega oma sõitu planeerida. Neid eksprompt selgitada välja, milline
läbustajaid pole siia kihutama vaja. Praeguse ühendusvõimalus on pikas
süsteemiga on metsloomadel turvalisem teid perspektiivis kõige jätkusuutlikum –
ületada. Muhulaste turvalisus väheneb tunduvalt, parvlaevaühendus, sild või tunnel.
kui ööd ja päevad võõrad läbi saare voorivad.
Muhu on saar ja mitte mandri pikendus! Tehke
parem väina tammi läbivool korda. Saarte sild
tuleb ka tasuline nagu praamgi ja suure tuulega
sinna sõitma minna ei saa. Riigi raha tuleb
kasutada mõistlikult!
LEVIA MERDIK 10.09.2021 (LS ja VTK Minu seisukoht on, et sellele teemale ei ole vaja Selgitame, et riigi eriplaneeringu
avalik väljapanek) mitte kellegi aega ega muid ressursse raisata, sest koostamise protsess on algatatud, et
sellist objekti nagu sild või tunnel ei ole meile siia selgitada välja, milline
tarvis. Praamiliiklus tagab suurepäraselt ühendusvõimalus on pikas
vajadused ja need mõned päevad aastas, kus perspektiivis kõige jätkusuutlikum –
liiklus suurem on, saab olukorda leevendada teiste parvlaevaühendus, sild või tunnel.
vahenditega. Pikka kirja ei kirjuta, sest nagu ma
juba ütlesin, see ei ole teema, mis üldse arutamist
väärt oleks.
KAIRE MICHELSON 08.09.2021 (LS ja VTK Olen Suure väina püsiühenduse vastu s.t nii silla
Selgitame, et riigi eriplaneeringu
avalik väljapanek) kui ka tunneli vastu. koostamise protsess on algatatud, et
selgitada välja, milline
ühendusvõimalus on pikas
perspektiivis kõige jätkusuutlikum –
parvlaevaühendus, sild või tunnel.
ANU PALLAS 07.09.2021 (LS ja VTK Olen Muhu saare elanik ja elan eeldatavast Selgitame, et riigi eriplaneeringu
avalik väljapanek) püsiühendustrassist täiesti eemal. koostamise protsess on algatatud, et
Minu arvamus: selgitada välja, milline
ühendusvõimalus on pikas
68
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
- meie saarelisus ja eripära saab võimaliku perspektiivis kõige jätkusuutlikum –
püsiühenduse tõttu tugevasti kannatada. parvlaevaühendus, sild või tunnel.
Piirkonna unikaalsust ei ole võimalik säilitada, Teie poolt väljatoodud murekohad,
rääkimata tugevdamisest, meid samal ajal sh saarelisuse säilitamine on
mandriga liites; planeeringu koostamisel ning
- sild ei anna meie kliimas erilist efekti, kuna alternatiivide hindamisel kindlasti
tormid ja jäited katkestavad sillaühenduse veel käsitletavad asjaolud, mida võetakse
kiiremini kui parvlaevaliikluse. Usaldusväärsusest arvesse parima võimaliku
ja tõhususest saaks ehk rääkida tunneli puhul, aga ühendusvõimaluse väljaselgitamisel.
see hukutab Muhumaa eripära ja pole paljudele
liikujatele vastuvõetav (nt klaustrofoobia);
- turisti jaoks on praamisõit omaette elamus,
annab auto- või bussijuhtidele hingamispausi ja
sõitjatele omavahelise lävimisvõimaluse;
- (saare)elanikel tuleb õppida uuesti paikset elu
elama ja lõpetada võõra raha järel jooksmine. Me
kuulume looduse keskele ja peame hakkama
saama (kas või ilma elektrita).
* Olen praeguse praamiliiklusega täiesti rahul.
Leedo laevad tundusid küll mugavamad.
* Planeerijad on unustanud pandeemia
õppetunnid. Meil ei ole vaja turumajandust
rohkem arendada, elanikud on pealinna poolt
vaadates niigi ellujäämistasandil, kui nad
süsteemist jäävad sõltuma.
Kui kusagil tõesti ennast vaid raha pärast Selgitame, et Vabariigi Valitsus on
liigutatakse, siis on minu ettepanek: algatanud riigi eriplaneeringu Suure
- tähelepanu suunata ümber Väikse väina tammi väina ühenduse kavandamiseks ning
sillaavade tegemisele või koguni tammi Väikese väina tammi
ümbertegemisele sillaks. See taastaks oluliselt ümberehitamine või Saaremaa-
meie kalavarusid ja aitaks kahe saare vahelise Hiiumaa püsiühenduse kavandamine
kinnikasvamisele pidurit tõmmata; ei kuulu antud planeeringu koosseisu.
69
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
- suunata uurimused Soela väinale, et ehitada
Saaremaa ja Hiiumaa vahele sild, mis suurendaks
kahe suure saare kogukondade omavahelist
lävimist ja hoiaks samas saarelisuse kõikjal
puutumata, samuti kui üks laevaliin tormiga
seiskub, võib teise laevaliiniga liikuma pääseda (nt
seiskub Rohuküla-Heltermaa, aga Kuivastu-Virtsu
on käigus, või vastupidi). Samas peaks jääma ka
Triigi-Sõru liin käiku.
MARIE SAARKOPPEL 10.09.2021 (LS ja VTK Muhu valla alalise elanikuna nõustun 100% Muhu Selgitame, et riigi eriplaneeringu
avalik väljapanek) vallavolikogu arvamusega püsiühenduse rajamise koostamise protsess on algatatud, et
osas. Kindel ei, juba see "eeluuring" on ju raha selgitada välja, milline
raiskamine. Palun selgeid väiteid, mis tagavad ühendusvõimalus on pikas
suure majandusliku õitsengu Muhus ning kuidas perspektiivis kõige jätkusuutlikum –
säilib Muhu unikaalne loodus. parvlaevaühendus, sild või tunnel.
Teie poolt väljatoodud murekohad,
sh saarelisuse säilitamine on
planeeringu koostamisel ning
alternatiivide hindamisel käsitletavad
asjaolud.
ERAISIK S.V. 11.09.2021 (LS ja VTK Kuidas muudab püsiühendus saare elu paremaks Selgitame, et riigi eriplaneeringu
avalik väljapanek) kui hetkel väljakujunenud kultuur ja töömaastik koostamise protsess on algatatud, et
on loodud innovatiivsete inimeste poolt mis selgitada välja, milline
paneb inimesed isegi siia liikuma praamiga? ühendusvõimalus on pikas
Miks ei ole eksperthinnangut välisriikidest(kus on perspektiivis kõige jätkusuutlikum –
toimivad püsiühendused oma parvlaevaühendus, sild või tunnel.
kasulikkuse/kahjulikkusega) esitletud kohalikule Teie poolt väljatoodud murekohad ,
rahvale? sh saarelisuse säilitamine on
Kui on tulemas rohepööre sõiduvahendite kui ka planeeringu koostamisel ning
samuti CO2 vähendamise teel, siis milleks on alternatiivide hindamisel käsitletavad
samuti vaja silda? asjaolud.
Toimiv praamiühendus on taganud inimeste
turvalisuse nii laevapersonali poolt nii
70
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
meditsiinis(erakorraline abi) mida sild enam ei
taga. Hädavajalikud sõidud tehakse ära kopteriga
mis on poole kiirem kui tavaline sõidutee
ühendus. Samuti muu turvalisus, kuna politsei ei
pea vargustega tegelema sest praamiühendus on
vargused sisuliselt välistanud.
Praegune praamiühendus pakub tööd paljudele
inimestele mis püsiühenduse korral katkeksid, mis
saab nendest inimestest?
Kuidas on võimalik, et püsiühendused mis on
loodud mujal põhjamaistes riikides, saab meie
pikima silla ehitatud odavamalt kui mujal; isegi
materjali hinnatõusu põhjal?
2021 talv näitas meie teedehoolduse võimekust
tuiskude ajal. Mis lahendus pakutakse
püsiühenduse korral? Kas riik on valmis eraldi
Saare maakonda lisaraha panema teehoolduse ja
samas ka sillahoolduse alla?
Hetkel on saarte kuvandi just loonud tema
eksklusiivsus just praamiühenduse näitel.
Inimesed pingutavad, et siia jõuda, kuid nad on
õnnelikud kui nad siia jõuvavad või saavad.
Püsiühendus toob kaasa tõenäoliselt vastupidise,
elu läheb mugavamaks ja inimesel pole enam
vahet kas ta kolib siia või Virtsu. Alguses kindlasti
on huvitav, kuna üks pikimad sildu põhjamaises
piirkonnas, kuid aja jooksul huvi lahtub ilmselt.
Kohalikud ettevõtted maksvad ilmselt sama raha
sillaühenduse alla mis nad maksavad hetkel
praamiühenduse alla, seega ettevõtetel ka suures
plaanis midagi erilist ilmselt ei muutuks. Kuna
lihtsalt tuntav rohepööre paneb hindadele juurde.
Seega pakun välja, et see raha mis plaanitakse
71
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Seisukohtade tabel
kaasata uuringutesse ja muudese sillaga
seonduvatesse teemadesse, võiks arendada välja
kaubatee mööda merd, et ettevõtjad oleksid
rahul. Kaup saaks liikuda nii Roomassaarest kui ka
Saaremaa sadamast, samuti ka Kuivastu
sadamast. Eestis on helgeid päid kes suudaksid
välja inseneerida vajalikes mõõtmetes laevu ning
mis vastaksid tänapäeva normidele ning annaksid
tööd paljudele noortele.
72
Lp ettepaneku esitaja
Meie 04.10.2021 nr 15-4/6887-1
Suure väina püsiühenduse riigi
eriplaneeringu lähteseisukohtade ja
mõjude hindamise väljatöötamise
kavatsuse eelnõu avalikul
väljapanekul laekunud
ettepanekute vastused
Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning
mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse
eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 12.07.2021 - 10.09.2021. Olete antud
ajavahemiku käigus esitanud omapoolsed ettepanekud, arvamused ja küsimused avalikul
väljapanekul olevate materjalide kohta.
Rahandusministeeriumi edastab Teile oma vastused ja selgitused esitatud ettepanekutele,
arvamustele ja küsimustele. Kõik avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekud, arvamused
ja küsimused ning nende vastused on leitavad käesoleva kirja lisast.
Avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud, mille käigus tutvustatakse ja arutatakse
avaliku väljapaneku käigus laekunud ettepanekuid ja küsimusi, toimuvad:
19.10. kell 14:00-16:00 Rahandusministeerium, hübriidarutelu, MS Teams ja
Rahandusministeerium (Suur-Ameerika 1, Tallinn, saal Kask/Kõiv). Hübriidaruteluga
liitumise link: https://tinyurl.com/SPYRM
20.10. kell 16:00-19:00 Kuressaare Raekoja saal, (Tallinna tn 2, Kuressaare linn)
21.10. kell 13:00-15:00 Lihula Kultuurimaja peegelsaal, (Tallinna mnt 1a, Lihula
linn)
21.10. kell 16:00-19:00 Virtsu Kooli saal, (Pargi 4, Virtsu alevik)
25.10. kell 16:00-19:00 Muhu Põhikooli saal, (Liiva küla)
Tulenevalt 26. augustist 2021 kehtima hakanud reeglite järgi tuleb mh avalikel
aruteludel osalemiseks alates 18. eluaastast esitada COVID tõend ja ID-kaart
nakkusohutuse tõendamiseks.
Kui inimesel ei ole koroonatõendit ja soovib üritusel osaleda, tuleb esitada tõend
tervishoiuteenuse osutaja juures kuni 48 tundi enne avalikku arutelu tehtud antigeen-RTD
koroonaviiruse testi kohta, mille tulemus on negatiivne.
COVID tõend näitab, kas inimene on COVID haiguse läbipõdenud, vaktsineeritud või
vaktsineerituga võrdsustatud või on see tõend koroonaviiruse testi kohta, mille tulemus on
negatiivne. Lisainfo: https://www.kriis.ee/et/vaktsineerimistoend
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
COVID digitõendit saab luua endale patsiendiportaalis (loe lisaks:
https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/covid-digitoend). Inimesed, kes vajavad abi
selle genereerimiseks, saavad pöörduda sotsiaalkindlustusameti teeninduspunktidesse,
digitõendeid aitavad inimeste jaoks välja printida ka kohalikud omavalitsused ja
raamatukogud.
Avalikul arutelul tuleb arvestada hajutatuse- ja desinfitseerimisenõuetega. Hajutatuse puhul
tuleb võõrastest inimestest hoiduda viiruseleviku seisukohast mõistlikusse kaugusesse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisa: Küsimuste ja vastuste tabel
Siim Orav 611 3233
[email protected]
2